Istungidokument

 

A7-0157/2012

3.5.2012

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse üldsätted kolmandatele riikidele antava makromajandusliku finantsabi kohta

( COM(2011)0396 – C7-0187/2011 – 2011/0176(COD) )

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Metin Kazak

PR_COD_1amCom

 

 

Kasutatud tähised

       *     nõuandemenetlus

   ***     nõusolekumenetlus

  ***I     seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

 ***II     seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III     seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

 

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

 

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

 

 

 

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT....................5

SELETUSKIRI..........................................................................................................................28

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS.............................................................................................32

MENETLUS..............................................................................................................................45

 

 

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse üldsätted kolmandatele riikidele antava makromajandusliku finantsabi kohta ( COM(2011)0396 – C7-0187/2011 – 2011/0176(COD) )

 

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0396 ),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 209 ja 212, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0187/2011);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust ( A7-0157/2012 ),

1.  võtab esimesel lugemisel vastu allpool toodud seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse üldsätted kolmandatele riikidele antava makromajandusliku finantsabi kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse üldsätted kolmandatele riikidele ja territooriumidele antava makromajandusliku finantsabi kohta

 

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Liidu makromajanduslikku finantsabi tuleb kasutada erandjuhtudel, kui on vaja anda finantsabi kolmandatele riikidele, kellel on ajutisi maksebilansi probleeme. Erinevalt muudest liidu välispoliitikat otseselt toetavatest vahenditest (nagu ühinemiseelse abi rahastamisvahend*, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend**, arengukoostöö rahastamisvahend*** jne) ei tohi makromajanduslikku finantsabi kasutada regulaarse finantsabi andmiseks ning selle esmane eesmärk ei tohi olla abisaavate riikide majandus- ja sotsiaalse arengu toetamine. Samuti ei tohi makromajanduslikku finantsabi kasutada võlgade kustutamise toetamiseks.

 

__________

 

* Euroopa Parlamendi ja komisjoni ... määrus nr ... ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kohta (IPA II) (ELT …)

 

** Euroopa Parlamendi ja komisjoni ... määrus nr ..., millega luuakse naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT …)

 

*** Euroopa Parlamendi ja komisjoni ... määrus nr ..., millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT …)

 

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Praegu antakse makromajanduslikku finantsabi kolmandatele riikidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühekordsete riigipõhiste otsuste alusel. See vähendab abi tõhusust ja tulemuslikkust, põhjustades ebavajalikke viivitusi makromajandusliku finantsabi taotluste esitamise ja nende tegelike rakendamise vahel.

(2) Raammääruse eesmärk on selgitada reegleid ning parandada liidu abi tõhusust ja tulemuslikkust, muutes muu hulgas eeltingimuste kohaldamise rangemaks, parandades läbipaistvust ja muutes komisjoni poliitilise hinnangu ametlikuks ning parandades demokraatlikku tõhusust ja kontrolli.

 

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Raamistik makromajandusliku finantsabi andmiseks nendele kolmandatele riikidele, kellega ELil on olulised poliitilised, majandus- ja kaubandussidemed, peaks muutma abi andmise tulemuslikumaks. Eelkõige peaks olema võimalik anda makromajanduslikku finantsabi kolmandatele riikidele, et julgustada neid võtma majanduspoliitika meetmeid, mis tõenäoliselt aitavad lahendada maksebilansi kriisi.

(3) Raamistik makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele peaks ergutama neid riike võtma majanduspoliitika meetmeid, mis tõenäoliselt aitavad lahendada maksebilansi kriisi.

 

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Makromajandusliku finantsabi üldmääruse vastuvõtmine aluslepingu artiklite 209 ja 212 alusel ei piira aluslepingu artikli 213 sätete kohaldamist, millega reguleeritakse kiire finantsabi andmist kolmandatele riikidele, ning nõukogu sellega seotud eelisõigust.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Nõukogu kehtestas oma 8. oktoobri 2002. aasta järeldustes kriteeriumid (nn Genvali kriteeriumid), millest juhinduda ELi makromajandusliku finantsabi tehingute puhul. Asjakohane oleks muuta need kriteeriumid ametlikuks omaette õigusaktiga, mille kiidavad heaks nii parlament kui ka nõukogu, ning samal ajal neid kriteeriume ajakohastada ja täpsustada.

(7) Nõukogu kehtestas oma 8. oktoobri 2002. aasta järeldustes kriteeriumid (nn Genvali kriteeriumid), millest juhinduda liidu makromajandusliku finantsabi tehingute puhul. Asjakohane oleks need kriteeriumid ajakohastada ja neid selgitada omaette õigusaktiga, mille võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu ning milles muu hulgas käsitletakse asjakohase abi liigi (laen, toetus või mõlema kombinatsioon) määramise kriteeriume.

 

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Eelnevalt tuleks sätestada asjakohased menetlused ja meetmed, et Euroopa Liidul oleks võimalik tagada makromajandusliku finantsabi kiire andmine, eriti kui asjaolud nõuavad viivitamatut tegutsemist. See suurendaks ka makromajandusliku finantsabi rakendamise suhtes kohaldatavate kriteeriumide selgust ja läbipaistvust.

(8) Eelnevalt tuleks sätestada asjakohased menetlused ja meetmed, et Euroopa Liidul oleks võimalik kiiresti anda makromajanduslikku finantsabi, eriti kui asjaolud nõuavad viivitamatut tegutsemist, ning suurendada makromajandusliku finantsabi rakendamise suhtes kohaldatavate kriteeriumide selgust ja läbipaistvust.

 

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Komisjon peaks tagama, et makromajanduslik finantsabi oleks kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muude asjaomaste poliitikavaldkondadega.

(9) Komisjon peaks abisaavate riikide valiku ning vastastikuse mõistmise memorandumite sisuga tagama, et makromajanduslik finantsabi oleks kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muude asjaomaste poliitikavaldkondadega.

 

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Makromajanduslik finantsabi on samuti liidu välispoliitika vahend, mis peaks esile tõstma ELi nähtavust ja suurendama tema mõju piiri taga. Kogu makromajandusliku finantsabi andmise vältel tuleks ELi välispoliitika koordineerituse ja järjepidevuse huvides tagada, et sellesse protsessi on tihedalt kaasatud Euroopa välisteenistus.

 

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Makromajanduslik finantsabi peaks tugevdama abisaavate riikide pühendumust liiduga ühistele väärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, kuid ka avatud, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(10) Makromajanduslik finantsabi peaks sisaldama meetmeid, mis parandaksid abisaavate riikide pühendumust liiduga ühistele väärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, laste sunniviisilise töö vastu võitlemisele, säästva arengu ja vaesuse vähendamise toetamisele, kuid ka avatud, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele. Kõnealuste eesmärkide saavutamist peaks komisjon korrapäraselt jälgima.

 

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Makromajanduslik finantsabi peaks täiendama Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude mitmepoolsete finantseerimisasutuste antavat abi ning koormust tuleks õiglaselt jagada teiste rahastajatega. Makromajanduslik finantsabi peaks tagama liidu kaasatuse lisandväärtuse.

(11 a) Üldiselt peaks makromajanduslik finantsabi täiendama Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude Euroopa või mitmepoolsete finantseerimisasutuste antavat abi ning koormust tuleks õiglaselt jagada nende asutuste ja teiste rahastajatega. Makromajanduslikku finantsabi tuleks anda seal, kus see tagab liidu kaasatuse lisandväärtuse.

 

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Selleks et makromajanduslik finantsabi vastaks majanduskriisist tulenevatele nõudmisele, peaks liit tagama, et selle eelarveks eraldatakse piisavad rahalised vahendid. Samuti on oluline tagada, et makromajanduslik finantsabi oleks kättesaadav kõigile abikõlblikele riikidele, sõltumata nende majanduslikust suurusest, ning seda tuleks anda kooskõlas liidu muude välisrahastamisvahenditega.

 

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Selleks et hoida tasakaalus ühelt poolt vajadus liidu tõhusa ja tulemusliku finantsabi järele ning teiselt poolt suurem ühtsus, läbipaistvus ja demokraatlik kontroll, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 määratletud õigusakte abikõlblike riikide ja territooriumide ning konkreetsetele riikidele ja territooriumidele finantsabi andmise kohta. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama, et asjakohased dokumendid edastatakse sama- ja õigeaegselt ning sobival viisil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused seoses makromajandusliku finantsabi tehingute heakskiitmise ja juhtimisega kolmandates riikides, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(15) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

 

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusotsuste puhul, millega määratletakse iga üksiku makromajandusliku finantsabi tehingu summa, vorm, kestus ja üldtingimused, arvestades et sellistel otsustel on oluline mõju eelarvele.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Nõuandemenetlust tuleks kasutada vastastikuse mõistmise memorandumi puhul, milles sätestatakse liidu makromajandusliku finantsabiga seotud majanduspoliitika meetmed, arvestades et vastastikuse mõistmise memorandum ei ole üldine rakendusakt ega ka akt, millega kaasneb eelarvele või kolmandatele riikidele muud mõju, kui see, mis tuleneb abi andmise otsusest,

välja jäetud

 

 

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega nähakse ette üldsätted makromajandusliku finantsabi andmiseks artiklis 2 sätestatud abikõlblikele kolmandatele riikidele ja territooriumidele.

1. Käesoleva määrusega nähakse ette üldsätted liidu makromajandusliku finantsabi andmiseks artiklis 2 osutatud abikõlblikele kolmandatele riikidele ja territooriumidele (edaspidi „abisaavad riigid”).

 

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Makromajanduslik finantsabi on erandlik rahastamisvahend, millega antakse abikõlblikele kolmandate riikidele ja territooriumidele sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust. Selle eesmärk on taastada jätkusuutlik välisrahastamine, kui riigil on välisrahastusega raskusi. Sellega toetatakse maksebilansi raskuste kõrvaldamiseks võetavate kohandamis- ja struktuurireformimeetmete rakendamist.

2. Makromajanduslik finantsabi on erandlik rahastamisvahend, millega antakse abisaavatele riikidele sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust. Selle eesmärk on taastada jätkusuutlik välisrahastamine, kui abisaaval riigil on välisrahastusega raskusi. Sellega toetatakse nimetatud abisaavate riikide ja ELi vahel asjaomaste kahepoolsete lepingute ja programmide ning maksebilansi raskuste kõrvaldamiseks võetavate kohandamis- ja struktuurireformimeetmete rakendamist.

 

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Makromajanduslikku finantsabi võib anda tingimusel, et koos mitmepoolsete finantseerimisasutustega on kindlaks tehtud, et pärast Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide poolt vahendite eraldamist on riigil endiselt vajadus välisrahastuse järele, hoolimata sellest, et on rakendatud jõulisi majanduse stabiliseerimis- ja reformikavasid.

3. Makromajanduslikku finantsabi võib anda tingimusel, et koos Euroopa või mitmepoolsete finantseerimisasutustega on kindlaks tehtud, et pärast Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste Euroopa või mitmepoolsete finantseerimisasutuste poolt vahendite eraldamist on abisaaval riigil endiselt vajadus välisrahastuse järele, hoolimata sellest, et ta on rakendanud jõulisi majanduse stabiliseerimis- ja reformikavasid.

 

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Abikõlblikud riigid

Abikõlblikud riigid ja territooriumid

 

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolmandad riigid ja territooriumid, mis on kõlblikud saama makromajanduslikku finantsabi, on järgmised:

1. Kolmandad riigid ja territooriumid, mis on kõlblikud saama majanduslikku finantsabi, tingimusel et nad vastavad artiklis 6 sätestatud kriteeriumidele (edaspidi „abisaavad riigid”), on järgmised:

 

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – esimene lõik – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) muud kolmandad riigid erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Sellised riigid peavad olema poliitiliselt, majanduslikult ja geograafiliselt lähedased Euroopa Liidule.

c) muud kolmandad riigid, mis etendavad määravat rolli piirkondliku stabiilsuse säilitamisel ning on liidu jaoks strateegilise tähtsusega, erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Sellised riigid peavad olema poliitiliselt, majanduslikult ja geograafiliselt lähedased Euroopa Liidule.

 

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 14a, et muuta I lisa punkte 1 ja 2 nende ajakohastamiseks, järgides asjakohaseid poliitilisi otsuseid, lähtuvalt riikide staatusest kandidaatriigi või võimaliku kandidaatriigina või lähtuvalt Euroopa naabruspoliitikast.

 

 

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 14a, et vajadusel täiendada käesolevat määrust abikõlblike riikidega, kes vastavad käesoleva artikli lõike 1 punktis c toodud kriteeriumidele.

 

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse alusel toetusena antava makromajandusliku finantsabi summad on kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

1. Käesoleva määruse alusel toetuse vormis antava makromajandusliku finantsabi summad on kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

 

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määruse alusel laenuna antavad makromajandusliku finantsabi summad eraldatakse vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusele (EÜ, Euratom) 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta.

2. Käesoleva määruse alusel laenu vormis antavad makromajandusliku finantsabi summad eraldatakse vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta.

 

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires. Aastate 2011–2013 vastavad võrdlussummad on kehtestatud II lisas.

3. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piirides.

 

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abi suurus põhineb sellel, kui suur on abisaava riigi täiendav vajadus välisrahastuse järele. Komisjon määrab selle kindlaks koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega ulatusliku ja hästi dokumenteeritud kvantitatiivse hindamise alusel. Komisjon võtab eelkõige aluseks kõnealuse riigi kohta Rahvusvahelise Valuutafondi koostatud viimased maksebilansi prognoosid ja võtab arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust.

1. Abi kavandatav suurus põhineb sellel, kui suur on abisaava riigi täiendav vajadus välisrahastuse järele. Komisjon määrab selle kindlaks koostöös Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude Euroopa või mitmepoolsete finantseerimisasutustega ulatusliku ja hästi dokumenteeritud kvantitatiivse hindamise alusel. Komisjon võtab eelkõige aluseks abisaava riigi kohta Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa või muude mitmepoolsete finantseerimisasutuste koostatud viimased maksebilansi prognoosid ja võtab arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust, nagu ka kõnealuses riigis juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid.

 

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Makromajandusliku finantsabi summade kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka vajadust tagada õiglane koormuse jagamine muude rahastajatega.

2. Makromajandusliku finantsabi summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka vajadust tagada õiglane koormuse jagamine ELi ja muude rahastajate vahel. Liidu panus peaks olema piisav, et garanteerida selle lisandväärtus, ning tavaolukorras ei peaks jääma alla 20%.

 

 

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui abisaava riigi vajadus rahastuse järele makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil oluliselt väheneb, võib komisjon kooskõlas artikli 14 lõikega 2 otsustada abi andmise raames eraldatavat summat vähendada, abi peatada või tühistada.

3. Kui abisaava riigi vajadus rahastuse järele makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil oluliselt väheneb, hindab komisjon uuesti abisaava riigi majanduslikku ja finantsolukorda ning võib selle hinnangu alusel võtta artiklis 14a sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IIa lisa eesmärgiga abi andmise raames eraldatavat summat vähendada, abi peatada või tühistada.

 

 

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on, et abisaav riik austab tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi.

1. Makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on, et abisaav riik austab tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi. Selle hinnangu andmine tehakse ülesandeks Euroopa välisteenistusele koostöös Euroopa Komisjoniga ning selles võetakse arvesse abisaavaid riike käsitlevaid Euroopa Parlamendi resolutsioone ja raporteid. Hinnangus võib anda poliitilisi soovitusi seoses demokraatlike institutsioonide tugevdamise, inimõiguste austamise, läbipaistvuse suurendamise ja korruptsioonivastase võitlusega. Aruanne lisatakse igasse artikli 7 lõikes 3 nimetatud delegeeritud õigusakti. Selleks et kaitsta ELi demokraatlikke väärtusi ja huve ning tugevdada põhiõiguste kaitset abisaavates riikides, sisaldab vastastikuse mõistmise memorandum riigipõhiseid ning liidu üldise välispoliitikaga kooskõlas olevaid soovitusi õigusriigi põhimõtete tugevdamiseks, inim- ja tööõiguste kaitseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja korruptsiooni vastu võitlemiseks.

 

 

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Makromajandusliku finantsabi tingimus on Rahvusvahelise Valuutafondi kava olemasolu, mis hõlmab Rahvusvahelise Valuutafondi rahaliste vahendite kasutamist.

2. Makromajandusliku finantsabi tingimus on Rahvusvahelise Valuutafondi kava olemasolu, mis hõlmab Rahvusvahelise Valuutafondi või muude Euroopa või mitmepoolsete finantseerimisasutuste rahaliste vahendite kasutamist.

 

 

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Abi väljamaksete tegemise tingimuseks on Rahvusvahelise Valuutafondi kava rahuldav täitmine. Samuti peab abisaav riik võtma teatava ajavahemiku jooksul mitmeid täpselt kindlaks määratud ja struktuurireformidele keskenduvaid majanduspoliitikameetmeid, mille komisjon ja abisaav riik lepivad kokku ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis.

3. Abi väljamaksete tegemise tingimuseks on Rahvusvahelise Valuutafondi või muu Euroopa või mitmepoolse finantseerimisasutuse kava rahuldav täitmine ning Genvali poliitiliste ja väärtuspõhiste põhimõtete järgimine. Samuti peab abisaav riik võtma teatava ajavahemiku jooksul mitmeid täpselt kindlaks määratud ja struktuurireformidele keskenduvaid majanduspoliitikameetmeid, mille komisjon ja abisaav riik lepivad kokku ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis.

 

 

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui artiklites 1, 2, 4 ja 6 osutatud tingimused on täidetud, annab komisjon makromajanduslikku abi vastavalt artikli 14 lõikele 2.

2. Pärast taotluse saamist viib komisjon läbi hinnangu, et selgitada välja, kas artiklites 1, 2, 4 ja 6 osutatud tingimused makromajandusliku abi andmiseks on täidetud. Kui tingimused on täidetud, määrab komisjon oma otsusega abi suuruse ja vormi, lähtudes vastavalt artiklites 5 ja 3 osutatud tingimustest.

 

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõiked 3 ja 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Laenuandmise otsuses täpsustatakse makromajandusliku finantsabi summa, laenu maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg ja osamaksete maksimaalne arv. Toetuse andmise otsuses täpsustatakse summa ja osamaksete maksimaalne arv. Mõlemal juhul määratletakse makromajandusliku finantsabi saamise ajavahemik. Reeglina ei ületa see kolme aastat.

3. Lõike 2 kohaldamisel delegeeritakse komisjonile õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas artikliga 14a, et kehtestada ja muuta IIa lisa, eesmärgiga tagada konkreetsele riigile või territooriumile makromajanduslik finantsabi. Delegeeritud õigusaktis sätestab komisjon muuhulgas järgmist:

 

a) kõigil juhtudel – abi saaja, abi maksimaalse kogusumma, abi vormi ning abi saamise ajavahemiku;

 

b) juhul kui tehakse otsus anda laenu – makromajandusliku finantsabi summa, laenu maksimaalse keskmise tagasimaksetähtaja ja osamaksete maksimaalse arvu;

 

c) juhul kui tehakse otsus anda toetust – summa ja osamaksete maksimaalse arvu. Otsusega anda toetust peab kaasnema ka toetuse andmise (või toetuse ühe komponendi) põhjendus.

 

3 a. Reeglina ei ületa makromajandusliku finantsabi saamise ajavahemik kolme aastat.

 

 

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pärast makromajandusliku finantsabi andmise otsuse heakskiitmist lepib komisjon artikli 14 lõikes 3 sätestatud korras abisaava riigiga kokku artikli 6 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 osutatud poliitikameetmed.

4. Pärast makromajandusliku finantsabi andmist käsitleva delegeeritud õigusakti vastuvõtmist võib komisjon tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega võtta artikli 14 lõikes 3 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et leppida abisaava riigiga kokku vastastikuse mõistmise memorandumi artikli 6 lõigetes 1, 3, 4, 5 ja 6 osutatud poliitikameetmed.

 

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Pärast makromajandusliku finantsabi andmise otsuse heakskiitmist lepib komisjon abisaava riigiga kokku abi üksikasjalikud finantstingimused. Need sätestatakse toetus- või laenulepingus.

5. Pärast makromajandusliku finantsabi andmist käsitleva delegeeritud õigusakti vastuvõtmist lepib komisjon abisaava riigiga kokku abi üksikasjalikud finantstingimused. Need sätestatakse toetus- või laenulepingus.

 

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ning nõukogu igale riigile antava abiga seotud arengust ning esitab neile asjakohased dokumendid.

6. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ning nõukogu igale riigile antava abiga seotud arengust ning esitab neile õigeaegselt asjakohased dokumendid.

 

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Abi makstakse järjestikuste osamaksetena, makse tegemise eelduseks on artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimuste täitmine.

2. Abi makstakse järjestikuste osamaksetena, makse tegemise eelduseks on artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tingimuste täitmine.

 

 

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon kontrollib korrapäraste ajavahemike järel, et artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimusi täidetakse ka edaspidi.

3. Komisjon kontrollib korrapäraste ajavahemike järel, et artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimusi täidetakse ka edaspidi. Euroopa välisteenistus kontrollib korrapäraste ajavahemike järel ja ettenägematute asjaolude ilmnemisel viivitamatult, et artikli 6 lõikes 1 osutatud tingimusi täidetakse ka edaspidi, ning annab sellest vastavalt teada komisjonile.

 

 

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimused ei ole täidetud, saab komisjon abi väljamaksmise ajutiselt peatada, abisummat vähendada või abi tühistada.

4. Kui artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tingimused ei ole täidetud, saab komisjon tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega abi väljamaksmise ajutiselt peatada, abisummat vähendada või abi tühistada.

 

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Nimetatud juhtudel, ja kui abiandmise peatamine pärast Euroopa välisteenistusega konsulteerimist lõpetatakse, teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu selle põhjustest.

 

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abisaavad riigid kontrollivad korrapäraselt, et liidu eelarvest eraldatud rahastamist kasutatakse nõuetekohaselt, võtavad asjakohased meetmed rikkumiste ja pettuse ennetamiseks ning vajaduse korral võtavad õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi käesoleva määruse alusel antud need rahalised vahendid, mis on ebaseaduslikult omastatud.

1. Käesolevast määrusest lähtuvad mis tahes kokkulepped peavad sisaldama sätteid, millega tagatakse, et abisaavad riigid kontrollivad korrapäraselt, et liidu eelarvest eraldatud rahastamist kasutatakse nõuetekohaselt, võtavad asjakohased meetmed rikkumiste ja pettuse ennetamiseks ning vajaduse korral võtavad õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi käesoleva määruse alusel antud need rahalised vahendid, mis on ebaseaduslikult omastatud.

 

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Artikli 6 lõikes 3 osutatud vastastikuse mõistmise memorandum või käesolevast määrusest tulenev mis tahes kokkulepe peab tagama komisjonile ja kontrollikojale käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 sätestatud õigused makromajandusliku finantsabi saamise ajavahemiku jooksul ning pärast selle lõppu.

 

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon hindab korrapäraselt makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ning anda soovitusi tulevaste tehingute parandamiseks.

1. Komisjon hindab korrapäraselt makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust iga konkreetse abisaava riigi või territooriumi puhul, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud ning anda soovitusi tulevaste tehingute parandamiseks. Artikli 6 lõikes 1 sätestatud poliitilise tingimuslikkuse toimimise hindamisel konsulteerib komisjon Euroopa välisteenistusega.

 

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule järelhindamise aruanded, milles hinnatakse seda, mil määral on viimasel ajal tehtud makromajandusliku finantsabi tehingud aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

2. Komisjon saadab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale järelhindamise aruanded, milles hinnatakse seda, mil määral on viimasel ajal tehtud makromajandusliku finantsabi tehingud konkreetse abisaaja riigi või territooriumi puhul aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

 

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kontrollikoda kontrollib abi finantsjuhtimist.

 

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14a

 

Volituste delegeerimine

 

1. Komisjonile antakse määruse kohaldamise ajaks õigus võtta vastu artikli 2 lõigetes 1a ja 1b, artikli 5 lõikes 3 ning artikli 7 lõigetes 3 ja 4 osutatud delegeeritud õigusakte.

 

2. Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

3. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

4. Artikli 2 lõigete 1a ja 1b, artikli 5 lõike 3 ning artikli 7 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

 

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14b

 

Hindamine

 

1. Hiljemalt…* ja seejärel iga nelja aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

 

2. Lõikes 1 osutatud aruanne peab sisaldama käesoleva määrusega ette nähtud makromajandusliku finantsabi detailset ülevaadet ning vajaduse korral peab sellele olema lisatud seadusandlik ettepanek käesoleva määruse läbivaatamiseks.

 

______________________

 

* Väljaannete talitus: neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

 

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

 

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisa on välja jäetud.

 

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

IIa lisa (uus)

Parlamendi muudatusettepanek

IIa LISA

MAKROMAJANDUSLIK FINANTSABI KONKREETSETELE RIIKIDELE JA TERRITOORIUMIDELE

 

Abisaaja

Finantsabi maksimaalne kogusumma

Abivorm

Abi andmise ajavahemik

 

Laen

Toetus

 

Summa

Maksimaalne keskmine lõpptähtaeg

Osamaksete maksimaalne arv

Summa

Osamaksete maksimaalne arv

…

…

…

…

…

…

…

…

 

 

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Makromajanduslik finantsabi võeti kasutusele 1990. aastal, et anda finantsabi kolmandatele riikidele, kellel on maksebilansi lühiajalised probleemid. Seni on kiidetud heaks 55 makromajandusliku finantsabi otsust, millest on laenude, toetuste või mõlema kombinatsioonina kasu saanud 23 riiki ning mille summa on kokku 7,2 miljardit eurot.

Viimastel aastatel on rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA) osalenud makromajandusliku finantsabi andmisel kõigepealt konsultatsiooniprotsessis ja Lissaboni lepingu jõustumisest alates kaasseadusandjana. Lissaboni lepingust tulenevalt on makromajandusliku finantsabi andmise õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 209 lõige 1 ja artikli 212 lõige 2, olenevalt sellest, kas abisaav riik on arenguriik või mitte. Mõlemal juhul kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust.

Lissaboni lepingu raames on võetud vastu kaks ajutist otsust Ukraina ja Moldova kohta. Menetluslike erimeelsuste tõttu viibib kolmas otsus Gruusia kohta: vastastikuse mõistmise memorandumis kokkuleppele jõudmiseks nõuab Euroopa Parlament, et kasutataks nõuandemenetlust, mida kasutati Ukraina ja Moldova puhul, samas kui nõukogu soovib kasutada kontrollimenetlust.

Seni on EL võtnud makromajandusliku finantsabi otsused vastu nõukogu 2002. aasta oktoobri nn Genvali kriteeriumide põhjal, mille puhul on tehtud üksikjuhtumipõhiseid seadusandlikke otsuseid. Euroopa Parlament pidas sellist olukorda ebarahuldavaks ja nõudis oma 2003. aasta resolutsioonis makromajandusliku finantsabi raammääruse koostamist ja praegune komisjoni ettepanek on sellele otseseks vastuseks.

Komisjoni ettepanek

Komisjoni sõnul on ettepaneku eesmärgid järgmised:

– kehtestada kolmandatele riikidele antava makromajandusliku finantsabi jaoks eraldi õigusakt;

– muuta üksikute makromajandusliku finantsabi tehingute otsustusprotsessi kiiremaks, tulemuslikumaks ja sujuvamaks;

– leppida ELi institutsioonide vahel kokku eeskirjades ja tingimustes (anda Euroopa Parlamendile osa vastutusest eeskirjade eest);

– ajakohastada ja täpsustada mõnda eeskirja, eriti makromajandusliku finantsabi geograafilise kohaldamisala kohta;

– viia makromajandusliku finantsabi otsustamismenetlused kooskõlla muude välisabi rahastamisvahendite menetlustega.

Komisjoni talituste töödokumendis väljendas komisjon eriti seoses riikide parlamentide kaheksanädalase kohustusliku konsulteerimisega muret praeguse olukorra üle, kus tehakse juhtumipõhiseid seadusandlikke otsuseid. Kuigi makromajanduslik finantsabi on aidanud palju kaasa ELi naabruspiirkonna makromajanduslikule stabiilsusele, kipuvad praegu kasutatavad menetlused vähendama selle tulemuslikkust ja läbipaistvust.

Oma selgitustes käsitleb komisjon ühe teemana kaht eri küsimust: eesmärki muuta makromajanduslik finantsabi tulemuslikumaks ja vajadust leppida kokku makromajandusliku finantsabi jagamise selgetes eeskirjades ja tingimustes. Raportöör soovitab esmalt vaadata, kas nõustume makromajanduslikule finantsabile kehtivate eeskirjadega, ning eraldiseisva küsimusena seda, kas nõustume esitatud otsustamismenetlustega.

EP sai sissemakse ka Portugali parlamendilt 20. septembril 2011 ja Itaalia senatilt 29. novembril 2011.

 

Eeskirjad

Genvali kriteeriumidest lähtuvalt sõltub makromajanduslik finantsabi demokraatlikust, majanduslikust ja geograafilisest lähedusest ning Rahvusvahelise Valuutafondi kava ja finantsdistsipliini olemasolust.

Menetluseeskirjad ja tingimuslikkus

Komisjon ei ole muutnud Genvali kriteeriumide põhiparameetreid, vaid ainult vähem tähtsaid menetluseeskirju. Näiteks kaotas komisjon ELi panuse puhul ülempiirid (artikli 5 lõige 2), sest pidas nende arvutamist keeruliseks ja ebapraktiliseks. Näib sobilik, et komisjonile on antud piisavalt paindlikkust asjakohase proportsiooni määratlemisel ja välditakse menetlusel liigseid piiranguid, tagades samas, et iga abiprogrammi demokraatlikkust uuritakse põhjalikult.

Sama loogika kehtib toetuste ja laenude jagamisel. Komisjoni ettepanekus jääb natuke selgusetuks, kuidas määratakse kindlaks toetuste ja laenude suhe, sest komisjon teatab ettepanekus, et arvesse võetakse „abisaava riigi majandusarengu taset”, aga ei selgita, kuidas analüüsi kasutatakse (artikli 3 lõige 1). Varem on toetused kuulunud makromajandusliku finantsabi hulka näiteks Albaania (2004), Bosnia ja Hertsegoviina (2004), Gruusia (2005 ja 2009), Liibanoni (2007), Moldova (2007 ja 2010) ning Armeenia (2009) puhul.

Nagu ülempiiridegi puhul, leiab raportöör, et tuleb leida tasakaal selgete eeskirjade loomise ja selle vahel, et komisjonile antakse võimalusi kohandada oma abi vastavalt konkreetsele olukorrale. Minevikus on olnud olukordi, kus makromajanduslikku finantsabi on kasutatud finantspaketina, mis on sarnane tingimuslikult tagastamatu laenuga, ja raportöör usub, et sellist teguviisi tuleks edaspidi vältida.

On märkimisväärne, et määruses jäetakse alles keskne vastastikuse täiendavuse põhimõte, mille kohaselt makromajanduslikku finantsabi tohiks anda ainult Rahvusvahelise Valuutafondi kava olemasolu korral (artikli 6 lõige 2). Kui makromajandusliku finantsabi seostamine Rahvusvahelise Valuutafondi kavaga on jätkuvalt tegevusnorm, usub raportöör, et ELil peaks olema enam vabadust teha koostööd teiste Euroopa või mitmepoolsete finantseerimisasutustega nagu näiteks Maailmapank või Euroopa Investeerimispank (EIP).

Raportöör rõhutab, et makromajanduslik finantsabi peab tekitama ELile lisandväärtust ja seda tuleks anda ainult seal, kus ELil tõesti on midagi pakkuda, mitte seal, kus abi on ainult Rahvusvahelise Valuutafondi vahendite täienduseks. Seega lahutades makromajandusliku finantsabi Rahvusvahelise Valuutafondi kavast, saavutab EL suurema vabaduse lisaväärtuse saavutamiseks. Teatud juhtudel võiks EL kaaluda juhtivpositsiooni võtmist makromajanduslike finantsabi tehingutes. Lisaks näitas EP poolt volitatud Euroopa Poliitikauuringute Keskuse ja LSE uuring näitab, et makromajanduslik finantsabi on tihti liiga väike tagamaks vastastikuse mõistmise memorandumiga kehtestatud poliitiliste meetmete rakendamist. Seetõttu tehakse aruandes ettepanek, et enamikul juhtudel ei tohiks ELi panus jääda alla miinimumprotsendi, tagamaks, et ELi panus oleks piisav lisaväärtuse saavutamiseks ning tehes suurtele riikidele lihtsamaks makromajanduslikust finantsabist kasu saamise.

Abikõlblikud riigid

Abikõlblike riikide hulgas on ELi kandidaatriigid, võimalikud kandidaatriigid, riigid, mis on hõlmatud Euroopa naabruspoliitikaga, ja erandlikel juhtudel ka riigid, mis on „poliitiliselt, majanduslikult ja geograafiliselt lähedased Euroopa Liidule” (artikkel 2). Praktikas tähendab viimane mainitud kategooria Kesk-Aasia riike.

Raportöör usub, et kõnealune säte on liialt ebaselge ning eelnevalt ei ole valikukriteeriume korralikult kohaldatud. Makromajandusliku finantsabi põhieesmärgid peaksid olema stabiilsus ELi lähinaabruses ja euroopastumine ning abisaavaid riike tuleks valida sellest lähtuvalt. Laiemas plaanis on kehtestatud sätted, et komisjon selgitaks paremini ja avaldaks otsuseid makromajandusliku finantsabi kavade seotuse kohta ELi teiste välisrahastamisvahenditega.

Poliitiline tingimuslikkus

Võttes eeskujuks Genvali kriteeriumid, on määruses makromajandusliku finantsabi eeltingimuseks, et „abisaav riik austab tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi” (artikli 6 lõige 1). Teoorias näib see olevat kooskõlas ELi Lissaboni lepingu kohustustega edendada liidu põhiväärtusi välispoliitikas.

Kogemused aga näitavad, et sellist tingimuslikkust rakendatakse tegelikkuses harva. Näiteks Euroopa Parlamendi tellitud Euroopa Poliitikauuringute Keskuse uurimuses märgitakse, et makromajandusliku finantsabi andmine 2002. aastal Ukrainale tõestas, et EL pööras poliitilistele eeltingimustele väga vähe tähelepanu. Hilisem uuring näitas, et nimetatud muster on pidevalt kordunud.

Raportöör leiab, et eeltingimusi tuleb rangemalt kohaldada ja komisjoni poliitiline hindamine peab muutuma ametlikumaks ja läbipaistvamaks. Parandamisettepanekute seas on igale makromajandusliku finantsabi andmisele eelnev Euroopa välisteenistuse läbipaistvuse aruande sisse viimine, kontrollimaks, kas iga partnerriik austab inimõigusi ja muid poliitilisi tingimusi.

Raportöör leiab, et makromajandusliku finantsabi demokraatliku tõhususe tugevdamiseks peaks demokraatia ja inimõiguspoliitika meetmed vastastikuse mõistmise memorandumisse kaasama. Ilmselgelt on mõnel finantsaruandluse ja läbipaistvuse tugevdamise meetmel (artikli 6 lõiked 4 ja 5) kõrvalmõju demokraatiale, aga ei piisa viitamisest üksnes ELi välispoliitika muudele prioriteetidele. Vastastikuse mõistmise memorandumisse tuleks, seal kus see on asjakohane, lisada selgesõnalised meetmed inimõiguste ja demokraatlike mehhanismide kohta. Lisaks märgib raportöör, et demokraatlikele tingimustele mitte vastamine on maksete peatamise, vähendamise või tühistamise põhjus.

Kokkuvõtteks soovib raportöör, et määrus asetaks sama suurt rõhku ELi demokraatlikule huvile, kui finants- ja majanduslikele huvidele.

Menetlus

Komisjon esitab järgmise otsustamismenetluse:

(i)        kontrollimenetlus:

–         konkreetsele riigile makromajandusliku finantsabi andmise otsuste vastuvõtmiseks;

–         selliste otsuste vastuvõtmiseks, millega tahetakse kas vähendada abi summat, peatada abi ajutiselt või see tühistada;

–         toetusmeetmete rakendamise nõustamislepingute sõlmimiseks, kui üksikväärtus on suurem kui 250 000 eurot;

(ii)       nõuandemenetlus abisaava riigiga sellise vastastikuse mõistmise memorandumis kokkuleppimiseks, milles sätestatakse abiga seonduvad poliitikameetmed.

Järelikult kaotatakse komisjoni ettepanekuga üksikjuhtumipõhine seadusandlik tavamenetlus iga makromajandusliku finantsabi tehingu jaoks ja asendatakse see komisjoni otsusega, mille nõukogu heaks kiidab. Praktikas ei ole EP-l mingit rolli tulevaste makromajanduslike finantsabide järelvaatajana ning delegeeritud õigusaktide kasutamine (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 290) ei ole ettenähtud üksikotsuste jaoks.

Raportöör nõustub komisjoniga, et muudatused on vajalikud selgete eeskirjade kehtestamiseks ja selleks, et muuta makromajandusliku finantsabi otsustamisprotsess tõhusamaks. Ometi ei ole parlamendi kontrolli täielik kõrvaldamine ja makromajandusliku finantsabi kohta käivate õigusaktide kehtestamine aktsepteeritav.

Seega teeb raportöör ettepaneku kasutada makromajandusliku finantsabi andmisel delegeeritud õigusakte igal üksikul juhul eraldi. Delegeeritud õigusaktid ühendavad suurema kiiruse ja tulemuslikkuse tõhusa demokraatliku kontrolliga tingimusel, et EP annab oma heakskiidu igale makromajanduslikule finantsabi otsusele.

Lõpuks leiab komisjon, et määrus peaks kehtima vaid 2013. aasta lõpuni ning seega olema üleminekumäärus. Seejärel tuleks määrust muuta või asendada see raammäärusega. Raportöör leiab, et üks raammäärus on piisav ning määruse kehtestamine vähem kui kaheks aastaks ei ole mõistlik. Seega leiab raportöör, et määrus peaks olema tähtajatu läbivaatamisvõimalusega iga nelja aasta järel.

24.4.2012

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse üldsätted kolmandatele riikidele antava makromajandusliku finantsabi kohta

( COM(2011)0396 – C7‑0187/2011 – 2011/0176(COD) )

Arvamuse koostaja: Inese Vaidere

 

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Liit on üks peamine kolmandatele riikidele majandus-, finants- ja tehnilise abi andja. Liidu makromajanduslik finantsabi (edaspidi „makromajanduslik finantsabi”) on osutunud tõhusaks vahendiks abisaavates riikides majandusliku stabiilsuse saavutamiseks ja struktuurireformide toetamiseks. Kooskõlas oma üldise poliitikaga kandidaatriikide, võimalike kandidaatriikide ja naaberriikide suhtes, peaks Euroopa Liidul olema võimalik anda neile riikidele makromajanduslikku finantsabi, et luua ühine stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu piirkond.

(1) Euroopa Liit on üks peamine kolmandatele riikidele majandus-, finants- ja tehnilise abi andja. Liidu makromajanduslik finantsabi (edaspidi „makromajanduslik finantsabi”) on osutunud tõhusaks vahendiks abisaavates riikides majandusliku stabiilsuse saavutamiseks ja struktuurireformide toetamiseks. Kooskõlas oma üldise poliitikaga kandidaatriikide, võimalike kandidaatriikide ja naaberriikide suhtes, peaks Euroopa Liidul olema võimalik anda neile riikidele makromajanduslikku finantsabi, et luua ühine stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu piirkond, alati mõlema osapoole nõusolekul.

 

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Raamistik makromajandusliku finantsabi andmiseks nendele kolmandatele riikidele, kellega ELil on olulised poliitilised, majandus- ja kaubandussidemed, peaks muutma abi andmise tulemuslikumaks. Eelkõige peaks olema võimalik anda makromajanduslikku finantsabi kolmandatele riikidele, et julgustada neid võtma majanduspoliitika meetmeid, mis tõenäoliselt aitavad lahendada maksebilansi kriisi.

(3) Raamistik makromajandusliku finantsabi andmiseks kandidaatriikidele, võimalikele kandidaatriikidele ja naaberriikidele ning erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kolmandatele riikidele peaks muutma abi andmise tulemuslikumaks. Eelkõige peaks olema võimalik anda makromajanduslikku finantsabi nendele riikidele, et julgustada neid võtma majanduspoliitika meetmeid, mis tõenäoliselt aitavad lahendada maksebilansi kriisi.

 

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Komisjon peaks tagama, et makromajanduslik finantsabi oleks kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muude asjaomaste poliitikavaldkondadega.

(9) Komisjon peaks tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega tagama, et makromajanduslik finantsabi oleks kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muude asjaomaste poliitikavaldkondadega, kuid liit ei peaks püüdma neid peale suruda, vaid nende suhtes abisaavate riikidega kokku leppima.

 

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Makromajanduslik finantsabi on samuti ELi välispoliitika vahend, mis peaks esile tõstma ELi nähtavust ja suurendama tema mõju piiri taga. Kogu makromajandusliku finantsabi andmise vältel tuleks ELi välispoliitika koordineerituse ja järjepidevuse huvides tagada, et sellesse protsessi on tihedalt kaasatud Euroopa välisteenistus.

 

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Kolmanda riigi võib erandkorras ja piisavalt põhjendatud juhul lugeda kõlblikuks saama makromajanduslikku finantsabi, kui see on määravalt tähtis ELi piirkondlikuks stabiilsuseks ning on strateegiliselt oluline, ja tingimusel, et asjaomane kolmas riik sarnaneb ELile poliitiliselt ja majanduslikult või asub talle geograafiliselt lähedal. Sellisele riigile makromajandusliku finantsabi andmise otsustamise õigus tuleks anda komisjonile delegeeritud õigusaktina.

 

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b) Et muuta ELi välistegevuse osana läbi viidav makromajandusliku finantsabi andmine paindlikumaks, tuleks selliste kolmandate riikide abikõlbulikkuse määramise osas, kes ei ole ELi kandidaatriigid, võimalikud kandidaatriigid ega naaberriigid, delegeerida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigusaktide vastuvõtmise õigus komisjonile. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abi suurus põhineb sellel, kui suur on abisaava riigi täiendav vajadus välisrahastuse järele. Komisjon määrab selle kindlaks koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega ulatusliku ja hästi dokumenteeritud kvantitatiivse hindamise alusel. Komisjon võtab eelkõige aluseks kõnealuse riigi kohta Rahvusvahelise Valuutafondi koostatud viimased maksebilansi prognoosid ja võtab arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust.

1. Abi suurus põhineb sellel, kui suur on abisaava riigi täiendav vajadus välisrahastuse järele. Komisjon määrab selle kindlaks koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja Euroopa välisteenistusega ulatusliku ja hästi dokumenteeritud kvantitatiivse hindamise alusel. Komisjon võtab eelkõige aluseks kõnealuse riigi kohta Rahvusvahelise Valuutafondi koostatud viimased maksebilansi prognoosid ja võtab arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust.

 

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui abisaava riigi vajadus rahastuse järele makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil oluliselt väheneb, võib komisjon kooskõlas artikli 14 lõikega 2 otsustada abi andmise raames eraldatavat summat vähendada, abi peatada või tühistada.

3. Kui abisaava riigi vajadus rahastuse järele makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil oluliselt väheneb, hindab komisjon uuesti abisaava riigi majanduslikku ja finantsolukorda ning selle hinnangu alusel ja kooskõlas artikli 14 lõikega 2 võib otsustada abi andmise raames eraldatavat summat vähendada, abi peatada või tühistada.

 

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on, et abisaav riik austab tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi.

1. Makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on, et abisaav riik austab tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi. Hindamine antakse ülesandeks Euroopa välisteenistusele koostöös Euroopa Komisjoniga ning selles võetakse arvesse abisaavaid riike käsitlevaid Euroopa Parlamendi resolutsioone ja raporteid. Hinnangus võib anda poliitilisi soovitusi seoses demokraatlike institutsioonide tugevdamise, inimõiguste austamise, läbipaistvuse suurendamise ja korruptsioonivastase võitlusega. Et kaitsta liidu demokraatlikke väärtusi ja huve ning tugevdada põhiõiguste kaitset abisaavates riikides, sisaldab vastastikuse mõistmise memorandum kõnealuse riigi puhul võetavaid ning liidu üldise välispoliitikaga kooskõlas olevaid meetmeid õigusriigi tugevdamiseks, inim- ja tööõiguste kaitseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja korruptsiooni vastu võitlemiseks.

 

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Abi väljamaksete tegemise tingimuseks on Rahvusvahelise Valuutafondi kava rahuldav täitmine. Samuti peab abisaav riik võtma teatava ajavahemiku jooksul mitmeid täpselt kindlaks määratud ja struktuurireformidele keskenduvaid majanduspoliitikameetmeid, mille komisjon ja abisaav riik lepivad kokku ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis.

3. Abi väljamaksete tegemise tingimuseks on Rahvusvahelise Valuutafondi kava rahuldav täitmine ning kinni pidamine Genvali poliitilistest ja väärtuspõhistest põhimõtetest. Samuti peab abisaav riik võtma teatava ajavahemiku jooksul mitmeid täpselt kindlaks määratud ja struktuurireformidele keskenduvaid majanduspoliitikameetmeid, mille komisjon ja abisaav riik lepivad kokku ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis.

 

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

 

2. Kui artiklites 1, 2, 4 ja 6 osutatud tingimused on täidetud, annab komisjon makromajanduslikku abi vastavalt artikli 14 lõikele 2.

2. Kui artiklites 1, 2, 4 ja 6 osutatud tingimused on täidetud, annab komisjon tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega makromajanduslikku finantsabi vastavalt artikli 14 lõikele 2.

 

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pärast makromajandusliku finantsabi andmise otsuse heakskiitmist lepib komisjon artikli 14 lõikes 3 sätestatud korras abisaava riigiga kokku artikli 6 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 osutatud poliitikameetmed.

4. Pärast makromajandusliku finantsabi andmise otsuse heakskiitmist lepib komisjon tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega artikli 14 lõikes 3 sätestatud korras abisaava riigiga kokku artikli 6 lõigetes 1, 3, 4, 5 ja 6 osutatud poliitikameetmed.

 

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ning nõukogu igale riigile antava abiga seotud arengust ning esitab neile asjakohased dokumendid.

6. Komisjon ja Euroopa välisteenistus teavitavad regulaarselt ja/või sellekohasel taotlusel Euroopa Parlamenti ning nõukogu igale riigile antava abiga seotud arengust ning tagavad asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse edastamise.

 

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makromajanduslikku finantsabi makstakse abisaava riigi keskpangale.

1. Makromajanduslikku finantsabi makstakse üksnes abisaava riigi keskpangale.

 

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Abi makstakse järjestikuste osamaksetena, makse tegemise eelduseks on artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimuste täitmine.

2. Abi makstakse järjestikuste osamaksetena, makse tegemise eelduseks on artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tingimuste täitmine.

 

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon kontrollib korrapäraste ajavahemike järel, et artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimusi täidetakse ka edaspidi.

3. Komisjon kontrollib korrapäraste ajavahemike järel, et artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimusi täidetakse ka edaspidi. Euroopa välisteenistus kontrollib korrapäraste ajavahemike järel ja ettenägematute asjaolude ilmnemisel viivitamatult, et artikli 6 lõikes 1 osutatud tingimusi täidetakse ka edaspidi, ning annab sellest vastavalt teada komisjonile.

 

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimused ei ole täidetud, saab komisjon abi väljamaksmise ajutiselt peatada, abisummat vähendada või abi tühistada.

4. Kui artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tingimused ei ole täidetud, saab komisjon tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega abi väljamaksmise ajutiselt peatada, abisummat vähendada või abi tühistada.

 

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Nimetatud juhtudel, ja kui abiandmise peatamine pärast Euroopa välisteenistusega konsulteerimist lõpetatakse, teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu selle põhjustest.

 

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abisaavad riigid kontrollivad korrapäraselt, et liidu eelarvest eraldatud rahastamist kasutatakse nõuetekohaselt, võtavad asjakohased meetmed rikkumiste ja pettuse ennetamiseks ning vajaduse korral võtavad õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi käesoleva määruse alusel antud need rahalised vahendid, mis on ebaseaduslikult omastatud.

1. Abisaavad riigid tagavad, et liidu eelarvest eraldatud rahastamist kasutatakse nõuetekohaselt, võtavad asjakohased meetmed rikkumiste ja pettuse ennetamiseks ning vajaduse korral võtavad õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi käesoleva määruse alusel antud need rahalised vahendid, mis on ebaseaduslikult omastatud.

 

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui on kindlaks tehtud, et seoses käesoleva määruse kohase abi haldamisega on abisaav riik seotud mis tahes pettuse või korruptsiooni või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve, on komisjonil õigus nõuda toetuse täielikku tagasimaksmist ja/või laenu ennetähtaegset tagasimaksmist.

5. Kui on kindlaks tehtud, et seoses käesoleva määruse kohase abi haldamisega on abisaav riik seotud mis tahes pettuse või korruptsiooni või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve, on komisjonil õigus nõuda toetuse täielikku tagasimaksmist ja/või laenu ennetähtaegset tagasimaksmist. Vastastikuse mõistmise memorandum sisaldab sätteid mehhanismide kohta, mis võimaldavad arestida ebaseaduslikult omastatud varad.

 

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11a

 

Kolmandate riikide abikõlblikkus ja delegeerimine

 

1. Kolmanda riigi võib erandkorras ja piisavalt põhjendatud juhul lugeda kõlblikuks saama makromajanduslikku finantsabi, kui see on määravalt tähtis ELi piirkondlikuks stabiilsuseks ning on strateegiliselt oluline, ja tingimusel, et asjaomane kolmas riik sarnaneb ELile poliitiliselt ja majanduslikult ning asub talle geograafiliselt lähedal.

 

2. Komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud õigusakte, et vajadusel täiendada käesolevat määrust abikõlblike riikidega, kes vastavad lõikes 1 toodud kriteeriumitele. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

3. Õigus võtta vastu artiklis 2 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesoleva määruse kohaldamisajaks.

 

4. Euroopa Parlament või nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne nimetatud tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

 

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab makromajandusliku finantsabi rakendamise kohta igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

1. Komisjon vaatab tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab makromajandusliku finantsabi rakendamise kohta igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

 

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Aastaaruandes hinnatakse abisaavate riikide majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning artikli 6 lõikes 3 osutatud poliitikameetmete rakendamisel tehtud edusamme.

2. Aastaaruandes hinnatakse abisaavate riikide majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning artikli 6 lõigetes 1 ja 3 osutatud poliitikameetmete rakendamisel tehtud edusamme.

 

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komitee

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

1. Komisjoni abistab komitee. Euroopa välisteenistus kutsutakse komisjoni koosolekutele ja tal on õigus selle tööst osa võtta.

 

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14a

 

Läbivaatamine

 

1. Komisjon koostab tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega hiljemalt …* käesoleva määruse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamise kohta aruande. Aruandes antakse muu hulgas ülevaade artiklite 3 ja 6 rakendamisest.

 

2. Kõnealune aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku vajalike muudatuste tegemiseks käesolevas määruses.

 

___________________

 

*Väljaannete talitus: neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

 

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Üldsätted kolmandatele riikidele antava makromajandusliku finantsabi kohta

Viited

COM(2011)0396 – C7-0187/2011 – 2011/0176(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

7.7.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

7.7.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Inese Vaidere

3.10.2011

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.4.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elmar Brok, Mário David, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Takis Hadjigeorgiou, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Maria Eleni Koppa, Andrey Kovatchev, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Eduard Kukan, Alexander Graf Lambsdorff, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Mario Mauro, Francisco José Millán Mon, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Adrian Severin, Marek Siwiec, Charles Tannock, Inese Vaidere, Kristian Vigenin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Andrew Duff, Tanja Fajon, Kinga Gál, Elisabeth Jeggle, Antonio López-Istúriz White, Carmen Romero López, Marietje Schaake, Indrek Tarand, Alejo Vidal-Quadras, Renate Weber

 

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Üldsätted kolmandatele riikidele antava makromajandusliku finantsabi kohta

Viited

COM(2011)0396 – C7-0187/2011 – 2011/0176(COD)

EP-le esitamise kuupäev

4.7.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

7.7.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

7.7.2011

DEVE

7.7.2011

BUDG

7.7.2011

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

DEVE

29.8.2011

BUDG

6.7.2011

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Metin Kazak

13.7.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

22.11.2011

26.3.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.4.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, David Campbell Bannerman, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, Vital Moreira, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Peter Šťastný, Keith Taylor, Jan Zahradil, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Josefa Andrés Barea, George Sabin Cutaş, Albert Deß, Béla Glattfelder, Maria Eleni Koppa, Elisabeth Köstinger, Marietje Schaake, Jarosław Leszek Wałęsa, Pablo Zalba Bidegain

Esitamise kuupäev

3.5.2012