Istungidokument

 

A7-0203/2012

25.6.2012

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega

( COM(2011)0631 – C7‑0338/2011 – 2011/0285(COD) )

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Herbert Dorfmann

 

PR_COD_1amCom

 

 

Kasutatud tähised

  *  nõuandemenetlus  

  ***  nõusolekumenetlus

  ***I  seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

  ***II  seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III  seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

 

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

 

 

 

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

SELETUSKIRI  10

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA  12

MENETLUS  15

 

 

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega

( COM(2011)0631 – C7‑0338/2011 – 2011/0285(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0631 ),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0338/2011),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. aprilli 2012. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 4. mai 2012. aasta arvamust[2],

–  võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 14. detsembri 2011. aasta arvamust[3],

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ( A7-0203/2012 ),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2,

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) artikliga 103o on liikmesriikidele antud võimalus anda viinamarjakasvatajatele ühtse otsemaksete kava alusel tootmiskohustusega sidumata toetust. Mitmed liikmesriigid on seda võimalust kasutanud, mis näitab kõnealuse meetme kasulikkust.

(1) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) artikliga 103o on liikmesriikidele antud võimalus anda viinamarjakasvatajatele ühtse otsemaksete kava alusel tootmiskohustusega sidumata toetust. Mitmed liikmesriigid on seda võimalust kasutanud.

 

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Kuid asjaolu, et liikmesriigid võivad kord aastas muuta toetusprogramme, sh liidu eelarvest ühtsele otsemaksete kavale eraldatavat osa ning asjaolu, et toetusprogrammid kestavad viis aastat, samas kui ühtse otsemaksete kava alusel antakse toetusõigused määramata ajaks, on tekitanud haldus- ja eelarvekoormust, eelkõige seoses ühtsele otsemaksete kavale eraldatud vahendite järelevalvega.

(2) Kuid asjaolu, et liikmesriigid võivad kord aastas muuta toetusprogrammidest ühtsesse otsemaksete kavasse tehtavaid ümberpaigutamisi, ning asjaolu, et toetusprogrammid kestavad viis aastat, samas kui otsetoetuste aluseks olevad toetusõigused antakse määramata ajaks, võib tekitada haldus- ja eelarvekoormust.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Kõnealuse meetme haldamise lihtsustamiseks on asjakohane anda sellele lõplik kuju, võttes arvesse, et selle kohaldamist tuleks ühtse otsemaksete kava kaudu jätkata.

(3) Ühtse otsemaksete kava haldamise lihtsustamiseks ning kooskõla tagamiseks põllumajandustootjate otsetoetuskavade eeskirjade eesmärkidega on asjakohane muuta seda nii, et see hõlmaks liikmesriikide jaoks võimalust lõplikult vähendada veinisektori toetusprogrammidele eraldatavaid vahendeid ning seega suurendada otsetoetuste riiklikku ülemmäära.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) On asjakohane lubada liikmesriikidel jätkata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103o sätestatud toetuse kohaldamist.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige -1 (uus)

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

Artikkel 103n – lõige -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklisse 103n lisatakse järgmine lõige:

 

„-1. Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2013 otsustada alates 2015. aastast vähendada Xb lisas osutatud toetusprogrammideks kasutada olevaid summasid, et suurendada määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 40 osutatud otsetoetuste riiklikku ülemmäära.

 

Esimeses lõigus osutatud vähendamisest tulenev summa jääb lõplikult määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 40 osutatud otsetoetuste riiklikusse ülemmäära ega ole enam kasutatav artiklites 103p–103y loetletud meetmete jaoks.”

 

 

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

Artikkel 103o – lõige 1 – esimene lõik

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. 1. detsembriks 2012 võivad liikmesriigid otsustada toetada alates 2014. aastast viinamarjakasvatajaid, määrates neile toetusõigused, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 1. peatükis.

1. Liikmesriigid võivad 1. detsembriks 2012 otsustada anda toetust viinamarjakasvatajatele 2014. aastaks, määrates neile toetusõigused, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 1. peatükis.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

Artikkel 103o – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui toetused on kehtestatud, peavad lõikes 1 osutatud toetused:

3. Lõikes 1 osutatud 2014. aasta toetused peavad:

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

Artikkel 103o – lõige 3 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) jääma lõplikult ühtsesse otsemaksete kavasse ja need ei tohi olla artikli 103k lõike 3 alusel enam kättesaadavad artiklites 103p–103y loetletud meetmete jaoks;

a) jääma ühtsesse otsemaksete kavasse ja need ei tohi olla artikli 103k lõike 3 alusel enam kättesaadavad artiklites 103p–103y loetletud meetmete jaoks;

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

Artikkel 103o – lõige 3 – punkt a – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui liikmesriik otsustab kasutada oma riiklikke assigneeringuid viinamarjakasvatajatele tehtavate hektaripõhiste maksete kujul, ei kohaldata nende maksete suhtes ühtegi liikmesriikidevahelist toetuste ümbersuunamise süsteemi;

 

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepaneku eesmärk on muuta ühise turukorralduse ühtse määruse (1234/2007) artiklit 103o, millega on liikmesriikidele antud võimalus anda viinamarjakasvatajatele ühtse otsemaksete kava alusel riiklike viinamarjakasvatajate programmide osana tootmiskohustusega sidumata toetust.

 

Mis on uus võrreldes veinisektori olemasoleva toetuskavaga?

 

Kehtiva ühise turukorralduse ühtse määruse olemasoleva sätte alusel võivad liikmesriigid muuta oma toetusprogramme seoses ühtsele otsemaksete kavale eraldatava osaga üks kord aastas (toetusprogrammid kestavad viis aastat). See tähendab, et liikmesriigid võivad hakata vahendeid ümber paigutama igal aastal, ja et liikmesriigid, nagu Hispaania ja Kreeka, kes kasutasid seda võimalust ainult ühe osa puhul oma rahastamispaketist, võivad üks kord aastas otsustada seda osa suurendada. Samuti võivad liikmesriigid viieaastase programmiperioodi lõpus otsustada lõpetada vahendite ümberpaigutamise veinisektori rahastamispaketist ühtsesse otsemaksete kavasse.

 

Vastavalt COM ettepanekule peavad liikmesriigid otsustama käesoleva aasta lõpuks (1.12.2012) lõplikult, kas paigutada vahendeid veinisektori rahastamispaketist ümber ühtsesse otsemaksete kavasse. Otsus on lõplik. Kavandatud muudatuse põhjused on järgmised: ühtse otsemaksete kava toetusõigusi antakse määramata ajavahemikuks ning ühtse otsemaksete kava raames eraldatavad vahendid peavad olema eelnevalt teada, et tagada põllumajandustootjatele prognoositavus. Kuid veelgi olulisem on see, et ettepanekut tuleks vaadelda seoses uue ÜPP ettepanekuga otsetoetuste kohta (artikkel 25), milles nähakse ühelt poolt ette, et viinamarjakasvatajad saavad toetusõiguse oma viinamarjakasvatusalade eest – säilitades samaaegselt õiguse saada kasu samadest veinitoetusprogrammidest nagu varemgi – ja teisalt ei võimalda veinisektori rahastamispaketist ümberpaigutatud summade eraldamist üksnes viinamarjakasvatajatele, pidades silmas kõigi toetuste väärtuse lähenemise eesmärki. Teiste sõnadega võivad liikmesriigid reageerida sellele ettepanekule, otsustades enne 1. detsembrit 2012 kohandada viinamarjakasvatajatele eraldatavat toetust ning paigutada riiklikust veinisektori rahastamispaketist teatava summa ümber otsetoetuste eelarvesse.

 

Kõnealust COM ettepanekut käsitlevate arutelude käigus tõstatati küsimusi seoses veinisektori tulevast režiimi puudutava põhimõttelise otsusega, mis tuleb teha juba käesoleva aasta detsembris, kui ÜPP reformi tulemus (uus otsetoetuste süsteem) ei ole tõenäoliselt veel teada.

 

Et vältida lõplikku otsust veinisektori vahendite ümberpaigutamise kohta ühtsesse otsemaksete kavasse liiga varases etapis, esitatakse raporti projektis selle probleemi võimalik lahendus.

 

Tehakse ettepanek muuta olemasolev viieaastane meede üheaastaseks meetmeks, mida kohaldatakse üksnes 2014. aastal, ning näha ette võimalus ühekordseks ümberpaigutamiseks (viimane ja lõplik otsus) alates 2015. aastast. Samuti tehakse ettepanek anda liikmesriikidele võimalus otsustada, kas jätta viinamarjakasvatusalad kuni 2015. aastani otsetoetuse saamiseks kõlblikest aladest välja.

 

 

Uuel üheaastasel meetmel oleksid järgmised eelised:

1. üleminekuaastal tagatakse otsetoetuste suhtes kuni 2013. aastani tehtud otsuste järjepidevus;

2. välditakse olukorda, kus liikmesriigid kavandavad viie aasta otsuseid, mis ei ole tegelikult kooskõlas komisjoni ettepanekuga uue otsetoetuste süsteemi kohta;

3. ümberpaigutamise lõpliku otsuse ajakava seotakse reformi ajakavaga.

Liikmesriigid peaksid teatama otsustest üheaastase meetme kohta hiljemalt 1. detsembriks 2012, mis on kooskõlas artikli praeguses versioonis ettenähtud, hetkel kehtiva viieaastasest meetmest teatamise kuupäevaga.

 

Liikmesriigid peavad tegema otsused ühekordse ümberpaigutamise kohta ja otsuse viinamarjakasvatusalade otsetoetuse saamiseks kõlblikest aladest väljajätmise kohta 2013. aastal, mil nad teatavad samuti oma otsustest sammastevahelise paindlikkuse ja otsetoetuste süsteemi rakendamise kohta (ettepaneku tähtaeg on 1. august 2013).

 

– Üheaastane meede viib küll toetusõiguste jagamiseni üksnes viinamarjakasvatajate vahel, kuid ühekordse ümberpaigutamisega paigutatakse veinisektori rahastamispakettide vahendid ümber otsetoetuste rahastamispakettidesse.

– Liikmesriikidel, kes otsustavad 2014. aastaks vahendid ümber paigutada, on veel võimalik loobuda ühekordsest ümberpaigutamisest 2015. aastal.

 

Lisaks veinitoetuse küsimusele toonitab Euroopa Parlament, et on vastu sektori istutusõiguste kaotamisele.

 

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Hr Paolo De Castro

Esimees

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

BRÜSSEL

Teema:  Arvamus õigusliku aluse kohta ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega ( COM(2011)0631 – C7‑0338/2011 – 2011/0285(COD) )

Austatud härra esimees

Oma 7. märtsi 2012. aasta kirjas palusite Te vastavalt kodukorra artiklile 37 õiguskomisjoni arvamust võimaluse kohta täiendada ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega õiguslikku alust – ELi toimimise lepingu artikli 43 lõiget 2 – sama lepingu artikli 42 esimese lõiguga.

Komisjon esitas ettepaneku võtta vastu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 alusel.

 

Taustteave

I. Ettepanek

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1234/2007 kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning erisätted teatavate põllumajandustoodete puhul, muu hulgas liikmesriikide jaoks võimalus anda viinamarjakasvatajatele ühtse otsemaksete kava alusel tootmiskohustusega sidumata toetust.

Kavandatav ettepanek määruse muutmiseks puudutab seda viinamarjakasvatajatele antavat toetust ning sellega nähakse ette viinamarjakasvatajate toetusmeetme lõplik ülekandmine ühtsesse otsemaksete kavasse (nõukogu määruse nr 1234/2007 artikkel 103o). Täpsemalt tehakse ettepanek, et 1. detsembriks 2012 võivad liikmesriigid teha otsuse anda viinamarjakasvatajatele ühtse otsemaksete kava alusel tootmiskohustusega sidumata toetust, ning täpsustatakse sellise toetuse üksikasju.

II. Kõnealused õiguslikud alused

1. Komisjoni ettepaneku õiguslik alus

Ettepaneku aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, mis on sõnastatud järgmiselt:

 

„2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.”

 

2. Ettepanek õigusliku aluse muutmiseks

Oma taotluses õiguskomisjoni arvamuse saamiseks ettepaneku õigusliku aluse kohta viitate Te võimalusele lisada sellele ELi toimimise lepingu artikli 42 esimene lõik, milles öeldakse:

„Konkurentsieeskirju käsitleva peatüki sätteid kohaldatakse põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult selles ulatuses, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu artikli 43 lõike 2 raames ning vastavalt seal ettenähtud menetlusele määravad, võttes arvesse artiklis 39 seatud eesmärke.”

III. Analüüs

Euroopa Kohtu praktikast tulenevad teatavad õigusliku aluse valimise põhimõtted. Esiteks, pidades silmas õigusliku aluse tagajärgi sisulisele pädevusele ja menetlusele, on õige õigusliku aluse valik põhimõttelise tähtsusega[4]. Teiseks peab Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõike 2 kohaselt iga institutsioon tegutsema talle aluslepinguga antud volituste piires[5]. Kolmandaks, Euroopa Kohtu praktika kohaselt „peab ühenduse meetme õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige meetme eesmärk ja sisu”[6].

 

ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikes 2 on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika üldine õiguslik alus, mille kohaselt parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ELi toimimise lepingu artiklis 40 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse.

ELi toimimise lepingu artikli 42 esimese lõigu kohaselt kohaldatakse konkurentsieeskirju põllumajandustoodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult selles ulatuses, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu artikli 43 lõike 2 raames määravad.

Kehtiva määruse artikli 180 kohaselt kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 (nüüd ELi toimimise lepingu artiklid 107, 108 ja 109) ehk siis riigiabi reguleerivaid sätteid määruse artiklis 1 osutatud, s.t nimetatud artikliga hõlmatud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes. Kuid sama artikli 180 kohaselt ei kohaldata riigiabi eeskirju määruse teatavate sätete suhtes (muu hulgas artikkel 103o, mis kuulub erandite loendis II osa I jaotise IV peatüki IVb jao alla).

Praegu kavandatava artikli 103o muudatusega muudetakse ka objekti, mille suhtes riigiabi eeskirju ei kohaldata. Seega puudutab muudatusettepanek ka põllumajandussaaduste suhtes konkurentsieeskirjade kohaldamise ulatust ning peaks tuginema ka ELi toimimise lepingu artikli 42 esimesele lõigule. Kuna artikli 42 esimeses lõigus viidatakse antud seoses üldise õigusliku alusena artikli 43 lõikele 2, tuleks neid kaht sätet kasutada üheskoos õigusliku alusena.

Õigusteenistuse 15. märtsi 2012. aasta teates öeldakse, et ettepaneku õigusliku aluse peaksid moodustama ELi toimimise lepingu artikkel 42 ja artikli 43 lõige 2.

Õiguskomisjon arutas eelnimetatud küsimust 27. märtsi 2012. aasta koosolekul. Sellel koosolekul otsustas õiguskomisjon ühehäälselt[7] soovitada, et õiguslikuks aluseks ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega peaksid olema ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikli 42 esimene lõik.

 

Lugupidamisega

Klaus-Heiner Lehne

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 muutmine seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega

Viited

COM(2011)0631 – C7-0338/2011 – 2011/0285(COD)

EP-le esitamise kuupäev

12.10.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

AGRI

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

DEVE

25.10.2011

BUDG

25.10.2011

EMPL

25.10.2011

ENVI

25.10.2011

 

REGI

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

DEVE

25.1.2012

BUDG

18.1.2012

EMPL

27.10.2011

ENVI

24.10.2011

 

REGI

25.1.2012

 

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Herbert Dorfmann

26.9.2011

 

 

 

Õigusliku aluse vaidlustamine

JURI arvamuse kuupäev

JURI

27.3.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

29.2.2012

30.5.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.6.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Liam Aylward, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Hynek Fajmon, Iratxe García Pérez, Julie Girling, Béla Glattfelder, Sergio Gutiérrez Prieto, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Elisabeth Köstinger, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, Mariya Nedelcheva, Rareş-Lucian Niculescu, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Luís Paulo Alves, Salvatore Caronna, María Auxiliadora Correa Zamora, Spyros Danellis, Jill Evans, Sylvie Goulard, Christa Klaß, Giovanni La Via, Anthea McIntyre, Petri Sarvamaa, Milan Zver

Esitamise kuupäev

25.6.2012

 

 

[1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[3] ELT C 35, 9.2.2012, lk 1.
[4] Arvamus 2/00, Cartagena protokoll, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5; otsus kohtuasjas C-370/07: komisjon v. nõukogu, EKL 2009, lk I-8917, punktid 46-49; arvamus 1/08, Teenustekaubanduse üldleping, EKL 2009, lk I-11129, punkt 110.
[5] Otsus kohtuasjas C-403/05: parlament vs. komisjon, EKL 2007, lk I-9045, punkt 49 ja selles viidatud kohtupraktika.
[6] Vt kõige viimane otsus kohtuasjas C-411/06: komisjon vs. parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585.
[7] Lõpphääletuse ajal olid kohal Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Piotr Borys, Franēoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Eva Lichtenberger, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Dagmar Roth-Behrendt, Alexandra Thein, Francesco Enrico Speroni, Cecilia Wikström ja Tadeusz Zwiefka.