Istungidokument
17.7.2012
***I
RAPORT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava
( COM(2011)0470 – C7‑0220/2011 – 2011/0206(COD) )
Kalanduskomisjon
Raportöör: Marek Józef Gróbarczyk
PR_COD_1amCom
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine) (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
lehekülg
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5
SELETUSKIRI 25
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS 28
MENETLUS 45
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava
( COM(2011)0470 – C7‑0220/2011 – 2011/0206(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0470 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0220/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust ( A7-0239/2012 ),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(4) Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab lõhe Euroopa Liidu tähtsusega liigiks ning kõnealuse direktiivi alusel võetavad meetmed tuleks koostada nii, et tagada nende kasutamise kooskõla soodsa kaitsestaatusega. Seega tuleb tagada, et kõnealuse määruse alusel lõhe kaitseks võetud meetmed on kooskõlas ja koordineeritud nimetatud direktiivi alusel võetud meetmetega. | (4) Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab lõhe Euroopa Liidu tähtsusega liigiks ning kõnealuse direktiivi alusel võetavad meetmed tuleks koostada nii, et tagada nende kasutamise kooskõla soodsa kaitsestaatusega. Seega tuleb tagada, et kõnealuse määruse alusel lõhe kaitseks võetud meetmed on kooskõlas ja koordineeritud nimetatud direktiivi alusel võetud meetmetega. Triivõngejadaga püügi keelustamine on samuti oluline viis lõhevarude seisundi parandamiseks, kuna see vähendab alamõõdulise lõhe vette tagasi laskmist. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) Johannesburgis 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud rakenduskava kohaselt tuleks taastada kõik kaubanduslikud varud tasemele, mis on suuteline tootma 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu hinnangul vastab kõnealune tase Läänemere lõhe jõevarude korral noorlõhe tootmisele vahemikus 60 % kuni 75 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest eri looduslike lõhedega jõgede korral. Kõnealused teaduslikud soovitused peaksid olema alus mitmeaastase kava eesmärkide ja sihtide seadmisele. | (6) Johannesburgis 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud rakenduskava kohaselt tuleks taastada kõik kaubanduslikud varud tasemele, mis on suuteline tootma 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See on olnud ÜRO mereõiguse konventsiooni kohane õiguslik nõue alates 1994. aastast. Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) hinnangul vastab kõnealune tase Läänemere lõhe jõevarude korral noorlõhe tootmisele 80% ulatuses võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest eri looduslike lõhedega jõgedes. Kõnealused teaduslikud soovitused peaksid olema mitmeaastase kava eesmärkide ja sihtide seadmise aluseks. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (6 a) Noorlõhede tootmise suutlikkus näitab lõhevaru tervislikku seisundit igas üksikus jões vaid üldjoontes. Et noorlõhe tootmist oleks võimalik kasutada näitajana, peavad olema täidetud mitmed eeltingimused. Lisaks mõjutavad noorlõhe tootmist mitmed tegurid, mistõttu on noorlõhe tootmise ja lõhevaru tervisliku seisundi vahelist seost raske eristada. Seepärast tuleks lõhevaru tervisliku seisundi hindamisel mõistliku teise tegurina kasutada emase lõhe jõkke tagasipöördumise taset. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(12) Teaduslike soovituste kohaselt võib asustamise menetlustel olla märkimisväärne mõju Läänemere lõhevarude geneetilisele mitmekesisusele ning on oht, et igal aastal Läänemerre lastud suur arv kasvatatud lõhesid mõjutab looduslike lõhede geneetilist puhtust ning see tuleks järk-järgult kõrvaldada. Seega tuleks käesolevas mitmeaastases kavas seada vettelaskmise tingimus. | (12) Teaduslike soovituste kohaselt võib sobimatutel asustamise menetlustel olla märkimisväärne mõju Läänemere lõhevarude geneetilisele mitmekesisusele. Valitseb ka oht, et igal aastal Läänemerre lastud suur arv kasvatatud lõhesid võib mõjutada loodusliku lõhe populatsioonide geneetilist puhtust. Seetõttu tuleks asustamist rangemalt kontrollida. Lisaks tuleks käesolevas mitmeaastases kavas seada tingimused geneetilise materjali kogumisele kalakasvatuseks ja lõhe asustamise materjali kasvatamisele, samuti asustamise menetluse tingimused, tagamaks, et asustamine ei kahjustaks geneetilist mitmekesisust. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(14) Siiski, kuna lõhe vettelaskmine võib praegu olla teatavates liikmesriikides kohustuslik ning liikmesriikidele kõnealuste nõuetega kohanemiseks aja võimaldamiseks tuleks jätkuvalt lubada lõhede vettelaskmist, mida ei tehta asustamise ega otsese taasasustamise eesmärgil, pärast käesoleva määruse jõustumist seitse aastat vältava üleminekuperioodi jooksul. | (14) Siiski ei tohiks lõhede vettelaskmist, mida ei tehta asustamise ega otsese taasasustamise eesmärgil, kümne aasta möödudes enam lubada, kui selle ajavahemiku lõpuks jõuab looduslike noorlõhede tootmise suutlikkus 80%-ni võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest konkreetses jões. Kui seda eesmärki ei täideta, võib lõhede vettelaskmist, mida ei tehta asustamise ega otsese taasasustamise eesmärgil, jätkata veel kümme aastat, kui asjaomane liikmesriik on analüüsinud põhjuseid, miks eesmärki ei saavutatud, ning need põhjused kõrvaldanud. Teatavates liikmesriikides võib lõhe vettelaskmine praegu olla kohustuslik ning liikmesriikidele neile tuleb anda aega nimetatud nõuetega kohanemiseks. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (15 a) Säästva kalapüügi saavutamiseks peab suurenema usaldus ja paranema suhtlusmeetodid sidusrühmade vahel. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(16) Märkimisväärne osa rannapüügilaevadest lõhe püüdmiseks on alla 10 m pikad. Seetõttu tuleb laiendada määruse (EÜ) 1224/2009 artiklis 14 sätestatud püügipäeviku pidamise nõuet ja artiklis 17 sätestatud eelteatise nõuet kõigi laevade hõlmamiseks. | (16) Märkimisväärne osa rannapüügilaevadest lõhe püüdmiseks on alla 10 m pikad. Seetõttu tuleb määruse (EÜ) 1224/2009 artiklis 14 sätestatud püügipäeviku pidamise nõuet ja artiklis 17 sätestatud eelteatise nõuet laiendada kõigile tööndusliku kalapüügiga tegelevatele laevadele ja harrastuspüügilaevadele. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (17 a) Lihtsa ja tulemusliku korra tagamiseks ning säästva kalapüügi edendamiseks peaksid liikmesriigid tugevdama õngega ja muul viisil kala püüdmiseks kasutatavate harrastuspüügilaevade kontrolli ja eelteatise süsteeme. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (17 b) Erandina määruse (EÜ) nr 2187/20051 artiklist 14 ja IV lisast tuleks ICESi alarajoonides 22–32 meriforellile (Salmo trutta) ja lõhele (Salmo salars) kehtestada lossitava saagi alammõõdud. |
| _________________ |
| 1 ELT L 349, 31.12.2005, lk 1. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(19) Hiljutiste teaduslike soovituste kohaselt on lõhe harrastuspüügil merel märkimisväärne mõju lõhevarudele, kuigi kõnealused andmed ei ole väga täpsed. Eelkõige võib oma teenuseid kasumi eest pakkuvate ettevõtete käitatavatel laevadel toimuv harrastuspüük moodustada tähtsa osa Läänemere lõhe püügist. Seega on mitmeaastase kava toimimiseks asjakohane kehtestada kõnealuste tegevuste kontrollimise eesmärgil teatavad majandamise erimeetmed. | (19) Hiljutiste teaduslike soovituste kohaselt on lõhe harrastuspüügil märkimisväärne mõju lõhevarudele, kuigi kõnealused andmed ei ole väga täpsed. Seega on mitmeaastase kava toimimiseks asjakohane kehtestada kõnealuse harrastuspüügitegevuse kontrollimise eesmärgil teatavad majandamise erimeetmed. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (19 a) Aruandluse edasiseks lihtsustamiseks tuleks julgustada ja toetada liikmesriikides või liikmesriikide vahel internetipõhiste aruandlussüsteemide loomist. Teave teatatud püügikoguste kohta peaks olema avalik. Konkreetset püügipiirkonda ei tuleks siiski avalikustada, et mitte õhutada kalureid samast piirkonnast püüdma. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (20 a) Komisjon peaks tagama, et liikmesriigid võtavad vajalikke haldus- või kriminaalmeetmeid ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
a) kutselisele kalapüügile Läänemerel ja sellega ühendatud jõgedes liikmesriikide territooriumil (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”); | a) kutselisele ja harrastuskalapüügile Läänemerel ja sellega ühendatud jõgedes liikmesriikide territooriumil (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”); |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
b) lõhe harrastuspüügile Läänemerel, kui kõnealune püük toimub harrastuspüügilaevadel. | välja jäetud |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| h a) „harrastuspüük” – erandina määruse (EÜ) 1224/20091 artikli 4 lõikest 28 mittetöönduslik kalapüük, kus kasutatakse igat liiki nii töönduslikuks kui ka mittetöönduslikuks püügiks mõeldud kalalaevu ja kalapüügivarustust; |
| _________________ |
| 1 ELT L 343, 22.12.2009, lk 1. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis on saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 75 %-ni. | 1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis on saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest seitsme aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 80 %-ni. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 50 %ni ja kümne aasta möödumisel 75 %ni. | 2. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 50 %ni ja 12 aasta möödumisel 80 %ni. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Kümne aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest säilitatakse looduslike noorlõhede tootmise suutlikkust tasemel vähemalt 75 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest igas looduslike lõhedega jões. | 3. 12 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest säilitatakse looduslike noorlõhede tootmise suutlikkust tasemel vähemalt 80 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest igas looduslike lõhedega jões. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Asjaomased liikmesriigid võivad määrata igale looduslike lõhedega jõele rangemad sihid. | 4. Asjaomased liikmesriigid võivad määrata igale looduslike lõhedega jõele rangemad sihid (lähtudes näiteks tagasipöörduva kudekala arvust). |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Asjaomased liikmesriigid esitavad ja avaldavad andmed oma jõgedesse tagasi pöörduvate emaste lõhede kohta. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Komisjon hindab iga kolme aasta tagant käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide võetud meetmete vastavust ja tõhusust artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide alusel. | 4. Komisjon hindab igal aastal käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide võetud meetmete vastavust ja tõhusust artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide alusel. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Riiklike kvootide kasutamine harrastuspüügilaevade poolt | Riiklike kvootide kasutamine harrastuspüügil |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Harrastuspüügilaevadelt merel püütud lõhet arvestatakse riiklike kvootide alusel. | Merel, rannikumeres ja jõgedes harrastuskalurite poolt püütud lõhet arvestatakse riiklike kvootide alusel. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks saavutanud 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, kehtestavad asjaomased liikmesriigid hiljemalt kahe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest riiklikud tehnilised kaitsemeetmed. | 1. Looduslike lõhedega jõgedel, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks saavutanud 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, kehtestavad asjaomased liikmesriigid ... * riiklikud tehnilised kaitsemeetmed ning säilitavad ja vajaduse korral täiustavad neid. |
| _________________ |
| * Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Komisjon vaatab läbi riigiabi suunised, et lihtsustada liikmesriikide võimalusi kompenseerida hüljeste ja kormoranide tekitatud kahju. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
IV a peatükk (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| IV a peatükk |
| Lossitava lõhe ja meriforelli alammõõdud |
| Erandina määruse (EÜ) nr 2187/20051 artiklist 14 peab kõigis artikli 3 lõike 2 punktis a nimetatud ICESi alamrajoonides lossitava lõhe alammõõt olema 60 cm ja lossitava meriforelli alammõõt 50 cm. |
| _________________ |
| 1 ELT L 349, 31.12.2005, lk 1. |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Komisjon hindab iga kolme aasta tagant artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide alusel artiklite 9 ja 10 kohaselt liikmesriikide võetud meetmete vastavust ja tõhusust, eelkõige juhul, kui looduslike lõhedega jõed voolavad läbi mitme liikmesriigi. | 1. Komisjon hindab igal aastal artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide alusel artiklite 9 ja 10 kohaselt liikmesriikide võetud meetmete vastavust ja tõhusust, eelkõige juhul, kui looduslike lõhedega jõed voolavad läbi mitme liikmesriigi. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Lõhesid võib asustada ainult looduslike lõhedega jõgedesse. Igasse jõkke lastud noorlõhede arv ei tohi ületada jõe hinnangulist võimalikku noorlõhede tootmise suutlikkust. | 1. Lõhesid võib asustada ainult looduslike lõhedega jõgedesse, kui see on vajalik, et vältida kohalike lõhevarude hävimist. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Asustamine toimub sellisel moel, mis kaitseb erinevate jõgede lõhevarude geneetilist mitmekesisust, võttes arvesse olemasolevaid kalade populatsioone asustatavas jões ja selle naaberjõgedes, maksimeerides samal ajal asustamise mõju. | 2. Asustamine toimub sellisel moel, mis kaitseb erinevate jõgede lõhevarude geneetilist mitmekesisust ja varieeruvust, võttes arvesse olemasolevaid kalade populatsioone asustatavas jões ja selle naaberjõgedes ning maksimeerides samal ajal asustamise mõju. Noorlõhed peavad pärinema lähimast looduslike lõhedega jõest. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Asustatav noorlõhe märgistatakse rasvauimede äralõikamisega. |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Komisjon võib kehtestada käesoleva artikli rakendamise üksikasjalikud eeskirjad artikli 27 lõikes 2 osutatud uurimismenetlusega kooskõlas vastu võetud rakendusõigusaktide abil. | 3. Komisjon võtab ...* vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli rakendamise üksikasjalikud eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
| * Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
a) jõel on vabad siirde veeteed, kohane veekvaliteet ja lõhede paljunemiseks ning kasvamiseks sobiv elukeskkond; | a) jõel või selle lisajõgedel on vabad siirde veeteed, kohane veekvaliteet ja lõhede paljunemiseks ning kasvamiseks sobiv elukeskkond; |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 13 a |
| Täiskasvanud kalade ja noorlõhede päritolu |
| Täiskasvanud kalad ja noorlõhed peavad võimaluse korral pärinema samast looduslike lõhedega jõest, või vähemalt lähimast võimalikust looduslike lõhedega jõgikonnast. |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 – punkt d a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| d a) asustamine toimub viisil, mis kaitseb eri jõgede lõhevarude geneetilist mitmekesisust, võttes arvesse olemasolevaid kalade populatsioone asustatavas jões ja selle naaberjõgedes ning maksimeerides asustamise mõju; |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 – punkt d b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| d b) asustatav noorlõhe märgistatakse rasvauimede äralõikamisega. |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Otsest taasasustamist kooskõlas lõikega 1 peetakse kaitsemeetmeks määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) artikli 38 lõike 2 tähenduses. | Veeteede taastamisel peab juhtpõhimõtteks olema põhimõte, et saastaja maksab. Ka otsest taasasustamist kooskõlas lõikega 1 peetakse kaitsemeetmeks määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) artikli 38 lõike 2 tähenduses. |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Lõhede vettelaskmine, mida ei tehta kooskõlas artiklitega 12 ja 13 võib jätkuda kuni seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumist saabuv aeg. | Lõhede vettelaskmine, mida ei tehta kooskõlas artiklitega 12 ja 13, võib jätkuda kuni …* ja seda tuleb hoolikalt hinnata. Vettelaskmise järkjärgulisel lõpetamisel käsitletakse iga jõge eraldi. Seda korraldavad liikmesriikide kohalikud, piirkondlikud ja/või riigi tasandi ametid, kaasates kohalikke sidusrühmi ning kasutades nende pädevust elupaikade taastamise ja muude meetmete osas. Taasasustamisel kasutatavaid majanduslikke vahendeid puudutavad õiguslikult siduvad riiklikud otsused suunatakse ümber nende kalurite toetamiseks, kes võivad lõhede vettelaskmise lõpetamise tõttu kahju kannatada. |
| * Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – 10 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Lisaks kohaldatakse vajalike muudatustega kogu Läänemerel toimuva lõhe harrastuspüügi suhtes määruse (EÜ) nr 1224/20091 artikli 55 lõiget 3 ja komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 404/20112 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikleid 64 ja 65. |
| ________________ |
| 1 ELT L 343, 22.12.2009, lk 1. |
| 2 ELT L 112, 30.4.2011, lk 1. |
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Määruse 1224/2009 artikli 14 erandina peavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 sätestatud eeskirjadega oma tegevuse kohta püügipäevikut mis tahes pikkuses Euroopa Liidu kalalaevade kaptenid, kellel on lõhepüügi luba. | Määruse 1224/2009 artikli 14 erandina peavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 sätestatud eeskirjadega oma tegevuse kohta püügipäevikut Euroopa Liidu mis tahes pikkusega kalalaevade kaptenid, kellel on lõhepüügi luba, samuti õngepüügiks ja muud liiki püügiks kasutatavate harrastuspüügilaevade kaptenid. |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõike 1 sissejuhatava lause erandina teatavad kõigi nende mis tahes pikkuses Euroopa Liidu kalalaevade kaptenid, kes hoiavad pardal lõhet ja/või meriforelli, selle liikmesriigi, mille lipu all laev sõidab, pädevatele ametiasutustele viivitamatult pärast püügitegevuse lõpuleviimist määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõikes 1 esitatud teabe. | Määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõike 1 sissejuhatava lause erandina teatavad kõigi nende mis tahes pikkuses Euroopa Liidu kalalaevade ja harrastuspüügilaevade kaptenid, kes hoiavad pardal lõhet ja/või meriforelli, selle liikmesriigi, mille lipu all laev sõidab, pädevatele ametiasutustele viivitamatult pärast püügitegevuse lõpuleviimist määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõikes 1 esitatud teabe. |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Püügideklaratsioon | Harrastuskalurite püügideklaratsioonid |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Harrastuspüügilaeva kapten koostab kooskõlas III lisaga püügideklaratsiooni ning esitab deklaratsiooni iga kuu viimaseks päevaks selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, mille lipu all nimetatud harrastuspüügilaev sõidab. | 1. Kõik harrastuspüügilaevad koostavad püügideklaratsiooni ning esitavad selle iga kuu viimaseks päevaks lipuliikmesriigi pädevale asutusele. |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Asjaomased liikmesriigid kontrollivad püügideklaratsioonidesse kantud teabe täpsust lossimise inspektsioonidega. Kõnealused lossimise inspektsioonid hõlmavad lossimise koguarvust minimaalselt 10 % kontrollimist. | Asjaomased liikmesriigid kontrollivad püügideklaratsioonidesse kantud teabe täpsust lossimise inspektsioonidega. Kõnealused lossimise inspektsioonid hõlmavad vähemalt 20 % lossimiste koguarvust. Euroopa Kalanduskontrolli Amet viib läbi tõhusaid kontrolle ja õhutab liikmesriike korraldama sihipärasemaid inspekteerimisi piirkondades, kus kahtlustatakse ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki või on teateid selle toimumise kohta. |
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 20 a |
| Harrastuspüügi kontroll |
| Harrastuspüügi kontrollimise korra aluseks käesoleva määruse mõistes on eelkõige määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 55 ning määruse (EL) nr 404/2011 artiklid 64 ja 65. |
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
b) harrastuspüügilaevade kvoodikasutuse, tegevusloa ja püügiaruande vastavust eeskirjadele; | b) harrastuspüügilaevade ja igat liiki püügivahendeid kasutavate harrastuskalurite kvoodikasutuse, tegevusloa ja püügiaruande vastavust eeskirjadele; |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse püügile elektrilise uimastamise abil üksikasjalikud, uusimatel teadusandmetel põhinevad tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 22 a |
| Komisjon esitab hiljemalt …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule teadusuuringute tulemused, mis käsitlevad röövloomade ja -lindude, eeskätt hüljeste ja kormoranide mõju Läänemere lõhevarudele. Nimetatud uuringutulemuste põhjal koostab komisjon Läänemere lõhevarusid mõjutavate röövloomade ja -lindude populatsioonide majandamise kava, mis jõustub hiljemalt 2016. aastal. |
| ___________________ |
| Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Komisjon esitab hiljemalt …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule teadusuuringute tulemused, mis käsitlevad lõhe vette tagasi heitmist ja kaaspüüki kõigis Läänemere asjaomastes püügipiirkondades. |
| ___________________ |
| Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile aruandeid V peatükiga kooskõlas võetud tehniliste kaitsemeetmete kohta ning artiklis 5 sätestatud sihtide täitmise kohta kolmandal aastal pärast käesoleva määruse jõustumist ning pärast seda igal kolmandal aastal. | 1. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile aruandeid V peatükiga kooskõlas võetud tehniliste kaitsemeetmete kohta ning artiklis 5 sätestatud sihtide täitmise kohta …* ning pärast seda igal aastal. |
| * Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile aruanded käesoleva määruse rakendamise ja artiklis 5 sätestatud sihtide täitmise kohta kuuendal aastal pärast käesoleva määruse jõustumist ning pärast seda igal kuuendal aastal. Liikmesriigi esitatavas aruandes peab eelkõige sisalduma järgmine teave: | 2. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile aruanded käesoleva määruse rakendamise ja artiklis 5 sätestatud sihtide täitmise kohta kolmandal aastal pärast käesoleva määruse jõustumist ning pärast seda igal kolmandal aastal. Liikmesriigi esitatavas aruandes peab eelkõige sisalduma järgmine teave: |
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kui asjaomased liikmesriigid ei ole kindlaksmääratud tähtajaks kehtestanud ega avaldanud artikliga 6 või 11 ettenähtud meetmed või kui selliseid meetmeid peetakse artikli 6 lõike 4 või artikli 11 lõike 1 kohase hindamise põhjal ebapiisavaks ja/või ebatõhusaks, tühistab komisjon asjaomase liikmesriigi artikli 6 või 11 kohased volitused. Tühistamise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses kindlaksmääratud delegeeritud volitused. See jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval. | Kui asjaomased liikmesriigid ei ole kindlaksmääratud tähtajaks kehtestanud ega avaldanud artikliga 6 või 11 ettenähtud meetmed või kui selliseid meetmeid peetakse artikli 6 lõike 4 või artikli 11 lõike 1 kohase hindamise põhjal ebapiisavaks ja/või ebatõhusaks, tühistab komisjon asjaomase liikmesriigi artikli 6 või 11 kohased volitused. Tühistamise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses kindlaksmääratud delegeeritud volitused. See jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
SELETUSKIRI
Läänemere lõhevarude kaitse mitmeaastane kava on ühise kalanduspoliitika reformi raames toimuva merevarude majandamise oluline osa. Selleks et hinnata käesoleva raporti mõju Läänemere lõhevarudele, viidi läbi ulatuslik konsulteerimine sidusrühmadega, kelle hulka kuulusid kalurid, valitsusvälised organisatsioonid, harrastuskalamehed, nõuandvad institutsioonid, näiteks Läänemere piirkondlik nõuandekomisjon ja Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES), eri riikide valitsuste ja kohalike ametiasutuste esindajad, Regioonide Komitee jne. Komisjonile esitati üksikasjalikke küsimusi sidusrühmade vahel lahkarvamusi tekitanud punktide osas, eelkõige seoses harrastuspüügiga ja püügikvootide jagamisega liikmesriikides. Nende toimingute tulemusel kogutud teabest ilmneb, et mitmed olulised andmed puuduvad, ning see asjaolu tekitas omakorda raskusi käesoleva raporti koostamisel.
Harrastuspüük
Harrastuspüük avaldab Läänemere lõhevarudele olulist mõju, mida ei ole nõuetekohaselt hinnatud, sest puudub asjakohane kontroll või siis ei täida liikmesriigid kohustust edastada vastavat teavet. See toob kaasa harrastuspüügi kontrollimatu leviku, sest kasutades püügivahendite puhul erinimetusi (nt harrastuspüügilaev), jääb harrastuspüük kontrolli alt välja ja teatamata lõhepüük Läänemerel kasvab. Teadete kohaselt kasutatakse harrastuspüügil ka selliseid kõrgtehnoloogilisi kalapüügivahendeid nagu veetavad võrgud, või siis tõkestatakse lõhe pääsu jõgedesse kuni 100 meetrini küündivate triivvõrkudega. See on harrastuspüügiga täiesti kokkusobimatu tegevus, sest harrastuspüük peaks määratluse kohaselt aitama kaasa säästva kalapüügitava edendamisele ja suurendama seeläbi kalapüügist sõltuvate piirkondade atraktiivsust turismisihtkohana. Väikesemahulisel kalapüügil on eriti oluline roll säästva ja vastutustundliku kalapüügi kõigi vormide edendamisel. Muu hulgas peaks väikesemahuline kalapüük edendama lõhe harrastuspüüki, järgides seejuures selgeid ja läbipaistvaid kontrollipõhimõtteid.
Praegu on meil probleemiks üldine andmete puudumine ja seega puuduvad ka teaduslikult põhjendatud teadmised harrastuspüügi ulatusest ja mõjust Läänemere lõhevarudele eri riikides. Käesoleva raporti eesmärk on esitada selged eeskirjad, mis võimaldavad harrastuspüügi haldamise ja kontrolli põhimõtteid ühtlustada. Raportöör on seisukohal, et eeskirjadekohane harrastuspüügitegevus aitaks suuresti kaasa alternatiivsete püügivormide arengule, mis võimaldaks jätkusuutlikku majanduskasvu kalandusest sõltuvates piirkondades.
Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni arvamus
Tavakohaselt peab komisjon Euroopa Liidu vete kalavarude majandamise kavandamisel võtma arvesse piirkondlike nõuandekomisjonide arvamust. Tuleb märkida, et Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni arvamus Läänemere lõhevarude majandamise osas erineb mitmes olulises punktis märkimisväärselt Euroopa Komisjoni esitatud majandamisprojektist. Peamised lahkarvamused esinesid järgmistes punktides: jõgede loodusliku lõhe osas seatud eesmärgid ja sihid, suremuse määr, millel põhineb lubatud kogupüük merel, taasasustamise järkjärguline kaotamine, mis ei kuulu esildatud määruse kohaldamisalasse, ning püügipäevikud ja eelteatise esitamise kohustus. Nimetatud punktid on Läänemere lõhevarude majandamise kava aluseks. Sellega seoses soovib raportöör juhtida tähelepanu asjaolule, et Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni erinev arvamus kõnealuste punktide osas võib tekitada vastuseisu või viia komisjoni ettepaneku tagasilükkamiseni piirkonna esindajate poolt. See kinnitab tõsiasja, et Euroopa Liidu kalavarude majandamise kavade väljatöötamisel tuleb süstemaatiliselt läbi viia konsultatsioone sidusrühmadega, et leida keskkonda kaitsta aitavad ja säästvat kalapüüki edendavad kompromisslahendused.
Röövloomade ja -lindude mõju Läänemere lõhevarudele
Käesoleva raporti koostamisel püüdis raportöör hinnata röövloomade ja -lindude, eriti hüljeste ja kormoranide mõju Läänemere lõhevarudele. Kõnealusel teemal avaldatud dokumentide analüüsist ilmnes, et vastavasisulised usaldusväärsed ja faktilised uuringud puuduvad. Mitmed allikad osutavad, et röövloomad ja -linnud avaldavad lõhede paljunemise tasemele olulist mõju, eelkõige arvestades noorlõhede arvu jõgedes. Raportöör on seisukohal, et tuleks teostada põhjalikumad teadusuuringud, et hinnata eri röövliikide arvu ja tüüpi ning nende mõju Läänemere lõhevarudele.
Raport peateemad
Paljunemine
Raportöör on seisukohal, et noorlõhede tootmise tasemeks tuleb kehtestada 80% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, vastavalt Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) soovitusele. Selline tase paneks aluse looduslikule paljunemisele ja tooks seega kaasa Läänemere lõhevarude suurenemise. Ettepanek piirata lõhede asustamist, mida ei reguleerita artiklitega 12 ja 13, olukorras, kus puuduvad täpsed andmed ja lõhepopulatsioon kahaneb, võib avaldada negatiivset mõju ja põhjustada liigi varude jätkuvat vähenemist.
Määruse kohaldamisala
Raportöör on seisukohal, et määruse kohaldamisala tuleks laiendada, nii et see hõlmaks ka kõiki harrastuspüügi viise.
Püügi kontrollimine
Raportöör pooldab püügi ulatuslikumat kontrollimist ja teeb ettepaneku, et igas liikmesriigis kontrollitaks vähemalt 50% lossimise kogumahust. Üks raporti peamisi punkte on täieliku ja kõikehõlmava kontrolli kehtestamine kõigi harrastuspüügi viiside suhtes ning kohustus teatada harrastuspüügi raames püütud kogused. Euroopa Kalanduskontrolli Ameti Läänemere-äärseid riike käsitlevate kontrolliaruannete analüüsil ilmnes, et kontrollimise tase on puudulik, mistõttu võib esineda märkimisväärsel määral teatamata püüki. Raportöör nõustub Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni arvamusega, et alla 12 meetri pikkuste laevade suhtes ei ole vaja kehtestada püügipäeviku pidamise kohustust ja eelteatise nõuet. Eespool esitatut arvesse võttes tuleks lõhevarude taastamise eesmärgil pöörata suuremat tähelepanu püügideklaratsioonide kasutamisele ja suurendada kontrollimise ulatust sadamates.
Komisjoni poolt liikmesriikidele delegeeritud volituste tühistamine
Ettepanekus Läänemere lõhevarude kohta delegeerib komisjon liikmesriikidele volitused teatud valdkondades, mida peetakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvaks (mere bioloogiliste ressursside kaitse). Komisjon väljendab nii toetust piirkonnatasandi ja detsentraliseeritud majandamisele ühise kalanduspoliitika valdkonnas. Komisjon jätab endale sellegipoolest õiguse sekkuda, kui liikmesriik ei täida määruses sätestatud nõudeid, mille eesmärk on Läänemere lõhevarude taastamine. Delegeeritud aktid on ühise kalanduspoliitika ühtlustamise positiivne külg, mis võimaldab komisjonil käesoleva määruse raames tõhusamat kontrolli teostada ja toimida tulemuslikumalt volitusi asjaomastele liikmesriikidele delegeerides.
Raportöör on sellegipoolest seisukohal, et asjaomastele liikmesriikidele delegeeritud volituste tühistamine komisjoni poolt peab toimuma vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud korrale.
3.5.2012
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
kalanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava
( COM(2011)0470 – C7‑0220/2011 – 2011/0206(COD) )
Arvamuse koostaja: Carl Schlyter
LÜHISELGITUS
Lõhed koevad või kudesid varem paljudes jõgedes Läänemere ümber, ja kõigil neil jõgedel on oma ainulaadne geneetiline populatsioon. Aastate jooksul on paljud nendest kudevatest populatsioonidest järsult vähenenud või välja surnud. Kuigi on mitmeid jõgesid, kus on ikka veel elujõulised populatsioonid, on suurem osa looduslikest lõhedest (vastukaaluks taasasustamise eesmärgil kasvatatud lõhedele) pärit põhjapiirkondadest, eriti Põhja-Rootsi ja Põhja-Soome jõgedest Botnia lahes. Mujal on populatsiooni arvukuse vähenemises olnud süüdi reostus, elupaikade hävitamine, hüdroelektrijaamade tammid ja muud inimtegevusest tingitud probleemid.
Läänemere lõhet püütakse merel, rannikuvetes ja teatavates jõgedes. Paljudel juhtudel suurendatakse jõgede populatsiooni noorlõhede sisselaskmisega, tavaliselt seetõttu, et hüdroelektrijaamade tammid on jõed blokeerinud või on jõgede seisund muul viisil halvenenud.
Teaduslikud nõuanded lõhe kohta on pärit Rahvusvahelisest Mereuurimise Nõukogust (ICES) ja need maalivad üsna pessimistliku pildi:
·vähestes jõgedes on veel elujõulised kudevad populatsioonid;
·noorlõhede ellujäämise tase on palju aastaid teadmata põhjustel olnud madal;
·avamere mitmeliigiline kalapüük on suunatud kõigile varudele, isegi väikestele varudele, ja teeb nõnda sobivate elupaikadega jõgede taasasustamise lõhega raskeks;
·viimased lubatud kogupüügimahud on kehtestatud suuremad kui teadlased on soovitanud;
·2008. aastal vähendati avamere püügikoormust triivvõrguga püüdmise keelu tõttu, kuid õngejadaga püütud kogused on suurenenud;
·palju esitatakse valeandmeid, kajastades lõhet meriforellina.
Seega tuleb tunda suurt heameelt komisjoni ettepaneku üle kehtestada mitmeaastane kava. Ettepanekuga parandataks tõepoolest olulisel määral lõhepüügi majandamist Läänemeres, mis paljude arvates oli juba ammu vajalik. Tuleb toetada taasasustamise järkjärgulist kaotamist, välja arvatud eriolukordades.
Sellest hoolimata tuleb kava tugevdada mitmes punktis, eriti seoses harrastuspüügiga. Igasugune lõhe mittekaubanduslik püük (seisevpüünised, lõkspüünised, õngepüük jne) on Läänemeres suurenemas ja moodustab praegu hinnanguliselt ühe neljandiku teatatud püügikogustest. Selliseid püügikoguseid tuleb täiel määral jälgida ja kogukvootide puhul arvesse võtta.
Hinnanguliselt on ka palju teatamata püügikoguseid, ICESi viimaste andmete kohaselt pool paljude aastate jooksul teatatud püügikogustest. Muudatusettepanekud esitatakse selleks, et tugevdada kontrolli, täiendades eelkõige teatamisnõudeid ja kehtestades lõhe ja meriforelli lossitavaks alammõõduks 65 cm, kusjuures nimetatud mõõt on selleks, et vähendada valeandmete esitamist, nimetades lõhet meriforelliks.
Lõhed koevad üksikutes jõgedes eri geneetilistes populatsioonides. Nende püüdmine avamerel mitmeliigilise kalapüügi ajal ei võimalda mingit selektiivsust seoses lõhe päritoluga, sest paljudest vesikondadest pärit kalu ja seega ka populatsioone püütakse koos. Sellel on tõsised negatiivsed tagajärjed, sest ohustatud populatsioonidest või jõgedest, mida lõhega taasasustatakse, pärit lõhet püütakse koos elujõulistest, isepaljunevatest populatsioonidest pärit lõhega. Parim lõhepüügi majandamise viis on püüda neid siis, kui nad on jõgedesse kudema tulnud, mis võimaldab keskenduda konkreetsetele kaladele.
Lisatud on muudatusettepanekud püügi järkjärguliseks vähendamiseks avamerepiirkondades. Kuna see mõjutaks mõne liikmesriigi kalandust rohkem kui teiste oma, tehakse ettepanek vähendada püüki kaheksa aasta jooksul, kusjuures selle ajavahemiku lõpus oleks püük lubatud ainult seespool lähtejoont.
MUUDATUSettepanekud
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktiga d on Euroopa Liidul ainupädevus mere bioloogiliste ressursside kaitse valdkonnas. Kuna lõhe on anadroomne liik, ei ole võimalik Läänemere lõhe merevarusid kaitsta, kui ei võeta meetmeid kõnealuste varude kaitseks nende jões veedetud eluperioodi jooksul. Seega kuuluvad kõnealused meetmed samuti Euroopa Liidu ainupädevusse, et tagada mereliikide tulemuslik kaitse kogu nende siirdetsükli jooksul ning seda tuleks mitmeaastases kavas käsitleda. | (3) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktiga d on Euroopa Liidul ainupädevus mere bioloogiliste ressursside kaitse valdkonnas. Kuna lõhe on anadroomne liik, ei ole võimalik Läänemere lõhe varusid kaitsta, kui ei kaotata lõhe segavarude püüki või kui ei võeta meetmeid kõnealuste varude kaitseks nende jões veedetud eluperioodi jooksul. Seega kuuluvad kõnealused meetmed samuti Euroopa Liidu ainupädevusse, et tagada mereliikide tulemuslik kaitse kogu nende siirdetsükli jooksul ning seda tuleks mitmeaastases kavas käsitleda. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(4) Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab lõhe Euroopa Liidu tähtsusega liigiks ning kõnealuse direktiivi alusel võetavad meetmed tuleks koostada nii, et tagada nende kasutamise kooskõla soodsa kaitsestaatusega. Seega tuleb tagada, et kõnealuse määruse alusel lõhe kaitseks võetud meetmed on kooskõlas ja koordineeritud nimetatud direktiivi alusel võetud meetmetega. | (4) Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab lõhe Euroopa Liidu tähtsusega liigiks ning selle direktiivi alusel võetavad meetmed tuleks koostada nii, et tagada nende kasutamise kooskõla soodsa kaitsestaatusega. Seega tuleb tagada, et kõnealuse määruse alusel lõhe kaitseks võetud meetmed on kooskõlas ja koordineeritud nimetatud direktiivi alusel võetud meetmetega. Et saavutada lõhevarude jätkusuutlik kasv, tuleb segavarude püük kaotada ja asendada iga varu eraldi püügiga. Triivõngejadaga püügi keelustamine on samuti oluline viis lõhevaru seisundi parandamiseks, kuna see vähendaks alamõõdulise lõhe vette tagasi laskmist. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) Johannesburgis 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud rakenduskava kohaselt tuleks taastada kõik kaubanduslikud varud tasemele, mis on suuteline tootma 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu hinnangul vastab kõnealune tase Läänemere lõhe jõevarude korral noorlõhe tootmisele vahemikus 60 % kuni 75 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest eri looduslike lõhedega jõgede korral. Kõnealused teaduslikud soovitused peaksid olema alus mitmeaastase kava eesmärkide ja sihtide seadmisele. | (6) Johannesburgis 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud rakenduskava kohaselt tuleks taastada kõik kaubanduslikud varud tasemele, mis on suuteline tootma 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See on olnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kohane õiguslik nõue alates 1994. aastast. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu hinnangul vastab kõnealune tase Läänemere lõhe jõevarude korral noorlõhe tootmisele vahemikus 60 % kuni 75 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest eri looduslike lõhedega jõgede korral. Kõnealused teaduslikud soovitused peaksid olema alus mitmeaastase kava eesmärkide ja sihtide seadmisele. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (9 a) Läänemere lõhe geneetilist mitmekesisust saab kõige paremini säilitada, lubades püüki alles siis, kui lõhed on merest lahkunud ja hakanud jõge pidi kudema liikuma. Läänemere sulgemine kalapüügile tekitaks teatavatele liikmesriikidele ja tööstusharu osadele märkimisväärseid probleeme, mistõttu tuleks selline lõhepüük merel kaotada järk-järgult. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (10 a) Selleks et vältida valeandmete esitamist meriforelli ja lõhe kohta, tuleks mõlema liigi jaoks kehtestada ühine lossitav alammõõt. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (15 a) Säästva kalapüügi saavutamiseks suurendatakse huvirühmade vahelist usaldust ja parandatakse nendevahelise suhtluse meetodeid. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(16) Märkimisväärne osa rannapüügilaevadest lõhe püüdmiseks on alla 10 m pikad. Seetõttu tuleb laiendada määruse (EÜ) 1224/2009 artiklis 14 sätestatud püügipäeviku pidamise nõuet ja artiklis 17 sätestatud eelteatise nõuet kõigi laevade hõlmamiseks. | (16) Märkimisväärne osa rannapüügilaevadest lõhe püüdmiseks on alla 10 m pikad. Seetõttu tuleb laiendada määruse (EÜ) 1224/2009 artiklis 14 sätestatud püügipäeviku pidamise nõuet ja artiklis 17 sätestatud eelteatise nõuet, nii et see hõlmaks kõiki kutselise kalapüügiga tegelevaid laevu ja harrastuspüügilaevu, mida kasutatakse õngepüügiks ja muud liiki kalapüügiks. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(19) Hiljutiste teaduslike soovituste kohaselt on lõhe harrastuspüügil merel märkimisväärne mõju lõhevarudele, kuigi kõnealused andmed ei ole väga täpsed. Eelkõige võib oma teenuseid kasumi eest pakkuvate ettevõtete käitatavatel laevadel toimuv harrastuspüük moodustada tähtsa osa Läänemere lõhe püügist. Seega on mitmeaastase kava toimimiseks asjakohane kehtestada kõnealuste tegevuste kontrollimise eesmärgil teatavad majandamise erimeetmed. | (19) Hiljutiste teaduslike soovituste kohaselt on lõhe harrastuspüügil märkimisväärne mõju lõhevarudele, kuigi kõnealused andmed ei ole väga täpsed. Seega on mitmeaastase kava toimimiseks asjakohane kehtestada kõnealuste harrastuspüügitegevuste kontrollimise eesmärgil teatavad majandamise erimeetmed. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) kutselisele kalapüügile Läänemerel ja sellega ühendatud jõgedes liikmesriikide territooriumil (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”); | (a) kutselisele kalapüügile ja harrastuspüügilaevadele Läänemerel ja sellega ühendatud jõgedes liikmesriikide territooriumil (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”); |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) lõhe harrastuspüügile Läänemerel, kui kõnealune püük toimub harrastuspüügilaevadel. | (b) lõhe harrastuspüügile Läänemerel ja Läänemerre suubuvatel jõgedel liikmesriikide territooriumil; |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) lõhe harrastuspüügile Läänemerel, kui kõnealune püük toimub harrastuspüügilaevadel. | (b) lõhe harrastuspüügile Läänemerel ja asjaomastes liikmesriikides. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) „Läänemere lõhevarud” – kõik Läänemere ja Läänemere piirkonna jõgede lõhevarud (nii kasvatatud kui ka looduslikke lõhed); | (c) (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis on saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 75 %-ni. | 1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis on saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 80 %ni. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 50 %ni ja kümne aasta möödumisel 75 %ni. | 2. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 50 %ni ja kümne aasta möödumisel 80 %ni. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Kümne aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest säilitatakse looduslike noorlõhede tootmise suutlikkust tasemel vähemalt 75 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest igas looduslike lõhedega jões. | 3. Kümne aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest säilitatakse looduslike noorlõhede tootmise suutlikkust tasemel vähemalt 80 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest igas looduslike lõhedega jões. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Järk-järgult kaotatakse lõhepüük, mis toimub lähtejoonest väljaspool. Püüki vähendatakse 50 % võrra [kuupäevaks]* ja see keelatakse [kuupäevaks]**. |
| ______________ |
| * ELT Palun sisestada kuupäev: kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
| ** ELT Palun sisestada kuupäev: kaheksa aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 b. Et lasta loodusliku lõhe populatsioonidel kasvada üle maksimaalse jätkusuutliku saagikuse piiride, tuleks kudemisajal keelata lõhepüük looduslikel kudemisaladel. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Riiklike kvootide kasutamine harrastuspüügilaevade poolt | Riiklike kvootide kasutamine harrastuspüügilaevade ja harrastuskalameeste poolt |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Harrastuspüügilaevadelt merel püütud lõhet arvestatakse riiklike kvootide alusel. | Merel harrastuspüügilaevadelt ning rannikul ja jõgedel harrastuskalameeste poolt püütud lõhet arvestatakse riiklike kvootide alusel. |
Selgitus
Harrastuskalapüüki ei võeta praegu püügikvootide arvutamisel arvesse ning seda tuleks samuti riiklikul tasandil reguleerida ja aruandlusesse lülitada.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 8a |
| Lõhe ja meriforelli lossitav alammõõt |
| Nii lõhe kui ka meriforelli lossitav alammõõt on 65 cm. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks saavutanud 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, kehtestavad asjaomased liikmesriigid hiljemalt kahe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest riiklikud tehnilised kaitsemeetmed. | 1. Looduslike lõhedega jõgedel, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks saavutanud 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, kehtestavad asjaomased liikmesriigid [kuupäevaks]* riiklikud tehnilised kaitsemeetmed ning säilitavad ja vajaduse korral täiustavad neid. |
| _________________ |
| * ELT Palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Lõhesid võib asustada ainult looduslike lõhedega jõgedesse. Igasse jõkke lastud noorlõhede arv ei tohi ületada jõe hinnangulist võimalikku noorlõhede tootmise suutlikkust. | 1. Lõhesid võib asustada ainult looduslike lõhedega jõgedesse ja lõike 3 kohaselt kehtestatud üleminekuperioodil vajaduse korral ka suudmealadele, et vältida kohalike varude hävitamist. Igasse jõkke lastud kalamaimude arv ei tohi ületada jõe hinnangulist võimalikku noorlõhede tootmise suutlikkust. |
Selgitus
Kohustusliku asustamise keelamine iseenesest ei lahenda lõhevarude probleeme, kuna ei ole selgelt tõestatud, et lõhede asustamine kahjustab loodusliku lõhe genofondi. Asustamise alternatiive, näiteks kalade läbipääsuvõimalusi ja kohustuslikke hüvitusi tuleb edasi arendada ning pikemas perspektiivis peaks olema võimalik asustamist nende alternatiivsete meetmetega asendada.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Asustamine toimub sellisel moel, mis kaitseb erinevate jõgede lõhevarude geneetilist mitmekesisust, võttes arvesse olemasolevaid kalade populatsioone asustatavas jões ja selle naaberjõgedes, maksimeerides samal ajal asustamise mõju. | 2. Asustamine toimub sellisel moel, mis kaitseb erinevate jõgede lõhevarude geneetilist mitmekesisust, võttes arvesse olemasolevaid kalade populatsioone asustatavas jões ja selle naaberjõgedes, maksimeerides samal ajal asustamise mõju. Täiskasvanud kalad ja noorlõhed peavad võimaluse korral pärinema samast looduslike lõhedega jõest, või vähemalt lähimast võimalikust looduslike lõhedega jõgikonnast. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) jõel on vabad siirde veeteed, kohane veekvaliteet ja lõhede paljunemiseks ning kasvamiseks sobiv elukeskkond; | (a) jõel või selle lisajõgedel on vabad siirde veeteed, kohane veekvaliteet ja lõhede paljunemiseks ning kasvamiseks sobiv elukeskkond; |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 13a |
| Täiskasvanud kalade ja noorlõhede päritolu |
| Täiskasvanud kalad ja noorlõhed peavad võimaluse korral pärinema samast looduslike lõhedega jõest, või vähemalt lähimast võimalikust looduslike lõhedega jõgikonnast. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Lisaks kohaldatakse vajalike muudatustega kogu Läänemerel toimuva lõhe harrastuspüügi suhtes määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 55 lõiget 3 ja komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)1 artikleid 64 ja 65. |
| ________________ |
| 1 ELT L 112, 30.4.2011, lk 1. |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Määruse 1224/2009 artikli 14 erandina peavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 sätestatud eeskirjadega oma tegevuse kohta püügipäevikut mis tahes pikkuses Euroopa Liidu kalalaevade kaptenid, kellel on lõhepüügi luba. | Määruse 1224/2009 artikli 14 erandina peavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 sätestatud eeskirjadega oma tegevuse kohta püügipäevikut Euroopa Liidu mis tahes pikkusega kalalaevade kaptenid, kellel on lõhepüügi luba, samuti õngepüügiks ja muud liiki püügiks kasutatavate harrastuspüügilaevade kaptenid. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõike 1 sissejuhatava lause erandina teatavad kõigi nende mis tahes pikkuses Euroopa Liidu kalalaevade kaptenid, kes hoiavad pardal lõhet ja/või meriforelli, selle liikmesriigi, mille lipu all laev sõidab, pädevatele ametiasutustele viivitamatult pärast püügitegevuse lõpuleviimist määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõikes 1 esitatud teabe. | Määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõike 1 sissejuhatava lause erandina esitavad kõigi nende õngepüügiks ja muud liiki püügiks kasutatavate Euroopa Liidu mis tahes pikkusega kalalaevade ja harrastuspüügilaevade kaptenid, kes hoiavad pardal lõhet ja/või meriforelli, selle liikmesriigi, mille lipu all laev sõidab, pädevatele ametiasutustele viivitamatult pärast püügitegevuse lõpuleviimist määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõikes 1 osutatud teabe. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 19 | välja jäetud |
Püügideklaratsioon |
|
1. Harrastuspüügilaeva kapten koostab kooskõlas III lisaga püügideklaratsiooni ning esitab deklaratsiooni iga kuu viimaseks päevaks selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, mille lipu all nimetatud harrastuspüügilaev sõidab. |
|
2. Asjaomased liikmesriigid registreerivad eelmise kuu püügideklaratsioonidesse kantud teabe järgmise kuu 15. kuupäevaks oma elektroonilisse andmebaasi, mis on loodud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 116 lõike 1 punktiga f, ning oma arvutipõhisesse kontrollisüsteemi, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 109. Elektroonilisi andmeid ja püügideklaratsioone säilitatakse kolm aastat. |
|
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 20 | välja jäetud |
Lossimise inspektsioonid |
|
Asjaomased liikmesriigid kontrollivad püügideklaratsioonidesse kantud teabe täpsust lossimise inspektsioonidega. Kõnealused lossimise inspektsioonid hõlmavad lossimise koguarvust minimaalselt 10 % kontrollimist. |
|
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
b) harrastuspüügilaevade kvoodikasutuse, tegevusloa ja püügiaruande vastavust eeskirjadele; | b) harrastuspüügilaevade ja igat liiki püügivahendeid kasutavate harrastuskalameeste kvoodikasutuse, tegevusloa ja püügiaruande vastavust eeskirjadele; |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – uus lõik
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse püügile elektrilise uimastamise abil üksikasjalikud tingimused, mis põhinevad uusimatel teaduslikel andmetel. Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 28 osutatud menetluse kohaselt. |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
III LISA | välja jäetud |
PÜÜGIDEKLARATSIOONID |
|
Iga asjaomane liikmesriik esitab oma harrastuspüügilaevadele ametliku vormi, mis tuleb täita püügideklaratsioonina. Kõnealune vorm sisaldab vähemalt järgmist teavet: |
|
a) kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 väljastatud eritegevuse loa viitenumber; |
|
b) kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 väljastatud eritegevuse loa omanikuks oleva füüsilise või juriidilise isiku nimi; |
|
c) harrastuspüügilaeva kapteni nimi ja allkiri; |
|
d) sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning püügireisi kestus; |
|
e) püügireiside lossimiskoht ja -aeg; |
|
f) kalastamiseks kasutatav püügivarustus; |
|
g) lossitud kalade kogused liikide ja püügireiside kaupa; |
|
h) vette tagasi lastud kalade kogused liikide ja püügireiside kaupa; |
|
i) püügiala püügireiside kaupa väljendatud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu statistiliste ruutudena. |
|
MENETLUS
Pealkiri | Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava | |||
Viited | COM(2011)0470 – C7-0220/2011 – 2011/0206(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | PECH 13.9.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | ENVI 13.9.2011 |
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Carl Schlyter 29.9.2011 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 29.2.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 25.4.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 56 6 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Lajos Bokros, Martin Callanan, Nessa Childers, Yves Cochet, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Corinne Lepage, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Oreste Rossi, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Vicky Ford, Jacqueline Foster, Julie Girling, Judith A. Merkies, Miroslav Mikolášik, Vittorio Prodi, Michèle Rivasi, Renate Sommer, Struan Stevenson, Anna Záborská, Andrea Zanoni | |||
MENETLUS
Pealkiri | Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava | |||
Viited | COM(2011)0470 – C7-0220/2011 – 2011/0206(COD) | |||
EP-le esitamise kuupäev | 4.8.2011 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | PECH 13.9.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | ENVI 13.9.2011 |
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Marek Józef Gróbarczyk 13.10.2011 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 23.11.2011 | 23.4.2012 | 31.5.2012 |
|
Vastuvõtmise kuupäev | 11.7.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 23 1 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Antonello Antinoro, Kriton Arsenis, Alain Cadec, Chris Davies, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Marek Józef Gróbarczyk, Ian Hudghton, Iliana Malinova Iotova, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Nils Torvalds, Jarosław Leszek Wałęsa | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Jean-Paul Besset, Jean Louis Cottigny, Diane Dodds, Barbara Matera, Nikolaos Salavrakos, Antolín Sánchez Presedo | |||
Esitamise kuupäev | 17.7.2012 | |||