Istungidokument

 

A7-0098/2012

28.3.2012

RAPORT

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

( COM(2011)0473 – C7‑0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Christofer Fjellner

PR_DEC_Com

SISUKORD

lk

1.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

 

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon   4

 

2.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

 

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta  6

 

3.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

 

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta     8

 

4.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

 

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta      10

 

5.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

 

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta           12

 

6.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

 

Teadusuuringute Rakendusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta...14

 

7.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

 

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta 16

 

8.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

 

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisega seotud raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon  18

 

9.  EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

 

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid  20

 

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS.............................................................................................67

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS........................................................................................70

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS.........................................73

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS...........................................................76

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS.........79

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS.................................................83

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS........................................................87

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS..................................................................91

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS ..................................................................................94

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS............................................................97

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS.........100

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS.......102

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS.....................104

 

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 – C7‑0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet[1],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2011)0473 – C7-0256/2011)[2],

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta ( COM(2011)0736 ) ning aruandele lisatud komisjoni töödokumente ( SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351 ),

–       võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2011. aasta teatist „Komisjoni 2010. aasta haldustegevuse koondaruanne” ( COM(2011)0323 ),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2010. aastal tehtud siseauditite kohta ( COM(2011)0643 ) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti ( SEC(2011)1189 ),

–       võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[3] ja kontrollikoja eriaruandeid,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust[4], mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisel (06081/1/2012 – C7–0053/2012),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[5], ja eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi ( A7-0098/2012 ),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ja oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonis komisjoni 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta[6];

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioonid, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

( COM(2011)0473 – C7‑0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet[7],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2011)0473 – C7-0256/2011)[8],

–       võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta ( COM(2011)0736 ) ning aruandele lisatud komisjoni töödokumente ( SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351 ),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2010. aastal tehtud siseauditite kohta ( COM(2011)0643 ) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti ( SEC(2011)1189 ),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega[9],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust[10], mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2010. aasta eelarve täitmisel (06084/2012 – C7-0052/2012) ning märkides, et Ühendkuningriik, Madalmaad ja Rootsi on esmakordselt keeldunud soovitusest anda eelarve täitmisele heakskiit,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[11], ja eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[12], eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[13], eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2005. aasta otsust 2005/56/EÜ, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus[14],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi ( A7-0098/2012 ),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse direktori tegevusele asutuse 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

( COM(2011)0473 – C7‑0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet[15],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2011)0473 – C7-0256/2011)[16],

–       võttes arvesse Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse 2010. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta ( COM(2011)0736 ) ning aruandele lisatud komisjoni töödokumente ( SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351 ),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2010. aastal tehtud siseauditite kohta ( COM(2011)0643 ) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti ( SEC(2011)1189 ),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega[17],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust[18], mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2010. aasta eelarve täitmisel (06084/2012 – C7-0052/2012) ning märkides, et Ühendkuningriik, Madalmaad ja Rootsi on esmakordselt keeldunud soovitusest anda eelarve täitmisele heakskiit,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[19], ja eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[20], eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[21], eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2003. aasta otsust 2004/20/EÜ, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[22],

–       võttes arvesse komisjoni 31. mai 2007. aasta otsust nr 2007/372/EÜ, millega muudetakse otsust nr 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks[23],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi ( A7-0098/2012 ),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse direktori tegevusele asutuse 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

4. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

( COM(2011)0473 – C7‑0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet[24],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2011)0473 – C7-0256/2011)[25],

–       võttes arvesse Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta ( COM(2011)0736 ) ning aruandele lisatud komisjoni töödokumente ( SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351 ),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2010. aastal tehtud siseauditite kohta ( COM(2011)0643 ) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti ( SEC(2011)1189 ),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega[26],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust[27], mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2010. aasta eelarve täitmisel (06084/2012 – C7-0052/2012) ning märkides, et Ühendkuningriik, Madalmaad ja Rootsi on esmakordselt keeldunud soovitusest anda eelarve täitmisele heakskiit,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[28], ja eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[29], eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[30], eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsust 2004/858/EÜ, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks[31],

–       võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2008. aasta otsust 2008/544/EÜ, millega muudetakse otsust 2004/858/EÜ ning asendatakse nimetus Rahvatervise Programmi Täitevamet nimetusega Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet[32],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi ( A7-0098/2012 ),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

5. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

( COM(2011)0473 – C7‑0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet[33],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2011)0473 – C7-0256/2011)[34],

–       võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta ( COM(2011)0736 ) ning aruandele lisatud komisjoni töödokumente ( SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351 ),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2010. aastal tehtud siseauditite kohta ( COM(2011)0643 ) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti ( SEC(2011)1189 ),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega[35],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust[36], mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2010. aasta eelarve täitmisel (06084/2012 – C7-0052/2012) ning märkides, et Ühendkuningriik, Madalmaad ja Rootsi on esmakordselt keeldunud soovitusest anda eelarve täitmisele heakskiit,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[37], ja eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[38], eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[39], eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsust 2008/37/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet ühenduse eriprogrammi „Ideed” haldamiseks eesliiniuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[40],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi ( A7-0098/2012 ),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

6. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Teadusuuringute Rakendusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

( COM(2011)0473 – C7‑0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet[41],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2011)0473 – C7-0256/2011)[42],

–       võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta ( COM(2011)0736 ) ning aruandele lisatud komisjoni töödokumente ( SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351 ),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2010. aastal tehtud siseauditite kohta ( COM(2011)0643 ) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti ( SEC(2011)1189 ),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega[43],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust[44], mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2010. aasta eelarve täitmisel (06084/2012 – C7-0052/2012) ning märkides, et Ühendkuningriik, Madalmaad ja Rootsi on esmakordselt keeldunud soovitusest anda eelarve täitmisele heakskiit,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[45], ja eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[46], eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[47], eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsust 2008/46/EÜ, millega luuakse teadusuuringute rakendusamet, et juhtida ühenduse eriprogrammide „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” teatavaid osasid teadusuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[48],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi ( A7-0098/2012 ),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

7. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

( COM(2011)0473 – C7‑0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet[49],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2011)0473 – C7-0256/2011)[50],

–       võttes arvesse Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta ( COM(2011)0736 ) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente ( SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351 ),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2010. aastal tehtud siseauditite kohta ( COM(2011)0643 ) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti ( SEC(2011)1189 ),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega[51],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust[52], mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2010. aasta eelarve täitmisel (06084/2012 – C7-0052/2012) ning märkides, et Ühendkuningriik, Madalmaad ja Rootsi on esmakordselt keeldunud soovitusest anda eelarve täitmisele heakskiit,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[53], ja eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[54], eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[55], eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2006. aasta otsust 2007/60/EÜ, millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet[56],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi ( A7-0098/2012 ),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

8. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisega seotud raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 – C7‑0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet[57],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2011)0473 – C7-0256/2011)[58],

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta ( COM(2011)0736 ) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente ( SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351 ),

–       võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2011. aasta teatist „Komisjoni 2010. aasta haldustegevuse koondaruanne” ( COM(2011)0323 ),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2010. aastal tehtud siseauditite kohta ( COM(2011)0643 ) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti ( SEC(2011)1189 ),

–       võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[59] ja kontrollikoja eriaruandeid,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust[60], mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisel (06081/1/2012 – C7-0053/2012) ning märkides, et Ühendkuningriik, Madalmaad ja Rootsi on esmakordselt keeldunud soovitusest anda eelarve täitmisele heakskiit,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2010. aasta eelarve täitmisel (06084/2012 – C7-0052/2012);

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[61], ja eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[62], eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi ( A7-0098/2012 ),

A.     arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 318 esitab komisjon eelarve täitmise aruande ning koostab liidu varade ja kohustuste bilansi,

1.      annab heakskiidu Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisega seotud raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ja oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonis komisjoni 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta[63];

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

9. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

( COM(2011)0473 – C7‑0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet[64],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2011)0473 – C7-0256/2011)[65],

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta ( COM(2011)0736 ) ning aruandele lisatud komisjoni töödokumente ( SEC(2011)1350 ja SEC(2011)1351 ),

–       võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2011. aasta teatist „Komisjoni 2010. aasta haldustegevuse koondaruanne” ( COM(2011)0323 ),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2010. aastal tehtud siseauditite kohta ( COM(2011)0643 ) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti ( SEC(2011)1189 ),

–       võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[66] (aastaaruanne) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust[67], mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisel (06081/1/2012 – C7-0053/2012) ning märkides, et Ühendkuningriik, Madalmaad ja Rootsi on esmakordselt keeldunud soovituse andmisest eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–       võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2010. aasta eelarve täitmisel (06084/2012 – C7-0052/2012), ning märkides, et Ühendkuningriik, Madalmaad ja Rootsi on esmakordselt keeldunud soovituse andmisest eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317 ja 318 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 106a;

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[68], ja eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[69], eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamus ( A7-0098/2012 ),

A.     arvestades, et Euroopa seisab silmitsi ränga eelarve- ja finantskriisiga, mis võib viia usalduskriisini liidus, ja arvestades, et on ülitähtis, et liit näitaks oma eelarvet täitva komisjoni kaudu hea avaliku halduse eeskuju; arvestades, et liidul on vaja heal tasemel avalikku haldust oma AAA-reitingu säilitamiseks, mis on oluline eelkõige juhul, kui liit soovib täita lubadust anda Euroopa finantsstabiilsusmehhanismile 60 000 000 000 euro suurune tagatis;

B.     arvestades, et aasta 2010 oli esimene täispikk eelarveaasta, mille suhtes kohaldati Lissaboni lepingut ja uut eelarvemenetlust ning loodi Euroopa välisteenistus ja Euroopa Ülemkogu sai lisaks rotatsiooni alusel vahetuvale nõukogu eesistujale oma eesistuja; arvestades, et see oli ka uue strateegia „Euroopa 2020” esimene aasta;

C.     arvestades, et hea haldustava kohaselt püstitatakse poliitilised eesmärgid enne nende saavutamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmist, ja arvestades, et kehtivaid õigusakte, mis ei ole poliitiliste eesmärkidega täielikult kooskõlas, tuleks muuta;

D.     arvestades, et avalike vahendite kasutamisel tagatakse asjakohase korraga läbipaistvus, avalik aruandekohustus ja avaliku sektori audit, ning arvestades, et seitsmeteistkümnendat aastat järjest ei ole kontrollikoda saanud anda liidu eelarve täitmise kohta positiivset kinnitavat avaldust;

E.     arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teises lõigus nõutakse, et kontrollikoda esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, milles kinnitatakse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust, ning tagatakse ka see, et sellele avaldusele võib lisada konkreetse hinnangu liidu iga suurema tegevusvaldkonna kohta;

F.     arvestades, et üle 90 % kõigist vigadest on tuvastatud komisjonist väljaspool liikmesriikide ametiasutuste ja lõplike abisaajate tasandil (aastaaruanne, punkt 1.22);

G.     arvestades, et ühtekuuluvuse valdkonnas välja selgitatud vigadest mõjutatud juhtudel oli liikmesriikidel enamasti küllalt teavet vigade avastamiseks ja parandamiseks enne kulude komisjonile sertifitseerimist (aastaaruanne, punkt 4.25);

H.     arvestades, et tuleb teha vahet ametiasutustel, kes on rajanud hästi toimivad järelevalve- ja kontrollisüsteemid, ning ametiasutustel, kes on vastutavad ainult osaliselt mõjusate süsteemide loomise eest, et hoida ära lisakoormuse panemine kõigile liikmesriikidele;

I.      arvestades, et liikmesriikide tõsise huvi puudumine eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse vastu võib tuleneda sellest, et komisjon ei ole piisavalt pingutanud, et öelda avalikult, selgelt, üheselt mõistetavalt ja põhjendatult välja, millised liikmesriigid, piirkonnad ja programmid on ebatõhusad liidu rahaliste vahendite haldamisel;

J.      arvestades, et ministrite tasandil välja antud ja allkirjastatud ning sõltumatu audiitori poolt nõuetekohaselt auditeeritud kohustuslikud riiklikud haldusdeklaratsioonid on vajalik vahend võitluses mõningate ametiasutuste vastutuse puudumisega liidu vahendite kasutamisel ja haldamisel;

K.     arvestades, et ettemaksete ulatuslikum kasutamine komisjonis avaldab mõju kontrollikoja auditeerimismeetoditele, ja arvestades, et kontrollikoda võiks kohandada oma meetodeid vastavalt uutele asjaoludele, et tagada kontrollikoja teabe kasulikkus eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

L.     arvestades, et liit vajab praegu enam kui kunagi varem tugevat, sõltumatut ja tõhusat välisaudiitorit;

M.    arvestades, et uuenduslike ja keeruliste rahastamisvahendite kasutamine peab olema tasakaalustatud täieliku läbipaistvuse (sh põhjalike andmete avaldamisega kõigi lõplike toetusesaajate kohta) ja selgete aruandluseeskirjadega, et hoida ära liidu eelarve ning maine kahjustamine;

N.     arvestades, et liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt.

O.     arvestades, et liidu liikmed on sõltumatud riigid, mitte piirkonnad, ja arvestades, et liikmesriigid kannavad muu maailma ning liidu ees vastutust isegi juhul, kui nad on oma ülesehituselt föderaalriigid;

P.     arvestades, et liidu legitiimsuse tugevdamiseks tuleb paremini käsitleda selliseid küsimusi nagu nõuetest kinnipidamine ja tulemuslikkus;

Q.     arvestades, et kontrollikoja kinnitava avalduse jätkuv viimistlemine aastate jooksul on aidanud suurel määral kaasa selliste valdkondade välja selgitamisele, kus liikmesriikide ja komisjoni haldust tuleb parandada;

R.     arvestades, et kontrollikoda ei saanud taas teha positiivset kinnitavat avaldust maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mis on kahetsusväärne;

Komisjoni esmatähtsad meetmed

1.      palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile tegevuskava järgmiste esmatähtsate meetmete teostamiseks:

–      finantskorraldusvahendite kasutamise tähelepanelik jälgimine, nagu on kirjeldatud käesoleva resolutsiooni lõikes 21;

–      vastutusahela usaldusväärsuse parandamine ja tugevdamine, nagu on kirjeldatud käesoleva resolutsiooni lõikes 36;

–      ettemaksete ulatuslikuma kasutamise läbivaatamine, nagu on kirjeldatud käesoleva resolutsiooni lõikes 55;

–      tulemusliku karistusmehhanismi loomine ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, nagu on kirjeldatud käesoleva resolutsiooni lõikes 122;

Kontrollikoja kinnitav avaldus

Raamatupidamise aastaaruanne – selge arvamus

2.      võtab teadmiseks, et liidu raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt liidu finantsolukorda 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning selle tehinguid ja rahavooge lõppenud aastal;

3.      võtab teadmiseks teatud asjaolu rõhutamise seoses muudatusega komisjoni arvestuspõhimõtetes, mis puudutab finantskorraldusvahendeid ja millest nähtub, et oluliste väärkajastamiste oht ei kao, kuigi aruande kohta on avaldatud märkusteta arvamused alates 2007. aastast; kutsub komisjoni üles vaatama korrapäraselt läbi see, kas rakendatav uus käsitlus kajastab tegelikkust õiglaselt;

Tulude seaduslikkus ja korrektsus – selge arvamus

4.      võtab rahuloluga teadmiseks, et 31. detsembril 2010 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

Kulukohustuste seaduslikkus ja korrektsus – selge arvamus

5.      võtab rahuloluga teadmiseks, et 31. detsembril 2010 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad kulukohustused on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

Maksete seaduslikkus ja korrektsus – vastupidine arvamus

6.      avaldab sügavat kahetsust, et maksed on olulisel määral vigadest mõjutatud;

7.      võtab teadmiseks, et kontrollikoja vastupidine arvamus tugineb tähelepanekule, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt mõjusad ja seetõttu on maksed mõjutatud veamäärast, mis on hinnanguliselt kõige tõenäolisemalt 3,7%;

8.      tuletab meelde, et kõige tõenäolisem maksete veamäär 2009. aastal oli hinnanguliselt 3,3%;

9.      tunneb muret selle määra suurenemise üle, kuna see muudab paaril viimasel aastal täheldatud positiivset suundumust; kutsub komisjoni üles saavutama veamäära pidev vähenemine, nagu nõutakse eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates raportites;

10.    seletab seda arengut peamiselt suurenemisega ühtekuuluvuse, energeetika ja transpordi poliitikavaldkonnas, kus toimus märkimisväärne kasv 7,7%-ni;

Horisontaalsed küsimused

Finantskorraldusvahendid

11.    tuletab meelde, et komisjon toetab finantskorraldusvahendite ulatuslikumat kasutamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus[70] vaatamata asjaolule, et komisjon ise peab finantskorraldusvahendeid väga riskantseteks[71]; arvab, et finantskorraldusvahendid pigem täiendavad kui asendavad praegust toetuste rahastamist ning neil on see võimalik eelis, et neid saab kasutada rohkem kui üks kord;

12.    tunneb sügavat muret teabe puudumise üle praeguste finantskorraldusvahendite kasutamise kohta, mis paistab puudutavat kõiki poliitikavaldkondi (aastaaruanne, punktid 1.31 ja 1.33);

13.    mõistab hukka ametlike aruandlusnõuete puudumise ja võtab teadmiseks komisjoni pingutused finantskorraldusvahendite praeguse kasutamise kohta liikmesriikidelt teabe saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames; avaldab heameelt liikmesriikides ERFi toetuste abil kasutatavate finantskorraldusvahendite kohta komisjoni poolt kogutud teavet (olukord 31. detsembril 2010) sisaldava koondaruande üle (finantskorraldusvahendeid käsitlev koondaruanne), mis esitati Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile; märgib, et on loodud finantskorraldusvahendeid kulukohustustega kokku ligikaudu 8 100 000 000 eurot, millest oli 2010. aasta lõpu seisuga programmitöö perioodi 2007–2013 rakenduskavadest tehtud makseid summas ligikaudu 5 200 000 000 eurot (aastaaruande punkt 4.32);

14.    taunib asjaolu, et komisjon sai teavet ainult ligikaudu 75% kohta kõigist toetustest, mis eraldati ettevõtjatele mõeldud finantskorraldusvahenditeks[72]; on mures, et liikmesriikidelt saadud teave oli täielikkuse ja täpsuse osas erinev ning mõned liikmesriigid või piirkonnad ei andnud tagasisidet või jätsid järelevalvearuande vormi täitmata; mõistab, et seetõttu ei ole komisjonil võimalik katta kõiki finantskorraldusvahendeid 31. detsembri 2010. aasta seisuga;

15.    rõhutab, et

–       loodud erifondide täpne arv ja maht,

(komisjoni hinnangul on lisaks peaaegu 300 erifondile, mille kohta on teave olemas, Prantsusmaal ja Itaalias kasutusel veel umbes 92 erifondi, mille kohta järelevalvearuandeid ei ole saadud või mille kohta esitatud teave on puudulik[73]),

–       finantskorraldusvahendite tulemuslikkuse näitajad ja sihttasemed

(näiteks väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtud investeeringute arv, loodud või säilitatud töökohad, ettevõtte või erifondi tasandil kasutusele võetud lisavahendid[74]); ning

–       finantskorraldusvahendite tõhususe ja säästlikkuse näitajad

(näiteks halduskulud, võimalikud stiimulid raha parimaks kasutamiseks, teave fondi lõpetamise ja fondile vahendite tagastamise kohta, teave fondi staatuse kohta pärast programmitöö perioodi lõppu[75])

on finantskorraldusvahendite hindamisel olulised ja vältimatud, ning peab äärmiselt kahetsusväärseks, et see teave ei ole veel täielikult kättesaadav;

16.    märgib ja peab kahetsusväärseks tähelepanekuid, mis kontrollikoda tegi peamiselt ühtekuuluvusvaldkonnas, nagu finantskorraldusvahendite liiga suur maht, mille tagajärjel välditi n+2 reeglit (aastaaruanne, näide 4.4 a), finantskorraldusvahenditega seotud viivitused ja aeglane rakendamine (aastaaruanne, näide 4.4 b), fondide lõpetamist käsitlevad ebakorrektsed nõuded (aastaaruanne, näide 4.4 c), toetuse laekumine ettemaksena niipea, kui finantskorraldusvahendi juriidiline struktuur on loodud (aastaaruanne, punkt 4.34) ning finantskorraldusvahendite kohta asjakohaste auditite koostamisega seotud probleemid (aastaaruanne, punktid 4.35 ja 4.36);

17.    on veendunud, et tähelepanekutes esile toodud puuduste põhjus seisneb finantskorraldusvahendite puudulikus õiguslikus aluses; on mures selle pärast, et finantskorraldusvahendite suhtes kohaldatavates eeskirjades ei ole sätestatud asjakohaseid stiimuleid finantskorraldusvahendite tulemuslikuks kasutamiseks; on mures ka selle pärast, et eeskirjades on liikmesriikidele jäetud liiga suur otsustusõigus; on samas rahul hiljutiste positiivsete arengutega finantskorraldusvahendite õigusliku aluse väljatöötamisel; tõstab esile järgmised õiguslikus aluse − milleks tol ajal oli nõukogu määrus[76] − kõige suuremad puudused:

–       puudulikud sätted finantskorraldusvahendite kiire kasutuselevõtmise soodustamiseks;

–       puudulikud sätted finantskorraldusvahendite finantsvõimenduse ja ringlusnõuete kohta;

–       puudulikud sätted liiga suure mahu ärahoidmiseks;

–       puudulikud sätted sellise haldustasude struktuuri loomiseks, mis soodustaks finantskorraldusvahendite kasutamist kõige tõhusamal viisil;

–       puudulikud sätted fondi staatuse kohta pärast programmiperioodi lõppu;

–       ebaselged käibekapitali abikõlblikkuse tingimused;

–       erasektori põhjendamatu sooduskohtlemise võimalused;

18.    nõustub kontrollikoja arvamusega, et tagastatud vahendeid ja rahastamisvahendite teenitud tulu ei tohiks suunata mujale enne rakenduskava lõpetamist, vaid sellised vahendid tuleks tagastada asjakohastele rahastamisvahenditele (kontrollikoja arvamus nr 7/2011[77], lk 11); loodab, et seda soovitust kaalutakse tõsiselt seadusandliku menetluse käigus, mis puudutab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted struktuurivahendite kohta COM(2011)0615 – 2011/0276(COD) );

19.    on rahul, et ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta ( COM(2010)0815 - 2010/0395(COD) ) artiklid 130 ja 131 võimaldavad sätestada rahastamisvahendite kestuse; palub komisjonilt kokkuvõtet meetmetest, mis võiksid aidata vältida finantskorraldusvahenditest liidu eelarvele tulenevaid riske;

20.    märgib, et finantskorraldusvahendeid kasutatakse ka muudes poliitikavaldkondades; on seisukohal, et kui nende vahendite kasutamist piisavalt ei koordineerita, võib tekkida oht, et vahendid kattuvad ja nende kasutamisel puudub järjekindlus; kutsub seetõttu kontrollikoda üles auditeerima finantskorraldusvahendeid horisontaalselt, st kõikides poliitikavaldkondades;

21.    kutsub komisjoni üles võtma finantskorraldusvahendite kasutamise põhjalik kontrollimine esmatähtsate meetmete hulka ning tegema selleks muu hulgas järgmist:

–       hindama eelkõige kontrollikoja tähelepanekutega seoses objektiivselt ja kriitiliselt kogemusi, mis finantskorraldusvahendite kasutamisel ühtekuuluvusvaldkonnas programmitöö perioodil 2007−2013 seni on saadud, sh saadud õppetunnid ja tehtud järeldused, ning andma parlamendile hindamistulemustest aru;

–       koostama riskianalüüsi eraldi iga finantskorraldusvahendi kohta, võttes seejuures arvesse ka neist kasu saava üksuse riskistruktuuri;

–       viima lõpule liikmesriikidelt sellise teabe kogumine, mis praegu on veel puudulik, nagu loodud erifondide täpne arv ja maht ning finantskorraldusvahendite asjakohased tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse näitajad; töötama välja mehhanismid liikmesriikide aruandluskohustuste jõustamiseks;

–       andma parlamendile igal aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus aru selle kohta, kuidas finantskorraldusvahendeid liikmesriikides kasutatakse, sh esitama teabe finantskorraldusvahendite tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse näitajate kohta ja selle kohta, kuidas komisjon neid vahendeid koordineerib, kuidas ta tagab järjepidevuse ja kuidas ta hoiab ära eri poliitikavaldkondades kattumise ohtu;

Komisjoni vastutus ja komisjoni juhtkonna esitatud teave

22.    tuletab meelde, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon liidu eelarvet omal vastutusel; rõhutab, et valdkondades, kus komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, tuleb liikmesriikidele vastavalt finantsmääruse artiklile 53b täitmisülesanded delegeerida;

23.    toonitab veel kord[78], et sellest tulenevat on põhivastutus liidu asjaomaste fondide haldamise eest komisjonil ja seetõttu on komisjon kohustatud võtma meetmeid, mille eesmärk on tagada seaduslikkus ja korrektsus ning usaldusväärne finantsjuhtimine;

24.    rõhutab, et komisjon ei saa oma eelarvealast vastutust liikmesriikidele üle kanda ja seda isegi mitte juhul, kui liikmesriigi tasandil on kindlaks tehtud juhtimisvead või eeskirjade eiramine;

25.    on seisukohal, et „halduskoostöö” mõiste mõttekas kasutamine peab tuginema aluspõhimõttele, mille kohaselt liit delegeerib mõned oma volitused liikmesriikidele ja liikmesriigid on kohustatud teostama oma osa tööst vastavalt liidu õigusaktidele; kutsub üles 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[79] punkti 44 täielikult rakendama; on seisukohal, et ELi eelarve paremaks haldamiseks peavad auditite aastakokkuvõtted ja olemasolevad deklaratsioonid olema avalikult kättesaadavad;

26.    märgib, et komisjoni lõplik vastutus eelarve täitmise eest on tihedalt seotud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tähtsusega; rõhutab, et komisjoni lõplik vastutus eelarve täitmise eest hõlmab ka puudusi liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemides;

27.    rõhutab, et finantsalane vastutus on ja jääb jagamatuks, ning tuletab meelde finantsmääruse artikli 53b lõiget 4, milles on sätestatud, et „selle tagamiseks, et vahendeid kasutatakse kohaldatavate eeskirjade kohaselt, kohaldab komisjon raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või teeb finantskorrektsioone, mis võimaldavad tal võtta lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest” (rõhutatud osa on kursiivis);

28.    rõhutab sellega seoses, et komisjoni juhtkonna esitatud teave on väga oluline; märgib aga, et ühe üldise tähelepaneku kohaselt, mille kontrollikoda komisjoni aasta tegevusaruannete kohta tegi, puuduvad selgitused selle kohta, kuidas allesjäänud veamäära või jääkriski arvutada; märgib, et nende elementide osatähtsus on suurem juhtudel, mil on vaja otsustada, kas reservatsiooni esitamine on vajalik (aastaaruanne, punktid 1.19 ja 1.20); on mures selle pärast, et selle tagajärjel võivad arvutamismeetodid peadirektoraaditi erinevad olla;

29.    märgib ühtlasi, et kontrollikoda on teinud aasta tegevusaruannete kohta järgmised tähelepanekud:

–       2. telje maaelu arengu meetmetega seotud reservatsiooni ei oleks tohtinud tühistada (aastaaruanne, punkt 3.53); toetuskavade allesjäänud veamäära arvutamisel esineb mitmeid eri puudusi (aastaaruanne, punkt 3.54);

–       regionaalpoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi aasta tegevusaruannetes esitatud hinnanguline risk võib olla alahinnatud (aastaaruanne, lisa 4.3);

–       laienemise peadirektoraadi aasta tegevusaruandes arvutatud allesjäänud veamäära arvutamisel võeti arvesse ainult 30% tehtud maksetest (aastaaruanne, punkt 5.33);

–       EuropeAidi aasta tegevusaruanne annab korrektsuse seisukohalt finantsjuhtimisele ainult osaliselt õiglase hinnangu (aastaaruanne, punkt 5.34);

–       infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi aasta tegevusaruandes nimetatud kuuenda raamprogrammiga seotud reservatsioon oleks tulnud alles jätta (aastaaruanne, punkt 6.47);

30.    tuletab komisjonile meelde, et kõik reservatsioonid on lisatud lisana komisjoni koondaruandele, ning rõhutab, et koondaruande vastuvõtmisega võtab komisjon „poliitilise vastutuse oma peadirektorite ja talituste juhatajate haldustegevuse eest, toetudes nende iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud kinnitavatele avaldustele ja reservatsioonidele ”[80];

31.    rõhutab, et volinike kolleegium ja volinikud võtavad endale sellega lõpliku vastutuse volitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevate peadirektorite ja talituste juhatajate poolt tehtud reservatsioonide usaldusväärsuse ja terviklikkuse eest, ning toonitab, et delegeerimine iseenesest ei võta mingil juhul lõplikku vastutust volinike kolleegiumilt ega volinikelt ära;

32.    võtab teadmiseks tähelepanekud, mis kontrollikoda siseaudiitori üldise arvamuse kohta tegi; on seisukohal, et kui kontrollikoja välja toodud probleeme põhjalikult läbi ei vaadata, jääb üldise arvamuse kasutegur väikeseks;

33.    on mures tähelepanekute pärast, mis kontrollikoda tegi seoses aasta tegevusaruannete ja koondaruandega (aastaaruanne, punktid 1.17−1.25); on seisukohal, et neid tähelepanekuid tuleks käsitleda viivitamatult, e tagada nende dokumentide väärtus aruandlusvahenditena; tunnistab siiski, et allesjäänud veamäära arvutamine on vaid üks komisjoni kasutatud riski suuruse hindamise meetoditest; palub komisjonil anda kõigile peadirektoraatidele täitmiseks järjepidevad suunised;

34.    võtab teadmiseks erasektorile mõeldud komisjoni rohelise raamatu äriühingu üldjuhtimise ELi raamistiku kohta[81]; märgib ühtlasi, et komisjon on teinud suuri edusamme üldjuhtimise asjakohasemaks muutmiseks pärast sündmusi, mis viisid Santeri komisjoni tagasiastumiseni 1999. aastal;

35.    võtab teadmiseks 30. mail 2007 vastu võetud komisjoni üldjuhtimise aruande, milles käsitletakse komisjoni sisemist korraldust ja selgitatakse komisjoni juhtimist ning kontrolli ja suhteid sidusrühmadega; õhutab komisjoni üldjuhtimist veelgi parandama ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetud meetmetest järgmiselt:

–       lisades liidu institutsioonide seisukohalt asjakohased liidu äriõiguses nõutavad või soovitatavad üldjuhtimise elemendid;

–       võttes meetmeid, nii et president saaks raamatupidamise aastaaruandele alla kirjutada, ja esitades koos raamatupidamise aastaaruandega

i.       kirjelduse riskide ja ebakindlate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada poliitiliste eesmärkide saavutamist, ning avalduse, milles president kinnitab koos volinike kolleegiumiga, et ta vastutab riskijuhtimise eest; ning

ii.      ametliku üldjuhtimist puudutava deklaratsiooni, milles antakse selge teave selle kohta, milliseid rahvusvahelisi ühingujuhtimise standardeid komisjon järgib, ning kui üldjuhtimise eeskirjadest tuleb kõrvale kalduda, siis objektiivsed ja täielikud selgitused (täida-või-selgita-põhimõte);

36.    kutsub komisjoni üles võtma vastutusahela parandamine ja tugevdamine esmatähtsate meetmete hulka ning tegema selleks muu hulgas järgmist:

–       andma eelarvekontrollikomisjonile täieliku ülevaate liikmesriikide aastakokkuvõtetest; taunib asjaolu, et siiani ei ole komisjon andnud mingit teavet aastakokkuvõtete kohta, sest nende sisu teadmata ei saa neid lugeda riiklikeks haldusdeklaratsioonideks;

–       esitama poliitilise deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et vastutab lõplikult ja üldiselt eelarve täitmise eest, sh selle eelarveosa eest, mille täitmine toimub koostöös liikmesriikidega;

–       lisama aasta tegevusaruandele vastutava voliniku allkirja;

–       järgima aasta tegevusaruannete koostamisel objektiivsuse põhimõtet ning hoiduma optimistlikest prognoosidest;

–       esitama peadirektoraatidele kohustuslikud, terviklikud ja asjakohased suunised, eelkõige selle kohta, kuidas allesjäänud veamäära ja jääkriski ettevaatuspõhimõtte kohaselt hinnata;

–       esitama kõikides aasta tegevusaruannetes põhjaliku ja usaldusväärse selgituse jääkriski ja allesjäänud veamäära ning kontrollikoja veamäära vaheliste seoste kohta; palub komisjonil tihedas koostöös kontrollikojaga uurida, kuidas viia oma allesjäänud veamäära arvutamise metoodika kooskõlla kontrollikoja kõige tõenäolisema veamäära metoodikaga;

–       vaatama läbi meetodi, mille alusel siseaudiitor üldisi arvamusi koostab, ning kõrvaldama kontrollikoja osutatud puudused;

–       analüüsima, kas komisjoni üldjuhtimise korda võiks erasektorile mõeldud (äriühingu üldjuhtimise ELi raamistikku puudutava) komisjoni eespool nimetatud rohelise raamatu põhjal veelgi rohkem parandada;

Euroopa koolid

37.    kahetseb asjaolu, et ehkki Euroopa koolidele on ette nähtud märkimisväärsed eelarvevahendid, ei suuda nad endiselt täita oma põhiülesannet ja pakkuda vajalikes keeltes piisavalt õpilaskohti ametnike töö- ja elukohtade läheduses ning on selle asemel laiendanud oma tegevust teistesse haridusvaldkondadesse;

38.    tunnistab, et üks keskne probleem peitub Euroopa koolide konventsiooni otsustus- ja rahastamisstruktuurides; nõuab seepärast, et komisjon uuriks koos liikmesriikidega nimetatud konventsiooni läbivaatamise küsimust ja esitaks tehtud edusammude kohta aruande 31. detsembriks 2012; palub vahepeal komisjonil nõuda suuremaid pingutusi eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks eraldatud eelarvevahendite sihipärasemal kasutamisel;

Komisjoni haldus

39.    palub, et komisjon selgitaks oma asukoha muutmise kavasid, sellega seotud kulusid, seda, kui palju büroopinda vabaneb ja kui palju lisandub ning kui paljusid töötajaid see igas peadirektoraadis puudutab;

40.    juhib tähelepanu sellele, et komisjon kinnitas 2010. aastal paindliku töögraafiku ja hüvitava puhkuse kui vabatahtliku soodustuse heakskiitmise menetluse käigus umbes 90 000 oma töötajate täiendavat puhkusepäeva, mis võrdub ligikaudu 445 ametikohaga – olgugi et personalieeskirjade artikli 56 kohaselt ei hüvitata ületunnitööd alates palgaastmetest AD5/AST5; palub selgitada hüvitava puhkuse kogukulu maksumaksjale;

Liikmesriikide vastutus

41.    tuletab meelde, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon liidu eelarvet omal vastutusel, kuid ühtlasi koostöös liikmesriikidega;

42.    rõhutab, et kaht kõige suurema veamääraga poliitikavaldkonda (ühtekuuluvus, energeetika ja transport ning põllumajandus ja loodusvarad) hallatakse koostöös liikmesriikidega, ning peab kahetsusväärseks, et esimese nimetatud valdkonna kõige tõenäolisem hinnanguline veamäär oli 7,7% ja teise oma 2,3%;

43.    tunneb sellega seoses heameelt analüüsi üle, mille komisjon tegi kontrollikoja poolt 2006.−2009. aastal leitud vigade kohta ja millest selgub esimest korda asjaolu, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul moodustasid nimetatud perioodil kindlaks tehtud kumulatiivsetest kvantifitseeritavatest vigadest 59% kolme liikmesriigi (Hispaania, Itaalia ja Ühendkuningriik) vead ja et Euroopa Sotsiaalfondi puhul põhjustasid 68% nimetatud perioodil ühtekuuluvusvaldkonnas kindlaks tehtud kumulatiivsetest kvantifitseeritavatest vigadest neli liikmesriiki (Hispaania, Portugal, Ühendkuningriik ja Saksamaa)[82]; märgib, et enamik vigu, mis Itaalias ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga seoses leiti, on seotud Calabria, Campania ja Apuulia maakondadega ning et 75% Hispaanias leitud vigadest puudutas Andaluusia, Valencia ja Castilla-La Mancha piirkondades rakendatavatest rakenduskavadest väikest arvu[83]; märgib peale selle, et Hispaania ja Itaalia osa veamäära tekkes on suur ka 2010. aastal;

44.    märgib, et Itaalias seoses ERFiga leitud probleemid on seotud auditeerimis- ja haldusasutuste tasandil kindlaks tehtud süstemaatiliste puudustega ning avalike hangete eeskirjade kohaldamise ja projektide valimisega, sh retrospektiivsete projektide abikõlblikkusega[84]; märgib, et Hispaania puhul tulenevad probleemid keerulisest haldus- ja kontrollisüsteemist, mis võib põhjustada vastutuse ebaselget jaotust ning korraldusasutuse poolse tõhusa järelevalve puudumist[85];

45.    tuletab meelde, et Kreeka, Itaalia ja Hispaania rahandusministreid kutsuti Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni arvamusi vahetama; peab kahetsusväärseks, et ükski kutsutud rahandusministritest ei tulnud arutama selle komisjoniga kontrollikoja leide, et parandada struktuurifondide haldamist ja ka õiguslikku alust;

46.    tuletab meelde, et parlament on korduvalt palunud, et komisjon esitaks tema poolt liidu eelarve täitmise eest kantava lõpliku ja üldise vastutuse raames ettepaneku võtta kasutusele kohustuslikud riiklikud haldusdeklaratsioonid, mis tuleb koostada ja avaldada ning mis peavad olema vastutava auditeerimisasutuse poolt nõuetekohaselt auditeeritud; märgib, et riiklikud haldusdeklaratsioonid peaksid sisaldama liidu fondide kasutamise kohta kogu teavet;

47.    on seisukohal, et peadirektorite poolt alla kirjutatud riiklike haldusdeklaratsioonide sisu peaks vastama rahvusvahelistele auditistandarditele ja kontrollikoda peaks neid deklaratsioone oma audititöös kasutama ning deklaratsioonid peaksid muu hulgas põhinema halduspädevuse saanud ametiasutuste deklaratsioonidel;

48.    juhib tähelepanu sellele, et halduskoostöö raames hallatavate tulude ja kulude osas on liikmesriikide haldussuutlikkus väga erinev ja seda eelkõige eeskirjade rikkumise, pettuste ja vigade tuvastamise ning tollivaldkonnas ja liidu vahendite kulutamisel võetavate finantsalaste järelmeetmete osas; on seisukohal, et kui kõik liikmesriigid toimiksid korrektselt, oleks võimalik liidu eelarvesse lisada ainuüksi tollivaldkonnas vähemalt 100 000 000 euro ulatuses (neto)tulu; märgib, et praegu peab komisjon haldussuutlikkuse üle järelevalvet tagasiulatuvalt ja juhtumipõhiselt, mitte riskivaldkondade kindlakstegemist võimaldava suundumuste piisava analüüsi teel; palub komisjonil finantsriskide kindlakstegemiseks suundumuste analüüsi rakendada ja liikmesriikide haldussuutlikkuse parandamiseks meetmeid võtta;

Bulgaaria ja Rumeenia

49.    võtab väga murelikult teadmiseks komisjoni vahearuande, milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme; on mures selle pärast, et Bulgaaria kohtusüsteem on endiselt kehv; märgib, et praegu on käimas 27 kriminaalmenetlust 28 kohtuniku vastu; nõuab selgitusi väidetavate pettuste kohta, mis on seotud liidu vahendite kasutamisega Bulgaarias, mis põhjustas maksete peatamise 2008. aastal ja mille puhul riigiprokuratuur uurimise peatas, kuigi samadel asjaoludel toimunud juhtumite uurimine teises liikmesriigis jätkus; on hämmastunud, et kõigi liidu vahenditega seotud pettusjuhtumite puhul, mis kohtusse anti, asendati kriminaalvastutus haldustrahviga ja et ühe olulise liidu vahendeid puudutava pettusjuhtumi kohtuasja apellatsioonikaebuse arutamine on viibinud üle 18 kuu; peab ka kahetsusväärseks, et ei ole järgitud komisjoni soovitust, mille kohaselt tuleks kuritegelikul teel saadud vara tuvastamise ja konfiskeerimisega tegelevale komisjonile anda pädevus teostada juhtivametnike ja poliitikute ennetavat varade kontrolli; on mures selle pärast, et põhistatud kohtuotsuste ühtset, õigeaegset ja järjepidevat avaldamist Bulgaarias üldjuhul ei toimu; palub komisjonil avaldada survet kohtuorganitele, et nad suurendaksid pingutusi komisjoni soovituste võimalikult kiireks elluviimiseks ja reformi teostamiseks; palub komisjonil sellega seoses teada anda, kui palju raha on Bulgaariale reformi toetamiseks eraldatud, ja anda hinnang sellele, mil määral on maksed soovitud tulemuste saavutamise taganud; loodab, et järgmisel aastal olukord paraneb märkimisväärselt, et komisjon kaalub küsimust täiendavalt ja võtab koostöös Bulgaaria valitsusega Bulgaaria õigussüsteemi rikkumatuse taastamiseks meetmeid;

50.    võtab väga murelikult teadmiseks vahearuande, mille komisjon koostas Rumeenias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta; tunneb aga heameelt selle üle, et riikliku lojaalsuse ameti tulemused alusetu rikastumise uurimisel ja huvide konfliktide tuvastamisel on paranenud; märgib, et riiklikule lojaalsuse ametile eraldatud vahendeid on liidu vahendite abil suurendatud; on aga mures selle pärast, et riikliku lojaalsuse ameti uuritavate juhtumite suhtes võetavad järelmeetmed ei ole ühtsed ja nende võtmine sageli viibib; väljendab heameelt asjaolu üle, et riiklik korruptsioonivastane direktoraat jätkas tegutsemist mõjusa prokuratuurina kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite puhul; võtab teadmiseks, et esitatud süüdistuste, kohtuotsuste ja süüdimõistvate otsuste arv suurenes 2011. aastal ning juhtumite käsitlemine kõrgemas kassatsioonikohtus kiirenes, mille tulemusel suurenes riikliku korruptsioonivastase direktoraadi algatatud juhtumite kohta tehtud lõplike kohtuotsuste arv 85% 2011. aastaga võrreldes[86]; on mures kõrgemal tasandil esinevates korruptsioonijuhtumites tehtud kohtuotsuste analüüsi tulemuste pärast, mille kohaselt 60% juhtudel on karistused tingimisi karistused, ka on otsused väga sageli lähedal seadusega ettenähtud miinimumkaristusele; on hämmastunud lubamatu tava üle, mis on seotud põhistatud kohtuotsuste avaldamise tähtaegadega ja mis suurendab riski, et kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite seletuskirja hilinemine võib kaasa tuua menetluse aegumise, kui kaebusi ei ole võimalik õigel ajal esitada; palub komisjonil teada anda, kui palju raha on Rumeeniale kohtureformi toetamiseks eraldatud; loodab, et järgmisel aastal olukord paraneb märkimisväärselt; palub komisjonil Rumeenia valitsusele komisjoni soovituste elluviimiseks survet avaldada; loodab, et komisjon nõuab Rumeenia valitsuselt kindlameelselt, et Rumeenia valitsus suurendaks pingutusi avalike hangetega seotud kohtuasjades ühtse kohtupraktika tagamiseks; palub komisjonil nõuda Rumeenia valitsuselt vankumatult ja kindlameelselt, et komisjoni soovitused ellu viidaks ning et kriminaalseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku sätete rakendamise ettevalmistamiseks koostataks selgem ja põhjalikum rakenduskava; loodab, et Rumeenia suurendab pingutusi kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimiseks; loodab ka, et komisjon võtab koos Rumeenia valitsusega Rumeenia kohtusüsteemi rikkumatuse parandamiseks eri meetmeid;

Ettemaksed

51.    märgib, et ettemakseid tuleb teha selleks, et toetusesaajad saaksid kokkulepitud tegevust alustada;

52.    võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, mille kohaselt komisjoni tehtud ettemaksete summa suurenes 2005.−2010. aastal tunduvalt (aastaaruanne, punkt 1.28); on mures selle pärast, et ettemaksete tasaarvestamine oli puudulik (aastaaruanne, punkt 1.29 ja kontrollikoja arvamuse nr 6/2010 punkt 86);

53.    on mures mõju pärast, mida ettemaksed avaldasid peamiselt välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkonnale ning teadusuuringute ja muu sisepoliitika valdkonnale; märgib, et nende kahe poliitikavaldkonna puhul tehti varasemast rohkem ettemakseid ning üldine veamäär oli alla 2%; märgib ka, et kontrollikoja järelduste kohaselt ettemaksetes olulisel määral vigu ei esinenud, kuid vahe- ja lõppmaksetes esines olulisel määral vigu (aastaaruanne, punktid 5.35 ja 6.48);

54.    on seisukohal, et suurtes summades ettemakseid tehes võtab komisjon nii suurema finantsriski (sest toetussaajad võivad maksejõuetuks muutuda) kui ka suurema riski seaduslikkuse ja korrektsuse osas, sest toetusesaajate deklareeritud kulude kinnitamine toimub hilisemal ajahetkel;

55.    on seisukohal, et tõhusam on eeskirjade rikkumist ära hoida kui mittekorrektsete maksete korrigeerimiseks raha tagantjärele sisse nõuda; kutsub seetõttu komisjoni vaatama esmatähtsa meetmena läbi ettemaksete suurenenud kasutamise ning kontrolli- ja auditimehhanismid, tehes järgmist:

–       andes parlamendile teada põhjused, miks komisjon aastatel 2005−2010 ettemakseid rohkem kasutama hakkas;

–       kohandades eri programmide puhul ettemakseid selliselt, et sellega tagatakse toetusesaajale projekti alustamiseks vajalik summa, kuid kaitstes seejuures liidu finantshuve ja teavitades Euroopa Parlamenti;

Täitmata eelarvelised kulukohustused

56.    tuletab meelde, et täitmata eelarvelised kulukohustused on kulukohustused, mis on küll võetud, kuid milleks eraldatud assigneeringuid ei ole kasutatud (st välja makstud), ning et need tekivad peamiselt mitmeaastaste (nt ühtekuuluvusvaldkonna) programmide puhul, sest kulukohustused võetakse programmitöö perioodi algaastatel, kuid neile vastavaid makseid tehakse järk-järgult kogu programmitöö perioodi jooksul;

57.    märgib, et suur hulk täitmata kulukohustusi võib olla märk sellest, et liikmesriikidel on kulukohustustena ettenähtud summasid raske ära kasutada;

58.    märgib, et kontrollikoda tegi kindlaks, et 2010. aastal suurenesid täitmata kulukohustused peaaegu 10%, st umbes 194 000 000 000 euroni (aastaaruanne, punkt 1.43 ja joonis 1.2), mis vastab tookordse määra juures peaaegu kolme aasta kulutustele;

59.    on seisukohal, et 2007.−2013. aasta programmitöö perioodil on oht, et

–       kulukohustustena eraldatud summad tuleb ära kasutada tavapärasest kiiremini, mis tähendab, et vigade tekkimise oht suureneb;

–       2007.−2013. aasta programmitöö perioodi lõpus võib juhtuda, et liikmesriigid püüavad kõik kulukohustustena eraldatud summad ära kasutada ning nad võivad seejuures kaasrahastada ka juba rakendamisel olevaid ja riigi oma vahenditest rahastatavaid projekte (nn retrospektiivseid projekte, mis ei ole läbinud liidu haldus- ega kontrollisüsteemi ning mille puhul on vigade tekkimise oht seetõttu suurem);

60.    palub komisjonil esitada iga liikmesriigi puhul eraldi teabe selle kohta, kui suured on täitmata kulukohustused, ning samuti anda teavet selle kohta, millist koostööd ta liikmesriikidega vahendite kasutamise ja korrektsusega seotud riskide kindlakstegemiseks ja leevendamiseks teeb;

ELi eelarvest detsentraliseeritud ametitele ja ühisettevõtetele eraldatud toetus

61.    märgib, et 2010. aastal oli detsentraliseeritud ametitele eraldatud liidu toetus üle 620 000 000 euro ja ühisettevõtetele üle 500 000 000 euro; märgib, et ametitele eraldatud liidu toetuse kohta on mõneti raske teavet saada; palub, et komisjon esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile igal aastal koondteabe vahendite kohta, mis ametile/ühisettevõttele aasta jooksul liidu üldeelarvest kokku eraldati, nagu:

–       eelarvesse kantud ametile/ühisettevõttele ettenähtud esialgne liidu toetus;

–       ülejäägi tagasinõudmisest saadud rahaliste vahendite summa;

–       ametile/ühisettevõttele antav liidu toetus kokku;

–       vajaduse korral Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) toetus;

62.    loodab, et komisjon hoidub finantskriisi ajal ametite eelarvete suurendamisest ja koguni kaalub oma prioriteetide hindamise alusel nendele eelarvest ette nähtud liidu toetuse vähendamist;

63.    palub komisjonil koostada suunised mallide kohta, mida kõik ametid/ühisettevõtted võiksid oma iga-aastaste tööprogrammide ja tegevusaruannete jaoks kasutada, et tagada seatud eesmärkide ja saavutatud tulemuste tõhus võrdlus;

64.    palub, et komisjon esitaks parlamendile üksikasjaliku ülevaate kriteeriumidest ja jälgimiskordadest, mida ametite/ühisettevõtete puhul kohaldatakse huvide konflikti ja nn pöördukse juhtumite vältimiseks;

Liidu eelarve ning finants- ja eelarvekriis

65.    on mures liikmesriikides jätkuva finants- ja eelarvekriisi pärast; on seisukohal, et kriisi tõttu mõjutavad liidu eelarvet järgmised ohud:

–       liikmesriikidele antud laenudega seotud finantsrisk;

–       tuludega seotud finantsrisk;

66.    tuletab meelde, et kuuel liikmesriigil (Kreeka, Ungari, Iirimaa, Läti, Portugal ja Rumeenia) on praegu raskustes oleva liikmesriigi staatus, sest neile antakse abi maksebilansi rahastamisvahendist või Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames antavate laenude näol või Kreeka laenupaketi näol;

67.    märgib, et liidu eelarvest tagatakse laenud, mida antakse maksebilansi rahastamisvahendist (31. detsembri 2010. aasta seisuga oli laene välja makstud umbes 12 000 0000 000 euro eest) ning Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames (31. detsembri 2010. aasta seisuga ei olnud ühtegi laenu välja makstud)[87]; märgib, et maksebilansi rahastamisvahendist antavate laenude põhisumma on kõige rohkem 50 000 000 000 eurot (nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002[88] artikli 1 lõike 1 teine lõik) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames antavate laenude kogusumma 60 000 000 000 eurot[89]; rõhutab, et kogusumma (110 000 000 000 eurot) on peaaegu sama suur kui liidu aastaeelarve, sest 2010. aastal moodustasid liidu eelarvest tehtud maksed kokku umbes 122 000 000 000 eurot[90];

68.    on mures selle pärast, et kontrollikoda ei pööranud 2010. aastat käsitlevas aastaaruandes nendele liidu probleemidele piisavalt tähelepanu; peab eriti kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoda ei käsitlenud neid liidu eelarvega seotud riske piisavalt; rõhutab, et oma edaspidises töös peab kontrollikoda uue Euroopa stabiilsusmehhanismi esmatähtsale kohale seadma;

69.    tuletab meelde, et ei ole loodud tagatisfondi, mis eelarvet nende tagatiste rakendamisel kaitseks; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama, kas liidu eelarve kaitsmiseks, st võimalike kahjude katmiseks oleks vaja luua välistegevuse tagatisfondile sarnanev tagatisfond;

70.    rõhutab, et Euroopa finantsstabiilsusmehhanism oli 2011. aasta 30. septembri seisuga andnud 60 000 000 000 eurost laene kokku 48 500 000 000 euro ulatuses; innustab kontrollikoda koostama hiljemalt 2012. aasta lõpuks aruannet Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi tehingute ja eelkõige komisjoni loodud kontrollimehhanismide kohta;

71.    tuletab meelde, et liidu eelarve tulud koosnevad eri vahenditest; tuletab meelde, et eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid; märgib, et eelkõige kogurahvatulupõhised omavahendid, mis moodustavad kogutulust 73%, laekuvad liikmesriikide oma eelarvetest[91];

72.    on seisukohal, et mida raskemaks teatavate liikmesriikide finantsolukord muutub, seda raskem on neil liikmesriikidel liidu eelarvesse makseid teha; on veendunud, et see seab ohtu raskustes olevatest liikmesriikidest − mille valitsus on võib-olla isegi sunnitud liidu eelarve rahastamiseks või teatavate toetuskavade riigipoolseks kaasrahastamiseks lisalaene võtma − pärit eelarvetulu laekumise;

73.    märgib, et raskustes olevatest liikmesriikidest laekunud kogurahvatulupõhised omavahendid moodustasid 2010. aastal kogurahvatulupõhiste omavahendite kogusummast umbes 6%[92];

74.    märgib ühtlasi, et raskustes olevate liikmesriikide kaasrahastamismäära suurendati Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondi puhul; loodab, et kaasrahastamismäära suurendamine võimaldab teha suuremaid investeeringuid eelkõige raskustes olevates liikmesriikides; rõhutab sellega seoses komisjoni suuremat kontrolli- ja järelevalvekohustust;

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanism

75.      heidab nõukogule ette, et ta kasutas 2010. aastal Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi loomiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 122, sest seda artiklit saab kohaldada ainult loodusõnnetuste ja mitte majanduskatastroofide puhul; väljendab muret, et EFSF ei sisalda parlamendi demokraatlikku kontrolli, ka ei ole kontrollikojal tema suhtes auditeerimise õigusi; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et EFSFi puhul ei ole ette nähtud ka avalikku välisauditit;

76.      märgib, et hiljuti kirjutasid liikmesriigid alla Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule; toonitab oma 23. märtsi 2011. aasta resolutsiooni[93], milles parlament hoiatas alalise Euroopa stabiilsusmehhanismi loomise eest väljaspool liidu institutsioonilist raamistikku, kuna see otsus toob kaasa probleemid liidu institutsioonide kontrollimehhanismi jaoks; on sarnaselt teatavate kõrgeimate kontrolliasutustega mures selle pärast, et alusleping ei sisalda mõjusa välisauditi tagamiseks piisavalt sätteid;

77.      tuletab meelde oma üleskutset nõukogule ja liikmesriikidele võtta nõuetekohaselt arvesse järgmisi Euroopa stabiilsusmehhanismi rakendamisega seotud küsimusi:

–      tagada Euroopa stabiilsusmehhanismi põhikirjas asjakohane kord seaduslikkuse, korrektsuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandardile vastavate tulemuste osas avalike välisauditite tegemiseks, võttes arvesse järgmisi dokumente:

i.       Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste esindajatest koosneva kontaktkomitee 14. oktoobri 2011. aasta resolutsioon, mis käsitleb euroala kõrgeimate kontrolliasutuste avaldust Euroopa stabiilsusmehhanismi välisauditi kohta (CC-R-2011-01)[94];

ii       Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste esindajatest koosneva kontaktkomitee 14. oktoobri 2011. aasta avaldus Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, Euroopa Komisjonile ning ELi liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele Euroopa poolaasta ja muude ELi majanduse juhtimist puudutanud suundumuste mõju kohta Euroopa Liidu liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustele ja Euroopa Kontrollikojale[95];

iii.     Madalmaade kontrollikoja presidendi kiri[96] küsimuste kohta, mida tuleb käsitleda Euroopa stabiilsusmehhanismi põhikirjas seoses Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikliga 30;

–      luua Euroopa stabiilsusmehhanismiga seotud aruandluskohustuse ja täieliku läbipaistvuse tagamise asjakohane kord;

–      tagada statistiliste ja muude andmete usaldusväärsus;

–      selgitada kõigi nende asjaosaliste, kelle kohustusi mehhanismi loomine puudutab, kohustusi ja aruandluskorda;

–      nõuab tungivalt, et komisjon annaks parlamendile ja nõukogule kaks korda aastas aru riskist, mida Euroopa finantsstabiilsusmehhanismile ettenähtud tagatis liidu eelarvele põhjustab, ning nõuab komisjonilt teavet selle kohta, kuidas kohustuste täitmata jätmisel see raha liidu eelarvesse ja seejärel Euroopa finantsstabiilsusmehhanismile üle kantakse;

78.      palub nõukogul ja liikmesriikidel määratleda parlamendi poliitiline kontroll mis tahes eurovõlakirjade emiteerimise puhul üldiselt ja eelkõige alalise kriisimehhanismi puhul; on seisukohal, et parlament tuleks mehhanismi võrdsetel alustel kaasata;

Läbipaistvus

79.    rõhutab, et läbipaistvusel on ülimalt oluline roll aruandekohustuse tagamisel avaliku sektori vahendite kasutamise üle, ja tuletab meelde, et läbipaistvus on üks peamisi vahendeid seaduslike ja korrektsete kulutuste saavutamiseks; kordab oma nõuet, et kõik liidu vahenditest tehtavad toetusmaksed registreeritaks kasutajasõbralikus veebipõhises andmebaasis, arvestades nõuetekohaselt andmekaitset käsitlevat õigust; on veendunud, et liidu vahenditest tehtavad maksed peaksid olema selges sõltuvuses sellest, et toetuse saajad aktsepteerivad, et toetusega seotud põhiandmed – sealhulgas summa, saaja nimi ja eesmärk – on avalik teave;

80.    märgib, et ühtekuuluvuse poliitikavaldkonnas praegu kasutusel oleva süsteemiga ei tagata täielikku läbipaistvust ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetuse saajate osas; märgib, et praeguses raamistikus pakub komisjon portaali, mis annab juurdepääsu toetusesaajate loeteludele liikmesriikide veebisaitidel, mis on üksnes asjaomase riigi keeles ja mille puhul ei järgita ühiseid kriteeriume; ootab, et tulevase struktuurivahendite ühissätteid käsitleva määrusega ( COM(2011)0615 – 2011/0276 (COD) ) tagatakse see, et liikmesriigid edastavad ERFi/Ühtekuuluvusfondi vahenditest lõplike toetusesaajate kohta andmed, mis avaldatakse komisjoni ametlikul veebisaidil ühes komisjoni kolmest töökeelest ja mis põhinevad ühiste kriteeriumide kogumil, võimaldamaks võrdlemist ja vigade tuvastamist; tuletab meelde komisjonile esitatud üleskutset võtta eeskujuks Ameerika Ühendriikide taastusfondide tegevuse üle järelevalvet teostav organ (Recovery Accountability and Transparency Board) ja selle veebisait (www.recovery.gov);

81.    tuletab meelde Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-92/09 Volker und Markus Schecke GbR ja C-93/09 Hartmut Eifert, mis puudutab põllumajanduse ja loodusressursside poliitikavaldkonda; kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepanek võtta vastu uus määrus, millega nõutakse liikmesriikidelt teabe avaldamist juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta, kes Euroopa põllumajandusfondidest raha saavad, võttes arvesse seda otsust; on arvamusel, et see toetusesaajaid puudutav teave peaks olema kättesaadav komisjoni ametlikul veebisaidil ühes komisjon kolmest töökeelest ja põhinema ühiste kriteeriumide kogumil, mis võimaldaks võrdlemist ja vigade tuvastamist;

Kinnitava avalduse koostamise metoodika

82.    on teadlik sellest, et kontrollikoda soovib parlamendile põllumajanduse ja loodusvarade ning ühtekuuluvuse, energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna kohta rohkem teavet anda; tunneb selle kavatsuse üle heameelt, sest see tagaks suurema läbipaistvuse ning eelarve probleemsete valdkondade kindlakstegemisel suurema täpsuse; on seisukohal, et tänu sellele oleks komisjonil, kontrollikojal, parlamendil ja muudel asjaosalistel võimalik nendele valdkondadele, mille haldamist on vaja parandada, suuremat tähelepanu pöörata ja soovitusi anda; soovib aga rõhutada, et oluline on tagada eri aastate võrreldavus;

83.    tunneb heameelt selle üle, et nii 2010. aastat käsitleva aastaaruande 1. peatükis kui ka muudes peatükkides on kontrollikoda andnud komisjoni juhtkonna esitatud teabe usaldusväärsusele põhjalikuma hinnangu; tuletab meelde, et kontrollikoda peab juhtkonna esitatud teabe kohta andma põhjaliku teise arvamuse; innustab kontrollikoda ka edaspidi komisjoni juhtkonna esitatud teavet põhjalikumalt analüüsima ning seda aruandes kirjeldama;

84.    märgib, et ettemakseid on hakatud endisest rohkem kasutama; on seisukohal, et ettemaksete puhul on oht, et maksed ei ole seaduslikud või korrektsed, väiksem kui vahe- või lõppmaksete puhul, sest ettemaksete puhul ei ole kulude tõendamine vajalik; kutsub kontrollikoda üles auditeerimise puhul ettemaksete sagenenud kasutamist arvesse võtma, et kontrollikojal oleks võimalik parlamendile suure riskiga tehingute kohta veelgi kasulikumat teavet anda;

85.    märgib, et kontrollikoda kasutab kahe poliitikavaldkonna (põllumajandus ja loodusvarad ning ühtekuuluvus, energeetika ja transport) avalikes hangetes leitud vigade kvantifitseerimiseks ühtset meetodit; peab kahetsusväärseks, et komisjon kasutab neis kahes valdkonnas eri meetodit, millest kumbki ei ole kooskõlas kontrollikoja meetodiga; on mures selle pärast, et eri meetodid, mida nendes valdkondades kasutatakse, võivad halduskoostöös tehtud kulutuste kontrolli ja auditi tulemused vähem usaldusväärseks muuta; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja kontrollikoda kasutaksid nende kahe poliitikavaldkonna avalikes hangetes leitud vigade puhul ühtset käsitlust ja annaksid parlamendi pädevale komisjonile aru 2012. aasta lõpuks tehtud edusammudest;

Konkreetsed küsimused

Eelarvekontrolliküsimuste eest vastutava voliniku ülesanded

86.    märgib, et vastavalt parlamendi varasematele nõudmistele oli aastatel 2004−2009 üks komisjoni volinik täisajaga vastutav eelarvekontrolliküsimuste eest; peab kahetsusväärseks, et praegu on komisjonis eelarvekontrolliküsimused liidetud muude vastutusvaldkondadega (maksuküsimused ja tolliliit); teeb komisjonile ettepaneku taastada komisjonis aastateks 2014−2019 täisajaga eelarveküsimuste voliniku amet, mille pädevusala hõlmaks muu hulgas järgmisi küsimusi:

–       siseaudit;

–       pettusevastane võitlus;

–       suhtlemine kontrollikoja ja parlamendi pädeva komisjoniga;

–       suhtlemine liikmesriikide asjaomaste eelarvepädevate asutuste ja auditeerimisasutustega ning tervikliku sisekontrolliraamistiku edendamine;

–       iga-aastase koondaruande kontrollimine ja nende kasuteguri suurendamine, sh ülevaate andmine liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide kohta;

–       programmide kohta sõltumatute hindajate poolt koostatavate hinnangute tellimine ja hindamine ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318 ette nähtud hindamisaruande muutmine tulemuste parandamist võimaldavaks kasulikuks vahendiks;

Tulemused: liidu eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus

87.    tunneb heameelt selle üle, et aastaaruandesse on lisatud uus, 8. peatükk „ELi eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus”, milles kontrollikoda esitab oma tähelepanekud selle kohta, kuidas komisjon oma tulemusi aasta tegevusaruannetes ise hindab;

88.    võtab teadmiseks kontrollikoja leiud, mis puudutavad järgmiste komisjoni tulemuste alaste aruannete kvaliteeti:

–       „Juhtimiskavas ei ole kehtestatud eesmärke ja näitajaid säästlikkuse ja tõhususe mõõtmiseks” (aastaaruanne, punktile 8.17 eelnev pealkiri),

–       „Sihid ei ole teatud valdkondades piisavalt kvantifitseeritud ja konkreetsed” (aastaaruanne, punktile 8.18 eelnev pealkiri),

–       „Mitmeaastaste sihtide vahe-eesmärke ei olnud mõnes valdkonnas määratletud” (aastaaruanne, punktile 8.20 eelnev pealkiri),

–       „Poliitikasaavutuste kirjeldused andsid piiratud teavet tulemustest ja mõjust” (aastaaruanne, punktile 8.22 eelnev pealkiri);

89.    on seisukohal, et need olulised välja toodud leiud tõendavad, et parlament ei saa komisjoni tulemusalaseid aruandeid täielikult usaldada; on seisukohal, et usaldusväärsed andmed on hea halduse, poliitikakujunduse ja parlamendipoolse kontrolli alus; oleks kontrollikojale tänulik, kui ta suudaks oma sellealast tegevust veelgi tõhustada ning hakata komisjoni poolt tulemuste kohta esitatud andmeid korrapäraselt kinnitama;

90.    on seisukohal, et tulemused on sama olulised nagu seaduslikkus ja korrektsus, ning kutsub kontrollikoda üles kaaluma, kas aastaaruande vastavatesse peatükkidesse oleks võimalik lisada ülevaade eri poliitikavaldkondade rühmade tulemustest;

91.    märgib, et juhtimiskavades esitatud eesmärgid, näitajad ja sihid on suunatud peamiselt mõjususele (aastaaruanne, punkt 8.15); palub komisjonil tulemustealast aruandlust parandada ning lisada säästlikkuse ja tõhususe näitajad ning seada asjakohased eesmärgid, mille abil hinnata mitmeaastaste eesmärkide täitmiseks tehtud edusamme;

92.    peale selle palub komisjonil määrata koos liikmesriikidega kindlaks halduskoostöö valdkonnas pidevalt kohaldatavad tulemuslikkuse näitajad ning tagada, et liikmesriikide aruanded saavutatud tulemuste kohta oleksid siduvad, terviklikud ja täpsed;

93.    võtab teadmiseks kontrollikoja ja komisjoni korduvalt avaldatud arvamuse selle kohta, et haldus- ja kontrollisüsteemide kvaliteet on eri liikmesriikides ja eri programmide puhul väga erinev;

94.    palub komisjonil kontrollisüsteemide tõhususe erinevustest süstemaatiliselt aru anda ning esitada selge hinnang selle kohta, milliseid pingutusi liikmesriigid eeskirjade rikkumise tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks teevad ning millised meetmed on võtmata, et liikmesriike, kelle järelevalve- ja kontrollisüsteemid toimivad hästi, mitte diskrediteerida;

95.    kutsub komisjoni üles esitama parlamendi pädevale komisjonile ja täiskogule üheaegselt kontrollikoja aastaaruande esitamisega ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud hindamisaruande ning palub kontrollikojal esitada samal ajal oma tähelepanekud hindamisaruande kohta; rõhutab, et hindamisaruanne tuleks avaldada aegsasti, et nii parlamendile kui ka kontrollikojale jääks selle hindamiseks piisavalt aega;

96.    tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 318 kohaselt peab komisjon esitama liidu rahanduse hindamisaruande, mis põhineb saavutatud tulemustel; märgib, et komisjon võttis 17. veebruaril 2012. aastal vastu ELi toimimise lepingu artikli 318 kohase esimese hindamisaruande, milles käsitletakse 2010. aastat;

97.    tuletab meelde ka seda, et resolutsioonis, mis puudutab komisjoni tegevusele heakskiidu andmist 2009. aasta eelarve täitmisel[97], oli parlament seisukohal, et

–       komisjon peaks määrama ametisse tulemuslikkuse hindaja, kes oleks hindamisaruande eest selgelt vastutav (lõige 199);

–       tulemuslikkuse näitajate, nende õigusliku/poliitilise aluse, kulutuste suuruse ja saavutatud tulemuste vaheline seos tuleks selgelt ja läbipaistvalt välja tuua (lõige 200);

–       siseaudititalitus peaks auditeerima aruande koostamisel kasutatavat meetodit ning hindama ka kogu tehtud tööd (lõige 200);

–       komisjoni talituste poolt kasutatavad peamised tulemuslikkuse näitajad tuleks avalikustada (lõige 200);

98.    peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole suutnud ELi toimimise lepingu artikli 318 kohases esimeses hindamisaruandes esitatud soovitusi täielikult ellu viia; märgib ühtlasi, et esimene hindamisaruanne on kokkuvõte kahe poliitikavaldkonna (haridus ja kultuur ning teadusuuringud) kohta koostatud olemasolevatest hindamisaruannetest; on seisukohal, et esimese hindamisaruande ulatus ja sisu ei vasta päriselt ELi toimimise lepingus sätestatud hindamisaruandele;

99.    palub komisjonil ELi toimimise lepingu artikli 318 kohase hindamisaruande sisu täiustada ning määrata eelkõige kindlaks lisandväärtus, mida see hindamisaruanne võrreldes finantsmääruse (artikkel 27) ja selle rakenduseeskirjade (komisjoni määrus (EÜ, EURATOM) nr 2342/2002[98], artikkel 21) kohaselt koostatud tavapäraste hindamisaruannetega annab;

100.  toetab igati komisjoni kavatsust töötada „selle nimel, et tagada parem kooskõlastamine, teabevahetus ja kooskõla nii komisjonis endas kui ka liikmesriikidega tehtavas koostöös seoses järelevalve ja hindamise kavandamise, korraldamise ja kasutamisega järgmise finantsraamistiku puhul”[99];

101.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda kavatseb esitada tähelepanekuid ELi toimimise lepingu artikli 318 alusel koostatud esimese hindamisaruande kohta[100];

102.  kordab oma üleskutset komisjonile vaadata läbi töötajatele personalieeskirjade II jaotise„Ametnike õigused ja kohustused” osas korraldatavad teabekoosolekud ja koolitus, tagamaks selle, et kõik töötajad oleksid hästi kursis selle mõistetega ja eelkõige personalieeskirjade artikli 22a kohaste kohustustega;

Ühtekuuluvus, energeetika ja transport − negatiivne järeldus

103.  on mures selle pärast, et vaatamata maksetähtaegade sagedasemale katkestamisele suurenes ühtekuuluvuse, energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna veamäär 7,7%-ni; on ülimalt mures selle pärast, et 58% vigadest mõjutatud tehingute puhul oleks võimalik olnud vähemalt osa vigadest avastada ja parandada (aastaaruanne, punkt 4.25);

104.  palub kontrollikojal esitada Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi, energeetika ja transpordi veamäärad eraldi ning neid mitte omavahel liita;

105.  peab kahetsusväärseks, et igal aastal tekib suur hulk vigu seetõttu, et avalike hangete eeskirjadest ei peeta kinni; näeb sellel ulatuslikumaid tagajärgi ning on seisukohal, et see on märk sellest, et kaalul on siseturu toimimine; kutsub komisjoni üles jätkama avalike hangete reformimist ning võtma seejuures neid murettekitavaid näitajaid igati arvesse ja rakendama rikkumiste puhul ranget järelkontrolli, sest kontrollikoda tegi muu hulgas kindlaks, et esines juhtumeid, kus liidu direktiivid võeti liikmesriigi avalike hangete õigusesse üle valesti (aastaaruanne, punkt 4.27);

106.  võtab suure murega teadmiseks, et auditeerimisasutused on ainult osaliselt mõjusad; on sügavalt mures selle pärast, et auditeerimisasutuste auditi lähenemisviisid erinevad nii suurel määral, et nende tulemusi kokku liites ei ole võimalik fondi kohta liikmesriigi tasandil üldist arvamust esitada (aastaaruanne, punkt 4.41); palub komisjonil avalikustada selle, kuidas ta auditeerimisasutustelt saadud teavet konsolideerib ja kuidas komisjon tagab järjekindluse parlamendile aasta tegevusaruannetes usaldusväärse teabe esitamiseks;

107.  palub kontrollikojal esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule arvamus riiklike auditeerimisasutuste sõltumatuse kohta seoses liikmesriikidega koostöös toimuva haldusega;

108.  palub komisjonil parlamendile teada anda, millal ta kavatseb vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 73 tugineda valitud auditeerimisasutustele ning vähendada selle abil komisjoni enda kohapealseid auditeid; palub kontrollikojal selles vallas toimuvat hoolikalt jälgida ning teha selle kohta audit;

109.  julgustab kontrollikoda uurima võimalust reageerida korduvale probleemile, mis puudutab rahaliste vahendite kasutamist mitme aasta jooksul, samal ajal kui kontrollikoja auditid toimuvad aastasuse põhimõtte kohaselt; rõhutab, et rakendamisperioodi jooksul kipub veamäär olema kõrgem kui sulgemisel, kui kulutused on läbinud kontrolli igal tasandil;

Komisjoni järelevalveülesanded ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas

110.  teab, et komisjonil on võimalik (kuid mitte kohustus) eeskirju mitte täitvaid liikmesriike järgmiste vahendite abil karistada:

 

 

Edasilükkamine

Peatamine

Finantskorrekt-sioonid, millega liikmesriigid nõustuvad

Finantskorrekt-sioonid, millega liikmesriigid ei nõustu

Põhimõte

Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja maksimaalselt kuue kuu võrra edasi lükata

Volinike kolleegium peatab maksed määramata ajaks

Liikmesriigid võivad vabanenud rahalisi vahendeid uuesti kasutada, mis tähendab seda, et vahendid ei lähe liikmesriigi jaoks kaduma

Liidu toetus tühistatakse täielikult või osaliselt (netovähendus)

Tingimused

On tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollsüsteemides on tõsiseid puudusi

Juhtimis- ja kontrollsüsteemis on tõsiseid puudusi või tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega

Liikmesriik nõustub finantskorrekt-sioonidega, mis tulenevad komisjoni, kontrollikoja või mis tahes muu liidu audiitori audititest

Liikmesriik ei nõustu finantskorrekt-sioonidega, mis tulenevad komisjoni, kontrollikoja või mis tahes muu liidu audiitori audititest

Õiguslik alus

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

Artikkel 91

Artikkel 92

Artikkel 98

Artikkel 99

 

111.  tunneb heameelt, et komisjon on andnud selgituse[101] „märkimisväärse puuduse” ja „tõsise puuduse” erinevuste kohta; võtab teadmiseks asjaolu, et sellise liigitamiseni viiv hinnang põhineb selgitaval märkusel COCOF 08/0019/01-EN ja selles kasutatakse seal ette nähtud põhinõudeid;

112.  taunib asjaolu, et komisjonil ei ole mingeid volitusi karistada liikmesriike või piirkondi, kes on struktuurifondide või Ühtekuuluvusfondi rakendamisel korduvalt vigu teinud;

Edasilükkamise ja peatamise mõjusus

113.  tuletab meelde, et parlament on nõudnud maksete edasilükkamise ja peatamise süsteemsest käivitamist mis tahes poliitilistest kaalutlustest sõltumatult (2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlev raport[102], punktid 194−196);

114.  märgib, et 2010. aastal kasutas komisjon edasilükkamist rohkem − regionaalpoliitika peadirektoraat lükkas edasi 49 maksetähtaega (vt regionaalpoliitika peadirektoraadi aasta tegevusaruanne, lk 42−44) ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat lükkas edasi 14 maksetähtaega (vt tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi aasta tegevusaruanne, lk 50); märgib, et komisjon ei peatanud 2010. aastal ühtki ERFi ega Ühtekuuluvusfondi makset, kuid peatas kuus Euroopa Sotsiaalfondi makset;

115.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi maksetähtaja edasilükkamist kasutati rohkem ja komisjon tegi kindlaks kõige suurema veamääraga liikmesriigid ja piirkonnad, ühtekuuluvuspoliitika ja eelkõige regionaalpoliitika veamäär ikkagi suurenes; tuletab komisjonile meelde tema tegevuskava, mis näeb ette komisjoni järelevalverolli tugevdamise struktuurimeetmete ühisel juhtimisel[103]; kutsub komisjoni üles analüüsima puudusi liikmesriikides ja piirkondades, mida kõrged veamäärad kõige enam puudutavad, ja täitma oma järelevalverolli meetmete jõustamise kaudu, nagu tegevuskavas on märgitud;

116.  kutsub komisjoni üles taastama maksed alles siis, kui kohapeal kogutud piisavate ja asjakohaste audititõenditega tõestatakse, et puudused on kõrvaldatud, et muuta sanktsioonide kohaldamise volitused mõjusamaks ja vältida ohtu, et maksed taastatakse liiga kiiresti;

117.  märgib, et regionaalpoliitika peadirektoraat taastas 2010. aasta detsembris 24% edasilükatud maksetest (2010. aastal edasilükatud 49st maksest 12, mis kõik lükati edasi 2010. aasta oktoobris[104]); on veendunud, et kui maksed taastada detsembris, siis maksete tasakaalustamatus aasta jooksul veelgi süveneb, mis suurendab vigade tekkimise ohtu maksete haldamisel ning piirab kontrollikojale nende maksete auditeerimiseks antavat aega; palub komisjonil teavitada parlamenti sellest, millisel juhul neist 12st oleks rahastamisest n+2/n+3 reegli kohaselt ilma jäädud, kui maksed oleksid taastatud 2011. aastal;

Finantskorrektsioonide mõjusus

118.  soovib rõhutada, et finantskorrektsioonid, mida teevad liikmesriigid ja mille tulemusel ei kohaldata netovähendust, ning finantskorrektsioonid, mida teeb sissenõudekorralduste abil komisjon ja mille tulemusel kohaldatakse netovähendust, on täiesti erinevad; usub, et liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid on „virtuaalsed”, st nende karistav mõju on väike; tunneb heameelt paranduste üle, mida on tehtud Euroopa Liidu raamatupidamise aastaaruande lisas nr 6, ning kutsub komisjoni üles esitatud teabes ka edaspidi parandusi tegema, näiteks võrdlema finantskorrektsioone ja sissenõudmisi neile vastavate maksete summadega;

119.  on sügavalt mures järgmiste asjaolude pärast:

–       2010. aastal tehtud finantskorrektsioonide tulemusel kohaldati netovähendust ainult umbes 20% juhtudest (vt Euroopa Liidu raamatupidamise aruanne, lk 68) ja seda seetõttu, et abikõlbmatuks osutunud projektid võib asendada muude projektidega, sh ka retrospektiivsete projektidega, kuigi nende puhul on suurem oht, et need tehingud ei ole seaduslikud või korrektsed, ka puudub nende puhul liidu lisandväärtus;

–       enamikel juhtudel puudutavad finantskorrektsioonid liikmesriikide kontrollisüsteemide puudusi ja mitte konkreetseid projekte, mis tähendab seda, et süsteemi puuduste rahaliste tagajärgede eest vastutavad tavaliselt liikmesriigi maksumaksjad, kes on juba niigi liidu eelarvesse oma osa panustanud;

–       finantskorrektsioonide rakendusmäär vähenes 2000.−2006. aasta programmitöö perioodil 62%-lt 58%-le (vt Euroopa Liidu raamatupidamise aastaaruande lk 71) ja seda peamiselt seetõttu, et finantskorrektsioonide rakendusmäär oli ERFis ja Ühtekuuluvusfondis väike;

120.  on seisukohal, et nende asjaolude tõttu on finantskorrektsioonide mõju palju väiksem; kardab, et abikõlbmatute kulutuste asendamise võimalus sunnib liikmesriike esitama muid, muu hulgas ka retrospektiivseid projekte, ning sellel võib olla soovimatu tagajärg, sest kasvab oht, et liidu eelarvet ei täideta seaduslikult ja korrektselt;

Järeldused komisjoni järelevalveülesannete kohta

121.  kutsub komisjoni ja eelkõige regionaalpoliitika peadirektoraati olemasolevaid karistusvahendeid täiel määral kasutama; on aga seisukohal, et 2007.−2013. aasta õiguslik raamistik ei anna liikmesriikidele eeskirjade järgmiseks piisavalt stiimuleid; samuti ei anna see komisjonile piisavalt tõhusaid vahendeid, millega eeskirjade järgmist tunnustada ja mittejärgimist karistada;

122.  kutsub seetõttu komisjoni üles, et ta toetaks esmatähtsa meetmena pingutusi, mida parlament seadusandliku tavamenetluse raames teeb seoses ettepanekuga võtta vastu määrus, millega kehtestatakse struktuurivahendite ühissätted ( COM(2011)0615 – 2011/0276 (COD) ), et luua tulemuslikud karistusmehhanismid, tänu millele oleks komisjonil igati võimalik võtta eelarve täitmise eest lõplik ja üldine vastutus ja mis peaksid muu hulgas hõlmama järgmisi elemente:

–       teha netovähendus komisjoni määratud finantskorrektsioonide puhul erandi asemel reegliks ning kaotada võimalus deklareerida retrospektiivseid projekte;

–       kohustada liikmesriike nõudma abikõlbmatud kulud võimaluse korral lõplikelt toetusesaajatelt sisse, sest sellisel juhul vastutaksid abikõlbmatute kuludega seotud tagajärgede eest lõplikud toetusesaajad ja mitte liikmesriigi maksumaksjad, ning edastada parlamendile võimaluse korral teave komisjoni tehtud sissenõudmiste kohta;

–       võimaldada komisjonil anda liikmesriikidele stiimuleid mitte ainult eeskirjade järgmiseks, vaid ka ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikuks, tõhusaks ja säästlikuks elluviimiseks;

–       tagada, et kõigi rahaliste vahendite puhul saab kohaldada kõiki sanktsioone (edasilükkamised, peatamised, finantskorrektsioonid ja karistused), millega piiratakse kaalutlusõigust eeskirjade rikkumiste tuvastamise korral;

–       võimaldada komisjonil kehtestada liikmesriikidele karistusi või lõpetada rakenduskavade elluviimine liikmesriigis või piirkonnas, kus on struktuurifondide või Ühtekuuluvusfondi rakendamisel korduvalt vigu tehtud;

–       algatada kohtumenetlus, kui liikmesriik ei täida püsivalt oma ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid kohustusi;

–       esitada komisjonile kogu asjakohane teave, mida komisjon vajab liikmesriikides rahaliste vahendite kasutamise üle järelevalve teostamiseks;

Põllumajandus ja loodusvarad − märkustega järeldus

123.  tunneb heameelt asjaolu üle, et ühtse haldus- ja kontrollsüsteemiga hõlmatud otsetoetustes, mis moodustasid 2010. aastal ühise põllumajanduspoliitika kogukuludest 77%, olulisel määral vigu ei esinenud (aastaaruanne, punkt 3.55 ja komisjoni vastus sellele punktile);

124.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon suutis kõige tõenäolisema veamäära hoida 2,3% juures (aastaaruanne, lisa 3.1), ning innustab komisjoni veamäära edasiseks vähendamiseks pingutusi tegema;

125.  tuletab meelde, et ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga tuleb tagada, et põllumajandustootjatele tehakse korrektseid ja jälgitavaid makseid; märgib siiski, et ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi mõjusust pärsivad ebatäpseid andmeid sisaldavad andmebaasid, mittetäielikud ristkontrollid või avastatud kõrvalekallete parandamiseks võetud ebakorrektsed või mittetäielikud meetmed (kontrollikoja aastaaruanne, punkt 3.29); palub komisjonil tagada, et kõik andmebaasid oleksid ajakohased ja kõigi kõrvalekallete parandamiseks võetaks nõuetekohaseid järelmeetmeid;

126.  võtab teadmiseks kontrollikoja näite Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) abikõlblikkusveast[105], mis tekkis seoses bartertehingutega, kus kasutati interventsioonivarusid; märgib, et 9894 tonni või transportimiseks bartertehingu raames kulus liidu eelarvest umbes 900 000 eurot[106]; on selliste tehingute puhul väga mures usaldusväärse finantsjuhtimise pärast; palub komisjonil võtta meetmeid, millega tagada, et bartertehingud − kui neid edaspidi üldse kasutada − oleksid läbipaistvad ja kulutõhusad;

127.  märgib, et maaelu arenguga seotud kuludes (umbes 11 483 000 000[107] eurot) esines eriti suurel määra vigu, sest 80st auditeeritud tehingus leiti vigu 40 (50%) puhul ning nendest tehingutest 21 (52%) puhul oli tegemist kvantifitseeritavate vigadega (aastaaruanne, punkt 3.19);

128.  märgib, et raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlus on liidu eelarvega seotud finantshuvide kaitsmisel üldiselt tõhusaks osutunud, sest selle tulemusel on välistatud kulutused, mille tegemisel ei ole liidu eeskirju järgitud;

129.  innustab komisjoni vastavuse kontrolli kestust veelgi lühendama, kuid tagama samas, et liikmesriikidel säilib õigus kaitsele; kutsub komisjoni üles parandama seost kehtestatud finantskorrektsioonide ja vigaste maksete tegeliku summa vahel; kutsub liikmesriike üles komisjoniga koostööd tegema ja talle õigeks ajaks kogu vajalikku teavet esitama;

130.  tunneb heameelt leiu üle, millest kontrollikoda kirjutas oma eriaruandes nr 8/2011 „Alusetult tehtud maksete tagasinõudmine ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas” ja mis seisnes selles, et tagasimaksete ja finantskorrektsioonidega seotud süsteemid on viimaste aastatel tõhusamaks muutunud; kordab, et alusetult välja makstud põllumajandustoetused tuleb võimaluse korral sisse nõuda lõplikelt toetusesaajatelt, et hoiduda maksumaksjatele topeltkoormuse panemisest; palub komisjonil võtta meetmeid, millega kaotada võimalus, et liikmesriigid võiksid eeskirju erinevalt tõlgendada või erinevalt käituda, ning pidada liikmesriikide tagasimaksesüsteemide üle ranget järelevalvet;

131.  on kindlal veendumusel, et kontrollikoja, komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vahelisi kolmepoolseid kohtumisi tuleks hakata korraldama ka põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkonnas, sest see aitaks kulude haldamise ja kontrollimise eeskirju ühtsemalt tõlgendada ja kohaldada ning arusaamatusi vältida;

         

Välisabi, arengukoostöö ja laienemine – märkustega järeldus

132.  märgib, et kontrollikoda järeldab, et välisabi, arengukoostöö ja laienemise valdkonna järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid maksete korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad (aastaaruanne, punkt 5.36);

133.  märgib, et kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär 1,7% (aastaaruanne, punkt 5.13); peab aga kahetsusväärseks, et lõpp- ja vahemaksetes leiti vigu olulisel määral, mis volinik Andris Piebalgsi andmeil on umbes 5%[108] ja mis oleks veel suurem, kui eelarvetoetus arvutustest välja jätta; märgib, et kõik kvantifitseeritavad vead esinesid vahe- ja lõppmaksetes (aastaaruanne, punkt 5.13); peab kahetsusväärseks, et kaht kolmandikku lõppmaksetes leitud vigadest ei olnud komisjoni kontrollid avastanud (aastaaruanne, punkt 5.16);

134.  on veendunud, et üldine kõige tõenäolisem veamäär on alla 2% olulisuse läve seetõttu, et ettemaksete ja eelarvetoetuse osakaal kogu tegevuskuludes oli suur; märgib, et kui 2008. oli see osakaal 66%, siis 2010. aastal juba 75%[109];

135.  tuletab meelde, et ettemaksetega kaasneb erinev riskiprofiil, mis kinnitava avalduse auditist välja ei tule; on seisukohal, et tõhusam on eeskirjade rikkumist ära hoida kui mittekorrektsete maksete korrigeerimiseks raha tagantjärele sisse nõuda;

136.  tuletab meelde, et peamised eelarvetoetusega seotud riskid (nimelt abi tulemuslikkusega seotud risk ning pettuse ja korruptsiooni risk) ei tule samuti kinnitava avalduse auditist välja; palub komisonil nende riskide üle ranget järelevalvet pidada;

137.  väljendab heameelt kontrollikoja avalduse üle selle kohta, et „EuropeAid on koostanud põhjaliku kontrollistrateegia ning oluliselt parandanud oma järelevalve- ja kontrollisüsteemide ülesehitust ja rakendamist” (aastaaruanne, lisa 5.3);

138.  märgib, et kontrollikoda on seisukohal, et „peadirektori kinnitus ja aasta tegevusaruanne annavad Euroopa Arengufondide ja Euroopa Liidu üldeelarve korrektsuse seisukohalt finantsjuhtimisele vaid osaliselt õiglase hinnangu” (aastaaruanne, punkt 5.34, rõhutatud osa on kursiivis);

139.  kutsub komisjoni üles innustama EuropeAidi töötama võimalikult kiiresti välja meetod ka pärast kõiki kontrolle alles jäävate vigade määra arvutamiseks ning jagama oma töö tulemust teiste välissuhetega tegelevate peadirektoraatidega, sest sel viisil on võimalik komisjoni juhtkonna poolt välisabi, arengukoostöö ja laienemise kohta esitatud teabes vajalikke parandusi teha;

140.  märgib, et juhul, kui liidu delegatsiooni juht on delegatsioonis ainus Euroopa välisteenistuse töötaja, ei tohi ta puudumise korral delegeerida isegi mitte ajutiselt liidu delegatsiooni halduskuludega seotud eelarvevahendite käsutaja volitusi; märgib lisaks, et see võib põhjustada praktilisi raskusi talitluspidevusega seoses ja täiendavaid riske liidu delegatsioonis; palub komisjonil seetõttu lubada liidu delegatsiooni juhil ajutiselt delegeerida oma volitusi eelarvevahendite käsutajana;

141.  kutsub komisjoni üles võimaldama tavaliselt ühest liikmesriigist pärit oleval delegatsiooni juhi asetäitjal, kui asetäitja on olemas, asendada delegatsiooni juhti tema äraoleku korral kõigis küsimustes, välja arvatud liidu delegatsiooni hallatavate tegevuskulude rakendamine, mida on võimalik edasi delegeerida üksnes komisjoni töötajatele;

142.  võtab teadmiseks tähelepanekud, mille kontrollikoda on esitanud aastaaruande näites 5.3; on väga mures „kaasrahastamismeetmete abikõlblikkuse paindliku tõlgendamise” ja ÜRO organisatsioonide puhul kohaldatava „eeldava lähenemisviisi” pärast, millega kaasneb risk, et üht ja sama kulu kaetakse mitu korda; on veendunud, et selle tagajärjel on ka kontrollikoja arvutatud veamäär väiksem; on väga mures ka vastavalt ÜRO asutustega sõlmitud finants- ja haldusraamistiku lepingule ning komisjoni koostööpartneritega sõlmitud partnerluse raamlepingutele kohaldatava „laiendatud abikõlblikkustingimuste” pärast, sest ka nende puhul tekib oht, et üht ja sama kulu kaetakse mitu korda; nõuab tungivalt, et komisjon lõpetaks kummagi tava kasutamise; ootab, et ÜRO organisatsioonid annaksid valitsustevahelistele doonororganisatsioonidele ÜRO liikmesriikidega sarnased õigused siseauditi aruannetele juurdepääsu osas; märgib sellega seoses, et vaja on edasi liikuda, et parandada aruandlust liidu vahendite kasutamise kohta, andes teavet pigem tulemuste kui tegevuste kohta;

143.  tunneb heameelt komisjoni antud uuendatud volituste üle, millega Euroopa Investeerimispangale antakse eelarvetagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks; rõhutab asjaolu, et Euroopa Investeerimispangale antud liidu tagatis kuulub kahtlemata kontrollikoja järelevalve alla;

144.  märgib, et EuropeAidi[110] ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi[111] poolt sõlmitud lepingute kohta antava teabe puhul ei järgita sama vormi; ergutab komisjoni rakendama nende kahe peadirektoraadi sõlmitud lepinguid sisaldavate andmebaaside puhul ühist vormi, millega tuleks anda vähemalt järgmist teavet: lepingu number/viide, lepingu pealkiri, sekkumise teema/sektor, töövõtja nimi ja kodakondsus, sekkumise riik, summa, lepingu liik ja kestus (esitades nii algus- kui ka lõpukuupäeva);

Haiti

145.  tuletab meelde Haiti maavärinat ja selle katastroofilisi tagajärgi; taunib raskusi, mida on täheldatud humanitaarabi ja arenguabi ühendamisel (häda-, taastamis- ja arenguabi ühendamine); on seisukohal, et komisjon peaks piirama humanitaarabi andmist ning suunama oma pingutused ja rahastamise taastamis- ja arenguabile;

146.  taunib liidu delegatsiooni ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi esinduse vahelist ebapiisavat kooskõlastamist; toetab ulatuslikumat kooskõlastamist kõigi liidu osalejate vahel; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks humanitaar- ja arenguabi parema sidususe ja vastastikuse täiendavuse nii poliitilisel tasandil kui ka tavaelus;

147.  taunib projektide jätkusuutmatust ja rõhutab, et projektide eesmärk peaks eelkõige olema töökohtade ning jätkusuutliku majanduskasvu loomine, mis võimaldaks Haiti riigil suurendada oma tulusid, et sõltuda vähem välisabist; palub seetõttu, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile loetelu Haitis viimase 15 aasta jooksul teostatud projektidest koos üksikasjaliku hinnanguga nende praeguse olukorra kohta, et näha, kui jätkusuutlikud nad on;

148.  juhib tähelepanu liidu poolt Haitile antava abi vähesele nähtavusele; on seisukohal, et nähtavuse suurendamiseks peaks suhtekorraldusdokumentidel olema lisaks lipule näha ka Euroopa Liidu nimi, mitte üksnes komisjoni või humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi nimi, mis on keskmise Haiti kodaniku jaoks palju vähem tuntud;

Teadusuuringud ja muud sisepoliitika valdkonnad − märkustega järeldus

149.  märgib, et kontrollikoda järeldas, et teadusuuringute ja muude sisepoliitika valdkondade järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid maksete korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad (aastaaruanne, punkt 6,49);

150.  märgib, et selle poliitikavaldkondade rühma eripära on see, et enamik (72%, aastaaruanne, tabel 6.1) tegevuskuludest kaetakse ettemaksetega, mille puhul tuleb erinevalt vahe- ja lõppmaksetest järgida ainult teatavaid piiratud arvul tingimusi; kusjuures see eripära avaldab üldise veamäära vähenemisele positiivset mõju;

151.  on eelkõige mures elukestva õppe programmi ettemaksete määra pärast, sest selle programmi puhul on lubatud eelarvesse kantud projektikuludest teha ettemakseid 100% ulatuses (aastaaruanne, punkt 6.9) ja 93% kõigist 2010. aastal tehtud maksetest olid ettemaksed (aastaaruanne, tabel 6.1);

152.  märgib, et olulisel määra vigu leiti toetusesaajatele tehtud vahe- ja lõppmaksetes ning kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär ettemaksete tegemise mõju tõttu 1,4% (aastaaruanne, punkt 6.12); märgib, et vahe- ja lõppmaksete konkreetset veamäära kontrollikoda ei ole avaldanud;

153.  märgib, et komisjoni[112] hinnangul on kuuenda teadusuuringute raamprogrammi mitme aasta esinduslik veamäär ilma ettemakseteta 3,4% ja seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi esialgne mitme aasta esinduslik veamäär veidi üle 4%; märgib, et mitme aasta allesjäänud veamäär, mis kajastab pärast komisjoni talituste poolt auditite põhjal tehtud korrektsioone ja tagasinõudeid alles jäävate vigade määra, on kuuenda teadusuuringute raamprogrammi puhul 2,4%, kuid seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi puhul ei ole komisjon veel jõudnud mitme aasta tagasinõuete ja korrektsioonide mõju täielikult hinnata;

154.  rõhutab riskijagamisrahastu olulist rolli praegust finantskriisi arvestades; kutsub komisjoni üles suurendama rahastu poolt ülikoolidele ja teadusorganisatsioonidele antavat toetust avaliku ja erasektori partnerlustesse ning Euroopa tasandil huvi pakkuvatesse teadustöö infrastruktuuri projektidesse investeerimiseks, et täita strateegia „Euroopa 2020” avaliku sektori aruka poliitikaga seotud eesmärke;

155.  märgib, et komisjon muudab eelkontrollimenetlused maksete töötlemise hõlbustamiseks võimalikult lihtsaks, nii et kontrollida on võimalik ainult haldusnõuete täitmist ja teha aritmeetilist kontrolli; on mures selle pärast, et isegi deklareeritud kulude abikõlblikkuse kahtluse puhul tehti eelkontrollimist vähestel juhtudel (aastaaruanne, punkt 6.17 ja näide 6.2); nõuab, et võetaks meetmeid asjaomase olukorra parandamiseks;

156.  on seisukohal, et maksete hõlbustamise ja deklareeritud kulude toetuskõlblikkuse kontrollimise vahel tuleb saavutada tasakaal; kutsub komisjoni üles oma eelkontrollistrateegiat muutma ja kohaldama riskidel põhinevat lähenemist, et kuluaruannetega seotud riske paremini arvesse võtta ja − suure riski korral − kasutama eelkontrollimenetlust ka kohapealse kontrolli puhul;

157.  on väga mures selle pärast, et kontrollitõendid on endiselt ainult osaliselt mõjusad (aastaaruanne, punkt 6.22); tuletab meelde, et kontrollitõendid on kõige olulisem element komisjoni eelkontrollis; kutsub komisjoni üles kujundama ametlik suhtlemine välisaudiitoritega tavaks ning andma neile tagasisidet ja nõudma neilt ebausaldusväärsete kontrollitõendite puhul selgitusi;

158.  tunneb heameelt selle üle, et komisjoni järelauditi strateegiat hinnati vigade avastamise ja parandamise seisukohalt üldiselt mõjusaks (aastaaruanne, punkt 6.30); tunneb ühtlasi heameelt asjaolu üle, et menetlused, mida komisjon alusetult kulutatud summade tagasinõudmiseks kasutab, on asjakohased, ja et komisjon kasutas endisest rohkem parandusmeetmeid, nagu lepingute ennetähtaegne lõpetamine ja karistused;

159.  on väga mures selle pärast, et allesjäänud veamäära arvutamise aluseks on eeldused, mis ei ole tegelikkuses alati tõesed, nagu ühest kuluaruandest leitud vigade ekstrapoleerimine teistele sama toetusesaaja kuluaruannetele; jagab kontrollikoja arvamust selle kohta, et allesjäänud veamäära usaldusväärsus on piiratud (aastaaruanne, punkt 6.32); on seisukohal, et see seab kahtluse alla ka peadirektoraatide tehtud reservatsioonide usaldusväärsuse, sest allesjäänud veamäär on üks peamisi näitajaid, millest reservatsiooni tegemisel lähtutakse;

Eri poliitikavalkondi puudutavad seisukohad

 

Arengupoliitikat puudutavad seisukohad

160.  on seisukohal, et praeguse paljudes liikmesriikides valitseva eelarve- ja majanduskriisi tingimustes on olulisem kui kunagi varem, et liit muudaks oma abi võimalikult tõhusaks ja mõjusaks; on sellega seoses mures, et kontrollikoda leidis[113], et komisjoni välisabi ja arengukoostöö järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid 2010. aastal maksete korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad ning et kaks kolmandikku kvantifitseeritavatest vigadest leiti lõppmaksetes ja et komisjoni kontrollid ei olnud neid vigu avastanud;

161.  hindab aga pingutusi, mida komisjon oma järelevalve- ja kontrollisüsteemide ülesehituse ja rakendamise parandamiseks ning arenguabiprogrammide teabesüsteemi CRIS sisestatavate andmete kvaliteedi tõstmiseks teeb; tunneb heameelt selle üle, et välisabi- ja arenguvaldkonna maksetes 2010. aastal üldiselt olulisel määral vigu ei esinenud ning hinnanguline veamäär oli väiksem kui 2009. aastal; innustab komisjoni töötama välissuhete direktoraatidele välja selge ja arusaadav metoodika allesjäänud veamäära arvutamiseks, parandama veelgi oma välisauditi raamistikku ja pidama kinni kõige kõrgematest kontrollistandarditest;

162.  innustab komisjoni eelkõige parandama liidu delegatsioonide − kus tehti kindlaks suurim osa vigadest − eelkontrollide, seire ja aruandluse, järelevalve ja riskipõhise auditeerimistegevuse kvaliteeti, suurendama delegatsioonide põhitegevus- ja finantsosakondade suutlikkust, suurendama delegatsioonide peamiste järelevalvetegevuste vahendeid ning süstematiseerima järelevalveraamistikku, mis hõlmab mitmeaastaste seire- ja hindamiskavade kasutuselevõtmist ning seiresuuniste parandamist;

163.  kutsub komisjoni üles leidma toimivad lahendused organisatoorsetele probleemidele, mis tekkisid 2010. aasta lõpus arengukoostöö peadirektoraadi ja EuropeAidi koostööameti ühendamisel; nõuab, et komisjon ja 2010. aasta detsembris loodud Euroopa välisteenistus võtaksid viivitamata vastu lõpliku töökorra ning selgitaksid, millised on nende ülesanded ja vastutus välisabi kavandamise ja andmise tsüklis, mis hõlmab ka delegatsioone;

164.  on seisukohal, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2014−2020) sisalduvate uute rahastamisvahendite puhul tuleb täielikult arvesse võtta Euroopa Parlamendile Lissaboni lepinguga antud suuremaid seadusandlikke ja kontrolliõigusi ning et Euroopa Parlament peab kavandamisprotsessis osalema nõukoguga võrdsetel alustel;

165.  ergutab komisjoni veelgi parandama ELi arenguabi andmist põhihariduse valdkonnale Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias[114], eelkõige realistlike näitajate ja eesmärkide kehtestamisega tulemuste paremaks kontrollimiseks ning tagades selle, et delegatsioonidesse määratakse töötajad, kellel on asjakohased oskused ja teenistusaste partnerriikide valitsuste ja teiste rahastajatega valdkonda puudutavat poliitikat käsitleva dialoogi pidamiseks, keskendudes seejuures varasemast enam hariduse kvaliteedile ja toetust saavate riikide valitsuste suutlikkusele tulla toime suurema õppurite arvuga;

166.  on jahmunud laiaulatuslikest pettustest, mille tuvastas 2010. aasta lõpus ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond Malis, Mauritaanias, Djiboutis ja Sambias, ning tunneb muret suurte rahasummade, näiteks 2010. aastal ülemaailmsele fondile eraldatud ELi rahalise abi võimaliku väärkasutamise pärast; ergutab komisjoni tihedamale koostööle ülemaailmse fondiga, et toetada ja kontrollida riigi tasandil sekkumisi ja välistada selliste korruptsioonijuhtude kordumine ning parandada ülemaailmse fondi vastutust ja tulemuslikkust;

167.  kordab oma nõuet teha arengukoostöö rahastamisvahendi riigistrateegia dokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide koostamisel ja läbivaatamisel tihedamat koostööd parlamentidega ning rohkem konsulteerida kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsustega partnerriikides;

 

Tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat puudutavad seisukohad

168.  juhib tähelepanu sellele, et 18% liidu ühtekuuluvuspoliitika kuludest tehti tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, kusjuures 94% selle poliitikavaldkonna kulutustest tehti Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu;

169.  tõstab positiivses mõttes esile, et ESFile eraldatud kulukohustuste assigneeringutest kasutati ära 100% (10,8 miljardit eurot) ja maksete assigneeringutest 87,9% (7,1 miljardit eurot); mõistab, et maksete määr on madalam seetõttu, et mõned kulukohustused tekkisid alles aasta viimases kvartalis; tunnustab komisjoni jõupingutusi finantsjuhtimise parandamisel;

170.  märgib, et kontrollikoja hinnangul oli ühtekuuluvuse, energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna veamäär 2010. aastal 7,7%; võtab hämmastusega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, mille kohaselt ei võetud liidu direktiive liikmesriigi oma avalike hangete õigusesse üle korrektselt; loodab seetõttu, et komisjon parandab liikmesriikide oma õigusesse ülevõtmise üle peetavat järelevalvet ning kontrollib rahastatavate projektide abikõlblikkust; on veendunud, et ESFi puudutavad avalikud hanked vähem;

171.  tunnustab komisjoni selle eest, et ta on püüdnud kahe- ja mitmepoolsete koolituste abil tagada, et liikmesriigid toetusesaajaid ja rakendusasutusi maksete veamäära vähendamiseks pidevalt koolitaksid, teavitaksid, nõustaksid ja suunaksid; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ise ei ole selleks nähtavasti suutelised;

172.  kordab oma nõudmist, et liikmesriikidele tuleks kehtestada kohustus rahastamisvahenditega seotud finantsjuhtimise kohta aru anda, ning ühineb kontrollikoja nõudega, mille kohaselt peab komisjon ESFi kasutamist korrapäraselt kontrollima;

173.  tuletab meelde, et liikmesriigid peavad rahalisi vahendeid kasutama nõuetekohaselt ning maksete edasilükkamine ja peatamine on selle tagamiseks tõhusad vahendid;

174.  on mures selle pärast, et kontrollikoda leidis finantskorraldusvahenditega seoses palju vigu;

175.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni on seni rakendanud ainult osaliselt soovitusi, mille kontrollikoda tegi ESFi osaluse kohta kooli poolelijätmise vähendamisel;

176.  tuletab meelde, et pettuse ja korruptsiooni vastaste meetmete võtmine on vahendeid haldava tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ülesanne; väljendab heameelt tiheda koostöö üle Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF); nõuab kinnitust selle kohta, et ka liikmesriikide õigusasutused jätkavad ESFi puudutavate pettusejuhtumite uurimist ja pettuste eest karistamist;

177.  tunnustab komisjoni selle eest, et ta püüab kõiki liikmesriike audititalituste iga-aastaste aruannete ja kokkuvõtlike aastaaruannete abil põhjalikult aru andma panna, ning on seisukohal, et komisjon peab oma kontrollitegevust laiendama ja parlamendile ka selle kohta teavet andma, milline on liidu rahaliste vahendite lisandväärtus;

178.  rõhutab ESFi sihtrühmade ja projektide elluviijate erivajadusi; on seisukohal, et projektide kaasrahastamisel tuleks arvestada ka vabatahtlikku tegevust mittetulunduslikes organisatsioonides ja mitterahalisi sissemakseid; palub projektide elluviijatelt ajakohastatud andmeid ESFi halduskulude kohta riikide ja projektide kaupa;

179.  rõhutab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahastati kokku 21 projekti ja selleks on kulunud 105 miljonit eurot, kuigi assigneeringuid on ümberpaigutamise abil võimalik kasutusele võtta 500 miljoni euro eest; tunneb heameelt selle üle, et liikmesriigid koostavad ja esitavad fondist raha taotlemiseks järjest rohkem asjakohaseid projekte; innustab komisjoni liikmesriikidele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi projektide koostamisel ja esitamisel tõhusat tuge pakkuma, et aidata töötajatel, kes on oma töökoha kaotanud maailmakaubanduses toimunud struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, uus töökoht leida ja uusi oskusi omandada;

180.  palub kontrollikojal auditeerida ka muid sotsiaal- ja tööhõivepoliitika eelarveridu ja teha kindlaks, miks eraldatud vahendeid täies mahus kasutatud ei ole;

181.  palub kontrollikojal esitada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja ESFi veamäär eraldi ning neid mitte omavahel liita;

182.  loodab, et komisjon esitab katseprojektide kohta põhjalikud aruanded.

 

Siseturu- ja tarbijakaitsepoliitikat puudutavad seisukohad

183.  võtab rahuloluga teadmiseks jaotise 12 maksete assigneeringute täitmismäära suurenemise; juhib aga tähelepanu sellele, et eelarverea 17 02 04 täitmismäär oli madal, mis mõjutas negatiivselt tarbijapoliitika valdkonna keskmist täitmismäära; toonitab, et eelarve täitmise parandamiseks peab komisjon kasutama maksete vajaduste prognoosimisel tõhusamaid mehhanisme; tunneb heameelt edusammude üle, mida komisjon 2011. aastal selles vallas on teinud;

184.  rõhutab, et tarbijatele suurema kindluse andmiseks finantsteenuste kasutamisel tuleb edendada nende teadmisi rahandusküsimustes; kordab seetõttu eespool nimetatud täitmisprobleemidest hoolimata ja nende lahendamisel hiljuti tehtud edusamme arvestades parlamendi toetust 2010. aastal loodud katseprojektile „Läbipaistvus ja stabiilsus finantsturgudel”; innustab komisjoni võtma meetmeid parimate võimaluste väljaselgitamiseks eraldatud vahendite kasutamiseks;

185.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle korraldada liikmesriikides seminare, et käsitleda probleeme, millega riikide ametiasutused siseturgu käsitlevaid õigusakte rakendades ja jõustades kokku puutuvad; on veendunud, et see mõjutab rakendamise tulemusi positiivselt;

186.  kordab üleskutset komisjonile analüüsida seda, kui mõjusad praegused VKEde rahastamise programmid on, ning kaaluda võimalusi uute ühiste rahastamisvahendite väljatöötamiseks;

187.  väljendab rahulolu selle üle, et komisjon peab SOLVITi ja projekti EU PILOT edendamist alternatiivsete probleemide lahendamise mehhanismidena oluliseks, ning kutsub komisjoni üles asjaomaseid pingutusi suurendama; rõhutab, et SOLVIT on aidanud tõhusalt lahendada probleeme, mida kodanikel esineb näiteks kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel ja tööõiguste alal; tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetab eraldi eelarverea loomist ning piisavate rahaliste vahendite eraldamist SOLVITi, „Teie Euroopa” portaali ja kõigi muude vahendite jaoks, mille eesmärk on tagada siseturu kohapealne toimimine; väljendab rahulolu uue ilmega „Teie Euroopa” portaali kui veebisaidi üle, millega antakse ühtne juurdepääs eri valdkondadega seotud õigusi ja abiteenuseid käsitlevale teabele; on seisukohal, et avaliku teabe hulka „Teie Euroopa” portaalis tuleks suurendada ning seda tuleks liidu kodanike ja äriühingute hulgas ulatuslikumalt edendada;

188.  väljendab rahulolu Euroopa tarbijakeskuste võrgustikule (ECC-Net) jätkuvalt antava rahalise toetuse üle ja samuti selle tõhususe hindamiseks tellitud uuringu üle; kutsub komisjoni üles juhinduma asjaomase uuringu järeldustest ja võtma meetmeid nii pakutavate teenuste kvaliteedi parandamiseks kui ka võrgustiku pideva rahastamise tagamiseks; rõhutab, et tarbijate teadlikkust Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku pakutavate teenuste kohta tuleb suurendada; tunneb erilist heameelt komisjoni sellesuunalise tegevuse üle, nagu meediakampaaniad ja otsingumootori optimeerimine;

189.  kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi, et tagada liikmesriikide kontode aruannete korrektsus traditsiooniliste omavahendite osas, ja parandama riiklikku tollijärelevalvet, et vältida vigu kogutud traditsiooniliste omavahendite summades, kooskõlas kontrollikoja soovitusega (punkt 2.21); innustab seetõttu komisjoni lihtsustama õigusraamistikku, eelkõige teatavate kontrollisüsteemide probleemide lahendamiseks;

190.  rõhutab, et paljud teadusuuringute ja muude poliitikavaldkondade peatükis leitud vead tekkisid seetõttu, et eeskirjad on liiga keerulised; palub komisjonil kaaluda VKEde halduskoormuse vähendamiseks eri võimalusi lihtsustamise ja kontrolli vahelise tasakaalu parandamiseks; rõhutab, et avalike hangete eeskirjad on keerulised, ja soovitab neid üldise veamäära vähendamiseks lihtsamaks muuta;

191.  on mures, et komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt tõhusad; juhib tähelepanu sellele, et teatavaid vigu, mis kontrollikoda leidis, ei olnud komisjon leidnud, ning rõhutab seetõttu, et praegusi kontrollisüsteeme tuleb parandada;

192.  tunnustab komisjoni pingutusi ajakohastatud tolliseadustiku rakendamisel; võtab teadmiseks viivitused asjaomases protsessis ja nõuab tungivalt, et komisjon seaks realistlikuma tähtaja.

193.  kordab oma nõudmist komisjonile, et ta peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal kõigi eelarveridade kohta kulutuste üksikasjalikuma kirjelduse, milles neid on analüüsitud vastavalt eelarverea kohta tehtud märkustele;

194.  on vaatamata kontrollikoja õigustatud kriitikale[115]1 seisukohal, et VKEde tagatissüsteem on peamine rahastamisvahend, millega käsitööndusettevõtjate ja jaekaupluste potentsiaali veel rohkem suurendada; innustab komisjoni maksimeerima VKEde tagatissüsteemi lisandväärtust ning edendama liidu uuendustegevust ja ettevõtlust maailma tasemel;

195.  võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 13/2011 „Kas tolliprotseduuri 42 kontroll on käibemaksust kõrvalehoidumise ärahoidmiseks ja avastamiseks piisav?”; palub komisjonil liidu õiguslikus raamistikus veel rohkem muudatusi teha, et käibemaksust kõrvalehoidumise tagajärjel liikmesriikide eelarvetes suuri puudujääke ei tekiks; kutsub ühtlasi liikmesriike üles koostööd ja teabevahetust parandama, et tolliasutused käibemaksuvabastusi ühtselt kohaldaksid;

196.  tuletab liikmesriikidele meelde ELi toimimise lepingu artiklist 317 tulenevat vastutust ning kohustust tugevdada oma kontrollisüsteeme esiteks juhtimiskontrolli osas, enne kui nad komisjonile kulusid tõendavad, ja teiseks aastakokkuvõtete suuniste osas, mis on usaldusväärsuse hindamisel oluline teabeallikas;

197.  kutsub teatisele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” osutades komisjoni üles tegema ka edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukoguga koostööd ning tagama see, et liidu tulevases programmide kavandamisega seotud tegevuses peetaks kinni lihtsustamise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja aruandekohustuse põhimõtetest; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles keskenduma eesmärkidele, mis on konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised (SMART) ning kavandatud üheaegselt liidu rahastamiskavadega, võttes samas arvesse täitmisega seotud riske.

 

Transpordi- ja turismipoliitikat puudutavad seisukohad

198.  märgib, et 2010. aastal lõplikult vastu võetud ja eelarveaasta jooksul parandatud eelarve nägi konkreetselt transpordi- ja turismikomisjoni tegevusvaldkonda jäävateks meetmeteks ette kokku 2 640 819 360 eurot kulukohustuste assigneeringute ja 1 895 014 386 eurot maksete assigneeringutena; märgib ühtlasi, et nendest vahenditest eraldati

–       1 012 440 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 890 594 000 eurot maksete assigneeringuid üleeuroopalistele transpordivõrkudele (TEN-T);

–       16 876 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 15 375 000 eurot maksete assigneeringuid transpordi ohutusele;

–       63 940 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 30 257 000 eurot maksete assigneeringuid Marco Polo programmile;

–       165 788 360 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 128 447 410 eurot maksete assigneeringuid transpordiasutustele;

–       896 035 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 455 135 000 eurot maksete assigneeringuid Galileo programmile;

–       427 740 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 346 880 476 eurot maksete assigneeringuid transpordile, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvale säästva linnaliikluse prioriteetsele valdkonnale;

–       4 600 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 3 520 000 eurot maksete assigneeringuid turismile;

199.  märgib, et 2010. aasta eelarve täitmise kontrollimisel otsustas kontrollikoda keskenduda pigem ühtekuuluvus- ja energiapoliitikale kui transpordipoliitikale;

200.  väljendab heameelt kulukohustuste assigneeringute suure kasutusmäära üle TEN-T projektides; palub liikmesriikidel tagada piisav rahastamine riigieelarvest lisaks liidu võetud kohustustele; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on toetanud liidupoolse toetuse suurendamist; innustab liikmesriike tegema piiriüleste keskvõrgu projektide raames kõik võimaliku selleks, et saavutada tasakaalustatud ja liidu väljendatud ambitsioonidele vastavad finantskokkulepped;

201.  palub komisjonil esitada igal aastal turismi ja transpordi infrastruktuuri projektide loetelu, mida kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist ja piirkondlikest fondidest, nagu seda juba tehakse TEN-T rahastamisel, ja võimaldada seeläbi teistel institutsioonidel ja maksumaksjatel saada lihtsalt ja läbipaistvalt teavet liidu kaasrahastamise kohta;

202.  väljendab heameelt TEN-T 2007.–2013. aastat hõlmava mitmeaastase programmiperioodi prioriteetsete projektide vahekokkuvõtte üle, mille liikuvuse ja transpordi peadirektoraat tegi 2010. aastal, et hinnata võrgu loomisel tehtud edusamme; on seisukohal, et selle kokkuvõttega on kehtestatud põhimõte siduda rahastamine projekti käegakatsutavate tulemustega, et kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid parimal võimalikul viisil; kutsub komisjoni üles laiendama oma tulemustele orienteeritud läbivaatamise protsessi muudele peadirektoraatidele ja liidu poliitikavaldkondadele ning kutsub parlamendi muid komisjone üles seda eeskuju järgima;

203.  väljendab heameelt TEN-T-d käsitlevate komisjoni ettepanekute ja asjaomase rahastamisvahendi – Euroopa Ühendamise Rahastu – üle, rõhutab paremast vahendite kasutamisest tulenevat lisandväärtust Euroopa jaoks ning toetab eelarvelisi kulukohustusi, mis on vastavuses uue ettepaneku eesmärgiga; toetab innovaatiliste rahastamisvahendite väljatöötamist, et viia õigeaegselt lõpule paratamatult pikad ja kallid Euroopa transpordiinfrastruktuuri projektid;

204.  väljendab heameelt projektivõlakirjade algatuse üle ja kutsub komisjoni üles jälgima selle uue vahendi mõjusust ja mitmekordistavat mõju; peab väga õigeks ettepanekut eraldada Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühendamise Rahastu raames 10 000 000 000 eurot transpordiga seotud infrastruktuurile, et suurendada nii struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika mõjusust kui lisandväärtust; nõuab, et parandataks Ühtekuuluvusfondi assigneeringute kasutamise juhtimise ja järelevalve süsteemi, et kindlustada vahendite õige ja tulemuslik kasutamine;

205.  avaldab kahetsust transpordi ohutusega seotud maksete assigneeringute madala kasutusmäära (65%) üle; võtab teadmiseks asjaolu, et 2010. aasta eelarvesse võeti komisjoni esialgses eelarveprojektis soovitatud summa; palub komisjonil esitada üksikasjalik seletus assigneeringute alakasutuse ja meetmete kohta, mis ta kavatseb ette näha, et see probleem ei korduks;

206.  väljendab heameelt transpordi ohutuse ja reisijate õiguste ning Marco Polo II programmi jaoks eraldatud maksete assigneeringute kõrgema kasutusmäära üle; märgib siiski, et 14% Marco Polo II programmile eraldatud assigneeringutest paigutati ümber muudesse eelarverubriikidesse; märgib, et mõned SESARi programmi eelarverea assigneeringud on samuti ümber paigutatud, ning juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on see programm liidu tööstuspoliitika tugevdamise seisukohalt;

207.  tunneb heameelt programmidele EGNOS ja GALILEO eraldatud maksete assigneeringute kasutamismäära üle, mis on võimaldanud kindlustada 2009. aastal saavutatud edusamme; rõhutab investeerimise tähtsust selles sektoris, millel on ülekanduv mõju kõigile liidu poliitikavaldkondadele, eelkõige logistikale, säästvale transpordile ja transpordi ohutusele; väljendab heameelt kahe esimese GALILEO satelliidi eduka orbiidile saatmise üle 20. oktoobril 2011, mis on väga oluline samm nende kahe programmi õnnestumise suunas; nõuab, et võetaks meetmeid nende programmide raames toetatavate transpordi valdkonna rakenduste ja innovaatiliste teenuste asjakohase rahastamise, arendamise, kasutuselevõtu ja kestvuse tagamiseks, et kasutada võimalikult hästi ära nende programmide potentsiaali;

208.  võtab teadmiseks eriaruande „Kas ERFi kaasrahastatud turismiprojektid olid mõjusad?”, milles märgitakse, et turism on liidus suurim teenindusvaldkond; väljendab heameelt kontrollikoja järelduse üle, mille kohaselt suurema osa projektidega saavutati mitmeid tulemusi, nt töökohtade loomise või säilitamise või vastuvõtumahu või turismitegevuse loomise abil; kutsub komisjoni üles järgima kontrollikoja soovitusi turismiprojektide jaoks ette nähtud ERFi rahaliste vahendite juhtimise ja järelevalve kohta ning kasutama Lissaboni lepingu sätteid mitmeaastase turismiprogrammi ettepaneku esitamiseks koos asjakohaselt rahastatud eelarveridadega;

209.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul oli Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides seaduslik ja korrektne; väljendab muret järgmisse aastasse üle kantud kulukohustuste assigneeringute mahu (14,5%) üle; palub komisjonil esitada üksikasjalik seletus ülekantud assigneeringute kohta;

210.  nõuab, et iga aasta eelarvele lisataks eelmisest eelarveaastast üle kantud kasutamata assigneeringute kohta eriaruanne, milles on märgitud nende vahendite kasutamata jätmise põhjused ning nende kasutuselevõtu viis ja tähtaeg;

 

Kodanikuvabaduste, justiits- ja sisepoliitikat puudutavad seisukohad

211.  väljendab kahetsust selle üle, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eelarve kulukohustuste täitmise määr on vähenenud (94,8% 2010. aastal, võrreldes 97,7%-ga 2009. aastal); samuti on veidi vähenenud maksete täitmise määr (88,7% 2010. aastal, võrreldes 89,6%-ga 2009. aastal);

212.  tunneb heameelt selle üle, et maksete tühistamise määr on oluliselt vähenenud (8,5%-lt 2009. aastal 2,8%-ni 2010. aastal); taunib ülekandmiste määra kasvu (1,9%-lt 2009. aastal 8,5%-ni 2010. aastal), peamiselt ülekandmiste tõttu Välispiirifondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi ja teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi osas; julgustab komisjoni vähendama maksete ülekandmise määra vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eelarves;

213.  tunneb heameelt programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” neljast fondist kolme kõrge täitmismäära üle; võtab teadmiseks komisjoni selgituse Välispiirifondi väiksema täitmismäära kohta – nimelt ei võetud 2010. aastal esmakordselt fondis osalenud viie riigi aastaprogramme 2010. aastal vastu;

 

Kultuuri- ja hariduspoliitikat puudutavad seisukohad

214.  tunneb heameelt tehtud pingutuste üle, et veelgi lihtsustada menetlusi ja parandada juurdepääsu haridus- ja kultuuriprogrammidele, ning märgib, et 2010. aastal oli Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusel (EACEA) enamiku meetmete ja programmide, eelkõige elukestva õppe programmi, programmi „Kultuur” ja programmi „Kodanike Euroopa” jaoks olemas e-vormid; on rahul ühekordsete maksete ja toetuse andmise otsuste laiendatud kasutamisega; rõhutab, et oluline on õige tasakaal paindlike menetluste ja vajaliku kontrolli vahel;

215.  väljendab kahetsust selle pärast, et riiklikud asutused ei rakendanud täielikult elukestva õppe programmi esmatasandi kontrolle, mis tõi kaasa vahendite ebapiisava rakendamise asjaomases programmis, sest esitatud andmetes puudus järjekindlus ja minimaalset arvu kontrolle ei viidud läbi õigel ajal; kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi, et tagada see, et kõik riiklikud asutused täidaksid oma kohustusi;

216.  märgib rahuloluga, et komisjon on parandanud oma kontrollisüsteeme ja kultuuri ja hariduse poliitikavaldkonnas, mis on osa teadusuuringute ja muude sisepoliitika poliitikavaldkondade rühmast, ei esinenud olulisel määral vigu;

217.  on rahul sellega, et maksetega seotud viivituste osas on saavutatud märkimisväärseid edusamme, ja märgib rahuloluga, et EACEA on teinud 94% maksetest ettenähtud aja jooksul; tuletab meelde, et kõik maksetega seotud viivitused mõjutavad otseselt toetusesaajate õigusi, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate õigusi, ning seega ka programmide edukust; tuletab siiski meelde, et suurem osa toetusest tuleks välja maksta võimalikult ruttu ja igal juhul vähemalt toetuse andmise perioodi jooksul, et mitte suurendada organisatsioonide sõltuvust sellest, kas pangad kiidavad laenud heaks, kuna EACEA ei pea intresse toetuskõlblikuks;

218.  märgib, et komisjon algatas 2009. ja 2010. aasta eelarves kavandatud üleeuroopalise televõrgu hankemenetluse; on seetõttu väga mures selle pärast, et komisjon otsustas 2010. aastal projekti lõpetada ja suunata rahalised vahendid ümber muuks otstarbeks ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõusolekuta; nõuab, et avalikustataks kõik televõrguga seotud lepingud ja soovitused ning valikukomitee antud hinnangud;

 

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse poliitikat puudutavad seisukohad

219.  on seisukohal, et keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarveridade üldine täitmismäär on rahuldav; tuletab sellega seoses meelde, et neile keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni vastutusalasse kuuluvatele poliitikavahenditele kasutatakse ainult 0,76% liidu eelarvest;

Keskkond ja kliimameetmed

220.  rõhutab, et keskkonna ja kliimameetmete vallas oli eelarve üldine täitmismäär 99,26%; märgib ühtlasi, et maksete täitmismäär oli 84,1%;

221.  tunneb heameelt, et programmi LIFE+ tegevuseelarvest täideti 99,4%; märgib, et aastal 2010 eraldati projektitoetusteks 240 000 000 eurot, valitsusväliste organisatsioonide tegevust toetati 9 300 000 euroga, 42 500 000 eurot kasutati meetmeteks, millega toetati komisjoni rolli poliitika ja õigusaktide väljatöötamise algataja ja järelevalvajana, ning 14 500 000 eurot eraldati haldustoele;

222.  rõhutab, et LIFE+ programmi soovituslikud riiklikud ja lõplikud assigneeringud varieeruvad liikmesriigiti ning eri liikmesriikidest on saadud erinev arv taotlusi; julgustab komisjoni tegema täiendavaid pingutusi selleks, et pakkuda liikmesriikide ametiasutustele igal aastal koolitust ja korraldada igas liikmesriigis seminare, et anda üldist teavet LIFE + programmi eesmärkide ja eduka taotluse koostamise kohta;

223.  tunnistab, et kliimamuutuse vastu võitlemist käsitleva ELi tegevusprogrammi elluviimiseks puudub õiguslik alus; väljendab heameelt asjaolu üle, et säästva energia rahastamise algatuse alla kuuluva rahastamisvahendi jaoks paigutati ümber kogu 15 000 000 euro suurune summa, et töötada välja sobivad rahastamisvahendid energiatõhususe projektidele ja taastuvate energiaallikate kasutamist käsitlevatele projektidele olulise tõuke andmiseks;

224.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud seoses järelaudititega, mida komisjon on alates 2006. aastast teinud riskipõhise meetodi kohaselt; väljendab heameelt asjaolu üle, et keskkonna peadirektoraat otsustas 2011. aastal muuta valimi koostamise metoodikat, et saada ka juhuvalimil põhinevaid tulemusi, mida saaks lihtsamini üldistada kogu projektile;

225.  väljendab heameelt kliimameetmete peadirektoraadi koostatud tegevuskava üle riiklike turvameetmete parandamiseks, mida peeti vajalikuks pärast seda, kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemi riiklikes registrites avastati turvalisusega seotud oluline puudus;

226.  märgib, et 2010. aasta eelarve raames viidi ellu seitse katseprojekti ja üks ettevalmistav tegevus;

227.  rõhutab asjaolu, et rahvusvahelises keskkonnalases tegevuses osalemist käsitleva eelarverea – millelt rahastatakse kohustuslikke ja vabatahtlikke osamakseid seoses rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega – täitmismäära mõjutavad vahetuskursi kõikumised, sest enamik osamakseid tehakse USA dollarites;

Rahvatervis ja toiduohutus

228.  väljendab heameelt asjaolu üle, et rahvatervise valdkonna kulukohustuste assigneeringute täitmismäär oli 99,7% (välja arvatud Euroopa Toiduohutusameti, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti jaoks kavandatud assigneeringud); märgib, et toiduohutuse, loomade tervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise valdkonna kulukohustuste täitmismäär oli 95,3%;

229.  rõhutab rahvatervise programmi tähtsust; väljendab seetõttu heameelt kulukohustuste assigneeringute rahuldava täitmismäära üle, mis ulatus peaaegu 100%-ni; on teadlik maksete assigneeringute madalamast täitmismäärast (95,1%), mis oli põhjustatud toetusesaajate maksetaotluste hilinemisest või lepingute pikendamisest;

230.  rõhutab, et oluline on jätkata üldsuse teadlikkuse tõstmist tubakatarbimise kahjuliku mõju kohta; on seisukohal, et 2010. aasta summade täielik kasutamine näitab HELP-kampaania edu;

231.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud komisjoni haldusüksusena tegutseva Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti kohta; kutsub rakendusametit üles oluliselt vähendama järgnevatesse aastatesse ülekantavate assigneeringute suurust, vaadates läbi oma eelarve kavandamise ja aruandlusvahendid, et järgida liidu eelarve aastasuse põhimõtet; võtab samuti teadmiseks komisjoni iga-aastase aruande 2010. aastal läbi viidud siseauditite kohta ja julgustab rakendusametit tegelema koostöös oma partnerpeadirektoraadiga selles nimetatud küsimuste, näiteks IT-halduse ja -struktuuriga;

232.  võtab teadmiseks asjaolu, et eelarve peatüki 17 04 „Toidu ja sööda ohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis” täitmismäär oli 95,3%; on teadlik sellest, et assigneeringute täielik kasutuselevõtt ei olnud loomahaiguste puhangute väikese arvu tõttu võimalik ja seetõttu ei kasutatud hädaolukordade fondi vahendeid täielikult ära, nagu prognoositi, ning samuti sellest, et hädaolukordadeks ei olnud vaktsiine vaja osta;

233.  täheldab likvideerimismeetmetega seoses, et liikmesriikide lõplikud väljamaksetaotlused olid sageli väiksemad kui esialgsed kalkulatsioonid; märgib ka seda, et varasemate kõrgete veamäärade tõttu on vaja olnud teha rohkem kontrolle, mis samuti põhjustab viivitusi maksete tegemisel selles valdkonnas;

234.  peab kahetsusväärseks seda, et taimetervisealaste meetmete maksete täitmine jäi väiksemaks, kuna liikmesriigid esitasid nõutud dokumendid hilinemisega või olid dokumendid puudulikud; kutsub liikmesriike üles menetlusi selles osas parandama;

 

Välispoliitikat puudutavad seisukohad

235.  märgib, et enamik kontrollikoja poolt tuvastatud mittekvantifitseeritavaid vigu on seotud hankemenetlustes ja lepingute pikendamises esinenud puudustega; kordab, nii nagu eelnevate eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste korralgi, et peab murettekitavaks seda, et need kaks valdkonda on pettuse ja väärjuhtimise suhtes eriti vastuvõtlikud;

236.  võtab teadmiseks asjaolu, et välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkondade järelevalve- ja kontrollisüsteeme peeti ainult osaliselt mõjusaks, ja palub komisjonil ning Euroopa välisteenistusel võtta ja rakendada kõik vajalikud meetmed maksete korrektsuse parandamiseks;

237.  tuletab meelde, et peamised eelarvetoetusega seotud riskid (nimelt abi mõjususega liituv risk ning pettuse ja korruptsiooni risk) ei ole kinnitava avalduse auditis välja toodud; palub komisonil teostada nende riskide ranget järelevalvet;

238.  leiab, et komisjon peaks lisaks maksete korrektsuse parandamisele tegema pingutusi kõikide sekkumismeetmete osas ning neid tulude ja kulude suhtest lähtuvalt süstemaatiliselt hindama, nagu soovitati kontrollikoja eriaruandes[116]; nõuab, et parlamenti kui üht eelarvepädevatest institutsioonidest tuleks teavitada selliste hindamiste, kaasa arvatud ka ÜVJP tegevuse hindamise tulemustest;

239.  rõhutab siiski, et alati ei saa tulude ja kulude suhet iseenesest pidada piisavaks näitajaks, mille alusel hinnata ELi abi asjakohasust kolmandates riikides; on veendunud, et süstemaatiliselt tuleb hinnata abi tulemuslikkust liidu välispoliitiliste eesmärkide saavutamise seisukohalt ning see peaks hõlmama lisakriteeriume, nagu ELi strateegilised huvid, vajadus ELi kohaloleku järele ning ELi väärtusi ja aluspõhimõtteid edendavate projektide ja meetmete elluviimine, mida tuleks samuti arvesse võtta;

240.  nõustub kontrollikoja arvamusega, et ELi eri abivaldkondi võiks mõnel juhul optimeerida ja abi mõju suurendada, parandades koordineerimist liikmesriikidega, kelle välistegevust ei tuleks pidada konkureerivaks, vaid täiendavaks; nõuab seetõttu suuremaid pingutusi, et koordineerida rahastajate koostööd liidus, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

 

Regionaalarengupoliitikat puudutavad seisukohad

241.  märgib, et regionaalpoliitika eelarve täitmine oli hea, sest välja maksti 30 557 000 000 eurot ja enamik 2010. aasta maksetest oli peamiselt ja esmakordselt seotud 2007.−2013. aasta programmide elluviimisega (vahemaksete summa oli 25 550 000 000 eurot; 2009. aastal oli see 9 420 000 000 eurot);

242.  peab kahetsusväärseks, et regionaalpoliitika kuulus poliitikavaldkondade hulka, kus liidu kulutustes tehti vigu, sest kontrollikoja auditeeritud 243 maksest oli vigadest mõjutatud 49%; märgib samas, et finantsmõju omavad ainult mõned vead ning 49% määr on madalam kui 2000.−2006. aastal kestnud programmiperioodil; rõhutab, et võrreldes 2000.−2006. aasta programmiperioodiga on veamäär väiksem; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama seda, et haldusalase koostöö tingimustes oleks suundumus veamäära järjepidevale vähenemisele;

243.  tuletab meelde, et vead tekivad siis, kui tehinguid ei ole tehtud kooskõlas õigusnormidega; sellisel juhul muutuvad deklareeritud (ja hüvitatud) kulutused ebakorrektseks; märgib ka seda, et viga ei pea tingimata tähendama, et raha on kaduma läinud, ära kaotatud, raisatud või et on toime pandud pettus;

244.  märgib, et suur osa hinnangulisest veamäärast oli seotud avalike hangete eeskirjade rikkumisega (31%) ja toetuskõlblikkuse eeskirjade eiramisega (43%); märgib sellega seoses, et kontrollikoda soovitas teha kindlaks valdkonnad, kus oleks võimalik menetlusi veel lihtsamaks teha; nõuab seetõttu, et analüüsitaks, kas tehnilist abi tuleks suurendada ning kas finantsjärelevalve suutlikkus tuleb igal juhul täiel määral säilitada; rõhutab, et selleks, et menetlused oleksid kasutajasõbralikumad ega heidutaks potentsiaalseid toetusesaajaid projektides osalemast, peab komisjon eeskirjad lihtsamaks tegema; kutsub liikmesriike üles riigisiseseid õigusnorme lihtsustama, sest sageli nõutakse nendes haldustoiminguid, mida liidu eeskirjadega ei nõuta; on seetõttu seisukohal, et tuleb teha suuri pingutusi veamäära edasiseks vähendamiseks;

245.  peab kahetsusväärseks, et finantskorraldusvahendite rakendamisel esines puudusi, nagu regulatiivsete nõuete puudulik täitmine maksete puhul, mis tehti tegevuskavadest neid vahendeid rakendavatesse fondidesse, ning et kehtivad aruandlus- ja kontrollinõuded on puudulikud; märgib, et finantskorraldusvahendite kasutusvõimalusi tuleb veelgi avardada, et võimaldada välja töötada kvalitatiivsed strateegilised projektid ja erasektori osapoolte, eeskätt VKE-de osalemine ning kapitali kasutamine üleeuroopalistes projektides; palub komisjonil selliste vahendite kasutamise eeskirjad lihtsamaks muuta, sest praegu on need nii keerulised, et nende kasutamine on piiratud; soovitab põhjalikku analüüsi, millega teha kindlaks nende vahendite ning nende rakendamise juhiste tegelik toime; palub liikmesriikidel kinni pidada aruandekohustusest;

246.  märgib, et paljude vigadest mõjutatud tehingute puhul oli liikmesriikidel enne kinnitamist piisavalt teavet vigade kindlakstegemiseks ja parandusmeetmete võtmiseks; palub komisjonil anda korraldusasutustele rohkem abi sihtotstarbeliste koolituste, suuniste, heade tavade levitamise ja juhtimise eest vastutavate ametiisikute koolitamisega, kuna enamik vigadest leitakse esmatasandi kontrolli käigus; märgib, et korraldusasutustele mõeldud koolituse tegeliku teostamise kohta tuleks kehtestada pideva järelevalve süsteem, et kontrollida, kas teadmised ka tegelikult edasi antakse, pöörates erilist tähelepanu sellele, mis toimub kohalikul tasandil; nõuab, et loodaks korrigeerimismehhanismid, mis sisaldaksid eeskirjade ilmse eiramise puhul ka sanktsioonide kehtestamist;

247.  tunneb heameelt komisjoni selgituse üle, mille kohaselt valdav enamik vigadest puudutas esmakordselt vaid kolme liikmesriiki ning ainult teatavaid rakenduskavasid;

 

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikat puudutavad seisukohad

248.  tuletab kontrollikojale ja komisjonile meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine üks Euroopa Liidu aluspõhimõte kõigis selle tegevustes; kutsub seetõttu kontrollikoda üles hindama eelarve täitmist võimaluse korral sooperspektiivi kaudu;

249.  avaldab kahetsust, et aastaaruanne ei sisalda ei kontrollikoja tähelepanekuid ega komisjoni vastuseid sooküsimusega seonduvate kulutuste kohta;

250.  toonitab, et sooperspektiivi hõlmav eelarveaudit on eeltingimuseks soolise mõõtmega eelarve koostamisele, kuna see võib tuua välja soolisele võrdõiguslikkusele tehtavate kulutuste mõju ja eriti selle, kas naised ja mehed saavad sellest kulutusest proportsionaalselt kasu ning kas eelarvet on vaja kohandada, et meeste ja naiste eri vajadusi paremini täita;

 

Rahvusvahelist kaubanduspoliitikat puudutavad seisukohad

251.  juhib tähelepanu sellele, et ELi finantshuvide mõjusa kaitse tagamine on seotud makromajandusliku finantsabiga; peab vajalikuks, et komisjon tagab selle vahendiga seoses asjakohase kontrolli ning kontrollikoda teeb asjakohase auditi;

252.  toonitab, et kaubandusabi strateegia kohaselt tuleb ELi rahalisi vahendeid kasutada tulemuslikult ja vastavalt kehtivatele õigusnormidele, et tagada toetusesaajate parem lõimimine eeskirjadele tuginevasse ülemaailmsesse kaubandussüsteemi ja edendada vaesuse kaotamist;

253.  toonitab, et toetada tuleks Hiinas, Tais ning Indias asuvaid ELi ärikeskusi; on ühtlasi seisukohal, et nende keskuste hea ja tulemusliku töö tagamiseks tuleb kehtestada piisav kontroll;

 

Kalanduspoliitikat puudutavad seisukohad

254.  võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta[117] ja kontrollikoja aastaaruande eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta[118]; rõhutab, et kummaski aruandes on merendus- ja kalandusvaldkonna kohta vähe märkusi;

255.  tänab merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati esitatud lisadokumentide eest ja on seisukohal, et merendus- ja kalandusasjade eelarveridade 2010. aasta üldist täitmismäära võib pidada rahuldavaks;

256.  rõhutab, et kulukohustuste assigneeringute üldine täitmismäär oli 97,20% ja maksete assigneeringute üldine täitmismäär oli 79,23%; märgib aga, et peatüki 11 02 (kalandusturud) täitmismäär oli väga madal, ja võtab teadmiseks komisjoni selgituse, mis puudutas eelkõige äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogrammi eelarve täitmist;

257.  võtab rahuloluga teadmiseks, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat kavatseb koos liikmesriikidega rahastatavate meetmete jaoks ette nähtud assigneeringute kasutamist parandada, ning innustab komisjoni vastavaid talitusi selles suhtes järjekindel olema;

258.  võtab teadmiseks pingutused, mida merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat on siseauditi alal teinud, ja nõuab, et komisjon jätkaks kõikide projektide ja dokumentide võimalikult tõhusat ja kiiret käsitlemist;

259.  võtab teadmiseks, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat säilitas reservatsiooni kalanduse arendusrahastu rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemide suhtes Saksamaal (pakendamise tehas); märgib, et tegemist on 2001. aastal alustatud kauakestva ja keerulise programmiga, ning kutsub komisjoni üles seda programmi liidu huve kaitstes kiiresti sulgema;

260.  tunneb heameelt selle üle, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat suurendas rahvusvaheliste lepingute järelevalve mõjusust, ning väljendab heameelt ka kokkuleppe üle siduda ainult kaubandusliku aspektiga seotud maksed (104 017 795 eurot, st 72% maksete summast) lahti valdkondliku toetuse maksetest (40 211 849 eurot, st 28% maksete summast);

261.  toonitab, et rahvusvaheliste lepingute raames antava valdkondliku abiga seotud liidu rahastatavate meetmete üle tuleb võimalikult üksikasjalike maatrikstabelite abil tõhusat järelevalvet teostada; rõhutab ühtlasi, et tuleb nõuda ka valdkondliku toetuse osakaalu suurendamist; on kindlalt seisukohal, et lõpuks tuleb lepingute kaubandusega seotud osad siduda mõjusa, piisavalt kontrollitud ja mahuka valdkondliku toetusega;

262.  nõuab, et Euroopa Parlament oleks oma seadusandlikust ja eelarvealasest rollist tulenevalt kalanduspoliitikasse suuremal määral kaasatud, eelkõige rahvusvaheliste kalanduslepingute ja nendega seotud eri kohtumiste (näiteks ühiskomisjonid või kahepoolsed läbirääkimised kolmandate riikidega) osas;

263.  nõuab, et kontrollikoda koostaks ühise kalanduspoliitika esmatähtsate valdkondade kohta eriaruanded, arvestades ühise kalanduspoliitika reformipaketi raames esitatud seadusandlikke ettepanekuid ja teatisi, mis hõlmaksid ka selle poliitika välist mõõdet.

7.2.2012

     VÄLISKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 – C7-0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Annemie Neyts-Uyttebroeck

 

 

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et kontrollikoja aastaaruande kohaselt ei esinenud 2010. aastal tehtud maksetes olulisi vigu, kuid vahe- ja lõppmaksete abikõlblikkuse osas kvantifitseeritavaid vigu siiski leiti;

2.  märgib lisaks, et enamik kontrollikoja poolt tuvastatud mittekvantifitseeritavaid vigu on seotud hankemenetlustes ja lepingute pikendamises esinenud puudustega; kordab nagu eelnevate eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste korralgi, et peab murettekitavaks seda, et need kaks valdkonda on pettuse ja väärjuhtimise suhtes eriti vastuvõtlikud;

3.  võtab teadmiseks asjaolu, et välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkondade järelevalve- ja kontrollisüsteeme peeti ainult osaliselt mõjusaks, ning palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel võtta ja rakendada kõik vajalikud meetmed maksete korrektsuse parandamiseks;

4.  tuletab meelde, et peamised eelarvetoetusega seotud riskid (nimelt abi mõjususega liituv risk ning pettuse ja korruptsiooni risk) ei ole kinnitava avalduse auditis välja toodud; palub komisonil teostada nende riskide ranget järelevalvet;

5.  on siiski seisukohal, et erinevalt ELi sisepoliitikast kaasnevad ELi välistegevusega iseloomulikud ohud, ning esinevaid puudujääke saab mõnel juhul põhjendada abi andmise keskkonnaga, mistõttu tuleb kasutada konkreetseid vastutusega seotud strateegiaid;

6.  väljendab heameelt kontrollikoja avalduse[119] üle, mille kohaselt „EuropeAid on koostanud põhjaliku kontrollistrateegia ning oluliselt parandanud oma järelevalve- ja kontrollisüsteemide ülesehitust ja rakendamist”;

7.  leiab, et komisjon peaks lisaks maksete korrektsuse parandamisele tegema jõupingutusi seoses kõikide sekkumismeetmetega ning neid tulude ja kulude suhtest lähtuvalt süstemaatiliselt hindama, nagu soovitati kontrollikoja eriaruandes[120]; nõuab, et parlamenti kui ühte eelarvepädevatest institutsioonidest tuleks teavitada selliste hindamiste, kaasa arvatud ka ÜVJP tegevuse hindamise tulemustest;

8.  rõhutab siiski, et alati ei saa tulude ja kulude suhet iseenesest pidada piisavaks näitajaks, mille alusel hinnata ELi abi asjakohasust kolmandates riikides; on veendunud, et süstemaatiliselt tuleb hinnata abi tulemuslikkust liidu välispoliitiliste eesmärkide saavutamise seiskohalt ning see peaks hõlmama lisakriteeriume, nagu ELi strateegilised huvid, vajadus ELi kohaloleku järele vastavas riigis ning ELi väärtusi ja aluspõhimõtteid edendavate projektide ja meetmete elluviimine, mida tuleks samuti arvesse võtta;

9.  nõustub kontrollikoja arvamusega, et ELi eri abivaldkondi võiks mõnel juhul optimeerida ja abi mõju suurendada, parandades koordineerimist liikmesriikidega, kelle välistegevust ei tuleks pidada konkureerivaks, vaid täiendavaks; nõuab seetõttu suuremaid pingutusi, et koordineerida rahastajate koostööd liidus, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

10. toonitab, et ELi välistegevus võiks olla veelgi tõhusam ja tulemuslikum, kui ELi delegatsioonide liikmed – sõltumata lähetavast institutsioonist – teeksid omavahel tihedat ja paindlikku koostööd; seetõttu kutsub komisjoni ja kõrget esindajat / komisjoni asepresidenti üles viivitamata rakendama kõik vajalikud haldus- ja reguleerivad meetmed, et hõlbustada ja parandada ELi delegatsioonides komisjoni või Euroopa välisteenistuse heaks töötavate kõigi liidu töötajate vahelist koostööd.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bastiaan Belder, Frieda Brepoels, Elmar Brok, Jerzy Buzek, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Anna Ibrisagic, Liisa Jaakonsaari, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Evgeni Kirilov, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Ulrike Lunacek, Barry Madlener, Mario Mauro, Kyriakos Mavronikolas, Francisco José Millán Mon, Alexander Mirsky, María Muñiz De Urquiza, Ria Oomen-Ruijten, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Charles Tannock, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Elena Băsescu, Véronique De Keyser, Tanja Fajon, Elisabeth Jeggle, Doris Pack, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Indrek Tarand, Traian Ungureanu, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Marije Cornelissen, Rui Tavares

 

 

1.3.2012

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 – C7-0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Thijs Berman

 

 

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.        on seisukohal, et praeguse paljudes liikmesriikides valitseva eelarve- ja majanduskriisi tingimustes on olulisem kui kunagi varem, et liit muudaks oma abi võimalikult tõhusaks ja mõjusaks; sellega seoses on mures, et kontrollikoda leidis[121], et komisjoni välisabi ja arengukoostöö järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid 2010. aastal maksete korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad ning et kaks kolmandikku kvantifitseeritavatest vigadest leiti lõppmaksetes ja et komisjoni kontrollid ei olnud neid vigu avastanud;

2.        hindab aga pingutusi, mida komisjon oma järelevalve- ja kontrollisüsteemide ülesehituse ja rakendamise parandamiseks ning arenguabiprogrammide teabesüsteemi CRIS sisestatavate andmete kvaliteedi tõstmiseks teeb; tunneb heameelt selle üle, et välisabi- ja arenguvaldkonna maksetes 2010. aastal üldiselt olulisel määral vigu ei esinenud ning et hinnanguline veamäär oli väiksem kui 2009. aastal; innustab komisjoni töötama välissuhete direktoraatidele välja selge ja arusaadav metoodika allesjäänud veamäära arvutamiseks, parandama veelgi oma välisauditiraamistikku ja pidama kinni kõige kõrgematest kontrollistandarditest;

3.        innustab komisjoni eelkõige parandama liidu delegatsioonide − kus tehti kindlaks suurim osa vigadest − eelkontrollide, seire ja aruandluse, järelevalve ja riskipõhise auditeerimistegevuse kvaliteeti, suurendama delegatsioonide põhitegevus- ja finantsosakondade suutlikkust, suurendama delegatsioonide peamiste järelevalvetegevuste vahendeid ning süstematiseerima järelevalveraamistikku, mis hõlmab mitmeaastaste seire- ja hindamiskavade kasutuselevõtmist ning seiresuuniste parandamist;

4.        kutsub komisjoni üles leidma toimivad lahendused organisatoorsetele probleemidele, mis tekkisid 2010. aasta lõpus arengukoostöö peadirektoraadi ja EuropeAidi koostööameti ühendamisel; nõuab, et komisjon ja 2010. aasta detsembris loodud Euroopa välisteenistus võtaksid viivitamata vastu lõpliku töökorra ning selgitaksid, millised on nende ülesanded ja vastutus välisabi kavandamise ja andmise tsüklis, mis hõlmab ka delegatsioone;

5.        on seisukohal, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2014−2020) sisalduvate uute rahastamisvahendite puhul tuleb täielikult arvesse võtta Euroopa Parlamendile Lissaboni lepinguga antud suuremaid õigusloome- ja kontrolliõigusi ning et Euroopa Parlament peab kavandamisprotsessis osalema nõukoguga võrdsetel alustel;

6.  ergutab komisjoni veelgi parandama ELi arenguabi põhihariduse sektorile Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias[122], kehtestades eelkõige realistlikud näitajad ja eesmärgid tulemuste paremaks kontrollimiseks, tagades, et delegatsioonidesse palgatakse töötajad, kellel on piisavalt kogemusi partnerriikide valitsuste ja teiste rahastajatega sektori poliitika alase dialoogi jätkuvaks pidamiseks, ning keskendudes varasemast enam hariduse kvaliteedile ja abisaajariikide valitsuste suutlikkusele tulla toime suurema õppurite arvuga;

7.  on jahmunud laiaulatuslikest pettustest, mille tuvastas 2010. aasta lõpus ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond Malis, Mauritaanias, Djiboutis ja Sambias, ning tunneb muret suurte rahasummade, näiteks 2010. aastal ülemaailmsele fondile eraldatud ELi rahalise abi võimaliku väärkasutamise pärast; ergutab komisjoni tihedamale koostööle ülemaailmse fondiga, et toetada ja kontrollida riigi tasandil sekkumisi, et välistada selliste korruptsioonijuhtude kordumine ning parandada ülemaailmse fondi vastutust ja tulemuslikkust;

8.  kordab oma nõuet teha arengukoostöö rahastamisvahendi riigistrateegia dokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide koostamisel ja läbivaatamisel tihedamat koostööd parlamentidega ning paremini konsulteerida kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsustega partnerriikides.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Ricardo Cortés Lastra, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Filip Kaczmarek, Franziska Keller, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Ivo Vajgl, Daniël van der Stoep, Anna Záborská, Iva Zanicchi, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Enrique Guerrero Salom, Isabella Lövin, Gesine Meissner, Cristian Dan Preda, Bart Staes, Patrizia Toia

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Joseph Cuschieri, Zita Gurmai, Claudiu Ciprian Tănăsescu

 

 

31.1.2012

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 - C7-0256/2011 - 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Peter Šťastný

 

 

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.      tunneb suurt muret selle pärast, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemid ei ole üldiselt mõjusad ja 31. detsembril 2010 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevates maksetes esineb olulisel määral vigu;

2.      peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul on maksetega seotud kõige tõenäolisem veamäär tervikuna 2010. aastal suurenenud, kuigi alates 2006. aastast on selles vallas toimunud positiivne areng;

3.      on väga mures, et enamik välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkondades tuvastatud mittekvantifitseeritavaid vigu on seotud hankemenetlusega ja komisjonipoolse lepingute pikendamisega; tunneb samavõrra muret selle pärast, et kaks kolmandikku nendes poliitikavaldkondades leitud vigadest puudutasid lõppmakseid, kus komisjoni kontrollid vigu ei avastanud;

4.      juhib tähelepanu sellele, et ELi finantshuvide mõjusa kaitse tagamine on seotud makromajandusliku finantsabiga; peab vajalikuks, et komisjon tagab selle vahendiga seoses asjakohase kontrolli ning kontrollikoda teostab asjakohase auditi;

5.      toonitab, et kaubandusabi strateegia kohaselt tuleb ELi rahalisi vahendeid kasutada tulemuslikult ja vastavalt kehtivatele õigusaktidele, et tagada abi saavate riikide parem lõimimine eeskirjadele tuginevasse ülemaailmsesse kaubandussüsteemi ja edendada vaesuse kaotamist;

6.      toonitab, et toetada tuleks Hiinas, Tais ning Indias asuvaid ELi ärikeskusi; on ühtlasi seisukohal, et nende keskuste hea ja tulemusliku toimimise tagamiseks tuleb kehtestada piisav kontroll.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.1.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, María Auxiliadora Correa Zamora, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Keith Taylor, Jan Zahradil, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Josefa Andrés Barea, George Sabin Cutaş, Mário David, Albert Deß, Syed Kamall, Silvana Koch-Mehrin, Inese Vaidere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jutta Haug, Jean Roatta

 

 

15.2.2012

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 - C7-0256/2011 - 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Csaba Őry

 

 

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu sellele, et 18% liidu ühtekuuluvuspoliitikakuludest tehti tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, kusjuures 94% selle poliitikavaldkonna kulutustest tehti Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu;

2.  tõstab positiivses mõttes esile, et ESFile eraldatud kulukohustuste assigneeringutest kasutati ära 100% (10,8 miljardit eurot) ja maksete assigneeringutest 87,9% (7,1 miljardit eurot); mõistab, et maksete määr on madalam seetõttu, et mõned kulukohustused tekkisid alles aasta viimases kvartalis; tunnustab komisjoni jõupingutusi finantsjuhtimise parandamisel;

3.  märgib, et kontrollikoja hinnangul oli ühtekuuluvuse, energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna veamäär 2010. aastal 7,7%; võtab hämmastusega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, mille kohaselt ei võetud liidu direktiive liikmesriigi oma avalike hangete õigusesse üle korrektselt; loodab seetõttu, et komisjon parandab liikmesriikide oma õigusesse ülevõtmise üle peetavat järelevalvet ning kontrollib rahastatavate projektide abikõlblikkust; on veendunud, et ESFi puudutavad avalikud hanked vähem;

4.  tunnustab komisjoni selle eest, et ta on püüdnud kahe- ja mitmepoolsete koolituste abil tagada, et liikmesriigid abisaajaid ja rakendusasutusi maksete veamäära vähendamiseks pidevalt koolitaksid, teavitaksid, nõustaksid ja suunaksid; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ise ei ole selleks nähtavasti suutelised;

5.  kordab, et liikmesriikidele tuleks kehtestada kohustus rahastamisvahenditega seotud finantsjuhtimise kohta aru anda, ning ühineb kontrollikoja nõudega, mille kohaselt peab komisjon ESFi kasutamist korrapäraselt kontrollima;

6.  tuletab meelde, et liikmesriigid peavad rahalisi vahendeid kasutama nõuetekohaselt ning maksete katkestamine ja peatamine on selle tagamiseks tõhusad vahendid;

7.  on mures selle pärast, et kontrollikoda leidis finantskorraldusvahenditega seoses palju vigu;

8.  peab kahetsusväärseks, et soovitustest, mida kontrollikoda tegi ESFi osaluse kohta kooli poolelijätmise vähendamisel, on komisjon seni rakendanud ainult osa;

9.  tuletab meelde, et pettuse ja korruptsiooni vastaste meetmete võtmine on vahendeid haldava tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ülesanne; väljendab heameelt tiheda koostöö üle Euroopa Pettustevastase Ametiga; nõuab kinnitust selle kohta, et ka liikmesriikide õigusasutused jätkavad ESFi puudutavate pettusejuhtumite uurimist ja karistamist;

10. tunnustab komisjoni selle eest, et ta püüab kõiki liikmesriike audititalituste iga-aastaste aruannete ja kokkuvõtlike aastaaruannete abil põhjalikult aru andma panna, ning on seisukohal, et komisjon peab oma kontrollitegevust laiendama ja parlamendile ka selle kohta teavet andma, milline on liidu rahaliste vahendite lisandväärtus;

11. rõhutab ESFi sihtrühmade ja projektide elluviijate erivajadusi; on seisukohal, et projektide kaasrahastamisel tuleks arvestada ka vabatahtlikku tegevust mittetulunduslikes organisatsioonides ja mitterahalisi sissemakseid; palub projektide elluviijatelt ajakohastatud andmeid ESFi halduskulude kohta riikide ja projektide kaupa;

12. rõhutab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahastati kokku 21 projekti ja selleks on kulunud 105 miljonit eurot, kuigi assigneeringuid on ümberpaigutamise abil võimalik kasutusele võtta 500 miljoni euro eest; tunneb heameelt selle üle, et liikmesriigid koostavad ja esitavad fondist raha taotlemiseks järjest rohkem asjakohaseid projekte; innustab komisjoni liikmesriikidele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi projektide koostamisel ja esitamisel tõhusat tuge pakkuma, et aidata töötajatel, kes on oma töökoha kaotanud maailmakaubanduses toimunud struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, uus töökoht leida ja uusi oskusi omandada;

13. palub kontrollikojal auditeerida ka muid sotsiaal- ja tööhõivepoliitika eelarveridu ja teha kindlaks, miks eraldatud vahendeid täies mahus kasutatud ei ole;

14. palub kontrollikojal esitada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja ESFi veamäär eraldi ning neid mitte omavahel kokku liita;

15. loodab, et komisjon esitab katseprojektide kohta põhjalikud aruanded.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Alejandro Cercas, Derek Roland Clark, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Karima Delli, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Ádám Kósa, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Tamás Deutsch, Sergio Gutiérrez Prieto, Anthea McIntyre, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Phil Bennion, Zuzana Brzobohatá, Anna Záborská

 

 

24.1.2012

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 – C7-0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

 

 

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarveridade üldine täitmismäär on rahuldav; tuletab sellega seoses meelde, et neile keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni vastutusalasse kuuluvatele poliitikavahenditele kasutatakse ainult 0,76% liidu eelarvest;

Keskkond ja kliimameetmed

2.  rõhutab, et keskkonna ja kliimameetmete vallas oli eelarve üldine täitmismäär 99,26%; märgib lisaks, et maksete täitmismäär oli 84,1%;

3.  tunneb heameelt, et programmi LIFE+ tegevuseelarvest täideti 99,4%; märgib, et aastal 2010 eraldati projektitoetusteks 240 000 000 eurot, valitsusväliste organisatsioonide tegevust toetati 9 300 000 euroga, 42 500 000 eurot kasutati meetmeteks, millega toetati komisjoni rolli poliitika ja õigusaktide väljatöötamise algataja ja järelevalvajana, ning 14 500 000 eurot eraldati haldustoele;

4.  rõhutab, et LIFE+ programmi soovituslikud riiklikud ja lõplikud assigneeringud varieeruvad liikmesriigiti ning et eri liikmesriikidest on saadud erinev arv taotlusi; julgustab komisjoni tegema täiendavaid pingutusi selleks, et pakkuda liikmesriikide ametiasutustele igal aastal koolitust ja korraldada igas liikmesriigis seminare, et anda üldist teavet LIFE + programmi eesmärkide ja eduka taotluse koostamise kohta;

5.  tunnistab, et kliimamuutuse vastu võitlemist käsitleva ELi tegevusprogrammi elluviimiseks puudub õiguslik alus; väljendab heameelt asjaolu üle, et säästva energia rahastamise algatuse alla kuuluva rahastamisvahendi jaoks paigutati ümber kogu 15 000 000 euro suurune summa, et töötada välja sobivad rahastamisvahendid energiatõhususe projektidele ja taastuvate energiaallikate kasutamist käsitlevatele projektidele olulise tõuke andmiseks;

6.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud seoses järelaudititega, mida komisjon on alates 2006. aastast viinud läbi riskipõhise meetodi kohaselt; väljendab heameelt asjaolu üle, et keskkonna peadirektoraat otsustas 2011. aastal muuta valimi koostamise metoodikat, et saada ka juhuvalimil põhinevaid tulemusi, mida saaks lihtsamini üldistada kogu projektile;

7.  väljendab heameelt kliimameetmete peadirektoraadi koostatud tegevuskava üle riiklike turvameetmete parandamiseks, mida peeti vajalikuks pärast seda, kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemi riiklikes registrites avastati turvalisusega seotud oluline puudus;

8.  märgib, et 2010. aasta eelarve raames viidi ellu seitse katseprojekti ja üks ettevalmistav tegevus;

9.  rõhutab asjaolu, et rahvusvahelises keskkonnalases tegevuses osalemist käsitleva eelarverea – millelt rahastatakse kohustuslikke ja vabatahtlikke osamakseid seoses rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega – täitmismäära mõjutavad vahetuskursi kõikumised, sest enamik osamakseid tehakse USA dollarites;

Rahvatervis ja toiduohutus

10. väljendab heameelt asjaolu üle, et rahvatervise valdkonna kulukohustuste assigneeringute täitmismäär oli 99,7% (välja arvatud Euroopa Toiduohutusameti, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti jaoks kavandatud assigneeringud); märgib, et toiduohutuse, loomade tervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise valdkonna kulukohustuste täitmismäär oli 95,3%;

11. rõhutab rahvatervise programmi tähtsust; väljendab seetõttu heameelt kulukohustuste assigneeringute rahuldava täitmismäära üle, mis ulatus peaaegu 100%-ni; on teadlik maksete assigneeringute madalamast täitmismäärast (95,1%), mis oli põhjustatud toetuse saajate maksetaotluste hilinemisest või kokkulepete pikendamisest;

12. rõhutab, et oluline on jätkata üldsuse teadlikkuse tõstmist tubakatarbimise kahjuliku mõju kohta; on seisukohal, et 2010. aasta summade täielik kasutamine näitab HELP-kampaania edu;

13. võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud komisjoni haldusüksusena tegutseva Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti kohta; kutsub rakendusametit üles oluliselt vähendama järgnevatesse aastatesse ülekantavate assigneeringute suurust, vaadates läbi oma eelarve kavandamise ja aruandlusvahendid, et järgida liidu eelarve aastasuse põhimõtet; võtab samuti teadmiseks komisjoni iga-aastase aruande 2010. aastal läbi viidud siseauditite kohta ja julgustab rakendusametit koostöös oma partnerpeadirektoraadiga tegelema selles mainitud küsimuste, näiteks IT-halduse ja -struktuuriga;

14. võtab teadmiseks asjaolu, et eelarve peatüki 17 04 „Toidu ja sööda ohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis” täitmismäär oli 95,3%; on teadlik sellest, et assigneeringute täielik kasutuselevõtt ei olnud loomahaiguste puhangute väikese arvu tõttu võimalik ja seetõttu ei kasutatud hädaolukordade fondi vahendeid täielikult ära, nagu prognoositi, ning samuti sellest, et hädaolukordadeks ei olnud vaktsiine vaja osta;

15. täheldab likvideerimismeetmetega seoses, et liikmesriikide lõplikud väljamaksetaotlused olid sageli väiksemad kui esialgsed eelarvestused; märgib ka seda, et varasemate kõrgete veamäärade tõttu on vaja olnud läbi viia rohkem kontrolle, mis samuti põhjustab viivitusi maksete teostamisel selles valdkonnas;

16. peab kahetsusväärseks seda, et taimetervisealaste meetmete maksete täitmine jäi madalamaks, kuna liikmesriigid esitasid nõutud dokumendid hilinemisega või olid dokumendid puudulikud; kutsub liikmesriike üles menetlusi selles osas parandama;

17. on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et komisjoni tegevusele võib seoses 2010. aasta keskkonnapoliitika, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna kuludega anda heakskiidu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Paolo Bartolozzi, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Yves Cochet, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Daciana Octavia Sârbu, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jutta Haug, Bill Newton Dunn, Rovana Plumb, Michèle Rivasi, Eleni Theocharous, Anna Záborská, Andrea Zanoni

 

 

1.3.2012

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 – C7-0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Cristian Silviu Buşoi

 

 

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab rahuloluga teadmiseks jaotise 12 maksete assigneeringute täitmismäära suurenemise; juhib aga tähelepanu sellele, et eelarverea 17 02 04 täitmismäär oli madal, mis mõjutas negatiivselt tarbijapoliitika valdkonna keskmist täitmismäära; toonitab, et eelarve täitmise parandamiseks peab komisjon kasutama maksete vajaduste prognoosimisel tõhusamaid mehhanisme; tunneb heameelt edusammude üle, mida komisjon 2011. aastal selles vallas on teinud;

2.  rõhutab, et tarbijatele suurema kindluse andmiseks finantsteenuste kasutamisel tuleb edendada nende teadmisi rahandusküsimustes; kordab seetõttu eespool nimetatud täitmisprobleemidest hoolimata ja nende lahendamisel hiljuti tehtud edusamme arvestades parlamendi toetust 2010. aastal loodud katseprojektile „Läbipaistvus ja stabiilsus finantsturgudel”; innustab komisjoni võtma meetmeid parimate võimaluste väljaselgitamiseks eraldatud vahendite kasutamiseks;

3.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle korraldada liikmesriikides seminare, et käsitleda probleeme, millega riikide ametiasutused siseturgu käsitlevaid õigusakte rakendades ja jõustades silmitsi seisavad; on veendunud, et see mõjutab rakendamise tulemusi positiivselt;

4.  kordab üleskutset komisjonile analüüsida seda, kui tõhusad praegused VKEde rahastamise programmid on, ning kaaluda võimalusi uute ühiste rahastamisvahendite välja töötamiseks;

5.  väljendab rahulolu selle üle, et komisjon peab SOLVITi ja projekti EU PILOT edendamist alternatiivsete probleemide lahendamise mehhanismidena oluliseks, ning kutsub komisjoni üles asjaomaseid jõupingutusi suurendama; rõhutab, et SOLVIT on aidanud tõhusalt lahendada probleeme, mida kodanikel esineb näiteks kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel ja tööõiguste alal; tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetab eraldi eelarverea loomist ning piisavate rahaliste vahendite eraldamist SOLVITi, „Teie Euroopa” portaali kui ka kõigi muude vahendite jaoks, mille eesmärk on tagada siseturu kohapealne toimimine; väljendab rahulolu uue ilmega „Teie Euroopa” portaali kui veebisaidi üle, millega antakse ühtne juurdepääs eri valdkondadega seotud õigusi ja abiteenuseid käsitlevale teabele; on seisukohal, et avaliku teabe hulka „Teie Euroopa” portaalis tuleks suurendada ning seda tuleks liidu kodanike ja äriühingute hulgas ulatuslikumalt edendada;

6.  väljendab rahulolu Euroopa tarbijakeskuste võrgustikule (ECC-Net) jätkuvalt antava rahalise toetuse üle ja samuti selle tõhususe hindamiseks tellitud uuringu üle; kutsub komisjoni üles juhinduma asjaomase uuringu järeldustest ja võtma meetmeid nii pakutavate teenuste kvaliteedi parandamiseks kui ka võrgustiku pideva rahastamise tagamiseks; rõhutab, et tarbijate teadlikkust Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku pakutavate teenuste kohta tuleb suurendada; tunneb erilist heameelt komisjoni sellesuunalise tegevuse üle, nagu meediakampaaniad ja otsingumootori optimeerimine;

7.  kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi, et tagada liikmesriikide kontode aruannete korrektsus traditsiooniliste omavahendite osas, ja parandama riiklikku tollijärelevalvet, et vältida vigu kogutud traditsiooniliste omavahendite summades, kooskõlas kontrollikoja soovitusega (punkt 2.21); innustab seetõttu komisjoni lihtsustama õigusraamistikku, eelkõige teatavate kontrollisüsteemide probleemide lahendamiseks;

8.  rõhutab, et paljud teadusuuringute ja muude poliitikavaldkondade peatükis leitud vead tekkisid seetõttu, et eeskirjad on liiga keerulised; palub komisjonil kaaluda VKEde halduskoormuse vähendamiseks eri võimalusi lihtsustamise ja kontrolli vahelise tasakaalu parandamiseks; rõhutab, et avalike hangete eeskirjad on keerulised, ja soovitab neid üldise veamäära vähendamiseks lihtsamaks muuta;

9.  on mures, et komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt tõhusad; juhib tähelepanu sellele, et teatavaid vigu, mis kontrollikoda leidis, ei olnud komisjon leidnud, ning rõhutab seetõttu, et praegusi kontrollisüsteeme tuleb parandada;

10. tunnustab komisjoni pingutusi ajakohastatud tolliseadustiku rakendamisel; võtab teadmiseks viivitused asjaomases protsessis ja nõuab tungivalt, et komisjon seaks realistlikuma tähtaja.

11. kordab oma nõudmist komisjonile, et ta peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal kõigi eelarveridade kohta kulutuste üksikasjalikuma kirjelduse, milles ta neid on analüüsitud vastavalt eelarverea kohta tehtud märkustele;

12. on vaatamata kontrollikoja õigustatud kriitikale[123]1 seisukohal, et VKEde tagatissüsteem on peamine rahastamisvahend, millega käsitööndusettevõtjate ja jaekaupluste potentsiaali veel rohkem suurendada; innustab komisjoni maksimeerima VKEde tagatissüsteemi lisandväärtust ning edendama liidu uuendustegevust ja ettevõtlust maailma tasemel;

13. võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 13/2011 „Kas tolliprotseduuri 42 kontroll on käibemaksust kõrvalehoidumise ärahoidmiseks ja avastamiseks piisav?”; palub komisjonil liidu õiguslikku raamistikku veel rohkem muuta, et liikmesriikide eelarvetes ei tekiks käibemaksust kõrvalehoidumise tagajärjel suuri puudujääke; kutsub ühtlasi liikmesriike üles koostööd ja teabevahetust parandama, et tolliasutused käibemaksuvabastusi ühtselt kohaldaksid;

14. tuletab liikmesriikidele meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 317 tulenevat vastusust ning kohustust tugevdada oma kontrollisüsteeme esiteks juhtimiskontrolli osas, enne kui nad komisjonile kulusid tõendavad, ja teiseks aastakokkuvõtete suuniste osas, mis on usaldusväärsuse hindamisel oluline teabeallikas;

15. teatisele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” osutades kutsub komisjoni üles tegema ka edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukoguga koostööd ning tagama selle, et liidu tulevases programmide kavandamisega seotud tegevuses peetaks kinni lihtsustamise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja aruandekohustuse põhimõtetest; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles keskenduma eesmärkidele, mis on täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja kavandatud üheaegselt liidu rahastamiskavadega, võttes samas arvesse täitmisega seotud riske.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Cornelis de Jong, Christian Engström, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Phil Prendergast, Mitro Repo, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Raffaele Baldassarre, Simon Busuttil, Jürgen Creutzmann, Frank Engel, Marielle Gallo, Anna Hedh, María Irigoyen Pérez, Olle Schmidt, Laurence J.A.J. Stassen, Marc Tarabella, Kyriacos Triantaphyllides, Wim van de Camp

 

 

7.2.2012

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 - C7-0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Inés Ayala Sender

 

 

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   märgib, et 2010. aastal lõplikult vastu võetud ja eelarveaasta jooksul parandatud eelarve nägi konkreetselt transpordi- ja turismikomisjoni tegevusvaldkonda jäävateks meetmeteks ette kokku 2 640 819 360 eurot kulukohustuste assigneeringute ja 1 895 014 386 eurot maksete assigneeringutena; märgib ühtlasi, et need summad jagunesid järgmiselt:

–   1 012 440 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 890 594 000 eurot maksete assigneeringuid üleeuroopalistele transpordivõrkudele (TEN-T);

–   16 876 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 15 375 000 eurot maksete assigneeringuid transpordi ohutusele;

–   63 940 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 30 257 000 eurot maksete assigneeringuid Marco Polo programmile;

–   165 788 360 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 128 447 410 eurot maksete assigneeringuid transpordiasutustele;

–   896 035 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 455 135 000 eurot maksete assigneeringuid Galileo programmile;

–   427 740 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 346 880 476 eurot maksete assigneeringuid transpordile, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvale säästva linnaliikluse prioriteetsele valdkonnale;

–   4 600 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 3 520 000 eurot maksete assigneeringuid turismile;

2.   märgib, et 2010. aasta eelarve täitmise kontrollimisel otsustas kontrollikoda keskenduda pigem ühtekuuluvus- ja energiapoliitikale kui transpordipoliitikale;

3.   väljendab heameelt kulukohustuste assigneeringute suure kasutusmäära üle TEN-T projektides; palub liikmesriikidel tagada piisav rahastamine riigieelarvest lisaks liidu võetud kohustustele; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on toetanud liidupoolse toetuse suurendamist; innustab liikmesriike tegema piiriüleste keskvõrgu projektide raames kõik võimaliku selleks, et saavutada tasakaalustatud ja liidu ambitsioonidele vastavad finantskokkulepped;

4    palub komisjonil esitada igal aastal turismi ja transpordi infrastruktuuri projektide loetelu, mida kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist ja piirkondlikest fondidest, nagu seda juba tehakse TEN-T rahastamisel, ja võimaldada seeläbi teistel institutsioonidel ja maksumaksjatel saada lihtsalt ja läbipaistvalt teavet liidu kaasrahastamise kohta;

5.   väljendab heameelt üleeuroopalise transpordivõrgu 2007–2013. aasta mitmeaastase programmiperioodi prioriteetsete projektide vahekokkuvõtte üle, mille liikuvuse ja transpordi peadirektoraat tegi 2010. aastal, et hinnata võrgu loomisel tehtud edusamme; on seisukohal, et selle kokkuvõttega on kehtestatud põhimõte siduda rahastamine projekti käegakatsutavate tulemustega, et kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid parimal võimalikul viisil; kutsub komisjoni üles laiendama oma tulemustele orienteeritud läbivaatamise protsessi muudele peadirektoraatidele ja liidu poliitikavaldkondandele ning kutsub parlamendi muid komisjone üles seda eeskuju järgima;

6.   väljendab heameelt TEN-T-d käsitlevate komisjoni ettepanekute ja asjaomase rahastamisvahendi – Euroopa Ühendamise Rahastu – üle, rõhutab paremast vahendite kasutamisest tulenevat lisandväärtust Euroopa jaoks ning toetab eelarvelisi kulukohustusi, mis on vastavuses uue ettepaneku eesmärgiga; toetab innovaatiliste rahastamisvahendite väljatöötamist, et viia õigeaegselt lõpule paratamatult pikad ja kallid Euroopa transpordiinfrastruktuuri projektid;

7.   väljendab heameelt projektivõlakirjade algatuse üle ja kutsub komisjoni üles jälgima selle uue vahendi mõjusust ja mitmekordistavat mõju; peab väga õigeks ettepanekut eraldada Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühendamise Rahastu raames 10 miljardit eurot transpordiga seotud infrastruktuurile, et suurendada nii struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika mõjusust ja lisandväärtust; nõuab, et parandataks Ühtekuuluvusfondi assigneeringute kasutamise juhtimise ja järelevalve süsteemi, et kindlustada vahendite õige ja tõhus kasutamine;

8.   avaldab kahetsust transpordi ohutusega seotud maksete assigneeringute madala kasutusmäära (65%) üle; võtab teadmiseks asjaolu, et 2010. aasta eelarvesse võeti komisjoni esialgses eelarveprojektis soovitatud summa; palub komisjonil esitada üksikasjalik seletus assigneeringute alakasutuse ja meetmete kohta, mis ta kavatseb ette näha, et see probleem ei korduks;

9.   väljendab heameelt transpordi ohutuse ja reisijate õiguste ning Marco Polo II programmi jaoks eraldatud maksete assigneeringute kõrgema kasutusmäära üle; märgib siiski, et 14% Marco Polo II programmile eraldatud assigneeringutest paigutati ümber muudele eelarveridadele; märgib, et mõned SESARi programmi eelarverea assigneeringud on samuti ümber paigutatud, ning juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on see programm liidu tööstuspoliitika tugevdamise seisukohalt;

10. tunneb heameelt programmidele EGNOS ja GALILEO eraldatud maksete assigneeringute kasutamismäära üle, mis on võimaldanud kindlustada 2009. aastal saavutatud edusamme; rõhutab investeerimise tähtsust sellesse sektorisse, millel on mõju kõigile liidu poliitikavaldkondadele, eelkõige logistikale, säästvale transpordile ja transpordi ohutusele; väljendab heameelt kahe esimese GALILEO operatiivsatelliidi eduka orbiidile saatmise üle 20. oktoobril 2011, mis on oluline samm nende kahe programmi õnnestumise suunas; nõuab, et võetaks meetmeid nende programmide raames toetatavate transpordi valdkonna rakenduste ja innovaatiliste teenuste asjakohase rahastamise, arendamise, kasutuselevõtu ja kestvuse tagamiseks, et kasutada võimalikult hästi ära nende programmide potentsiaal;

11. võtab teadmiseks eriaruande „Kas ERFi kaasrahastatud turismiprojektid olid mõjusad?”, milles märgitakse, et turism on liidus suurim teenindav tööstusharu; väljendab heameelt kontrollikoja järelduste üle, mille kohaselt suurem osa projekte saavutas mitmeid tulemusi, nt töökohtade loomise või säilitamise või vastuvõtumahu või turismitegevuse loomise abil; kutsub komisjoni üles järgima kontrollikoja soovitusi turismiprojektide jaoks ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaliste vahendite juhtimise ja järelevalve kohta ning kasutama Lissaboni lepingu sätteid mitmeaastase turismiprogrammi ettepaneku esitamiseks koos asjakohaselt rahastatud eelarveridadega;

12. märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul on Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides seaduslik ja korrektne; väljendab muret järgmisse aastasse üle kantud kulukohustuste assigneeringute mahu (14,5%) üle; palub komisjonil esitada üksikasjalik seletus ülekantud assigneeringute kohta;

13. nõuab, et iga aasta eelarvele lisataks eelmisest eelarveaastast üle kantud assigneeringute kohta eriaruanne, milles on märgitud nende vahendite kasutamata jätmise põhjused ning nende kasutuselevõtu viis ja tähtaeg;

14. teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament annaks transpordi- ja turismikomisjoni pädevusse kuuluvate sektorite osas komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisel heakskiidu pärast komisjoni selgituste ärakuulamist assigneeringute alakasutuse kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Michael Cramer, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Laurence J.A.J. Stassen, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Burkhard Balz, Spyros Danellis, Michel Dantin, Dominique Riquet, Anna Rosbach

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Ioan Enciu

 

 

29.2.2012

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 - C7-0256/2011 - 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Tamás Deutsch

 

 

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et regionaalpoliitikaeelarve täitmine oli hea, sest välja maksti 30 557 000 000 eurot ja enamik 2010. aasta maksetest oli peamiselt ja esmakordselt seotud 2007.−2013. aasta programmide elluviimisega (vahemaksete summa oli 25 550 000 000 eurot; 2009. aastal oli see 9 420 000 000 eurot);

2.  peab kahetsusväärseks, et regionaalpoliitika kuulus poliitikavaldkondade hulka, kus liidu kulutustes tehti vigu, sest kontrollikoja auditeeritud 243 maksest olid vigased 49%; märgib samas, et finantsmõju omavad ainult mõned vead ning 49% määr on madalam kui 2000.−2006. aastal kestnud programmiperioodil; rõhutab, et võrreldes 2000.−2006. aasta programmiperioodiga on vigade määr vähenenud; kutsub komisjoni üles tagama, et ühtse halduse tingimustes oleks suundumus vigade määra järjepidevale vähenemisele;

3.  tuletab meelde, et vead tekivad siis, kui toimingut ei ole tehtud kooskõlas õiguslike ja regulatiivsete sätetega; sellisel juhul muutuvad deklareeritud (ja hüvitatud) kulutused ebakorrektseks; märgib ka seda, et viga ei pea tingimata tähendama, et raha on kaduma läinud, ära kaotatud, raisatud või et on toime pandud pettus;

4.  märgib, et kontrollikoda ja komisjon kasutavad vigade kvantifitseerimiseks erinevat meetodit; nõuab läbipaistvuse tagamiseks meetodite ühtlustamist;

5.  märgib, et kontrollikoja aruandes ei ole täpsustatud viimaste aastate kõige tõenäolisemat veamäära ega ka viidatud kontrollikoja poolt välja arvutatud madalamale või keskmisele veapiirile; nõuab, et sel otstarbel kasutataks selget ja ühtset meetodit, et tagada andmete võrreldavus ja usaldusväärne analüüs nende andmete arengust aastate lõikes;

6.  märgib, et suur osa vigadest oli seotud avalike hangete eeskirjade rikkumisega (hinnanguliselt 31%) ja abikõlblikkuse eeskirjade eiramisega (hinnanguliselt 43%); märgib sellega seoses, et kontrollikoda soovitas teha kindlaks valdkonnad, kus oleks võimalik menetlusi veel lihtsamaks teha; nõuab seetõttu, et analüüsitaks, kas tehnilist abi tuleks suurendada ning kas finantsjärelevalve suutlikkus tuleb igal juhul täiel määral säilitada; rõhutab, et selleks, et menetlused oleksid kasutajasõbralikumad ega heidutaks potentsiaalseid toetuse saajaid projektides osalemast, peab komisjon eeskirjad lihtsamaks muutma; kutsub liikmesriike üles riigisiseseid õigusnorme lihtsustama, sest sageli nõutakse nendes haldustoiminguid, mida liidu eeskirjadega ei nõuta; on seetõttu seisukohal, et veamäära vähendamiseks tuleb eeskirju väga täpselt järgida;

7.  peab kahetsusväärseks, et finantskorraldusvahendite rakendamisel esines puudusi, nagu regulatiivsete nõuete puudulik täitmine maksete puhul, mis tehti tegevuskavadest neid vahendeid rakendavatesse fondidesse, ning et kehtivad aruandlus- ja kontrollinõuded on puudulikud; märgib, et finantskorraldusvahendite kasutusvõimalusi tuleb veelgi rohkem avardada, et oleks võimalik välja töötada kvalitatiivseid strateegilisi projekte, osaleda erasektori osapooltel, eeskätt VKE-del, ja kasutada kapitali üleeuroopalistes projektides; palub komisjonil selliste vahendite kasutamise eeskirjad lihtsamaks muuta, sest praegu on need nii keerulised, et nende kasutamine on piiratud; soovitab põhjalikku analüüsi, millega teha kindlaks nende vahendite ning nende rakendamise juhiste tegelik toime; palub liikmesriikidel kinni pidada aruandekohustusest;

8.  märgib, et paljude vigaste tehingute puhul oli liikmesriikidel enne kinnitamist piisavalt teavet vigade kindlakstegemiseks ja parandusmeetmete võtmiseks; palub komisjonil korraldusasutustele sihtotstarbeliste koolituste, suuniste, heade tavade levitamise ja juhtimise eest vastutavate ametiisikute koolitamise kaudu rohkem abi anda, kuna enamik vigadest leitakse esmatasandi kontrolli käigus; märgib, et korraldusasutustele mõeldud koolituse tegeliku teostamise kohta tuleks kehtestada pideva järelevalve süsteem, et kontrollida, kas teadmised ka tegelikult edasi antakse, pöörates erilist tähelepanu sellele, mis toimub kohalikul tasandil; nõuab, et loodaks korrigeerimismehhanismid, mis sisaldaksid eeskirjade ilmse eiramise puhul ka sanktsioonide kehtestamist;

9.  tunneb heameelt komisjoni selgituse üle, mille kohaselt puudutas valdav enamik vigadest esmakordselt vaid kolme liikmesriiki ning ainult teatavaid rakenduskavasid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Luís Paulo Alves, Catherine Bearder, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, John Bufton, Salvatore Caronna, Nikos Chrysogelos, Ryszard Czarnecki, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Ana Miranda, Wojciech Michał Olejniczak, Younous Omarjee, Monika Smolková, Ewald Stadler, Csanád Szegedi, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Hermann Winkler, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Vasilica Viorica Dăncilă, Ivars Godmanis, James Nicholson, Elisabeth Schroedter, László Surján, Michael Theurer, Patrice Tirolien

 

 

1.3.2012

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu − Komisjon

( COM(2011)0473 – C7-0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Guido Milana

 

 

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta[124] ja kontrollikoja aastaaruande eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta[125]; rõhutab, et kummaski aruandes on merendus- ja kalandusvaldkonna kohta vähe märkusi;

2.  tänab merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati esitatud lisadokumentide eest ja on seisukohal, et merendus- ja kalandusasjade eelarveridade 2010. aasta üldist täitmismäära võib pidada rahuldavaks;

3.  rõhutab, et kulukohustuste assigneeringute üldine täitmismäär oli 97,20% ja maksete assigneeringute üldine täitmismäär oli 79,23%; märgib aga, et peatüki 11 02 (kalandusturud) täitmismäär oli väga madal, ja võtab teadmiseks komisjoni selgituse, mis puudutas eelkõige äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogrammi eelarve täitmist;

4.  võtab rahuloluga teadmiseks, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat kavatseb koos liikmesriikidega rahastatavate meetmete jaoks ette nähtud assigneeringute kasutamist parandada, ning innustab komisjoni vastavaid talitusi selles suhtes järjekindel olema;

5.  võtab teadmiseks pingutused, mida merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat on siseauditi alal teinud, ja nõuab, et komisjon jätkaks kõikide projektide ja dokumentide võimalikult tõhusat ja kiiret läbiviimist;

6.  võtab teadmiseks, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat säilitas reservatsiooni kalanduse arendusrahastu rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemide suhtes Saksamaal (pakendamise tehas); märgib, et tegemist on 2001. aastal alustatud vana ja keerulise programmiga, ning kutsub komisjoni üles seda programmi liidu huve kaitstes kiiresti sulgema;

7.  tunneb heameelt selle üle, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat suurendas kontrollide tõhusust rahvusvaheliste lepingute vallas ja et lepiti kokku, et puhtalt ainult kaubandusliku aspektiga seotud maksed (104 017 795 eurot, st 72% maksete summast) hoitakse valdkondliku toetuse maksetest (40 211 849 eurot, st 28% maksete summast) lahus;

8.  rõhutab, et rahvusvaheliste lepingute raames antava valdkondliku abiga seotud liidu rahastatavaid meetmeid tuleb võimalikult üksikasjalike maatrikstabelite abil tõhusalt jälgida ning et valdkondliku toetuse osakaalu on vaja suurendada; on seisukohal, et varem või hiljem tuleb lepingute kaubanduslikus osas kohaldata tõhusa, piisavalt kontrollitud ja mahuka valdkondliku toetuse tingimust;

9.  nõuab, et Euroopa Parlament oleks oma seadusandja ja eelarvealase rolli tõttu kalanduspoliitikasse suuremal määral kaasatud, eelkõige rahvusvaheliste kalanduslepingute ja nendega seotud eri kohtumiste (näiteks ühiskomisjonid või kahepoolsed läbirääkimised kolmandate riikidega) osas;

10. nõuab, et kontrollikoda koostaks ühise kalanduspoliitika esmatähtsate valdkondade kohta kalanduspoliitika reformipaketis sisalduvate seadusandlike ettepanekute ja teatistega seoses eriaruanded, mis hõlmaksid ka välist mõõdet;

11. on seisukohal, et olemasolevate andmete põhjal võib kulutustele, mis komisjon merenduse ja kalanduse valdkonnas tegi, heakskiidu anda.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Antonello Antinoro, Alain Cadec, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Marek Józef Gróbarczyk, Ian Hudghton, Iliana Malinova Iotova, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Struan Stevenson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Besset, Izaskun Bilbao Barandica, Jens Nilsson, Ioannis A. Tsoukalas

 

 

1.3.2012

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 – C7-0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Morten Løkkegaard

 

 

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt jõupingutuste üle veelgi lihtsustada menetlusi ja parandada juurdepääsu haridus- ja kultuuriprogrammidega seoses ning märgib, et 2010. aastal oli Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusel (EACEA) enamiku meetmete ja programmide, eelkõige elukestva õppe programmi, programmi „Kultuur” ja programmi „Kodanike Euroopa” jaoks olemas e-vormid; on rahul ühekordsete maksete ja toetuse andmise otsuste kasutamise laiendamisega; rõhutab, et oluline on õige tasakaal paindlike menetluste ja vajaliku kontrolli vahel;

2.  avaldab kahetsust selle pärast, et riiklikud asutused ei rakendanud täielikult elukestva õppe programmi esmatasandi kontrolle, mis tõi kaasa asjaomases programmis vahendite ebapiisava rakendamise, sest esitatud andmetes puudus järjekindlus ja minimaalset arvu kontrolle ei viidud läbi õigel ajal; kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi, et tagada, et kõik riiklikud asutused täidaksid oma kohustusi;

3.  märgib rahuloluga, et komisjon on parandanud oma kontrollisüsteeme ja et kultuuri ja hariduse poliitikavaldkonnas, mis moodustab osa teadusuuringute ja muude sisepoliitika poliitikavaldkondade rühmast, ei esinenud olulisel määral vigu;

4.  on rahul sellega, et maksetega seotud viivituste osas on saavutatud märkimisväärseid edusamme, ja märgib rahuloluga, et EACEA on teinud 94% maksetest ettenähtud aja jooksul; tuletab meelde, et kõik maksetega seotud viivitused mõjutavad otseselt saajate õigusi, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate õigusi, ning seega ka programmide edukust; tuletab siiski meelde, et suurem osa toetusest tuleks välja maksta võimalikult ruttu ja igal juhul vähemalt toetuse andmise perioodi jooksul, et mitte suurendada organisatsioonide sõltuvust sellest, kas pangad kiidavad laenud heaks, kuna EACEA ei pea intresse toetuskõlblikuks;

5.  märgib, et komisjon algatas 2009. ja 2010. aasta eelarves kavandatud üleeuroopalise televõrgu hankemenetluse; on seetõttu väga mures selle pärast, et 2010. aastal otsustas komisjon projekti lõpetada ja suunata rahalised vahendid ümber muuks otstarbeks ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõusolekuta; nõuab, et avalikustataks kõik televõrguga seotud lepingud ja soovitused ning valikukomitee antud hinnangud.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Mary Honeyball, Petra Kammerevert, Emma McClarkin, Emilio Menéndez del Valle, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Gianni Pittella, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Marco Scurria, Emil Stoyanov, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Gianni Vattimo, Marie-Christine Vergiat, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Heinz K. Becker, Nadja Hirsch, Seán Kelly, Iosif Matula, Georgios Papanikolaou, Olga Sehnalová, Rui Tavares

 

 

10.2.2012

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 - C7-0256/2011 - ( 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Wim van de Camp

 

 

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab kahetsust selle üle, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eelarve kulukohustuste täitmise määr on vähenenud (94,8% 2010. aastal, võrreldes 97,7%-ga 2009. aastal); samuti on veidi vähenenud maksete täitmise määr (88,7% 2010. aastal, võrreldes 89,6%-ga 2009. aastal);

2.  tunneb heameelt selle üle, et maksete tühistamise määr on oluliselt vähenenud (8,5%-lt 2009. aastal 2,8%-ni 2010. aastal); taunib ülekandmiste määra kasvu (1,9%-lt 2009. aastal 8,5%-ni 2010. aastal), peamiselt ülekandmiste tõttu Välispiirifondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi ja teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi osas; julgustab komisjoni vähendama maksete ülekandmise määra vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eelarves;

3.  tunneb heameelt programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” neljast fondist kolme kõrge täitmismäära üle; võtab teadmiseks komisjoni selgituse Välispiirifondi väiksema täitmismäära kohta – nimelt ei võetud 2010. aastal esmakordselt fondis osalenud viie riigi aastaprogramme 2010. aastal vastu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Sonia Alfano, Emine Bozkurt, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Simon Busuttil, Carlos Coelho, Rosario Crocetta, Ioan Enciu, Frank Engel, Cornelia Ernst, Monika Flašíková Beňová, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Monica Luisa Macovei, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu, Anthea McIntyre, Nuno Melo, Louis Michel, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Jacek Protasiewicz, Carmen Romero López, Csaba Sógor, Axel Voss, Renate Weber, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Edit Bauer, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Ana Gomes, Petru Constantin Luhan, Ulrike Lunacek, Hubert Pirker, Raül Romeva i Rueda, Kārlis Šadurskis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Elisabeth Morin-Chartier, Antonyia Parvanova

 

 

30.1.2012

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

( COM(2011)0473 – C7-0256/2011 – 2011/2201(DEC) )

Arvamuse koostaja: Barbara Matera

 

 

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab kontrollikojale ja komisjonile meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine üks Euroopa Liidu aluspõhimõte kõigis selle tegevustes; kutsub seetõttu kontrollikoda üles hindama eelarve täitmist võimaluse korral sooperspektiivi kaudu;

2.  avaldab kahetsust, et aastaaruanne ei sisalda ei kontrollikoja tähelepanekuid ega komisjoni vastuseid sooküsimusega seonduvate kulutuste kohta;

3.  toonitab, et sooperspektiivi hõlmav eelarveaudit on eeltingimuseks soolise mõõtmega sooküsimustega seonduva eelarve koostamiseks, kuna see võib tuua välja soolisele võrdõiguslikkusele tehtavate kulutuste mõju ja eriti selle, kas naised ja mehed saavad sellest kulutusest proportsionaalselt kasu ning kas eelarvet on vaja kohandada, et meeste ja naiste erinevaid vajadusi paremini täita.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Emine Bozkurt, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Iratxe García Pérez, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Nicole Kiil-Nielsen, Silvana Koch-Mehrin, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Constance Le Grip, Astrid Lulling, Barbara Matera, Antonyia Parvanova, Raül Romeva i Rueda, Joanna Senyszyn, Marc Tarabella, Angelika Werthmann, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Anne Delvaux, Christa Klaß, Mariya Nedelcheva, Katarína Neveďalová, Antigoni Papadopoulou, Sirpa Pietikäinen, Rovana Plumb

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

William (The Earl of) Dartmouth

 

 

 

10. PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Inés Ayala Sender, Andrea Češková, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Iliana Ivanova, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Aldo Patriciello, Crescenzio Rivellini, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Georgios Stavrakakis, Søren Bo Søndergaard, Michael Theurer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Amelia Andersdotter, Zuzana Brzobohatá, Christofer Fjellner, Edit Herczog, Ivailo Kalfin, Marian-Jean Marinescu, Véronique Mathieu, Olle Schmidt, Barbara Weiler

 

[1]              ELT L 64, 12.3.2010.
[2]              ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[3]              ELT C 326, 10.11.2011, lk 1.
[4]              ELT C 332, 14.11.2011, lk 134.
[5]              EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[6]              Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2012)0000
[7]              ELT L 64, 12.3.2010.
[8]              ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[9]              ELT C 366, 15.12.2011, lk 63.
[10]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 134.
[11]            EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[12]            EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
[13]            ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
[14]            ELT L 24, 27.1.2005, lk 35.
[15]            ELT L 64, 12.3.2010.
[16]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[17]            ELT C 366, 15.12.2011, lk 81.
[18]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 134.
[19]            EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[20]            EÜT L 11, 16.01.2003, lk 1.
[21]            ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
[22]            ELT L 5, 9.1.2004, lk 85.
[23]            ELT L 140, 1.6.2007, lk 52.
[24]            ELT L 64, 12.3.2010.
[25]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[26]            ELT C 366, 15.12.2011, lk 93.
[27]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 134.
[28]            EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[29]            EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
[30]            ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
[31]            ELT L 369, 16.12.2004, lk 73.
[32]            ELT L 173, 3.7.2008, lk 27.
[33]            ELT L 64, 12.3.2010.
[34]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[35]            ELT C 366, 15.12.2011, lk 69.
[36]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 134.
[37]            EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[38]            EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
[39]            ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
[40]            ELT L 9, 12.1.2008, lk 15.
[41]            ELT L 64, 12.3.2010.
[42]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[43]            ELT C 366, 15.12.2011, lk 87.
[44]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 134.
[45]            EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[46]            EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
[47]            ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
[48]            ELT L 11, 15.1.2008, lk 9.
[49]            ELT L 64, 12.3.2010.
[50]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[51]            ELT C 366, 15.12.2011, lk 75.
[52]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 134.
[53]            EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[54]            EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
[55]            ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
[56]            ELT L 32, 6.2.2007, lk 88.
[57]            ELT L 64, 12.3.2010.
[58]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[59]            ELT C 326, 10.11.2011, lk 1.
[60]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 134.
[61]            EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[62]            EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
[63]         Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2012)0000
[64]            ELT L 64, 12.3.2010.
[65]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[66]            ELT C 326, 10.11.2011, lk 1.
[67]            ELT C 332, 14.11.2011, lk 134.
[68]         EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[69]         EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
[70]          COM(2011)0662 .
[71]          SEC(2011)1179 , lk 24.
[72]         Koondaruanne finantskorraldusvahendite kohta, lk 6.
[73]         Koondaruanne finantskorraldusvahendite kohta, lk 10.
[74]         Koondaruanne finantskorraldusvahendite kohta, lk 9.
[75]         Koondaruanne finantskorraldusvahendite kohta, lk 21 ja 26.
[76]      Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).
[77]         ELT C 47, 17.2.2012, lk 1.
[78]      Euroopa Parlamendi 21. aprilli 2004. aasta resolutsioon komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2002. aasta eelarve täitmisel (ELT L 330, 4.11.2004, lk 82).
[79] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
[80]      Komisjoni 2010. aasta haldustegevuse koondaruanne ( KOM (2011)0323 , lk 2).
[81]       COM(2011)0164 .
[82]       SEC(2011)1179 , lk 13.
[83]      Volinik Johannes Hahni vastus kirjalikule küsimusele nr 4 Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis 19. detsembri 2011. aastal toimunud kuulamise jaoks.
[84]       SEC(2011)1179 , lk 20.
[85]       SEC(2011)1179 , lk 21.
[86]      Komisjoni aruanne, milles käsitletakse Rumeenias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme, COM (2012)0056 , lk 4.
[87]      Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruanne ( COM(2011)0473 ), lk 32 ja 90.
[88]      Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 431/2009 (ELT L 128, 27.5.2009, lk 1).
[89]      Nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 (millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism) (ELT L 118, 12.5.2010, lk 4) artikli 2 lõikes 2 sätestatakse piirmäärana 1,23%, mille puhul on komisjoni hinnangul võimalik kasutusele võtta kokku 60 000 000 000 eurot ( COM(2010)0713 , lk 4).
[90]      Allikas: kontrollikoja 2010. aasta aastaaruande lisa IV diagramm
[91]      Allikas: kontrollikoja 2010. aastat käsitleva aastaaruande lisa I diagramm
[92]      Allikas: kontrollikoja 2010. aastat käsitleva aastaaruande lisa V diagramm
[93]      Euroopa Parlamendi 23. märtsi 2011. aasta resolutsioon Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro ( P7_TA(2011)0103 .
[94]      http://eca.europa.eu/portal/pls/portal/ docs/1/9406723 .PDF.
[95]      http://eca.europa.eu/portal/pls/portal/ docs/1/9504723 .PDF.
[96]      Kättesaadav Madalmaade kontrollikoja veebisaidil http://www.courtofaudit.com/english/News/2012/02/Letter_of_president_Netherlands_Court_of_Audit_on_ESM_Board_of_Auditors.
[97]      ELT L 250, 27.9.2011, lk 33.
[98]         EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
[99]       COM(2012)0040 , lk 16.
[100]     Euroopa Kontrollikoja 2012. aasta tööprogramm, lk 6.
[101]     Vastus küsimusele nr 21, dokument „Annex – questions to Commissioner Šemeta”, mille eelarvekontrollikomisjoni sekretariaat tegi kättesaadavaks 16. detsembril 2011 pärast volinik Šemeta kuulamist eelarvekontrollikomisjonis 8. detsembril 2011.
[102]     ELT L 250, 27.9.2011, lk 33.
[103]      COM(2008)0097 .
[104]     Lisa volinik Johannes Hahni vastustele, mille ta andis kirjalikele küsimustele Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis 19. detsembri 2011. aastal toimunud kuulamise jaoks.
[105]     Aastaaruanne, näide 3.1, lk 79.
[106]     Aastaaruanne, allmärkus 23, lk 79.
[107]     Aastaaruanne, tabel 3.1, lk 72.
[108]     Vastus, mille volinik Andris Piebalgs andis Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis 12. detsembri 2012. aastal toimunud kuulamisel talle esitatud suuliselt vastatavale küsimusele.
[109]     Arvutus, mis on tehtud vastuse põhjal, mille volinik Andris Piebalgs andis kirjalikult vastatavale küsimusele nr 2 12. jaanuaril 2012. aastal toimunud kuulamise jaoks.
[110]     http://ec.europa.eu/europeaid/work/funding/beneficiaries/index.cfm?lang=en&mode=SM&type=contract.
[111]   http://ec.europa.eu/echo/files/funding/agreements/agreements_2010.pdf.
[112]     Täiendavad vastused, mis volinik Mįire Geoghegan-Quinn andis talle esitatud küsimustele Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis 23. jaanuaril 2012. aastal toimunud kuulamise jaoks.
[113]     Kontrollikoja aastaaruanne eelarve täitmise kohta (2011/C 326/01), 10.11.2011.
[114]     ELi arenguabi põhiharidusele Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias (Eriaruanne nr 12/2010).
[115]1       Kontrollikoja eriaruanne nr 4/2011 „VKEde tagatissüsteemi audit”.
[116] Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2011 „Kas komisjonipoolse välisabi korraldamise üleandmine peakorterilt delegatsioonidele on parandanud abi andmist?”
[117] ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[118] ELT C 326, 10.11.2011, lk 3.
[119] Kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta (ELT C326, 10.11.2011), 5.3 lisa.
[120] Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2011 „Kas komisjonipoolse välisabi korraldamise üleandmine peakorterilt delegatsioonidele on parandanud abi andmist?”
[121] Kontrollikoja aastaaruanne eelarve täitmise kohta (2011/C 326/01), 10.11.2011.
[122] ELi arenguabi põhiharidusele Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias (Eriaruanne nr 12/2010).
[123]1 Kontrollikoja eriaruanne nr 4/2011 „VKEde tagatissüsteemi audit”.
[124]           ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.
[125]           ELT C 326, 10.11.2011, lk 3.