Istungidokument

 

A7-0156/2012

20.6.2012

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi

( COM(2011)0890 – C7‑0507/2011 – 2011/0455(COD) )

Õiguskomisjon

Raportöör: Dagmar Roth-Behrendt

 

PR_COD_1amCom

 

 

Kasutatud tähised

  *  nõuandemenetlus  

  ***  nõusolekumenetlus

  ***I  seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

  ***II  seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III  seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

 

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

 

 

 

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

SELETUSKIRI  66

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS  70

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS  80

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS  105

MENETLUS  123

 

 

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi

( COM(2011)0890 – C7‑0507/2011 – 2011/0455(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0890 ),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 336, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0507/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 22. märtsi 2012. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse kontrollikoja ... arvamust[2],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi ( A7-0156/2012 ),

1.  on seisukohal, et ükski liidu institutsioonide ja ametite töötajaskonna vähendamist käsitlev poliitiline kokkulepe ei tohiks kahjustada parlamendi eelarvealaseid õigusi teiste menetluste kontekstis, näiteks iga-aastane eelarvemenetlus või mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitlevad tulevased läbirääkimised; avaldab kindlat vastuseisu katsetele ennetada kõnealuste läbirääkimiste tulemusi;

2.  on veendunud, et komisjoni ettepanek, millega peamiselt püütakse saavutada kokkuhoidu madalama palgaastmega töötajate arvelt, on problemaatiline sotsiaalse õigluse seisukohast;

3.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

 

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused peaksid täiendama haldusmenetluste eeskirju Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 298 sätestatud eesmärgi saavutamisel, tagades, et liidu institutsioonid, asutused, bürood ja ametid saavad oma töös toetuda avatud, tõhusale ja sõltumatule Euroopa haldusele.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Liidule ja tema enam kui 50 institutsioonile ja ametile tuleks tagada kõrgetasemeline avalik haldus, et liit saaks oma aluslepingutest tulenevaid ülesandeid täita võimalikult tulemuslikult ja tulla toime tulevaste nii siseste kui ka väliste väljakutsetega.

(1) Euroopa Liidule ja tema enam kui 50 institutsioonile ja ametile tuleks jätkuvalt tagada kõrgetasemeline avalik haldus, et liit saaks täita oma eesmärke, rakendada oma poliitikat ja meetmeid ning täita oma aluslepingutest tulenevaid ülesandeid võimalikult tulemuslikult ja tulla toime tulevaste nii siseste kui ka väliste väljakutsetega ning teenida liidu kodanike huve.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Seega on vaja luua raamistik, mis võimaldab tööle võtta töökuse ning võimekuse, tulemuslikkuse ja sõltumatuse poolest kõrgetasemelisi töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt liikmesriikide kodanike hulgast, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult.

(2) Seega on vaja tagada raamistik, mis võimaldab köita, tööle võtta ja tööl hoida kõrgelt kvalifitseeritud ja mitut keelt valdavaid töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt liikmesriikide kodanike hulgast ja soolist tasakaalu nõuetekohaselt arvesse võttes ning kes on sõltumatud ja vastavad kõige kõrgematele kutsenõuetele, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult. Sellega seoses tuleb ületada praegused raskused, millega institutsioonid puutuvad kokku teatavatest liikmesriikidest ametnike või töötajate töölevõtmisel.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Kuna Euroopa avalik teenistus on liidu eesmärke ja elanikkonda arvestades väga väike, ei tohiks liidu institutsioonide ja ametite töötajate arvu vähendamine tuua kaasa neile vastavalt aluslepingutes sätestatud kohustustele ja volitustele antud ülesannete, kohustuste ja funktsioonide halvemat täitmist. Seda silmas pidades peavad iga institutsiooni ja ameti personalikulud kõigi nende töötajate kategooriate osas olema läbipaistvamad.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Euroopa avalikult teenistuselt oodatakse kutse-eetika kõrgeimatele standarditele vastamist ja igal ajal sõltumatuks jäämist. Seetõttu tuleks veelgi täpsustada personalieeskirjade II jaotist, milles sätestatakse õiguste ja kohustuste raamistik. Ametnikud või endised ametnikud, kes ei täida kõnealuseid kohustusi, peaksid kandma distsiplinaarvastutust.

 

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 c) Töölevõtmisel tuleks tagada, et töötajad valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt kõikide liikmesriikide kodanike hulgast. Sellega seoses peaks komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru võimalikust kodakondsuste tasakaalustamatusest. Pärast viieaastast hindamisperioodi tuleks institutsioonidele anda võimalus võtta parandusmeetmeid oma ametnike kodakondsuste kauaaegse ja suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega. Parandusmeetmed tuleks määrata kindlaks komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ning asjaomane institutsioon peaks neid rakendama üldiste rakendussätete alusel, mille ta on eelnevalt vastu võtnud. Need meetmed ei tohiks kunagi tuua kaasa muid kui tulemustel põhinevaid töölevõtukriteeriume.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Laiem eesmärk peaks olema inimressursside haldamise optimeerimine Euroopa avalikus teenistuses, mida iseloomustab pädevus, sõltumatus, lojaalsus, erapooletus ja stabiilsus ning kultuuriline ja keeleline mitmekesisus.

(3) Laiem eesmärk peaks olema inimressursside haldamise optimeerimine Euroopa avalikus teenistuses, mida iseloomustab kõrge tase, pädevus, sõltumatus, lojaalsus, erapooletus ja stabiilsus, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning atraktiivsed töölevõtutingimused.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Kuigi käesoleva määrusega tehtavad personalieeskirjade muudatused toovad kaasa teatava kokkuhoiu liidu eelarves, ei tohiks sellega mingil juhul ennetada liidu institutsioonide ja ametite töötajaskonna muutmist puudutavaid tulevasi otsuseid, mis kuuluvad eelarvepädevate institutsioonide ainupädevusse.

Selgitus

Euroopa Parlament kui eelarvepädev institutsioon vastutab iga-aastase eelarvemenetluse raames kõikide otsuste eest, mis käsitlevad ELi institutsioonide halduseelarvet ja ametikohtade loetelusid. Töötajaskonna vähendamisega seotud eesmärgid ei tohiks ennetada eelarvepädevate institutsioonide otsuseid selles kontekstis ega mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle peetavate tulevaste läbirääkimiste tulemusi. Veelgi tähtsam on, et põhjalikult hinnataks töötajaskonna olulise vähendamise mõju institutsioonide töö kvaliteedile, enne kui selles valdkonnas poliitilisi kohustusi võetakse.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b) Ametnikud peaksid läbima üheksakuulise katseaja. Ametniku ametisse kinnitamise üle otsustamisel ei peaks ametisse nimetav asutus või ametiisik tuginema üksnes katseaja aruandele, vaid ka katseajal oleva isiku käitumisele, pidades silmas tema personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi. Kui katseajal oleva isiku töö on osutunud selgelt nõuetele mittevastavaks, peaks olema võimalik teha tema kohta aruanne hiljemalt viis kuud pärast tema katseaja algust. Vastasel juhul tuleks aruanne teha üksnes katseaja lõpus.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Et Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate ostujõud areneks paralleelselt liikmesriikide keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate omaga, on oluline säilitada palkade mitmeaastane mehhanism ehk „meetod” ning pikendada selle kohaldamist kuni 2022. aasta lõpuni koos läbivaatamisega viienda aasta lõpus. Lahknevus, mis tekkis ühelt poolt alati halduslikku laadi olnud meetodi mehhanismi ja selle tulemuse vahel, mille nõukogu võttis vastu üksinda, tekitas varem raskusi ega ole kooskõlas Lissaboni lepinguga. Seepärast on asjakohane lasta seadusandjatel otsustada personalieeskirjade käesolevate muudatuste vastuvõtmisel meetodi üle, mis võimaldaks kõiki palkasid, pensione ja toetusi igal aastal automaatselt ajakohastada. Ajakohastamise aluseks on poliitilised otsused, mille iga liikmesriik võtab vastu oma riigiteenistujate palkade kohandamise kohta.

(4) Et Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate ostujõud areneks paralleelselt liikmesriikide keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate omaga, on oluline säilitada palkade mitmeaastane mehhanism ehk „meetod”. Lahknevus, mis tekkis ühelt poolt alati halduslikku laadi olnud meetodi mehhanismi ja selle tulemuse vahel, mille nõukogu võttis vastu üksinda, tekitas varem raskusi ega ole kooskõlas Lissaboni lepinguga. Seepärast on asjakohane lasta seadusandjatel otsustada personalieeskirjade käesolevate muudatuste vastuvõtmisel meetodi üle, mis võimaldaks kõiki palkasid, pensione ja toetusi igal aastal automaatselt ajakohastada. Ajakohastamise aluseks on poliitilised otsused, mille iga liikmesriik võtab vastu oma riigiteenistujate palkade kohandamise kohta.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Meetodi kohaldamisest Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele tulenevad võimalikud eelised tuleks tasakaalustada erimaksu säilitamisega, mis tuleks ümber nimetada „solidaarsusmaksuks”. Kui aastatel 2004–2012 kehtinud erimaksu määr tõusis aja jooksul järk-järgult ja oli keskmiselt 4,23 %, tundub praeguses olukorras, kus tuleb arvestada keerukat majanduslikku konteksti ja selle mõju Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusele, asjakohane määrata solidaarsusmaksu määraks ühtne 6 %. Solidaarsusmaks peaks kõigile Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kehtima sama kaua kui „meetod” ise.

(6) Meetodi kohaldamisest Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele tulenevad võimalikud eelised tuleks tasakaalustada erimaksu säilitamisega, mis tuleks ümber nimetada „solidaarsusmaksuks”. Kui aastatel 2004–2012 kehtinud erimaksu määr tõusis aja jooksul järk-järgult ja oli keskmiselt 4,23 %, tundub praeguses olukorras, kus tuleb aidata rahastada liidu majanduskasvu ja tööhõivepoliitikat liidu eelarvest ning arvestada keerukat majanduslikku konteksti ja selle mõju Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusele, asjakohane määrata solidaarsusmaksu määraks ühtne 6 %. Solidaarsusmaks peaks kõigile Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kehtima sama kaua kui „meetod” ise.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Demograafilistest muutustest ja asjaomase elanikkonna vanusestruktuuri muutumisest tulenevalt tuleb pensioniiga tõsta, kuid rakendada siiski üleminekumeetmed juba tööle võetud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes. Neid üleminekumeetmeid on vaja selleks, et austada nende ametnike omandatud õigusi, kes on juba tööle võetud ja kes on teinud sissemakseid Euroopa Liidu ametnike nominaalpensioni fondi.

(7) Demograafilistest muutustest ja asjaomase elanikkonna vanusestruktuuri muutumisest tulenevalt tuleb pensioniiga tõsta, kuid rakendada siiski üleminekumeetmeid juba tööle võetud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes. Neid üleminekumeetmeid on vaja selleks, et austada nende ametnike omandatud õigusi, kes on juba tööle võetud ja kes on teinud sissemakseid Euroopa Liidu ametnike nominaalpensioni fondi. Pensioniiga tuleks ka muuta paindlikumaks, et töötajatel oleks lihtsam jätkata soovi korral töötamist 67-aastaseks saamiseni ja et erandkorras oleks võimalik jätkata töötamist 70-aastaseks saamiseni.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Seda palvet arvesse võttes on asjakohane, et edutamine kõrgemale palgaastmele peaks sõltuma selliste tööülesannete täitmisest, mille olulisus õigustab ametniku määramist vastavale kõrgemale astmele.

(11) Seda palvet arvesse võttes on asjakohane, et edutamine kõrgemale palgaastmele peaks sõltuma isiklikust pühendumusest, oskuste ja pädevuste parandamisest ning selliste tööülesannete täitmisest, mille olulisus õigustab ametniku määramist vastavale kõrgemale astmele.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Praeguse tegevusüksuse AST karjääristruktuuride edasiseks kohandamiseks mitmesuguste töökohustustega ja halduskulude vähendamise vältimatu sammuna tuleks sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks kasutusele võtta uus tegevusüksus AST/SC. Palgad ja ametialase edutamise määrad seostavad asjakohaselt tööülesanded ja palgad. Sel moel on võimalik säilitada stabiilne ja kõikehõlmav Euroopa avalik teenistus.

(13) Praeguse tegevusüksuse AST karjääristruktuuride edasiseks kohandamiseks mitmesuguste töökohustustega ja halduskulude vähendamise vältimatu sammuna tuleks sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks kasutusele võtta uus tegevusüksus AST/SC. Palgad ja ametialase edutamise määrad peaksid seostama asjakohaselt vastutustaseme ja palgad. Sel moel on võimalik säilitada stabiilne ja kõikehõlmav Euroopa avalik teenistus. Komisjon peaks hindama selle uue tegevusüksuse kasutuselevõtmise ulatust ja mõju ning esitama sellekohase aruande, võttes eriti arvesse naiste olukorda, nii et oleks tagatud stabiilse ja kõikehõlmava Euroopa avaliku teenistuse säilimine.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Institutsioonides kehtivad tööajad tuleks viia kooskõlla teatavates liikmesriikides kehtivatega, et tasakaalustada töötajaskonna vähenemist institutsioonides. Minimaalse nädalase tööaja kehtestamine tagab, et institutsioonide töötajad tulevad toime Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidest tuleneva töökoormusega, ning ühtlustab solidaarsusest kogu Euroopa Liidu avaliku teenistusega institutsioonide töötingimused.

(14) Institutsioonides kehtivaid tööaegu tuleks kohandada, et tasakaalustada töötajaskonna vähenemist institutsioonides. Kohandamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide avalikus teenistuses kehtivaid tööaegu. Minimaalse nädalase tööaja kehtestamine tagab, et institutsioonide töötajad tulevad toime Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidest tuleneva töökoormusega, ning ühtlustab solidaarsusest kogu Euroopa Liidu avaliku teenistusega institutsioonide töötingimused.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Lepinguliste töötajate töölevõtmiseks on asjakohane ette näha paindlikum raamistik. Euroopa Liidu institutsioonidele tuleks seepärast anda võimalus võtta ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all täidetavate ülesannete jaoks tööle lepingulisi töötajaid kuni kuueks aastaks. Lisaks, kuigi valdav enamik ametnikke võetakse ka edaspidi tööle avaliku konkursi korras, tuleks institutsioonidele anda õigus korraldada sisekonkursse, mis oleksid avatud ka lepingulistele töötajatele.

(19) Lepinguliste töötajate töölevõtmiseks on asjakohane ette näha paindlikum raamistik. Euroopa Liidu institutsioonidele tuleks seepärast anda võimalus võtta ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all täidetavate ülesannete jaoks tööle lepingulisi töötajaid kuni viieks aastaks. Lisaks, kuigi valdav enamik ametnikke võetakse ka edaspidi tööle avaliku konkursi korras, tuleks institutsioonidele anda õigus korraldada sisekonkursse, mis oleksid avatud ka lepingulistele töötajatele.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) ELi pensioniskeem hõlmab sarnaselt personalieeskirjade kohaste muude töötajatega ka ametite töötajaid. Täiesti isefinantseeritavad ametid tasuvad praegu skeemi tööandja sissemakseid. Eelarve läbipaistvuse ja tasakaalustatuma koormuse jagamise tagamiseks peaksid ametid, mida rahastatakse osaliselt Euroopa Liidu üldeelarvest, tasuma tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu eelarvest saadav toetus. Kuna see uus säte võib nõuda ametite kogutavaid tasusid käsitlevate asjaomaste eeskirjade kohandamist, tuleks seda kohaldada alles alates 1. jaanuarist 2016. Vajaduse korral peaks komisjon esitama ettepanekud kõnealuste eeskirjade kohandamiseks.

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Luua tuleks personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirjade register, mida peaks haldama Euroopa Liidu Kohus. See register, millega võivad tutvuda kõik institutsioonid ja ametid, võimaldab läbipaistvust ja edendab personalieeskirjade järjepidevat kohaldamist.

(22) Luua tuleks personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirjade, sealhulgas erandite lubade register, mida peaks haldama Euroopa Liidu Kohus. See register, millega võivad tutvuda kõik institutsioonid ja ametid, võimaldab läbipaistvust ja edendab personalieeskirjade järjepidevat kohaldamist.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

(26) Komisjon peab delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama kõigi asjakohaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 1d – lõige 4 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. artikli 1d lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

 

„4. Lõike 1 tähenduses on inimesel puue, kui tal on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis […] võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Vaegus määratakse kindlaks artiklis 33 sätestatud korras.”;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on viia personalieeskirjade artiklis 1d sisalduv puuetega inimeste mõiste määratlus kooskõlla ÜRO puuetega inimeste konventsiooni artiklis 1 kasutatud määratlusega.

 

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1 b (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 1d – lõige 4 – lõik 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. artikli 1d lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

 

„Võrdse kohtlemise põhimõte ei takista institutsioonide ametisse nimetavaid asutusi või ametiisikuid säilitamast või võtmast meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada puuetega inimestel tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi oma tööalases karjääris.”;

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1 c (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 1e – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c. artikli 1e lõige 1 asendatakse järgmisega:

 

„1. Töötavatel ametnikel on juurdepääs institutsioonide poolt vastuvõetud sotsiaalmeetmetele, sealhulgas tööelu pereeluga ühitamise erimeetmetele, ja artiklis 9 nimetatud sotsiaalhoolekandeasutuste poolt pakutavatele teenustele. Endistel ametnikel on juurdepääs teatud osale sotsiaalse iseloomuga erimeetmetele.”;

 

 

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3

Personalieeskirjad

Artikkel 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Eelarve igat institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loetelus on näidatud iga palgaastme või tegevusüksuse ametikohtade arv.

1. Eelarve igat institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loetelus on näidatud iga palgaastme või tegevusüksuse ametikohtade arv.

Iga institutsiooni ametikohtade loetelu vastab kohustustele, mis on kindlaks määratud mitmeaastases finantsraamistikus ja selle rakendamist käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes.

 

2. Ilma et see piiraks artiklis 45 sätestatud teenetel põhineva ametialase edutamise põhimõtte kohaldamist, tagab nimetatud loetelu, et igas institutsioonis vastab ametikohtade loetelu iga palgaastme vabade ametikohtade arv iga aasta 1. jaanuaril eelmise aasta 1. jaanuaril madalamal palgaastmel töötavate ametnike arvule, korrutatuna I lisa B jaos kõnealusele palgaastmele sätestatud määradega. Kõnealuseid määrasid kohaldatakse viie aasta keskmise põhjal alates 1. jaanuarist 2013.

2. Ilma et see piiraks artiklis 45 sätestatud teenetel põhineva ametialase edutamise põhimõtte kohaldamist, tagab nimetatud loetelu, et igas institutsioonis vastab ametikohtade loetelu iga palgaastme vabade ametikohtade arv iga aasta 1. jaanuaril eelmise aasta 1. jaanuaril madalamal palgaastmel töötavate ametnike arvule, korrutatuna I lisa B jaos kõnealusele palgaastmele sätestatud määradega. Kõnealuseid määrasid kohaldatakse viie aasta keskmise põhjal alates 1. jaanuarist 2013.

3. I lisa B jaos sätestatud määrad vaadatakse läbi viie aasta möödudes 1. jaanuarist 2013 aruande põhjal, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ja komisjoni ettepaneku põhjal.

3. I lisa B jaos sätestatud määrad vaadatakse läbi viie aasta möödudes 1. jaanuarist 2013 aruande põhjal, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ja komisjoni ettepaneku põhjal.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 alusel.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 alusel.

4. Nimetatud viie aasta möödudes esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande tegevusüksust AST/SC käsitlevate sätete ning XIII lisa artiklis 30 sisalduvate üleminekusätete rakendamise kohta, võttes arvesse seda, kuidas on kõigis institutsioonides muutunud vajadus sekretäride ja kantseleitöötajate järele ning arenenud alalised ja ajutised ametikohad tegevusüksuses AST ning lepinguliste töötajate arv tegevusüksuses II.

4. Nimetatud viie aasta möödudes esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande tegevusüksust AST/SC käsitlevate sätete ning XIII lisa artiklis 30 sisalduvate üleminekusätete rakendamise kohta, võttes arvesse seda, kuidas on kõigis institutsioonides muutunud vajadus sekretäride ja kantseleitöötajate järele ning arenenud alalised ja ajutised ametikohad tegevusüksustes AST ja AST/SC.

 

Selgitus

 

Institutsioonidele tuleks jätta õigus valida ise kokkuhoiumeetodid ning vahendid, millelt kokku hoida. On ka täiesti piisav, kui ametikohtade loetelu seostatakse institutsioonide eelarvega, mis põhineb ELi üldeelarvel, mis omakorda lähtub mitmeaastasest finantsraamistikust.

 

Lõike 4 muudatus kujutab endast tehnilist laadi kohandust. Kuna küsimus on aruande esitamises tegevusüksust AST/SC käsitlevate sätete rakendamise kohta, tuleks muutunud vajadustele ja ametikohtade arengule viidates seda tegevusüksust samuti nimetada.

 

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 5 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. artikkel 11 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 11

 

Ametnik täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult liidu huve silmas pidades; ta ei palu ega võta vastu juhiseid üheltki institutsiooniväliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt ega isikult. Ta täidab talle pandud kohustusi objektiivselt, erapooletult ja kooskõlas lojaalsuskohustustega liidu vastu.

 

Ametnik ei võta ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata üheltki valitsuselt ega mujalt väljastpoolt oma institutsiooni vastu mingit autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametisse nimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.

 

Enne ametniku töölevõtmist uurib ametisse nimetav asutus või ametiisik, ega kandidaadil ei ole tema sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huvisid või mis tahes muud huvide konflikti. Sel eesmärgil teavitab kandidaat ametisse nimetavat asutust või ametiisikut erivormi kasutades mis tahes praegusest või võimalikust huvide konfliktist. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab seda arvesse nõuetekohaselt põhjendatud arvamuses.

 

Käesolevat artiklit kohaldatakse vajalike muudatustega ametnike suhtes, kes naasevad isiklikel põhjustel võetud puhkuselt.”;

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 5 b (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b. artikkel 16 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 16

 

Ka pärast teenistusest lahkumist on ametnik kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste või soodustuste vastuvõtmisel.

 

Ametnikud, kes kavatsevad hakata tegelema palga eest või tasuta kutsealaste tegevustega kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist, teatavad sellest oma institutsioonile erivormi kasutades. Kui selline tegevus on seotud ametniku poolt viimasel kolmel aastal teenistuses tehtud tööga ja võiks viia konfliktini institutsiooni õigustatud huvidega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuse huvisid silmas pidades kas keelata tal võtmast sellist kohustust või annab oma nõusoleku vastavalt talle sobivatele tingimustele. Institutsioon teatab pärast nõupidamist ühiskomiteega oma otsuse 30 tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Kui sellist teatamist ei ole tehtud kõnealuse perioodi lõpuks, siis loetakse see vaikivaks nõusolekuks.

 

Rakendusmeetmetes määratletud endiste kõrgemate ametnike puhul keelab ametisse nimetav asutus või ametiisik põhimõtteliselt neil 12 kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist tegeleda oma endise institutsiooni töötajatele suunatud lobi- või toetustööga oma ettevõtte, klientide või tööandjate heaks küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimasel kolmel teenistusaastal.

 

Isiklikel põhjustel võetavat puhkust ei anta ametnikule palga eest või tasuta niisuguse kutsealase tegevuse alustamiseks, mis hõlmab lobitööd või ELi institutsioonis tehtava lobitöö alast nõustamistegevust või mis võib tuua kaasa konflikti tema teenistuse õigustatud huvidega või niisuguse konflikti võimaluse.

 

Kooskõlas 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta* avaldab iga institutsioon kord aastas käesoleva artikli rakendamist käsitleva teabe, sealhulgas hinnatud juhtude loetelu.”;

 

____________

 

* EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 6 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. artikkel 19 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 19

 

Kohtumenetluses ei avalda ametnik ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata mingil alusel teavet, mida ta teab oma kohustuste tõttu. Luba ei anta ainult juhul, kui seda nõuavad liidu huvid ja kui keeldumine ei too ametniku suhtes kaasa kriminaalõiguslikke tagajärgi. Ametnik järgib seda kohustust ka pärast töölt lahkumist.

 

Esimese lõigu sätteid ei kohaldata ametniku või endise ametniku suhtes, kes annab Euroopa Liidu Kohtule või mõne institutsiooni distsiplinaarnõukogule tunnistusi asjas, mis käsitleb Euroopa Liidu ühte teenistujat või endist teenistujat.

 

Euroopa Parlamendi asutatud uurimiskomisjonide puhul määratakse ametnike kohustused kindlaks määruses, mis võetakse vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 alusel.”;

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 6 b (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 21a – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b. artiklile 21a lisatakse järgmine lõige:

 

„2a. Ülemused või asjaomane institutsioon ei tee kahju ametnikule, kes teavitab oma ülemusi korraldustest, mida ta pidas ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavateks.”;

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 6 c (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 22c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 c. artikli 22b järele lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 22c

 

Vastavalt artiklitele 24 ja 90 kehtestab iga institutsioon menetluse, mille kohaselt käsitletakse ametnike kaebusi selle kohta, kuidas neid koheldi nende poolt artikli 22a või 22b alusel oma kohustuste täitmise järel või tagajärjel. Asjaomane institutsioon tagab, et selliseid kaebusi käsitletakse konfidentsiaalselt ja õigustatud asjaoludel enne artiklis 90 sätestatud tähtaegade möödumist.

 

Iga institutsioon kehtestab sise-eeskirjad, mis reguleerivad muu hulgas järgmist:

 

– artikli 22a lõikes 1 või artiklis 22b viidatud ametnikele teabe andmine nende poolt teatatud asja käsitlemise kohta;

 

– kõnealuste ametnike õigustatud huvide ja eraelu puutumatuse kaitse ning

 

– käesoleva artikli esimeses lõigus viidatud kaebuste käsitlemise menetlus.”;

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8

Personalieeskirjad

Artikkel 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27

Artikkel 27

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki töökohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki töökohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsuste kauaaegse ja suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, vastu võtta parandusmeetmeid. Need parandusmeetmed ei tohi kaasa tuua muid kui tulemustel põhinevaid töölevõtukriteeriume. Enne selliste parandusmeetmete vastuvõtmist kehtestab asjaomase institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike jõustamiseks artikli 110 kohaselt.

Viie aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2013 hindab komisjon esimese lõigu rakendamist ning annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru võimalikust ametnike kodakondsuste tasakaalustamatusest.

 

Pärast selle ajavahemiku möödumist võimaldab liidu kodanike võrdsuse põhimõte institutsioonil rakendada parandusmeetmeid ametnike kodakondsuste kauaaegse ja suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, ning järgmistes lõikudes sätestatud korras.

Viie aasta möödudes 1. jaanuarist 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eelmise lõigu rakendamise kohta.

Pärast teises lõigus osutatud ajavahemiku möödumist võib parandusmeetmed võtta vastu artiklites 110a ja 110b sätestatud korras.

 

Enne selliste parandusmeetmete rakendamist institutsiooni poolt võtab asjaomase institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik vastu üldsätted vastavalt artiklile 110. Sellised parandusmeetmed ei tohi kaasa tuua muid kui tulemustel põhinevaid töölevõtukriteeriume.

 

Komisjon esitab iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kolmanda lõigu rakendamise kohta.

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 9

Personalieeskirjad

Artikkel 29 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. artikli 29 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

9. artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega:

 

„1. Enne vaba ametikoha täitmist mõnes institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt:

 

a) kas seda kohta on võimalik täita:

 

i) üleviimise teel või

 

ii) ametisse nimetamise teel vastavalt artiklile 45a või

 

iii) ametialase edutamise teel

 

institutsiooni sees;

„Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist b korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele.”;

b) kas teiste institutsioonide sama palgaastme ametnikud on esitanud üleviimistaotlusi ja/või kas korraldada institutsioonis sisekonkurss, mis on avatud üksnes ametnikele ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 2 määratletud ajutistele töötajatele;

 

ning rakendab siis konkursimenetlust kas kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas.

 

Menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks.

 

Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist b korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis võib olla avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele, tingimusel et nad on töötanud lepinguliste töötajatena asjaomase institutsiooni heaks vähemalt kolm aastat konkursil osalemise avalduste vastuvõtmise viimase kuupäeva seisuga.”;

 

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 10

Personalieeskirjad

Artikkel 31 – lõige 2 – lause 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8.

Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1–SC 3, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8.

Selgitus

Institutsioonid peaksid saama määrata tegevusüksuses AST/SC tööle võetava ametniku esimese palgaastme, võttes arvesse nt tema kogemust, nii nagu seda tehakse ka tegevusüksuste AST ja AD töötajate puhul.

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 11 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 34

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 a. artikkel 34 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 34

 

1. Ametnikud peavad enne ametisse kinnitamist läbima üheksakuulise katseaja. Ametniku ametisse kinnitamise otsus tehakse lõikes 3 osutatud aruande põhjal, samuti ametisse nimetava asutuse või ametiisiku käsutuses olevate andmete põhjal katseajal oleva isiku käitumise kohta II jaotist silmas pidades.

 

Kui ametnik ei saa katseaja jooksul haiguse, artiklis 58 nimetatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu täita oma kohustusi järjest vähemalt ühe kuu jooksul, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Kogu katseaeg ei ole mingil juhul pikem kui 15 kuud.

 

2. Kui katseajal oleva teenistuja töö osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta teha aruande enne katseaja lõppu ükskõik millal, kuid hiljemalt viis kuud pärast tema katseaja algust.

 

See aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus teha kirjalikult oma märkused kaheksa päeva jooksul. Katseajal oleva teenistuja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamata ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes küsib ühiselt hindamiskomiteelt kolme nädala jooksul arvamuse selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib otsustada katseajal oleva teenistuja teenistusest vabastada enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ametniku ülejäänud katseajaks tööle muusse talitusse.

 

3. Vähemalt üks kuu enne katseaja lõppu tehakse aruanne katseajal oleva teenistuja suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja käitumise kohta teenistuses. See aruanne edastatakse katseajal olevale teenistujale, kellel on õigus teha kirjalikult oma märkused kaheksa päeva jooksul.

 

Kui aruandes soovitatakse teenistuja teenistusest vabastada […], edastab katseajal oleva teenistuja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes peab ühise hindamiskomiteega kolme nädala jooksul nõu selle üle, milliseid meetmeid tuleb võtta.

 

Kui katseajal olev teenistuja ei osutu vastavaks oma ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe. [...]

 

[...]

 

4. Kui katseajal olev teenistuja vabastatakse teenistusest ja tal ei ole võimalust viivitamatult asuda tööle mujal, saab katseajal teenistusest vabastatu hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses rohkem kui aasta, kahe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses vähemalt kuus kuud, ja ühe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses alla kuue kuu.

 

5. Lõikeid 2, 3 ja 4 […] ei kohaldata ametnike suhtes, kes lahkuvad ametist omal soovil enne katseaja lõppu.”;

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 12

Personalieeskirjad

Artikkel 37

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. artikli 37 punkti b teises taandes asendatakse sõna „institutsioonide” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”;

12. artikkel 37 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 37

 

Lähetuses olev ametnik on alaline ametnik, kes on ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega:

 

a) suunatud teenistuse huvides:

 

– täitma ajutiselt ülesandeid ametikohal väljaspool institutsiooni, mille teenistuses ta on, või

 

– abistama ajutiselt isikut, kes töötab aluslepingutega ettenähtud ametikohal, või mõne liidu institutsiooni või organi valitud presidenti või mõnd Euroopa Parlamendi poliitilist fraktsiooni või Regioonide Komiteed või Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee gruppi; või

 

b) suunatud ajutiselt Euroopa Liidu mõne muu institutsiooni teenistusse või

 

c) suunatud töötama ajutiselt ametikohal, mis kuulub nende ametikohtade loetellu, mida rahastatakse teadusuuringute ja investeeringute assigneeringutest ja mille eelarvepädevad institutsioonid on liigitanud ajutiseks ametikohaks.

 

Ametniku võib omal soovil ning teenistuse ülekaalukate huvide puudumise korral suunata ajutiselt:

 

– liikmesriigi avaliku halduse asutuse teenistusse;

 

– […] sellise liidu huvide edendamisega tegeleva organisatsiooni teenistusse, mis on kantud nimekirja, mis koostatakse liidu institutsioonide kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.

 

Lähetuses viibivale ametnikule säilivad vastavalt artiklites 38 ja 39 sätestatud tingimustele kõik tema õigused ning ta on kohustatud täitma edasi kõiki oma kohustusi oma koduinstitutsiooni ametnikuna. Võttes arvesse artikli 77 kolmanda lõigu pensionialaseid sätteid, kohaldatakse esimese lõigu punkti a teises taandes nimetatud lähetuses olevate ametnike suhtes siiski samu sätteid kui nende ametnike suhtes, kelle palgaaste on sama kui ametikohal, millel asjaomane isik lähetuse ajal töötab.

 

Iga alaliselt töötav ametnik või isiklikel põhjustel puhkusel viibiv ametnik võib taotleda või talle võib pakkuda lähetust üksuse teenistuse huvides. Kui ametnik on lähetusse saadetud, peatatakse tema isiklikel põhjustel võetud puhkus.”;

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 12 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 38

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 a. artikkel 38 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 38

 

Lähetust teenistusüksuse huvides reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:

 

a) lähetusotsuse teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast asjaomase ametniku ärakuulamist;

 

b) lähetuse kestuse määrab kindlaks ametisse nimetav asutus või ametiisik ning selle võib teenistusüksuse huvides igal ajal lõpetada;

 

c) iga kuue kuu möödudes võib asjaomane ametnik taotleda lähetuse lõpetamist;

 

d) artikli 37 punkti a esimese taande kohases lähetuses oleval ametnikul on õigus saada palgalisa, kui kogu töötasu ametikohal, kuhu ta on lähetatud, on väiksem kui tema palgaastme ja -järgu puhul selles institutsioonis, mis ta lähetusse saatis; lisaks sellele on tal õigus saada hüvitist kõigi muude lähetusega seotud lisakulude katteks;

 

e) artikli 37 punkti a esimese taande kohases lähetuses olev ametnik jätkab pensionimaksete tasumist oma palgast ametikohal, mis vastab tema palgaastmele ja -järgule institutsioonis, mis ta lähetusse saatis;

 

f) lähetuses viibivale ametnikule säilib tema ametikoht, õigus tõusta kõrgemale astmele ning õigus ametialasele edutamisele; ta osaleb koduinstitutsiooni edutamismenetluses samadel tingimusel nagu kõnealuse institutsiooni muud ametnikud;

 

g) lähetuse lõppemise korral ennistatakse ametnik kohe ametikohale, millel ta töötas enne lähetust.”;

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 12 b (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 40

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 b. artikkel 40 asendatakse järgmisega:

 

„1. Alalisele ametnikule tohib erandlikel asjaoludel ja tema enda taotlusel anda isiklikel põhjustel palgata puhkust. Artikli 12b kohaldamist jätkatakse isiklikel põhjustel võetud puhkuse ajal.

 

1a. Isiklikel põhjustel võetavat puhkust ei anta ametnikule palga eest või tasuta niisuguse kutsealase tegevuse alustamiseks, mis hõlmab lobitööd või ELi institutsioonis tehtava lobitöö alast nõustamistegevust või mis võib tuua kaasa konflikti tema teenistuse õigustatud huvidega või niisuguse konflikti võimaluse.

 

2. Selline puhkus ei kesta üle ühe aasta, ilma et see piiraks artikli 15 sätteid. Puhkust võib pikendada.

 

Pikendada võib kuni aasta võrra. Isiklikel põhjustel võetud puhkuse kogukestus ei või ületada kuut aastat kogu ametniku ametiaja jooksul.

 

Kui aga ametnik taotleb sellist puhkust selleks, et:

 

i) tegeleda sellise lapse kasvatamisega, kes on ametniku ülalpeetav VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses ja kellel on institutsiooni meditsiinitöötaja tuvastatud raske vaimne või füüsiline puue ja kes vajab pidevat hooldamist või järelevalvet; või

 

ii) saata oma abikaasat, kes on samuti liidu ametnik või muu teenistuja ning kes peab oma tööülesannete tõttu asuma alaliselt elama niivõrd kaugele taotluse esitanud ametniku teenistuskohast, et ühise kodu loomine sellisesse kohta kahjustaks taotluse esitanud ametniku töökohustuste täitmist; või

 

iii) abistada oma abikaasat, ülenejat sugulast, alanejat sugulast, venda või õde arstitõendiga kinnitatud raske haiguse või puude korral,

 

võib puhkust pikendada piiranguteta, tingimusel et iga pikendamise ajal on täidetud tingimused, mille tõttu puhkust anti.

 

3. Puhkuse ajal ei ole ametnikul õigust tõusta kõrgemale palgaastmele või ametijärgule; tema osalus artiklites 72 ja 73 ettenähtud sotsiaalkindlustusskeemis ning sellest tulenev riskikate peatatakse.

 

Ametnik, kes ei tee tasustatavat tööd, võib […] isiklikel põhjustel võetud puhkuse alguskuule järgneva kuu jooksul siiski taotleda, et tema suhtes jätkataks nende artiklite kohase kindlustuse kohaldamist, tingimusel et ta teeb isiklikel põhjustel võetud puhkuse esimese aasta jooksul pooled artikli 72 lõikes 1 ja artikli 73 lõikes 1 osutatud riskide katmiseks mõeldud sissemaksetest ja ülejäänud puhkuse jooksul kõik sissemaksed. Artikli 73 kohane kindlustuskate on olemas üksnes siis, kui tal on artikli 72 kohane kindlustuskate. Sissemaksed arvutatakse ametniku viimase põhipalga alusel. Peale selle võib ametnik, kes tõendab, et tal ei ole võimalik omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, taotluse korral omandada kuni ühe aasta jooksul uuesti pensioniõiguse, tingimusel et ta teeb sissemakse, mis võrdub kolmekordse artikli 83 lõikes 2 ettenähtud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja -järgule vastava põhipalga alusel.

 

4. Isiklikel põhjustel antakse puhkust järgmiste eeskirjade kohaselt:

 

a) selle annab asjaomase ametniku taotlusel ametisse nimetav asutus või ametiisik;

 

b) pikendustaotlus tuleb esitada kaks kuud enne puhkuse lõppu;

 

c) ametniku kohale võib määrata kellegi teise;

 

d) pärast puhkuse lõppu tuleb ametnik ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib pärast nõupidamist ühiskomiteega paluda tal teenistusest lahkuda. Kuni tegeliku tööle ennistamiseni või lähetusse saatmiseni on ametnik jätkuvalt isiklikel põhjustel võetud palgata puhkusel.”;

 

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 13

Personalieeskirjad

Artikkel 42a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13. artiklit 42a muudetakse järgmiselt:

13. artikkel 42a asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 42a

(a) esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”;

Ametnikul on õigus saada kuni kuus kuud põhipalgata lapsehoolduspuhkust iga lapse puhul, ja see tuleb võtta esimese kaheteistkümne aasta jooksul pärast lapse sündi või lapsendamist. Puhkuse kestust võib kahekordistada institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute poolt vastuvõetud üldiste rakendussätete põhjal üksikvanemana tunnustatud vanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetavatel lastel on institutsiooni meditsiinitöötaja tuvastatud puue või raske haigus. Korraga võetav miinimumpuhkus ei saa olla lühem kui üks kuu.

(b) kolmanda lõigu viimases lauses asendatakse sõna „kohandatakse” sõnaga „ajakohastatakse”;

Lapsehoolduspuhkuse ajal jääb ametnik jätkuvalt kaetuks sotsiaalkindlustussüsteemiga; tal säilib õigus pensioni ning ülalpeetava lapse toetuse ja õppetoetuse saamiseks. Ametnikul säilib tema ametikoht ja tal on jätkuvalt õigus tõusta kõrgemale palgaastmele või -järgule. Puhkus võetakse sellisel kujul, et jäädakse täielikult tööst kõrvale või tehakse poole kohaga tööd. Juhul, kui võetud lapsehoolduspuhkus on sellisel kujul, et tehakse poole kohaga tööd, kahekordistatakse esimeses lõigus sätestatud maksimumperioodi. Lapsehoolduspuhkuse ajal on ametnikel õigus saada 911,73 euro suurust toetust kuus või 50 % sellest summast puhkuse ajal poole kohaga töötamise korral, kuid nad ei või teha muud tasustatavat tööd. Institutsioon maksab artiklites 72 ja 73 sätestatud sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses ja need maksed arvutatakse ametniku põhipalga põhjal. Kui puhkuse ajal tehakse poole kohaga tööd, kohaldatakse käesolevat sätet siiski üksnes kogu põhipalga ja proportsionaalselt vähendatud põhipalga vahe suhtes. Tegelikult saadud põhipalga osas arvutatakse ametniku sissemakse samasid protsendimäärasid kasutades nagu siis, kui ta töötaks täistööajaga.

 

Toetus on 1215,63 eurot kuus või 50 % sellisest summast, kui ametnik töötab puhkuse ajal poole kohaga, esimeses lõigus nimetatud üksikvanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetavatel lastel on institutsiooni meditsiinitöötaja tuvastatud puue või raske haigus, ning lapsehoolduspuhkuse esimese kolme kuu jooksul, kui sellise puhkuse võtab isa ema sünnituspuhkuse ajal või emb-kumb vanematest kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või selle ajal või kohe pärast lapsendamispuhkust.

 

Lapsehoolduspuhkust võib pikendada lisaks kuue kuu võrra, sel ajal piirdub toetus 50 %-ga teises lõigus nimetatud summast. Esimeses lõigus nimetatud üksikvanemate puhul võib lapsehoolduspuhkust pikendada lisaks kaheteistkümne kuu võrra, sel ajal piirdub toetus 50 %-ga kolmandas lõigus nimetatud summast.

 

Käesolevas artiklis nimetatud summasid kohandatakse samadel tingimustel nagu töötasu.”;

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 14

Personalieeskirjad

Artikkel 43

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14. artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

14. artikkel 43 asendatakse järgmisega:

(a) esimese lõigu esimeses lauses asendatakse fraas „iga institutsiooni” fraasiga „iga institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku”;

„Artikkel 43

(b) esimese lõigu teises lauses asendatakse fraas „Iga institutsioon” fraasiga „Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

Iga ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise kohta koostatakse igal aastal aruanne, mis sisaldab objektiivset hinnangut iga institutsiooni poolt vastavalt artiklile 110 ettenähtud tingimustel. Aruandes võib rakendussätete kohaselt märkida ametniku tulemuslikkuse taseme. Kui ametniku tulemuslikkus oli mitterahuldav, märgitakse see aruandes ära. Lahkarvamuste korral ja hinnatud ametniku taotlusel vaatab esialgse aruande läbi hindaja vahetu ülemus või mõni teine ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud ametnik. Läbivaatamist tuleb taotleda enne artikli 90 lõikes 2 osutatud kaebuse esitamist.

 

Alates palgaastmest 5 võib tegevusüksuse AST ametnike kohta tehtavas aruandes sisalduda ka arvamus, et tulemuslikkuse põhjal võib ametnik täita ka administraatori ülesandeid.

 

Aruanne tehakse ametnikule teatavaks. Tal on õigus seda kommenteerida, kui ta seda vajalikuks peab.”;

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 14 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 44

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 a. artikkel 44 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 44

 

Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku, välja arvatud juhul, kui tema tulemuslikkus on viimase artiklis 43 osutatud iga-aastase aruande kohaselt hinnatud mitterahuldavaks. Ametnik tõuseb oma palgaastme järgmisse järku hiljemalt nelja aasta pärast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlust.

 

Kui ametnik nimetatakse üksuse juhatajaks, direktoriks või peadirektoriks samal palgaastmel, saab ta tagasiulatavalt ametisse nimetamise jõustumisel tõusta ühe järgu võrra kõnealusel palgaastmel, tingimusel et tema tulemuslikkus on olnud rahuldav artikli 43 tähenduses esimese üheksa kuu jooksul pärast ametisse nimetamist. Sellise tõusuga kaasneb ametniku igakuise põhipalga tõus, mis vastab igal palgaastmel esimese ja teise järgu vahelisele protsendimäärale. Kui palgatõus on väiksem või kui ametnik sel hetkel on juba oma palgaastme viimases järgus, tagatakse talle põhipalga tõus, mille abil võimaldatakse talle tõus esimese ja teise palgajärgu vahel kuni järgmise edutamise jõustumiseni.”;

 

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 15 – alapunkt a

Personalieeskirjad

Artikkel 45 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) lõikes 1 lisatakse teise lause järele järgmine lause:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Ametnikke võib järgmisele palgaastmele edutada üksnes juhul, kui nad töötavad ametikohal, mis vastab ühele I lisa A jaos määratletud ametikoha liigile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 ette nähtud korda.”;

„1. Ametialane edutamine toimub ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega artikli 6 lõiget 2 silmas pidades. Selleks nimetatakse ametnik tema tegevusüksuse järgmisele kõrgemale palgaastmele. Ametnikke, kelle palgaaste on AST 9, võib palgaastmele AST 10 edutada üksnes artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 ette nähtud korra kohaselt. Edutamiseks valitakse välja eranditult need ametnikud, kes on oma palgaastmele vastaval ametikohal töötanud minimaalselt kaks aastat, võrreldes enne seda edutamiseks kõlblike ametnike teeneid. […] Teenete võrdlemisel toetub ametisse nimetav asutus või ametiisik aruannetele ametnike kohta, oma kohustuste täitmisel muude keelte kui selle keele kasutamisele, mille põhjaliku valdamise kohta nad on esitanud tõendid artikli 28 lõike f kohaselt, ja vajaduse korral nende poolt võetava vastutuse määrale.”;

 

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 15 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 45a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15 a. artikli 45a lõige 2 asendatakse järgmisega:

 

„2. Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab esialgse loetelu tegevusüksuse AST ametnike kohta, kes on valitud osalema eespool nimetatud koolituskavas artiklis 43 nimetatud iga-aastaste aruannete ja nende haridus- ja koolitustaseme põhjal ning tegevusüksuse vajadusi arvesse võttes. See esialgne kava esitatakse ühiskomiteele, kes avaldab selle kohta arvamust.

 

Kõnealune komitee võib ära kuulata ametnikud, kes on taotlenud osalemist eespool nimetatud koolituskavas, ja ametisse nimetava asutuse või ametiisiku esindajad. Komitee võtab häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku esitatud esialgse loetelu kohta. Ametisse nimetav asutus võtab vastu nende ametnike loetelu, kellel on õigus osaleda eespool nimetatud koolituskavas.”;

 

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19

Personalieeskirjad

Artikkel 51

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19. artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

19. artikkel 51 asendatakse järgmisega:

(a) lõike 1 esimeses lauses asendatakse fraas „Iga institutsioon” fraasiga „Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

„Artikkel 51

(b) lõike 6 esimese lõigu esimeses ja viimases lauses asendatakse fraas „palgaastme 1” fraasiga „palgaastme AST 1”;

1. Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik määratleb menetlused ebapädevuse tuvastamiseks, sellega tegelemiseks ja selle lahendamiseks õigel ajal ja sobival viisil.

 

Ametnik, kes artiklis 43 nimetatud kolme järjestikuse mitterahuldava iga-aastase aruande põhjal ei tee ikka veel edusamme ametialase pädevuse osas, viiakse igal juhul ühe astme võrra madalamale palgaastmele. Kui kahes järgmises iga-aastases aruandes ilmneb endiselt mitterahuldav tulemuslikkus, vabastatakse ametnik teenistusest.

 

2. Ametniku madalamale palgaastmele viimise või teenistusest vabastamise […] ettepanekus esitatakse põhjendused, millel see ettepanek põhineb, ja ettepanekust teavitatakse asjaomast ametnikku. Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ettepanek edastatakse artikli 9 lõikes 6 nimetatud ühisele nõuandekomiteele.

 

3. Ametnikul on õigus tutvuda täies mahus oma isikutoimikuga ning teha kõikidest menetlusega seotud dokumentidest koopiaid. Tal on aega vähemalt viisteist päeva, kuid mitte rohkem kui 30 päeva, alates ettepaneku kättesaamisest ette valmistada kaitse. Teda võib abistada tema valitud isik. Ametnik võib esitada kirjalikke märkusi. Ühine nõuandekomitee kuulab ta ära. Ametnik võib kutsuda ka tunnistajaid.

 

4. Institutsiooni esindab ühises nõuandekomitees ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt selleks määratud ametnik. Kõnealusel ametnikul on samad õigused kui asjaomasel ametnikul.

 

5. Ühine nõuandekomitee võtab pärast lõike 2 kohaste ettepanekute ning asjaomase ametniku või tunnistajate kirjalike või suuliste seletuste arvessevõtmist häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse meetme kohta, mida ta peab vajalikuks enda taotluse korral tuvastatud asjaolude valguses. Ühine nõuandekomitee edastab kõnealuse arvamuse ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule kahe kuu jooksul alates asja komiteele esitamise kuupäevast. Esimees ei hääleta ühise nõuandekomitee otsuste tegemisel, välja arvatud menetlusküsimustes ja häälte võrdse jagunemise korral. […]

 

6. Ebapädevuse tõttu töölt kõrvaldatud ametnikul on lõikes 7 määratletud ajavahemiku jooksul õigus igakuisele vallandamistoetusele, mis võrdub ametniku igakuise põhipalgaga palgaastme AST 1 esimeses järgus. Ametnikul on samuti õigus sama ajavahemiku jooksul artiklis 67 sätestatud peretoetustele. Majapidamistoetus arvutatakse palgaastmel AST 1 oleva ametniku igakuise põhipalga põhjal VII lisa artikli 1 kohaselt.

 

Toetust ei maksta siis, kui ametnik astub tagasi pärast lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud menetluste alustamist või kui tal on õigus kohe makstavale täispensionile. Kui tal on õigus riiklikule töötushüvitisele, arvatakse kõnealuse hüvitise summa eespool nimetatud toetusest maha.

 

7. Lõikes 6 nimetatud maksete tegemise aeg on:

 

a) kolm kuud, kui ametnik on teenistusest vabastamist käsitleva otsuse tegemise päevaks töötanud vähem kui viis aastat;

 

b) kuus kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt viis aastat, kuid vähem kui kümme aastat;

 

c) üheksa kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt kümme aastat, kuid vähem kui kakskümmend aastat;

 

d) 12 kuud, kui ametnik on töötanud üle 20 aasta.

 

8. Ametnikud, kes on ebapädevuse tõttu viidud madalamale palgaastmele […], võivad kuue aasta pärast taotleda, et kõik viited kõnealusele meetmele tuleks tema isikutoimikust välja jätta.

 

9. Ametnikul on õigus talle menetluste käigus tekkinud põhjendatud kulude hüvitamisele, sealhulgas institutsiooni mittekuuluvale kaitsjale makstavad tasud, kui käesolevas artiklis sätestatud menetlused lõpetatakse ilma, et tehtaks otsust ametist kõrvaldamise või madalamale palgaastmele viimise […] kohta.”;

 

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 20

Personalieeskirjad

Artikkel 52 – punkt b – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametnik võib siiski oma taotluse korral ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda üksuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta saab 67-aastaseks.

Ametnik võib siiski oma taotluse korral ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda üksuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni või erandkorras kuni 70-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta kõnealuse vanuseni jõuab.

 

 

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21 – alapunkt d

Personalieeskirjad

Artikkel 55 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kasutusele võtta paindliku tööaja korralduse. Ametnikud, kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu sätteid, haldavad oma tööaega sellist korraldust kasutamata.

4. Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kasutusele võtta paindliku tööaja korralduse. Sellise korralduse alusel ei anta ette töötatud tundide eest hüvitist tervete tööpäevade kujul ametnikele, kes on palgaastmel AD/AST 9 või kõrgemal.

 

Sellist korraldust ei kohaldata ametnike puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu sätteid. Need ametnikud haldavad oma tööaega kokkuleppel oma ülemustega.

 

 

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 22 – alapunkt -a (uus)

 

Artikkel 55a – lõige 2 – punkt ba (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) lõike 2 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

 

„ba) alla 14-aastase lapse eest hoolitsemiseks, kui ametnik on üksikvanem,”;

Selgitus

Üksikvanematel peaks olema õigus saada luba osalise tööajaga töötamiseks lapse vanusest sõltumata, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooniga üksikemade olukorra kohta.

 

 

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 22 – alapunkt -a a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 55a – lõige 2 – punkt bb (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a a) lõike 2 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

 

„bb) alla 14-aastase lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaja vähendamine ei ole üle 5 % normaaltööajast. Sellisel juhul IVa lisa artiklit 3 ei kohaldata,”;

 

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 23

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 56 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastme SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui üksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kuu jooksul.

Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastme SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui üksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.

 

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 26 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 58

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 a. artikkel 58 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 58

 

Ametnikel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 57 nimetatud puhkusele õigus saada kakskümmend nädalat rasedus- ja sünnituspuhkust. Rasedus- ja sünnituspuhkus algab mitte varem kui kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmike, enneaegse või puude või raske haigusega lapse sünni korral kestab see puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte tähenduses on „enneaegne sünd” sünd, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.

 

Ametnike ja muude töötajate, sealhulgas parlamendiliikme registreeritud assistentide lepinguid ei ole lubatud lõpetada raseduse ajal. Rasedus- ja sünnituspuhkusel viibivate naiste, sealhulgas parlamendiliikme registreeritud assistentide lepinguid ei ole lubatud lõpetada enne rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu.”;

 

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 31 – alapunkt b

Personalieeskirjad

Artikkel 66

Komisjoni ettepanek

Tegevusüksuses AST/SC määratakse igakuine põhipalk (eurodes) igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:

 

Järk

Palgaaste

1

2

3

4

5

SC 6

3 844,31

4 005,85

4 174,78

4 290,31

4 349,59

SC 5

3 397,73

3 540,50

3 689,28

3 791,92

3 844,31

SC 4

3 003,02

3 129,21

3 260,71

3 351,42

3 397,73

SC 3

2 654,17

2 765,70

2 881,92

2 962,10

3 003,02

SC 2

2 345,84

2 444,41

2 547,14

2 617,99

2 654,17

SC 1

2 160,45

2 251,24

2 313,87

2 345,84

 

 

Muudatusettepanek

Tegevusüksuses AST/SC määratakse igakuine põhipalk (eurodes) igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:

 

Järk

Palgaaste

1

2

3

4

5

SC 6

4349,59

4532,36

4722,82

4854,21

4921,28

SC 5

3844,31

4005,85

4174,78

4290,31

4349,59

SC 4

3397,73

3540,50

3689,28

3791,92

3844,31

SC 3

3003,02

3129,21

3260,71

3351,42

3397,73

SC 2

2654,17

2765,70

2881,92

2962,10

3003,02

SC 1

2345,84

2444,41

2547,14

2617,99

2654,17

Selgitus

Kõikides tegevusüksustes peaks esimene palgaaste olema selline, et saaks ametisse võtta sobivaid töötajaid. Tegevusüksuse AST/SC puhul tähendab see paljusid eri riike ja keeli esindavaid sekretäre, et rahuldada mitmerahvuselise ja mitmekeelse teenistuse nõudeid ning säilitada geograafiline tasakaal. Võimalik kokkuhoid peab siin olema tasakaalus institutsioonide kohustusega osutada järjepidevalt kõrgetasemelisi teenuseid. Pealegi on enamik tööle võetavatest sekretäridest naissoost ning seega jääks kokkuhoiu koorem naiste kanda. See võib pärssida soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimist. Sellest tulenevalt on AST/SC tegevusüksuse esimene palgaaste käesolevas muudatusettepanekus ühe ja mitte kahe astme võrra madalam kui tegevusüksuse AST esimene palgaaste (AST 1).

 

 

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 32 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 67 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

32 a. artikli 67 lõige 3 asendatakse järgmisega:

 

„3. Ülalpeetava lapse toetust võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega kahekordistada, kui arstitõenditega on tõendatud, et asjaomasel lapsel on puue või pikaajaline haigus, mis on ametnikule suureks koormaks.”;

 

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 32 b (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 67a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

32 b. artikli 67 järele lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 67a

 

Eesmärgiga tagada töötajate töölevõtmine võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid pakkuda oma töötajate lastele mitmekeelset ja mitmekultuurilist haridust.

 

Euroopa koolide rahastamist toetatakse liidu eelarvest.

 

Euroopa koolide suhtes kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust.

 

Komisjon annab uue Euroopa kooli asukohale eelneva nõusoleku.”;

 

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 39

Personalieeskirjad

Artikkel 83a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametid, kes ei saa Euroopa Liidu eelarvest toetust, tasuvad kõnealusesse eelarvesse kõik pensioniskeemi rahastamiseks vajalikud sissemaksed täies ulatuses. Ametid, mida rahastatakse osaliselt sellest eelarvest, tasuvad tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu eelarvest saadav toetus.

Ametid, kes ei saa Euroopa Liidu eelarvest toetust, tasuvad kõnealusesse eelarvesse kõik pensioniskeemi rahastamiseks vajalikud sissemaksed täies ulatuses. Alates 1. jaanuarist 2016 tasuvad ametid, mida rahastatakse osaliselt sellest eelarvest, tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu eelarvest saadav toetus.

 

 

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 43 – alapunkt a

Personalieeskirjad

I lisa – A jagu – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tegevusüksus AST

2. Tegevusüksus AST

Vanemassistent

Vanemassistent

Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad suurt iseseisvust ja suurt vastutust personali juhtimisel, eelarve täitmisel või poliitika koordineerimisel

Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad suurt iseseisvust ja suurt vastutust personali juhtimisel, eelarve täitmisel või poliitika koordineerimisel

 

AST 10–AST 11

Assistent

Assistent

Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust eelkõige seoses eeskirjade või üldiste juhiste täitmisega või institutsiooni liikme, liikme isikliku büroo juhi, (ase)peadirektori või nendega samaväärse kõrgema astme juhi abina

Täidab noorema (AST 1–AST 4) või kogemustega assistendi (AST 5–AST 9) haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust eelkõige seoses eeskirjade või üldiste juhiste täitmisega või institutsiooni liikme, liikme isikliku büroo juhi, (ase)peadirektori või nendega samaväärse kõrgema astme juhi abina

 

AST 1–AST 9

 

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 43 – alapunkt a

Personalieeskirjad

I lisa – A jagu – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tegevusüksus AST/SC

3. Tegevusüksus AST/SC

 

Vanemsekretär/Vanemkantseleitöötaja1

 

Täidab sekretäri ja kantseleitöötaja ülesandeid, ameti toimimisega seotud ja muid taolisi ülesandeid, mis nõuavad suurt iseseisvust

 

SC 5–SC 6

Sekretär/kantseleitöötaja

Sekretär/kantseleitöötaja

Täidab sekretäri ja kantseleitöötaja ülesandeid, ameti toimimisega seotud ja muid taolisi ülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust

Täidab sekretäri ja kantseleitöötaja ülesandeid, ameti toimimisega seotud ja muid taolisi ülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust

SC 1–SC 6

SC 1–SC 4

 

_____________

 

1 Ametniku esmane nimetamine vanemsekretäri/vanemkantseleitöötaja ametikohale võib toimuda üksnes personalieeskirjade artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 sätestatud korras.

 

 

 

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 46 a (uus)

Personalieeskirjad

V lisa – artikkel 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

46 a. V lisa artikkel 6 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 6

 

Lisaks põhipuhkusele võib ametnik taotluse korral saada eripuhkust. Eelkõige järgmistel juhtudel antakse eripuhkust järgmiselt:

 

– ametniku abiellumine: neli päeva,

 

– ametniku elukohavahetus: kuni kaks päeva,

 

– abikaasa raske haigus: kuni kolm päeva,

 

– abikaasa surm: neli päeva,

 

– üleneva sugulase raske haigus: kuni kaks päeva,

 

– üleneva sugulase surm: kaks päeva,

 

– lapse abiellumine: kaks päeva,

 

– lapse sünd: 10 päeva, mis tuleb võtta välja neljateistkümne nädala jooksul pärast sündi,

 

– puudega või raskelt haige lapse sünd: 20 päeva, mis tuleb võtta välja neljateistkümne nädala jooksul pärast sündi,

 

– abikaasa surm rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal: ülejäänud rasedus- ja sünnituspuhkuse päevadele vastav arv päevi; kui surnud abikaasa ei olnud ametnik, määratakse ülejäänud rasedus- ja sünnituspuhkus kindlaks, kohaldades personalieeskirjade artikli 58 sätteid analoogia põhjal,

 

– lapse raske haigus: kuni kaks päeva,

 

– lapse väga raske haigus, mis on arstitõendiga tõendatud, või kuni 12-aastase lapse haiglaravi: kuni viis päeva,

 

– lapse surm: neli päeva,

 

– lapse lapsendamine: 20 nädalat, ja 24 nädalat, kui lapsendatakse puudega laps.

 

Iga lapse lapsendamisel võib saada üksnes ühe eripuhkuse, mida kasuvanemad võivad omavahel jagada, kui mõlemad on ametnikud. Puhkust antakse üksnes siis, kui ametniku abikaasa töötab tasustataval töökohal vähemalt poole kohaga. Kui abikaasa töötab väljaspool liidu institutsioone ja saab võrreldavat puhkust, arvestatakse ametniku õigusest maha vastav arv päevi.

 

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib vajaduse korral anda täiendavat eripuhkust juhul, kui selle riigi siseriiklike õigusaktidega, kus lapsendamismenetlus toimub ja mis ei ole lapsendava ametniku töökohariik, nõutakse ühe või mõlema kasuvanema kohalolekut.

 

– 10-päevast eripuhkust antakse siis, kui ametnik ei kasuta täielikult 20- või 24-nädalast eripuhkust käesoleva taande esimese lause tõttu; kõnealust täiendavat lisapuhkust antakse ainult üks kord iga lapse lapsendamisel.

 

Täiendõppe puhul võib institutsioon anda eripuhkust institutsiooni poolt personalieeskirjade artikli 24a kohaselt koostatud täiendõppe programmiga ettenähtud piires. Lisaks võib eripuhkust anda ametnikule erandliku töö korral, mis ei kuulu ametniku tavapäraste kohustuste hulka. Sellist eripuhkust antakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on teinud otsuse ametniku töö erandliku iseloomu kohta.

 

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse ametniku elukaaslast abikaasana, kui VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud kolm esimest tingimust on täidetud.

 

Kui vastavalt käesolevale jaole antakse eripuhkust, määratakse kojusõiduaeg konkreetse otsusega, võttes arvesse eriomaseid vajadusi.”;

 

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 47

Personalieeskirjad

V lisa – artikkel 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nende ametnike põhipuhkusele, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, lisatakse sõiduaeg, mida arvestatakse töötamiskoha ja päritolukoha geograafilise vahemaa alusel järgmiselt:

Ametnikel, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on õigus saada igal aastal kaks ja pool päeva lisapuhkust kodumaal käimiseks.

– 250–600 km: ühepäevane kojusõiduaeg,

Esimest lõiku kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Kui töötamiskoht asub väljaspool kõnealuseid territooriume, määratakse kodumaapuhkuse kestus konkreetse otsusega, võttes arvesse eriomaseid vajadusi.

– 601–1200 km: kahepäevane kojusõiduaeg,

 

– üle 1200 km: kolmepäevane kojusõiduaeg.

 

Neid sätteid kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Kui töötamiskoht asub väljaspool kõnealuseid territooriume, määratakse sõiduaeg konkreetse otsusega, võttes arvesse eriomaseid vajadusi.

 

Kui vastavalt 2. jaole antakse eripuhkust, määratakse kojusõiduaeg konkreetse otsusega, võttes arvesse eriomaseid vajadusi.

 

 

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 49 – alapunkt c

Personalieeskirjad

VII lisa – artikkel 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ametnikel, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on lõikes 2 sätestatud määra piires õigus saada igal kalendriaastal kindlasummalist hüvitist, mis võrdub töötamiskohast artiklis 7 määratletud päritolukohta sõitmise kuludega, ja kui neil on õigus saada majapidamistoetust, siis samuti hüvitist nende abikaasa ja artikli 2 tähenduses ülalpeetavate sõidukulude eest.

1. Palgaastmetel AST/SC 1–6, AST 1–8 ja AD 5–8 olevatel ametnikel, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on lõikes 2 sätestatud määra piires õigus saada igal kalendriaastal kindlasummalist hüvitist, mis võrdub töötamiskohast artiklis 7 määratletud päritolukohta sõitmise kuludega, ja kui neil on õigus saada majapidamistoetust, siis samuti hüvitist nende abikaasa ja artikli 2 tähenduses ülalpeetavate sõidukulude eest.

 

Esimest lõiku kohaldatakse ka muudel palgaastmetel olevate ametnike suhtes, kellel on õigus saada nii kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust kui ka majapidamistoetust.

Kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu ametnikud, on mõlemal õigus saada enda ja oma ülalpeetavate sõidukulude katteks eelnevate sätete kohast kindlasummalist hüvitist; igal ülalpeetaval on õigus üksnes ühele hüvitisele. Ülalpeetavate laste sõidukulud hüvitatakse vanemate taotluse põhjal ükskõik kumma päritolukoha alusel.

Kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu ametnikud, on mõlemal õigus saada enda ja oma ülalpeetavate sõidukulude katteks eelnevate sätete kohast kindlasummalist hüvitist; igal ülalpeetaval on õigus üksnes ühele hüvitisele. Ülalpeetavate laste sõidukulud hüvitatakse vanemate taotluse põhjal ükskõik kumma päritolukoha alusel.

Kui ametnik abiellub teatava aasta kestel ja omandab seetõttu õiguse saada majapidamistoetust, hüvitatakse abikaasa reisikuludest see osa, mis on võrdeline ajavahemikuga abiellumise kuupäevast aasta lõpuni.

Kui ametnik abiellub teatava aasta kestel ja omandab seetõttu õiguse saada majapidamistoetust, hüvitatakse abikaasa reisikuludest see osa, mis on võrdeline ajavahemikuga abiellumise kuupäevast aasta lõpuni.

Kui hüvitise arvestamise alus muutub pärast kõnealuste summade maksmise päeva perekonnaseisu muutumise tõttu, ei ole asjaomane ametnik kohustatud neid tagasi maksma.

Kui hüvitise arvestamise alus muutub pärast kõnealuste summade maksmise päeva perekonnaseisu muutumise tõttu, ei ole asjaomane ametnik kohustatud neid tagasi maksma.

Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2aastased, ei hüvitata.

Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.

2. Kindlasummaline hüvitis põhineb ametniku töötamiskoha ja päritolukoha vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel.

2. Kindlasummaline hüvitis põhineb ametniku töötamiskoha ja päritolukoha vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel.

Kui artiklis 7 määratletud päritolukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi, põhineb kindlasummaline hüvitis ametniku töötamiskoha ja selle liikmesriigi pealinna, mille kodakondsus tal on, vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel. Ametnikel, kelle päritolukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi ja kes ei ole nende liikmesriikide kodanikud, ei ole õigust kindlasummalisele hüvitisele.

Kui artiklis 7 määratletud päritolukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi, põhineb kindlasummaline hüvitis ametniku töötamiskoha ja selle liikmesriigi pealinna, mille kodakondsus tal on, vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel. Ametnikel, kelle päritolukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi ja kes ei ole nende liikmesriikide kodanikud, ei ole õigust kindlasummalisele hüvitisele.

Kilomeetrite eest makstav toetus on:

Kilomeetrite eest makstav toetus on:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 0–200 km;

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 0–200 km;

0,3790 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 201–1000 km;

0,3790 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 201–1000 km;

0,6316 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 1001–2000 km;

0,6316 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 1001–2000 km;

0,3790 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 2001–3000 km;

0,3790 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 2001–3000 km;

0,1262 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 3001–4000 km;

0,1262 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 3001–4000 km;

0,0609 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 4001–10 000 km;

0,0609 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on 4001–10 000 km;

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mis ületab 10 000 km.

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mis ületab 10 000 km.

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisandub kindlasummaline lisahüvitis:

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisandub kindlasummaline lisahüvitis:

– 189,48 eurot juhul, kui töötamiskoha ja päritolukoha vaheline geograafiline vahemaa on 600–1200 km;

– 189,48 eurot juhul, kui töötamiskoha ja päritolukoha vaheline geograafiline vahemaa on 600–1200 km;

– 378,93 eurot juhul, kui töötamiskoha ja päritolukoha vaheline geograafiline vahemaa on üle 1200 km.

– 378,93 eurot juhul, kui töötamiskoha ja päritolukoha vaheline geograafiline vahemaa on üle 1200 km.

Eespool nimetatud toetusi läbitud kilomeetrite eest ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.

Eespool nimetatud toetusi läbitud kilomeetrite eest ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.

3. Ametnikul, kes lahkub töölt kalendriaasta jooksul muul põhjusel kui surm või kes on osa aastast olnud isiklikel põhjustel võetud puhkusel, on juhul, kui ta on selle aasta jooksul olnud mõne Euroopa Liidu institutsiooni teenistuses alla üheksa kuu, õigus saada lõigetes 1 ja 2 sätestatud kindlasummalisest hüvitisest ainult osa, mis arvestatakse võrdeliselt tegelikult kõnesoleval aastal töötatud ajaga.

3. Ametnikul, kes lahkub töölt kalendriaasta jooksul muul põhjusel kui surm või kes on osa aastast olnud isiklikel põhjustel võetud puhkusel, on juhul, kui ta on selle aasta jooksul olnud mõne Euroopa Liidu institutsiooni teenistuses alla üheksa kuu, õigus saada lõigetes 1 ja 2 sätestatud kindlasummalisest hüvitisest ainult osa, mis arvestatakse võrdeliselt tegelikult kõnesoleval aastal töötatud ajaga.

4. Neid sätteid kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Ametnikel, kelle töötamiskoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, on õigus iseenda jaoks ning juhul, kui neil on õigus majapidamistoetusele, ka oma abikaasa ja teiste artikli 2 tähenduses ülalpeetavate jaoks taotleda igal kalendriaastal, et neile makstaks tagasi nende päritolukohta sõitmise kulud või et neile makstaks tagasi muusse kohta sõitmise kulud, mis ei ületa nende päritolukohta sõitmise kulusid. Kui abikaasa ja artikli 2 lõikes 2 nimetatud isikud ei ela koos ametnikuga tema töötamiskohas, on neil siiski igal kalendriaastal õigus saada hüvitist sõidukulude eest sõiduks oma päritolukohast töötamiskohta või mujale, kui sõitmise kulud ei ületa eespool osutatud sõidukulusid.

4. Neid sätteid kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Ametnikel, kelle töötamiskoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, on õigus iseenda jaoks ning juhul, kui neil on õigus majapidamistoetusele, ka oma abikaasa ja teiste artikli 2 tähenduses ülalpeetavate jaoks taotleda igal kalendriaastal, et neile makstaks tagasi nende päritolukohta sõitmise kulud või et neile makstaks tagasi muusse kohta sõitmise kulud, mis ei ületa nende päritolukohta sõitmise kulusid. Kui abikaasa ja artikli 2 lõikes 2 nimetatud isikud ei ela koos ametnikuga tema töötamiskohas, on neil siiski igal kalendriaastal õigus saada hüvitist sõidukulude eest sõiduks oma päritolukohast töötamiskohta või mujale, kui sõitmise kulud ei ületa eespool osutatud sõidukulusid.

Nimetatud sõidukulud hüvitatakse kindlasummalise hüvitise kujul, mille aluseks on lennukulud turistiklassist vahetult kõrgemas klassis.

Nimetatud sõidukulud hüvitatakse kindlasummalise hüvitise kujul, mille aluseks on lennukulud turistiklassist vahetult kõrgemas klassis.

 

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 52 – alapunkt -a (uus)

Personalieeskirjad

X lisa – artikkel 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) artikkel 6 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 6

 

Ametnikul on õigus saada kalendriaasta jooksul iga teenistuses oldud kuu eest põhipuhkust kolm tööpäeva.”;

 

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 52 – alapunkt -a a (uus)

Personalieeskirjad

X lisa – artikkel 8 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a a) artiklisse 8 lisatakse järgmine lõik:

 

„Ametnikud, kes osalevad täiendkoolitusel vastavalt personalieeskirjade artiklile 24a ja kellele on antud käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt lisapuhkust, kohustuvad ühendama täiendõppeaja puhkusega, kui see on asjakohane.”;

 

 

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 53

Personalieeskirjad

XI lisa – 7. peatükk

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. PEATÜKK

välja jäetud

LÕPPSÄTE JA LÄBIVAATAMISKLAUSEL

 

Artikkel 14

 

1. Käesoleva lisa sätteid kohaldatakse 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022.

 

2. Need sätted võidakse läbi vaadata viienda aasta lõpus, võttes eelkõige arvesse nende mõju eelarvele. Selleks esitab komisjon vajadusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 alusel ettepaneku käesoleva lisa muutmiseks.”;

 

 

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 55 – alapunkt i

Personalieeskirjad

XIII lisa – artikkel 30 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktiga a ja kes olid enne 1. maid 2004 endises B-kategoorias või enne 1. maid 2004 endises C- või D-kategoorias ja on ilma piiranguteta siirdunud tegevusüksusesse AST, liigitatakse assistentideks.

(b) Ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktiga a ja kes olid enne 1. maid 2004 endises B-kategoorias või enne 1. maid 2004 endises C- või D-kategoorias ja on ilma piiranguteta siirdunud tegevusüksusesse AST, ning alates 1. maist 2004 tööle võetud ametnikud liigitatakse assistentideks.

Selgitus

 

Komisjoni ettepanekus on pärast 1. maid 2004 tööle võetud ülemineku-assistentide kõrgeimaks võimalikuks palgaastmeks seatud AST 7. Tegevusüksuse AST konkurssidel osalemiseks tuli neil aga tõendada palju kõrgemat haridustaset, kui varem nõuti endise B-, C- ja D-kategooria puhul, ning neil tuli enne esimest ametialast edutamist tõendada kolmanda keele oskust. Peale selle oli neil tööle asumise ajal väljavaade jõuda kuni palgaastmeni AST 11 (sarnaselt endise B-kategooria ametnikega ning nende endise C- ja D-kategooria ametnikega, kes edukalt läbisid atesteerimismenetluse). Lõppude lõpuks ei tohiks neid ümberliigitamisel teistmoodi kohelda ega teisiti liigitada, võttes aluseks selle konkursi, milles nemad osalesid. Seetõttu seatakse muudatusettepanekus neile kõrgeimaks võimalikuks palgaastmeks AST 9.

 

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 55 – alapunkt i

Personalieeskirjad

XIII lisa – artikkel 30 – lõige 2 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) Ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktidega a–d, liigitatakse selle konkursi palgaastme alusel, mille tulemusel koostati sobivate kandidaatide loetelu, millest nad tööle võeti. Ametnikud, kes läbisid palgaastme AST 3 või sellest kõrgema astme konkursi, liigitatakse assistentideks; kõik muud ametnikud liigitatakse ülemineku-haldusassistentideks. Käesoleva lisa artikli 13 lõikes 1 esitatud vastavustabelit kohaldatakse analoogia põhjal olenemata ametniku töölevõtmise kuupäevast.

välja jäetud

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 60 selgitust. Tuleb samuti märkida, et neid tegevusüksusse AST kuuluvaid ametnikke ei tohiks ümberliigitamisel teistmoodi kohelda ega teisiti liigitada, võttes aluseks selle konkursi, milles nemad osalesid.

 

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 55 – alapunkt i

Personalieeskirjad

XIII lisa – artikkel 30 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Erandina lõike 2 punktist e võib ametisse nimetav asutus või ametiisik madalama palgaastme kui astme AST 3 konkursi alusel enne 31. detsembrit 2015 tööle võetud ametnikud teenistuse huvides ja 31. detsembril 2012 täidetud ametikoha alusel liigitada assistentideks. Iga ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab käesolevat artiklit jõustavad sätted vastavalt personalieeskirjade artiklile 110. Nende ülemineku-haldusassistentide koguarv, kelle suhtes käesolevat sätet kohaldatakse, ei ole 1. jaanuaril 2013 rohkem kui 5 % ülemineku-haldusassistentidest.

välja jäetud

Selgitus

See muudatusettepanek tuleneb muudatusettepanekutest 60 ja 61; vt nende muudatusettepanekute selgitusi.

 

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 55 – alapunkt i

Personalieeskirjad

XIII lisa – artikkel 30 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Ametnikud, kellele anti personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punkti e ning IVa lisa artikli 4 alusel luba töötada osalise tööajaga ajavahemikus, mis algas enne 1. jaanuari 2013 ja lõppes pärast seda, võivad osalise tööajaga edasi töötada samadel tingimustel kokku kuni viis aastat.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

 

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 55 – alapunkt i

Personalieeskirjad

XIII lisa – artikkel 30 – lõige 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Nende ametnike puhul, kelle pensioniiga vastavalt käesoleva lisa artiklile 22 on alla 65 aasta, võib personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punktis e nimetatud kolmeaastane periood pensioniea ületada, ei tohi aga ületada vanust 65 aastat.

Selgitus

Muudatusettepanekuga antakse nendele ametnikele, kelle pensioniiga jääb vastavalt üleminekusätetele alla 65 aasta ja kes sooviksid töötada sellest kauem, võimalus töötada enne pensionile jäämist osalise tööajaga.

 

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 55 – alapunkt i

Personalieeskirjad

XIII lisa – artikkel 31

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina personalieeskirjade II lisa artikli 1 neljanda lõigu esimesest lausest ei pea tegevusüksuse AST/SC esindatus personalikomitees olema tagatud kuni 1. jaanuarini 2017.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 55 – alapunkt i

Personalieeskirjad

XIII lisa – artikkel 31a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 31a

 

Erandina personalieeskirjade artikli 40 lõike 2 teisest lõigust on isiklikel põhjustel võetud puhkuse kogukestus järgmine:

 

 

puhkus algas enne

kogukestus

 

 

1.1.2013

15 aastat

 

 

1.1.2015

12 aastat

 

 

1.1.2017

9 aastat

 

 

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 10 a (uus)

Teenistustingimused

Artikkel 16 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a. artikli 16 esimene lõik asendatakse järgmisega:

 

„Personalieeskirjade artikleid 42a, 42b ja 55–61, mis käsitlevad puhkust, tööaega, ületunnitööd, vahetustega tööd, valveaega töökohal või kodus ning riiklikke pühi, kohaldatakse analoogia põhjal. Eripuhkuse ning lapsehooldus- ja perepuhkuse kestus ei ületa lepingu tähtaega. Lisaks kohaldatakse personalieeskirjade artikleid 41, 42, 45 ja 46 analoogia põhjal personalieeskirjade XIII lisa artiklis 29 osutatud ajutiste teenistujate suhtes, olenemata nende teenistusse asumise kuupäevast.”;

 

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 10 b (uus)

Teenistustingimused

Artikkel 16 – lõik 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 b. artiklisse 16 lisatakse järgmine lõik:

 

„Teist ega kolmandat lõiku ei kohaldata tähtajatute lepingutega töötajate suhtes.”;

 

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 11 a (uus)

Teenistustingimused

Artikkel 17 – lõik 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 a. artikli 17 neljanda lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

 

„Naistel, kelle rasedus- ja sünnituspuhkus algab enne lepingu lõppu, on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ning rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitist.”;

 

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 19

Muude teenistujate teenistustingimused

Artikkel 47

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19. artikli 47 punkt a asendatakse järgmisega:

19. artikkel 47 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 47

 

Ajutise töötaja töösuhe lõpeb surma korral ning alljärgnevatel juhtudel:

„selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65-aastaseks, või, erandjuhtudel, vastavalt personalieeskirjade artikli 52 punkti b teisele lõigule kindlaksmääratud kuupäeval, või”.

a) selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65-aastaseks, või vajaduse korral vastavalt artikli 50c lõikele 2 kindlaksmääratud kuupäeval, või

 

b) kui leping on tähtajaline:

 

i) lepingus märgitud kuupäeval;

 

ii) lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel, andes teenistujale või institutsioonile võimaluse lõpetada leping varem. Selline etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu teenistusaasta kohta, olles minimaalselt üks kuu ja maksimaalselt kolm kuud pikk. Töötajate puhul, kelle lepinguid on pikendatud, on maksimumperiood kuus kuud. Etteteatamistähtaeg ei tohi alata raseduse ajal, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg raseduse ajaks, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire. Kui lepingu lõpetab institutsioon, on teenistujal õigus saada kohustuste lõppemise kuupäevast lepingu lõppemise kuupäevani kestva ajavahemiku eest hüvitust, mis võrdub ühe kolmandikuga tema põhipalgast;

 

iii) kui teenistuja ei täida enam artikli 12 lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks kõnealuse sätte alusel erandi kasutamise võimalust. Kui erandit ei lubata teha, kohaldatakse punkti b alapunktis ii osutatud etteteatamistähtaega; või

 

c) kui leping on tähtajatu:

 

i) lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel; etteteatamistähtaeg on vähemalt üks kuu iga täitunud teenistusaasta kohta ning kõige vähem kolm kuud ja kõige rohkem kümme kuud. Etteteatamistähtaeg ei tohi alata raseduse ajal, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg raseduse ajaks, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire; või

 

ii) kui teenistuja ei täida enam artikli 12 lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks kõnealuse sätte alusel erandi kasutamise võimalust. Kui erandit ei lubata teha, kohaldatakse punkti c alapunktis i osutatud etteteatamistähtaega.”;

 

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 19 a (uus)

Teenistustingimused

Artikkel 48 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

19 a. artikli 48 punkt b asendatakse järgmisega:

 

„b) kui tähtajalise lepinguga tööle võetud teenistuja ei ole artiklis 16 nimetatud tasulise haiguspuhkuse järel võimeline oma kohustusi täitma. Sellisel juhul makstakse teenistujale toetust, mis võrdub tema põhipalgaga, ja peretoetusi kahe päeva eest iga töötatud täiskuu kohta.”;

 

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 21

Teenistustingimused

Artikkel 53 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Välise valikumenetluse korral võetakse artikli 2 punktis f osutatud ajutisi töötajaid tööle üksnes palgaastmetele SC 1, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. Amet võib aga vajaduse korral anda loa töölevõtmiseks palgaastmetele AD 9, AD 10, AD 11 või erandjuhtudel palgaastmele AD 12. Ametis palgaastmetele AD 9–AD 12 tööle võetud ajutiste töötajate arv ei ületa jooksval viieaastasel ajavahemikul 20 % ajutiste töötajate koguarvust tegevusüksuses AD.

Välise valikumenetluse korral võetakse artikli 2 punktis f osutatud ajutisi töötajaid tööle üksnes palgaastmetele SC 1–SC 3, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. Amet võib aga vajaduse korral anda loa töölevõtmiseks palgaastmetele AD 9, AD 10, AD 11 või erandjuhtudel palgaastmele AD 12. Ametis palgaastmetele AD 9–AD 12 tööle võetud ajutiste töötajate arv ei ületa jooksval viieaastasel ajavahemikul 20 % ajutiste töötajate koguarvust tegevusüksuses AD.

 

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 29

Teenistustingimused

Artikkel 88 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

artikli 88 esimese lõigu punktis b asendatakse fraas „kolme aastat” fraasiga „kuut aastat”;

artikli 88 esimese lõigu punktis b asendatakse fraas „kolme aastat” fraasiga „viit aastat”;

 

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 33 a (uus)

Teenistustingimused

Artikkel 132a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

33 a. lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 132a

 

Vastavalt artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetele ja assistendi poolt abistatava(te) parlamendiliikme(te) selgesõnalisel taotlusel võib parlamendiliikme registreeritud assistendile maksta ainult üks kord kas sisseseadmistoetust või ümberasumistoetust, tuginedes tõenditele, et elukohavahetus oli vajalik. Toetuse summa ei ületa assistendi ühe kuu põhipalka.”;

 

 

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 33 b (uus)

Teenistustingimused

Artikkel 139 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

33 b. artikli 139 punkt b asendatakse järgmisega:

 

„b) selle kuu lõpus, mille jooksul parlamendiliikme registreeritud assistent saab 65-aastaseks, või erandjuhul kuupäeval, mis määratakse kindlaks vastavalt personalieeskirjade artikli 52 punkti b teisele lõigule;”;

Selgitus

Parlamendiliikmete assistentidele tuleks anda erandkorras võimalus töötada kuni 67-aastaseks saamiseni.

 

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 33 c (uus)

Muude teenistujate teenistustingimused

Artikkel 139 – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

33 c. artikli 139 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

 

„d) lepingus sätestatud etteteatamise puhul, millega on parlamendiliikme registreeritud assistendil ja Euroopa Parlamendil, kes tegutseb selle Euroopa Parlamendi liikme või nende liikmete nimel, kelle abistamiseks parlamendiliikme registreeritud assistent tööle võeti, õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, võttes arvesse asjaolu, et parlamendiliikme ja tema registreeritud assistendi vaheline töösuhe põhineb usaldusel. Etteteatamistähtaeg ei või olla lühem kui üks kuu tööaasta kohta, olles minimaalselt üks kuu ja maksimaalselt kolm kuud pikk. Etteteatamistähtaeg ei või alata raseduse ajal, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajal, kui selline haiguspuhkus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg raseduse ajaks, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire;”;

 

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 33 d (uus)

Teenistustingimused

Artikkel 139 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

33 d. artiklisse 139 lisatakse järgmine lõige:

 

„3a. Artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetega nähakse ette lepitusmenetlus, mida kohaldatakse enne parlamendiliikme registreeritud assistendi lepingu lõpetamist selle Euroopa Parlamendi liikme või nende liikmete taotlusel, kelle abistamiseks assistent tööle võeti, või asjaomase parlamendiliikme assistendi taotlusel vastavalt lõike 1 punktile d ja lõikele 3.”;

 

 

 

SELETUSKIRI

Euroopa Liidu institutsioonides ja ametites, mis asuvad liidu eri paigus, ning ELi delegatsioonides kolmandates riikides töötab kokku umbes 55 000 ametnikku ja muud teenistujat. Mõne liikmesriigi kesk- või isegi kohaliku tasandi haldusaparaadiga võrreldes on see arv väga väike ja paistab suhteliselt veelgi väiksem, kui arvesse võtta tõsiasja, et ELi institutsioonid teenivad kokku umbes 501 miljonit liidu kodanikku.

 

2004. aastal toimus nii personalieeskirjade kui ka ELi avaliku teenistuse ulatuslik reform, mille eesmärk oli neid ajakohastada ja kulutasuvamaks muuta. Need ümberkorraldused annavad 2020. aasta lõpuks 8 miljardit eurot kokkuhoidu. Komisjoni käesoleva ettepaneku peamine põhjus ja tuum on töötasude ja pensionide reguleerimise uue metoodika kasutuselevõtt. See hõlmab ka erandiklausli ja erimaksu kohaldamist. Uus kord on vajalik, kuna 2012. aasta lõpus kaotavad personalieeskirjade asjaomased sätted kehtivuse, samuti tuleb kohaselt reageerida Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-40/10[3].

 

Kuigi ülalmainitud sätete aegumise tõttu nõutavate muudatuste tegemiseks oleks piisanud personalieeskirjade muutmise ettepanekust, otsustas komisjon minna kaugemale ja esitada lisaks mitmeid muid parandusettepanekuid. Kõik need kuuluvad mitmesuguste säästumeetmete hulka, mida on kavas rakendada koos uue meetodi ja erimaksuga.

 

Raportöör on seisukohal, et praegune reformikava peaks piirduma vaid sellega, mida on tingimata vaja muuta. Põhjuseks on tõsiasi, et personalieeskirjade üldine reform, mis andis märkimisväärset kokkuhoidu, toimus alles mõne aasta eest ning selle mõju kestab tänaseni, teiseks põhjuseks on vajadus rangelt kinni pidada praegu esildatud muutuste vastuvõtmise ajakavast. Tuleb meeles pidada, et ülimalt tähtis on saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkulepe hiljemalt 2012. aasta lõpuks. Kui seda ei suudeta, lõpeb meetodi ja erimaksu kehtivus, mille tõttu kokkuhoid jääb saamata ning ELi eelarve kulud koguni kasvavad.

 

Lõpuks tuleb iseloomustada ka käesoleva ettepaneku üldist tausta. Ettepanekule eelnesid nõudmised, et ELi halduses tuleb rakendada kokkuhoidu, ettepanek ise esitatakse aga ajal, kui Euroopas on finantskriis. Neid nõudmisi tuleb küll tõsiselt võtta ja asjakohaselt kaaluda, kuid sealjuures ei tohi kõrvale jätta põhimõttelisi kaalutlusi, mis seonduvad Euroopa avaliku teenistuse otstarbe ja rolliga. Ülimalt oluline on omavahel tasakaalustada kokkuhoid ja vajadus tagada institutsioonide suutlikkus täita oma ülesandeid ja kohustusi vastavalt aluslepingutega neile pandud kohustustele ja antud volitustele. Aluslepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks peavad liidu institutsioonidel edaspidigi tingimata olema võimalused töötajaid tööle võtta ja ametis hoida nende väärtuste, teenete ja oskuste alusel; see tähendab töötajaid, kes on sõltumatud, kes saavad innustust Euroopa projektist ja sellega seotud väärtustest, kes on kõrgelt kvalifitseeritud, kes on pärit eri riikidest ja valdavad mitut keelt[4] ning on valmis pikaks ajaks välismaale siirduma ja sealt töötama.

 

1.   Ettepaneku põhielemendid

 

Raportöör väljendab rahulolu selle üle, et komisjon esitas oma ettepaneku enne meetodi ja erimaksu kehtivuse lõppemist.

 

Eelkõige nõustub raportöör ettepanekuga võtta meetodi aluseks nominaalpalga muutumine (reaalpalga muutuse asemel) kõikides, mitte enam osas liikmesriikides. Raportöör loodab, et komisjon suudab leida praktilise lahenduse probleemile, kuidas vajalikud andmed kõigist 27 liikmesriigist õigeaegselt kätte saada. Raportöör rõhutab lisaks, et erandiklausel tuleks seostada finantskriisiga. Raportöör on nõus ka sellega, et solidaarsusmaksuks ümber nimetatud erimaksu määr tõuseks komisjoni esildatud 6%-ni.

 

2.  Kokkuhoiumeetmed

 

2.1  Personali vähendamine 5% võrra

 

Komisjon teeb ettepaneku vähendada iga institutsiooni ja ameti personali 5% võrra, mis kajastab mitmeaastase finantsraamistiku projektis[5] sisalduvat kokkuhoiukohustust. Võttes arvesse, et kinnitatud ametikohtade loetelu[6] kohaselt tohtisid institutsioonid ja ametid 2011. aastal tööl pidada 46 678 töötajat (ametnikud ja muud teenistujad, välja arvatud lepingulised töötajad), mis tähendab personali vähendamist kõikides töötajate kategooriates kokku 2334 töötaja võrra ja lisaks lepinguliste töötajate vähendamist 400 võrra. Personali vähendamine peab toimuma 2018. aastaks, ja nimelt niimoodi, et teatava hulga „loomulike” institutsioonidest lahkujate (nt pensionile mineku või lepingu lõppemise tõttu) asemele uusi inimesi ei võeta.

 

Tuleb märkida, et ettepaneku kohaselt vähendataks iga institutsiooni ja ameti isikkoosseisu automaatselt 5% võrra. Komisjon näeb personali vähendamises õigustatult ühte kokkuhoiu saavutamise võimalust, kuid väär on komisjoni nõudmine, et see peaks automaatselt kehtima kõikide institutsioonide kohta. See ei ole reaalne. Mõnel institutsioonil oleks kõige õigem säilitada isikkoosseis selle praeguses suuruses, arvestades aluslepingutega neile antud uusi kohustusi või pidades silmas liidu edaspidist laienemist, mõnel teisel võib aga personali suurendamise vajadus tekkida tulevikus[7]. Seetõttu on vaja rohkem individuaalseid lahendusi.

 

Komisjoni ettepanekus nähakse ette siduda mitmeaastane finantsraamistik ja institutsioonide ametikohtade loetelu üksteisega, milleks tuleks muuta personalieeskirjade artiklit 6. Sellega tahetakse kindlustada, et institutsioonid ja ametid täidaksid kohustust vähendada oma personali 5% võrra. Kuid personalieeskirjades on juba sätestatud, et eelarve igat institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loetelus näidatakse ära iga palgaastme või tegevusüksuse ametikohtade arv. Selle sättega on selge, et institutsioonid peavad oma ametikohtade loetelus järgima kohustusi, mis tulenevad nende eelarvest, mis põhineb ELi üldisel eelarvel, kuna viimane põhineb omakorda mitmeaastasel finantsraamistikul. Ei ole põhjust luua täiendavat seost personalieeskirjade ja ELi finantsraamistiku vahele. Märgitagu veel, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 5 näitab institutsioonide halduskulusid, hõlmates palju enamat kui vaid personalikulu.

 

Seetõttu on raportöör seisukohal, et institutsioonid peaksid küll rakendama vajalikke säästumeetmeid, ent täpne meetod ja nende ressursside valik, mille pealt kokku hoida, peab jääma institutsioonide endi otsustada. Nemad ise oskavad kõige paremini täpselt kindlaks määrata ja otsustada, millistes kohtades saab kärpeid teha, ilma et see hakkaks takistama nende korrapärast tööd. Niisugune seotus oleks tunduvalt kohasem.

 

Ülalnimetatud põhjustel soovitab raportöör seda ettepanekut mitte heaks kiita.

 

2.2  Töötingimused

 

Raportöör juhib tähelepanu sellele, et muud komisjoni esitatud kokkuhoiumeetmed puudutavad töötamise tingimusi ja hõlmavad muu hulgas järgmist:

 

a)  tööaja muutmine:

-   tööaja pikendamine minimaalse nädalase tööaja (40 tundi) kehtestamise teel, ilma et seda töötasuga kompenseeritaks,

-  aastase sõiduaja vähendamine kolme päevani;

b)  pensionisüsteemi muutmine:

-   pensioniea tõstmine 63 eluaastalt 65 eluaastani ja võimalus jätkata töötamist kuni 67. eluaastani,

-   enneaegselt pensionile jäämise ea tõstmine 55 eluaastalt 58 eluaastani,

-  enneaegselt pensionile jäävate ametnike hulga vähendamine kõikides institutsioonides 10%-lt 5%-ni aastas;

c)  toetuste muutmine:

-  aastase kojusõidutoetuse vähendamine,

-  kolimiskulude hüvitamise korra kohandamine,

-  lähetuskulude hüvitamise korra kohandamine.

 

Osa nendest abinõudest seostub hiljutise töötingimuste muutmisega liikmesriikides, esmajoones pensioniea tõstmisega, mis peegeldab praegu toimivaid demograafilisi suundumusi kogu ELis. Teine osa nendest meetmetest täidab küll kokkuhoiu ülesannet, kuid neid ei saa pidada kavandatud muudatuste keskseteks osisteks.

 

Tehakse ka ettepank anda institutsioonidele võimalus võtta kasutusele paindlik tööaja korraldus kui nüüdisaegse personalihalduse üks vahendeid. Raportööri arvates on komisjoni võetud suund põhimõtteliselt õige, kuid vaja on veel kaaluda, kas sellist tööaja korraldust tuleks ehk mõne töötajate kategooria puhul piirata.

 

2.3  Assistentide (palgaastmed AST) teenistustingimused

 

2004. aasta reformiga loodi uus AST teenistuse struktuur. Tundub aga[8], et ASTi palgastruktuuris ja teenistussüsteemis tuleb veel teha kohandusi.

 

Algul pakkus komisjon välja lahenduse, et sekretäre hakataks tööle võtma lepingulisel alusel. Esimesel, 2011. aasta juulis õiguskomisjonis toimunud arvamuste vahetusel komisjoni ja selle asepresidendi Šefčovičiga sai selgeks, et niisuguse ettepanekuga seatakse ohtu institutsioonide vajadused teatava profiiliga (näiteks keelteoskus) töötajate järele ja seega ei ole ettepanek vastuvõetav. Sama tõdeti sotsiaaldialoogis, mille komisjon korraldas enne ametliku ettepaneku vastuvõtmist.

 

Lõpuks otsustas komisjon teha ettepaneku luua uus AST/SC kategooria kui madalama taseme teenistus lihtsamate tööülesannete ja -kohustustega töötajatele. Ettepaneku kohaselt alustaksid selle uue kategooria töötajad teenistust AST 1-st kahe astme võrra madalama palgaastmega. Raportöör rõhutab, et tema, olemata AST/SC kategooria loomise vastu, ei pea töötaja tööle võtmist nii madala palgaastmega õigeks. Vaja on, et iga töötajate kategooria esimene palgaaste oleks selline, et sobivate töötajate töölevõtmine oleks tagatud. Antud juhul on tingimata vajalik tagada, et institutsioonid saaksid tööle võtta sekretäre (need on enamasti naised), kes oleksid pärit eri riikidest ja oskaksid mitut keelt vastavalt mitmerahvuselise ja mitmekeelse teenistuse nõuetele. See on vaieldamatu alus ELi paljurahvuselistele institutsioonidele, kes teenivad ELi kõigi 27 liikmesriigi kodanikke. Sellega seoses on institutsioonide isikkoosseisu geograafilise tasakaalustatuse säilitamine tähtis tegur, mida ei tohi kõrvale jätta ja millele tuleb erilist tähelepanu pöörata. Antud juhul tuleb võrdlevalt kaaluda institutsioonide suutlikkust osutada järjepidevalt kõrgel tasemel teenuseid ja võimalikke säästumeetmeid. Oluline on ka asjakohaselt järgida soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Sellest tulenevalt teeb raportöör ettepaneku, et AST/SC tegevusüksuse esimene palgaaste oleks vaid ühe astme võrra madalam kui AST 1.

 

ASTi puhul juhib raportöör tähelepanu kahele ettepaneku elemendile. Esiteks on pärast 1. maid 2004 tööle võetud ülemineku-assistentide kõrgeimaks võimalikuks palgaastmeks seatud AST 7. Raportöör märgib, et see on käsitatav töölevõtmise tingimuste rikkumisena, kuna nende põhjal oli sellel assistentide rühmal väljavaade jõuda teenistuses palgaastmeni AST 11. Olukorra leevendamiseks võiks kõrgeimaks palgaastmeks seada AST 9. Teiseks soovitab raportöör hoolikalt uurida ASTi teenistuse ümberkorraldamise ettepanekut, mille kohaselt kaks kõrgeimat palgaastet oleksid jäetud üksnes tähtsaid ülesandeid täitvatele töötajatele.

 

3.  Erimärkused

 

Raportöör on otsustanud raporti projektis tähelepanu pöörata paarile punktile, mis puudutavad mõnda institutsiooni ja ootavad juba mõnda aega lahendamist. Nende hulka kuulub muudatusettepanek, millega nähakse ette pensionile jäämise eritingimused parlamendiliikmete assistentidele. Pidades silmas institutsioonide kohustust toimida võrdseid võimalusi tagava tööandjana, esitab raportöör muudatusettepaneku, milles pööratakse tähelepanu puuetega töötajate olukorrale.

21.3.2012

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi

( COM(2011)0890 – C7‑0507/2011 – 2011/0455(COD) )

Arvamuse koostaja: George Lyon

 

 

LÜHISELGITUS

Taustteave

 

Praeguses majanduslikus kontekstis tuleks toetada võimalust ajakohastada ELi personalieeskirju nii, et need kajastaksid paremini liidu demograafilist ja majanduslikku olukorda. On siiski oluline, et ELi institutsioonide usaldusväärse ja tänapäevase personalipoliitika aluspõhimõtted tugineksid eelkõige vajadusele tunnustada tulemuslikkust ja töö kvaliteeti ning võtta arvesse geograafilist tasakaalu. Arvamuse koostaja on seisukohal, et need põhimõtted peaksid olema uute reformide keskmes ja kõik muudatused peaksid samuti tagama ELi süsteemi õigluse, kajastama liikmesriikide ametiasutuste konsolideerimispüüdlusi ja vastama muude rahvusvaheliste organisatsioonide pakutavatele tingimustele.

 

Sellega seoses väljendab arvamuse koostaja heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis pärast nõuetekohast sotsiaaldialoogi näib tagavat rahuldava tasakaalu, võimaldades jätkata tõhususe ja kokkuhoiu suurendamist kooskõlas ELi liikmesriikide eelarvete konsolideerimisega ning samas leida institutsioonidesse kõrgelt kvalifitseeritud ja sõltumatuid töötajaid, kes oleksid võimelised ELi poliitikat tõhusalt ja tulemuslikult ellu viima.

 

Personalieeskirjade suure reformiga 2004. aastal, mis muutis põhjalikult Euroopa avaliku teenistuse kõiki valdkondi, on juba saavutatud kokkuhoid 3 miljardit eurot, millele lisandub kuni 2020. aastani veel 5 miljardit eurot. Euroopa Liidu halduskulud moodustavad 2007.–2013. aasta finantsraamistikust kõigest 5,8 %; finantsraamistik ise moodustab ELi SKPst ligi 1 %.

 

Eelarvekomisjoni pädevus

 

Arvamuse koostaja märgib, et uutes seadusandlikes sätetes käsitletakse põhjalikult ettepaneku peamisi osi, milleks on muu hulgas muudatused pensionides ja nädalases tööajas, uus solidaarsusmaks, töötasude ja pensionide kohandamise uus meetod ja muudatused ametialase edutamise süsteemis. Arvamuse koostaja on siiski seisukohal, et kuigi nende küsimuste üle otsustatakse seadusandliku menetluse käigus, kuulub kõigi institutsioonide ja asutuste töötajaskonna 5 % vähendamise kava eelarvekomisjoni pädevusse.

 

Eelarvekomisjon vastutab Euroopa Parlamendis iga-aastase eelarvemenetluse raames kõikide otsuste eest, mis käsitlevad ELi institutsioonide halduseelarvet ja ametikohtade loetelu. Töötajaskonna vähendamisega seotud eesmärgid ei tohiks ennetada eelarvepädeva institutsiooni otsuseid ega 2014.–2020. aasta finantsraamistikku käsitlevate tulevaste läbirääkimiste tulemusi, mis kuuluvad samuti EP eelarvekomisjoni pädevusse.

 

Arvamuse koostaja on seisukohal, et arvestades Horvaatia ühinemist ELiga ning Lissaboni lepingust ja majanduskriisist tulenevaid uusi ülesandeid, tuleb kõigi ELi institutsioonide ja asutuste vajadusi hoolikalt kontrollida, et hinnata töötajaskonna kavandatava vähendamise mõju programmide elluviimise tasandi ja kvaliteedi seisukohast ning üldisemalt institutsioonide töö kvaliteedi seisukohast enne, kui selles valdkonnas poliitilisi kohustusi võetakse.

 

Arvamuse koostaja esitatud muudatusettepanekute eesmärk on suurendada selgust ja tagada, et eelarvekomisjoni õigusi kaitstaks ning neid ei ennetataks muude menetluste raames tehtavate otsustega.

 

Arvamuse koostaja leiab, et kavandatavate seadusandlike muudatuste sisuga peaks pädeva komisjonina tegelema õiguskomisjon. Sellegipoolest on õiguskomisjoni tulevaste otsuste hõlbustamiseks allpool esitatud kavandatavate meetmete üksikasjalik mõju eelarvele.

 

Kokkuvõttes on arvamuse koostaja veendunud, et õiguskomisjoni ja eelarvekomisjoni vahel jätkub tihe koostöö juhul, kui menetluse käigus tulevad hiljem arutlusele muudatusettepanekud, millel on eelarvele oluline mõju.

 

Lühiülevaade komisjoni ettepaneku mõjust eelarvele

 

Komisjoni ettepaneku tulemuseks on üldine kokkuhoid 1 010 miljonit eurot ajavahemikul 2014–2020, millest ligikaudu 80 % tuleneb töötajaskonna 5 % vähendamisest, mis ei kuulu komisjoni ametlikku ettepanekusse, ning pikaajaline kokkuhoid 1 022 miljonit eurot aastas tavapärase tegevuse käigus (alates aastast 2060). Kokkuhoiu allikad on esitatud allpool (vastavalt komisjoni meetodile, mida on kasutatud tema ettepanekule lisatud finantsselgituses).

 

Hinnang halduskulude eeldatava kokkuhoiu kohta lühikeses ja pikas perspektiivis

(välja arvatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid, mis on seotud tegevuskuludega, nt ametid)

 

Eelarveline mõju rubriigile 5

(miljonites eurodes)

 

Üldine kokkuhoid

2013–2020

 

Iga-aastane kokkuhoid tavapärase tegevuse käigus (pikaajaline)

Töötajaskonna 5 % vähendamine

Töötasu

832

195

Pensionid

2

144

Kokku

834

339

Assistentide uus karjääristruktuur

Töötasu

85

64

Pensionid

5

86

Kokku

90

150

Uus tegevusüksus sekretäridele (AST/SC)

Töötasu

97

213

Pensionid

0

160

Kokku

97

373

Pensioniea tõstmine

Töötasu

0

-49

Pensionid

2

207

Kokku

2

158

Reisikulud

Töötasu

18

2

Pensionid

0

0

Kokku

18

2

KÕIK MEETMED

Töötasu

1.032

425

Pensionid

9

597

Kokku

1.041

1.022

 

 

Lõpetuseks soovib arvamuse koostaja väljendada muret seoses survega ajakavale ja kahetsusväärse võimalusega, et kui ettepaneku suhtes ei saavutata kokkulepet 2012. aasta lõpuks, eksisteerib reaalne võimalus, et kõik palgad institutsioonides tõusevad 5,5 % võrra praegu kehtiva erimaksu tühistamise tõttu. See oleks vastupidine reformi soovitud tulemusele ning asetaks kõik institutsioonid ja töötajaskonna kriisi tõttu tõsiselt kannatanud ELi kodanike kõrval ebamugavasse olukorda. Seetõttu tuleks teha kõik, et sellist olukorda vältida.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 a (uus)

 

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 a. on seisukohal, et ükski liidu institutsioonide ja ametite töötajaskonna vähendamist käsitlev poliitiline kokkulepe ei tohiks kahjustada parlamendi eelarvealaseid eesõigusi teiste menetluste kontekstis, näiteks iga-aastane eelarvemenetlus või 2014.−2020. aasta finantsraamistikku käsitlevad tulevased läbirääkimised; avaldab kindlat vastuseisu katsetele ennetada kõnealuste läbirääkimiste tulemusi;

Selgitus

Euroopa Parlament kui eelarvepädev institutsioon vastutab iga-aastase eelarvemenetluse raames kõikide otsuste eest, mis käsitlevad ELi institutsioonide halduseelarvet ja ametikohtade loetelusid. Töötajaskonna vähendamisega seotud eesmärgid ei tohiks ennetada eelarvepädeva institutsiooni otsuseid selles kontekstis ega 2014.−2020. aasta finantsraamistiku üle peetavate tulevaste läbirääkimiste tulemusi. Veelgi tähtsam on, et töötajaskonna olulise vähendamise mõju institutsioonide töö kvaliteedile põhjalikult hinnataks, enne kui selles valdkonnas poliitilisi kohustusi võetakse.

 

 

Muudatusettepanek    2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 b (uus)

 

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 b. on veendunud, et komisjoni ettepanek, millega peamiselt püütakse saavutada kokkuhoidu madalama palgaastmega töötajate arvelt, on problemaatiline sotsiaalse õigluse seisukohast;

 

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Liidule ja tema enam kui 50 institutsioonile ja ametile tuleks tagada kõrgetasemeline avalik haldus, et liit saaks oma aluslepingutest tulenevaid ülesandeid täita võimalikult tulemuslikult ja tulla toime tulevaste nii siseste kui ka väliste väljakutsetega.

(1) Euroopa Liidule ja tema enam kui 50 institutsioonile ja ametile tuleks tagada kõrgetasemeline avalik haldus, et liit saaks oma aluslepingutest tulenevaid ülesandeid, kaasa arvatud aluslepingutega ette nähtud uusi ülesandeid täita võimalikult tulemuslikult ja tulla toime tulevaste nii siseste kui ka väliste väljakutsetega, eriti mis puudutab teiste riikide võimalikku ühinemist ELiga.

 

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Seega on vaja luua raamistik, mis võimaldab tööle võtta töökuse ning võimekuse, tulemuslikkuse ja sõltumatuse poolest kõrgetasemelisi töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt liikmesriikide kodanike hulgast, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult.

(2) Seega on vaja luua raamistik, mis võimaldab tööle võtta parimate oskuste ja pädevustega töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt liikmesriikide kodanike hulgast, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult, eelkõige asjakohase karjääri kujundamise süsteemi abil, milles tunnustatakse tulemuslikkust, pühendumust ja töö kvaliteeti.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Kuigi käesoleva määrusega tehtavad personalieeskirjade muudatused toovad kaasa mõningase kokkuhoiu liidu eelarves, ei tohiks sellega mingil juhul ennetada liidu institutsioonide ja ametite töötajaskonna muutmist puudutavaid tulevasi otsuseid, mis kuuluvad eelarvepädeva institutsiooni ainupädevusse.

Selgitus

Euroopa Parlament kui eelarvepädev institutsioon vastutab iga-aastase eelarvemenetluse raames kõikide otsuste eest, mis käsitlevad ELi institutsioonide halduseelarvet ja ametikohtade loetelusid. Töötajaskonna vähendamisega seotud eesmärgid ei tohiks ennetada eelarvepädeva institutsiooni otsuseid selles kontekstis ega 2014.−2020. aasta finantsraamistiku üle peetavate tulevaste läbirääkimiste tulemusi. Veelgi tähtsam on, et töötajaskonna olulise vähendamise mõju institutsioonide töö kvaliteedile põhjalikult hinnataks, enne kui selles valdkonnas poliitilisi kohustusi võetakse.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Meetodi kohaldamisest Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele tulenevad võimalikud eelised tuleks tasakaalustada erimaksu säilitamisega, mis tuleks ümber nimetada „solidaarsusmaksuks”. Kui aastatel 2004–2012 kehtinud erimaksu määr tõusis aja jooksul järk-järgult ja oli keskmiselt 4,23 %, tundub praeguses olukorras, kus tuleb arvestada keerukat majanduslikku konteksti ja selle mõju Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusele, asjakohane määrata solidaarsusmaksu määraks ühtne 6 %. Solidaarsusmaks peaks kõigile Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kehtima sama kaua kui „meetod” ise.

(6) Meetodi kohaldamisest Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele tulenevad võimalikud eelised tuleks tasakaalustada erimaksu säilitamisega, mis tuleks ümber nimetada „solidaarsusmaksuks”. Kui aastatel 2004–2012 kehtinud erimaksu määr tõusis aja jooksul järk-järgult ja oli keskmiselt 4,23%, tundub praeguses olukorras asjakohane määrata solidaarsusmaksu määraks ühtne 6%, et aidata rahastada liidu majanduskasvu ja tööhõive poliitikameetmeid liidu eelarvest ning võtta arvesse keerukat majanduslikku konteksti ja selle mõju Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusele, selline solidaarsusmaks peaks kõigile Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kehtima sama kaua kui „meetod” ise.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Seda palvet arvesse võttes on asjakohane, et edutamine kõrgemale palgaastmele peaks sõltuma selliste tööülesannete täitmisest, mille olulisus õigustab ametniku määramist vastavale kõrgemale astmele.

(11) Seda palvet arvesse võttes on asjakohane, et edutamine kõrgemale palgaastmele peaks sõltuma isiklikust pühendumusest, oskuste parandamisest ja pädevustest ning selliste tööülesannete täitmisest, mille olulisus õigustab ametniku määramist vastavale kõrgemale astmele.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Institutsioonides kehtivad tööajad tuleks viia kooskõlla teatavates liikmesriikides kehtivatega, et tasakaalustada töötajaskonna vähenemist institutsioonides. Minimaalse nädalase tööaja kehtestamine tagab, et institutsioonide töötajad tulevad toime Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidest tuleneva töökoormusega, ning ühtlustab solidaarsusest kogu Euroopa Liidu avaliku teenistusega institutsioonide töötingimused.

(14) Institutsioonides kehtiv tööaeg tuleks viia kooskõlla Euroopa Liidu teatavates liikmesriikides kehtiva tööajaga. Minimaalse nädalase tööaja kehtestamine tagab, et institutsioonide töötajad tulevad toime Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidest tuleneva töökoormusega, ning ühtlustab solidaarsusest kogu Euroopa Liidu avaliku teenistusega institutsioonide töötingimused.

Selgitus

ELi avaliku teenistuse suurus määratakse kindlaks mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 läbirääkimiste ja iga-aastaste eelarvemenetluste käigus. Kuigi praegu oleks mõttekas ELi halduskulusid ajutiselt vähendada, arvestades liikmesriikides tehtavaid pingutusi eelarve konsolideerimiseks, siis ei tohiks seda vähendamist kohaldada automaatselt kõigile institutsioonidele ega käsitada püsivana, pidades silmas ELi suurenevaid pädevusi ja ülesandeid.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3

Ametnike personalieeskirjad

Artikkel 6 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Eelarve igat institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loetelus on näidatud iga palgaastme või tegevusüksuse ametikohtade arv.

1. Eelarve igat institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loetelus on näidatud iga palgaastme või tegevusüksuse ametikohtade arv.

Iga institutsiooni ametikohtade loetelu vastab kohustustele, mis on kindlaks määratud mitmeaastases finantsraamistikus ja selle rakendamist käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes.

 

Selgitus

Selline kohustus on üleliigne, kuna see on juba sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 312.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8

Ametnike personalieeskirjad

Artikkel 27 – lõigud 1 ja 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki töökohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse parimate oskuste ja pädevustega, võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki töökohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsuste kauaaegse ja suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, vastu võtta parandusmeetmeid. Need parandusmeetmed ei tohi kaasa tuua muid kui tulemustel põhinevaid töölevõtukriteeriume. Enne selliste parandusmeetmete vastuvõtmist kehtestab asjaomase institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike jõustamiseks artikli 110 kohaselt.

Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil vastu võtta parandusmeetmeid, kui täheldatakse ametnike kodakondsuste kauaaegset ja suurt tasakaalustamatust, arvestades jaotumist igas kategoorias ja igas palgaastmes eraldi, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega. Need parandusmeetmed ei tohi kaasa tuua muid kui tulemustel põhinevaid töölevõtukriteeriume. Enne selliste parandusmeetmete vastuvõtmist kehtestab asjaomase institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike jõustamiseks artikli 110 kohaselt.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 10

Ametnike personalieeskirjad

Artikkel 31 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8.

Ilma et see piiraks artikli 27 ja artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 14 a (uus)

Ametnike personalieeskirjad

Artikkel 44 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 a. artikli 44 esimene lõik asendatakse järgmisega:

 

Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku, välja arvatud ametnikud, kelle palgaaste on AD 12 või AST 10 või kõrgem ja kellel ei ole vastutust personali juhtimisel, nemad tõusevad automaatselt oma palgaastme järgmisesse järku kolme aasta möödudes.

 

 

 

 

 

MENETLUS

Pealkiri

ELi ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused

Viited

COM(2011)0890 – C7-0507/2011 – 2011/0455(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

19.1.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

19.1.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

George Lyon

25.1.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Richard Ashworth, Reimer Böge, Zuzana Brzobohatá, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Carl Haglund, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Claudio Morganti, Nadezhda Neynsky, Potito Salatto, Helga Trüpel, Derek Vaughan, Jacek Włosowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, María Muñiz De Urquiza, Georgios Papastamkos, Georgios Stavrakakis, Gianluca Susta

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Eva Ortiz Vilella

 

 

 

20.3.2012

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi

( COM(2011)0890 – C7‑0507/2011 – 2011/0455(COD) )

Arvamuse koostaja: Ingeborg Gräßle

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

 

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Seega on vaja luua raamistik, mis võimaldab tööle võtta töökuse ning võimekuse, tulemuslikkuse ja sõltumatuse poolest kõrgetasemelisi töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt liikmesriikide kodanike hulgast, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult.

(2) Seega on vaja luua raamistik, mis võimaldab tööle võtta töökuse ning võimekuse, tulemuslikkuse ja sõltumatuse poolest kõrgetasemelisi töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt liikmesriikide kodanike hulgast, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult. Sellega seoses tuleb ületada praegused raskused, millega institutsioonid puutuvad kokku teatavatest liikmesriikidest (Saksamaa, Ühendkuningriik, Austria ja Madalmaad) ametnike või töötajate töölevõtmisel, kuna töötingimused institutsioonides on vähem atraktiivsed ja konkurentsivõimelised kui nende liikmesriikide muudes sektorites.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Kuna Euroopa avalik teenistus on liidu eesmärke ja elanikkonda arvestades väga väike, ei tohiks liidu institutsioonide ja ametite töötajate arvu vähendamine tuua kaasa neile vastavalt aluslepingutes sätestatud kohustustele ja volitustele antud ülesannete, kohustuste ja funktsioonide halvemat täitmist. Seda silmas pidades peavad iga institutsiooni ja ameti personalikulud kõigi nende töötajate kategooriate osas olema läbipaistvamad.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Laiem eesmärk peaks olema inimressursside haldamise optimeerimine Euroopa avalikus teenistuses, mida iseloomustab pädevus, sõltumatus, lojaalsus, erapooletus ja stabiilsus ning kultuuriline ja keeleline mitmekesisus.

(3) Laiem eesmärk peaks olema inimressursside haldamise optimeerimine Euroopa avalikus teenistuses, mida iseloomustab kõrge tase, pädevus, sõltumatus, lojaalsus, erapooletus ja stabiilsus, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning atraktiivsed töölevõtutingimused.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Praeguse tegevusüksuse AST karjääristruktuuride edasiseks kohandamiseks mitmesuguste töökohustustega ja halduskulude vähendamise vältimatu sammuna tuleks sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks kasutusele võtta uus tegevusüksus AST/SC. Palgad ja ametialase edutamise määrad seostavad asjakohaselt tööülesanded ja palgad. Sel moel on võimalik säilitada stabiilne ja kõikehõlmav Euroopa avalik teenistus.

(13) Praeguse tegevusüksuse AST karjääristruktuuride edasiseks kohandamiseks mitmesuguste töökohustustega ja halduskulude vähendamise vältimatu sammuna tuleks sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks kasutusele võtta uus tegevusüksus AST/SC. Palgad ja ametialase edutamise määrad peaksid seostama asjakohaselt vastutustaseme ja palgad. Sel moel on võimalik säilitada stabiilne ja kõikehõlmav Euroopa avalik teenistus. Komisjon peaks hindama selle uue tegevusüksuse kasutuselevõtmise ulatust ja mõju ning esitama aruande, võttes eriti arvesse naiste olukorda, nii et oleks tagatud stabiilse ja kõikehõlmava Euroopa avaliku teenistuse säilimine.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Mõned töötajad peavad sageli viibima lähetuses oma institutsiooni teistes põhitegevuskohtades. Sedalaadi olukorda ei ole praegustes lähetusi reguleerivates eeskirjades piisavalt arvesse võetud. Seepärast tuleks neid eeskirju kohandada, et võimaldada elamiskulude hüvitamist kindla summa põhjal.

(18) Mõned töötajad peavad sageli viibima lähetuses oma institutsiooni teistes põhitegevuskohtades. Sedalaadi olukorda ei ole praegustes lähetusi reguleerivates eeskirjades piisavalt arvesse võetud. Seepärast tuleks neid eeskirju kohandada, et võimaldada sellistel juhtudel kindla summa hüvitamist keskmiste kohalike elamiskulude põhjal.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Uute eeskirjade ja meetmete järkjärguliseks kohaldamiseks tuleks ette näha üleminekukord, mis austaks enne nende jõustumist tööle võetud töötajate omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi.

(20) Uute eeskirjade ja meetmete järkjärguliseks kohaldamiseks tuleks ette näha üleminekukord, mis austaks enne nende muudetud personalieeskirjade jõustumist tööle võetud töötajate omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Lihtsuse ja personalipoliitika järjepidevuse huvides tuleks komisjoni poolt personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirju kohaldada analoogia põhjal ka ametite suhtes. Selleks aga, et vajaduse korral oleks võimalik arvesse võtta ametite eriolukorda, tuleks neile anda õigus paluda komisjonilt luba võtta vastu rakenduseeskirjad, mis erinevad komisjoni omadest, või jätta komisjoni mõned eeskirjad kohaldamata.

(21) Lihtsuse ja personalipoliitika järjepidevuse huvides tuleks komisjoni poolt personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirju kohaldada analoogia põhjal ka ametite suhtes. Selleks aga, et vajaduse korral oleks võimalik arvesse võtta ametite eriolukorda, tuleks neile anda õigus paluda komisjonilt luba võtta vastu rakenduseeskirjad, mis erinevad komisjoni omadest.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Luua tuleks personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirjade register, mida peaks haldama Euroopa Liidu Kohus. See register, millega võivad tutvuda kõik institutsioonid ja ametid, võimaldab läbipaistvust ja edendab personalieeskirjade järjepidevat kohaldamist.

(22) Luua tuleks personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirjade, sealhulgas nendest lubatud erandite register, mida peaks haldama Euroopa Liidu Kohus. See register, millega võivad tutvuda kõik institutsioonid ja ametid, võimaldab läbipaistvust ja edendab personalieeskirjade järjepidevat kohaldamist.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

(26) Komisjon peab delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 5 – lõige 1

 

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse vastavalt nendega seotud ülesannete laadile ja tähtsusele administraatorite tegevusüksuseks (edaspidi „AD”), assistentide tegevusüksuseks (edaspidi „AST”) ning sekretäride ja kantseleitöötajate tegevusüksuseks (edaspidi „AST/SC”).

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 5 a (uus)

 

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 11a – lõige 1

 

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. artikli 11a lõige 1 asendatakse järgmisega:

 

„1. Kui allpool ei ole sätestatud teisiti, ei tegele ametnik oma kohustuste täitmisel küsimustega, milles tal on otseselt või kaudselt tema sõltumatust kahjustada võivad isiklikud huvid, eelkõige perekondlikud ja finantshuvid, või mis tahes muu huvide konflikt, mis on seotud muu hulgas varasema töösuhtega viimase viie aasta jooksul. Kõik vastselt ametisse nimetatud ametnikud on kohustatud enne oma institutsioonis tööle asumist täitma ja esitama üksikasjaliku huvide deklaratsiooni vormi, mis sisaldab teavet eelnevate tööandjate ja eelnevate klientide kohta vähemalt viimase viie aasta jooksul.

 

Terminit „huvide konflikt” tõlgendatakse kooskõlas OECD propageeritava määratlusega kui ametniku avalike ülesannete ja erahuvide vahelist konflikti, milles ametnikul on eraviisilised huvid, mis võivad sobimatult mõjutada tema ametiülesannete ja -kohustuste täitmist. Lisaks peetakse huvide konfliktiks ka olukorda, kus endised ametnikud võiksid kasutada institutsioonis töötamise käigus omandatud siseinfot, oskusteavet, mõjuvõimu ja kontakte omaenda, oma järgmiste tööandjate või klientide finantshuvides.”;

Selgitus

Huvide konfliktide ennetamise ja selliste konfliktide korral toimimise osas tuleks personalieeskirju karmimaks muuta ning vähendada tõlgendamisruumi. Praegune määratlus toob kaasa kooskõla puudumise institutsioonide poolt selles valdkonnas rakendatavate meetmete vahel ning õõnestab ELi kodanike usaldust ELi institutsioonide, ametite ja muude asutuste vastu.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 5 b (uus)

 

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 12b – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b. artikli 12b lõige 1 asendatakse järgmisega:

 

„1. Vastavalt artiklile 15 taotleb ametnik, kes soovib tegutseda väljaspool oma teenistuskohustusi palga eest või tasuta või minna lähetusse väljaspool liitu, esmalt ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loa. Luba ei anta ainult juhul, kui kõnealune töö või lähetus takistaks ametniku kohustuste täitmist, seaks küsimuse alla tema sõltumatuse ja lojaalsuse institutsiooni suhtes või kui see ei sobi kokku institutsiooni huvidega.”;

Selgitus

Viimase paari aasta jooksul on teatatud paljudest huvide konflikti ja eeldatava huvide konflikti juhtumitest ELi institutsioonides. Huvide konfliktide ennetamise ja selliste konfliktide korral toimimise osas tuleks personalieeskirju karmimaks muuta ning vähendada tõlgendamisruumi.

 

 

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 6 a (uus)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 22c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. artikli 22b järele lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 22c

 

Iga institutsioon kehtestab sõltumatu menetluse, mille kohaselt käsitletakse ametnike kaebusi nende kohtlemise viisi kohta nende poolt artikli 22a ja/või artikli 22b alusel oma kohustuste täitmise järel ja/või tagajärjel. Asjaomane institutsioon tagab, et sellised kaebusi käsitletakse konfidentsiaalselt kahe kuu jooksul. Kui nimetatud tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teatab asjaomane institutsioon kaebuse esitaja(te)le kirjalikult viivituse põhjused.

 

Iga institutsioon kehtestab vääritust teost teatamise kohta sisesuunised, mis reguleerivad muu hulgas järgmist:

 

– artikli 22a lõikes 1 ja/või artiklis 22b viidatud ametnikele (siseinformaatorid) teabe andmine nende poolt teatatud asja käsitlemise kohta;

 

– siseinformaatorite õigustatud huvide ja privaatsuse kaitse ning

 

– käesoleva artikli esimeses lõigus viidatud kaebuste käsitlemise sõltumatu menetlus.”

 

Sisesuunised järgivad lisas A toodud põhimõtteid.

 

„Lisa A

 

Artikkel 1

 

1. Ametnikul, kellele saavad tema ametikohustuste täitmise käigus või sellega seoses teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada või ausalt uskuda õigusrikkumise olemasolu, oluliste eetikapõhimõtete järgimata jätmist teiste ametnike poolt, raiskamist ja/või ohtusid, mis kahjustavad Euroopa Liidu huvisid, on õigus teatada sellest ja esitada täiendavat teavet oma vahetule ülemusele või peadirektorile või samaväärsetel ametikohtadel olevatele isikutele või otse Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), kui küsimus puudutab OLAFi pädevusvaldkonda. Iga institutsioon peab ette nägema suhtluskanali, mis võimaldab kahesuunalist anonüümset sõnumite edastamist vastavalt käesolevale artiklile.

 

2. Iga institutsioon tagab, et ametnik, kes edastab teavet lõike 1 kohaselt (siseinformaator), saab kohe teabe kättesaamise kinnituse ning nelja nädala jooksul teatatakse talle teate analüüsimiseks vajalik ligikaudne aeg, mis ei tohiks ületada kuut kuud. Selle ajavahemiku ületamisel teatatakse siseinformaatorile pikendamise vajalikkuse põhjused ja ajavahemiku hinnanguline kogupikkus. Sama kehtib iga järgmise kolmekuulise ajavahemiku kohta.

 

3. Kui esialgne analüüs annab põhjust arvata, et küsimus kuulub OLAFi pädevusvaldkonda, edastatakse asi OLAFile. Siseinformaatorile teatatakse viivitamata asja edastamisest. Siseinformaatori ja tema edastatud teabe käsitlemisega seoses on OLAFil samasugused kohustused nagu teabe esmasel vastuvõtjal ja tema institutsioonil.

 

4. Iga institutsioon tagab siseinformaatori isikuandmete võimalikult konfidentsiaalse käsitlemise. Asjaomasel institutsioonil ja/või OLAFil on lisaks kohustus teatada siseinformaatorile kohe kõigist anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse rikkumistest või selle ohust.

 

5. Iga institutsioon tagab, et kõiki siseinformaatorite teateid analüüsitakse. Analüüs peab olema erapooletu, asjakohane, kiire, nõuetekohaselt dokumenteeritud, teostatud pädevate organite poolt ja seda ei tohi mõjutada isikud, keda siseinformaator süüdistab või kahtlustab. Siseinformaatoril on õigus saada nõuetekohast teavet ja anda selgitusi enne analüüsi lõpetamist. Siseinformaatorile teatatakse ka lõpptulemus ja tal on õigus tutvuda asjaga seotud dokumentidega.

 

6. Kogu vääritust teost teatamise juhtumi käsitlemise vältel järgitakse kõigi osaliste menetlusõigusi ning õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, samuti institutsioonide salajashoidmise vajadusi

 

7. Asjaomane institutsioon ei tee ametnikule vääritust teost teatamise järel või selle käsitlemise ajal kahju ning kaitseb ametnikku kahjustava mõju eest, mis tuleneb või võib tuleneda teiste ametnike või kolmandate isikute tegevusest. Kui siseinformaator kannatab kahju ja ei saa välistada selle kahju seost vääritust teost teatamisega, on institutsioonil kohustus tõendada, et sellist seost ei ole.

 

8. Ametnik, kes põhjendamatult sekkub vääritust teost teatamise juhtumi käsitlemisse (nt manipuleerimine analüüsimisel või siseinformaatori kahjustamine), kannab distsiplinaarvastutust. Ametnik, kes kuritarvitab vääritust teost teatamise menetlust, kannab samuti distsiplinaarvastutust, kui saab tõendada, et ta tõstatas teadlikult välja mõeldud probleemi või esitas teadlikult valeandmeid.

 

9. Institutsioonid loovad sisemise tugisüsteemi, mis tagab võimalikele siseinformaatoritele sõltumatu ja konfidentsiaalse nõustamise, ning teevad vääritust teost teatamise poliitika oma töötajatele teatavaks läbipaistval ja konstruktiivsel viisil. Luuakse mehhanismid, et teavitada siseinformaatoreid anonüümselt tulemuslikest meetmetest, mis on võetud konkreetsete juhtumite puhul, nagu riskide tuvastamine, rikkumiste ärahoidmine, rikkujate karistamine, kättemaksu vältimine ja karistused pahatahtliku vääritust teost teatamise eest.

 

10. Institutsioonid jälgivad ja hindavad korrapäraselt käesoleva artikli rakendamist, võtavad ennetavaid meetmeid ning pakuvad riskiteadlikkuse ja vääritust teost teatamise alaseid koolitusi, et edendada nende sätete kohaldamise parimaid tavasid. Luuakse teadete registreerimise, liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise koordineeritud süsteem, ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist.

 

11. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka juhul, kui ametnik kasutab oma personalieeskirjade artiklist 21a tulenevaid õigusi või kui ametnikul on kohustus teatada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud juhtumitest.

 

Artikkel 2

 

1. Siseinformaatoril, kes ausalt usub, et tema personalieeskirjade artiklist 22a tulenevaid õigusi ei ole järgitud või et aset on leidnud õigusrikkumine, mille on toime pannud palgaastme AD 14 või kõrgema palgaastme ametnik ja/või tema institutsiooni liige või OLAF, on õigus sellest teatada ja esitada täiendavat teavet komisjoni presidendile või kontrollikoja presidendile (kui küsimus kuulub kontrollikoja pädevusse), nõukogu eesistujale, Euroopa Parlamendi presidendile või Euroopa Ombudsmanile.

 

2. Siseinformaator, kes ausalt usub, et tema personalieeskirjade artikli 22b lõigetest 1 ja 3 tulenevaid õigusi ei järgitud, võib sellest teatada ja esitada täiendavat teavet Euroopa Liidu huvisid kahjustava kahtlustatava rikkumise või tema institutsiooni ametnike ja/või liikmete kahtlustatava kriminaalse käitumise kohta ükskõik millisele Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja liikmele (kui asi puudutab kontrollikoja pädevusvaldkonda).

 

3. Personalieeskirjade artikliga 22a sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse siseinformaatorite ja teabe vastuvõtjate suhtes personalieeskirjade artikli 22b kohaselt. Teabe vastuvõtjal on õigus küsitleda eelnevat teabe vastuvõtjat ja/või asjasse eelnevalt segatud institutsiooni, kuidas vääritust teost teatamise juhtumit on käsitletud, ning talle esitatakse asja analüüsimiseks vajalik teave.

 

4. Kui liidu õigusaktidega antakse liidu institutsioonide välistele organitele vajalikud volitused konfidentsiaalselt hinnata (institutsioonide siseseid) juhtumeid, mis võivad olla ametnikepoolse avalikustamise objektiks, võivad ametnikud pöörduda käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ka nende organite poole.

 

5. Lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud teabe vastuvõtjatel on lisaks õigus teavitada üldsust, kui nad peavad seda vajalikuks.

 

6. Kui siseinformaatori suhtes kohaldatakse distsiplinaarmenetlust või muid menetlusi, sest ta ei järginud artiklis 22a või artiklis 22b sätestatud teabe vastuvõtjatega seotud piiranguid ja/või näiteks edastas teabe meediale ja/või üldsusele, võetakse tema suhtes võetavate meetmete puhul arvesse seda, kas avalikustatud teave oli tõene või siseinformaator uskus selle olevat tõese. Arvesse võetakse ka üldsuse huvi kõnealuses küsimuses.”;

 

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 6 b (uus)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 24 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b. artikli 24 teisele lõigule lisatakse järgmine lause:

 

„See ei kehti kulude suhtes, mis tekivad ametnikul Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustega seoses.”;

Selgitus

Maksumaksja ei peaks kandma kulusid, mis tekivad ametnikul OLAFi juurdluste tõttu.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 27 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki töökohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki töökohta ei eraldata otseselt või kaudselt konkreetse liikmesriigi kodanikele.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 27 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsuste kauaaegse ja suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, vastu võtta parandusmeetmeid. Need parandusmeetmed ei tohi kaasa tuua muid kui tulemustel põhinevaid töölevõtukriteeriume. Enne selliste parandusmeetmete vastuvõtmist kehtestab asjaomase institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike jõustamiseks artikli 110 kohaselt.

Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsuste või soo kauaaegse ja suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, vastu võtta parandusmeetmeid. Need parandusmeetmed ei tohi kaasa tuua muid kui tulemustel põhinevaid töölevõtukriteeriume. Enne selliste parandusmeetmete vastuvõtmist kehtestab asjaomase institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike jõustamiseks artikli 110 kohaselt.

 

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 9

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist b korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele.”;

„Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist b korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele.

 

Lepingulised töötajad võivad sellistel sisekonkurssidel osaleda, tingimusel et nad esitavad tõendi ühe liidu keele põhjaliku tundmise ja veel kahe liidu keele rahuldava tundmise kohta oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel.”;

Selgitus

Muudatusettepanekuga soovitakse tagada, et sisekonkurssidel osalevad lepingulised töötajad suudavad täita oma kohustusi vähemalt kolmes keeles – ühtlustamine ametnikele kehtivate tingimustega.

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 9 a (uus)

 

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 29 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a. artiklile 29a lisatakse järgmine lõige:

 

„2 a. Spetsiaalselt ühe konkreetse isiku töölevõtmiseks mõeldud konkursid ei ole lubatud.”;

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 14 – alapunkt a a (uus)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 43 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) esimese lõigu esimese lause järele lisatakse järgmine lause:

 

„Aruanne põhineb läbipaistval, mõistetaval ametnike tulemuste hindamise süsteemil, mille institutsioonid kindlaks määravad.”;

Selgitus

Personalieeskirjade kohaselt hinnatakse ametniku pädevust, tulemuslikkust ja tööalast käitumist vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Muudatusettepanekuga nõutakse läbipaistvat ja mõistetavat hindamissüsteemi.

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 14 a (uus)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 44 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 a. artikli 44 esimene lõik asendatakse järgmisega:

 

„Ametnik, kes on kolm aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku. Alates palgaastmest AD 12 toimub see automaatne tõus ainult siis, kui ametniku suhtes kohaldatakse teist lõiku.”;

Selgitus

Iga kahe aasta järel toimuv automaatne, tulemustest sõltumatu edutamine, millega kaasneb kuni 650 euro suurune palgatõus, põhjustab märkimisväärseid kulusid. Järkudevahelise ajavahemiku pikendamine kolme aastani on õigustatud, kuna üksikuid järke ei puudutata. Siduda edutamine alates palgaastmest AD 12 juhtimisülesandega on motiveeriv ja nende palgaastmete (alates 10 000 eurost kuus) ametikohtadel õigustatud.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 20

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 52 – punkt b – teine lause

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametnik võib siiski oma taotluse korral ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda üksuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta saab 67-aastaseks.

Ametnik võib siiski oma taotluse korral ja tingimusel, et ametisse nimetav asutus või ametiisik ei esita põhjendatud vastuväiteid, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta saab 67-aastaseks.

 

 

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21 – alapunkt d

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 55 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kasutusele võtta paindliku tööaja korralduse. Ametnikud, kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu sätteid, haldavad oma tööaega sellist korraldust kasutamata.

4. Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kasutusele võtta paindliku tööaja korralduse. Ületunnitöö hüvitamine toimub ametniku tööajakontole kantavate tundidena ja see ei tohi ületada kaheksat tundi kalendrikuu kohta. Ületunnitöö tegemiseks peab eelnevalt nõusoleku andma asjaomane peadirektoraat ja personali peadirektoraat. Ületunnitöö taotlustes tuleb täpsustada erakorralise olukorra põhjused, hüvitamist õigustavad asjaolud, osalevate töötajate arv ja eeldatav ületunnitöö maht.

 

Ametnikud, kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu sätteid, ja ametnikud alates palgaastmest AD/AST 9 haldavad oma tööaega, ilma et neil oleks sellise korralduse kohaselt õigus hüvitavale puhkusele.

Selgitus

 

Praeguse tava kohaselt võib ettepanek tuua kaasa kuni 1,2 miljonit täiendavat vaba päeva. Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada ületunnitöö tingimusi ja seega väheneb võimalike vabade päevade arv poole võrra. Samuti on selle eesmärk tagada, et hüvitavat puhkust ületunnitöö eest ei antaks alates palgaastmest AD/AST 9 (7100 eurot). Alates sellest palgaastmest hüvitab ületunnitöö ametniku palk. Nii väheneb võimalike vabade päevade arv umbes 170 000 päevale.

 

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 23

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 56 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastme SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui üksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kuu jooksul.

Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastme SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui üksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 27

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 61

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

27. artiklis 61 asendatakse sõna „institutsioonid” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

27. artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

 

(a) sõna „institutsioonid” asendatakse fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

 

(b) lisatakse järgmine lõik:

 

„Riigipühad ja ametlikud puhkepäevad ei ületa kokku 14 päeva.”;

Selgitus

Praegu on kokku 18 tasustatavat riigipüha ja ametlikku puhkepäeva. Aastal 2012 ei ole 9 neist riigipühad ja on seega tasustatav lisapuhkus. Muudatusettepanekus nähakse ette vähendada riigipühade ja ametlike puhkepäevade arvu 4 päeva võrra. Iga selline lisapuhkepäev kõigis ELi institutsioonides maksab üle 24 miljoni euro.

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 39 a (uus)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 86

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

39 a. artikli 86 lõige 2 asendatakse järgmisega:

 

„2. Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik või Euroopa Pettustevastane Amet saab teada tõenditest, mis annavad põhjust oletada, et kohustused lõike 1 tähenduses on täitmata jäetud, võivad nad algatada haldusjuurdluse, et tõendada, kas selline täitmatajätmine on aset leidnud. Kui haldusjuurdlus ei ole lõpetatud viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil ametisse nimetav asutus või ametiisik või Euroopa Pettustevastane Amet sai tõenditest teada, siis juhtum aegub ja menetlemine lõpetatakse.

 

Kui haldusjuurdluse käigus peatatakse ametniku teenistuskohustuste täitmine kauemaks kui kuueks kuuks, on ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul õigus võtta distsiplinaarmeetmeid.”;

Selgitus

ELi töötajate suhtes algatatud haldusjuurdlused võivad kesta aastaid, ilma et kohus teeks otsust. Muudatusettepanekuga tuuakse esimest korda sisse selliste juhtumite aegumine. Lisaks tekib võimalus võtta distsiplinaarmeetmeid haldusjuurdluse tulemustest olenemata. Sellega kaitstakse ELi töötajaid, kuna on tagatud, et määratakse asjakohased karistused või juurdlus lõpetatakse.

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 41

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 110 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellised rakenduseeskirjad jõustuvad ametite suhtes üheksa kuu möödumisel nende jõustumisest komisjonis või üheksa kuu möödumisel kuupäevast, mil komisjon teatas ametitele asjaomase rakenduseeskirja vastuvõtmisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Olenemata eespool sätestatust võib amet ka otsustada, et sellised rakenduseeskirjad jõustuvad varasemal kuupäeval.

Sellised rakenduseeskirjad jõustuvad ametite suhtes kuue kuu möödumisel nende jõustumisest komisjonis või kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil komisjon teatas ametitele asjaomase rakenduseeskirja vastuvõtmisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Olenemata eespool sätestatust võib amet ka otsustada, et sellised rakenduseeskirjad jõustuvad varasemal kuupäeval.

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 41

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 110 – lõige 2 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina võib amet enne eespool nimetatud üheksakuulise tähtaja möödumist ja pärast nõupidamist personalikomiteega esitada komisjonile kinnitamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Samadel tingimustel võib amet taotleda komisjoni luba teatavate rakenduseeskirjade kohaldamata jätmiseks. Sellisel juhul võib komisjon taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise asemel nõuda ametilt, et see esitaks talle kinnitamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad.

Erandina võib amet asjakohaseid põhjendusi sisaldava taotluse alusel enne eespool nimetatud kuuekuulise tähtaja möödumist ja pärast nõupidamist personalikomiteega esitada komisjonile kinnitamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Samadel tingimustel võib amet taotleda komisjoni luba teatavate rakenduseeskirjade kohaldamata jätmiseks. Sellisel juhul võib komisjon taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise asemel nõuda ametilt, et see esitaks talle kinnitamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad.

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 41

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 110 – lõige 2 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelmistes lõikudes osutatud üheksakuuline tähtaeg peatub kuupäeval, mil amet esitab taotluse komisjoni loa saamiseks, ja jätkub kuupäeval, mil komisjon esitab oma seisukoha.

Eelmistes lõikudes osutatud kuuekuuline tähtaeg peatub kuupäeval, mil amet esitab taotluse komisjoni loa saamiseks, ja jätkub kuupäeval, mil komisjon esitab oma seisukoha.

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 42

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

Artikkel 110b (uus) – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teavitab sellest Euroopa Liidu Kohut.

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 47

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

V lisa – artikkel 7 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nende ametnike põhipuhkusele, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, lisatakse sõiduaeg, mida arvestatakse töötamiskoha ja päritolukoha geograafilise vahemaa alusel järgmiselt:

Nende ametnike põhipuhkusele, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, lisatakse sõiduaeg, mida arvestatakse töötamiskoha ja päritolukoha geograafilise vahemaa alusel järgmiselt:

250–600 km: ühepäevane kojusõiduaeg,

– 250–1000 km: ühepäevane kojusõiduaeg,

601–1200 km: kahepäevane kojusõiduaeg,

– üle 1000 km: kahepäevane kojusõiduaeg.

üle 1200 km: kolmepäevane kojusõiduaeg.

 

Selgitus

ELis töötavatele ametnikele kojusõiduks ette nähtud kolm päeva ei vasta moodsate transpordivahendite kiirusele ja hõlpsale kättesaadavusele. Kolmandates riikides töötavatele ametnikele antakse kojusõiduks ainult kaks päeva. Kui see on vastuvõetav maailma kaugemates paikades töötavatele inimestele, peab see olema vastuvõetav ka Brüsselis töötavatele inimestele.

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 49 – alapunkt d a (uus)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

VII lisa – artikkel 12 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

 

„2. Lennureis

 

Ametnikel on lubatud reisida lennukiga, kui edasi-tagasi rongireisi pikkus oleks kokku vähemalt 800 kilomeetrit. Kui lennuaeg on alla 8 tunni, hüvitatakse ainult turistiklassi pilet.”;

Selgitus

 

Eeskirju kohandatakse liikmesriikide tavadega.

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 51 – alapunkt -a (uus)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

IX lisa – artikkel 1 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

 

„2. Juhul kui juurdluse huvides on vajalik täielik salajasus või on vaja kasutada siseriikliku õigusasutuse pädevusse kuuluvat juurdlusmenetlust, võib ametniku oma seisukohti esitama kutsumise kohustuse täitmist pärast ametisse nimetava asutuse või ametiisiku teavitamist edasi lükata. Sellisel juhul ei või algatada distsiplinaarmenetlust enne, kui ametnikule ei ole antud võimalust väljendada oma seisukohta.”;

Selgitus

Personalieeskirjade kohandamine OLAFi määrusega (1073/99), mida praegu nõukogu ja komisjoniga arutatakse.

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 51 – alapunkt b a (uus)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

IX lisa – artikkel 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) artikkel 25 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 25

 

Kui ametnikule esitatakse samade tegude eest süüdistus, tehakse lõplik otsus pärast seda, kui asja arutav kohus on teinud oma lõpliku otsuse. Kui see on asjakohane ja võimalik, antakse ametisse nimetavale asutusele volitus jõustada distsiplinaarmeetmed uurimise all oleva ametniku suhtes enne, kui asja arutav kohus on teinud lõpliku otsuse.”;

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 52 – alapunkt -a (uus)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

X lisa – artikkel 8 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) artiklile 8 lisatakse järgmine lõik:

 

„Ametnikud, kes osalevad Brüsselis täiendõppel vastavalt personalieeskirjade artiklile 24a ja kellele on antud selle artikli esimese lõigu kohaselt puhkust, ühendavad viibimise täiendõppel Brüsselis üldjuhul puhkusega.”;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on ühendada lisapuhkus eriti raskete elamistingimuste eest kolmandates riikides (kuni viis korda üks lisanädal) täiendõppega Brüsselis. Selle puhkuse ja täiendõppe puhul hüvitatakse lennukipiletid. Muudatusettepaneku eesmärk on tänu reiside ühendamisele vähendada kolmandates riikides töötavate töötajate töökohalt eemal viibimist.

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 52 – alapunkt -a (uus)

 

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

X lisa – artikkel 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) artikkel 9 asendatakse järgmisega:

 

„1. Põhipuhkuse võib võtta korraga või mitmes osas vastavalt ametniku soovile ja teenistuskoha vajadustele. Üks puhkuseosa peab siiski olema vähemalt 14 tööpäeva pikk. Põhipuhkuse pikkus ei tohi ületada 37 päeva, millele lisatakse V lisa artikli 7 kohased reisipäevad.

 

2. Artiklis 8 nimetatud lisapuhkus koos reisipäevadega ei või olla pikem kui 15 tööpäeva aastas.”;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on vähendada ELi töötajate töökohalt eemal viibimist kolmandates riikides.

 

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 52 – alapunkt b a (uus)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

X lisa – artikkel 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) artikkel 20 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 20

 

Ametnikul on õigus saada hüvitist lisapuhkuse reisikulude katteks oma teenistuskohast kuni lubatud puhkamiskohani enda jaoks ja, kui tal on õigus saada majapidamistoetust, siis ka oma abikaasa ja ülalpeetavate jaoks, kui need elavad koos temaga.

 

Kui rongiga reisimine on võimatu või ebaotstarbekas, makstakse eriotsuse põhjal hüvitist lennukipiletite esitamise korral, olenemata vahemaa pikkusest. Kui lennuaeg on alla 8 tunni, hüvitatakse ainult turistiklassi pilet.”;

Selgitus

Eeskirju kohandatakse liikmesriikide tavadega.

 

 

MENETLUS

Pealkiri

ELi ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused

Viited

COM(2011)0890 – C7-0507/2011 – 2011/0455(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

19.1.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

19.1.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Ingeborg Gräßle

12.1.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.2.2012

29.2.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Andrea Cozzolino, Ryszard Czarnecki, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Iliana Ivanova, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Crescenzio Rivellini, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Georgios Stavrakakis, Søren Bo Søndergaard, Michael Theurer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Zuzana Brzobohatá, Jorgo Chatzimarkakis, Derk Jan Eppink, Christofer Fjellner, Monika Hohlmeier, Ivailo Kalfin, Derek Vaughan

 

24.4.2012

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi

( COM(2011)0890 – C7‑0507/2011 – 2011/0455(COD) )

Arvamuse koostaja: Silvana Koch-Mehrin

 

 

LÜHISELGITUS

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtus, mis on sätestatud aluslepingutes, ning see on üks selle eesmärkidest[9]. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte süvalaiendamine kõikides liidu tegevustes ja organites on liidu oluline eesmärk. ELi institutsioonid peaksid olema parimaks eeskujuks soolise võrdõiguslikkuse ning meeste ja naiste võrdse osalemise osas. Töö- ja pereelu ühitamine, mida on mainitud ka strateegias „Euroopa 2020”, on otsustava tähtsusega element töö kvaliteedis ja tööhõive suurendamises, jätmata välja ELi enda avalikku teenistust. Tegelikkuses on see väga tähtis tulemuslikkuse eeltingimus. Eesmärk, mis seisneb mõlema soo puhul 75protsendilises tööhõive määras, on saavutatav üksnes töö- ja pereelu tasakaalu vahendite olemasolu korral. Kui ELi institutsioonid tahavad reageerida tõhusalt tuleviku väljakutsetele, on väga oluline, et nad kasutaksid parimal võimalikul viisil ära ELis olemasolevaid talente, kasutaksid täies ulatuses ära oma töötajate loovust ja uuendusmeelsust ning võtaksid seejuures arvesse nii meeste kui ka naiste potentsiaali.

 

Komisjoni ettepanekuga tahetakse muuta Euroopa Liidu personalieeskirju. Selle eesmärk on võtta vastu terviklik pakett, mis tagab halduskulude kokkuhoiu ning stabiilse palga- ja karjääriraamistiku. Arvamuse koostaja tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis on ulatusliku huvitatud isikute ja sidusrühmadega konsulteerimise tulemus. Eelarvepiirangute tingimustes püüab see leida tasakaalu vajalike säästude ja niisuguse avaliku teenistuse nõuetekohase toimimise vahel, mis on võimeline meelitama ligi ja hoidma kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, kes on valmis kolima rahvusvahelisse keskkonda ja töötama seal Euroopa heaks.

 

EL reformis oma avalikku teenistust 2004. aastal ja muutis oma personalieeskirjad ühtedeks kõige kaasaegsemateks eeskirjadeks. Kasutusele võeti tulemustele suunatud ja teenetepõhine uus karjääristruktuur, uus lepinguline staatus töötajate puhul, kes täidavad muid kui põhiülesandeid, pensionisüsteemi reform, uued töömeetodid ja mõned peresõbralikud töötingimused, nt lapsehooldus- ja perepuhkust ning uut osalise tööajaga töötamise õigust käsitlevad sätted.

 

Paindlik tööaeg võeti komisjonis esmakordselt kasutusele 1986. aastal ja seda muudeti täiendavalt 1991. aastal. Tegelikkuses hakati komisjonis paindlikku tööaega kasutama aga alles 2007. aastal. Kaugtöö osas on olnud erinevaid katseprojekte kaugtöö kasutuselevõtuks komisjonis. Kuid alles 18. detsembril 2009. aastal võttis komisjon vastu otsuse kaugtöö rakendamise kohta oma talitustes ajavahemikus 2010–2015.

Kõikidele nendele jõupingutustele vaatamata on arvamuse koostaja veendunud, et 2004. aastal tehtud muudatuste ja komisjoni praeguse ettepanekuga ei suudeta saavutada edukat töö- ja perekohustuste ühitamist, mis on soovitud eeltingimus töötajate heaolu jaoks ning seetõttu ELi avaliku teenistuse tulemuslikuks toimimiseks ja täiendavaks kaasajastamiseks.

 

Paindliku tööaja korralduse puhul keskendutakse tulemuspõhisele juhtimisele ja eesmärgist lähtuvatele tulemusnäitajatele, andes töötajatele suurema vabaduse tööaja korraldamisel. Praegu ei ole aga kõnealune vabatahtlik töökorraldus kättesaadav kõikidele ELi avaliku teenistuse töötajatele.

 

Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku, et kõik ELi institutsioonid peaksid olema kohustatud võimaldama paindlikku tööaja korraldust, sealhulgas juhtide jaoks. Töö- ja pereelu tasakaal puudutab kõiki töötajaid, mistõttu ei ole mingit objektiivset põhjust, miks tuleks juhtide puhul erand teha. Juhtidelt oodatakse eeskujuks olemist. Niisugune erand oleks vastuolus kõikide töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Pealegi on mõjuvad põhjused eeldada, et juhtivatele kohtadele kandideerivate naiste arv väheneks, kui kandidaadid kaotaksid juhtivale ametikohale nimetamisega oma õiguse paindlikule tööajale. Naisi tuleks hoopis julgustada kandideerima nii kõrgema astme kui ka keskastme juhtide ametikohtadele.

 

Lisaks võtab iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kasutusele kaugtöö kui vabatahtliku töökorralduse, kuna see on osutunud väga kasulikuks. Eeliste hulka kuuluvad suur iseseisvus, mõjuvõimu suurendamine, stressi vähenemine, suurem motivatsioon paremate tulemusnäitajate saavutamiseks ja lühemad sõiduajad, mis põhjustavad vähem saastet. See on soovitav ka kulude vähendamise, töötajate hoidmise ning töö- ja pereelu parema ühitamise seisukohast.

 

Niisuguste isikute loetelu osas, kellel on õigus töötada osalise tööajaga, on arvamuse koostaja veendunud, et ka üksikvanematel peaks olema õigus saada niisugune luba lapse vanusest sõltumata ja et nad tuleks seetõttu lisada kõnealusesse loetellu.

 

Meeste aktiivne osalemine töö- ja pereelu ühitamise meetmetes ning nende kaasamine nendesse on äärmiselt oluline töö- ja pereelu tasakaalu saavutamiseks, kuna nii naised kui mehed saaksid kasutada peresõbralikust tööhõivepoliitikast ning tasustamata töö ning kodumajapidamise ülesannete võrdsest jaotumisest tulenevaid hüvesid. Sellega seoses tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata sooliste stereotüüpide vastu võitlemisele, nt lapsehoolduspuhkuse võtmise osas. Asjakohatutel lapsehoolduspuhkust käsitlevatel sätetel on endiselt ebasoodne mõju karjäärile. Tänapäeval puudutab see probleem peamiselt naisi. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku muuta lapsehoolduspuhkust käsitlevat lähenemisviisi. Arvamuse koostaja teeb ka ettepaneku suurendada lapsehoolduspuhkusel makstavat toetust, et ergutada mõlemaid vanemaid osalema aktiivselt töö- ja pereelu ühitamise meetmetes.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Seega on vaja luua raamistik, mis võimaldab tööle võtta töökuse ning võimekuse, tulemuslikkuse ja sõltumatuse poolest kõrgetasemelisi töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt liikmesriikide kodanike hulgast, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult.

(2) Seega on vaja luua raamistik, mis võimaldab tööle võtta töökuse ning võimekuse, tulemuslikkuse ja sõltumatuse poolest kõrgetasemelisi töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt liikmesriikide kodanike hulgast ja soolist tasakaalu nõuetekohaselt arvesse võttes, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult.

Selgitus

 

Võttes arvesse asjaolu, et naised moodustavad 51 % Euroopa elanikkonnast, püütakse selle muudatusettepanekuga lisada sooline tasakaal objektiivse kriteeriumina töölevõtmise raamistikku geograafilisele mõõtmele lisaks, et tagada naiste ja meeste võrdne osalemine, säilitades samal ajal põhimõtted, mis lähtuvad kvalifikatsioonidest ja tõhususe kõrgeimast standardist.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) ELi institutsioonide toimimises on põhiväärtusteks sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine ning töötajate kõigil tasanditel tuleb naiste ja meeste vahel saavutada parem sooline tasakaal. Soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise eesmärkide saavutamiseks tuleb välja töötada tõhusamad poliitikameetmed, millega mõjutada institutsioonidesse töölevõtmist, töötajate koolitust ja eri institutsioonide igapäevast tööd.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Üldtunnustatud kindlustusmatemaatilise tava kohaselt tuleb pensioniskeemide tasakaalus hoidmiseks intressimäärade ja palkade tõusu puhul arvesse võtta viimase 20–40 aasta kogemusi. Seepärast tuleks intressimäärade ja palkade tõusu liikuvad keskmised pikendada 30 aastani koos kaheksa-aastase üleminekuperioodiga.

(9) Üldtunnustatud kindlustusmatemaatilise tava kohaselt tuleb pensioniskeemide tasakaalus hoidmiseks intressimäärade ja palkade tõusu puhul arvesse võtta viimase 20–40 aasta kogemusi. Seepärast tuleks intressimäärade ja palkade tõusu liikuvad keskmised pikendada 30 aastani koos kaheksa-aastase üleminekuperioodiga. Pensioniskeemi reformi puhul tuleks arvesse võtta juba olemasolevat naiste ja meeste pensionierinevust ning selle reformi võimalikku mõju naiste pensionile, eeskätt kõige madalamatel palgaastmetel olevate naiste pensionile.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Paindlik tööaja korraldus on oluline osa nüüdisaegsest ja tõhusast avalikust haldusest, mis võimaldab kasutada peresõbralikke töötingimusi ning saavutada institutsioonides sobiv sooline tasakaal. Seepärast on vaja sellele korraldusele personalieeskirjades selgelt viidata.

(15) Paindlik tööaja korraldus ja juurdepääs kaugtöö korraldusele on oluline osa nüüdisaegsest ja tõhusast avalikust haldusest, mis võimaldab kasutada peresõbralikke töötingimusi, eriti üksikvanemaga perede puhul, ning saavutada institutsioonides tulemuslik sooline tasakaal. Seepärast on vaja sellele korraldusele personalieeskirjades selgelt viidata.

Selgitus

Kaugtöö on osa organisatsioonide ja institutsioonide ajakohastamise suundumusest, mille puhul keskendutakse rohkem tulemuspõhisele juhtimisele ja eesmärgist lähtuvatele tulemusnäitajatele ning mis võimaldab töö osas suuremat paindlikkust, aidates seega tasakaalustada töö- ja pereelu. Eeliste hulka kuuluvad suur iseseisvus, tööaja haldamise vabadus, mõjuvõimu suurendamine, stressi vähenemine, suurem motivatsioon paremate tulemusnäitajate saavutamiseks ja lühemad sõiduajad, mis põhjustavad vähem saastet. See on soovitav ka kulude vähendamise ja töötajate hoidmise seisukohast.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt -1 (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 1d – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. artikli 1d lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

 

„Sellel eesmärgil on institutsioonid kohustatud tagama, et 40 % AD ametikohtadest on täidetud naistega.”;

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 1e – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. artikli 1e lõige 1 asendatakse järgmisega:

 

„1. Töötavatel ametnikel on juurdepääs institutsioonide poolt vastuvõetud sotsiaalmeetmetele, sealhulgas tööelu pereeluga ühitamise erimeetmetele, näiteks lastehoiuvõimalustele, ja artiklis 9 nimetatud sotsiaalhoolekandeasutuste poolt pakutavatele teenustele. Endistel ametnikel on juurdepääs teatud osale sotsiaalse iseloomuga erimeetmetele.”;

Selgitus

 

Muudatusettepaneku eesmärk on lisada konkreetne viide tööelu pereeluga ühitamise meetmetele, nt lastehoiuvõimalused, et tagada peresõbralikud töötingimused ELi avaliku teenistuse tulemusliku toimimise ja täiendava kaasajastamise eeltingimusena.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8

Personalieeskirjad

Artikkel 27 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki töökohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt ja soolist tasakaalu nõuetekohaselt arvesse võttes. Ühtki töökohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Selgitus

 

Võttes arvesse asjaolu, et naised moodustavad 51 % Euroopa elanikkonnast, püütakse selle muudatusettepanekuga lisada sooline tasakaal objektiivse kriteeriumina töölevõtmise raamistikku geograafilisele mõõtmele lisaks, et tagada naiste ja meeste võrdne osalemine, säilitades samal ajal põhimõtted, mis lähtuvad kvalifikatsioonidest ja tõhususe kõrgeimast standardist.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 13

Personalieeskirjad

Artikkel 42a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13. artiklit 42a muudetakse järgmiselt:

13. artikkel 42a asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 42a

(a) esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”;

Ametnikul on õigus saada kuni kuus kuud põhipalgata lapsehoolduspuhkust iga lapse puhul, ja see tuleb võtta esimese kaheteistkümne aasta jooksul pärast lapse sündi või lapsendamist. Puhkuse kestust võib kahekordistada institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute poolt vastuvõetud üldiste rakendussätete põhjal üksikvanemana tunnustatud vanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetavatel lastel on institutsiooni meditsiinitöötaja tuvastatud puue või raske haigus. Korraga võetav miinimumpuhkus ei saa olla lühem kui üks kuu.

(b) kolmanda lõigu viimases lauses asendatakse sõna „kohandatakse” sõnaga „ajakohastatakse”;

Lapsehoolduspuhkuse ajal jääb ametnik jätkuvalt kaetuks sotsiaalkindlustussüsteemiga; tal säilib õigus pensioni ning ülalpeetava lapse toetuse ja õppetoetuse saamiseks. Ametnikul säilib tema ametikoht ja tal on jätkuvalt õigus tõusta kõrgemale palgaastmele või -järgule. Puhkus võetakse sellisel kujul, et jäädakse täielikult tööst kõrvale või tehakse poole kohaga tööd. Juhul, kui võetud lapsehoolduspuhkus on sellisel kujul, et tehakse poole kohaga tööd, kahekordistatakse esimeses lõigus sätestatud maksimumperioodi. Lapsehoolduspuhkuse ajal on ametnikel õigus saada toetust, mis vastab 60 %-le nende põhipalgast kuus, kuid mitte rohkem kui 2552,40 eurot, või 50 % sellest summast puhkuse ajal poole kohaga töötamise korral, kuid nad ei või teha muud tasustatavat tööd. Institutsioon maksab artiklites 72 ja 73 sätestatud sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses ja need maksed arvutatakse ametniku põhipalga põhjal. Kui puhkuse ajal tehakse poole kohaga tööd, kohaldatakse käesolevat sätet siiski üksnes kogu põhipalga ja proportsionaalselt vähendatud põhipalga vahe suhtes. Tegelikult saadud põhipalga osas arvutatakse ametniku sissemakse samasid protsendimäärasid kasutades nagu siis, kui ta töötaks täistööajaga.

 

Toetus, mis arvutatakse teise lõigu kohaselt, on vähemalt 1592,50 eurot kuus või 50 % sellisest summast, kui ametnik töötab puhkuse ajal poole kohaga, esimeses lõigus nimetatud üksikvanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetavatel lastel on institutsiooni meditsiinitöötaja tuvastatud puue või raske haigus, ning lapsehoolduspuhkuse esimese kolme kuu jooksul, kui sellise puhkuse võtab isa ema sünnituspuhkuse ajal või emb-kumb vanematest kohe pärast sünnituspuhkust või selle ajal või kohe pärast lapsendamispuhkust.

 

Lapsehoolduspuhkust võib pikendada lisaks kuue kuu võrra, sel ajal piirdub toetus 50 %-ga teises lõigus nimetatud summast. Esimeses lõigus nimetatud üksikvanemate puhul võib lapsehoolduspuhkust pikendada lisaks kaheteistkümne kuu võrra, sel ajal piirdub toetus 50 %-ga kolmandas lõigus nimetatud summast.

 

Käesolevas artiklis nimetatud summasid kohandatakse samadel tingimustel nagu töötasu.”;

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21 – alapunkt d

Personalieeskirjad

 

Artikkel 55 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„4. Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kasutusele võtta paindliku tööaja korralduse. Ametnikud, kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu sätteid, haldavad oma tööaega sellist korraldust kasutamata.”;

„4. Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab kasutusele paindliku tööaja korralduse.”;

Selgitus

 

Paindlik tööaja korraldus võimaldab ühitada töö- ja pereelu ning saavutada ELi institutsioonides ja organites sobiva soolise tasakaalu, tagades samas kohustusliku tööaja järgimise. Kõikidele ELi institutsioonidele ja organitele peaks olema kohustuslik võtta kasutusele paindliku tööaja korralduse süsteem. Töö- ja eraelu tasakaal puudutab kõiki töötajaid; ei ole mingit objektiivset põhjust, miks tuleks juhtide puhul erand teha. Juhtidelt oodatakse eeskujuks olemist. Niisugune erand oleks vastuolus kõikide töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21 – alapunkt d a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 55 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) lisatakse järgmine lõige:

 

„Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab kasutusele erikorralduse, mis võimaldab rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasval ametnikul oma last rinnaga toita või rinnapiima välja pumbata, andes selleks päevas vähemalt kahetunnise vabastuse töökohustuste täitmisest.

 

Seda korraldust kohaldatakse iga täistööpäeva suhtes. Kui ametnik töötab lühendatud tööajaga, on tal rinnaga toitmiseks või rinnapiima väljapumpamiseks ette nähtud vaba aega vähemalt üks tund.

 

Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik tagab rinnaga toitmiseks või rinnapiima väljapumpamiseks sobiva keskkonna.”;

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21 – alapunkt d b (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 55 – lõige 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b) lisatakse järgmine lõige:

 

„4 b. Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab vabatahtliku töökorraldusena kasutusele kaugtöö.”;

Selgitus

Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab vabatahtliku töökorraldusena kasutusele kaugtöö, kuna see on osutunud väga kasulikuks. Eeliste hulka kuuluvad suur iseseisvus, tööaja haldamise vabadus, mõjuvõimu suurendamine, stressi vähenemine, suurem motivatsioon paremate tulemusnäitajate saavutamiseks ja lühemad sõiduajad, mis põhjustavad vähem saastet. See on soovitav ka kulude vähendamise, töötajate hoidmise ning töö- ja pereelu parema ühitamise seisukohast.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 22 – alapunkt -a (uus)

 

Artikkel 55a – lõige 2 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) lõike 2 esimesse lõiku lisatakse punkti b järele järgmine punkt:

 

„b a) lapse eest hoolitsemiseks lapse vanusest sõltumata, kui ametnik on üksikvanem,”;

Selgitus

Üksikvanematel peaks olema õigus saada luba osalise tööajaga töötamiseks lapse vanusest sõltumata, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooniga üksikemade olukorra kohta.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 22 – alapunkt -a a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 55a – lõige 2 – punkt b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a a) lõike 2 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

 

„b b) alla 14-aastase lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaja vähendamine ei ole üle 5 % normaaltööajast. Sellisel juhul IVa lisa artiklit 3 ei kohaldata,”;

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 26 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 58

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 a. artikkel 58 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 58

 

Ametnikel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 57 nimetatud puhkusele õigus saada kakskümmend nädalat rasedus- ja sünnituspuhkust. Rasedus- ja sünnituspuhkus algab mitte varem kui kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmikute, enneaegse või puudega või raske haigusega lapse sünni korral kestab see puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte tähenduses on „enneaegne sünd” sünd, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.

 

Kõikide ametnike ja töötajate, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmete assistentide rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitiste kogukulud kannab institutsioonide ühine sotsiaalkindlustusskeem alates niisuguse puhkuse esimesest päevast.

 

Ametnike ja muude töötajate, sealhulgas parlamendiliikme registreeritud assistentide lepinguid ei ole lubatud lõpetada raseduse ajal. Rasedus- ja sünnituspuhkusel viibivate naiste, sealhulgas parlamendiliikme registreeritud assistentide lepinguid ei ole lubatud lõpetada enne rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu.”;

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 32 a (uus)

Personalieeskirjad

Artikkel 67 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

32 a. artikli 67 lõige 3 asendatakse järgmisega:

 

„3. Ülalpeetava lapse toetust võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega kahekordistada, kui arstitõenditega on tõendatud, et asjaomasel lapsel on puue või pikaajaline haigus, mis on ametnikule suureks koormaks.”;

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 46 a (uus)

Personalieeskirjad

V lisa – artikkel 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

46 a. V lisa artikkel 6 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 6

 

Lisaks põhipuhkusele võib ametnik taotluse korral saada eripuhkust. Eelkõige järgmistel juhtudel antakse eripuhkust järgmiselt:

 

– ametniku abiellumine: neli päeva,

 

– ametniku elukohavahetus: kuni kaks päeva,

 

– abikaasa raske haigus: kuni kolm päeva,

 

– abikaasa surm: neli päeva,

 

– üleneva sugulase raske haigus: kuni kaks päeva,

 

– üleneva sugulase surm: kaks päeva,

 

– lapse abiellumine: kaks päeva,

 

– lapse sünd: 10 päeva, mis tuleb võtta välja neljateistkümne nädala jooksul pärast sündi,

 

– puudega või raskelt haige lapse sünd: 20 päeva, mis tuleb võtta välja neljateistkümne nädala jooksul pärast sündi,

 

– abikaasa surm rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal: ülejäänud rasedus- ja sünnituspuhkuse päevadele vastav arv päevi; kui surnud abikaasa ei olnud ametnik, määratakse ülejäänud rasedus- ja sünnituspuhkus kindlaks, kohaldades personalieeskirjade artikli 58 sätteid analoogia põhjal,

 

– lapse raske haigus: kuni kaks päeva,

 

– lapse väga raske haigus, mis on arstitõendiga tõendatud, või kuni 12-aastase lapse haiglaravi: kuni viis päeva,

 

– lapse surm: neli päeva,

 

– lapse lapsendamine: 20 nädalat, ja 24 nädalat, kui lapsendatakse puudega laps.

 

Iga lapse lapsendamisel võib saada üksnes ühe eripuhkuse, mida kasuvanemad võivad omavahel jagada, kui mõlemad on ametnikud. Puhkust antakse üksnes siis, kui ametniku abikaasa töötab tasustataval töökohal vähemalt poole kohaga. Kui abikaasa töötab väljaspool liidu institutsioone ja saab võrreldavat puhkust, arvestatakse ametniku õigusest maha vastav arv päevi.

 

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib vajaduse korral anda täiendavat eripuhkust juhul, kui selle riigi siseriiklike õigusaktidega, kus lapsendamismenetlus toimub ja mis ei ole lapsendava ametniku töökohariik, nõutakse ühe või mõlema kasuvanema kohalolekut.

 

10-päevast eripuhkust antakse siis, kui ametnik ei kasuta täielikult 20- või 24-nädalast eripuhkust käesoleva taande esimese lause tõttu; kõnealust täiendavat lisapuhkust antakse ainult üks kord iga lapse lapsendamisel.

 

Täiendõppe puhul võib institutsioon anda eripuhkust institutsiooni poolt personalieeskirjade artikli 24a kohaselt koostatud täiendõppe programmiga ettenähtud piires.

 

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse ametniku elukaaslast abikaasana, kui VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud kolm esimest tingimust on täidetud.”;

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 49 – alapunkt -a (uus)

 

VII lisa – artikkel 1 – lõige 2 – punkt c – alapunkt iv

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) artikli 1 lõike 2 punkti c alapunkt iv jäetakse välja;

Selgitus

 

Niisuguse sättega diskrimineeritakse registreeritud partnereid, kellel võib siseriikliku õiguse kohaselt olla võimalik seaduslikult abielluda, kuid kuna õigusaktid võimaldavad ka registreeritud partnerluse sõlmimist, valivad nad viimati mainitud võimaluse.

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 19

Muude teenistujate teenistustingimused

Artikkel 47

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19. artikli 47 punkt a asendatakse järgmisega:

19. artikkel 47 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 47

 

Ajutise töötaja töösuhe lõpeb surma korral ning alljärgnevatel juhtudel:

„selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65-aastaseks, või, erandjuhtudel, vastavalt personalieeskirjade artikli 52 punkti b teisele lõigule kindlaksmääratud kuupäeval, või”.

a) selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65-aastaseks, või vajaduse korral vastavalt artikli 50c lõikele 2 kindlaksmääratud kuupäeval, või

 

b) kui leping on tähtajaline:

 

i) lepingus märgitud kuupäeval;

 

ii) lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel, andes teenistujale või institutsioonile võimaluse lõpetada leping varem. Selline etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu teenistusaasta kohta, olles minimaalselt üks kuu ja maksimaalselt kolm kuud pikk. Töötajate puhul, kelle lepinguid on pikendatud, on maksimumperiood kuus kuud. Etteteatamistähtaeg ei tohi alata raseduse ajal, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg raseduse ajaks, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire. Kui lepingu lõpetab institutsioon, on teenistujal õigus saada kohustuste lõppemise kuupäevast lepingu lõppemise kuupäevani kestva ajavahemiku eest hüvitust, mis võrdub ühe kolmandikuga tema põhipalgast;

 

iii) kui teenistuja ei täida enam artikli 12 lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks kõnealuse sätte alusel erandi kasutamise võimalust. Kui erandit ei lubata teha, kohaldatakse punkti b alapunktis ii osutatud etteteatamistähtaega; või

 

c) kui leping on tähtajatu:

 

i) lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel; etteteatamistähtaeg on vähemalt üks kuu iga täitunud teenistusaasta kohta ning kõige vähem kolm kuud ja kõige rohkem kümme kuud. Etteteatamistähtaeg ei tohi alata raseduse ajal, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg raseduse ajaks, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire; või

 

ii) kui teenistuja ei täida enam artikli 12 lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks kõnealuse sätte alusel erandi kasutamise võimalust. Kui erandit ei lubata teha, kohaldatakse punkti c alapunktis i osutatud etteteatamistähtaega.”;

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 33 a (uus)

Muude teenistujate teenistustingimused

Artikkel 139 – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

33 a. artikli 139 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

 

„d) lepingus sätestatud etteteatamise puhul, millega on parlamendiliikme registreeritud assistendil ja Euroopa Parlamendil, kes tegutseb selle Euroopa Parlamendi liikme või nende liikmete nimel, kelle abistamiseks parlamendiliikme registreeritud assistent tööle võeti, õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, võttes arvesse asjaolu, et parlamendiliikme ja tema registreeritud assistendi vaheline töösuhe põhineb usaldusel. Etteteatamistähtaeg ei või olla lühem kui üks kuu tööaasta kohta, olles minimaalselt üks kuu ja maksimaalselt kolm kuud pikk. Etteteatamistähtaeg ei või alata raseduse ajal, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajal, kui selline haiguspuhkus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg raseduse ajaks, mis on arstitõendiga nõuetekohaselt kinnitatud, rasedus- ja sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire;”;

 

MENETLUS

Pealkiri

ELi ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused

Viited

COM(2011)0890 – C7-0507/2011 – 2011/0455(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

19.1.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

FEMM

19.1.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Silvana Koch-Mehrin

25.1.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

27.3.2012

24.4.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.4.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

5

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Emine Bozkurt, Andrea Češková, Iratxe García Pérez, Zita Gurmai, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Nicole Kiil-Nielsen, Silvana Koch-Mehrin, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Barbara Matera, Elisabeth Morin-Chartier, Angelika Niebler, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Franziska Katharina Brantner, Christa Klaß, Ana Miranda, Mariya Nedelcheva, Katarína Neveďalová

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Tamás Deutsch

 

 

MENETLUS

Pealkiri

ELi ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused

Viited

COM(2011)0890 – C7-0507/2011 – 2011/0455(COD)

EP-le esitamise kuupäev

13.12.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

19.1.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

19.1.2012

CONT

19.1.2012

AFCO

19.1.2012

FEMM

19.1.2012

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

AFCO

28.2.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Dagmar Roth-Behrendt

11.4.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

25.1.2012

1.3.2012

27.3.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Piotr Borys, Cristian Silviu Buşoi, Vytautas Landsbergis, Eva Lichtenberger, Dagmar Roth-Behrendt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Alejandro Cercas

Esitamise kuupäev

20.6.2012

 

 

[1]ELT C 0, 0.0.0000, lk 0. / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[2]ELT C 0, 0.0.0000, lk 0. / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[3] Otsus kohtuasjas C-40/1: komisjon v. nõukogu, EKLis veel avaldamata.
[4] Töötaja peab enne esimest edutamist tõendama, et suudab töövahendina kasutada kolme ELi ametlikku keelt.
[5] Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 ( COM(2011)398 ).
[6] ELT L 68, 15.3.2011, lk 1.
[7] Siinkohal märgitagu, et aastatel 2000–2010 suurenes institutsioonide isikkoosseis aluslepingutega neile pandud kohustuste muutumise ning liidu laienemise tõttu alljärgnevalt: komisjon 21,6%, nõukogu 34,3%, Euroopa Parlament 52,5%, Euroopa Kohus 90,8%, kontrollikoda 61,1%, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 35,2% ja Regioonide Komitee 140%.  
[8] Vt ka komisjoni aruannet „Vana ja uue karjäärisüsteemi võrdlus. Personalieeskirjade artikkel 6” ( COM(2011)171 ).
[9] Vt ELi lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku.