Istungidokument

 

A7-0150/2012

2.5.2012

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas

( COM(2011)0659 – C7‑0372/2011 – 2011/0301(COD) )

Eelarvekomisjon

Raportöör: Göran Färm

 

PR_COD_1amCom

 

 

Kasutatud tähised

  *  Konsulteerimiskord

  ***  Nõusolekumenetlus

  ***I  Seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

  ***II  Seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III  Seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

 

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

 

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

 

 

 

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

SELETUSKIRI  23

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS  27

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS  43

MENETLUS  54

 

 

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas

( COM(2011)0659 – C7-0372/2011 – 2011/0301(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0659 ),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 172 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0372/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2];

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi ( A7-0150/2012 ),

1.  võtab esimesel lugemisel vastu allpool toodud seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Järgmisel kümnendil tuleb Euroopa transpordi-, energia-, info- ja kommunikatsioonivõrkudesse investeerida varasemast märksa suuremaid summasid Euroopa 2020 juhtprojektide toetamiseks ning arukate, ajakohastatud ja omavahel täielikult ühendatud taristute arendamiseks, et soodustada siseturu väljakujundamist. TEN-T võrku tuleks investeerida hinnanguliselt kuni 500 miljardit eurot. Üleeuroopalise tähtsusega energiavõrke hõlmavate taristuprojektide puhul on tekkinud oht jääda ilma 100 miljardi euro suurusest investeeringust seoses takistustega lubade andmise, õigusloome ja rahastamise valdkonnas, sektor ise rahastab kõnealuseid projekte veel 100 miljardit euroga. Selleks et saavutada digitaalarengu tegevuskava eesmärk tagada kõikidele Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele kiire internetiühendus, on vaja 181–273 miljardi euro ulatuses investeeringuid, millest erasektori investeeringud peaksid hinnanguliselt jääma 30–100 miljardi euro piiresse.

(3) Järgmisel kümnendil tuleb Euroopa transpordi-, energia-, info- ja kommunikatsioonivõrkudesse investeerida varasemast märksa suuremaid summasid Euroopa 2020 juhtprojektide toetamiseks ning arukate, ajakohastatud ja omavahel täielikult ühendatud taristute arendamiseks, et soodustada siseturu väljakujundamist. TEN-T võrku tuleks investeerida hinnanguliselt kuni 500 miljardit eurot. Üleeuroopalise tähtsusega energiavõrke hõlmavate taristuprojektide puhul on tekkinud oht jääda ilma 100 miljardi euro suurusest investeeringust seoses takistustega lubade andmise, õigusloome ja rahastamise valdkonnas, sektor ise rahastab kõnealuseid projekte veel 100 miljardit euroga. Selleks et saavutada digitaalarengu tegevuskava eesmärk tagada kõikidele Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele kiire internetiühendus, on vaja 181–273 miljardi euro ulatuses investeeringuid, millest erasektori investeeringud peaksid hinnanguliselt jääma 30–100 miljardi euro piiresse. Samas tuleb tagada, et ELi rahastatud transpordiinfrastruktuuri puhul võetakse arvesse energiatõhususe vajadusi, müra vähendamist selle tekkekohas, elurikkust ja kliimamuutustega seotud probleeme.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Finantsinstrumendid võivad suurendada eelarvekulude tõhusust ning aidata kaasa märkimisväärse kordistava toime saavutamisele erasektori vahendite kaasamise ja investeerimismahtude lõikes. Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse kordistav toime peaks prognooside kohaselt olema 15–20.

(5) Finantsmäärusega1 reguleeritavad finantsinstrumendid võivad mõnel juhul suurendada eelarvekulude tõhusust ning aidata kaasa märkimisväärse kordistava toime saavutamisele erasektori vahendite kaasamise lõikes, eriti seoses krediidi raske kättesaadavuse ja praeguste piirangutega avaliku sektori kulutuste tegemisel. Komisjon peaks eelkõige tagama selle, et Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp annaks lisandväärtust suuremate investeerimismahtude saavutamisega. Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse kordistav toime peaks prognooside kohaselt olema 15–20.

 

_________________

 

1 Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Võttes arvesse investeerimisvajaduste ulatust ja strateegias „Euroopa 2020” järgmiseks kümnendiks kindlaks määratud eesmärke, peaks komisjon juhul, kui Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatus osutub edukaks, kiirendama liidu pingutusi täiendava rahastamise võimendamiseks ja kaasamiseks.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatusel on kaks eesmärki: esiteks toetada Euroopa poliitiliste prioriteetidega seotud projektide rahastamist ning teiseks hõlbustada erasektori aktiivsemat osalemist taristuprojektide rahastamisel pikaajalise kapitalituru kaudu. See suunab ELi eelarvekulud majanduskasvu soodustavatesse sektoritesse, võttes arvesse ELi eelarvedistsipliini ja praeguses mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud ülempiire.

(7) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapil on kaks eesmärki: esiteks toetada Euroopa poliitiliste prioriteetidega seotud projektide rahastamist ning teiseks hõlbustada erasektori aktiivsemat osalemist taristuprojektide rahastamisel pikaajalise kapitalituru kaudu, eelkõige pakkudes vajalikku krediidikvaliteedi parandamist, et tõmmata ligi kapitalituru investoreid. See suunab ELi eelarvekulud majanduskasvu soodustavatesse sektoritesse, eelkõige transpordi-, energia- ja telekommunikatsiooni taristutesse, võttes arvesse ELi eelarvedistsipliini ja praeguses mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud ülempiire.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Tegemist on esimese finantsinstrumendiga, millega toetatakse samalaadsete rahastamisvajadustega taristuprojekte eri sektorite lõikes ning mis peaks seetõttu andma suuremaid eeliseid turumõju, haldustõhususe ja ressursikasutuse valdkonnas. Algatusega luuakse ühtne rahastamisvahend sellistele taristuvaldkonna sidusrühmadele nagu rahastajad, riigiasutused, ehitusfirmad ja taristuettevõtjad.

(8) Tegemist on esimese finantsinstrumendiga, millega toetatakse samalaadsete rahastamisvajadustega taristuprojekte eri sektorite lõikes ning mis peaks, tänu võimalikule sünergiale transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorite vahel, andma suuremaid eeliseid turumõju, haldustõhususe ja ressursikasutuse valdkonnas. Algatusega luuakse ühtne rahastamisvahend sellistele taristuvaldkonna sidusrühmadele nagu rahastajad, riigiasutused, ehitusfirmad ja taristuettevõtjad.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse raames annavad võlakirju välja projektiettevõtjad ning võlakirjade krediidikvaliteedi parandamiseks kasutatakse ELi eelarvet ja finantspartneri rahalist toetust, et kaasata selliseid laenukapitalituru investoreid nagu pensionifondid ja kindlustusettevõtjad.

(9) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse raames annavad võlakirju välja projektiettevõtjad ning võlakirjade krediidikvaliteedi parandamiseks kasutatakse ELi eelarvet ja finantspartneri rahalist toetust, et kaasata selliseid laenukapitalituru investoreid nagu pensionifondid, kindlustusettevõtjad ja teised huvitatud osapooled.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) ELi toetus peaks leevendama projektivõlakirjadega seotud riske sellisel määral, et kapitaliturgudel osalejad oleksid valmis investeerima taristuprojektide võlakirjadesse rohkem, kui see oleks võimalik ilma ELi toetuseta.

(10) Käesoleva määruse abil antav ELi toetus peaks leevendama projektivõlakirjadega seotud riske sellisel määral, et kapitaliturgudel osalejad oleksid valmis investeerima taristuprojektide võlakirjadesse rohkem, kui see oleks võimalik ilma ELi toetuseta.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Euroopa majanduse elavdamist ei tohi takistada üha suurenevad liiklusummikud, puuduvad energialülid ning lairibaühenduse leviku aeglustumine, mis on põhjustatud sellest, et taristuprojektidel puudub juurdepääs era- või avaliku sektori pikaajalistele rahastamisvõimalustele.

(11) Euroopa majanduse elavdamist ei tohi takistada transpordi jõudluse halvenemine, puuduvad energialülid, vananenud energiasüsteemid, energiavarustuse puudulikkus, lairibaühenduse leviku aeglustumine ja raskused telekommunikatsiooniteenuste osutamisel, mis on põhjustatud sellest, et taristuprojektidel puudub juurdepääs era- või avaliku sektori pikaajalistele rahastamisvõimalustele.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Taristu investeerimisprogrammide ümberhindamine liikmesriikide poolt seoses eelarvepoliitika karmistamisega ja struktuurireformidega ei aita kaasa taristuinvesteeringute kasvule. Peale selle on pankade poolt taristuprojektidele pakutavad laenud jätkuvalt liiga väikesed ja kallid, mistõttu on tekkinud vajadus alternatiivsete ja konkurentsivõimeliste laenuraha-allikate järele.

(12) Taristu investeerimisprogrammide ümberhindamine liikmesriikide poolt seoses eelarvepoliitika karmistamisega ja struktuurireformidega ei aita kaasa taristuinvesteeringute kasvule, mida on vaja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks, eelkõige üleminekuks ressursitõhusale, vähese CO2-heitega majandusele, mis aitab saavutada jätkusuutliku kasvu, nagu nähakse ette Euroopa 2020. aasta ressursitõhususe juhtalgatuses. Peale selle on pankade poolt taristuprojektidele pakutavad laenud jätkuvalt liiga väikesed ja kallid, mistõttu on tekkinud vajadus alternatiivsete ja konkurentsivõimeliste laenuraha-allikate järele.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Seepärast tuleks praeguse finantsraamistiku kehtivusajal käivitada Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp, et panna alus kapitalituru üldisele osalemisele taristuprojektide rahastamises ning suurendada transpordiprojektide jaoks ettenähtud rahastamisvahendite arvu.

(14) Seepärast tuleks praeguse finantsraamistiku kehtivusajal käivitada Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp, et teha kindlaks, kas ja mil määral annab niisuguste riskijagamise instrumentide kasutamine taristute rahastamisel lisakasu.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapi rakendamiseks tuleb muuta otsust nr 1639/2006/EÜ ja määrust (EÜ) nr 680/2007. Kõnealuse katseetapi eesmärk on toetada ärilise potentsiaaliga taristuprojekte transpordi-, energia- ja IKT sektoris; pärast 2013. aastat võib algatust laiendada ka teistele sektoritele.

(15) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapi rakendamiseks tuleb muuta otsust nr 1639/2006/EÜ ja määrust (EÜ) nr 680/2007. Kõnealuse katseetapi eesmärk on toetada selliseid Euroopa tasandil selget lisandväärtust andvaid ja ärilise potentsiaaliga taristuprojekte transpordi-, energia- ja IKT sektoris, millele nende ärilisest potentsiaalist hoolimata ei leidu turul piisavat rahastamist.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Arvestades EIP pikaajalist kogemust, selle rolli taristuprojektide põhirahastajana ning asjaolu, et tegemist on asutamislepingu põhjal asutatud ELi finantsorganisatsiooniga, peaks komisjon EIP kõnealuse katseetapi rakendamisse kaasama. Koostöö konkreetsed tingimused, sealhulgas riskide jagamine ja EIP tasustamine, tuleks sätestada komisjoni ja panga vahelises lepingus.

(16) Arvestades EIP pikaajalist kogemust, selle rolli taristuprojektide põhirahastajana ning asjaolu, et tegemist on asutamislepingu põhjal asutatud ELi finantsorganisatsiooniga, peaks komisjon EIP kõnealuse katseetapi rakendamisse kaasama. Vaja on sätestada koostöö konkreetsed tingimused, sealhulgas riskide jagamine ja EIP tasustamine, komisjoni ja panga vahelises lepingus.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp tuleb käivitada kavandatava Euroopa Ühendamise Rahastu ettevalmistamise raames. Katseetapp aitab sillutada teed riskijagamise instrumendi rakendamisele Euroopa Ühendamise Rahastu raames.

(17) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp ei piira otsuse tegemist liidu mitmeaastase finantsraamistiku kohta pärast 2013. aastat ja see tuleb käivitada hiljemalt 31. juulil 2012 kavandatava Euroopa Ühendamise Rahastu ettevalmistamise raames. Katseetapp aitab juhul, kui see osutub edukaks ning pärast asjakohast analüüsi ja sõltumatut hindamist, sillutada teed riskijagamise instrumendi rakendamisele Euroopa Ühendamise Rahastu raames.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Eelarves ennenähtud summasid peab taotlema EIP, et rahastada selliseid projekte, mis panga hinnangul on sobivad ja tõenäoliselt rakendatavad. Kõnealused taotlused tuleb esitada enne 31. detsembrit 2013. Kuna suured taristuprojekid on keerukad, võib tegelik heakskiitmine toimuda hilisemal kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2014.

(20) Eelarves ennenähtud summasid peab taotlema EIP, et rahastada selliseid projekte, mis panga ja komisjoni hinnangul on sobivad, kooskõlas liidu pikaajaliste poliitikaeesmärkidega, ja tõenäoliselt rakendatavad. Kõnealused taotlused tuleb esitada enne 31. detsembrit 2013. Kuna suured taristuprojekid on keerukad, võib tegelik heakskiitmine toimuda hilisemal kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2014.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) Soovitatav on, et komisjon viiks läbi projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi katseetapi sõltumatu ja põhjaliku hindamise. Vajaduse korral tuleb asjaomasele hinnangule lisada seadusandlikud ettepanekud uuenduslike rahastamisvahendite kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kontekstis.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 b) Kuna 1.–2. märtsi 2012. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes seati Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapi osas kokkuleppe saavutamise tähtajaks 2012. aasta juuni, peab komisjon viivitamata hakkama asjaomast katseetappi ellu viima.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt -1 (uus)

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 8 – lõiked 5 a ja 5 b (uued)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Artiklile 8 lisatakse järgmised lõiked:

 

„5 a. Viiakse läbi artikli 31 lõigetes 2a–2d b osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi katseetapi täiemahuline sõltumatu hindamine, milles muu hulgas käsitletakse selle lisandväärtust, sealhulgas mõju projekti rahalisele teostatavusele, täiendavust võrreldes liidu või liikmesriikide muude instrumentidega ning mis tahes muu pikaajalise laenu abil rahastamisega ning saavutatud kordistavat toimet. Hinnang sisaldab üldiseid tähelepanekuid turuarengute kohta, sealhulgas moonutuste tekkimise või korrigeerimise kohta, kui neid peaks ilmnema, samuti seonduvate riskide, sh projekti ja partneriga seotud riskide hindamist. Hinnangus vaadeldakse ka seda, kas suurim tulumäär oleks asjakohane avaliku sektori projektide rahastamisel erainvestori poolt, ning esitatakse kulude võrdlus projekti rahastamise alternatiivsete vahenditega, sh pangalaenud ja omakapital.

 

5 b. Lisaks hindab komisjon asjaomase hinnangu alusel edasisi meetmeid, mida tuleks võtta liidu kulutuste tõhustamiseks ja prioriteetsetesse projektidesse tehtavate investeeringute suurendamiseks. Asjaomases hinnangus vaadeldakse muu hulgas seda, kuidas muuta projektivõlakirjade instrument veelgi ligitõmbavamaks suuremale hulgale pikaajalistele investoritele, sealhulgas avaliku sektori investoritele.”

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti võib liit anda EIP-le rahalist toetust reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks laenudele või tagatistele, mida EIP annab omavahenditest lõigetes 2a–2d osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi alusel.

Samuti võib liit anda EIP-le katseetapi ajal 2012. ja 2013. aastal rahalist toetust reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks laenudele või tagatistele, mida EIP annab omavahenditest lõigetes 2a–2d b osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi alusel.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) lisatakse järgmised lõiked 2a–2d:

b) lisatakse järgmised lõiked 2a–2d b:

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a. Projektivõlakirjade riskijagamise instrument tähendab krediidikvaliteedi parandamist, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

2a. Projektivõlakirjade riskijagamise instrument tähendab komisjoni ja EIP ühist instrumenti, mis võimaldab krediidikvaliteedi parandamist vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a) see on antud EIP laenu või tagatisena info- ja sidetehnoloogia või lairibaprojektide rahastamiseks;

a) see on antud EIP laenu või tagatisena koos liidu eelarvest antud toetusega üleeuroopalist huvi pakkuvate info- ja sidetehnoloogia või lairibaprojektide rahastamiseks, täiendades liikmesriikide või erainvestorite poolset rahastamist ja lahendades olukordi, kus investeeringud on optimaalsest väiksemad, kuna projektid ei leia turul piisavat rahastamist;

b) see hõlmab projekti võlateenindusriski ning leevendab võlakirjade omanike krediidiriske;

b) see hõlmab projekti võlateenindusriski ning leevendab võlakirjade omanike krediidiriske;

c) seda kasutatakse ainult selliste projektide puhul, mille rahaline elujõulisus rajaneb projekti tuludel.

c) seda kasutatakse ainult selliste projektide puhul, mille rahaline elujõulisus rajaneb projekti tuludel.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2b. Liidu osalus projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub liidu poolt projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile antava panusega ning liidu üldeelarve suhtes ei teki täiendavaid kohustusi. EIP katab kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid.

2b. Liidu osalus projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, ei ületa mingil juhul liidu poolt projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile antavat panust. Liidu üldeelarve suhtes ei teki täiendavaid kohustusi. EIP katab alati kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid.

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2c. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontrollimine, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas delegeerimiskokkuleppes.

2c. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontrollimine, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas delegeerimiskokkuleppes. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata asjaomase kokkuleppe põhilistest osadest.

 

EIP poolne riskide hindamine tagatakse EIP krediidiriski poliitika suuniste kohaselt ning nõuetekohaselt võetakse arvesse EIP valikukriteeriume sotsiaal-, keskkonna ja kliima valdkonnas.

 

Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi põhitingimused ja -menetlused on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõiked 2 d a (uus) ja 2 d b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 d a. Lisaks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 49 sätestatud aruandlusnõuetele ning ilma et see piiraks muude regulatiivsete aruandlusnõuete kohaldamist, esitab komisjon katseetapi käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu järel aruande. Kõnealune aruanne sisaldab ka teavet projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi tulemuslikkuse kohta ning soovitusi selle tõhususe suurendamiseks.

 

2 d b. Käesoleva otsuse artikli 8 lõikes 5a osutatud hindamise alusel teeb komisjon ettepaneku asjakohaste regulatiivsete muudatuste, sh õigusaktide muutmise kohta, eeskätt juhul, kui prognoositav kasutuselevõtt turul ei ole rahuldav või kui alternatiivsed pikaajalised laenuraha-allikad muutuvad piisavalt kättesaadavaks.

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 2 – punkt 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14. „projektivõlakirjade riskijagamise instrument” – vahend ühist huvi pakkuvate projektide rahastamise krediidikvaliteedi parandamiseks; Projektivõlakirjade riskijagamise instrument hõlmab projekti võlateenindusriski ning leevendab võlakirjade omanike krediidiriske. Seda kasutatakse ainult selliste projektide puhul, mille rahaline elujõulisus rajaneb projekti tuludel;

14. „projektivõlakirjade riskijagamise instrument” – komisjoni ja EIP ühine vahend ühist huvi pakkuvate ja Euroopa tasandil lisandväärtust andvate projektide rahastamise krediidikvaliteedi parandamiseks, täiendades liikmesriikide või erainvestorite poolset rahastamist ja lahendades olukordi, kus investeeringud on optimaalsest väiksemad, kuna projektid ei leia turul piisavat rahastamist. Projektivõlakirjade riskijagamise instrument hõlmab projekti võlateenindusriski ning leevendab võlakirjade omanike krediidiriske. Seda kasutatakse ainult selliste projektide puhul, mille rahaline elujõulisus rajaneb projekti tuludel;

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 2 – punkt 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15. „krediidikvaliteedi parandamine” – EIP laenude või EIP tagatiste kasutamine projektivõla krediidikvaliteedi suurendamiseks.

15. „krediidikvaliteedi parandamine” – liidu eelarve toetusel EIP laenude või EIP tagatiste kasutamine projektivõla krediidikvaliteedi suurendamiseks.

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d – viimane lause

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2012. ja 2013. aastal võib ümber paigutada kuni 200 miljonit eurot projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamiseks transpordisektoris.

2012. ja 2013. aastal võib ümber paigutada kuni 200 miljonit eurot projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi katseetapi elluviimiseks transpordisektoris.

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) rahaline toetus EIP-le reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks sellistele laenudele või tagatistele, mida EIP annab omavahenditest projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi alusel TEN-T ja TEN-E projektidele. Liidu osalus riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub liidu poolt riskijagamise instrumendile antava panusega ning liidu üldeelarve suhtes ei teki täiendavaid kohustusi. EIP katab kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontrollimine, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas delegeerimiskokkuleppes. 2012. ja 2013. aastal võib kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamiseks ümber paigutada kuni 210 miljonit eurot, sealhulgas transpordiprojektide puhul kuni 200 miljonit eurot ja energiaprojektide puhul kuni 10 miljonit eurot vastavalt üleeuroopalise transpordivõrgu projektide laenutagamisvahendi (LGTT) eelarverealt ja TEN-E eelarverealt. Riskijagamise instrumendi puhul võib investeerimisperioodil saadud tulusid kasutada uute laenude ja tagatiste andmiseks.

g) katseetapi ajal 2012. ja 2013. aastal rahaline toetus EIP-le reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks sellistele laenudele või tagatistele, mida EIP annab omavahenditest projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi alusel TEN-T ja TEN-E projektidele. Liidu osalus riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, ei ületa mingil juhul liidu poolt projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile antavat panust ega ületa võlakirjade kehtivusaega. Liidu üldeelarve suhtes ei teki täiendavaid kohustusi. EIP katab alati kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontrollimine, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas delegeerimiskokkuleppes. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata asjaomase kokkuleppe põhilistest osadest. EIP poolne riskide hindamine tagatakse EIP krediidiriski poliitika suuniste kohaselt ning nõuetekohaselt võetakse arvesse EIP valikukriteeriume sotsiaal-, keskkonna ja kliima valdkonnas.

 

2012. ja 2013. aastal võib kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamiseks ümber paigutada kuni 210 miljonit eurot, sealhulgas transpordiprojektide puhul kuni 200 miljonit eurot ja energiaprojektide puhul kuni 10 miljonit eurot vastavalt üleeuroopalise transpordivõrgu projektide laenutagamisvahendi (LGTT) eelarverealt ja TEN-E eelarverealt. Lisaks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 49 sätestatud aruandlusnõuetele ning ilma et see piiraks muude regulatiivsete aruandlusnõuete kohaldamist, esitab komisjon katseetapi käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu järel aruande. Kõnealune aruanne sisaldab ka teavet projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi tulemuslikkuse kohta ning soovitusi selle tõhususe suurendamiseks.

 

Käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 a osutatud hindamise alusel teeb komisjon ettepaneku asjakohaste regulatiivsete muudatuste, sh õigusaktide muutmise kohta, eeskätt juhul, kui prognoositav kasutuselevõtt turul ei ole rahuldav või kui alternatiivsed pikaajalised laenuraha-allikad muutuvad piisavalt kättesaadavaks.

 

Riskijagamise instrumendi rakendamisel kogunenud intresse ja teisi tulusid, nt abisaajate makstavaid tasusid, mis on laekunud 31. detsembriks 2013, võib kasutada uute laenude ja tagatiste andmiseks. Juhul kui projektivõlakirjade riskijagamise instrumenti ei pikendata järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaks, tagastatakse pärast 1. jaanuari 2014 kasutamata rahalised vahendid liidu üldeelarve tulude poolele.

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 16 – lõiked 2 a ja 2 b (uued)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a) Artiklile 16 lisatakse järgmised lõiked:

 

„2 a. Viiakse läbi artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi katseetapi täiemahuline sõltumatu hindamine, milles muu hulgas käsitletakse selle lisandväärtust, sealhulgas mõju projekti rahalisele teostatavusele, täiendavust võrreldes liidu või liikmesriikide muude instrumentidega ning mis tahes muu pikaajalise laenu abil rahastamisega ning saavutatud kordistavat toimet. Hinnang sisaldab üldiseid tähelepanekuid turuarengute kohta, sealhulgas moonutuste tekkimise või korrigeerimise kohta, kui neid peaks ilmnema, samuti seonduvate riskide, sh projekti ja partneriga seotud riskide hindamist. Hinnangus vaadeldakse ka seda, kas suurim tulumäär oleks asjakohane avaliku sektori projektide rahastamisel erainvestori poolt, ning esitatakse kulude võrdlus projekti rahastamise alternatiivsete vahenditega, sh pangalaenud ja omakapital.

 

2 b. Lisaks hindab komisjon asjaomase hinnangu alusel edasisi meetmeid, mida tuleks võtta liidu kulutuste tõhustamiseks ja prioriteetsetesse projektidesse tehtavate investeeringute suurendamiseks. Asjaomases hinnangus vaadeldakse muu hulgas seda, kuidas muuta projektivõlakirjade instrument veelgi ligitõmbavamaks suuremale hulgale pikaajalistele investoritele, sealhulgas avaliku sektori investoritele.”

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b) Artikli 17 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

 

„Enne 30. juunit 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on nimekiri artikli 6 lõike 1 punktis g nimetatud finantsabi saamiseks valitud projektidest, näidates ära rahalise panuse suuruse ning asjaomased finantseerimisasutused ja investorid. Komisjon lisab aruandesse heade tavade suunised ja uuenduslikest finantsinstrumentidest huvituda võivate investorite loendi.”

Selgitus

Euroopa Ühendamise Rahastus võimalike muudatuste tegemiseks on vaja täpset teavet projektivõlakirjade katseetapi kohta. Komisjon peaks parlamendile teatama, millised investorid on kaasatud ja kuidas saaks valitud projekte täiustada.

 

 

SELETUSKIRI

 

Sissejuhatus: miks on projektivõlakirjadele vaja katseetappi?

 

Moodne ja tõhus infrastruktuur on oluline Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamiseks ning töötuse vähendamiseks siseturu väljakujundamise kaudu. Euroopa transpordi, energia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas vajaminevate investeeringute suurus aastatel 2010–2020 on hinnanguliselt 1,5 triljonit eurot. Kui erasektor peaks neid enamasti kasumlikke investeeringuid põhiosas rahastama, siis avalikul sektoril on Euroopas oluline roll ülalnimetatud eesmärkide saavutamisel.

 

Selleks on Euroopa Komisjon teinud järgmise finantsraamistiku jaoks ettepaneku Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta, mis kiirendaks taristu arengut transpordi, energia ja IKT-võrkude valdkonnas ja pööraks eelkõige tähelepanu strateegilistele piiriülestele osadele.

 

Lisaks omakapitaliinstrumentidele ja toetustele sisaldab Euroopa Ühendamise Rahastu uut finantsinstrumenti erasektori vahendite kaasamiseks suuremas ulatuses – projektivõlakirju. Selleks et projektivõlakirju saaks 2014. aastal täiel määral kasutada, teeb komisjon ettepaneku rakendada ajavahemikul 2012–2013 katseetapi, mille põhieesmärgid on:

- katsetada algatuse vastuvõtmist finantsturgude poolt ning reaktsioone algatusele, sest uute instrumentide lisandumine erasektori investeerimisotsustesse võtab aega;

- projektivõlakirjade toimimise ja optimeerimise katsetamine praktikas eesmärgiga algatust täiustada.

 

Ettepanek laiendab ja ajakohastab praegust üleeuroopalise transpordivõrgu projektide laenutagamisvahendit (LGTT) olemasolevate konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) ja üleeuroopalise võrgu (TEN) reeglite muutmisega. Seda ajakohastatakse selliselt, et see hõlmaks muid sektoreid peale transpordi, sealhulgas energia- ja IKT-projektid, kusjuures laiendamine ei hõlmaks mitte ainult liiklusriske, vaid kõiki riske, mis võivad projekti elutsükli jooksul kaasa tuua tulude puudujäägi. Instrumendi ajavahemikku pikendatakse 3–7 aastalt kuni 30 aastale. Peale selle käsitleb uus instrument mõningaid puudujääke investeeringute kaasamisel, millele LGTT ei ole suutnud reageerida. Enne kriisi loodud LGTT ei olnud sobiv ega pole ka kohandatud praegusele majanduskriisile.

 

Euroopa Parlament on selle uue instrumendi loomist mitu korda tungivalt nõudnud, eelkõige oma 8. juuni 2011 resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[3], 17. veebruari 2011 resolutsioonis Euroopa 2020. aasta strateegia kohta[4] ning viimati oma 2. veebruari 2012 resolutsioonis Euroopa Ülemkogu 30. jaanuari 2012. aasta mitteametliku kohtumise järelduste kohta[5] ja 15. veebruari 2012 resolutsioonis 2012. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta[6].

 

Lisaks seab Euroopa Ülemkogu oma 2012 aasta 1.–2. märtsi järeldustes katseetapiks ambitsioonika eesmärgi: „seoses vajadusega stimuleerida olulisimate infrastruktuuriprojektide rahastamist erasektori abil tuleks kiirendada ELi projektivõlakirjade algatuse katseetapi väljatöötamist, et jõuda juuniks kokkuleppele.”

 

Tehniline taust: kuidas projektivõlakirjad toimivad?

 

Projektivõlakirjad on võlainstrument, mida annavad välja eraõiguslikud projektiettevõtted ELi/EIP toetusel, mis muudab võlakirjad turvalisemaks ja atraktiivsemaks kapitaliturgude investorite jaoks, kes tavaliselt ei investeeriks taristusse, näiteks pensionifondidesse. Investorite riskide vähendamine peaks soodustama erakapitali voogu esmatähtsatesse taristuinvesteeringutesse, kuhu ebakindel risk takistab raha juurdevoolu. See on eriti tähtis kriisist ja uutest regulatiivnõuetest tulenevate pankadepoolse rahastamise piirangutega seoses.

 

Projektivõlakirjade toimimise võib kokku võtta järgmiselt.

 

 

 

Projekti-ettevõte

 

 

(eriotstarbeline rahastamisvahend)

Projekti-võlakirjad

Sihtreiting

> A-

 

Omakapital ja kvaasiomakapital

EIP allutatud võlakirjad / garantii

Projektivõlakirjade investor

Võlakirjade emiteerimine ja emissiooni tagamine

EIP

vahend

ELi

panus

kuni 20%

 

kogu võlakirjade emissioonist

Projekti maksumus

 

 

  

 

 

 

 

 

 

 

  

 

 

 

 

 

ELi toetatava EIP vahendi kasutamisel allutatud võlakirjade või garantiina[7] paraneks taristuprojektide eelisvõlakirjade krediidireiting sihtreitinguni A-, millest piisaks võlakirjade atraktiivsuse parandamiseks kapitaliturgude jaoks. Allutatud võlakirjade osa, mis ei ületa 20 % projekti koguvõlast2, vormistatakse fundeeritud (laen) või fundeerimata (garantii) võlakirjadeks.

 

Projektivõlakirju tuleks vaadelda ühe vahendina paljude rahastamisinstrumentide hulgas ning seda võib kombineerida teiste riiklike ja erasektori instrumentidega alates avaliku sektori toetustest (Euroopa ja riiklikud), laenudest (pangad, võlakirjad), garantiidest, omakapitalist jne. Siiski tuleb märkida, et projektivõlakirju saab kasutada üksnes projektide jaoks, mis toodavad eeldatavasti piisavalt tulu. Need ei asenda traditsioonilisi toetusi, mis võivad keskenduda hoopis kõige suuremat puudust kannatavatele projektidele. Projektivõlakirjad täiendavad olemasolevaid vahendeid ning ei tohiks moonutada siseturu konkurentsi ega asendada praeguseid erasektori rahastamisvahendeid või muid riiklikke või ELi avalikke sekkumisi.

 

Ettepaneku mõju eelarvele

 

Komisjon teeb ettepaneku eraldada katseetapi kohaldamisega seoses ELi eelarvest 230 miljonit, mida rahastataks olemasolevate programmide vahendite ümberpaigutamise kaudu. LGTT-le aastateks 2012–2013 ette nähtud 500 miljonist eurost paigutataks kuni 200 miljonit ümber transpordivaldkonna projektivõlakirjade toetamiseks. Teiste ELi abi alla kuuluvate toetuste rahastamist see ei mõjuta. Investeeringute kaasamiseks energia- ja IKT-sektorisse paigutatakse TEN-E ja CIP eelarveridadelt ümber vastavalt 10 ja 20 miljonit.

 

 

 

2012. aasta eelarve

2012

2013

2014

Kogusumma

06 03 03 – rahaline toetus ühist huvi pakkuvatele projektidele TEN-T raames (LGTT eelarvest)

CA

1 275

100

100

 

200

PA

714

40

60

100

200

32 03 02 – rahaline toetus ühist huvi pakkuvatele projektidele TEN-E raames

CA

21

 

10

 

10

PA

12

 

10

 

10

09 03 01 – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm

CA

133

 

20

 

20

PA

109

 

20

 

20

Peadirektoraatide MOVE, ENER ja INFSO assigneeringud KOKKU

CA

 

100

130

 

230

PA

 

40

90

100

230

 

230 miljonit eurot on võrreldes taristuvajadustega väike summa, kuid eeldatav kuni 15–20kordne kordistav toime võib kaasata kuni 4,6 miljardi ulatuses investeeringuid.

 

ELi toetus koosneb laenudest/garantiidest mis tahes tulupuudujääkide katmiseks, näiteks prognoositust väiksema kasutuse, ehituse hilinemise jne tõttu. Kui ELi toetust tuleb algse tulupuudujäägi tõttu kasutada, muutub see allutatud võlakirjaks, mis tuleb tagasi maksta pärast eelisvõlakirju, kuid enne omakapitali, mis tähendab, et ELi eelarves tekiks lõplik kahju alles siis, kui projekt nurjuks.

 

Nagu õigusakti ettepanekus selgelt on mainitud, oleks risk ELi eelarvele piiratud ja sellega ei kaasneks teisejärgulisi kohustusi, ning ELi maksimaalne panus oleks 230 miljonit eurot. Instrumendist saadava tulu osas nähakse komisjoni ettepanekus ette võimaliku tulu reinvesteerimist vahendisse, et suurendada toetatavate projektide arvu. Raportöör toetab seda ettepanekut.

 

Mõned murettekitavad küsimused

 

Eelarvekomitee seisukohast on oluline leida õige tasakaal komisjonile ja EIP-le delegeeritud pädevuse ning aruandlusnõuete ja vastutusmehhanismide vahel. Raportööri arvates vajab ettepanekus sisalduv korraldus mõningaid selgitusi, kuid on piisav katseetapi ajaks, sest:

- projektide valimine on juba piiratud arvukate siduvate kriteeriumidega, mida EIP peab projektiettepanekute tegemisel arvestama (ELi majanduspoliitilised eesmärgid, TENi ja CIP alusaktides sätestatud kriteeriumid, EIP tavapärased abikõlblikkuse ja keskkonnakriteeriumid, krediidiriski poliitika jne),

- nii CIP kui ka TENi puhul toimub heakskiitmine sama menetluse alusel nagu tavaliste toetuste puhul, st läbi komiteede (vt TENi alusakti artikli 15 lõiget 2 ja CIP alusakti artiklit 46),

- instrument on jõus vähem kui 2 aastat ning peab rahastama vaid väikest arvu projekte.

 

Täiendavad arutelud sellel teemal võib jätta Euroopa Ühendamise Rahastu ettepaneku arutamisse, jättes komisjonile ja EIP-le vahepeal aega algatusprojekti viimistlemiseks. Peale selle võtab algatuse põhjalikum hindamine aega, arvestades seda, milline aeg kulub eeldatava hulga projektide lõpuleviimiseks ja küpsemiseks.

 

Arvestades muutunud majandus- ja rahanduskeskkonda, ei tohiks seada liiga palju lisakriteeriume ja rakenduslikke meetmeid, vaid kindlustama uue turu arengu jaoks suurema paindlikkuse. Aruandluse osas ning arvestades, et finantsmäärusesse hetkel tehtavad muudatused ei jõustu tõenäoliselt enne katseetapi algust, leiab raportöör, et ettepanekus sisalduvaid sätteid tuleks kohandada, tagamaks piisav vastutus ja asjakohane seadusandja poolne järelevalve. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku teha muudatused, mille eesmärk on kehtestada sagedasem (iga poole aasta järel) ja üksikasjalikum aruandlus.

 

Kuigi piisava aruandluse tagamine on oluline, võimaldamaks põhjendatud järelduste tegemist enne Euroopa Ühendamise Rahastu loomist, rõhutab raportöör, et katseetapi peamine eesmärk on katsetada uue algatuse vastuvõtmist finantsturgude poolt. Selles kontekstis ning arvestades, et katseetapi pikkuseks on juba määratud 18 kuud, ei pea raportöör „väljumisstrateegiat” katseetapis vajalikuks, sest katseetapi kokkulepped ja rakendamine ei anna mingeid eelisõigusi Euroopa Ühendamise Rahastu eelseisvate läbirääkimiste osas.

 

Kalender ja eelseisvad läbirääkimised

 

Raportöör on nõus Euroopa Ülemkogu plaaniga jõuda nõukoguga esimese lugemise kokkuleppeni hiljemalt juuniks ning teeb sellest tulenevalt ettepaneku järgmiste sammude kohta:

 

Raporti projekti esitamine

29. märts

Muudatusettepanekute tähtaeg

3. aprill

Hääletamine eelarvekomisjonis

25. aprill

Läbirääkimiste periood

25.4–24.5

Poliitilise kokkuleppe hääletamine eelarvekomisjonis

31. mai (kinnitamata)

Hääletamine plenaaristungil

juuli

 

27.3.2012

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas

( COM(2011)0659 – C7‑0372/2011 – 2011/0301(COD) )

Arvamuse koostaja: Werner Langen

 

 

LÜHISELGITUS

Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp toimub 2012.–2013. aastal, eesmärgiga suurendada erasektori osalemist taristumeetmete rahastamisel transpordi ja energeetika ning IKT ja lairibavõrkude valdkonnas. Praegu investeerivad ELi liikmesriigid taristutesse 0,5–2% SKPst[8]. Tulevikus kavatsetakse avaliku ja erasektori partnerluse kaudu kaasata erainvestoreid. Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatus on mõeldud seniste rahastamisallikate täiendamiseks.

 

Üldised märkused

 

Projektivõlakirjade rahastamist 2012.–2013. aasta katseetapi kestel tagatakse ja piiratakse eelarvevahendite ümberpaigutamise teel olemasolevatel eelarveridadel 06 03 03 (üleeuroopaline transpordivõrk, kuni 200 miljonit eurot), 32 03 02 (üleeuroopalised energiavõrgud, kuni 10 miljonit eurot TEN-E projektidele) ja 09 03 01 (konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, kuni 20 miljonit eurot IKT- ja lairibaprojektidele).

 

EIP valib üleeuroopaliste võrkude ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi suuniste alusel välja viis kuni 14 projekti. Turumoonutusi ja varjatud toetusi tuleb vältida. Katseetapi eesmärgiks on testida turgu ja hinnata rakendamist. EIP esialgsed aruanded komisjonile ja Euroopa Parlamendile projektivõlakirjade rakendamise ja turuvastuvõtu valdkonnas saadud kogemuste kohta omandavad seetõttu olulise tähtsuse. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on EIP kohustatud komisjonile aru andma. Komisjon peab edastama need iga-aastased aruanded nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Maksimaalselt 230 miljoni euroni ulatuvate rahaliste vahendite kasutamine võib taristumeetmete rakendamist ergutada ning sellel võib olla iga ELi eelarvest investeeritud euro kohta 15-20kordistav mõju.

Kuid EIP peab hoolitsema selle eest, et rahastatakse ainult neid projekte, mis tõepoolest rahastamist vajavad. Seetõttu tuleb valida projektid, mis iseseisvana ei ole majanduslikult tasuvad, mistõttu nende rakendamiseks on vaja neid rahastada. Sellega seoses on mõnevõrra põhjust kritiseerida asjaolu, et katseetapis kaasfinantseeritakse projektivõlakirjade kujul ainult lõpuleviidud, kuid taasrahastamist vajavaid või alles alustatavaid projekte, sest nende rahastamist on arvestataval määral kavandatud juba enne projektivõlakirjade algatuse käivitamist.

 

 

 

 

 

 

 

 

Projektivõlakirjade toimimist näitlikustab järgmine diagramm:

 

 

Aktsiad

 

EL

EIP

Projektivõlakirjade tagatissüsteem

Maksimaalselt 20% kogusummast

Kõrgema nõudeõiguse järguga võlad

(projektivõlakirjad)

Projektivõlakirjade investor

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) ELi toetus peaks leevendama projektivõlakirjadega seotud riske sellisel määral, et kapitaliturgudel osalejad oleksid valmis investeerima taristuprojektide võlakirjadesse rohkem, kui see oleks võimalik ilma ELi toetuseta.

(10) ELi toetus peaks leevendama projektivõlakirjadega seotud riske sellisel määral, et kapitaliturgudel osalejad oleksid valmis investeerima taristuprojektide võlakirjadesse rohkem, kui see oleks võimalik ilma ELi toetuseta. Projektivõlakirjade kasutamist tuleks laiendada ka innovatsiooni- ja näidisprojektidele.

 

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Euroopa majanduse elavdamist ei tohi takistada üha suurenevad liiklusummikud, puuduvad energialülid ning lairibaühenduse leviku aeglustumine, mis on põhjustatud sellest, et taristuprojektidel puudub juurdepääs era- või avaliku sektori pikaajalistele rahastamisvõimalustele.

(11) Euroopa majanduse elavdamist ei tohi takistada üha suurenevad liiklusummikud, puuduvad energialülid, vananenud energiasüsteemid, puudulik energiavarustus ning lairibaühenduse leviku aeglustumine, raskused telekommunikatsiooniteenuste osutamisel, mis on põhjustatud sellest, et taristuprojektidel puudub juurdepääs era- või avaliku sektori pikaajalistele rahastamisvõimalustele. Projektivõlakirjade algatusega Euroopa 2020. aasta partnerluslepingu raamistikus määratletakse selge abikõlblikkuse raamistik, mille suhtes rakendatakse tõhustatud demokraatlikku järelevalvet kui sobivat vahendit jätkusuutlike ja antitsükliliste investeerimiskavade saavutamiseks, mis on kooskõlas ELi sotsiaalsete, kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, toimides samal ajal katalüsaatorina erakapitali kaasamisel pikaajalistesse projektidesse.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Taristu investeerimisprogrammide ümberhindamine liikmesriikide poolt seoses eelarvepoliitika karmistamisega ja struktuurireformidega ei aita kaasa taristuinvesteeringute kasvule. Peale selle on pankade poolt taristuprojektidele pakutavad laenud jätkuvalt liiga väikesed ja kallid, mistõttu on tekkinud vajadus alternatiivsete ja konkurentsivõimeliste laenuraha-allikate järele.

(12) Taristu investeerimisprogrammide ümberhindamine liikmesriikide poolt seoses eelarvepoliitika karmistamisega ja struktuurireformidega ei aita kaasa taristuinvesteeringute kasvule, mida on vaja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks, eelkõige üleminekuks ressursitõhusale, vähese CO2-heitega majandusele, mis aitab saavutada jätkusuutliku kasvu, nagu nähakse ette Euroopa 2020. aasta ressursitõhususe juhtalgatuses. Peale selle on pankade poolt taristuprojektidele pakutavad laenud jätkuvalt liiga väikesed ja kallid, mistõttu on tekkinud vajadus alternatiivsete ja konkurentsivõimeliste laenuraha-allikate järele.

 

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Seepärast tuleks praeguse finantsraamistiku kehtivusajal käivitada Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp, et panna alus kapitalituru üldisele osalemisele taristuprojektide rahastamises ning suurendada transpordiprojektide jaoks ettenähtud rahastamisvahendite arvu.

(14) Seepärast tuleks praeguse finantsraamistiku kehtivusajal käivitada Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp, et teha kindlaks, kas ja mil määral annab niisuguste riskijagamise instrumentide kasutamine taristute rahastamisel lisakasu.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Seejuures tuleks meeles pidada, et projektivõlakirjad on ainult olemasolevate rahastamismudelite täienduseks ega saa neid täielikult asendada.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapi rakendamiseks tuleb muuta otsust nr 1639/2006/EÜ ja määrust (EÜ) nr 680/2007. Kõnealuse katseetapi eesmärk on toetada ärilise potentsiaaliga taristuprojekte transpordi-, energia- ja IKT sektoris; pärast 2013. aastat võib algatust laiendada ka teistele sektoritele.

(15) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapi rakendamiseks tuleb muuta otsust nr 1639/2006/EÜ ja määrust (EÜ) nr 680/2007. Kõnealuse katseetapi eesmärk on toetada ärilise potentsiaaliga taristuprojekte transpordi-, energia- ja IKT sektoris.

 

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Arvestades EIP pikaajalist kogemust, selle rolli taristuprojektide põhirahastajana ning asjaolu, et tegemist on asutamislepingu põhjal asutatud ELi finantsorganisatsiooniga, peaks komisjon EIP kõnealuse katseetapi rakendamisse kaasama. Koostöö konkreetsed tingimused, sealhulgas riskide jagamine ja EIP tasustamine, tuleks sätestada komisjoni ja panga vahelises lepingus.

(16) Arvestades EIP pikaajalist kogemust, selle rolli taristuprojektide põhirahastajana ning asjaolu, et tegemist on asutamislepingu põhjal asutatud ELi finantsorganisatsiooniga, peaks komisjon EIP kõnealuse katseetapi rakendamisse kaasama. EIPd tuleks rohkem kaasata ka innovatsiooniprojektidesse. Koostöö konkreetsed tingimused, sealhulgas riskide jagamine ja EIP tasustamine, tuleks sätestada komisjoni ja panga vahelises lepingus ning laenutagamisvahendi kasutuselevõtmise eeskirjades, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas)¹ artikli 6 lõike 1 punktis d ja lisas. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu lepingu sõnastusest viivitamata teavitama.

 

____________

 

1 ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

 

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp tuleb käivitada kavandatava Euroopa Ühendamise Rahastu ettevalmistamise raames. Katseetapp aitab sillutada teed riskijagamise instrumendi rakendamisele Euroopa Ühendamise Rahastu raames.

(17) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp ei piira otsuse tegemist liidu mitmeaastase finantsraamistiku kohta pärast 2013. aastat, ja eelkõige ei piira see komisjoni ettepanekut Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta. Seetõttu tuleb käivitada katseetapp, et kontrollida, kas riskijagamise instrument annab lisaväärtust, mida saaks rakendada kavandatava Euroopa Ühendamise Rahastu raames. Otsus Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse jätkamise kohta pärast katseetapi lõppu tehakse alles pärast katseetapi sõltumatut hindamist. Komisjon peaks ette nägema algatuse lõpetamise võimaluse juhuks, kui kasutuselevõtt turul jääb prognoositust väiksemaks või kui ilmnevad piisavad alternatiivsed pikaajalise laenuraha allikad.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Kõikide projektide toetustaotluste, valikute tegemise ja rakendamise puhul järgitakse ELi õigusakte, eelkõige riigiabiga seotud õigusakte, ning püütakse vältida turumoonutuste loomist või nende suurendamist.

(18) Kõikide projektide toetustaotluste esitamine, valikute tegemine ja rakendamine peaks toimuma võrdsetel tingimustel ning järgima ELi õigusakte, eelkõige riigiabiga seotud õigusakte, ning seejuures püütakse vältida turumoonutuste loomist või nende suurendamist.

 

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Eelarves ennenähtud summasid peab taotlema EIP, et rahastada selliseid projekte, mis panga hinnangul on sobivad ja tõenäoliselt rakendatavad. Kõnealused taotlused tuleb esitada enne 31. detsembrit 2013. Kuna suured taristuprojekid on keerukad, võib tegelik heakskiitmine toimuda hilisemal kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2014.

(20) Eelarves ennenähtud summasid peab taotlema EIP, et rahastada selliseid projekte, mis panga hinnangul on sobivad, kooskõlas liidu pikaajaliste poliitikaeesmärkidega ja tõenäoliselt rakendatavad. Kõnealused taotlused tuleb esitada enne 31. detsembrit 2013. Kuna suured taristuprojekid on keerukad, võib tegelik heakskiitmine toimuda hilisemal kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2014.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti võib liit anda EIP-le rahalist toetust reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks laenudele või tagatistele, mida EIP annab omavahenditest lõigetes 2a–2d osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi alusel.”

Samuti võib liit anda EIP-le katseetapi ajal 2012. ja 2013. aastal rahalist toetust reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks laenudele või tagatistele, mida EIP annab omavahenditest lõigetes 2a–2d osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi alusel.”

 

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2 a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a. see on antud EIP laenu või tagatisena info- ja sidetehnoloogia või lairibaprojektide rahastamiseks;

2a. see on antud EIP laenu või tagatisena üleeuroopalist huvi pakkuvate info- ja sidetehnoloogia või lairibaprojektide rahastamiseks;

Selgitus

Subsidiaarsuse põhjustel peaksid olema hõlmatud ainult ühist huvi pakkuvad projektid.

 

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2 a – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) seda kasutatakse investeeringute toetamiseks, millele ei leidu turul piisavat rahastamist;

 

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2 a – punkt c b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c b) see täiendab liikmesriikide või erainvestorite rahastamist;

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2 a – punkt c c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c c) see ei moonuta konkurentsi siseturul;

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2 a – punkt c d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c d) seda kasutatakse ainult liidule lisaväärtust andvate projektide jaoks, mis tähendab, et projekte tuleks Euroopa tasandil rakendada ainult siis, kui rakendamise ulatus ja tulemused seda õigustavad ning kui projekti eesmärgid on liidu tasandil paremini saavutatavad kui riigi tasandil.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2b. Liidu osalus projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub liidu poolt projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile antava panusega ning liidu üldeelarve suhtes ei teki täiendavaid kohustusi. EIP katab kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid.

2b. Liidu osalus projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub liidu poolt projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile antava panusega ning liidu üldeelarve suhtes ei teki täiendavaid kohustusi. EIP katab kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid. Täpsed eeskirjad sätestatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 680/2007 artikli 6 lõike 1 punktis d ja lisas sätestatud eeskirjadega laenutagamisvahendi kasutuselevõtmise kohta.

 

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata esimeses lõigus nimetatud lepingu sõnastusest.

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikli 31 – lõige 2 c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2c. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontrollimine, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas delegeerimiskokkuleppes.

2c. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontrollimine, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas delegeerimiskokkuleppes ning tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks. EIP riskihindamine tagatakse kooskõlas pangandusdirektiividega.

 

 

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ

Artikkel 31 – lõige 2 d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2d a (uus) Komisjon esitab EIPga kooskõlastatult igal aastal Euroopa Parlamendile aruande, mis sisaldab lõikes 2 d viidatud summade jaotust projektide kaupa. Aruanne sisaldab ka teavet projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi tulemuslikkuse kohta ning soovitusi selle tõhususe suurendamiseks. Katseetapi lõpul konsulteeritakse sellega otseselt seotud sidusrühmadega.

 

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 2 – punkt 14 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14. „projektivõlakirjade riskijagamise instrument” – vahend ühist huvi pakkuvate projektide rahastamise krediidikvaliteedi parandamiseks; Projektivõlakirjade riskijagamise instrument hõlmab projekti võlateenindusriski ning leevendab võlakirjade omanike krediidiriske. Seda kasutatakse ainult selliste projektide puhul, mille rahaline elujõulisus rajaneb projekti tuludel;

14. „projektivõlakirjade riskijagamise instrument” – vahend ühist huvi pakkuvate projektide rahastamise krediidikvaliteedi parandamiseks; Projektivõlakirjade riskijagamise instrument hõlmab projekti võlateenindusriski ning leevendab võlakirjade omanike krediidiriske. Seda kasutatakse ainult:

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 2 – punkt 14 – alapunkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) projektide puhul, mille rahaline elujõulisus rajaneb projekti tuludel;

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 2 – punkt 14 – alapunkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) investeeringute toetamiseks, millele ei leidu turul piisavat rahastamist;

 

 

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 2 – punkt 14 – alapunkt c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) liikmesriikidelt või erainvestoritelt saadavat rahastamist täiendava vahendina;

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 2 – punkt 14 – alapunkt d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) nii, et see ei moonuta konkurentsi siseturul;

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 2 – punkt 14 – alapunkt e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) liidule lisaväärtust andvate projektide puhul, mis tähendab, et projekte tuleks Euroopa tasandil rakendada ainult siis, kui rakendamise ulatus ja tulemused seda õigustavad ning kui projekti eesmärgid on liidu tasandil kergemini saavutatavad kui riigi tasandil;

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 2 – punkt 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15. „krediidikvaliteedi parandamine” – EIP laenude või EIP tagatiste kasutamine projektivõla krediidikvaliteedi suurendamiseks.”

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2 – punkt 3 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) rahaline toetus EIP-le reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks sellistele laenudele või tagatistele, mida EIP annab omavahenditest projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi alusel TEN-T ja TEN-E projektidele. Liidu osalus riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub liidu poolt riskijagamise instrumendile antava panusega ning liidu üldeelarve suhtes ei teki täiendavaid kohustusi. EIP katab kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontrollimine, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas delegeerimiskokkuleppes. 2012. ja 2013. aastal võib kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamiseks ümber paigutada kuni 210 miljonit eurot, sealhulgas transpordiprojektide puhul kuni 200 miljonit eurot ja energiaprojektide puhul kuni 10 miljonit eurot vastavalt üleeuroopalise transpordivõrgu projektide laenutagamisvahendi (LGTT) eelarverealt ja TEN-E eelarverealt. Riskijagamise instrumendi puhul võib investeerimisperioodil saadud tulusid kasutada uute laenude ja tagatiste andmiseks.

g) rahaline toetus EIP-le reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks sellistele laenudele või tagatistele, mida EIP annab omavahenditest projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi alusel TEN-T ja TEN-E projektidele. Liidu osalus riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub liidu poolt riskijagamise instrumendile antava panusega ning liidu üldeelarve suhtes ei teki täiendavaid kohustusi. EIP katab kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontrollimine, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas delegeerimiskokkuleppes ning tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks. 2012. ja 2013. aastal võib kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamiseks ümber paigutada kuni 210 miljonit eurot, sealhulgas transpordiprojektide puhul kuni 200 miljonit eurot ja energiaprojektide puhul kuni 10 miljonit eurot vastavalt üleeuroopalise transpordivõrgu projektide laenutagamisvahendi (LGTT) eelarverealt ja TEN-E eelarverealt.

 

Täpsed eeskirjad sätestatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 680/2007 artikli 6 lõike 1 punktis d ja lisas sätestatud eeskirjadega laenutagamisvahendi kasutuselevõtmise kohta. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata eeskirjade sõnastusest.

 

Riskijagamise instrumendi puhul võib investeerimisperioodil saadud tulusid kasutada uute laenude ja tagatiste andmiseks.

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

Vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 49 esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande EIP rakendamisaruannete kohta.

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Otsuse nr 1639/2006/EÜ (millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)) ning määruse (EÜ) nr 680/2007 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas) muutmine

Viited

COM(2011)0659 – C7-0372/2011 – 2011/0301(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

17.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

17.11.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Werner Langen

14.12.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.2.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Christian Ehler, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, Jacky Hénin, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

António Fernando Correia de Campos, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Seán Kelly, Bernd Lange, Werner Langen, Alajos Mészáros, Mario Pirillo, Alyn Smith, Hannu Takkula, Silvia-Adriana Ţicău

 

 

28.3.2012

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas

( COM(2011)0659 – C7-0372/2011 – 2011/0301(COD) )

Arvamuse koostaja: Antonio Cancian

 

 

LÜHISELGITUS

Kui Euroopa Liit kasutab ainult oma eelarvelisi vahendeid, ei suuda ta kunagi lahendada majanduskasvu ja tööhõivega seotud probleeme.

Komisjon on mitmel korral õigustatult rõhutanud seda võtmerolli, mis taristul on Euroopa majandusele uue hoo andmisel, viidates eelkõige üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T), üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) ja telekommunikatsioonivõrkude arendamisele. Siin peetakse silmas investeeringuid 1500 miljardi euro ulatuses – tõelist Euroopale koostatud Marshalli plaani – konkurentsivõimelisel ja liberaliseeritud Euroopa turul.

Monti aruandes tuletatakse meelde, et ulatuslik avaliku sektori taristu Euroopas, mille näiteks on üleeuroopalised võrgud, on riikidevaheline ja seega ühitamatu praeguste killustatud riiklike skeemidega, ning nende rahastamist kahjustab väga pikkade tähtaegadega likviidse võlakirjaturu puudumine, sellal kui pikaajalised investorid, näiteks pensionifondid, ei leia küllaldasel hulgal oma investeerimisvajadustele vastavaid võlakirju.

Raportöör kiidab heaks Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapi. Raportöör soovitab käivitada katseetapi niipea kui võimalik, et rahuldada tungiv vajadus investeerida Euroopa taristutesse. Ta palub komisjonil kaaluda algatusele suurema summa eraldamist, kasutades selleks ühe võimalusena praeguse TEN-T programmi raames kasutamata jäänud vahendeid.

Raportöör on veendunud, et algatusel on Euroopa majandusele väga positiivne mõju, kuid on samas arvamusel, et mõju piirdub kahjuks projektidega, mille sihiks on lühikese või keskmise tähtajaga tasuvus.

Seetõttu tuleks pidada olulisemaks sammuks uue, taristutele mõeldud Euroopa projektivõlakirjade algatuse käivitamist, mille raames Euroopa Liit osaleks otseselt taristuprojektide kapitalis. Euroopa Liit osaleks taristuprojektide omakapitalis vahetult, kas omaette või koos liikmesriikidega, et parandada pikaajalisele investeeringutasuvusele keskenduvate taristuprojektide rahalist jätkusuutlikkust.

Selle eesmärgi saavutamiseks ei piisa ELi eelarvelistest vahenditest. Liit peaks hankima vahendeid otse kapitaliturgudelt, emiteerides selleks Euroopa projektivõlakirju. Võlakirjade emiteerimisest saadavat tulu kasutaks liit osaluse ostmiseks projektiettevõtetes või eriotstarbelistes ettevõtetes, mis viivad ellu Euroopa huvides olevaid projekte. Liit ei oleks seega pelgalt kaasrahastaja, mida ta on praegu, eraldades toetusi ELi eelarvest või andes Euroopa Investeerimispanga vahendusel laene ja tagatisi. See oleks nii avaliku kui ka erasektori investoritele ja finantsturgudele kindlaks märguandeks. ELi osalemine investorina oleks projekti elluviimise tagatis, mis toimiks olulise katalüsaatori ja võimendajana. See on vajalik meede, mille abil ehitada üles meie maailmajaole tänapäeval nii vajalikud taristud.

Samas säilib liikmesriikide ülioluline roll. EL peab paluma liikmesriikidel jätkuvalt edendada mitmeid tähtsaid reforme, mille näiteks on lubade ja kooskõlastuste selgelt määratletud tähtaegadeks väljastamise bürokraatlike menetluste ladusamaks muutmine, eriotstarbelistele ettevõtetele stiimulite loomine, andes neile näiteks tulude osalise või täieliku maksuvabastuse teatava ajavahemiku jooksul, et kaasata erakapitali, või sekkudes eriotstarbelise majandusüksuse passiivse intressi korral.

Uute, nüüdisaegsete ja integreeritud taristute ülesehitamisel on põhjapanev tähtsus, kui Euroopa soovib jääda maailma mastaabis konkurentsivõimeliseks ja keskseks osalejaks ja säilitada kriisijärgses rahvusvahelises majanduses juhtrolli. Uute taristute loomine tekitab soodsa keskkonna Euroopa edasipüüdlikule ja konkurentsivõimelisele erasektorile, stimuleerib majanduskasvu, loob töökohti ja kaasab tulevased põlvkonnad meie majanduse taaskäivitamisse ning lahendab sel moel mõned meie maailmajao ees seisvad teravaimad probleemid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Järgmisel kümnendil tuleb Euroopa transpordi-, energia-, info- ja kommunikatsioonivõrkudesse investeerida varasemast märksa suuremaid summasid Euroopa 2020 juhtprojektide toetamiseks ning arukate, ajakohastatud ja omavahel täielikult ühendatud taristute arendamiseks, et soodustada siseturu väljakujundamist. TEN-T võrku tuleks investeerida hinnanguliselt kuni 500 miljardit eurot. Üleeuroopalise tähtsusega energiavõrke hõlmavate taristuprojektide puhul on tekkinud oht jääda ilma 100 miljardi euro suurusest investeeringust seoses takistustega lubade andmise, õigusloome ja rahastamise valdkonnas, sektor ise rahastab kõnealuseid projekte veel 100 miljardit euroga. Selleks et saavutada digitaalarengu tegevuskava eesmärk tagada kõikidele Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele kiire internetiühendus, on vaja 181–273 miljardi euro ulatuses investeeringuid, millest erasektori investeeringud peaksid hinnanguliselt jääma 30–100 miljardi euro piiresse.

(3) Järgmisel kümnendil tuleb Euroopa transpordi-, energia-, info- ja kommunikatsioonivõrkudesse investeerida varasemast märksa suuremaid summasid Euroopa 2020 juhtprojektide toetamiseks ning arukate, ajakohastatud ja omavahel täielikult ühendatud taristute arendamiseks, et soodustada siseturu väljakujundamist. TEN-T võrku tuleks investeerida hinnanguliselt kuni 500 miljardit eurot. Üleeuroopalise tähtsusega energiavõrke hõlmavate taristuprojektide puhul on tekkinud oht jääda ilma 100 miljardi euro suurusest investeeringust seoses takistustega lubade andmise, õigusloome ja rahastamise valdkonnas, samas kui sektor ise rahastab kõnealuseid projekte veel 100 miljardit euroga. Selleks et saavutada digitaalarengu tegevuskava eesmärk tagada kõigile ELi kodanikele ja ettevõtjatele kiire internetiühendus, on vaja 181–273 miljardi euro ulatuses investeeringuid, millest erasektori investeeringud peaksid hinnanguliselt jääma 30–100 miljardi euro piiresse. Seejuures tuleb aga tagada, et ELi rahastatavate transpordiinfrastruktuuride puhul võetaks arvese energiatõhususe vajadusi, müra vähendamist selle tekkekohas ning bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuse probleeme.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Tuleb rõhutada, kui tähtis on kavandatud mitmeaastane finantsraamistik vastu võtta, kuna sellega seatakse sisse Euroopa Ühendamise Rahastu (sealhulgas projektivõlakirjade algatus) ja eraldatakse vajalik eelarve.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatusel on kaks eesmärki: esiteks toetada Euroopa poliitiliste prioriteetidega seotud projektide rahastamist ning teiseks hõlbustada erasektori aktiivsemat osalemist taristuprojektide rahastamisel pikaajalise kapitalituru kaudu. See suunab ELi eelarvekulud majanduskasvu soodustavatesse sektoritesse, võttes arvesse ELi eelarvedistsipliini ja praeguses mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud ülempiire.

(7) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatusel on kaks eesmärki: esiteks toetada Euroopa poliitiliste prioriteetidega seotud projektide rahastamist ning teiseks tagada vajalik krediidikvaliteedi parandamine, et meelitada kapitalituru investoreid rahastama taristuprojekte pikaajalise kapitalituru kaudu. See suunab ELi eelarvekulud majanduskasvu soodustavatesse sektoritesse, võttes arvesse ELi eelarvedistsipliini ja praeguses mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud ülempiire.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse raames annavad võlakirju välja projektiettevõtjad ning võlakirjade krediidikvaliteedi parandamiseks kasutatakse ELi eelarvet ja finantspartneri rahalist toetust, et kaasata selliseid laenukapitalituru investoreid nagu pensionifondid ja kindlustusettevõtjad.

(9) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse raames annavad võlakirju välja projektiettevõtjad ning võlakirjade krediidikvaliteedi parandamiseks kasutatakse ELi eelarvet ja finantspartneri rahalist toetust, et kaasata selliseid laenukapitalituru investoreid nagu pensionifondid, kindlustusettevõtjad ja teised huvitatud osapooled.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Järgmine samm, mida tuleks hoolikalt hinnata ning millest tuleks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru anda, on liidu projektivõlakirjade avalikud emissioonid üleeuroopalise lisandväärtusega jätkusuutlike taristuprojektide (nt TEN-T, TEN-E jne) rahastamiseks. Projektivõlakirju tuleks emiteerida pärast ettevalmistusetappi, mille käigus saavad selgeks projekti üksikasjad, mis võimaldavad selle riske ja tulukust põhjalikult hinnata.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Seepärast tuleks praeguse finantsraamistiku kehtivusajal käivitada Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp, et panna alus kapitalituru üldisele osalemisele taristuprojektide rahastamises ning suurendada transpordiprojektide jaoks ettenähtud rahastamisvahendite arvu.

(14) Seepärast tuleks praeguse finantsraamistiku kehtivusajal käivitada Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp, et panna alus kapitalituru üldisele osalemisele taristuprojektide rahastamises ning suurendada transpordiprojektide jaoks ettenähtud rahastamisvahendite valikut, pidades silmas, et transpordi kulud peaksid kajastuma selle hinnas moonutamata kujul, nagu märgitakse 2011. aasta valges raamatus transpordipoliitika kohta.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse üksikasjad ei ole veel päris selged. Võimalike investorite ja kaasatud väljaspoolsete organisatsioonide tõstatatud küsimuste selgitamiseks tuleks katseetapp teostada võimalikult varakult.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapi rakendamiseks tuleb muuta otsust nr 1639/2006/EÜ ja määrust (EÜ) nr 680/2007. Kõnealuse katseetapi eesmärk on toetada ärilise potentsiaaliga taristuprojekte transpordi-, energia- ja IKT sektoris; pärast 2013. aastat võib algatust laiendada ka teistele sektoritele.

(15) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapi rakendamiseks tuleb muuta otsust nr 1639/2006/EÜ ja määrust (EÜ) nr 680/2007. Kõnealuse katseetapi eesmärk on toetada selge üleeuroopalise lisandväärtuse ja ärilise potentsiaaliga taristuprojekte transpordi-, energia- ja IKT sektoris, kusjuures pärast 2013. aastat võib algatust laiendada ka teistele sektoritele.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp tuleb käivitada kavandatava Euroopa Ühendamise Rahastu ettevalmistamise raames. Katseetapp aitab sillutada teed riskijagamise instrumendi rakendamisele Euroopa Ühendamise Rahastu raames.

(17) Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp tuleb käivitada kavandatava Euroopa Ühendamise Rahastu ettevalmistamise raames hiljemalt 31. juulil 2012. Katseetapp sillutab teed riskijagamise instrumendi üleüldisele kasutuselevõtmisele Euroopa Ühendamise Rahastu raames.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Eelarves ennenähtud summasid peab taotlema EIP, et rahastada selliseid projekte, mis panga hinnangul on sobivad ja tõenäoliselt rakendatavad. Kõnealused taotlused tuleb esitada enne 31. detsembrit 2013. Kuna suured taristuprojekid on keerukad, võib tegelik heakskiitmine toimuda hilisemal kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2014.

(20) Eelarves ennenähtud summasid peab taotlema EIP, et rahastada selliseid projekte, mis panga hinnangul on sobivad ja tõenäoliselt rakendatavad. Kõnealused taotlused tuleb esitada enne 31. detsembrit 2013. Kuna suured taristuprojekid on keerukad, võib tegelik heakskiitmine toimuda hilisemal kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2014.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) Kuna 1.–2. märtsi 2012. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes seati Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapi osas kokkuleppe saavutamise tähtajaks 2012. aasta juuni, peab komisjon viivitamata hakkama seda katseetappi ellu viima.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) lisatakse järgmised lõiked 2a–2d:

b) lisatakse järgmised lõiked 2a–2d a:

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1639/2006/EÜ.

Artikkel 31 – lõige 2d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2d a. Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande, mis sisaldab lõikes 2d viidatud summade kasutamist projektide lõikes. Aruandes sisaldub ka teave projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi tulemuslikkuse kohta ning soovitused selle tulemuslikkuse tõstmiseks.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3 – alapunkt b – sissejuhatav osa

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) lisatakse järgmine punkt g:

b) lisatakse järgmised punktid g–g a:

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a) Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande, mis sisaldab lõike 1 punktis g viidatud summade kasutamist projektide lõikes. Aruandes sisaldub ka teave projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi tulemuslikkuse kohta ning soovitused selle tulemuslikkuse tõstmiseks.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) rahaline toetus EIP-le reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks sellistele laenudele või tagatistele, mida EIP annab omavahenditest projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi alusel TEN-T ja TEN-E projektidele. Liidu osalus riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub liidu poolt riskijagamise instrumendile antava panusega ning liidu üldeelarve suhtes ei teki täiendavaid kohustusi. EIP katab kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontrollimine, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas delegeerimiskokkuleppes. 2012. ja 2013. aastal võib kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamiseks ümber paigutada kuni 210 miljonit eurot, sealhulgas transpordiprojektide puhul kuni 200 miljonit eurot ja energiaprojektide puhul kuni 10 miljonit eurot vastavalt üleeuroopalise transpordivõrgu projektide laenutagamisvahendi (LGTT) eelarverealt ja TEN-E eelarverealt. Riskijagamise instrumendi puhul võib investeerimisperioodil saadud tulusid kasutada uute laenude ja tagatiste andmiseks.

g) rahaline toetus EIP-le reservi loomiseks ja kapitali assigneeringuteks sellistele laenudele või tagatistele, mida EIP annab omavahenditest projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi alusel TEN-T ja TEN-E projektidele. Liidu osalus projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub liidu poolt projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile antava panusega ning liidu üldeelarve suhtes ei teki täiendavaid kohustusi. EIP katab kõikide tehingutega kaasnevad jääkriskid. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontrollimine, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas delegeerimiskokkuleppes, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. 2012. ja 2013. aastal võib kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamiseks ümber paigutada kuni 210 miljonit eurot, sealhulgas transpordiprojektide puhul kuni 200 miljonit eurot ja energiaprojektide puhul kuni 10 miljonit eurot vastavalt üleeuroopalise transpordivõrgu projektide laenutagamisvahendi (LGTT) eelarverealt ja TEN-E eelarverealt. Riskijagamise instrumendi puhul võib investeerimisperioodil saadud tulusid kasutada uute laenude ja tagatiste andmiseks.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a) Artikli 17 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

 

„Enne 30. juunit 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on nimekiri artikli 6 lõike 1 punktis g nimetatud finantsabi saamiseks valitud projektidest, näidates ära rahalise panuse suuruse ning asjaomased finantseerimisasutused ja investorid. Komisjon lisab aruandesse heade tavade suunised ja uuenduslikest finantsinstrumentidest huvituda võivate investorite loendi.”

Selgitus

Euroopa Ühendamise Rahastus võimalike muudatuste tegemiseks on vaja täpset teavet projektivõlakirjade katseetapi kohta. Komisjon peaks parlamendile teatama, millised investorid on kaasatud ja kuidas saaks valitud projekte täiustada.

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 680/2007

Artikkel 19 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b) Artiklile 19 lisatakse järgmine lõik:

 

„Enne 2013. aasta lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu käesolevas määruses käsitletavate eri finantsinstrumentide kohta ja arvamuse, kas neid tuleks säilitada või kokku liita.”

Selgitus

Praeguse finantsraamistiku kogemuste ja turu reaktsioonide põhjal peaks komisjon parlamenti teavitama sellest, kas tuleks õigusraamistikku lihtsustada või senine finantsinstrumentide valik säilitada.

MENETLUS

Pealkiri

Otsuse nr 1639/2006/EÜ (millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)) ning määruse (EÜ) nr 680/2007 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas) muutmine

Viited

COM(2011)0659 – C7-0372/2011 – 2011/0301(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

17.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

17.11.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Antonio Cancian

21.11.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.2.2012

26.3.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdi Cristiano Allam, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Michael Cramer, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Petri Sarvamaa, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Spyros Danellis, Karl-Heinz Florenz, Eider Gardiazábal Rubial, Alfreds Rubiks, Janusz Władysław Zemke

 

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Otsuse nr 1639/2006/EÜ (millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)) ning määruse (EÜ) nr 680/2007 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas) muutmine

Viited

COM(2011)0659 – C7-0372/2011 – 2011/0301(COD)

EP-le esitamise kuupäev

19.10.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

17.11.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

17.11.2011

TRAN

17.11.2011

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Göran Färm

25.1.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Reimer Böge, Zuzana Brzobohatá, Jean-Luc Dehaene, Isabelle Durant, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Estelle Grelier, Carl Haglund, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Giovanni La Via, George Lyon, Barbara Matera, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Potito Salatto, Helga Trüpel, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Maria Da Graça Carvalho, Derk Jan Eppink, María Muñiz De Urquiza, Georgios Papastamkos, Paul Rübig, Peter Šťastný

Esitamise kuupäev

2.5.2012

 

 

[1] ELT C 0, 0.0.0000, lk 0.
[2] ELT C 0, 0.0.0000, lk 0.
[3] P7_TA(2011)0266
[4] P7_TA(2011)0068
[5] P7_TA(2012)0023
[6] St tagasimaksmine pärast eelisvõlakirju ja enne omakapitali.
[7] St tagasimaksmine pärast eelisvõlakirju ja enne omakapitali.2 Eriotstarbelise majandusüksuse loomine võlakirjade väljastamiseks, muus vormis võlakohustuste võtmiseks, ELi/EIPi tagatiste ja omakapitali saamiseks.
[8] EIB Papers Volume 13/1 (2008)