Istungidokument

A7-0184/2012

5.6.2012

***I

RAPORT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu asenduskohtunike kohta

(01923/2011 – C7‑0091/2011 – 2011/0902(COD) )

Õiguskomisjon

Raportöör: Alexandra Thein

PR_COD_1amOther

SISUKORD

lehekülg

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT,  5

SELETUSKIRI  11

MENETLUS  13

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu asenduskohtunike kohta

(01923/2011 – C7‑0091/2011 – 2011/0902(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Kohtu taotlust (01923/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 257 ja 281, mille alusel esitati seadusandliku akti eelnõu Euroopa Parlamendile (C7‑0091/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15,

–  võttes arvesse komisjoni arvamust ( COM(2011)0596 ),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ( A7-0184/2012 ),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, Euroopa Kohtule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[1]*

õigusakti eelnõule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr …/2012,

…,

Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu asenduskohtunike kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 257,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta, eriti selle artiklit 62c ja I lisa artikli 2 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Kohtu taotlust[2],

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust[3],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[4],

ning arvestades järgmist:

(1)  Protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (põhikiri) artikli 62c teise lõigu ja I lisa artikli 2 lõike 2 kohaselt tuleb sätestada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (Avaliku Teenistuse Kohus) asenduskohtunike määramise kord, nende õigused ja kohustused, nende ülesannete täitmise tingimused ja nende ülesannete täitmise lõpetamise aluseks olevad asjaolud.

(2)  Asenduskohtunikud tuleks valida isikute hulgast, kes on võimelised asuma kohe täitma Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku ülesandeid. Seda saab tagada Euroopa Kohtu, Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu endiste liikmete määramisega.

(3)  Arvestades seda, millistel asjaoludel hakkab toimuma asenduskohtunike määramine, tuleks ette näha regulatsioon, mis on vajalikul määral paindlik. Selleks tuleks teha nõukogule ülesandeks koostada nimekiri kolmest isikust, keda saab määrata asenduskohtunikuks. Kui on vaja ajutiselt asendada kohtunikku, kellel esineb takistus tervisega seotud põhjustel, teeb Avaliku Teenistuse Kohtu president otsuse kasutada asenduskohtunikku. Selle otsuse täitmiseks kutsub Avaliku Teenistuse Kohtu president ametiülesandeid täitma isiku, kes on kantud nõukogu koostatud nimekirja, vastavalt selle nimekirja järjestusele.

(4)  Reguleerida tuleks ka asenduskohtunike tasustamise küsimus ning küsimus, kuidas mõjutab nende ülesannete täitmine ja selle tasustamine rahalisi tasusid, mida nad saavad Euroopa Liidu Kohtu endiste liikmetena.

(5)  Lõpuks on vaja reguleerida ka küsimus, kuidas lõpeb asenduskohtuniku ülesannete täitmine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

–  „põhikiri” – protokoll Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta;

–  „Avaliku Teenistuse Kohus” – Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus;

–  - „määrus nr 422/67/EMÜ ja nr 5/67/Euratom” – nõukogu 25. juuli 1967. aasta määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta[5];

–  „kohtu president” – Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu president.

Artikkel 2

1.  Euroopa Kohtu presidendi ettepanekul koostab nõukogu ühehäälselt nimekirja kolmest isikust, kes on asenduskohtunikud põhikirja artikli 62c teise lõigu tähenduses. Nimekirjaga määratakse, millises järjestuses kutsutakse asenduskohtunikke ametiülesandeid täitma vastavalt käesoleva artikli lõike 2 teisele lõigule.

Asenduskohtunikud valitakse Euroopa Liidu Kohtu endiste liikmete hulgast, kellel on võimalik olla Avaliku Teenistuse Kohtule kättesaadav.

Asenduskohtunikud nimetatakse neljaks aastaks ja neid võib tagasi nimetada.

2.  Avaliku Teenistuse Kohus võib otsustada kasutada asenduskohtunikku, kui ta teeb kindlaks, et ühel kohtunikul esineb meditsiinilistel põhjustel takistus kohtuasjade lahendamisel osalemiseks, see takistus kestab või eeldatavasti kestab vähemalt kolm kuud ning kui tema hinnangul ei ole see kohtunik täielikult töövõimetu.

Eelmises lõigus mainitud otsuse täitmiseks kutsub Avaliku Teenistuse Kohtu president asenduskohtuniku ametiülesandeid täitma, järgides lõike 1 esimeses lõigus mainitud nimekirja järjestust. Ta teatab sellest Euroopa Kohtu presidendile.

Kui Avaliku Teenistuse Kohus teab takistuse esinemisest ette, võib asenduskohtunik ametiülesandeid täitma asuda ja kohtuasjade lahendamisel osaleda alles siis, kui asendataval kohtunikul takistus tegelikult esineb.

3.  Asenduskohtunikele kohaldatakse põhikirja artikleid 2–6 ja 18. Põhikirja artiklis 2 ette nähtud vande andmine toimub esmakordsel ametiülesannete täitmisele asumisel.

Artikkel 3

Ametiülesandeid täitma kutsutud asenduskohtunikud teostavad kohtuniku õigusi üksnes nende kohtuasjade raames, mis on määratud neile lahendada.

Neid abistavad Avaliku Teenistuse Kohtu talitused.

Artikkel 4

1.  Kohtu presidendi poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud iga päeva eest, mil asenduskohtunikud ametiülesandeid täidavad, saavad nad tasu, mis võrdub 1/30‑ga kohtunikele määruse nr 422/67/EMÜ ja nr 5/67/Euratom artikli 21c lõike 2 alusel makstavast igakuisest põhipalgast.

Asenduskohtunikele, kes peavad ametiülesannete täitmiseks oma elukohast mujale reisima, kohaldatakse määruse nr 422/67/EMÜ ja nr 5/67/Euratom artikli 6 punkte a ja b ▌.

2.  Summa, mille võrra lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud tasu koos määruse nr 422/67/EMÜ ja nr 5/67/Euratom artiklis 8 ette nähtud pensioniga ületab summat (enne maksude mahaarvamist), mida asenduskohtunik sai Euroopa Liidu Kohtu liikme ülesandeid täites, arvatakse sellest pensionist maha. Lõikes 1 ette nähtud tasu võetakse arvesse ka kõnesoleva määruse artikli 7 lõike 3 kohaldamisel.

Asendamine ei anna õigust üleminekutoetusele ega pensionile määruse nr 422/67/EMÜ ja nr 5/67/Euratom artiklite 7 ja 8 alusel.

Lõike 1 esimeses lõigus mainitud tasule kohaldatakse määruse nr 422/67/EMÜ ja nr 5/67/Euratom artiklit 19.

Asenduskohtunikel ei ole selles pädevuses õigust Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega ette nähtud sotsiaalkindlustusskeemi kohastele toetustele. Asenduskohtuniku ülesannete täitmist ei saa pidada tasustatavaks tööks määruse nr 422/67/EMÜ ja nr 5/67/Euratom artikli 11 tähenduses.

3.  Lõike 1 esimeses lõigus mainitud tasu suhtes kehtib maks, mis on ette nähtud nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa Liidule makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord[6].

Artikkel 5

Asenduskohtuniku nimi kustutatakse artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus mainitud nimekirjast, kui ta sureb, lahkub ametist või kui ta otsustatakse ametist tagandada põhikirja artikli 6 esimeses ja teises lõigus ette nähtud tingimustel.

▌

Asenduskohtunik, kelle nimi on artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus mainitud nimekirjast kustutatud, asendatakse nimekirja järelejäänud kehtivusajaks selles sättes ette nähtud korras.

Artikkel 5a

Asenduskohtuniku ülesanded lõpevad tema asendatava kohtuniku takistuse lõppemisel. Avaliku Teenistuse Kohus võib siiski otsustada jätta asenduskohtuniku ametisse, kuni on lõpetatud kohtuasjad, mille lahendamisel ta on osalenud.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…, …

Euroopa Parlamendi nimel   Nõukogu nimel

president  eesistuja

SELETUSKIRI

Euroopa Kohus on teinud ettepaneku võtta vastu määrus, mis võimaldaks ametisse nimetada asenduskohtunikke Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtusse. Avaliku Teenistuse Kohtus on seitse kohtunikku. Kui üks kohtu liikmetest haigestub ja ei saa pikemat aega oma ametiülesandeid täita, võib see kohtu tööd tõsiselt mõjutada, ilma et oleks seejuures tegemist töövõimetusega nõukogu määruse nr 422/67/EMÜ, 5/67/Euratom[7] artikli 10 tähenduses.

Selleks et vältida Euroopa Avaliku Teenistuse Kohtu raskesse olukorda panemist, kus tal ei ole võimalik oma ülesandeid täita, on tehtud ettepanek muuta Euroopa Kohtu põhikirja artiklit 62c, sätestades üldreegli, et erikohtute juurde on võimalik määrata asenduskohtunikud. Vastavalt põhikirja artiklile 62c, mida vastavalt muudetakse, tuleb Avaliku Teenistuse Kohtu juurde asenduskohtuniku lisamiseks omakorda muuta põhikirja I lisa.

On esitatud uued eeskirjad, millega reguleeritakse asenduskohtunike ametisse nimetamist, nende õigusi ja kohustusi ning ametiülesannete täitmise tingimusi, ning see, millistel asjaoludel nad lõpetavad oma ametiülesannete täitmise. Ettepanek seisneb põhiliselt järgmises: Euroopa Kohtu presidendi ettepanekul koostab Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälselt nimekirja kolmest isikust, kellest saavad asenduskohtunikud. Asenduskohtunikud valitakse Euroopa Liidu Kohtu endiste liikmete hulgast, kellel on võimalik töötada Avaliku Teenistuse Kohtus. Asenduskohtunikud nimetatakse neljaks aastaks ja neid võib uuesti nimetada. Avaliku Teenistuse Kohus võib otsustada kasutada asenduskohtunikku, kui ta teeb kindlaks, et kohtunik ei saa meditsiinilistel põhjustel kohtuasjade lahendamisel osaleda, see olukord kestab või eeldatavasti kestab vähemalt kolm kuud ning kui kohtu hinnangul ei ole kõnealune kohtunik täielikult töövõimetu.

Nendel asjaoludel saab kohtu president kasutada asenduskohtunike teenuseid. Ametiülesandeid täitma kutsutud asenduskohtunikel on kohtuniku õigused üksnes neile määratud kohtuasjade raames. See tähendab, et nad võivad täita ainult õigusemõistmise ülesandeid kitsas tähenduses ning neil ei ole õigust osaleda Avaliku Teenistuse Kohtu haldamisel ega kohtu presidendi või kodade esimeeste valimisel. Asenduskohtunikud saavad iga päeva eest tasu, mis võrdub 1/30-ga kohtunikele määruse nr 422/67/EMÜ, 5/67/Euratom artikli 21c lõike 2 alusel makstavast igakuisest põhipalgast. Ametiülesannete täitmiseks Luxembourgi reisimise korral on asenduskohtunikel õigus ka sõidu- ja majutuskulude hüvitamisele. Summa, mille võrra tasu koos määruse nr 422/67/EMÜ ja nr 5/67/Euratom artiklis 8 ette nähtud pensioniga ületab summat (enne maksude mahaarvamist), mida asenduskohtunik sai Euroopa Liidu Kohtu liikme ülesandeid täites, arvatakse sellest pensionist maha. Veel sätestab määruse eelnõu selle, millistel asjaoludel lõpeb asenduskohtunike ametiülesannete täitmine. Asenduskohtuniku ülesanded lõpevad tema surma või ametist lahkumise või ametist tagandamise puhul vastavalt põhikirjas sätestatule. Asenduskohtuniku ülesanded lõpevad siis, kui tema poolt asendatav kohtunik saab jätkata oma ametiülesannete täitmist.

Komisjon kiidab Euroopa Kohtu ettepaneku heaks, kuna see on mõistlik lahendus praktilisele probleemile, mis võib Euroopa Avaliku Teenistuse Kohtu tööd tõsiselt takistada. Esitatud muudatusettepanekud on üksnes tehnilise iseloomuga ning kordavad komisjoni arvamuses esitatud ettepanekuid.

MENETLUS