Istungidokument
28.9.2012
***I
RAPORT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta
( COM(2011)0874 – C7‑0498/2011 – 2011/0428(COD) )
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Jutta Haug
PR_COD_1amCom
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine) (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5
SELETUSKIRI 56
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS 60
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS 71
REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS 87
MENETLUS 112
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta
( COM(2011)0874 – C7‑0498/2011 – 2011/0428(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0874 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 192, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0498/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. aprilli 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse Regioonide Komitee 19. juuli 2012. aasta arvamust[2],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi ( A7-0294/2012 ),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa määrata kindlaks enne, kui jõutakse kokkuleppele ettepanekus võtta vastu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;
3. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[3]; kordab, et ilma piisavate lisavahenditeta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal ei saa liit täita praeguseid poliitilisi eesmärke, eriti neid, mis on seotud strateegiaga „Euroopa 2020”, ega Lissaboni lepinguga liidule antud uusi ülesandeid ega ka reageerida ootamatutele sündmustele; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku ressursside 5 % kasv võrreldes 2013. aastaga aitaks vaid vähesel määral kaasa ELi kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuspõhimõtte elluviimisele; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millistest poliitilistest prioriteetidest või projektidest võiks nende tõendatud Euroopa lisaväärtusest hoolimata üldse loobuda;
4. tuletab meelde, et Euroopa Parlament toonitas oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis, et programmi LIFE+ on edukalt rakendatud ning see programm on tõestanud oma tähtsust bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja keskkonna kaitsmisel; tuletab ühtlasi meelde, et Euroopa Parlament rõhutas, et ELi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja jätkata hästi doteeritud programme looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks, pidades eelkõige silmas programme LIFE + ja NATURA 2000;
5. on seisukohal, et programmi LIFE temaatilise rakendusala laiendamine, programmi geograafilise ulatuse suurendamine ja uut tüüpi projektide lisamine ei tohiks kaasa tuua praeguste edukate projektide asendamist ning seepärast peaks see kajastuma programmi üldise paketi märgatavas suurendamises; rõhutab, et kindlasti on vaja piisavalt rahastada liidu bioloogilist mitmekesisust toetusega Natura 2000 võrgustikule, ning on veendunud, et programm LIFE peaks Natura 2000 iga-aastastesse rahastamisvajadustesse, mis on 5,8 miljardit eurot, panustama vähemalt 10%, ning on arvamusel, et ülejäänud rahastamisvajadused tuleb katta liidu muudest vahenditest ning liikmesriikide ja erasektori rahastamisallikatest;
6. juhib tähelepanu sellele, et iga muudatus rahastamispaketis programmi LIFE rakendamiseks aastatel 2014–2020 võrreldes komisjoni algse ettepanekuga mõjutab programmi eelarve jaotust; on seisukohal, et kui rahastamispaketti suurendatakse, tuleks täiendavaid eelarvevahendeid kasutada selleks, et suurendada neid vahendeid, mida eraldatakse keskkonna allprogrammile, samuti vahendeid, mida kasutatakse meetmetoetuste või uudsete rahastamisvahendite kaudu rahastatavateks projektideks, ning vahendeid, mida eraldatakse traditsioonilistele projektidele;
7. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Kõnealuste liidu rahastamisprogrammidega ei saa hõlmata kõiki keskkonna- ja kliimameetmetega seotud konkreetseid vajadusi. Keskkonna- ja kliimameetmete jaoks on vaja spetsiifilisi lähenemisviise, et tegeleda selliste küsimustega nagu eesmärkide ebaühtlane lõimimine liikmesriikide tegevusse, õigusaktide ebaühtlane ja ebapiisav rakendamine liikmesriikides ning poliitika eesmärkide ebapiisav levitamine ja propageerimine. On asjakohane jätkata programmi LIFE, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 614/2007 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta ja vastu võtta uus määrus. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega luua keskkonna ja kliimameetmete spetsiaalne rahastamisprogramm (edaspidi „programm LIFE”). | (3) Kõnealuste liidu rahastamisprogrammidega ei saa hõlmata kõiki keskkonna- ja kliimameetmetega seotud konkreetseid vajadusi. Keskkonna- ja kliimameetmete jaoks on vaja spetsiifilisi lähenemisviise, et tegeleda selliste küsimustega nagu eesmärkide ebaühtlane lõimimine liikmesriikide tegevusse, õigusaktide ebaühtlane ja ebapiisav rakendamine liikmesriikides ning poliitika eesmärkide ebapiisav levitamine ja propageerimine. On asjakohane jätkata programmi LIFE, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 614/2007 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta ja vastu võtta uus määrus. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega luua keskkonna ja kliimameetmete spetsiaalne rahastamisprogramm (edaspidi „programm LIFE”). Et saavutada liidu rahastamise oluline mõju, tuleks arendada programmi LIFE ja liidu muude rahastamisprogrammide vastastikust täiendavust ja koostoimet. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (3 a) Käesoleva määrusega tuleks kogu programmi LIFE kehtivuse ajaks kehtestada rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus eelarvepädevatele institutsioonidele peamine lähtealus komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepaneku (institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti 17 tähenduses. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (4 a) Kogemused programmiga LIFE+ on näidanud, et programmi LIFE olemasolevate rahaliste vahendite kasutamine on indikatiivsete riiklike eraldiste mehhanismist hoolimata olnud eri liikmesriikides väga ebaühtlane. Nendele liikmesriikidele, kellel on rahalistele vahenditele juurdepääsul kõige enam raskusi, tuleks seetõttu pakkuda konkreetset abi ja suutlikkuse suurendamist, kasutades selleks eelkõige riiklike ja piirkondlike kontaktpunktide süsteemi ja pakkudes nõustamisteenuseid, mida osutavad edukate projektide abisaajad. Liidu solidaarsus ja ülesannete jagamine ei peaks kajastuma eelarvevahendite eraldamises ja seega projekti kvaliteedist loobumises, vaid pigem sihtotstarbelise abi ja lisapunktide andmises piirkondadele, millel on keskkonna või kliimaga seotud erivajadused. Liikmesriigid saavad ise märkimisväärselt kaasa aidata programmi LIFE rahaliste vahendite kasutamise suurendamisele, tugevdades oma riiklike või piirkondlike kontaktpunktide süsteemi, toetades tehniliselt ja rahalistelt projekti ettevalmistamist ning luues keskkonnafonde või muid mehhanisme, et tagada sobivate rahaliste vahendite kättesaadavus. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (4 b) Solidaarsus peaks samuti võtma projektitulemuste laia ja järjepideva levitamise vormi, et väiksema projektide arvuga liikmesriigid ja piirkonnad saaksid kasu õpitud kogemustest ja edukate projektide käigus välja töötatud tehnoloogiatest või menetlustest. Programmi LIFE projektid peaksid seetõttu omistama erilist tähtsust võrgustike loomisele ja projektide tulemuste levitamisele ning peaksid andma nõu huvitatud sidusrühmadele ja potentsiaalsetele tulevastele taotlejatele väljaspool programmi LIFE võrgustikku. Komisjon peaks lisaks parandama oma tegevust projektitulemuste suunatud levitamiseks, seda nii programmi LIFE võrgustikus kui ka väljaspool seda, keskendudes eelkõige liikmesriikidele, kus kasutatakse vähe programmi LIFE rahalisi vahendeid. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(5) Oma omaduste ja ulatuse tõttu ei saa programm LIFE lahendada kõiki keskkonna- ja kliimaprobleeme. Pigem peaks selle eesmärk seisnema poliitika väljatöötamises ja rakendamises muutuste esilekutsumises keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks lahenduste ja parimate tavade pakkumise ja levitamise kaudu. | (5) Oma omaduste ja ulatuse tõttu ei saa programm LIFE lahendada kõiki keskkonna- ja kliimaprobleeme. Pigem peaks selle eesmärk seisnema poliitika väljatöötamises ja rakendamises muutuste esilekutsumises keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks lahenduste ja parimate tavade pakkumise ja levitamise kaudu. Sel eesmärgil peaks programm LIFE toetama liidu keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamist. Oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi läbivaatamise ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetide kindlaksmääramise kohta – parem keskkond parema elu heaks1 rõhutas Euroopa Parlament, et keskkonnaalane tegevusprogramm aitab tagada vajaliku kooskõla liidu eri poliitikavaldkondade vahel, ning oli seisukohal, et tuleval aastakümnel on üha enam äärmiselt oluline käsitada keskkonnaküsimusi sidusamalt ja integreeritumalt, võttes arvesse seoseid nende vahel ja täites säilinud lüngad, kuna vastasel juhul võidakse põhjustada pöördumatut kahju. Lisaks rõhutas Euroopa Parlament, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama õige raamistiku kindlustamaks piisava rahastamise, sealhulgas innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusse, ning et keskkonnaeesmärkide rahastamine koostoimes programmiga LIFE ja keskkonnakaitse täielik integreerimine peaksid moodustama olulise osa mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2014–2020, ühise põllumajanduspoliitika reformist, ühisest kalanduspoliitikast, ühtekuuluvuspoliitikast ja programmist Horisont 2020. |
| ______________ |
| |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) Käesoleva määrusega sätestatakse kogu programmi LIFE kehtivuse ajaks rahastamispakett kogusummas 3 618 miljonit eurot, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus eelarvepädeva institutsiooni jaoks peamine lähtealus komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepaneku („Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta”) punkti 17 tähenduses. | (6) Käesoleva määrusega sätestatakse kogu programmi LIFE kehtivuse ajaks rahastamispakett kogusummas […] miljonit eurot, mis moodustab kuni […]% kulukohustuste assigneeringute üldsummast, nagu on osutatud nõukogu määruses (EL) nr …/…, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, ning mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus eelarvepädeva institutsiooni jaoks peamine lähtealus komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepaneku („Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta”) punkti 17 tähenduses. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (6 a) Võttes arvesse 2008. aasta juulis Réunioni saarel toimunud kohtumisel koostatud läkitust ja kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2011. aasta järeldustega, milles julgustati komisjoni ja liikmesriike jätkuvalt edendama ühist lähenemisviisi looduskaitsele kogu liidus, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades ning liikmesriikide ülemeremaades ja -territooriumitel, samuti komisjoni 3. mai 2011. aasta teatisega „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020”, millega komisjon soovis laiendada ja edendada algatust BEST (bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused Euroopa ülemereterritooriumidel), peaks ülemeremaadel ja - territooriumidel olema õigus osaleda liidu programmides tingimustel, mis on sätestatud nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuses 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega1. |
| _____________ |
| 1 ELT L 314, 30.11.2001, lk 1. |
Selgitus
Programm LIFE tuleb avada ELi ülemeremaadele tervikuna (sealhulgas äärepoolseimatele piirkondadele ja ülemeremaadele ja -territooriumitele), et kaitsta neid piirkondi, kus bioloogiline mitmekesisus on kõige suuremas ohus.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(10) Keskkonna- ja kliimanõuded tuleks lõimida liidu poliitikavaldkondadesse ja tegevusse. Seetõttu peaks programm LIFE täiendama liidu teisi rahastamisprogramme, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning programmi Horisont 2020. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sellise vastastikuse täiendavuse kõikidel tasanditel. Liidu tasandil tuleks vastastikuse täiendavuse tagamiseks seada sisse struktureeritud koostöö programmi LIFE ning ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud ühiselt hallatavate liidu rahastamisprogrammide vahel, eelkõige selleks, et edendada selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad integreeritud projekte või millega toetatakse programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Programmi LIFE raames tuleks ka julgustada Horisont 2020 keskkonna- ja kliimaalase teadus- ja uuendustegevuse tulemuste kasutuselevõttu. Sellega seoses tuleks programmi raames pakkuda kaasrahastamise võimalust keskkonna ja kliima seisukohalt selgelt kasulikele projektidele, et tagada koostoime. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine. | (10) Keskkonna- ja kliimanõuded tuleks lõimida liidu poliitikavaldkondadesse ja tegevusse. Seetõttu peaks programm LIFE täiendama liidu teisi rahastamisprogramme, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning programmi Horisont 2020. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sellise vastastikuse täiendavuse kõikidel tasanditel. Liidu tasandil tuleks vastastikuse täiendavuse tagamiseks seada sisse struktureeritud koostöö programmi LIFE ning ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud ühiselt hallatavate liidu rahastamisprogrammide vahel, eelkõige selleks, et edendada selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad integreeritud projekte või millega toetatakse programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Programmi LIFE integreeritud projektide õigusliku selguse ja praktilise teostatavuse tagamiseks peab määruses (EL) nr .../... [ühissätete määrus]1 olema selgelt sätestatud liidu muude fondide ja integreeritud projektide vaheline koostöö. Varases etapis koostöö alustamiseks tuleks kehtestada erikord, mille kohaselt partnerluslepingute ja tegevusprogrammide või maaelu arengu programmide väljatöötamisel võetakse arvesse integreeritud projektide eeliseid. Programmi LIFE raames tuleks ka julgustada Horisont 2020 keskkonna- ja kliimaalase teadus- ja uuendustegevuse tulemuste kasutuselevõttu. Sellega seoses tuleks programmi raames pakkuda kaasrahastamise võimalust keskkonna ja kliima seisukohalt selgelt kasulikele projektidele, et tagada koostoime. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine, samuti on vaja tagada, et rahalised netoinvesteeringud käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ei väheneks. |
| _______________ |
| 1 COM(2011)0615 . |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(11) Liidu peamisteks ülesanneteks jäävad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamine ja ümberpööramine, ressursitõhususe suurendamine ning keskkonna ja tervisega seotud küsimuste käsitlemine. Need ülesanded nõuavad suuremaid jõupingutusi liidu tasandil, et pakkuda lahendusi ja parimaid tavasid, mis aitavad saavutada komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”) seatud eesmärgid. Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja ka paremat juhtimist, eelkõige teadlikkuse tõstmise ja sidusrühmade kaasamise kaudu. Seetõttu tuleks keskkonna allprogrammi jaoks määratleda kolm prioriteetset tegevusvaldkonda: keskkond ja ressursitõhusus, bioloogiline mitmekesisus ning keskkonnaalane juhtimine ja teave. Programmi LIFE kaudu rahastatavate projektide kaudu peaks olema võimalik aidata kaasa enam kui ühe prioriteetse valdkonna erieesmärkide saavutamisele ning neis peaks saama osaleda enam kui üks liikmesriik. | (11) Liidu peamisteks ülesanneteks jäävad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamine ja ümberpööramine, ressursitõhususe suurendamine ning keskkonna ja tervisega seotud küsimuste käsitlemine. Need ülesanded nõuavad suuremaid jõupingutusi liidu tasandil, et pakkuda lahendusi ja parimaid tavasid, mis aitavad saavutada komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”) seatud eesmärgid. Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja ka paremat juhtimist, eelkõige teadlikkuse tõstmise ja sidusrühmade kaasamise kaudu. Seetõttu tuleks keskkonna allprogrammi jaoks määratleda kolm prioriteetset tegevusvaldkonda: keskkond ja ressursitõhusus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus ning keskkonnaalane juhtimine ja teave. Programmi LIFE kaudu rahastatavate projektide kaudu peaks olema võimalik aidata kaasa enam kui ühe prioriteetse valdkonna erieesmärkide saavutamisele ning neis peaks saama osaleda enam kui üks liikmesriik. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(13) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (edaspidi „liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020”) on esitatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamise ja ümberpööramise eesmärgid. Nende eesmärkide hulka kuulub muu hulgas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta täielik rakendamine, aga ka ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamine ja taastamine. Programm LIFE peaks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama. Seetõttu tuleks bioloogilise mitmekesisuse prioriteetses valdkonnas keskenduda nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku rakendamisele ja haldamisele, eelkõige seoses tähtsusjärjestatud tegevuskavadega, mis on ette nähtud nimetatud direktiivi artiklis 8, bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade väljatöötamisele ja levitamisele, direktiividele 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ, aga ka bioloogilise mitmekesisusega seotud laiematele probleemidele, mis on määratletud liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegias 2020. | (13) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (edaspidi „liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020”) on esitatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamise ja ümberpööramise eesmärgid. Nende eesmärkide hulka kuulub muu hulgas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta täielik rakendamine, aga ka ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamine ja taastamine. Programm LIFE peaks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama. Seetõttu tuleks looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetses valdkonnas keskenduda nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku rakendamisele ja haldamisele, eelkõige seoses tähtsusjärjestatud tegevuskavadega, mis on ette nähtud nimetatud direktiivi artiklis 8, bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade väljatöötamisele ja levitamisele, direktiividele 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ, aga ka bioloogilise mitmekesisusega seotud laiematele probleemidele, mis on määratletud liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegias 2020. Programmi LIFE panust Natura 2000 võrgustiku iga-aastastesse rahastamisvajadustesse, mis hinnanguliselt on 5800 miljonit eurot1, tuleks vaadelda ja see kindlaks määrata liidu muudest vahenditest tagatud bioloogilise mitmekesisusega seotud kulude kontekstis. Oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 20202”2 kutsus Euroopa Parlament komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et aastas eraldatakse vähemalt 5800 miljonit eurot ELi ja liikmesriikide rahalistest vahenditest ning et kättesaadavad oleksid piisavad rahalised vahendid mitmesugustest ELi fondidest (nt ÜPP vahendid, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Ühtekuuluvusfond ja tugevdatud programmi LIFE+ vahendid) ning sealjuures oleks tagatud nende fondide parem koordineeritus ja sidusus, rakendades selleks muu hulgas integreeritud projektide põhimõtet, millega ELi rahaliste vahendite saamine muudetakse eri piirkondadele läbipaistvamaks. |
| _____________ |
| 1„Natura 2000 rahastamine. Natura 2000 võrgustikku investeerimine: kasu loodusele ja inimestele. Komisjoni töödokument SEC(2011)1573 . |
| |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (14 a) Selleks et optimeerida LIFE programmi vahendite kasutamist, tuleks toetada koostoime loomist keskkonna allprogrammi meetmete, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse kaitsemeetmete ning kliimameetmete allprogrammi kuuluvate kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise meetmete vahel. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(16) Kliimamuutuste leevendamise prioriteetses valdkonnas tuleks aidata kaasa liidu kliimapoliitika ja kliimaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, eelkõige seoses kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandlusega, maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitleva poliitikaga, heitkogustega kauplemise süsteemiga, liikmesriikide jõupingutustega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, süsiniku kogumise ja säilitamisega, taastuvenergiaga, energiatõhususega, transpordi ja kütustega, osoonikihi kaitsega ja fluoritud gaasidega. | (16) Kliimamuutuste leevendamise prioriteetses valdkonnas tuleks aidata kaasa liidu kliimapoliitika ja kliimaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, toetades eelkõige koostoimet teiste keskkonnaeesmärkidega, näiteks bioloogilise mitmekesisusega, sellistes valdkondades nagu kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandlus, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus, looduslike CO2 sidujate kaitse, ökosüsteemiga arvestav taastuvenergia arendamine linna-, põllumajandus-, mägi- ja äärepiirkondades, jäätmete taaskasutamine ja biogaasi tootmine, energiatõhusus, tänavavalgustus, transport ja kütused, eriti kolmanda põlvkonna kütused, osoonikihi kaitse ja fluoritud gaasid. |
Selgitus
Jäätmete taaskasutamine on oluline ülesanne, mille eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Tuleks ergutada jäätmete taaskasutamise säästvat majandamist.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(18) Keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitika täielik rakendamine on lahutamatult seotud parema juhtimise saavutamisega, sidusrühmade kaasatuse suurendamisega ja teabe levitamisega. Seega tuleks juhtimise ja teabe prioriteetses valdkonnas mõlema allprogrammi raames toetada platvormide arendamist ja parimate tavade jagamist, et tagada parem täitmine ja jõustamine ning saavutada üldsuse ja sidusrühmade toetus liidu poliitikale, mille raames tehakse keskkonna- ja kliimaalaseid jõupingutusi. Eelkõige peaksid need toetama alusteadmiste levitamise, teadlikkuse tõstmise, üldsuse osalemise, teabele juurdepääsu andmise ja keskkonnaküsimustes õiguskaitse kättesaadavuse parandamist. | (18) Keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitika täielik rakendamine on lahutamatult seotud parema juhtimise saavutamisega, sidusrühmade kaasatuse suurendamisega ja teabe levitamisega. Seega tuleks juhtimise ja teabe prioriteetses valdkonnas mõlema allprogrammi raames toetada platvormide arendamist ja parimate tavade jagamist, et tagada parem täitmine ja jõustamine ning saavutada üldsuse ja sidusrühmade toetus liidu poliitikale, mille raames tehakse keskkonna- ja kliimaalaseid jõupingutusi. Eelkõige peaksid need toetama alusteadmiste ja parimate tavade levitamise, teadlikkuse tõstmise, üldsuse osalemise, teabele juurdepääsu andmise ja keskkonnaküsimustes õiguskaitse kättesaadavuse parandamist. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(21) Selleks et parandada keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamist ning suurendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse, tuleks programmi LIFE raames soodustada projekte, mis toetavad terviklikke lähenemisviise keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamisele. Keskkonna allprogrammi puhul peaksid need projektid ennekõike olema suunatud liidu 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku tulemuslikule haldamisele ja tugevdamisele sama direktiivi artiklis 8 ette nähtud tähtsusjärjestatud tegevuskavade, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, ning jäätmeid ja õhku käsitlevate õigusaktide rakendamise kaudu. Kuigi need projektid keskenduvad kindlaksmääratud teemadele, on nende näol tegemist mitmeotstarbeliste rakendusmehhanismidega (olles suunatud näiteks keskkonnakasule ja suutlikkuse tõstmisele), võimaldades saavutada tulemusi ka teistes poliitikavaldkondades, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). Seda liiki projekte võiks kavandada teistes keskkonnavaldkondades. Kliimameetmete allprogrammi puhul peaksid need projektid olema ennekõike suunatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiatele ja tegevuskavadele. Seda liiki projektide puhul tuleks toetada vaid teatavaid tegevusi ja meetmeid, samas kui projekti tegevusi toetavaid muid tegevusi peaks rahastama liidu teistest rahastamisprogrammidest, aga ka riiklikest, piirkondlikest ja erasektori rahalistest vahenditest. Programmi LIFE alusel eraldatavate rahaliste vahenditega tuleks kasutada ära koostoimet ja tagada sidusus liidu eri rahastamisallikate vahel, kindlustades strateegilise rõhuasetuse keskkonnale ja kliimale. | (21) Selleks et parandada keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamist ning suurendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse, tuleks programmi LIFE raames soodustada projekte, mis toetavad terviklikke lähenemisviise keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamisele. Keskkonna allprogrammi puhul peaksid need projektid ennekõike olema suunatud liidu 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku tulemuslikule haldamisele ja tugevdamisele sama direktiivi artiklis 8 ette nähtud tähtsusjärjestatud tegevuskavade, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, ning jäätmeid ja õhku käsitlevate õigusaktide rakendamise kaudu. Kuigi need projektid keskenduvad kindlaksmääratud teemadele, on nende näol tegemist mitmeotstarbeliste rakendusmehhanismidega (olles suunatud näiteks keskkonnakasule ja suutlikkuse tõstmisele), võimaldades saavutada tulemusi ka teistes poliitikavaldkondades, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). Seda liiki projekte võiks kavandada teistes keskkonnavaldkondades. Kliimameetmete allprogrammi puhul peaksid need projektid olema ennekõike suunatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiatele ja tegevuskavadele. Seda liiki projektide puhul tuleks toetada vaid teatavaid tegevusi ja meetmeid, samas kui projekti tegevusi toetavaid muid tegevusi peaks rahastama liidu teistest rahastamisprogrammidest, aga ka riiklikest, piirkondlikest ja erasektori rahalistest vahenditest. Programmi LIFE alusel eraldatavate rahaliste vahenditega tuleks kasutada ära koostoimet ja tagada sidusus liidu eri rahastamisallikate vahel, kindlustades strateegilise rõhuasetuse keskkonnale ja kliimale ning tagades ühtlasi menetluste tõhusa lihtsustamise. Integreeritud projektidest on kasu teistel fondidel, sest nad suurendavad nende suutlikkust katta keskkonna ja kliimaga seotud kulusid. Võttes arvesse integreeritud projektide lähenemisviisi uudsust ja laiaulatuslike kogemuste puudumist, tuleks sidusrühmi ettevalmistusfaasis vajaduse korral toetada suurema kaasrahastamise määra ja tehnilise abiga. Lisaks peaks kaheetapiline valikumenetlus lihtsustama rakendamisfaasi. Lihtsustada tuleks teabevahetust edukate integreeritud lähenemisviiside kohta, kaasates kõik asjakohased haldussektorid ja sidusrühmad. Programmiperioodi esimeste aastate kogemuste põhjal tuleks analüüsida tegureid, mis olid integreeritud projektide sujuva toimimise ja tulemuslikkuse jaoks määrava tähtsusega. Selle analüüsi alusel ja sõltuvalt olemasolevatest rahastamisvahenditest võiks integreeritud projektide kohaldamisalasse lisada täiendavaid valdkondi. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (21 a) Integreeritud projektid peaksid olema eeskujuks, mille eesmärk on toetada liikmesriike rahaliste vahendite tõhusas kasutamises ning konstruktiivse ja järjepideva koostöö loomises erinevate haldussektorite vahel, et käsitleda peamisi rakendamisega seotud probleeme. Võttes arvesse, et neid probleeme esineb kogu liidus, peaks kogemus uut tüüpi projektidega, mille näiteks on integreeritud projektid, olema võimalikult laiaulatuslik. Seetõttu tuleks tagada, et iga liikmesriik saab programmiperioodi jooksul rahastamisvahendeid vähemalt kahe integreeritud projekti jaoks eri valdkondades, tingimusel et kvaliteedi põhinõuded on täidetud. Edaspidi võiks komisjon kehtestada üleeuroopalised temaatilised jaotuseesmärgid. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (21 b) Integreeritud projektide edu sõltub tihedast koostööst programmi LIFE eesmärkidega seotud riiklike, piirkondlike, kohalike asutuste ja valitsusväliste osalejate vahel. Seepärast tuleks kohaldada läbipaistvuse ja avalikustamise põhimõtteid seoses otsustega, mis käsitlevad projektide väljatöötamist, rakendamist, hindamist ja järelevalvet. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(23) Selleks et täita oma rolli keskkonna- ja kliimapoliitika väljatöötamise ja rakendamise algatamisel, peaks komisjon kasutama programmi LIFE vahendeid selleks, et toetada liidu keskkonna- ja kliimapoliitika ja vastavate õigusaktide algatamist, rakendamist ja läbivat arvessevõtmist, sealhulgas teenuste ja kaupade hanked. Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatavad vahendid peavad hõlmama ka liidu poliitilisi prioriteete käsitlevat institutsioonide teavitustegevust. | (23) Selleks et täita oma rolli keskkonna- ja kliimapoliitika väljatöötamise ja rakendamise algatamisel, peaks komisjon kasutama programmi LIFE vahendeid selleks, et toetada liidu keskkonna- ja kliimapoliitika ja vastavate õigusaktide algatamist, rakendamist ja läbivat arvessevõtmist, sealhulgas teenuste ja kaupade hanked. Tuleks võtta konkreetseid meetmeid, et ergutada VKEde osalust neis hankemenetlustes. Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatavad vahendid peavad hõlmama ka liidu poliitilisi prioriteete käsitlevat institutsioonide teavitustegevust. Komisjon peaks samuti eraldama rahalisi vahendeid, et parandada teavitustegevust ja infosüsteeme kõikide peamiste liidu keskkonnakaitsealaste õigusaktide rakendamise kohta, nagu on välja toodud komisjoni 7. märtsi 2012. aasta teatises „Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest: usalduse suurendamine teadmisi ja reageerimisvõimet täiustades”1. See peaks esimese ja kohese sammuna hõlmama internetis avaldatavaid ja korrapäraselt ajakohastavaid täpseid andmeid selle kohta, kas, kuidas ja kus liidu direktiive kliima ja keskkonna valdkonnas on liikmesriikides rakendatud, sh üle võetud. Selline laialdaselt kättesaadav ülevaade toetab programmi LIFE projektide rakendamise keset, pakub kasulikku taustateavet projektide kavandamiseks ning tõstab üldiselt kodanike teadlikkust liidu õigusaktide laiaulatusliku rakendamise, üleliidulise positiivse mõju ja seega ka nende olulisuse kohta. Lisaks peaks programm LIFE kaasa aitama liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia esimese eesmärgi punktis 3c nimetatud meetme rakendamisele, mille kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid hõlbustama loodusvaldkonna direktiivide jõustamist, pakkudes kohtunikele ja prokuröridele spetsiaalseid Natura 2000 võrgustikku käsitlevaid koolitusprogramme ning aidates suurendada nõuete paremaks täitmiseks vajalikku suutlikkust. |
| _____________ |
| 1 COM(2012)0095 . |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(25) Varasemate vahenditega seoses saadud kogemustest ilmneb vajadus kavandada tegevus mitmeks aastaks ning suunata jõupingutused konkreetsetele keskkonna- ja kliimapoliitika prioriteetidele ja tegevusvaldkondadele. Programmi LIFE eesmärkide ja sihtide saavutamiseks peaksid sellised mitmeaastased tööprogrammid olema paindlikud, nähes samas ette prioriteetsete valdkondade piisava stabiilsuse võimaldamaks potentsiaalsetel taotlejatel taotlusi kavandada, ette valmistada ja esitada. Seega peaksid mitmeaastased tööprogrammid kehtima vähemalt kaks aastat ja neis loetletud prioriteedid ei peaks moodustama ammendava loetelu. | (25) Varasemate vahenditega seoses saadud kogemustest ilmneb vajadus kavandada tegevus mitmeks aastaks ning suunata jõupingutused konkreetsetele keskkonna- ja kliimapoliitika prioriteetidele ja tegevusvaldkondadele. Programmi LIFE eesmärkide ja sihtide saavutamiseks peaksid sellised mitmeaastased tööprogrammid olema paindlikud, nähes samas ette prioriteetsete valdkondade piisava stabiilsuse võimaldamaks potentsiaalsetel taotlejatel taotlusi kavandada, ette valmistada ja esitada. Seega peaksid mitmeaastased tööprogrammid kehtima vähemalt kolm aastat ja neis loetletud prioriteedid ei peaks moodustama ammendava loetelu. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(26) Programmi LIFE lihtsustamist ning taotlejate ja abisaajate halduskoormuse vähendamist silmas pidades tuleks rohkem kasutada kindlasummalisi ja ühekordseid makseid ning rahastamine peaks keskenduma konkreetsematele kululiikidele. Abikõlbmatute kulude korvamiseks ja programmiga LIFE antavate toetuste tulemusliku taseme tagamiseks peaks kaasrahastamise määr üldiselt olema 70 % ja erijuhtudel 80 %. | (26) Programmi LIFE lihtsustamist ning taotlejate ja abisaajate halduskoormuse vähendamist silmas pidades tuleks rohkem kasutada kindlasummalisi ja ühekordseid makseid. Komisjon peaks kaaluma kahe-etapilise taotlusmenetluse kehtestamist kõikide projektide ja valikute puhul, et kiirendada valikumenetlust, sh näha ette lühem ajavahe projekti valimise ja alustamise vahel. Samuti peaks komisjon tegema jõupingutusi, et soovi korral lihtsustada huvitatud taotlejate ja sarnastes valdkondades käimasolevatest projektidest abisaajate vahelist kontakti, et võimaldada kogemuste vahetamist taotlus- ja rakendamisetapi kohta. Lisaks peaks komisjon tagama, et projekti tagasilükkamise korral esitatakse üksikasjalikud põhjused ning need põhjused tehakse teatavaks enne järgmise projektikonkursi väljakuulutamist. Teiste rahaliste vahendite parimate tavade olemasolul tuleks programmi LIFE puhul teha vajaduse korral vastavad muudatused. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (26 a) Selleks et säilitada programmiga LIFE antavate toetuste tulemuslik tase, peaks kaasrahastamise määr olema üldiselt 50% ning integreeritud projektide ja vastavate tehnilise abi projektide puhul 60%. Et suurendada programmi LIFE rahastamise kättesaadavust ajutiste eelarveraskustega liikmesriikide jaoks, peaks neil liikmesriikidel olema võimalik kohaldada kõrgemat määra kuni 75% abikõlblikest kuludest. Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetse valdkonna alla kuuluvate projektide puhul, mis on seotud tõsiselt ohustatud elupaikade ja liikidega, peaks olema õigus kasutada kõrgemat määra, mis on 75% abikõlblikest kuludest. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 b (uus)
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (26 b) Mitte kõik liidu kaasrahastamist saavad mittetulunduslikud organisatsioonid ja teised projektidest abisaajad ei saa käibemaksuga seotud kulusid oma riiklike käibemaksusüsteemide kaudu tagasi. Ainult sellistel juhtudel peaksid käibemaksuga seotud kulud olema programmi LIFE raames abikõlblikud, et tagada kõikide abisaajate õiglane ja võrdne kohtlemine. Seda ei kohaldata mittemaksukohustuslaste suhtes, nagu on määratletud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõikes 1. Komisjon peaks kõigi liikmesriikide antava teabe põhjal koostama ülevaate käibemaksu eeskirjadest, mis mõjutavad programmi LIFE avalikult kättesaadavaid projekte. Komisjon peaks esitama programmi LIFE projektide meetmetoetustega igas liikmesriigis hüvitatud käibemaksukulude summa osana vahe- ja järelhindamise aruandest. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(27) Programmi LIFE ja selle allprogramme tuleks vastavate näitajate alusel korrapäraselt kontrollida ja hinnata, et oleks võimalik teha kohandusi. Et saada tõendusmaterjale kaasneva kasu kohta, mida kumbki allprogramm võib tuua kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas, ning esitada teavet kulutuste suuruse kohta, tuleks programmi LIFE järelevalve raames jälgida kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutusi vastavalt mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevale teatisele. Jälgimisel tuleks lähtuda lihtsast metoodikast, mille kohaselt kulutused liigitatakse ühte järgmisest kolmest kategooriast: ainult kliima/bioloogilise mitmekesisusega seotud (arvestuslik osakaal 100 %), suurel määral kliima/bioloogilise mitmekesisusega seotud (arvestuslik osakaal 40 %), ei ole kliima/bioloogilise mitmekesisusega seotud (arvestuslik osakaal 0 %). See metoodika ei tohiks välistada vajaduse korral täpsema metoodika kasutamist. | (27) Programmi LIFE ja selle allprogramme tuleks vastavate näitajate alusel korrapäraselt kontrollida ja hinnata, et oleks võimalik teha kohandusi. Näitajate väljatöötamisel programmide ja projektide hindamiseks peaks komisjon panema rõhku kvaliteedi jälgimisele tulemusnäitajate ja eeldatavate tulemuste ja mõjude alusel. Komisjon peaks samuti tegema ettepaneku sellise meetodi kasutuselevõtuks, mis võimaldaks jälgida projektide pikaajalist edukust, eelkõige looduse ja keskkonna valdkonnas. Et saada tõendusmaterjale kaasneva kasu kohta, mida kumbki allprogramm võib tuua kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas, ning esitada teavet kulutuste suuruse kohta, tuleks programmi LIFE järelevalve raames jälgida kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutusi vastavalt mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevale teatisele. Jälgimisel tuleks lähtuda lihtsast metoodikast, mille kohaselt kulutused liigitatakse ühte järgmisest kolmest kategooriast: ainult kliima/bioloogilise mitmekesisusega seotud (arvestuslik osakaal 100 %), suurel määral kliima/bioloogilise mitmekesisusega seotud (arvestuslik osakaal 40 %), ei ole kliima/bioloogilise mitmekesisusega seotud (arvestuslik osakaal 0 %). See metoodika ei tohiks välistada vajaduse korral täpsema metoodika kasutamist. |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (27 a) Võttes arvesse komisjoni keskkonnapeadirektoraadi pikaajalist kogemust programmi LIFE ja selle projektide haldamisel ning programmist LIFE abisaajate positiivseid kogemusi väliste järelevalvemeeskondadega, tuleks kõiki programmi LIFE ja selle projektide haldusstruktuuris tehtavaid muudatusi põhjalikult hinnata ja neile katseaeg määrata. Integreeritud projektide haldamine keskkonna allprogrammi raames ning projektid looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetses valdkonnas peaksid jääma komisjoni keskkonnapeadirektoraadi vastutusalasse. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(29) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. | välja jäetud |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(30) Et tagada liidu rahaliste vahendite parim võimalik kasutamine ja Euroopa tasandi lisandväärtus, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu õigusakte seoses projektide valimisel kohaldatavate abikõlblikkuse kriteeriumide, integreeritud projektide geograafilise tasakaalu tagamise kriteeriumide ja valdkondlike prioriteetide suhtes kohaldatavate tulemusnäitajate määratlemiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. | (30) Et tagada liidu rahaliste vahendite parim võimalik kasutamine ja Euroopa tasandi lisandväärtus, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu õigusakte seoses mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmise ja vajaduse korral nende läbivaatamisega, integreeritud projektide suhtes kohaldatavate konkreetsete temaatiliste, üleeuroopaliste jaotuseesmärkide kindlaksmääramisega, integreeritud projektide kohaldamisala laiendamisega ja neile projektidele maksimaalse eraldise muutmisega, valdkondlike prioriteetide suhtes kohaldatavate tulemusnäitajate edaspidise määratlemisega ning tõsiselt ohustatud elupaikade ja liikide nimekirja kehtestamisega. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil ning tööturu osapoolte ja kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Delegeeritud õigusakte tuleks aga vastu võtta ainult vajaduse korral, et kaitsta Euroopa Parlamendi õigust esitada oma vastuväited komisjoni vastuvõetud meetmetele. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) „katseprojektid” – projektid, mille raames kasutatakse tehnikat või meetodit, mida ei ole varem või mujal kasutatud või katsetatud, ning mis pakuvad olemasolevate parimate tavadega võrreldes potentsiaalseid keskkonna või kliimaga seotud eeliseid; | (a) „katseprojektid” – projektid, mille raames kasutatakse tehnikat või meetodit, mida ei ole varem või mujal kasutatud või katsetatud, ning mis pakuvad olemasolevate parimate tavadega võrreldes potentsiaalseid keskkonna või kliimaga seotud eeliseid ja mida saab hiljem sarnastes olukordades laiemalt rakendada; |
Selgitus
Katseprojektide tulemused võivad olla eeskujuks kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele või piiriülestele koostööprojektidele.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt d
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d)„integreeritud projektid” – suure territoriaalse ulatusega projektid, mis hõlmavad üht või mitut piirkonda või tervet riiki ning mille raames rakendatakse püsivalt keskkonna- või kliimastrateegiaid või keskkonna- või kliimaalaseid tegevuskavasid, mis on nõutavad keskkonna- või kliimaalaste õigusaktide kohaselt või liidu teiste õigusaktide alusel või mille on välja töötanud liikmesriikide ametiasutused; | (d) „integreeritud projektid” – suure territoriaalse ulatusega projektid, mis hõlmavad üht või mitut piirkonda, tervet riiki või mitut riiki ning mille raames rakendatakse püsivalt keskkonna- või kliimastrateegiaid või keskkonna- või kliimaalaseid tegevuskavasid eeskätt looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas või valdkondades, nagu on nõutud keskkonna- või kliimaalaste õigusaktide kohaselt või liidu teiste õigusaktide alusel või mille on välja töötanud liikmesriikide ametiasutused. Integreeritud projektide eesmärk on keskkonna- ja kliimapoliitika lõimimine muudesse poliitikavaldkondadesse, edendades eelkõige liidu muude rahaliste vahendite ning riiklike ja erasektori vahendite kooskõlastatud kasutuselevõttu keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks ning peamiste rakendusprobleemide lahendamiseks; |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt f a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (f a)„suutlikkuse suurendamise projektid” – projektid, mille eesmärk on rahaliselt toetada programmi LIFE riiklikku või piirkondlikku kontaktpunkti maksimaalselt kahe aasta jooksul ja mitte rohkem kui ühel korral liikmeriigi kohta programmiperioodi jooksul. Programmi LIFE kontaktpunktidel on seeläbi võimalik laialdaselt levitada potentsiaalsetele taotlejatele teavet programmi LIFE kohta, luua tihe koostöö liidu muid fonde juhtivate haldusasutustega, et kindlaks teha koostoime programmiga LIFE ning toetada taotlejaid kogu taotlusmenetluse jooksul eesmärgiga tagada projektide kõrge kvaliteet. Suutlikkuse suurendamise projektid valitakse välja eraldi taotlusmenetluse teel; |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt f b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (f b) „teavitus-, teadlikkuse tõstmise, vahetus- ja levitamisprojektid” – projektid, mille eesmärk on toetada teavitamist, teabe levitamist ja teadlikkuse tõstmist keskkonna ja kliima valdkonnas. See võib hõlmata ka sektoritevahelist teabevahetust haldusasutuste ja/või sidusrühmade vahel, et tutvustada edukaid integreeritud projekte ja lähenemisviise. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b a) toetada Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade haldamist ja võrgustiku loodusväärtuste, eriti liidu õigusaktide kohaselt prioriteetseteks peetavate liikide ja elupaikade kaitsmist; |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c a) toetada liidu keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamist. |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Seejuures aitab programm LIFE kaasa säästvale arengule ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja sihtide saavutamisele. | Seejuures aitab programm LIFE kaasa säästvale arengule ning nende eesmärkide ja sihtide saavutamisele, mis muu hulgas on kindlaks määratud strateegias „Euroopa 2020”, liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegias 2020, ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas, 2050. aastani kavandatud edenemiskavas ja energia tegevuskavas aastani 2050. |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) lõike 1 punktis a osutatud eesmärgi puhul hinnatakse keskkonna ja kliima paranemist, mis on seostatav programmiga. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamisele ja ümberpööramisele kaasaaitamise eesmärgi puhul hinnatakse programmist tulenevat keskkonna paranemist taastatud või sobivalt majandatava Natura 2000 võrgustiku osakaalu alusel, taastatud ökosüsteemi teenuste pinna alusel ning tähelepanu alla võetud ja paranenud kaitsestaatusega elupaikade ja liikide arvu ja tüübi alusel; | (a) lõike 1 punktis a osutatud eesmärgi puhul hinnatakse keskkonna ja kliima paranemist, mis on seostatav programmiga. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamisele ja ümberpööramisele kaasaaitamise eesmärgi puhul hinnatakse programmist tulenevat keskkonna paranemist taastatud või sobivalt majandatava Natura 2000 võrgustiku osakaalu alusel, taastatud või taasloodud ökosüsteemi teenuste pinna alusel ning tähelepanu alla võetud ja paranenud kaitsestaatusega elupaikade ja liikide arvu ja tüübi alusel; |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 30 tulemusnäitajate kohta, mida kohaldatakse artiklis 24 osutatud mitmeaastastes tööprogrammides määratletud valdkondlike prioriteetide suhtes. | Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 30, et täpsemalt kindlaks määrata tulemusnäitajad, mida kohaldatakse artiklis 24 osutatud mitmeaastastes tööprogrammides määratletud valdkondlike prioriteetide suhtes. |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Programmi LIFE rakendamise rahastamispakett moodustab 3 618 000 000 eurot. | 1. Komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepaneku („Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta”) punkti 17 tähenduses moodustab programmi LIFE rakendamise peamiseks juhiseks olev rahastamispakett aastateks 2014–2020 […] eurot, mis moodustab kuni […]% kulukohustuste assigneeringute üldsummast, nagu on osutatud nõukogu määruses (EL) nr …/…, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020. |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 2 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) lõikes 1 osutatud kogu rahastamispaketist eraldatakse 2 713 500 000 eurot keskkonna allprogrammile; | (a) keskkonna allprogrammile eraldatakse […] eurot, mis moodustab ligikaudu 75% lõikes 1 osutatud kogu rahastamispaketist; |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) lõikes 1 osutatud kogu rahastamispaketist eraldatakse 904 500 000 eurot kliimameetmete allprogrammile. | (b) kliimameetme allprogrammile eraldatakse […] eurot, mis moodustab ligikaudu 25% lõikes 1 osutatud kogu rahastamispaketist. |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Vähemalt 80% programmi LIFE eelarvevahenditest eraldatakse innovaatilistele finantsinstrumentidele ja artiklis 18 osutatud meetmetoetuste kaudu rahastatavatele projektidele. |
Selgitus
Programmi LIFE mõlemale allprogrammile eraldatavate vahendite osakaal on üksnes soovituslik. Nagu on märgitud kompromissmuudatusettepanekus 1 (lõige 1 e uus), kui programmi LIFE kogueelarve suureneb võrreldes komisjoni algse ettepanekuga, siis kasutatakse lisavahendeid selleks, et suurendada keskkonna allprogrammi osa ning seda osa, mis eraldatakse innovaatilistele finantsinstrumentidele ja meetmetoetuste kaudu rahastatavatele projektidele.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 2 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 b. Käesoleva artikli lõikes 2 a osutatud summast eraldatakse kogu programmiperioodi jooksul kuni 30% artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektidele. Maksimumprotsent hinnatakse ümber artikli 27 lõike 2 punktis a osutatud vahehindamise raamistikus. Hindamise tulemusest sõltuvalt ja pärast konsulteerimist sidusrühmadega antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad maksimumprotsendi vähendamist, suurendamist või kaotamist. |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kolmandate riikide osalemine programmis LIFE | Ülemeremaade ja -territooriumide ning kolmandate riikide osalemine programmis LIFE |
Programmis LIFE võivad osaleda järgmised riigid: | Programmis LIFE võivad osaleda järgmised riigid ja territooriumid: |
| -(a) otsuses 2001/822/EÜ osutatud ülemeremaad ja -territooriumid; |
(a) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisteks olevad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid; | (a) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisteks olevad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid; |
(b) kandidaatriigid, võimalikud kandidaatriigid ning liiduga ühinevad riigid; | (b) kandidaatriigid, võimalikud kandidaatriigid ning liiduga ühinevad riigid; |
(c) Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riigid; | (c) Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riigid; |
(d) riigid, mis on saanud Euroopa Keskkonnaameti liikmeks vastavalt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 933/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta. | (d) riigid, mis on saanud Euroopa Keskkonnaameti liikmeks vastavalt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 933/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta. |
Osalemine peab vastama tingimustele, mis on sätestatud vastavates kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes, millega nähakse ette liidu programmides osalemise üldpõhimõtted. | Osalemine peab vastama tingimustele, mis on sätestatud otsuses 2001/822/EÜ ning vastavates kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes, millega nähakse ette vastavate riikide või territooriumide liidu programmides osalemise üldpõhimõtted. |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et programmi LIFE alusel antav toetus oleks kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendaks liidu teisi vahendeid. | 1. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et programmi LIFE alusel antav toetus oleks kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendaks liidu teisi vahendeid, ühtlasi tagatakse ka lihtsustamismeetmete rakendamine. |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad vastavalt oma sellekohastele kohustustele programmi LIFE kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondiga, Euroopa Sotsiaalfondiga, Ühtekuuluvusfondiga, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, et tekitada koostoime, eriti artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektide puhul, ning et toetada programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Liidu tasandil toimub kooskõlastamine määruse (EL) nr … (ühise strateegilise raamistiku määrus) artiklis 10 osutatud ühise strateegilise raamistiku põhjal. | 3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad aktiivses koostöös vastavalt oma sellekohastele kohustustele programmi LIFE kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondiga, Euroopa Sotsiaalfondiga, Ühtekuuluvusfondiga, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga ning/või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, et tekitada koostoime, eriti artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektide puhul ning kehtestades selleks tähtsuse alusel järjestatud tegevuskavad, millele on osutatud direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 8, ning et toetada programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Liidu tasandil toimub kooskõlastamine määruse (EL) nr … (ühise strateegilise raamistiku määrus) artiklis 10 osutatud ühise strateegilise raamistiku põhjal. Liikmesriigid peavad määruse (EL) nr …/… (ühissätete määrus) artiklis 14 osutatud partnerluslepingutes kindlaks määrama mehhanismi, mille abil riiklikul ja piirkondlikul tasandil kooskõlastada programmi LIFE ja määruses (EL) nr …/ … (ühissätete määrus) osutatud muid vahendeid. |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 -a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 8 -a |
| Programmi LIFE nähtavus |
| Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad avalikustavad programmi LIFE projekti ja selle tulemused ning mainivad alati liidult saadud toetust. Teavitustegevuses tuleb kasutada lisas ära toodud programmi LIFE logo ning see peab olema teadetetahvlitel strateegilises kohas avalikkusele nähtaval. Kui komisjon ei ole määranud teisiti, peavad kõik programmi LIFE raames soetatud kestvuskaubad kandma programmi LIFE logo. |
Selgitus
Programmi LIFE logo on olnud väga edukas liidu keskkonna ja kliima valdkonna rahastamise nähtavuse tagamisel ning on algusest peale esile toonud liidu pingutused kaitsta loodust ja toetada keskkonnaalast tegevust. Seetõttu on asjakohane osutada määruses ka programmi LIFE logole.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 8 a |
| Integreeritud projektid |
| 1. Integreeritud projekte kasutatakse konkreetsete vahenditena keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide läbivaks arvessevõtmiseks liidu üldkuludes kookõlas strateegiaga „Euroopa 2020”. Nad on tõhusa ja hästi koordineeritud rakendamise näidisprojektideks valdkondades, kus seda liikmesriikides ja/või piirkondades kõige enam vajatakse. |
| 2. Integreeritud projektid keskenduvad eeskätt looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkondadele. Sõltuvalt nende tulemuslikkusest ja kättesaadavatest rahalistest vahenditest antakse komisjonile pärast artikli 27 lõike 2 punktis a osutatud vahehindamist õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad valdkondade lisamist integreeritud projektidega hõlmatud valdkondade hulka. |
| 3. Liidu teiste rahastamisallikatega koordineerimine ja nende kasutuselevõtt on integreeritud projektide keskne osa, mida tuleks seetõttu edendada. |
| 4. Integreeritud projekte hakatakse juhtima asjakohasel halduslikul ja territoriaalsel tasandil, et käsitleda konkreetset valdkonda ja võtta kasutusele täiendavaid liidu, riiklikke, piirkondlikke või erasektori rahalisi vahendeid. Integreeritud projektid kaasavad sidusrühmi ja on neile avatud. |
| 5. Komisjon ja liikmesriigid aktiivselt toetavad ja hõlbustavad integreeritud projektide väljatöötamist, kasutades selleks muu hulgas tehnilise abi projekte, vahetusi, nagu edukate integreeritud projektidega tutvumine, komisjoni korraldatavaid seminare ja töötubasid või muud teavitustegevust ja teabeedastust. |
| 6. Integreeritud projektide geograafiline tasakaal tagatakse vastavalt artikli 19 lõikele 3. Liikmesriigid teevad jõupingutusi (vajaduse korral programmi LIFE tehnilise abi programmide toel), et ette valmistada ja esitada vähemalt üks integreeritud projekt artiklis 1 osutatud programmi LIFE rahastamisperioodi jooksul. |
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– bioloogiline mitmekesisus, | – loodus ja bioloogiline mitmekesisus, |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Vähemalt 50 % keskkonna allprogrammi raames meetmetoetuste kaudu rahastatavatele projektidele ette nähtud eelarvevahenditest eraldatakse projektidele, mis toetavad looduskaitset ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset. | 2. Vähemalt 75 % keskkonna allprogrammi raames meetmetoetuste kaudu rahastatavatele projektidele ette nähtud eelarvevahenditest eraldatakse projektidele, mis toetavad looduskaitset ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset. |
(Seotud muudatusettepanekuga artikli 4 lõike 1 kohta.)
Selgitus
See muudatusettepanek on seotud programmi LIFE eelarve suurendamisega 1%-ni ELi kogueelarvest, kusjuures eelarve suurendamise eesmärk on eelkõige toetada Natura 2000 alade haldamist.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) parandada alusteadmisi liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu keskkonda mõjutavate tegurite, survete ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks. | (c) parandada alusteadmisi liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, rakendamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu keskkonda mõjutavate tegurite, survete ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks. |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Bioloogilise mitmekesisuse prioriteetse valdkonna erieesmärgid | Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetse valdkonna erieesmärgid |
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Keskkonna allprogrammi bioloogilise mitmekesisuse prioriteetse valdkonna erieesmärgid on eelkõige alljärgnevad: | Keskkonna allprogrammi looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetse valdkonna erieesmärgid on eelkõige alljärgnevad: |
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) parandada alusteadmisi liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitika ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevate õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu bioloogilist mitmekesisust mõjutavate tegurite, survete ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks. | (c) parandada alusteadmisi liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitika ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevate õigusaktide väljatöötamiseks, rakendamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu bioloogilist mitmekesisust mõjutavate tegurite, survete ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks. |
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – punkt d a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (d a) edendada projektide tulemuste sihipärast levitamist huvitatud sidusrühmadele ja potentsiaalsetele tulevastele taotlejatele neis piirkondades, mis on asjaomase valdkonna jaoks kõige olulisemad ning mis saaksid positiivsete kogemuste jagamisest tõenäoliselt suurimat kasu. |
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) parandada tulemuslike kohanemismeetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks alusteadmisi ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada; | (b) parandada tulemuslike ökosüsteemil põhinevate kohanemismeetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks alusteadmisi ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada; |
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) hõlbustada terviklike lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses kohanemist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega, kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil; | (c) hõlbustada terviklike ökosüsteemil põhinevate lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses kohanemist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega, kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil; |
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – punkt d
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d) aidata kaasa kopeerimiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike uuenduslike kohanemistehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele. | (d) aidata kaasa kopeerimiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike ning ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi tähtsustavate uuenduslike kohanemistehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele. |
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – punkt d
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d) integreeritud projektid peamiselt looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas, | (d) integreeritud projektid, |
Selgitus
Liiasuse vältimiseks. Integreeritud projektide prioriteetsed valdkonnad on juba nimetatud artiklis 2 (mõisted) ja artiklis 8 a (uus).
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – punkt e a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (e a) suutlikkuse suurendamise projektid vastavalt artikli 19 lõikele 2 a; |
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – punkt g
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(g) teavitus-, teadlikkuse tõstmise ja levitamisprojektid, | (g) teavitus-, teadlikkuse tõstmise, vahetus- ja levitamisprojektid, |
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) projekt on liidu huvides, aidates märkimisväärselt kaasa mõne artiklis 3 sätestatud programmi LIFE eesmärgi saavutamisele; | (a) projekt on liidu huvides, aidates märkimisväärselt kaasa mõne artiklis 3 sätestatud programmi LIFE üldeesmärgi ning artiklites 10, 11, 12, 14, 15 ja 16 sätestatud prioriteetsete valdkondade erieesmärkide saavutamisele; |
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 30 seoses lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi kohaldamise tingimustega, et kohandada seda kriteeriumi konkreetsetele artiklites 9 ja 3 määratletud prioriteetsetele valdkondadele. | välja jäetud |
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Võimalusel peavad programmi LIFE alusel rahastatavad projektid tekitama koostoimet eri eesmärkide vahel ja edendama keskkonnasäästlike riigihangete kasutamist. | 2. Võimalusel peavad programmi LIFE alusel rahastatavad projektid edendama keskkonnasäästlike riigihangete kasutamist ja koostoimet eri eesmärkide vahel. Ühe prioriteetse valdkonna projektid ei tohi ohustada keskkonna- ja kliimaeesmärke teises prioriteetses valdkonnas. |
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Kui jätta kõrvale artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektid, siis kõigi teiste projektide rahastamise valiku aluseks on nende väärtus ja kvaliteet käesoleva artikli lõike 1 kohaselt. |
| Kui liikmesriik on heaks kiitnud vähem kui kaks projekti kahel järjestikusel aastal, siis on tal õigus saada erilist tehnilist abi, nt sihtotstarbelised töötoad, et toetada kvaliteetsete projektide ettevalmistamist järgmiseks aastaks, ning ta võib taotleda suutlikkuse suurendamise projekti artikli 18 punkti e a kohaselt. Liikmesriigid, kes on saanud palju vähem neile programmiperioodiks 2007–2013 ette nähtud indikatiivsetest riiklikest eraldistest, võivad samuti esitada taotluse suutlikkuse suurendamise projekti saamiseks. |
| Komisjon tagab kõige edukamate projektide tulemuste levitamise, keskendudes vajaduse korral nendele liikmesriikidele, kellele on vastavas valdkonnas eraldatud kõige vähem projekte. |
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 2 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 b. Et toetada projektide tasakaalustatud jaotust, peab komisjon avalikult kättesaadavat registrit programmi LIFE projektide rahaeralduste kohta liikmesriikides ning annab teavet perioodideks 2014–2017 ja 2018–2020 ette nähtud indikatiivsete riiklike eraldiste kohta, mille aluseks on järgmised kriteeriumid: |
| 1) keskkonna allprogramm: |
| (a) rahvaarv |
| (i) liikmesriigi kogurahvaarv; selle kriteeriumi kaalutegur on 45%; ja |
| (ii) liikmesriigi rahvastikutihedus, seades ülemmääraks liidu keskmise rahvastikutiheduse kahekordse väärtuse; selle kriteeriumi kaalutegur on 5%; |
| (b) loodus ja bioloogiline mitmekesisus |
| (i) üleliidulise tähtsusega alade kogupindala vastavas liikmesriigis, väljendatuna osana üleliidulise tähtsusega alade kogupindalast; selle kriteeriumi kaalutegur on 25%; ja |
| (ii) üleliidulise tähtsusega alade suhe liikmesriigi territooriumisse võrreldes üleliidulise tähtsusega alade suhtega liidu territooriumisse; selle kriteeriumi kaalutegur on 25%; |
| 2) kliimameetmete allprogramm: |
| (i) liikmesriigi kogurahvaarv suhtena liidu kogurahvaarvu; selle kriteeriumi kaalutegur on 50%; |
| (ii) ümberpööratud SKP elaniku kohta väljendamaks solidaarsust vähem jõukate liikmesriikidega; selle kriteeriumi kaalutegur on 50%. |
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 c. Programmi LIFE rahaeralduste tõhus jaotus võrreldes indikatiivsete riiklike eraldistega on üks osa artikli 27 lõike 2 punktis a osutatud vahehindamise aruandest. Liikmesriigid, kes on saanud palju vähem neile ette nähtud indikatiivsetest riiklikest eraldistest, võivad esitada taotluse suutlikkuse suurendamise projekti saamiseks. |
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektidesse tuleb vajaduse korral kaasata sidusrühmad ning need peavad võimalusel edendama kooskõla liidu teiste rahastamisallikatega ja nende allikate kasutusele võtmist. | 3. Artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektidesse tuleb kaasata sidusrühmad ning need peavad edendama kooskõla liidu teiste rahastamisallikatega ja nende allikate kasutusele võtmist. |
Komisjon tagab integreeritud projektide rahastamise otsustamisel geograafilise tasakaalu vastavalt ülesannete jagamise ja solidaarsuse põhimõtetele. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 30, et vajaduse korral määrata kindlaks geograafilise tasakaalu kriteeriumid, mida kohaldatakse artikli 18 punktis d osutatud teemavaldkondade suhtes. | Komisjon tagab integreeritud projektide rahastamise otsustamisel geograafilise tasakaalu vastavalt ülesannete jagamise ja solidaarsuse põhimõtetele. Sel eesmärgil |
| (a) on igal liikmesriigil õigus, tingimusel et lõike 1 kohased abikõlblikkuse kriteeriumid on täidetud, saada kogu programmiperioodi vältel rahastamisvahendeid vähemalt kahe integreeritud projekti jaoks kahes eri valdkonnas, mis on kindlaks määratud artikli 8 a lõikes 2; |
| (b) kõiki teisi integreeritud projekte hinnatakse ja jaotatakse nende kvaliteedi alusel. Ühtlasi antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 30, et kindlaks määrata konkreetsed temaatilised, üleeuroopalised jaotuseesmärgid, mida programmiperioodil kohaldatakse integreeritud projektide suhtes. |
Selgitus
Võttes arvesse integreeritud projektide uudsust ja konkreetset planeerimise lähenemisviisi, on väga oluline, et kõik liikmesriigid omandavad järgmise programmi LIFE programmitöö perioodi jooksul kogemusi seda tüüpi projektidega. Seetõttu soovitatakse, et igale liikmesriigile võimaldatakse rahalisi vahendeid vähemalt kolme integreeritud projekti jaoks eeldusel, et need katavad eri valdkondi.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 4 a. Komisjon kehtestab suutlikkuse suurendamise projektide jaoks eraldi kiire taotlus- ja valikumenetluse, mis ei kesta kauem kui kolm kuud alates taotluse esitamisest. |
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 4 b. Komisjon avaldab asjakohaseid meediakanaleid ja tehnoloogiaid kasutades regulaarselt programmi LIFE kaudu rahastatavate projektide loetelud, mis sisaldavad projekti eesmärkide ja saavutatud tulemuste lühikirjeldust ja igale projektile kulutatud vahendite kokkuvõtet. Komisjon hõlbustab ka lõpetatud või käimasolevate projektide kokkuviimist sama valdkonna uute projektide abisaajate, taotlejate või huvitatud sidusrühmadega. |
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Artiklis 18 osutatud projektide kaasrahastamise määr on kuni 70 % abikõlblikest kuludest. Erandkorras on artikli 18 punktides d ja f osutatud projektide kaasrahastamise määr kuni 80 % abikõlblikest kuludest. | 1. Artiklis 18 osutatud projektide kaasrahastamise määr on kuni 50 % abikõlblikest kuludest. |
| Erandkorras |
| (a) on artikli 18 punktides d ja f osutatud projektide kaasrahastamise määr kuni 60% abikõlblikest kuludest; |
| (b) võivad ajutiste eelarveraskustega liikmesriigid, nagu on kirjeldatud määruses (EL) nr …/… [ühissätete määrus], kohaldada kõrgemat määra kuni 75% abikõlblikest kuludest; |
| (c) on looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetsesse valdkonda kuuluvate tõsiselt ohustatud elupaikade ja liikidega seotud projektide kaasrahastamise maksimummäär 75%. Komisjonil on artikli 30 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selliste elupaikade ja liikide nimekirja kehtestamiseks. Sellise nimekirja aluseks on direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks esmatähtsad elupaigad ja liigid, mida ajakohastatakse viimaste teaduslike andmete põhjal, samuti linnuliigid, mida rahastamise jaoks peab esmatähtsaks komitee, mis on moodustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta)1 artikli 16 kohaselt. |
| _______________ |
| 1 ELT L 20, 26.1.2010, lk 7. |
Selgitus
Komisjon teeb ettepaneku suurendada kaasrahastamise määra, et kompenseerida kavandatud käibemaksu ja alaliste töötajatega seotud kulude abikõlblikkuse piirangut. Kompromissettepanekud 6 ja 7 taastavad selle abikõlblikkuse. Kaasrahastamise määra märkimisväärne suurendamine on võimalik üksnes projektide koguarvu ja rahastamisvahendi LIFE võimendava mõju arvelt.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Artiklis 18 osutatud projektide puhul ei käsitata käibemaksu abikõlbliku kuluna. | 2. Artiklis 18 osutatud projektide puhul ei käsitata käibemaksu üldiselt abikõlbliku kuluna. Käibemaksusummad on abikõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab abisaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi)1 artikli 13 lõike 1 esimese lõigu tähenduses. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks käibemaksu korda reguleerivatest riiklikest õigusaktidest, maksu mahaarvamisõigusega juriidilistest isikutest ning käibemaksu tagastamise juhtudest. Komisjon teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks ja esitab programmi LIFE projektidega seoses igas liikmesriigis tagastatud käibemaksu summa osana artikli 27 lõikes 2 osutatud vahe- ja järelhindamise aruandest. |
| _______________ |
| 1 ELT L 347, 11.12.2006, lk 1. |
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Kõigi abisaajate personalikulusid, sh riiklike haldusasutuste töötajate palgakulu, käsitatakse abikõlbliku kuluna artiklis 18 osutatud projektide puhul üksnes ulatuses, mis on seotud selliste tegevuste kuludega, mida abisaaja nimetatud projektita ei oleks läbi viinud. Kõnealune personal on spetsiaalselt määratud asjaomase projekti juurde kas tunnitasu alusel, osalise tööajaga või täistööajaga. Avalik-õiguslike organisatsioonide osamaksete summa projektile (koordineerimaks abisaajaid ja/või seotud abisaajaid) ületab vähemalt 2% palgakulust, mida makstakse projektiga tegelevatele riigiteenistujatele. |
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 2 – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– ost aitab kaasa direktiivi 92/43/EMÜ artikliga 3 loodud Natura 2000 võrgustiku parendamisele, hooldamisele ja terviklikkuse taastamisele; | ost aitab kaasa direktiivi 92/43/EMÜ artikliga 3 loodud Natura 2000 võrgustiku parendamisele, hooldamisele ja terviklikkuse taastamisele, sh parandades ühendatust koridoride, puhkepaikade või rohelise taristu muude elementide loomise teel; |
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – punkt e a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (e a) teavitamine kõikide peamiste liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide rakendamise, sh vajaduse korral nende ülevõtmise kohta; |
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Komisjon võtab programmi LIFE jaoks vastu mitmeaastased tööprogrammid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 29 lõikes 2 viidatud kontrollimenetluse kohaselt. | 1. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad programmi LIFE jaoks mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmist. Komisjon tagab, et mitmeaastaste tööprogrammide väljatöötamise käigus konsulteeritakse piisavalt sidusrühmadega. |
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Mitmeaastase tööprogrammi kestus on vähemalt kaks aastat ning selles esitatakse kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega alljärgnev: | 2. Mitmeaastase tööprogrammi kestus on vähemalt kolm aastat ning selles esitatakse kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega alljärgnev: |
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Komisjon vaatab vajaduse korral mitmeaastased tööprogrammid läbi artikli 29 lõikes 2 viidatud korras. | 3. Iga mitmeaastase tööprogrammi kestus on vähemalt kolm aastat ning programmi peaks saama pikendada, tingimusel et selles mitmeaastases tööprogrammis kindlaksmääratud valdkondlikud prioriteedid jäävad samaks. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et mitmeaastased tööprogrammid vajaduse korral läbi vaadata hiljemalt programmi LIFE vahekokkuvõtte tegemise ajaks. |
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Komisjon kontrollib korrapäraselt programmi LIFE ja selle allprogrammide rakendamist, sealhulgas kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste summat, ning teavitab neist. Samuti uurib komisjon programmi LIFE ja liidu teiste, täiendavate programmide vahelist koostoimet ning eelkõige programmi LIFE allprogrammide vahelist koostoimet. | 1. Komisjon kontrollib korrapäraselt programmi LIFE ja selle allprogrammide rakendamist, sealhulgas kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste summat, ning teavitab neist. Samuti uurib komisjon programmi LIFE ja liidu teiste, täiendavate programmide vahelist koostoimet ning eelkõige programmi LIFE allprogrammide vahelist koostoimet. |
| Komisjon teeb korrapäraselt avalikkusele kättesaadavaks programmi LIFE raames rahastatud erinevate projektide kõige tähtsamad tulemused, et hõlbustada tagasiside andmist ja heade tavade vahetust Euroopa Liidus. |
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: | 2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: |
(a) hiljemalt 30. septembriks 2017 välise vahehindamise aruande programmi LIFE (ja selle allprogrammide) kohta, mis hõlmab programmi rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte, kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste summat, programmi LIFE ja liidu teiste asjakohaste programmide vastastikust täiendavust, kõigi meetmete eesmärkide saavutamist (võimalusel tulemuste ja mõju näol), vahendite kasutamise tõhusust ning programmi Euroopa tasandi lisandväärtust, pidades silmas otsust meetmete pikendamise, muutmise või peatamise kohta. Hindamise käigus käsitletakse ka lihtsustamise ulatust, sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete panust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kui liidu prioriteedi saavutamisse. Arvesse võetakse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi. Komisjon lisab aruandele omapoolsed märkused, muu hulgas selle kohta, kuidas tuleb vahehindamise tulemusi arvesse võtta programmi LIFE rakendamisel ja eelkõige mitmeaastaste tööprogrammide koostamisel; | (a) hiljemalt 30. juuniks 2017 välise vahehindamise aruande programmi LIFE (ja selle allprogrammide) kohta, mis hõlmab programmi rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte, kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste summat, seda, mil määral on saavutatud eesmärkide vahelist koostoimet, programmi LIFE ja liidu teiste asjakohaste programmide vastastikust täiendavust, kõigi meetmete eesmärkide saavutamist (võimalusel tulemuste ja mõju näol), vahendite kasutamise tõhusust ning programmi Euroopa tasandi lisandväärtust, pidades silmas otsust meetmete pikendamise, muutmise või peatamise kohta. Hindamise käigus käsitletakse ka lihtsustamise ulatust, sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete panust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kui liidu prioriteedi saavutamisse. Arvesse võetakse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi. Komisjon lisab aruandele omapoolsed märkused, muu hulgas selle kohta, kuidas tuleb vahehindamise tulemusi arvesse võtta programmi LIFE rakendamisel ja eelkõige mitmeaastaste tööprogrammide koostamisel. Vahehindamise aruandes sisaldub või sellele lisatakse põhjalik hinnang integreeritud projektide vajaduse, kavandamise ja rakendamise ulatuse ja kvaliteedi kohta. Erilist rõhku tuleb panna integreeritud projektide saavutatud või eeldatava edule liidu teiste vahendite võimendamisel, võttes eelkõige arvesse liidu teiste rahastamisvahenditega suurema sidususe eeliseid, sidusrühmade kaasatuse ulatust ja mil määral on varaseimaid programmi LIFE traditsioonilisi projekte hõlmatud või kavatsetakse hõlmata integreeritud projektidega. Nimetatud hinnangule võib lisada asjakohased ettepanekud, et kohandada programmi LIFE raames integreeritud projektidele mõeldud rahastamise üldosa, millele on osutatud artikli 4 lõikes 2 b, ja käesoleva määruse artikli 8 a lõikes 2 osutatud integreeritud projektide kohaldamisala; |
(b) hiljemalt 31. detsembriks 2023 välise sõltumatu järelhindamise aruande, mis hõlmab programmi LIFE ja selle allprogrammide rakendamist ja tulemusi, sealhulgas kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste summat, seda, mil määral programm LIFE tervikuna ja kumbki allprogramm on saavutanud oma eesmärgid, ning programmi LIFE panust Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja sihtide saavutamisse. | (b) hiljemalt 31. detsembriks 2023 välise sõltumatu järelhindamise aruande, mis hõlmab programmi LIFE ja selle allprogrammide rakendamist ja tulemusi, sealhulgas kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste summat, seda, mil määral programm LIFE tervikuna ja kumbki allprogramm on saavutanud oma eesmärgid ning mil määral on saavutatud eri eesmärkide vahelist koostoimet, ning programmi LIFE panust Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja sihtide saavutamisse. Järelhindamise aruandes tuleks samuti võimaluse piires hinnata programmiga LIFE saavutatud majanduslikku kasu ning mõju ja lisaväärtust osalenud kogukondadele. |
3. Komisjon teeb käesoleva artikli alusel läbi viidud hindamiste tulemused avalikkusele kättesaadavaks. | 3. Komisjon teeb käesoleva artikli alusel läbi viidud hindamiste tulemused avalikkusele kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Komiteemenetlus | välja jäetud |
1. Komisjoni abistab keskkonna ja kliimameetmete programmi LIFE komitee. |
|
Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. |
|
2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. |
|
Selgitus
Komiteemenetlust käsitlevat artiklit ei ole vaja, kui vastu võetakse muudatusettepanekud, millega jäetakse rakendusaktid välja või asendatakse need delegeeritud õigusaktidega.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Artikli 3 lõikes 2 ning artikli 19 lõigetes 1 ja 3 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. | 2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõikes 2 b, artikli 8 a lõikes 2, artikli 19 lõikes 3, artikli 20 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. |
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2 ning artikli 19 lõigetes 1 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. | 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõikes 2 b, artikli 8 a lõikes 2, artikli 19 lõikes 3, artikli 20 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. |
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 3 lõikega 2, artikli 19 lõikega 1 või artikli 19 lõikega 3, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatamist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. | 5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 3 lõikega 2, artikli 4 lõikega 2 b, artikli 8 a lõikega 2, artikli 19 lõikega 3, artikli 20 lõikega 1, artikli 24 lõikega 1 või artikli 24 lõikega 3, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatamist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Määruse (EÜ) nr 614/2007 alusel enne 31. detsembrit 2013 alustatud meetmete suhtes kohaldatakse nende lõpuleviimiseni nimetatud määrust ja need meetmed peavad vastama selles määruses määratletud tehnilistele sätetele. Artikli 29 lõikes 1 osutatud komitee asendab määrusega (EÜ) nr 614/2007 ette nähtud komitee alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. | 1. Määruse (EÜ) nr 614/2007 alusel enne 31. detsembrit 2013 alustatud meetmete suhtes kohaldatakse nende lõpuleviimiseni nimetatud määrust ja need meetmed peavad vastama selles määruses määratletud tehnilistele sätetele. |
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| LISA |
| Programmi LIFE logo |
|
|
Selgitus
Seotud muudatusettepanekuga, millega lisatakse artikkel 8 -a (uus). Programmi LIFE logo on olnud väga edukas liidu keskkonna ja kliima valdkonna rahastamise nähtavuse tagamisel ning on algusest peale esile toonud liidu pingutused kaitsta loodust ja toetada keskkonnaalast tegevust. Seetõttu on asjakohane osutada määruses ka programmi LIFE logole.
SELETUSKIRI
Viimase 20 aasta jooksul on programmi LIFE vahend saavutanud märkimisväärset edu seoses keskkonna ja kliimaga seotud probleemide käsitlemisega, millega ELi kodanikud kokku puutuvad. See väike, kuid hästi sihtmärgistatud ja tõhus vahend, mida kohalikud, piirkondlikud ja riigisisesed haldusasutused, valitsusvälised organisatsioonid, teadusasutused ja VKEd kõrgelt hindavad. Eelarve seisukohast on programmi LIFE vahendi suutlikkus olnud ka väga rahuldav; selle kasutamise määr on olnud püsivalt ja märkimisväärselt üle keskmise.
Eelarve ja üldkasutatavaks muutmine
Ilmselgelt on programmi LIFE vahendi osakaal ELi kogueelarves, mis komisjoni ettepaneku kohaselt on 0,3%, ebaproportsionaalselt väike, võttes arvesse ülesandeid ja võimalusi, mida pakub jätkusuutliku, vähese süsinikuheite, ressursirikka ja rikkaliku bioloogilise mitmekesisusega ühiskonna suunas liikumine. Euroopa Parlamendi toetatavad investeeringud praegu peamiste ELi rahastamisvahendite üle peetavate läbirääkimiste kontekstis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames mõjutavad ELi arengut vähemalt kahel järgmisel kümnendil. Seetõttu rõhutab raportöör vajadust tagada, et nimetatud investeeringud toetavad Euroopa Parlamendi propageeritavaid poliitikasuundi ja strateegiaid, nt ELi ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas, vähese CO-heitega majanduse tegevuskavas või ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias.
Oma bioloogilist mitmekesisust käsitlevas resolutsioonis väljendab Euroopa Parlament pettumust seoses kavandatud eraldisega uue programmi LIFE jaoks ning on seisukohal, et bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse kavas käsitletavad probleemid nõuavad programmile LIFE eraldatavate rahaliste vahendite märkimisväärset suurendamist. Euroopa Parlament märgib lisaks, et ainuüksi Natura 2000 võrgustiku loodav kasu on hinnanguliselt väärt 200–300 miljardit eurot ning see toetab otseselt ligikaudu 4,5–8 miljoni töökoha loomist.
Programmi LIFE vahendi toetamine piisava eelarvega ja selle nähtav osakaal ELi kogukulutustes oleks tugev märk sellest, et EL võtab oma keskkonna- ja kliimaalaseid kohustusi tõsiselt. Kooskõlas Euroopa Parlamendi üldise vaatenurgaga mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistele hoidub raportöör täpsete ettepanekute tegemisest seoses programmi LIFE vahendi eelarve summadega. Kuid eespool esitatud argumendid nõuavad ilmselgelt selle märkimisväärset suurendamist. Programm LIFE peaks katma vähemalt 10% Natura 2000 võrgustiku rahalistest vajadustest, vähendamata seejuures teistele valdkondadele tehtavaid kulutusi. Praegust eelarvet tuleks suurendada vähemalt 5% võrra, nagu on taotletud Euroopa Parlamendi resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Seda tuleks lisaks suurendada summa võrra, mida komisjon peab vajalikuks, et katta programmi LIFE vahendi äsja esitatud elemente, nimelt kliimameetmete allprogrammi ja integreeritud projekte.
Geograafiline tasakaal ja tehniline abi
Programmi LIFE projektide valimise aluseks on peamiselt nende kvaliteet ja panus Euroopa lisandväärtusesse, keskendudes nende demonstreerimise/ülevõtmise potentsiaalile ja keskkonnale/kliimale avaldatavale mõjule. Eelmiste programmi LIFE programmitöö perioodide kogemus on esile toonud liikmesriikidevahelise ebaühtluse kättesaadavate programmi LIFE rahaliste vahendite kasutamisel. Osa riikidest või piirkondadest on korduvalt suutnud ette valmistada kvaliteetseid projekte, tagada vajalikud rahalised vahendid ning on seega saanud programmi LIFE kaudu rohkem üldist toetust. See on samamoodi isegi indikatiivsete riiklike eraldiste süsteemi raames, mis kehtestati LIFE+ vahendiga (2007–2013).
Kahtlemata tuleb neid projektide eraldistega seotud silmatorkavaid ebakõlasid käsitleda uues LIFE-määruses. Kuid kas riiklikud eraldised on õige vahend sellise jaotamise tagamiseks? Kas liidu rahalised vahendid ohustavad Euroopa solidaarsuse nimel projektide kvaliteeti, kordamise potentsiaali, kaitse väärtust ja nõutavaid üleliidulisi tulemusi ja mõjusid, et tagada, et iga liikmesriik saab oma osa?
Raportöör usub, et Euroopa solidaarsus ja ülesannete jagamine tähendab midagi muud: madala projektide valimise määraga liikmesriike ja piirkondi tuleb toetada, et nad saaksid saavutada kõrgema kvaliteediga projektide eesmärgi. See peaks toimuma sihtmärgistatud töötubade ja koolituste vormis, kuid peaks hõlmama ka nõuandeteenuseid ühelt projektilt teisele. Raportöör teeb ettepaneku, et komisjon lihtsustaks selliseid vahetusi edukate käimasolevate või lõpetatud projektide ja projektide taotlejate vahel. Lisaks on kindlaks tehtud, et riiklike ja piirkondlike programmi LIFE kontaktpunktide pakutav ennetav abi on edukate taotluste esitamisel oluline tegur. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et pakutaks ajaliselt piiratud suutlikkuse tõstmise toetust programmi LIFE kontaktpunktide kaudu valdkondades ja piirkondades, kus kasutatakse projekte väga vähe.
Geograafilise tasakaalu kontseptsioon ületab riikidevahelise jaotamise piire. Solidaarsuse põhimõttega kombineeritult tähendab see seda, et projektide valimisel peaksid olema prioriteediks piirkonnad, ökosüsteemid, sektorid või muul viisil määratletud üksused, millel on ainulaadne Euroopa väärtus või mis kannavad erilist koormat. See võib osutada prioriteetsete liikide kaitsele või tõsiste õhusaaste probleemidega linnastutele. Selle tagamiseks ei ole programmi LIFE vahendi raames vaja luua täiendavat mehhanismi. Sellised kaalutlused peaksid olema ja juba ongi osa igast valimisprotsessist ning sellega peaksid kaasnema täiendavad boonuspunktid. Selleks et suurendada selgust ja tugevdada solidaarsuse elementi, teeb raportöör ettepaneku lisada LIFE-määrusesse vastav säte.
Lisaks, võttes arvesse integreeritud projektide uudsust ja nende puhul nõutavat konkreetset planeerimise lähenemisviisi, peab raportöör väga oluliseks, et kõik liikmesriigid omandavad järgmise programmi LIFE programmitöö perioodi jooksul kogemusi seda tüüpi projektidega. Seetõttu soovitab raportöör, et igale liikmesriigile võimaldatakse rahalisi vahendeid vähemalt kolme integreeritud projekti jaoks eeldusel, et need katavad erinevaid valdkondi.
Kaasrahastamise määr
Teine peamine kitsaskoht, mis vähendab programmi LIFE rahastamisvahendite kasutamist mitmetes liikmesriikides, on raskus vajalike rahaliste vahendite tagamisel. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et majanduslikult vähem arenenud piirkondadele võimaldatakse kuni 75%-list kaasrahastamise määra. Raportöör on seisukohal, et see pakuks täiendavat stiimulit taotleda programmi LIFE rahastamisvahendeid regioonide jaoks, mis seda kõige enam vajavad, ning tagaks selle tulemusel, et nad saavad kasu programmi LIFE asjatundlikkusest keskkonna ja kliimaga seotud investeeringute kohta.
Raportööril on kahtlusi kaasrahastamise määra üldise suurendamise kohta, kuna see on ilmselgelt võimalik üksnes projektide koguarvu ja programmi LIFE võrgustiku üleliidulise jaotamise arvelt. Paljusid kõrge kvaliteediga projekte viiakse praegu ellu 50%-lise kaasrahastamise määra alusel. Kaasrahastamise määra üldine suurendamine võib ohustada projektide võimendavat mõju ja kriitilist massi, mis pakub tähenduslikke tulemusi ja kogemustest õppimist.
Lõpetuseks, liikmesriikide jõupingutused mehhanismide loomisel, et tagada vajalikud rahalised vahendid, oma programmi LIFE kontaktpunktide süsteemi tugevdamisega kombineeritult, on osutunud programmi LIFE projektide edukuse tagamisel väga oluliseks. Seetõttu peaks komisjon julgustama liikmesriike vahetama parimaid tavasid nende struktuuride kohta.
Abikõlblikkus ja lihtsustamine
Kulude abikõlblikkuse ja lihtsustamise küsimust tuleb käsitleda kaasrahastamise määrast eraldi ning finantsmääruse läbivaatamise kontekstis.
ELi rahaliste vahendite juhtimisstruktuuride erinevustest hoolimata peaksid põhilised eeskirjad olema ühesugused. Ilmselgelt tuleb levitada parimaid tavasid taotlemise protsessi, toetuste haldamise ja järelevalve kohta, et leevendada kõikide poolte koormat.
Kui projekti kasusaajad, v.a mittemaksukohuslased[4], ei saa käibemaksuga seotud kulusid tagasi oma riiklike käibemaksusüsteemide kaudu, peaksid sellised käibemaksukulud olema programmi LIFE raames abikõlblikud. See tagab kõikide kasusaajate õiglase ja võrdse kohtlemise. Seetõttu peab raportöör vastuvõetamatuks, et osa programmi LIFE vahendi väikesest eelarvest voolab tagasi liikmesriikide eelarvetesse. Selgeks tuleb teha vähemalt see, kuidas iga liikmesriik käsitleb käibemaksu tagastamist ja kui suures summas käibemaksukulusid igal aastal programmi LIFE projektidele hüvitatakse.
Alaliste töötajatega seotud kulud peaksid üldiselt olema programmi LIFE raames abikõlblikud, et tagada jätkuv asjatundlikkus. Samal ajal peaks võimalikult suur osa projekti toetusest minema konkreetsete projektiga seotud kulude (nt kaitsetegevuste) katmiseks. Selliste avalike hüvede nagu loodus ja keskkond haldamine on riiklike haldusasutuste üks peamisi ülesandeid. Seetõttu on raportöör seisukohal, et ELi eelarve kaudu ei ole mõistlik hüvitada programmi LIFE projektidesse kaasatud avalike teenistujatega seotud kulusid. Kuid programmi LIFE projekti tegevuste jaoks täiendavalt palgatud töötajatega seotud kulud peaksid endiselt olema hüvitamiseks abikõlblikud.
Integreeritud projektid
LIFE vahendi raames elluviidavad integreeritud projektid on konkreetne integreerimise vahend. Nende eesmärk on ELi teiste rahaliste vahenditega ühiselt toetada peamiste keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist, nt jäätmete või vesikondade majandamiskavad, kliimastrateegiad või prioriteetsed tegevusraamistikud Natura 2000 alade haldamiseks – millel on märkimisväärne potentsiaal suurendada tööhõivet ja majanduskasvu. Sellistel projektidel on ka potentsiaal aidata märkimisväärselt kaasa rahaliste vahendite tõhusale kasutamisele.
Raportöör avaldab tugevat toetust sellistele komisjoni soovitatud uut tüüpi projektidele. Ettepanekus võtta vastu määrus on siiski teatavaid puudujääke seoses selle kontseptsiooni selgusega. Seetõttu tegi raportöör ettepaneku kaasata uus, eraldi artikkel integreeritud projektide kohta, sh mehhanismide kohta, mis aitavad liikmesriikidel seda uut lähenemisviisi praktikasse rakendada. Võttes arvesse piiratud kogemusi integreeritud projektidega, tuleks neid käivitada järk-järgult ning põhjalikult uurida programmi LIFE programmitöö perioodi vahehindamise ajal.
Integreeritud projektid toovad teistele rahalistele vahenditele kasu, suurendades nende suutlikkust võtta vastu toetusi keskkonnaga seotud kulutuste jaoks ja suunata seda peamistesse rakendamisega seotud ülesannetesse. Need võivad julgustada ka konstruktiivse ja kestva koostöö loomist eri haldussektorite vahel, mis parandab ELi kulutuste ühtsust. Nende eeliste praktikasse rakendamiseks tuleb varajases faasis kindlaks määrata tegevused, mida saab potentsiaalselt täiendata teiste ELi rahastamisvahenditega. Raportöör on päevakorda võtnud vastavate muudatusettepanekute tegemise ühissätete määrusesse.
6.9.2012
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta
( COM(2011)0874 – C7‑0498/2011 – 2011/0428(COD) )
Arvamuse koostaja: Helga Trüpel
LÜHISELGITUS
Keskkonnaseisundi halvenemisest ja kliimamuutusest tulenevad ohud on ühed sügavamad ja pikemaajalisemad Euroopa Liidu ees praegu seisvad raskused. Kliimamuutuse vastane võitlus ja liidu muutmine vastupanuvõimelisemaks sellega seotud ohtude suhtes peavad olema meie poliitika prioriteedid. Nii nagu strateegias „Euroopa 2020“ on öeldud, on kiiresti vaja kindlameelsemaid poliitilisi meetmeid.
Vaatamata liidu varasematele püüdlustele keskkonna- ja kliimapoliitikas valdkonnas on seal endiselt mahukaid kiiret lahendamist vajavaid ülesandeid. Varasemate püüdlustega ei õnnestunud lahendada keskkonna ja kliimaga seotud probleeme rahuldavalt ja igakülgselt. Ka on keskkonna ja kliimaga seotud õigusaktide rakendamine olnud ebaühtlane ja paljudel juhtudel liidu eri paikades ebapiisav, mis suurendab praegusi keskkonna ja kliimaga seonduvaid probleeme.
Selliste probleemide lahendamiseks kehtestab Euroopa Komisjon järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020 eelarveraamistiku, mille olulise osa moodustavad keskkonnameetmed. Ka on ette nähtud keskkonnaaspektide süvalaiendamine, millega tahetakse tagada see, et keskkonnaeesmärgid kajastuvad kõigis peamistes õigusaktides ja poliitikavahendites ning et need poliitikavahendid aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele liidus.
Neid püüdlusi on siiski vaja täiendada eraldi rahastamisvahendiga, mis on mõeldud ainult kliima ja keskkonna valdkonnale. Parlament on seda vajadust tunnistanud ja toonitas oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku kohta eraldi rahastamisvahendi tähtsust keskkonna ja kliimavaldkonna jaoks.
Aastatel 2007–2013 on sellist sihipärast rahastamisvahendit sisaldanud LIFE+. Liidu ainsa neile valdkondadele suunatud rahastamisvahendina on programm aastatega näidanud end asendamatuna liidu püüdlustes võidelda kliimamuutuse ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu. LIFE+ on korduvalt hinnatud eriti edukaks programmiks. Välja on toodud programmi suurt Euroopa lisaväärtust ning märkimisväärset võimendavat mõju.
LIFE piiratud rahalisi ressursse arvestades ei ole programmi raames võimalik töötada välja kõikehõlmavaid vastuseid liidu ees seisvatele keskkonna ja kliimaga seotud probleemidele. Programmil võib siiski olla arvestatav võimendav mõju nii poliitika kujundamisel kui ka rakendamisel ja see võib anda väärtuslikku tuge lahenduste ning parimate tavade aktiivsemaks ja tulemuslikumaks vahetuseks.
LIFE+ programmi jätkamine aastatel 2014–2020 on vältimatu ning väga oluline on programmi ja ka selle rahastamispaketti tugevdada.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et ilma piisavate lisavahenditeta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal ei saa liit täita olemasolevaid poliitilisi eesmärke, eriti neid, mis on seotud strateegiaga „Euroopa 2020”, ega Lissaboni lepinguga liidule antud uusi ülesandeid ega ka reageerida ootamatutele sündmustele; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku ressursside 5 % kasv võrreldes 2013. aastaga aitaks vaid vähesel määral kaasa ELi kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuspõhimõtte elluviimisele; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millistest poliitilistest prioriteetidest või projektidest võiks nende tõendatud Euroopa lisandväärtusest hoolimata üldse loobuda; |
| ____________ |
| 1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266 |
Muudatusettepanek 2
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Lõige 1 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 b. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks täita oma olemasolevad poliitilised prioriteedid ja Lissaboni lepingus sätestatud uued ülesanded ning reageerida ootamatutele sündmustele; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millistest poliitilistest prioriteetidest või projektidest võiks nende tõendatud Euroopa lisandväärtusest hoolimata üldse loobuda; |
| ______________ |
| 1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266 |
Muudatusettepanek 3
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Lõige 1 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1c. tuletab meelde, et Euroopa Parlament toonitas oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis, et LIFE+ on edukalt rakendatud ning on tõestanud oma tähtsust bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja keskkonna kaitsmisel. Euroopa Parlament rõhutas, et looduse ja bioloogilise mitmekesisuse hästikindlustatud programme on ELi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vaja jätkata, pidades eelkõige silmas LIFE + ja NATURA 2000; |
Muudatusettepanek 4
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Lõige 1 d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 d. juhib tähelepanu asjaolule, et ettepaneku hinnanguline rahaline mõju on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020; |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Kõnealuste liidu rahastamisprogrammidega ei saa hõlmata kõiki keskkonna- ja kliimameetmetega seotud konkreetseid vajadusi. Keskkonna- ja kliimameetmete jaoks on vaja spetsiifilisi lähenemisviise, et tegeleda selliste küsimustega nagu eesmärkide ebaühtlane lõimimine liikmesriikide tegevusse, õigusaktide ebaühtlane ja ebapiisav rakendamine liikmesriikides ning poliitika eesmärkide ebapiisav levitamine ja propageerimine. On asjakohane jätkata programmi LIFE, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 614/2007 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta ja vastu võtta uus määrus. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega luua keskkonna ja kliimameetmete spetsiaalne rahastamisprogramm (edaspidi „programm LIFE”). | (3) Kõnealuste liidu rahastamisprogrammidega ei saa hõlmata kõiki keskkonna- ja kliimameetmetega seotud konkreetseid vajadusi. Keskkonna- ja kliimameetmete jaoks on vaja spetsiifilisi lähenemisviise, et tegeleda selliste küsimustega nagu eesmärkide ebaühtlane lõimimine liikmesriikide tegevusse, õigusaktide ebaühtlane ja ebapiisav rakendamine liikmesriikides ning poliitika eesmärkide ebapiisav levitamine ja propageerimine. On asjakohane jätkata programmi LIFE, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 614/2007 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta ja vastu võtta uus määrus. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega luua keskkonna ja kliimameetmete spetsiaalne rahastamisprogramm (edaspidi „programm LIFE”). Et saavutada liidu rahastamise oluline mõju, tuleks arendada programmi LIFE ja liidu muude programmide vastastikust täiendavust ja koostoimet. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (3 a) Käesoleva määrusega tuleks kogu programmi LIFE kehtivuse ajaks kehtestada rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus eelarvepädevatele institutsioonidele peamine lähtealus komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepaneku (institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti 17 tähenduses. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(21) Selleks et parandada keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamist ning suurendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse, tuleks programmi LIFE raames soodustada projekte, mis toetavad terviklikke lähenemisviise keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamisele. Keskkonna allprogrammi puhul peaksid need projektid ennekõike olema suunatud liidu 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku tulemuslikule haldamisele ja tugevdamisele sama direktiivi artiklis 8 ette nähtud tähtsusjärjestatud tegevuskavade, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, ning jäätmeid ja õhku käsitlevate õigusaktide rakendamise kaudu. Kuigi need projektid keskenduvad kindlaksmääratud teemadele, on nende näol tegemist mitmeotstarbeliste rakendusmehhanismidega (olles suunatud näiteks keskkonnakasule ja suutlikkuse tõstmisele), võimaldades saavutada tulemusi ka teistes poliitikavaldkondades, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). Seda liiki projekte võiks kavandada teistes keskkonnavaldkondades. Kliimameetmete allprogrammi puhul peaksid need projektid olema ennekõike suunatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiatele ja tegevuskavadele. Seda liiki projektide puhul tuleks toetada vaid teatavaid tegevusi ja meetmeid, samas kui projekti tegevusi toetavaid muid tegevusi peaks rahastama liidu teistest rahastamisprogrammidest, aga ka riiklikest, piirkondlikest ja erasektori rahalistest vahenditest. Programmi LIFE alusel eraldatavate rahaliste vahenditega tuleks kasutada ära koostoimet ja tagada sidusus liidu eri rahastamisallikate vahel, kindlustades strateegilise rõhuasetuse keskkonnale ja kliimale. | (21) Selleks et parandada keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamist ning suurendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse, tuleks programmi LIFE raames soodustada projekte, mis toetavad terviklikke lähenemisviise keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamisele. Keskkonna allprogrammi puhul peaksid need projektid ennekõike olema suunatud liidu 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku tulemuslikule haldamisele ja tugevdamisele sama direktiivi artiklis 8 ette nähtud tähtsusjärjestatud tegevuskavade, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, ning jäätmeid ja õhku käsitlevate õigusaktide rakendamise kaudu. Kuigi need projektid keskenduvad kindlaksmääratud teemadele, on nende näol tegemist mitmeotstarbeliste rakendusmehhanismidega (olles suunatud näiteks keskkonnakasule ja suutlikkuse tõstmisele), võimaldades saavutada tulemusi ka teistes poliitikavaldkondades, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). Seda liiki projekte võiks kavandada teistes keskkonnavaldkondades. Kliimameetmete allprogrammi puhul peaksid need projektid olema ennekõike suunatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiatele ja tegevuskavadele. Seda liiki projektide puhul tuleks toetada vaid teatavaid tegevusi ja meetmeid, samas kui projekti tegevusi toetavaid muid tegevusi peaks rahastama liidu teistest rahastamisprogrammidest, aga ka riiklikest, piirkondlikest ja erasektori rahalistest vahenditest. Programmi LIFE alusel eraldatavate rahaliste vahenditega tuleks kasutada ära koostoimet ja tagada sidusus liidu eri rahastamisallikate vahel, kindlustades strateegilise rõhuasetuse keskkonnale ja kliimale ning tagades ühtlasi menetluste tõhusa lihtsustamise. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Programmi LIFE rakendamise rahastamispakett moodustab 3 618 000 000 eurot. | 1. Komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepaneku („Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta”) punkti 17 tähenduses moodustab programmi LIFE rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 2014–2020 […] eurot. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 2 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) lõikes 1 osutatud kogu rahastamispaketist eraldatakse 2 713 500 000 eurot keskkonna allprogrammile; | (a) keskkonna allprogrammile eraldatakse […] eurot, mis vastab 75 % lõikes 1 osutatud kogu rahastamispaketist; |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 2 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) lõikes 1 osutatud kogu rahastamispaketist eraldatakse 904 500 000 eurot kliimameetmete allprogrammile. | (b) kliimameetmete allprogrammile eraldatakse […] eurot, mis vastab 25 % lõikes 1 osutatud kogu rahastamispaketist. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et programmi LIFE alusel antav toetus oleks kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendaks liidu teisi vahendeid. | 1. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et programmi LIFE alusel antav toetus oleks kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendaks liidu teisi vahendeid, ning tagavad ühtlasi ka lihtsustamismeetmete rakendamise. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – esimene lõik
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Artiklis 18 osutatud projektide puhul ei käsitata käibemaksu abikõlbliku kuluna. | 2. Artiklis 18 osutatud projektide puhul ei loeta käibemaksu üldjuhul abikõlblikuks kuluks. Kui projekti abisaajad ei saa käibemaksuga seotud kulusid tagasi vastava liikmesriigi käibemaksualaste õigusnormide kohaselt, siis on käibemaksukulud abikõlblikud. Seda erandit ei kohaldada siiski mittemaksukohustuslastele nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 13 lõike 1 tähenduses. |
Selgitus
Whereas the Commission's initiative to exempt the VAT from the eligible cost does in principle deserve support as it limits the backflow of money from the LIFE programme into the budgets of the respective member state, this newly introduced rules risks to become a considerable obstacle for a certain groups of beneficiaries, especially for the group of non-profit organizations, to carry out projects und the LIFE programme. Especially because such beneficiaries have in the past made a valuable contribution to the success of the LIFE programme their future access must not be endangered. In case of the beneficiary being a non-taxable person in the sense of Council Directive 2006/112/EC, namely states, regional and local government authorities and other bodies governed by public law, it shall under all circumstances be excluded form this advantageous provision.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Koosseisuliste töötajatega seotud kulud ei ole abikõlblikud, kui sellised töötajad töötavad ametnikena riigiasutustes. Muudel juhtudel on koosseisuliste töötajatega seotud kulud abikõlblikud, kui need tulenevad LIFE projektiga seotud tegevusest. |
Selgitus
The Commission's initiative to exempt the cost of permanent staff from the eligible cost risks to become a considerable obstacle for small and medium sized non-governmental organisations to carry out projects. Especially because such beneficiaries have in the past made a valuable contribution to the success of the LIFE programme their future access must not be endangered. The cost of permanent staff shall therefore be eligible if there is an existing link to the LIFE funded project, meaning that it is a cost which the beneficiary would not have been facing had he not taken on the LIFE funded project. In case of public entities being the beneficiaries of LIFE funds this advantageous exception shall however not apply.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõik 2 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) hiljemalt 30. septembriks 2017 välise vahehindamise aruande programmi LIFE (ja selle allprogrammide) kohta, mis hõlmab programmi rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte, kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste summat, programmi LIFE ja liidu teiste asjakohaste programmide vastastikust täiendavust, kõigi meetmete eesmärkide saavutamist (võimalusel tulemuste ja mõju näol), vahendite kasutamise tõhusust ning programmi Euroopa tasandi lisandväärtust, pidades silmas otsust meetmete pikendamise, muutmise või peatamise kohta. Hindamise käigus käsitletakse ka lihtsustamise ulatust, sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete panust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kui liidu prioriteedi saavutamisse. Arvesse võetakse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi. Komisjon lisab aruandele omapoolsed märkused, muu hulgas selle kohta, kuidas tuleb vahehindamise tulemusi arvesse võtta programmi LIFE rakendamisel ja eelkõige mitmeaastaste tööprogrammide koostamisel; | (a) hiljemalt 30. juuniks 2017 välise vahehindamise aruande programmi LIFE (ja selle allprogrammide) kohta, mis hõlmab programmi rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte, kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste summat, programmi LIFE ja liidu teiste asjakohaste programmide vastastikust täiendavust, kõigi meetmete eesmärkide saavutamist (võimalusel tulemuste ja mõju näol), vahendite kasutamise tõhusust ning programmi Euroopa tasandi lisandväärtust, pidades silmas otsust meetmete pikendamise, muutmise või peatamise kohta. Hindamise käigus käsitletakse ka lihtsustamise ulatust, sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete panust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kui liidu prioriteedi saavutamisse. Arvesse võetakse eelmise programmi pikaajalise mõju hindamise tulemusi. Komisjon lisab aruandele omapoolsed märkused, muu hulgas selle kohta, kuidas tuleb vahehindamise tulemusi arvesse võtta programmi LIFE rakendamisel ja eelkõige mitmeaastaste tööprogrammide koostamisel; |
MENETLUS
Pealkiri | Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamine | |||
Viited | COM(2011)0874 – C7-0498/2011 – 2011/0428(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ENVI 15.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | BUDG 15.12.2011 | |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Helga Trüpel 6.2.2012 | |||
Vastuvõtmise kuupäev | 6.9.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 30 2 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Marta Andreasen, Richard Ashworth, Reimer Böge, Zuzana Brzobohatá, Jean-Luc Dehaene, Isabelle Durant, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Jens Geier, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Claudio Morganti, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Derek Vaughan, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Maria Da Graça Carvalho, Edit Herczog, Jürgen Klute, Constanze Angela Krehl, Peter Šťastný, Georgios Stavrakakis | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Luigi Berlinguer | |||
4.6.2012
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta
( COM(2011)0874 – C7‑0498/2011 – 2011/0428(COD)
Arvamuse koostaja: Gaston Franco
LÜHISELGITUS
Programm LIFE on 1992. aastast saadik olnud uuenduslike katsetuste kasvulava ning keskkonnalaste teadmiste ja teadlikkuse kandja. Programm aitab parandada Euroopa keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist. Seoses programmi LIFE+ kehtivusaja lõppemisega on tekkinud vajadus tõhusama ja praeguste keskkonnaalaste väljakutsetega paremas kooskõlas oleva vahendi järele.
Üldine lähenemisviis ja integreeritud projektid
Kriisist tingitud eelarvepiirangute olukorras rõõmustab arvamuse koostaja programmile LIFE aastateks 2014–2020 eraldatud rahaliste vahendite mõistliku ja suhtelise suurenemise üle, arvestades kliimamuutuste alase osa lisamist kogu eelarvesse.
Integreeritud projektid on uue programmi suur uuendus. Nimetatud ambitsioonikad struktuuriprojektid lähtuvad globaalsest keskkonnaalasest lähenemisviisist ja põhinevad ELi eelarvel, riiklikel vahenditel ja riikliku- ning erasektori lisafondide vahelisel koostoimel.
Olgugi, et integreerituse idee näib ahvatlev, võib see töötada vastu programmi lihtsustamise eesmärgile. Arvestades, et erinevate fondide menetlused, graafikud ja tingimused ei ole identsed ning et kõik fonde käsitlevad määrused ei sisalda täiendavuse mõistet, tundub projekti elluviimine keeruka ülesandena. Seistes silmitsi ohuga, et mõni fondidest lükkab taotluse tagasi, peab komisjon eraldama lisagarantiid tagamaks projektide terviku toimimise, rikkumata sealjuures erinevate rahastamisvahendite eraldamise menetlustega konkurentsieeskirju.
Integreeritud projektidega rahastatakse kohalike ja piirkondlike asutuste ulatuslikke meetmeid, nagu näiteks kliimakavasid. Ometi tuleb olla ettevaatlik, et sealjuures ei ohverdataks traditsioonilisi projekte, mis on tõestanud programmi LIFE kohapealset kasulikkust ning kaasa aidanud selle populaarsusele.
Programmi LIFE projektide tervikut silmas pidades peab komisjon edendama kogemuste vahetamist, tulemusi laiemalt levitama ja lihtsustama heade tavade vahetust, et projektid ei tiirleks suletud ringis.
Prioriteetsed valdkonnad
Esile võiks tõsta näiteks järgmised prioriteedid:
- ökokoridorid, prioriteetsed liigid ja elupaigad, merekeskkond, müra, linnakeskkond (keskkonna allprogramm)
- energiatõhusus (näiteks avalike kohtade valgustus), energiametsad, jäätmetest energia tootmine, kolmanda põlvkonna kütuste edendamine (kliima allprogramm).
Ökoinnovatsioon ja erasektor
Programm LIFE peab jätkama ökoinnovatsiooni rahastamist, täiendades algatust Horisont 2020.
Lisaks õigusaktide rakendamise eesmärgile peab programm LIFE toetama ka uusi ja eksperimentaalseid lähenemisviise, eriti uue kliima- ja keskkonnaalase tehnoloogia ja menetluste katsetamist.
Samuti tuleb anda selged suunised erasektorile, et ergutada erasektorit tipptaseme arendamisele ja olla seeläbi ökoinnovatsiooni taganttõukajaks, eelkõige VKEde jaoks.
Piiriülene koostöö ja ülemeremaade ja -territooriumide kaasamine
ELis väärivad piiriülesed programmi LIFE projektid eriti suurt tähelepanu. Kuna tegu on rahvusvahelise koostööga, tunneb arvamuse koostaja heameelt ELi naaberriikide, eriti Vahemere lõunaranniku riikide kaasamise üle, eriti arvestades nimetatud piirkonna kiireloomulist lahendust nõudvaid keskkonna- ja kliimaalaseid probleeme.
Olgugi, et ELi äärepoolseimate piirkondade ligipääs LIFE projektidele on üha kasvanud, jääb nende osalus endiselt marginaalseks ning seda tuleb ergutada. Ülemeremaade ja -territooriumite väljajätmine, olgugi et need on otseses sõltuvuses neljast ELi liikmesriigist, jääb mõistetamatuks, kuna nimetatud alad moodustavad koos ELi äärepoolseimate piirkondadega maailmas ainulaadse võrgustiku, mis ulatub üle kõigi ookeanite ning hõlmab bioloogilise mitmekesisuse varasid.
Kulude abikõlblikkus
Arvamuse koostaja mõistab huvi tunnistada käibemaks ja alalise personali kulud abikõlbmatuks, et lihtsustada finantsjuhtimist ja kontrollmenetluste läbiviimist. Sellegipoolest tekitaks see liiga suurt ebavõrdsust abisaajate vahel. Nimetatud kulude abikõlblikkuse kahtluse alla seadmine ei tohi piirduda programmi LIFE rahastamisvahenditega.
Alalise personali kulude rahastamise säilitamine võimaldaks muuta ametikohad pikaajaliseks ning selle tulemusena oleksid olemas töötajad, kellel on paremad teadmised varasematest töövaldkondadest. Lisaks tundub olevat keeruline sekkuda toetuse saajate töökorralduslikesse ja töölevõtmise valikutesse.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (6 a) arvestades 2008. aasta juulis Réunioni saarel toimunud kohtumisel koostatud läkitust ja kooskõlas nõukogu 10. detsembri 2011. aasta järeldustega, milles julgustati komisjoni ja liikmesriike edendama ühist lähenemisviisi looduskaitsele kogu liidus, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades ning liikmesriikide ülemeremaades ja –territooriumitel, samuti komisjoni teatisega „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“, millega komisjon soovis laiendada ja edendada algatust BEST (bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused Euroopa ülemereterritooriumidel), peaks ülemeremaadel ja - territooriumidel olema õigus osaleda liidu programmides tingimustel, mis on sätestatud nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuses 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega1. |
| _____________ |
| 1 ELT L 314, 30.11.2001, lk 1. |
Selgitus
Programm LIFE tuleb avada ELi ülemeremaadele tervikuna (sealhulgas äärepoolseimatele piirkondadele ja ülemeremaadele ja -territooriumitele), et kaitsta neid piirkondi, kus bioloogiline mitmekesisus on kõige suuremas ohus.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(10) Keskkonna- ja kliimanõuded tuleks lõimida liidu poliitikavaldkondadesse ja tegevusse. Seetõttu peaks programm LIFE täiendama liidu teisi rahastamisprogramme, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning programmi Horisont 2020. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sellise vastastikuse täiendavuse kõikidel tasanditel. Liidu tasandil tuleks vastastikuse täiendavuse tagamiseks seada sisse struktureeritud koostöö programmi LIFE ning ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud ühiselt hallatavate liidu rahastamisprogrammide vahel, eelkõige selleks, et edendada selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad integreeritud projekte või millega toetatakse programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Programmi LIFE raames tuleks ka julgustada Horisont 2020 keskkonna- ja kliimaalase teadus- ja uuendustegevuse tulemuste kasutuselevõttu. Sellega seoses tuleks programmi raames pakkuda kaasrahastamise võimalust keskkonna ja kliima seisukohalt selgelt kasulikele projektidele, et tagada koostoime. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine. | (10) Keskkonna- ja kliimanõuded tuleks lõimida liidu poliitikavaldkondadesse ja tegevusse. Seetõttu peaks programm LIFE täiendama liidu teisi rahastamisprogramme, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning programmi Horisont 2020. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sellise vastastikuse täiendavuse kõikidel tasanditel. Liidu tasandil tuleks vastastikuse täiendavuse tagamiseks seada sisse struktureeritud koostöö programmi LIFE ning ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud ühiselt hallatavate liidu rahastamisprogrammide vahel, eelkõige selleks, et edendada selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad integreeritud projekte või millega toetatakse programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Õigusliku selguse ja integreeritud projektide praktilise teostatavuse tagamiseks tuleks liidu fondide ja integreeritud projektide vaheline koostöö selgesti sätestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu ../../… määruses (EL) nr .../…/… (millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006)1. Tuleks sisse seada konkreetne korraldus koostöö alustamiseks varases etapis, et partnerluslepingute ja tegevusprogrammide koostamisel saaks arvesse võtta integreeritud projektide eeliseid. Programmi LIFE raames tuleks ka julgustada Horisont 2020 keskkonna- ja kliimaalase teadus- ja uuendustegevuse tulemuste kasutuselevõttu. Sellega seoses tuleks programmi raames pakkuda kaasrahastamise võimalust keskkonna ja kliima seisukohalt selgelt kasulikele projektidele, et tagada koostoime. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine, samuti on vaja tagada, et rahalised netoinvesteeringud käesolevas määruses määratletud eesmärkide saavutamiseks ei väheneks. |
| ____________ |
| |
Selgitus
Integreeritud projektid kujutavad endast väga lootustandvat ja konkreetset süvalaiendamise vahendit. Et see oleks ka praktikas teostatav, on juba varajases etapis vaja sisse seada tihe koostöö ühise strateegilise raamistiku vahendite ja LIFE projektide haldamise vahel. Partnerluslepingute ja tegevusprogrammide väljatöötamise käigus tuleb kasutada võimalust suurendada ELi eelarve kulutõhusust ja sidusust ning tõhustada integreeritud projektide abil keskkonna- ja kliimavaldkonna õigusaktide rakendamist. Arvesse võttes Euroopa Parlamendi korduvat palvet, et kõigis ELi rahalistes vahendites võetaks läbivalt arvesse jätkusuutlikkust, tuleks ühissätete määruses selgesti sätestada koostöö LIFE projektidega.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(12) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (edaspidi „ressursitõhusa Euroopa tegevuskava”) on sätestatud vahe-eesmärgid ja meetmed, mis on vajalikud selleks, et suunata liit teele, mis viib ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduskasvuni. Seetõttu tuleks keskkonna ja ressursitõhususe prioriteetses valdkonnas toetada liidu keskkonnapoliitika tulemuslikku rakendamist avalikus ja erasektoris, eelkõige ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga hõlmatud keskkonnasektorite puhul, hõlbustades uute lahenduste ja parimate tavade väljatöötamist ja jagamist. Samas tuleks sellest valdkonnast välja jätta need ökoinnovatsiooniga seotud tegevused, mis kattuvad programmiga Horisont 2020. | (12) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (edaspidi „ressursitõhusa Euroopa tegevuskava”) on sätestatud vahe-eesmärgid ja meetmed, mis on vajalikud selleks, et suunata liit teele, mis viib ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduskasvuni. Seetõttu tuleks keskkonna ja ressursitõhususe prioriteetses valdkonnas toetada liidu keskkonnapoliitika tulemuslikku rakendamist avalikus ja erasektoris, eelkõige ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga hõlmatud keskkonnasektorite puhul, hõlbustades uute lahenduste ja parimate tavade väljatöötamist ja jagamist. Koostoimes programmiga Horisont 2020 ja ilma et see mõjutaks kummagi programmi eripärasid, on programmi LIFE eesmärk rahastada ökoinnovatsioonialaseid meetmeid ja tutvustamistegevust. Seeläbi aitab programm LIFE kaasa strateegias „Euroopa 2020” ette nähtud ökotehnoloogiasektori ja rohelise majanduse hoogustamisele. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(16) Kliimamuutuste leevendamise prioriteetses valdkonnas tuleks aidata kaasa liidu kliimapoliitika ja kliimaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, eelkõige seoses kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandlusega, maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitleva poliitikaga, heitkogustega kauplemise süsteemiga, liikmesriikide jõupingutustega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, süsiniku kogumise ja säilitamisega, taastuvenergiaga, energiatõhususega, transpordi ja kütustega, osoonikihi kaitsega ja fluoritud gaasidega. | (16) Kliimamuutuste leevendamise prioriteetses valdkonnas tuleks aidata kaasa liidu kliimapoliitika ja kliimaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, eelkõige seoses kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandlusega, maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitleva poliitikaga, heitkogustega kauplemise süsteemiga, liikmesriikide jõupingutustega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, süsiniku kogumise ja säilitamisega, taastuvenergiaga linna-, põllumajandus-, mägi- või hõredalt asutatud piirkondades, jäätmete taaskasutamise ja biogaasi tootmisega, energiatõhususega, avalike kohtade valgustusega, transpordi ja kütustega, eriti kolmanda põlvkonna kütustega, osoonikihi kaitsega ja fluoritud gaasidega. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(17) Euroopas ja mujal maailmas on juba näha kliimamuutuste esimesi tagajärgi, näiteks üleujutusi ja põuda põhjustavaid äärmuslikke ilmastikutingimusi ning temperatuuri ja merevee taseme tõusu. Seega tuleks kliimamuutustega kohanemise prioriteetses valdkonnas aidata kaasa kirjeldatud tagajärgedega kohanemisele elanike seas, majandussektorites ja piirkondades, et konkreetsete kohanemismeetmete ja strateegiate abil tagada liidu suurem vastupidavus. Selles valdkonnas võetavad meetmed peaksid täiendama kodanikukaitse rahastamisvahendi raames abikõlblikke meetmeid. | (17) Euroopas ja mujal maailmas on juba näha kliimamuutuste esimesi tagajärgi, näiteks üleujutusi ja põuda põhjustavaid äärmuslikke ilmastikutingimusi ning temperatuuri, merevee taseme tõusu ja invasiivsete võõrliikide vohamist. Seega tuleks kliimamuutustega kohanemise prioriteetses valdkonnas aidata kaasa kirjeldatud tagajärgedega kohanemisele elanike seas, majandussektorites ja piirkondades, et konkreetsete kohanemismeetmete ja strateegiate abil tagada liidu suurem vastupidavus. Selles valdkonnas võetavad meetmed peaksid täiendama kodanikukaitse rahastamisvahendi ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020 ettenähtud invasiivsete võõrliikide vastu võitlemise alase uue konkreetse rahastamisvahendi raames abikõlblikke meetmeid. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(30) Et tagada liidu rahaliste vahendite parim võimalik kasutamine ja Euroopa tasandi lisandväärtus, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu õigusakte seoses projektide valimisel kohaldatavate abikõlblikkuse kriteeriumide, integreeritud projektide geograafilise tasakaalu tagamise kriteeriumide ja valdkondlike prioriteetide suhtes kohaldatavate tulemusnäitajate määratlemiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. | (30) Et tagada liidu rahaliste vahendite parim võimalik kasutamine ja Euroopa tasandi lisandväärtus, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu õigusakte seoses projektide valimisel kohaldatavate abikõlblikkuse kriteeriumide ja valdkondlike prioriteetide suhtes kohaldatavate tulemusnäitajate määratlemiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
Selgitus
Tuleks eelistada väärtuspõhist, mitte geograafilisel tasakaalul põhinevat valikusüsteemi, et tagada õiglane ja tõeline konkurents Euroopa tasandil, mis soosib kõrge lisandväärtusega projekte, mille tulemustest saaks kasu EL tervikuna.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Programmi LIFE rakendamise rahastamispakett moodustab 3 618 000 000 eurot. | 1. Programmi LIFE rakendamise rahastamispakett moodustab 3 618 000 000 eurot. Vähemalt 78% LIFE eelarvevahenditest kasutatakse projektide tegevustoetuseks. |
Selgitus
Turvalisuse ja loetavuse huvides peab perioodi 2014–2020 eelarve jaotus eri rahastamisliikide (tegevustoetus, valitsusväliste organisatsioonide toetused ja programmi tegevuseelarve) vahel olema esitatud määruses, nagu see praegu on.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kolmandate riikide osalemine programmis LIFE | Kolmandate riikide ning ülemeremaade ja -territooriumite osalemine programmis LIFE |
Programmis LIFE võivad osaleda järgmised riigid: | Programmis LIFE võivad osaleda järgmised riigid ja territooriumid: |
| -(a) otsuses 2001/822/EÜ osutatud ülemeremaad ja -territooriumid; |
(a) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisteks olevad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid; | (a) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisteks olevad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid; |
(b) kandidaatriigid, võimalikud kandidaatriigid ning liiduga ühinevad riigid; | (b) kandidaatriigid, võimalikud kandidaatriigid ning liiduga ühinevad riigid; |
(c) Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riigid; | (c) Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riigid; |
(d) riigid, mis on saanud Euroopa Keskkonnaameti liikmeks vastavalt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 993/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta. | (d) riigid, mis on saanud Euroopa Keskkonnaameti liikmeks vastavalt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 993/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta. |
Osalemine peab vastama tingimustele, mis on sätestatud vastavates kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes, millega nähakse ette liidu programmides osalemise üldpõhimõtted. | Osalemine peab vastama tingimustele, mis on sätestatud otsuses 2001/822/EÜ, vastavates kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes, millega nähakse ette liidu programmides osalemise üldpõhimõtted. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad vastavalt oma sellekohastele kohustustele programmi LIFE kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondiga, Euroopa Sotsiaalfondiga, Ühtekuuluvusfondiga, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, et tekitada koostoime, eriti artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektide puhul, ning et toetada programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Liidu tasandil toimub kooskõlastamine määruse (EL) nr … (ühise strateegilise raamistiku määrus) artiklis 10 osutatud ühise strateegilise raamistiku põhjal. | 3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad vastavalt oma sellekohastele kohustustele programmi LIFE kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondiga, Euroopa Sotsiaalfondiga, Ühtekuuluvusfondiga, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, et tekitada koostoime, eriti artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektide puhul, kaasa arvatud direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt tähtsuse järjekorda pandud tegevuskava loomine, ning et toetada programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Liidu tasandil toimub kooskõlastamine määruse (EL) nr … (ühise strateegilise raamistiku määrus) artiklis 10 osutatud ühise strateegilise raamistiku põhjal. |
Selgitus
LIFE programm peaks aitama strateegiliselt kaasa Natura 2000 rahastamisele. On oluline luua riiklikud ja piirkondlikud tähtsuse järjekorda pandud tegevuskavad, nagu nõutakse elupaikade direktiivis.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– bioloogiline mitmekesisus, | – loodus ja bioloogiline mitmekesisus, |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) toetada terviklike lähenemisviiside kasutamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide alusel kavade ja programmide rakendamiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesi, jäätmed ja õhk; | (b) toetada terviklike lähenemisviiside kasutamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide alusel kavade ja programmide rakendamiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesi, jäätmed, õhk, müra ja linnakeskkond; |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Bioloogilise mitmekesisuse prioriteetse valdkonna erieesmärgid | Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetse valdkonna erieesmärgid |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Keskkonna allprogrammi bioloogilise mitmekesisuse prioriteetse valdkonna erieesmärgid on eelkõige alljärgnevad: | Keskkonna allprogrammi looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetse valdkonna erieesmärgid on eelkõige alljärgnevad: |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) toetada direktiivi 92/43/EMÜ artikli 3 alusel loodud Natura 2000 võrgustiku edasist arendamist, rakendamist ja haldamist, eelkõige direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 8 osutatud tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks terviklike lähenemisviiside kasutamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist; | (b) toetada direktiivi 92/43/EMÜ artikli 3 alusel loodud Natura 2000 võrgustiku edasist arendamist, rakendamist ja haldamist, eelkõige direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 8 osutatud tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks terviklike lähenemisviiside kasutamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist, et aidata säilitada ökoloogilisi koridore; |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – punkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b a) arendada Natura 2000 merevõrgustikku ja tagada, et see oleks kooskõlas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning direktiivi 2008/56/EÜ alusel võetavate meetmetega; |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Selliste projektide puhul, mis moodustavad osa kliimameetmete allprogrammist, tuleks püüelda võimalikult suure sünergia poole keskkonna-alaste eesmärkidega, eelkõige samaaegse tegevuse osas kliima ja bioloogilise mitmekesisuse alal. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – punkt d
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d) integreeritud projektid peamiselt looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas, | (d) integreeritud projektid peamiselt looduse, vee, jäätmete, õhu, müra, linnakeskkonna, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas, |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektidesse tuleb vajaduse korral kaasata sidusrühmad ning need peavad võimalusel edendama kooskõla liidu teiste rahastamisallikatega ja nende allikate kasutusele võtmist. | 3. Artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektidesse tuleb kaasata sidusrühmad ning need peavad võimalusel edendama kooskõla liidu teiste rahastamisallikatega ja nende allikate kasutusele võtmist. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Komisjon tagab integreeritud projektide rahastamise otsustamisel geograafilise tasakaalu vastavalt ülesannete jagamise ja solidaarsuse põhimõtetele. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 30, et vajaduse korral määrata kindlaks geograafilise tasakaalu kriteeriumid, mida kohaldatakse artikli 18 punktis d osutatud teemavaldkondade suhtes. | Komisjon tagab integreeritud projektide rahastamise otsustamisel projektide väljavalimise väärtuspõhise süsteemi alusel. |
Selgitus
Tuleks eelistada väärtuspõhist, mitte geograafilisel tasakaalul põhinevat valikusüsteemi, et tagada õiglane ja tõeline konkurents Euroopa tasandil, mis soosib kõrge lisandväärtusega projekte, mille tulemustest saaks kasu EL tervikuna.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Artiklis 18 osutatud projektide puhul ei käsitata käibemaksu abikõlbliku kuluna. | 2. Artiklis 18 osutatud projektide puhul käsitatakse käibemaksu ja alaliste töötajatega seotud personalikulusid abikõlbliku kuluna. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) iga allprogrammi puhul rahaliste vahendite jaotus prioriteetsete valdkondade vahel ja eri rahastamisliikide vahel; | välja jäetud |
Selgitus
Rahaliste vahendite eraldamine ei tohi olla ette määratud, et mitte jätta teatud valdkondi vahenditest ilma. Tuleb eelistada paindlikumat lähenemisviisi. Tuleb eelistada paindlikumat lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
c) mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud ajavahemiku vältel rahastatavate projektide temaatilised prioriteedid; | c) mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud ajavahemiku vältel rahastatavate projektide temaatilised soovituslikud prioriteedid; |
Selgitus
Rahaliste vahendite eraldamine ei tohi olla ette määratud, et mitte jätta teatud valdkondi vahenditest ilma. Tuleb eelistada paindlikumat lähenemisviisi. Tuleb eelistada paindlikumat lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Komisjon kontrollib korrapäraselt programmi LIFE ja selle allprogrammide rakendamist, sealhulgas kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste summat, ning teavitab neist. Samuti uurib komisjon programmi LIFE ja liidu teiste, täiendavate programmide vahelist koostoimet ning eelkõige programmi LIFE allprogrammide vahelist koostoimet. | 1. Komisjon kontrollib iga-aastaselt programmi LIFE ja selle allprogrammide rakendamist, sealhulgas kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste summat, ning teavitab neist Euroopa Parlamenti. Samuti uurib komisjon programmi LIFE ja liidu teiste, täiendavate programmide vahelist koostoimet ning eelkõige programmi LIFE allprogrammide vahelist koostoimet. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Komisjon teeb korrapäraselt avalikkusele kättesaadavaks programmi LIFE raames rahastatud erinevate projektide kõige kõnekamad tulemused, et lihtsustada kogemuste ja heade tavade vahetust Euroopa Liidus. |
MENETLUS
Pealkiri | Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamine | |||
Viited | COM(2011)0874 – C7-0498/2011 – 2011/0428(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ENVI 15.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | ITRE 15.12.2011 | |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Gaston Franco 20.1.2012 | |||
Arutamine parlamendikomisjonis | 24.4.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 31.5.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 53 1 1 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Gabriele Albertini, Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Christian Ehler, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Marisa Matias, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Jens Rohde, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Patrizia Toia, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Francesco De Angelis, Ioan Enciu, Vicente Miguel Garcés Ramón, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Ivailo Kalfin, Seán Kelly, Holger Krahmer, Zofija Mazej Kukovič, Vladimír Remek | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Franziska Keller | |||
17.7.2012
REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
regionaalarengukomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta
( COM(2011)0874 – C7‑0498/2011 – 2011/0428(COD) )
Arvamuse koostaja: Patrice Tirolien
LÜHISELGITUS
Programm LIFE on peamine ühenduse keskkonnakaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutustega kohanemise poliitika otsese rahastamise vahend.
Komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta nimetatakse kliimamuutuste vastu võitlemist kui olulist valdkonda, millega kaasneb sellele programmile, mille eesmärgid moodustavad Euroopa 2020. aasta strateegia tuumiku, ette nähtud eelarve läbivaatamine. Keskkonnapoliitikale suurema tähelepanu pööramine on hädavajalik jätkusuutlikuks majanduskasvuks Euroopa Liidus.
Arvamuse koostaja toetab täielikult komisjoni eesmärki tõhustada koostoimet programmi LIFE ja ühtekuuluvuspoliitika fondide vahel, eelkõige pilootprojektide läbiviimisel, mitmeaastase kavandamise edendamisel või integreeritud projektide kasutusele võtmisel. Kuid arvamuse koostaja on seisukohal, et tuleb anda selgitusi selle kohta, kui tõhusalt on seotud omavahel programmid, mille juhtimisviisis on suuri erinevusi.
Arvamuse koostaja on arvamusel, et käibemaksu ja töötajate kulude väljajätmine projekti rahastamisest oleks takistav. Selline otsus näib projekti algatajate tehnilise ja haldussuutlikkuse lihtsustamise ja tugevdamise eesmärkide saavutamise osas kujunevat isegi negatiivseks. Lisaks sellele on arvamuse koostaja veendunud, et on oluline säilitada võimaluse korral osa ühtekuuluvuspoliitika finantseeskirjadest tulenevatest põhimõtetest.
Vaidlusi tekitava geograafilise tasakaalu küsimuse puhul projektide valimisel toetab arvamuse koostaja kaasrahastamise määra tõstmist mõnede eriti tundlike ökosüsteemidega geograafiliselt ebasoodsate tingimustega piirkondades.
Kuigi programm LIFE peaks toetama kohalike projektide dünaamikat, aitavad integreeritud projektid kaasa programmi puudutava teadlikkuse suurendamisele ja tagada parema kooskõla teiste Euroopa Liidu prioriteetsete tegevusvaldkondadega. Seega tuleb integreeritud projektide puhul leida õiglasem geograafiline tasakaal, et kõik liikmesriigid nendest täiel määral kasu saaksid. Seda liiki tegevus suurendab oluliselt programmi LIFE võimendavat mõju. Sellega seoses on arvamuse koostaja teinud ettepaneku tõsta nende projektide kaasfinantseerimise määra ja nõuab, et ühenduse strateegilise raamistiku väljatöötamisel võetakse arvesse ka programmi LIFE.
Arvamuse koostaja peab vajalikuks tugevdada valgaladega seotud käsitlusviisi ja esitas seetõttu muudatusettepanekud merekeskkonna haldamise edendamise ning parema koordineerimise tõhustamise kohta ELi välismeetmetega. Ta soovib, et ülemeremaade ja -territooriumide projektide algatajate staatus oleks selgelt tunnustatud kooskõlas nende tihedate partnerlussuhtega ELiga ja asjaoluga, et nad on osa liikmesriikidest.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Regionaalarengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (7 a) Arvestades, et keskkonnale ja kliimale avalduva kahjuliku mõju põhjusi võib sageli otsida liidu läheduses asuvate riikide tegevusest, tuleks seega erilist tähelepanu pöörata liidu välispiiridele, ülemeremaadele ja -territooriumidele ning äärepoolseimatele piirkondadele ja tagada vajalikud strateegilised garantiid ning vältida keskkonna kahjustamist; arvestades samuti, et Prantsusmaa äärepoolseimad piirkonnad on võrgustikust Natura 2000 välja jäetud, sest direktiivides 92/43/EÜ ja 2009/147/EÜ ei võeta arvesse ega ei loetleta nende piirkondade loomastikku, taimestikku ja elupaiku; võttes arvesse 2008. aasta juulis Réunioni saarel toimunud kohtumisel koostatud läkitust ja kooskõlas nõukogu 10. detsembri 2011. aasta järeldustega, milles julgustati komisjoni ja liikmesriike edendama ühist lähenemisviisi looduskaitsele kogu liidus, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades ning liikmesriikide ülemeremaades ja –territooriumidel, samuti vastavalt komisjoni teatisele „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020”, milles komisjon võtab endale ülesandeks edendada ja arendada algatust BEST (Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused Euroopa ülemereterritooriumidel), tuleks seega käesolevas määruses keskkonna allprogrammi osana muuta bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades pidevaks kindlaksmääratud prioriteetseks valdkonnaks, tagades ühtlasi kooskõla algatuse BEST ettevalmistava meetmega, mis võeti kasutusele 2011. aastal ja on osutunud väga edukaks; ning nagu on sätestatud nõukogu otsuse 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus”)1 artiklis 58, võivad ülemeremaad ja -territooriumid osaleda ühenduse programmides vastavalt programmi tingimustele ja selle liikmesriigi suhtes, millega ülemeremaad ja -territooriumid on seotud, kohaldatavale korrale. |
| _________________ |
| 1 ELT L 314, 30.11.2001, lk 1. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(10) Keskkonna- ja kliimanõuded tuleks lõimida liidu poliitikavaldkondadesse ja tegevusse. Seetõttu peaks programm LIFE täiendama liidu teisi rahastamisprogramme, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning programmi Horisont 2020. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sellise vastastikuse täiendavuse kõikidel tasanditel. Liidu tasandil tuleks vastastikuse täiendavuse tagamiseks seada sisse struktureeritud koostöö programmi LIFE ning ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud ühiselt hallatavate liidu rahastamisprogrammide vahel, eelkõige selleks, et edendada selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad integreeritud projekte või millega toetatakse programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Programmi LIFE raames tuleks ka julgustada Horisont 2020 keskkonna- ja kliimaalase teadus- ja uuendustegevuse tulemuste kasutuselevõttu. Sellega seoses tuleks programmi raames pakkuda kaasrahastamise võimalust keskkonna ja kliima seisukohalt selgelt kasulikele projektidele, et tagada koostoime. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine. | (10) Keskkonna- ja kliimanõuded tuleks lõimida liidu poliitikavaldkondadesse ja tegevusse. Seetõttu peaks programm LIFE täiendama liidu teisi rahastamisprogramme, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning programmi Horisont 2020. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sellise vastastikuse täiendavuse kõikidel tasanditel. Liidu tasandil tuleks vastastikuse täiendavuse tagamiseks seada sisse struktureeritud koostöö programmi LIFE ning ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud ühiselt hallatavate liidu rahastamisprogrammide vahel, eelkõige selleks, et edendada selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad integreeritud projekte või millega toetatakse programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Programmi LIFE integreeritud projektide õigusliku selguse ja praktilise teostatavuse tagamiseks peab määruses (EL) nr .../... [ühissätete määrus] olema selgelt sätestatud teiste liidu fondide ja integreeritud projektide vaheline koostöö. Varases etapis koostöö alustamiseks tuleks kehtestada erikord, mille kohaselt partnerluslepingute ja tegevusprogrammide või maaelu arengu programmide väljatöötamisel võetakse arvesse integreeritud projektide eeliseid. Programmi LIFE raames tuleks ka julgustada Horisont 2020 keskkonna- ja kliimaalase teadus- ja uuendustegevuse tulemuste kasutuselevõttu. Sellega seoses tuleks programmi raames pakkuda kaasrahastamise võimalust keskkonna ja kliima seisukohalt selgelt kasulikele projektidele, et tagada koostoime. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(11) Liidu peamisteks ülesanneteks jäävad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamine ja ümberpööramine, ressursitõhususe suurendamine ning keskkonna ja tervisega seotud küsimuste käsitlemine. Need ülesanded nõuavad suuremaid jõupingutusi liidu tasandil, et pakkuda lahendusi ja parimaid tavasid, mis aitavad saavutada komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”) seatud eesmärgid. Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja ka paremat juhtimist, eelkõige teadlikkuse tõstmise ja sidusrühmade kaasamise kaudu. Seetõttu tuleks keskkonna allprogrammi jaoks määratleda kolm prioriteetset tegevusvaldkonda: keskkond ja ressursitõhusus, bioloogiline mitmekesisus ning keskkonnaalane juhtimine ja teave. Programmi LIFE kaudu rahastatavate projektide kaudu peaks olema võimalik aidata kaasa enam kui ühe prioriteetse valdkonna erieesmärkide saavutamisele ning neis peaks saama osaleda enam kui üks liikmesriik. | (11) Liidu peamisteks ülesanneteks jäävad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamine ja ümberpööramine, ressursitõhususe suurendamine ning keskkonna ja tervisega seotud küsimuste käsitlemine. Need ülesanded nõuavad suuremaid jõupingutusi liidu tasandil, et pakkuda lahendusi ja parimaid tavasid, mis aitavad saavutada komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”) seatud eesmärgid. Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja ka paremat juhtimist, eelkõige teadlikkuse tõstmise ja sidusrühmade kaasamise kaudu. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et liit, tunnustades äärepoolseimates piirkondades bioloogilise mitmekesisuse säilitamise olulisust, toetaks vabatahtlikku kava, mille eesmärk on edendada algatuse BEST kaitset ja säästlikku kasutamist äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349 ning mille suhtes liidu õigusakte looduskaitse valdkonnas (direktiivid 92/43/EÜ ja 2009/147/EÜ) ei kohaldata, lähtudes liidu looduskaitsepoliitika, eelkõige Natura 2000 raames omandatud kogemustest. Seetõttu tuleks keskkonna allprogrammi jaoks määratleda neli prioriteetset tegevusvaldkonda: keskkond ja ressursitõhusus, bioloogiline mitmekesisus, keskkonnaalane juhtimine ja teave ning BEST äärepoolseimates piirkondades. Programmi LIFE kaudu rahastatavate projektide kaudu peaks olema võimalik aidata kaasa enam kui ühe prioriteetse valdkonna erieesmärkide saavutamisele ning neis peaks saama osaleda enam kui üks liikmesriik. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(13) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (edaspidi „liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020”) on esitatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamise ja ümberpööramise eesmärgid. Nende eesmärkide hulka kuulub muu hulgas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta täielik rakendamine, aga ka ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamine ja taastamine. Programm LIFE peaks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama. Seetõttu tuleks bioloogilise mitmekesisuse prioriteetses valdkonnas keskenduda nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku rakendamisele ja haldamisele, eelkõige seoses tähtsusjärjestatud tegevuskavadega, mis on ette nähtud nimetatud direktiivi artiklis 8, bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade väljatöötamisele ja levitamisele, direktiividele 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ, aga ka bioloogilise mitmekesisusega seotud laiematele probleemidele, mis on määratletud liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegias 2020. | (13) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (edaspidi „liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020”) on esitatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamise ja ümberpööramise eesmärgid. Nende eesmärkide hulka kuulub muu hulgas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta täielik rakendamine, aga ka ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamine ja taastamine. Programm LIFE peaks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama. Seetõttu tuleks bioloogilise mitmekesisuse prioriteetses valdkonnas keskenduda nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku rakendamisele ja haldamisele, eelkõige seoses tähtsusjärjestatud tegevuskavadega, mis on ette nähtud nimetatud direktiivi artiklis 8, bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade väljatöötamisele ja levitamisele, direktiividele 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ, aga ka bioloogilise mitmekesisusega seotud laiematele probleemidele, mis on määratletud liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegias 2020. Programmi LIFE panust Natura 2000 võrgustiku iga-aastastesse rahastamisvajadustesse tuleks vaadelda ja kindlaks määrata teistest liidu rahalistest vahenditest pärinevate tagatud bioloogilise mitmekesisusega seotud kulude kontekstis. Oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” kutsus Euroopa Parlament komisjoni ja liikmesriike üles tagama Natura 2000 võrgustiku piisava rahastamise kindlustamiseks aastas vähemalt 5,8 miljardi euro eraldamise ELi ja liikmesriikide rahalistest vahenditest ning asjakohaste rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise erinevatest ELi fondidest (nt ÜPP vahendid, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, tõukefondid ja suurendatud vahenditega LIFE+ fond), kindlustades ühtlasi nende fondide parema koordineerituse ja sidususe, muu hulgas integreeritud projektide põhimõtte rakendamise kaudu, millega liidu rahaliste vahendite saamine muudetakse eri piirkondadele läbipaistvamaks. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (14 a) Selleks et optimeerida LIFE programmi vahendite kasutamist, tuleks toetada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kliimamuutuste mõju leevendamise meetmete eesmärkide vahelise koostoime loomist, eelkõige kohalikke ökosüsteeme kaitsvate projektide edendamise teel. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(16) Kliimamuutuste leevendamise prioriteetses valdkonnas tuleks aidata kaasa liidu kliimapoliitika ja kliimaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, eelkõige seoses kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandlusega, maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitleva poliitikaga, heitkogustega kauplemise süsteemiga, liikmesriikide jõupingutustega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, süsiniku kogumise ja säilitamisega, taastuvenergiaga, energiatõhususega, transpordi ja kütustega, osoonikihi kaitsega ja fluoritud gaasidega. | (16) Kliimamuutuste leevendamise prioriteetses valdkonnas tuleks aidata kaasa liidu kliimapoliitika ja kliimaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, toetades eelkõige koostoimet teiste keskkonnaeesmärkidega, näiteks bioloogilise mitmekesisusega, sellistes valdkondades nagu kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandlus, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus, looduslike CO2 sidujate kaitse, ökosüsteemiga arvestav arendustegevus taastuvenergia, jäätmete taaskasutamise ja biogaasi tootmise, energiatõhususe, transpordi ja kütuste, osoonikihi kaitse ja fluoritud gaaside valdkonnas. |
Selgitus
Jäätmekäitlus ja taaskasutamine on oluline kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse kuuluv vastus. Tuleks ergutada kõnealuse tegevuse säästvat majandamist.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(17) Euroopas ja mujal maailmas on juba näha kliimamuutuste esimesi tagajärgi, näiteks üleujutusi ja põuda põhjustavaid äärmuslikke ilmastikutingimusi ning temperatuuri ja merevee taseme tõusu. Seega tuleks kliimamuutustega kohanemise prioriteetses valdkonnas aidata kaasa kirjeldatud tagajärgedega kohanemisele elanike seas, majandussektorites ja piirkondades, et konkreetsete kohanemismeetmete ja strateegiate abil tagada liidu suurem vastupidavus. Selles valdkonnas võetavad meetmed peaksid täiendama kodanikukaitse rahastamisvahendi raames abikõlblikke meetmeid. | (17) Euroopas ja mujal maailmas on juba näha kliimamuutuste esimesi tagajärgi, näiteks üleujutusi ja põuda põhjustavaid äärmuslikke ilmastikutingimusi ning temperatuuri ja merevee taseme tõusu. Seega tuleks kliimamuutustega kohanemise prioriteetses valdkonnas aidata kaasa kirjeldatud tagajärgedega kohanemisele elanike seas, majandussektorites ja piirkondades, et konkreetsete kohanemismeetmete ja strateegiate abil tagada vastupanuvõimelisem keskkond. Selles valdkonnas võetavad meetmed peaksid täiendama kodanikukaitse rahastamisvahendi raames abikõlblikke meetmeid ning keskenduma peamiselt ökosüsteemil põhinevatele lähenemisviisidele, toetades teiste keskkonnaeesmärkidega kaasnevat kulutõhusat kasu. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(21) Selleks et parandada keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamist ning suurendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse, tuleks programmi LIFE raames soodustada projekte, mis toetavad terviklikke lähenemisviise keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamisele. Keskkonna allprogrammi puhul peaksid need projektid ennekõike olema suunatud liidu 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku tulemuslikule haldamisele ja tugevdamisele sama direktiivi artiklis 8 ette nähtud tähtsusjärjestatud tegevuskavade, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, ning jäätmeid ja õhku käsitlevate õigusaktide rakendamise kaudu. Kuigi need projektid keskenduvad kindlaksmääratud teemadele, on nende näol tegemist mitmeotstarbeliste rakendusmehhanismidega (olles suunatud näiteks keskkonnakasule ja suutlikkuse tõstmisele), võimaldades saavutada tulemusi ka teistes poliitikavaldkondades, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). Seda liiki projekte võiks kavandada teistes keskkonnavaldkondades. Kliimameetmete allprogrammi puhul peaksid need projektid olema ennekõike suunatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiatele ja tegevuskavadele. Seda liiki projektide puhul tuleks toetada vaid teatavaid tegevusi ja meetmeid, samas kui projekti tegevusi toetavaid muid tegevusi peaks rahastama liidu teistest rahastamisprogrammidest, aga ka riiklikest, piirkondlikest ja erasektori rahalistest vahenditest. Programmi LIFE alusel eraldatavate rahaliste vahenditega tuleks kasutada ära koostoimet ja tagada sidusus liidu eri rahastamisallikate vahel, kindlustades strateegilise rõhuasetuse keskkonnale ja kliimale. | (21) Selleks et parandada keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamist ning suurendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse, tuleks programmi LIFE raames soodustada projekte, mis toetavad terviklikke lähenemisviise keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamisele. Keskkonna allprogrammi puhul peaksid need projektid ennekõike olema suunatud liidu 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku tulemuslikule haldamisele ja tugevdamisele sama direktiivi artiklis 8 ette nähtud tähtsusjärjestatud tegevuskavade, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, ning jäätmeid ja õhku käsitlevate õigusaktide rakendamise kaudu. Kuigi need projektid keskenduvad kindlaksmääratud teemadele, on nende näol tegemist mitmeotstarbeliste rakendusmehhanismidega (olles suunatud näiteks keskkonnakasule ja suutlikkuse tõstmisele), võimaldades saavutada tulemusi ka teistes poliitikavaldkondades, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). Seda liiki projekte võiks kavandada teistes keskkonnavaldkondades. Kliimameetmete allprogrammi puhul peaksid need projektid olema ennekõike suunatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiatele ja tegevuskavadele. Seda liiki projektide puhul tuleks toetada vaid teatavaid tegevusi ja meetmeid, samas kui projekti tegevusi toetavaid muid tegevusi peaks rahastama liidu teistest rahastamisprogrammidest, aga ka riiklikest, piirkondlikest ja erasektori rahalistest vahenditest. Programmi LIFE alusel eraldatavate rahaliste vahenditega tuleks kasutada ära koostoimet ja tagada sidusus liidu eri rahastamisallikate vahel, kindlustades strateegilise rõhuasetuse keskkonnale ja kliimale. Integreeritud projektid toovad kasu ka teistele fondidele, suurendades nende suutlikkust võtta vastu toetusi keskkonna ja kliimaga seotud kulude katteks. Võttes arvesse integreeritud projektide lähenemisviisi uudsust ja laiaulatuslike kogemuste puudumist, tuleks sidusrühmi ettevalmistusfaasis vajaduse korral toetada suurema kaasrahastamise määra ja tehnilise abiga. Lisaks peaks kaheetapiline valimisprotsess lihtsustama rakendamisfaasi. Edukate integreeritud lähenemisviisidega seotud teabe vahetamist tuleks hõlbustada, kaasates sellesse kõik asjakohased haldussektorid ja sidusrühmad. Esimeste programmitöö perioodi aastate kogemuse põhjal tuleks analüüsida neid tegureid, mis on integreeritud projektide sujuva toimimise ja edukuse jaoks määrava tähtsusega. Nimetatud analüüsi alusel ja olemasolevatest rahalistest vahenditest sõltuvalt võib integreeritud projektide kohaldamisalasse lisada uusi valdkondi. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (21 b) Integreeritud projektide edu sõltub tihedast koostööst programmi LIFE eesmärkidega seotud riiklike, piirkondlike, kohalike omavalitsuste ja valitsusväliste osalejate vahel. Seega tuleks seoses projektide väljatöötamise, rakendamise, hindamise ja järelevalvega kohaldada läbipaistvuse ja otsuste avalikustamise põhimõtteid. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (26 a) Käibemaksu hüvitamine on oluline vahend, mis võimaldaks programmi LIFE projekte viia ellu ka väiksemate finantsvõimalustega subjektidel, nt valitsusvälistel organisatsioonidel ning kohalikel ja piirkondlikel organitel. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(30) Et tagada liidu rahaliste vahendite parim võimalik kasutamine ja Euroopa tasandi lisandväärtus, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu õigusakte seoses projektide valimisel kohaldatavate abikõlblikkuse kriteeriumide, integreeritud projektide geograafilise tasakaalu tagamise kriteeriumide ja valdkondlike prioriteetide suhtes kohaldatavate tulemusnäitajate määratlemiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. | (30) Et tagada liidu rahaliste vahendite parim võimalik kasutamine ja Euroopa tasandi lisandväärtus, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu õigusakte seoses projektide valimisel kohaldatavate abikõlblikkuse kriteeriumide, integreeritud projektide geograafilise tasakaalu tagamise kriteeriumide ja valdkondlike prioriteetide suhtes kohaldatavate tulemusnäitajate määratlemiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil ja tööturu osapooltega ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Delegeeritud õigusakte tuleks aga vastu võtta ainult vajaduse korral, et kaitsta Euroopa Parlamendi õigust esitada oma vastuväited komisjoni vastuvõetud meetmetele. |
Selgitus
Kohalikud omavalitsused peaksid olema paremini kaasatud komiteemenetluse protsessi.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) „katseprojektid” – projektid, mille raames kasutatakse tehnikat või meetodit, mida ei ole varem või mujal kasutatud või katsetatud, ning mis pakuvad olemasolevate parimate tavadega võrreldes potentsiaalseid keskkonna või kliimaga seotud eeliseid; | (a) „katseprojektid” – projektid, mille raames kasutatakse tehnikat või meetodit, mida ei ole varem või mujal kasutatud või katsetatud, ning mis pakuvad olemasolevate parimate tavadega võrreldes potentsiaalseid keskkonna või kliimaga seotud eeliseid ja mida saab hiljem sarnastes olukordades üldisemas plaanis rakendada; |
Selgitus
Katseprojektide tulemused võivad olla eeskujuks kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele või piiriülestele koostööprojektidele.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt d
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d) „integreeritud projektid” – suure territoriaalse ulatusega projektid, mis hõlmavad üht või mitut piirkonda või tervet riiki ning mille raames rakendatakse püsivalt keskkonna- või kliimastrateegiaid või keskkonna- või kliimaalaseid tegevuskavasid, mis on nõutavad keskkonna- või kliimaalaste õigusaktide kohaselt või liidu teiste õigusaktide alusel või mille on välja töötanud liikmesriikide ametiasutused; | (d) „integreeritud projektid” – suure territoriaalse ulatusega projektid, mis hõlmavad üht või mitut piirkonda, tervet riiki või on riikidevahelised ning mille raames rakendatakse püsivalt keskkonna- või kliimastrateegiaid või keskkonna- või kliimaalaseid tegevuskavasid, mis on nõutavad keskkonna- või kliimaalaste õigusaktide kohaselt või liidu teiste õigusaktide alusel või mille on välja töötanud liikmesriikide ametiasutused või piirkondlikud omavalitsused ja mis toetavad või aitavad võimaluse korral koordineerida või leida teisi rahastamisallikaid riiklikest, era- või liidu vahenditest, et saavutada keskkonna- või kliimaeesmärgid ja leida lahendus peamistele rakendamisega seotud probleemidele liidusiseste või -väliste meetmete raames; |
Selgitus
Koordineerimine on ülimalt oluline. See on vajalik kõigil ELi tegevusaladel, sealhulgas välismeetmed, mis võimaldavad kaasata juba ammu koostööpoliitikasse integreeritud naaberriike piirkondlike valgalade haldamisse.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt e
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(e) „tehnilise abi projektid” – projektid, mille eesmärk on toetada punktis d osutatud integreeritud projektide ettevalmistamist; | (e) „tehnilise abi projektid” – projektid, mille eesmärk on toetada punktis d osutatud liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi integreeritud projektide ettevalmistamisel; |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad vastavalt oma sellekohastele kohustustele programmi LIFE kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondiga, Euroopa Sotsiaalfondiga, Ühtekuuluvusfondiga, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, et tekitada koostoime, eriti artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektide puhul, ning et toetada programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Liidu tasandil toimub kooskõlastamine määruse (EL) nr … (ühise strateegilise raamistiku määrus) artiklis 10 osutatud ühise strateegilise raamistiku põhjal.
| 3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad aktiivse ja ühise jõupingutusega vastavalt oma sellekohastele kohustustele programmi LIFE kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondiga, Euroopa Sotsiaalfondiga, Ühtekuuluvusfondiga, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, et tekitada koostoime ja ühtlustada menetlusi, eriti artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektide puhul ja kohalike osalejate poolt läbi viidud kohaliku arengu projektide raames ja määruse (EL) nr........artiklites 28 ja 29 osutatud kohalike arengustrateegiate raames (millega nähakse ette üldsätted), ning et toetada programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Liidu tasandil toimub kooskõlastamine määruse (EL) nr … (millega nähakse ette üldsätted) artiklis 10 osutatud ühise strateegilise raamistiku põhjal. Liikmesriigid peavad määruse (EL) nr XXX / xxx (millega nähakse ette üldsätted) artiklis 14 osutatud partnerluslepingutesse lisama, et tagada programmi LIFE ja määruses (EL) nr XXX / xxxx (millega nähakse ette üldsätted) osutatud muude rahaliste vahendite vaheline koordineerimine riiklikul ja piirkondlikul tasandil. |
Selgitus
Integreeritud projektide ja muude vahendite eelhindamine üldmääruse artiklitega 28 ja 29 sätestatud tervikliku lähenemisviisi raames, mis võimaldab optimeerida programmi LIFE eesmärkide rakendamise koostoimet regionaalarengu strateegia raames.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 4 a. Projektide tehniline abi hõlmab ka rahalist toetust, mis aitab kandidaatidel integreeritud projekte ette valmistada ja eelkõige tagada, et nende puhul järgitakse tehnilisi, rahalisi ja tähtajalisi programmi LIFE ja lõikes 3 loetletud programmide nõudeid. |
Selgitus
Selleks et optimeerida integreeritud projektide rakendamist kogu Euroopa territooriumil, on vajalik spetsiaalne tehniline tugi, eriti neile piirkondadele, mis esindavad haldusstruktuuri, mille jaoks on seda tüüpi projekt võõras.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Vähemalt 50 % keskkonna allprogrammi raames meetmetoetuste kaudu rahastatavatele projektidele ette nähtud eelarvevahenditest eraldatakse projektidele, mis toetavad looduskaitset ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset. | 2. Vähemalt 75 % keskkonna allprogrammi raames meetmetoetuste kaudu rahastatavatele projektidele ette nähtud eelarvevahenditest eraldatakse projektidele, mis toetavad looduskaitset ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) toetada terviklike lähenemisviiside kasutamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide alusel kavade ja programmide rakendamiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesi, jäätmed ja õhk; | (b) toetada terviklike lähenemisviiside kasutamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide alusel kavade ja programmide rakendamiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesi, merekeskkond, pinnas, jäätmed ja õhk; |
Selgitus
Laialdasema merepiirkondade tunnustamise eesmärgiks on soodustada üldisemast strateegiat kooskõlas integreeritud merenduspoliitikaga. Veelgi enam, paljudes piirkondades on äärmiselt oluline tegeleda mullasaastega, mis on hinnanguliselt otseselt seotud veekaitsekava ja jäätmete tootmise vältimisega.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) parandada alusteadmisi liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu keskkonda mõjutavate tegurite, survete ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks. | (c) parandada alusteadmisi liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, rakendamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu keskkonda mõjutavate tegurite, survete ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) parandada alusteadmisi liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitika ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevate õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu bioloogilist mitmekesisust mõjutavate tegurite, survete ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks. | (c) parandada alusteadmisi liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitika ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevate õigusaktide väljatöötamiseks, rakendamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu bioloogilist mitmekesisust mõjutavate tegurite, survete ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) toetada keskkonnavaldkonnas teabe edastamist, haldamist ja levitamist ning soodustada teadmiste jagamist edukate keskkonnaga seotud lahenduste ja tavade kohta, muu hulgas sidusrühmade vahelise koostöö platvormide arendamise ja koolituse kaudu; | (b) toetada keskkonnavaldkonnas teabe edastamist, haldamist ja levitamist ning soodustada teadmiste jagamist edukate keskkonnaga seotud lahenduste ja tavade kohta, muu hulgas sidusrühmade vahelise koostöö platvormide arendamise ja koolituse kaudu, mis on ette nähtud kõikidele vanuserühmadele ja igasuguse majandusliku ja sotsiaalse taustaga inimestele; |
Selgitus
Kodanike kaasamine sõltumata nende teadmiste tasemest või vanusest aitab suurendada teadmisi antud programmi kohta ning edendab selle algatustes osalemist.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) toetada keskkonnavaldkonnas teabe edastamist, haldamist ja levitamist ning soodustada teadmiste jagamist edukate keskkonnaga seotud lahenduste ja tavade kohta, muu hulgas sidusrühmade vahelise koostöö platvormide arendamise ja koolituse kaudu; | (b) toetada keskkonnavaldkonnas teabe edastamist, haldamist ja levitamist ning soodustada teadmiste jagamist edukate keskkonnaga seotud lahenduste ja tavade kohta, muu hulgas sidusrühmade vahelise piirkondliku koostöö platvormide arendamise ja koolituse kaudu; |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõik 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) aidata kaasa kliimamuutuste leevendamist käsitleva liidu poliitika ja vastavate õigusaktide rakendamisele ja väljatöötamisele, sealhulgas läbivale arvessevõtmisele teistes poliitikavaldkondades, eelkõige kliimamuutuste leevendamisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste lähenemisviiside, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel; | (a) aidata kaasa kliimamuutuste leevendamist käsitleva liidu poliitika ja vastavate õigusaktide rakendamisele ja väljatöötamisele, sealhulgas läbivale arvessevõtmisele teistes poliitikavaldkondades, eelkõige koostoime toetamise teel muude keskkonnaalaste eesmärkidega, nagu bioloogiline mitmekesisus, ning kliimamuutuste leevendamisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste lähenemisviiside, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel; |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) aidata kaasa kliimamuutustega kohanemist käsitleva liidu poliitika ja vastavate õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, sealhulgas läbivale arvessevõtmisele teistes poliitikavaldkondades, eelkõige kliimamuutustega kohanemisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste lähenemisviiside, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel; | (a) aidata kaasa kliimamuutustega kohanemist käsitleva liidu poliitika ja vastavate õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, sealhulgas läbivale arvessevõtmisele teistes poliitikavaldkondades, eelkõige koostoime toetamise teel muude keskkonnaalaste eesmärkidega, nagu bioloogiline mitmekesisus ning kliimamuutustega kohanemisega seotud ökosüsteemil põhinevate poliitiliste või juhtimisalaste lähenemisviiside, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel; |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) parandada tulemuslike kohanemismeetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks alusteadmisi ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada; | (b) parandada tulemuslike ökosüsteemil põhinevate kohanemismeetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks alusteadmisi ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada; |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) hõlbustada terviklike lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses kohanemist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega, kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil; | (c) hõlbustada terviklike ökosüsteemil põhinevate lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses kohanemist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega, kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil; |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt d
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d) aidata kaasa kopeerimiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike uuenduslike kohanemistehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele. | (d) aidata kaasa kopeerimiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike ning ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi raskuspunktiga uuenduslike kohanemistehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) toetada kliimavaldkonnas teabe edastamist, haldamist ja levitamist ning soodustada teadmiste jagamist edukate kliimaga seotud lahenduste ja tavade kohta, muu hulgas sidusrühmadevahelise koostöö platvormide arendamise ja koolituse kaudu; | (b) toetada kliimavaldkonnas teabe edastamist, haldamist ja levitamist ning soodustada teadmiste jagamist edukate kliimaga seotud lahenduste ja tavade kohta, muu hulgas sidusrühmadevahelise koostöö platvormide arendamise ja koolituse kaudu, mis on ette nähtud kõikidele vanuserühmadele ja igasuguse majandusliku ja sotsiaalse taustaga inimestele; |
Selgitus
Kodanike kaasamine sõltumata nende teadmiste tasemest või vanusest aitab suurendada teadmisi antud programmi kohta ning edendab selle algatustes osalemist.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Vähemalt 78 % programmi LIFE eelarve vahenditest eraldatakse rahaliste vahendite ja projektitoetuste tarbeks. |
Selgitus
Projektide rahastamine kui programmi LIFE peamine eesmärk tuleb vahendite minimaalse sidumise abil konsolideerida meetmetega artiklis 18 osutatud meetmete rakendamiseks.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – punkt d
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d) integreeritud projektid peamiselt looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas, | (d) integreeritud projektid peamiselt looduse, vee, merekeskkonna, pinnase, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas, |
Selgitus
Sarnane muudatusettepanekuga 13.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c a) projekt on poliitiliselt neutraalne; |
Selgitus
Ei tohiks tekkida kahtlust, et programmi LIFE vahenditest jagatakse poliitilisi toetusi.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektidesse tuleb vajaduse korral kaasata sidusrühmad ning need peavad võimalusel edendama kooskõla liidu teiste rahastamisallikatega ja nende allikate kasutusele võtmist. | 3. Artikli 18 punktis d osutatud integreeritud projektid peavad olema kättesaadavad ja kaasavad kõikide tasandite sidusrühmadele ning need peavad vajaduse korral edendama kooskõla liidu teiste rahastamisallikatega ja nende allikate kasutusele võtmist. |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Artiklis 18 osutatud projektide kaasrahastamise määr on kuni 70 % abikõlblikest kuludest. Erandkorras on artikli 18 punktides d ja f osutatud projektide kaasrahastamise määr kuni 80 % abikõlblikest kuludest. | 1. Artiklis 18 osutatud projektide kaasrahastamise määr on kuni 50% abikõlblikest kuludest. Erandkorras on: |
| – artikli 18 punktides d ja f osutatud projektide kaasrahastamise määr kuni 75% abikõlblikest kuludest; |
| – kaasrahastamise maksimaalne määr ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades ning saarestikes ja kõige põhjapoolsemates väga hõreda asustusega mägistes piirkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174, on artikli 18 punktides a, b, c, e, f, g ja h osutatud projektide puhul kuni 60 % ja artikli 18 punktis d ning artikli 12 punktis a osutatud projektide puhul kuni 85 %. |
Selgitus
Säilitades käibemaksu abikõlblikkuse ja isiklikud kulud tagastamatuna, kuid kehtestades esialgse kaasrahastamise määra, võib rajada vajaliku finantstasakaalu ja mitmekesiseid projekte. Integreeritud projektide määra tõstmine 25 % peab toetama ettepanekut tugevdada programmi LIFE võimendavat mõju ja ühtset olemust. Seevastu geofüüsikaliselt alaliselt ebasoodsate piirkondade kaasrahastamise määr peaks tõusma.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Artiklis 18 osutatud projektide puhul ei käsitata käibemaksu abikõlbliku kuluna. | 2. Artiklis 18 osutatud projektide puhul käsitatakse käibemaksu abikõlbliku kuluna eeldusel, et selle tasub lõplik abisaaja kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 13 ja seda ei ole võimalik tagasi saada kohaldatava riikliku käibemaksukorra raames. Iga abikõlblikkuse taotlusele tuleb lisada asjakohased tõendavad dokumendid, mida annavad välja liikmesriikide auditeerimis- või sertifitseerimisasutused. |
Selgitus
Komisjoni ettepanek arvata abikõlblikkusest välja käibemaksu kulud ohustab välja jätta suure osa potentsiaalseid programmi LIFE toetuse saajaid ja loob ebavõrdse kohtlemise kõigis liikmesriikides erinevate käibemaksumäärade ja erinevate käibemaksu tagasinõudmise võimaluste tõttu. Lisaks sellele oleks see muudatus ajendiks viia läbi vähem tegevusi, mis toodavad käibemaksu, näiteks levitamine ja avalikkusele nähtavad tegevused (seminarid, materjalide trükkimine jne).
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Alalise personali kulud võivad olla abikõlblikud, kui need on seotud tegevuskuludega projekti rakendamiseks. |
Selgitus
Komisjon teeb määruse „selgitavas memos” ettepaneku piirata otseselt projekti kaasamata alalise personali kulude abikõlblikkust või välistada otseselt projekti kaasamata alalise personali kulude abikõlblikkus, et vähendada seire ja aruandluse probleeme. See avaldaks negatiivset mõju projektide kvaliteedile ja teostatavusele eriti väiksemates riiklikes ja valitsusvälistes organisatsioonides, kes sõltuvad alaliste töötajate järjepidevusest ning nende ametialastest teadmistest ja kelle töötajad töötavad sageli osalise tööajaga mitmes projektis korraga.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Programmi LIFE raames võib rahastada avaliku või erasektori asutusi. | Programmi LIFE raames võib rahastada avaliku sektori asutusi. |
Selgitus
Vahendite tõhusa ja neutraalse kasutamise tagamine suurima võimaliku lisandväärtusega regiooni ja mitte üksikhuvide jaoks.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Komisjon võtab programmi LIFE jaoks vastu mitmeaastased tööprogrammid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 29 lõikes 2 viidatud kontrollimenetluse kohaselt. | 1. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 30 programmi LIFE mitmeaastaste tööprogrammidega seoses vastu delegeeritud õigusakte ning komisjon tagab, et mitmeaastaste tööprogrammide väljatöötamisel konsulteeritakse põhjalikult ka sidusrühmadega. |
MENETLUS
Pealkiri | Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamine | |||
Viited | COM(2011)0874 – C7-0498/2011 – 2011/0428(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ENVI 15.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | REGI 15.12.2011 | |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Patrice Tirolien 26.1.2012 | |||
Vastuvõtmise kuupäev | 11.7.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 39 7 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | François Alfonsi, Charalampos Angourakis, Catherine Bearder, Victor Boştinaru, John Bufton, Salvatore Caronna, Nikos Chrysogelos, Francesco De Angelis, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Vincenzo Iovine, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Vladimír Maňka, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Younous Omarjee, Markus Pieper, Monika Smolková, Ewald Stadler, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Jan Březina, Karima Delli, Ivars Godmanis, Juozas Imbrasas, Maurice Ponga, Elisabeth Schroedter, Richard Seeber, Patrice Tirolien | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Hans-Gert Pöttering, Konrad Szymański | |||
MENETLUS
Pealkiri | Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamine | |||
Viited | COM(2011)0874 – C7-0498/2011 – 2011/0428(COD) | |||
EP-le esitamise kuupäev | 12.12.2011 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ENVI 15.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | BUDG 15.12.2011 | ITRE 15.12.2011 | REGI 15.12.2011 |
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Jutta Haug 10.1.2012 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 7.5.2012 | 20.6.2012 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 19.9.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 56 2 2 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Martina Anderson, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Lajos Bokros, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Bas Eickhout, Edite Estrela, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Jo Leinen, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Frieda Brepoels, Nikos Chrysogelos, João Ferreira, Christofer Fjellner, Gaston Franco, Rebecca Harms, Jutta Haug, Romana Jordan, Toine Manders, James Nicholson, Justas Vincas Paleckis, Vittorio Prodi, Britta Reimers, Christel Schaldemose, Alda Sousa, Rebecca Taylor, Andrea Zanoni | |||
Esitamise kuupäev | 28.9.2012 | |||