Istungidokument

A7-0145/2012

25.4.2012

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava

( COM(2011)0760 – C7‑0432/2011 – 2011/0345(COD) )

Kalanduskomisjon

Raportöör: Struan Stevenson

PR_COD_1amCom

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

SELETUSKIRI  14

MENETLUS  17

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava

( COM(2011)0760 – C7‑0432/2011 – 2011/0345(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0760 ),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0432/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2012. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ( A7-0145/2012 ),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 1

Selgitus

Kalastussuremuse maksimumtase püügil ja sellega seotud kudekarja biomassi tase on sätestatud peale määruse (EÜ) nr 1300/2008 artikli 3 lõike 2 ka selle mõnedes teistes sätetes, näiteks artikli 4 lõikes 3.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 2

Selgitus

See põhjendus on üleliigne.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 3

Selgitus

Põhjendused 5 ja 6 tuleks liita põhjendusega 3, kuna need on seotud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 4

Selgitus

Mõned muutused tehti keelelistel põhjustel. Määrust (EÜ) nr 1300/2008 ei kohaldata heeringa kui liigi, vaid ainult Šotimaast lääne pool asuvate vete heeringavarude suhtes. Artiklite 1 ja 2 muutmise vajadust ei ole vaja eraldi nimetada.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 5

Selgitus

See põhjendus viidi üle põhjendusse 3.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 6

Selgitus

See põhjendus viidi üle põhjendusse 3.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 7

Selgitus

Põhjendus ei tundu vajalik; ilmne viga tuleks lihtsalt parandada.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus nr 1300/2008

Artikkel 1

Selgitus

Tuleks kasutada samasugust määratlust nagu määruse (EÜ) nr 1300/2008 artikli 2 punktis e (vt järgmist muudatusettepanekut).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus nr (EÜ) nr 1300/2008

Artikkel 2 – punkt e

Selgitus

Esitatud määratlus („Šotimaast lääne pool asuvad veed”) tundub keeleliselt õigem kui komisjoni pakutud „Šotimaa lääneranniku piirkonna veed”, mis viitaks ainult Šotimaa vetele. Lisaks ei ole määruse (EÜ) nr 1300/2008 muutmise eesmärk nimetatud mõiste geograafilise kohaldamisala laiendamine. Seepärast võetakse taas kasutusele ICES VIa püügipiirkonda puudutav piirang. Ja sõnaga „praegu” tahetakse säilitada määruse kohaldatavus ka siis, kui kalavarud mujale siirduvad.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3

Määrus nr 1300/2008

Artikkel 7

Selgitus

Komisjonil peaks olema kohustus kasutada kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee teaduslikke andmeid ja konsulteerida pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoniga, enne kui ta otsustab võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks uued kalastussuremuse tasemed ja kudekarja biomassi tasemed.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Määrus nr 1300/2008

Artikkel 8

Selgitus

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning pelaagiliste liikide piirkondlik nõuandekomisjon tuleks kohustuslikus korras kaasata mitmeaastase kava hindamisse. Tuleb selgelt öelda, et peale artiklis 7 nimetatud erandi tuleb kõik mitmeaastase kava muudatused võtta vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Delegeeritud õigusaktid puudutavad üksnes kalastussuremuse tasemete ja kudekarja biomassi tasemete muutmist ning neid võib vastu võtta vaid siis, kui artiklis 7 nimetatud tingimused on täidetud.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus nr 1300/2008

Artikkel 9 a (uus) – lõige 2

Selgitus

Näib olevat õigem volituste delegeerimist ajaliselt piirata ja kohustada komisjoni andma aru delegeeritud volituste kasutamisest, et korralda regulaarselt selle kasutamise hindamist ja vastavaid arupärimisi.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus nr 1300/2008

Artikkel 9 a (uus) – lõige 3

Selgitus

Peaks olema selge, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ainult artikli 7 kohaselt. Artikliga 8 ei anta komisjonile mingeid õigusi ega volitusi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus nr 1300/2008

Artikkel 9 a (uus) – lõige 5

Selgitus

Peaks olema selge, et õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ainult artikli 7 kohaselt. Artikliga 8 ei anta komisjonile mingeid õigusi ega volitusi.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek

Lissaboni lepinguga juurutati uus kolmetasandiline normide hierarhia. Esimese tasandi moodustavad õigusaktid, mille seadusandjad on vastu võtnud kas seadusandliku tavamenetluse kohaselt, kus Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsused võrdsete kaasseadusandjatena (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu – ELTL – artiklit 294), või siis seadusandlike erimenetluste kohaselt. Lisaks võib seadusandja delegeerida komisjonile õiguse võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (ELTLi artikli 290 lõikes 1 määratletud nn delegeeritud õigusaktid) ja mis moodustavad normide teise tasandi. Ka saab õiguslikult siduvate ELi õigusaktidega anda komisjonile rakendamisvolitused, kui selliste aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi. Nende alusel võtab komisjon vastu nn rakendusaktid (vt ELTLi artiklit 291), mis moodustavad kolmanda tasandi.

See, mis liiki akti kasutada, ei ole alati päris selge. Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide eelis esmatasandi õigusaktide ees seisneb võimaluses muutunud olukorrale kiiresti reageerida. Seadusandlik tavamenetlus ja delegeeritud õigusaktid tagavad parlamendile nõukoguga võrdväärse osalemise otsuste tegemisel.

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2009, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava (edaspidi kava), võeti vastu enne ELTLi jõustumist ning sisaldab sätteid, nimelt artikleid 7 ja 8, millega antakse otsustusõigus nõukogule, mis aga ELTLi kehtides ei ole enam võimalik.

Seepärast tegi komisjon ettepaneku kohandada määrust uue aluslepingu raamistikuga ning asendada selles senised nõukogu otsused 1) delegeeritud õigusaktidega, milles kohandatakse kalastussuremuse taset ja sellega seotud kudekarja biomassi taset teadusuuringute tulemustega ning 2) kõigi teiste kava muudatuste osas seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidega. Viimase punkti sisu ei ole aga päris selge, kuna muudetud artiklit 8 võib tõlgendada ka nii, et komisjon võib delegeeritud õigusaktidega muuta ka kava teisi osi.

Käesoleva kohandamise puhul teeb komisjon ettepaneku veel mõnedeks muudatusteks, eelkõige tahab ta heeringavarude geograafilise elupaiga määratluse viia artiklist 1 („Reguleerimisese”) üle artiklisse 2 („Mõisted”). Lisaks asendatakse praegune keerukas hindamismenetlus (ühest küljest kava eesmärkide täitmise iga-aastane hindamine ja teiselt poolt kava mõningate eriaspektide ning kava tulemuslikkuse ja toimimise hindamine iga nelja aasta tagant) lihtsama, iga nelja aasta taguse kava toimimise ja tulemuslikkuse hindamisega. Veel märkas raportöör, et komisjoni ettepanekust on kadunud kalanduse teadus-, tehnika ja majanduskomitee (STECF) ning pelaagiliste liikide piirkondlik nõuandekomisjon (PRAC).

Raportööri seisukohad

Käesolev määrus võib olla esimene ELTLiga kohandatav kalandussektori õigusakt. Seepärast on eriti tähtis leida Lissaboni lepinguga parlamendile antud õiguste kaitseks seaduslikult hästi põhjendatud lahendus. Pealegi võib käesoleva määruse jaoks leitud lahendus mõjutada teiste mitmeaastaste kavade puhul kohaldatavaid otsustamismenetlusi.

Üldiselt nõustub raportöör komisjoni ettepanekuga kasutada delegeeritud õigusakte, et kohandada kalastussuremuse taset ja sellega seotud kudekarja biomassi taset teadusuuringute tulemustega, ning kasutada kavas muude muudatuste tegemiseks seadusandlikku tavamenetlust. Mõistlik tundub olevat hindamismenetluse lihtsustamine ja komisjoni kavatsus jätkata kava kohaldamist ka siis, kui kalavarud asukohta muudavad.

Raportöör tahaks siiski soovitada mõningate muudatuste tegemist komisjoni ettepanekus.

1) Delegeeritud õigusaktid

Eelkõige on tähtis rangelt määratleda, millistel juhtudel võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte (kalastussuremuse taseme ja sellega seotud kudekarja biomassi taseme kohandamiseks teadusuuringute tulemustega), ning eristada neid teistest võimalikest kava muudatustest. Komisjoni ettepanekus ei ole see eristamine selge, kui arvestada artikli 8 kavandatud sõnastust („Komisjon võib teha ettepanekuid mitmeaastase kava kohandamiseks või võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 7”) ning ühiseid viiteid artiklitele 7 ja 8, näiteks artikli 9a lõigetes 2, 3 ja 5 ning seletuskirjas.

Seepärast teeb raportöör ettepaneku jätta artiklist 9a välja kõik viited artiklile 8. Artiklit 7 tuleks nimetada artikli 8 uues lõikes 2, selleks et selgitada, et kui artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõigetes 2 kuni 5 ja artiklis 9 nimetatud kalastussuremuse tasemeid ja nendega seotud kudekarja biomassi tasemeid loetakse nüüd ebaõigeteks, peab komisjon neid näitajaid muutma delegeeritud õigusaktidega, seda ka juhul, kui sellistele järeldustele jõuti iga nelja aasta järel toimuva hindamise käigus.

Teiseks peab raportöör vajalikuks õiguste delegeerimist ajaliselt piirata, et saaks nende kasutamist korrapäraselt hinnata.

2) Seadusandlik tavamenetlus

Raportööri arvates on tähtis lisada artiklisse 8 selgesõnaline viide seadusandlikule tavamenetlusele. Menetluse kasutamine võib tunduda enesestmõistetav, kuid selge viide, et seda tuleb kasutada kava igasugusel muutmisel, välja arvatud artikli 7 alla kuuluvate küsimuste puhul, loob õigusliku selguse, eriti kui arvestada, et edaspidi tuleb kohandada või vastu võtta ka teisi mitmeaastaseid kavasid.

3) Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoni (PRAC) roll

Ehkki raportöör on nõus hindamismenetluse lihtsustamise, s.t iga-aastastest hindamistest loobumisega, ei ole ta nõus ettepanekuga loobuda STECFi ja PRACi selgesõnaliselt mainimast. Vastupidi, ta arvab, et neil organisatsioonidel on ja peaks jätkuvalt olema keskne roll. Seetõttu peaks komisjonil olema kohustus neilt nõu küsida nii enne kui ka pärast artikli 7 kohaselt delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ja enne, kui ta teeb seadusandliku tavamenetluse kohaselt ettepanekuid kava muutmiseks.

4) Kava geograafiline kohaldamispiirkond

Kõigepealt soovitab raportöör jätta heeringavarude geograafilise asukoha praegune piiritlus muutmata, kuna tähtsust omab ainult osa ICES VIa püügipiirkonnast, mitte kogu piirkond, ja seda on kinnitanud ka komisjon. Teiseks ei näe raportöör, mida annab lihtsalt geograafilise ala piiritlemise üleviimine artiklist 1 artiklisse 2, s.t varude mõiste alla. Kui varud muudavad asukohta, tuleb määrust muuta sõltumata sellest, kas geograafilise piirkonna määratlus asub artiklis 2 või artiklis 1, kuna see määratlus on siis igal juhul vale. Samas ei näe raportöör ka mingit kahju selles, kui viia geograafilise piirkonna määratlus üle artikli 2 mõistete osasse. Sellest sõltumata tahaks raportöör muuta määratlust paindlikumaks, lisades sinna sõna „praegu”. Sel juhul tähistaks see varusid, mis asusid kõnealuses piirkonnas määruse vastuvõtmise ajal. Isegi kui varud hiljem asukohta muudavad, oleks endiselt õige, et nad asusid selles kohas määruse vastuvõtmise ajal, ja selles piisaks nende piiritlemiseks.

MENETLUS