Istungidokument
1.10.2012
***I
RAPORT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal
( COM(2011)0798 – C7‑0431/2011 – 2011/0364(COD) )
Kalanduskomisjon
Raportöör: Maria do Céu Patrão Neves
PR_COD_1amCom
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine) (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
lehekülg
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 4
SELETUSKIRI 14
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS 17
MENETLUS 28
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal
( COM(2011)0798 – C7‑0431/2011 – 2011/0364(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0798 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0431/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust ( A7-0295/2012 ),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(2) Haisid ja raisid sisaldavasse taksonisse Elasmobranchii kuuluvad kalad on oma olelustsükli iseärasuste (aeglane kasv, hiline suguküpsus ja poegade väike arv) tõttu ülepüügi suhtes üldiselt väga tundlikud. Viimastel aastatel on mõnda haipopulatsiooni püütud eriti ulatuslikult ning haidest, eriti nende uimedest tehtud toodete järele suurenenud nõudluse tõttu on need kalad väga ohustatud. | (2) Haisid ja raisid sisaldavasse taksonisse Elasmobranchii kuuluvad kalad on oma olelustsükli iseärasuste (aeglane kasv, hiline suguküpsus ja järglaste väike arv) tõttu ülepüügi suhtes üldiselt väga tundlikud, ehkki kõigi liikide bioloogiline viljakus ei ole ühesugune. Üldiselt on viimastel aastatel mõnda haipopulatsiooni püütud eriti ulatuslikult, sealhulgas ELi ja väljaspool ELi asuvates vetes tegutsevate ELi lipu all sõitvate laevade poolt, ning haidest, eriti nende uimedest tehtud toodete järele suurenenud nõudluse tõttu on need kalad väga ohustatud. |
Selgitus
The generalization presented in this recital is not acceptable in terms of the scientific accuracy which is necessary for introduction of additional protection and conservation measures. This kind of generalization generates misunderstandings mainly when a large variety of species are put together: “Elasmobranchii, including sharks, skates and rays”. Just within the almost 400 species of sharks there is a wide range of biological productivity.
Generalizations leading to ambiguities continue also in the second paragraph where it is written that “some shark populations have been severely targeted and put under serious threat as a result of a dramatic increase in demand for shark products, fins in particular”. The shark populations under serious threat are not identified nor are the fleets responsible for that situation clearly mentioned. This regulation applies only to the vessels in maritime waters under the sovereignty or jurisdiction of Member States and to vessels flying the flag or registered in Member States in other maritime waters.
EU nations combined catch the second-largest share of sharks globally – 17% of the world’s reported shark catches in 2009, according to the Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO). These catches are mainly realized by Spanish and Portuguese fleets operating in the Atlantic Oceana, Pacific Ocean and Indian Ocean.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 a) Haiuimed ei ole Euroopas traditsiooniline toidukomponent, kuid haid ise on liidu mereökosüsteemide vajalik osa, seetõttu peaks haivarude majandamine ja kaitse ning kalandussektori säästva majandamise üldine edendamine keskkonna ja nimetatud sektoris töötavate inimeste huvides olema esmatähtis. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 b) Haide püügimäärade uurimisel põhinevad praegused teaduslikud andmed näitavad üldiselt, et haivarud on tõsises ohus, kuid olukord on liigiti ja isegi sama liigi eri merealade asurkondade lõikes erinev. Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) andmetel on ohustatud rohkem kui 25 % pelaagiliste haide liikidest, kellest üle 50 % on suured pelaagilised ookeanihaid. Viimastel aastatel on ELi õigusaktidega või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt keelustatud järjest enamate hailiikide, sealhulgas selliste haide püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine, kelle uimedel on suur kaubanduslik väärtus. |
Selgitus
Muudatusettepanek tuleneb muudatusettepaneku 1 selgitusest.
ELi laevastik on aastakümneid haisid püüdnud sihtliigina ja/või kaaspüügina ning enamiku liikide puhul ei olnud kehtestatud püügipiiranguid. Selline pikaajaline reguleerimata kalapüük on paljusid populatsioone tõsiselt kahandanud. Mainitud arvandmed on pärit Dulvy et al., 2008, Aquat. Conserv. 18, lk 459–482 (Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu haispetsialistide rühm – IUCN Shark Specialist Group, http://www.iucnssg.org/).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 c) Euroopa laevastiku poolt kõige enam püütavad liigid on praegu sinihai (Prionace glauca) ja Atlandi makohai (Isurus oxyrinchus), keda Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing liigitab vastavalt peaaegu ohustatud ja ohualdiste liikide hulka, kusjuures sinihai moodustas umbes 70 % haide deklareeritud lossimiste koguhulgast. Muid liike, sealhulgas vasarhaid ja siidhallhaid püütakse aga samuti nii ELi kui ka väljaspool ELi asuvates vetes ning see parandab kalandussektori majanduslikku elujõulisust. |
Selgitus
Blue shark, classified as near threatened by IUCN, and shortfin mako, classified as vulnerable under IUCN, are currently the predominant species in EU shark fisheries but this fishing pattern could evolve anytime. The EU fleet is operating in all oceans worldwide, in fishing grounds where other shark species are captured, such as silky sharks, classified as near threatened by IUCN, hammerhead sharks, classified as endangered by IUCN and where it is known that data collection and reporting are lacking. Along with blue shark and shortfin mako shark fins, those of hammerhead, and silky shark fins, are most valued in the global shark fin market. Limiting the reference in the regulation to one species does not do justice to the greater objective of this regulation. Based on latest available reported catch data (FAO 2010), blue shark corresponds to circa 70% of the total EU shark catch.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Määrusega (EÜ) nr 1185/2003 on liikmesriikidel lubatud anda välja laevade pardal töötlemist võimaldavaid eripüügilube, mille alusel on lubatud haikerelt uimed eemaldada. Selleks et tagada vastavus hai uimede ja kerede kaalu vahel, on kehtestatud uimede ja rümpade kaalu suhtarv; töötlemise järel on siiski lubatud uimede ja kerede lossimine eri sadamates. Sellistel juhtudel muutub kõnealuse suhtarvu kasutamine ebatõhusaks ning uimepüük võimalikuks. Nende asjaolude tõttu on takistatud selliste andmete kogumine (nt liikide määratlemine, populatsiooni struktuur), mis on aluseks teaduslikele nõuannetele kalandusalaste kaitsemeetmete kehtestamisel. | (3) Määrusega (EÜ) nr 1185/2003 on liikmesriikidel lubatud anda välja laevade pardal töötlemist võimaldavaid eripüügilube, mille alusel on lubatud haikerelt uimed eemaldada. Selleks et tagada vastavus hai uimede ja kerede kaalu vahel, on kehtestatud uimede ja rümpade kaalu suhtarv. Uimede ja rümpade kaalu suhtarvu kasutamine tekitab tõsiseid järelevalve- ja jõustamisprobleeme. Selline kord ei peata valikulist püüki ning uimede eemaldamise eri viiside ning eri hailiikide uimede suuruse ja kaalu erinevuste tõttu võib uimepüük nende süsteemide puhul avastamata jääda. Töötlemise järel on lubatud uimede ja kerede lossimine eri sadamates. Nende asjaolude tõttu on takistatud selliste andmete kogumine, nt liikide ja populatsioonistruktuuride määratlemine, mis on aluseks teaduslikele nõuannetele kalandusalaste kaitse- ja majandamismeetmete kehtestamisel. |
Selgitus
Tuleb rõhutada, et uimede ja rümpade kaalu suhtarvu kasutamine tekitab kontrolli- ja jõustamisprobleeme, mida ei lahenda ka samas sadamas samaaegselt toimuv lossimine.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(4) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) võttis 1999. aastal vastu haide kaitse ja haivarude majandamise rahvusvahelise tegevuskava, millel põhineb komisjoni 2009. aasta teatis haide kaitse ja haivarude majandamise Euroopa ühenduse tegevuskava kohta, millega liit kohustub võtma kõik vajalikud meetmed haide kaitseks ning haipüügi jäätmete ja saagi vette tagasi laskmise minimeerimiseks. Nõukogu kiitis heaks kõnealuses teatises sätestatud liidu üldise lähenemise ja erieesmärgid. | (4) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) võttis 1999. aastal vastu haide kaitse ja haivarude majandamise rahvusvahelise tegevuskava, millel põhineb komisjoni 5. veebruari 2009. aasta teatis haide kaitse ja haivarude majandamise Euroopa ühenduse tegevuskava kohta, millega liit kohustub võtma kõik vajalikud meetmed haide kaitseks ning haipüügi jäätmete ja saagi vette tagasi laskmise minimeerimiseks. Nõukogu kiitis heaks kõnealuses teatises sätestatud liidu üldise lähenemise ja erieesmärgid ning soovitas komisjonil pöörata erilist tähelepanu uimede eemaldamisele ja esitada võimalikult kiiresti määruse (EÜ) nr 1185/2003 muudatusettepanekud, eeskätt seoses erandite ja nendega seotud tingimustega. |
Selgitus
Nõukogu järeldustes viidatakse selgesõnaliselt määrusele (EÜ) nr 1185/2003 ja vajadusele muuta määruses ette nähtud haiuimede eemaldamise keelu suhtes tehtavaid erandeid.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid tegelevad uimepüügi probleemiga üha rohkem ning nende teaduslikud asutused eelistavad, et haisid lossitaks ühes tükis, ilma uimesid eemaldamata. | (6) Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid tegelevad uimepüügi probleemiga üha rohkem ning nende teaduslikud asutused eelistavad, et haisid lossitaks ühes tükis, ilma uimesid eemaldamata, ja märgivad, et see on parim viis hoida ära uimepüüki ning hõlbustada haivarude hindamiseks vajalike andmete kogumist. Alates 2007. aastast koostatavates ÜRO Peaassamblee iga-aastastes säästvat kalandust käsitlevates resolutsioonides ning Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu 2008. aasta ülemaailmses uimepüügi vastases poliitikas, samuti kalavarude kokkuleppe läbivaatamise konverentsi 2010. aasta kohtumisel on kutsutud riike üles võtma meetmeid ja nõudma kõigi haide lossimist ühes tükis, ilma eelnevalt uimesid eemaldamata. |
Selgitus
There is a growing international momentum towards the use of ‘fins naturally attached’ policies to enforce finning bans. US fisheries, and most recently 8 Central American countries (Belize, Costa Rica, Dominican Republic, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua and Panama) have adopted a fins naturally attached policy. In addition, Taiwan, often accused of shark finning, has recently banned finning and is in the process to shifting from a fin to carcass ratio limit to a mandate that fins remain attached. Adopting such a policy in the EU, as well as taking the EU from lagging to leading, would allow the EU to join those advocating for similar measures in RFMOs and other international fora.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 2 – punkt 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(1) Artikli 2 punkt 3 jäetakse välja. | (1) Artikli 2 punkt 3 asendatakse järgmisega: |
| „3. eripüügiluba – kalapüügiluba, mis on välja antud ja mida hallatakse kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.”. |
Selgitus
Siin taastati ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2003 tekst, ja muudeti seda vastavalt käesoleva ettepaneku kahele peamisele eelnimetatud valikuvõimalusele, milleks on kontrolli tugevdamine ja praegu kehtiva erandi kitsendamine.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1 a. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks võivad haiuimed olla osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud. | 1 a. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks võivad haiuimed olla osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud või, artiklis 4 osutatud juhtudel, rümba küljest täielikult eemaldatud. |
Selgitus
Uimede töötlemise eri meetoditel on erinev mõju laeva pardal ladustamisele. Uimede täielik eemaldamine võib säästa pardal ruumi, hoida kokku tööaega ja ka kütust, kuna laevad saavad kauem merel olla.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid, kelle lipu all sõidab kalalaevu, mis püüavad, hoiavad pardal, laadivad ümber või lossivad haisid, saadavad komisjonile hiljemalt 1. maiks põhjaliku aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta eelmisel aastal. Aruandes kirjeldatakse, kuidas on kontrollitud laevade vastavust määrusele ning liikmesriikide võetud rakendusmeetmeid nõuete täitmata jätmise korral. Eelkõige esitatakse järgmine teave: | 1. Liikmesriigid, kelle lipu all sõidab kalalaevu, mis püüavad, hoiavad pardal, laadivad ümber või lossivad haisid, saadavad komisjonile kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, ja määrusega (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse ülalnimetatud määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, hiljemalt iga aasta 1. maiks põhjaliku aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta eelmisel aastal. Aruandes kirjeldatakse, kuidas on kontrollitud nii ELi kui ka väljaspool ELi asuvates vetes laevade vastavust määrusele ning liikmesriikide võetud rakendusmeetmeid nõuete täitmata jätmise korral. Eelkõige esitatakse järgmine teave: |
Selgitus
EU shark catches are often unreported or misreported (for instance, recorded under a different species name or under a general category name, such as “sharks”). Poor species-specific catch statistics hamper shark population assessments and fishery management. Control Regulation (EC 1224/2009), and Regulation (EU 404/2011) laying down detailed rules for the control regulation, provide specific reporting requirements for fishing catch and effort in the EU, as well as requirements for inspections and sanctions. This amendment brings this Regulation into line with those existing requirements and further enhances the accessibility of information to scientists, decision-makers, industry, and public in order to improve conservation and management of shark populations.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 6 – lõige 1 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– tehtud kontrollide arv; | – tehtud kontrollide arv, kuupäev ja koht; |
Selgitus
Täpsed andmed asjaomaste asutuste teostatud kontrollide kohta on vajalikud täieliku ettekujutuse saamiseks sellest, kui korralikult liikmesriigid määrust kohaldavad.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 6 – lõige 1 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– tuvastatud rikkumisjuhtude arv ja laad, sealhulgas asjaomas(t)e laeva(de) täielik identifitseerimine. | – tuvastatud rikkumisjuhtude arv ja laad, sealhulgas asjaomas(t)e laeva(de) täielik identifitseerimine ning iga rikkumisjuhu korral kohaldatud karistus. |
Selgitus
EU shark catches are often unreported or misreported (for instance, recorded under a different species name or under a general category name, such as “sharks”). Poor species-specific catch statistics hamper shark population assessments and fishery management. Control Regulation (EC 1224/2009), and Regulation (EU 404/2011) laying down detailed rules for the control regulation, provide specific reporting requirements for fishing catch and effort in the EU, as well as requirements for inspections and sanctions. This amendment brings this Regulation into line with those existing requirements and further enhances the accessibility of information to scientists, decision-makers, industry, and public in order to improve conservation and management of shark populations.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 6 – lõige 1 – taane 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – lossitud kokku (kaal/arv) liikide ja sadamate kaupa. |
Selgitus
EU shark catches are often unreported or misreported (for instance, recorded under a different species name or under a general category name, such as “sharks”). Poor species-specific catch statistics hamper shark population assessments and fishery management. Control Regulation (EC 1224/2009), and Regulation (EU 404/2011) laying down detailed rules for the control regulation, provide specific reporting requirements for fishing catch and effort in the EU, as well as requirements for inspections and sanctions. This amendment brings this Regulation into line with those existing requirements and further enhances the accessibility of information to scientists, decision-makers, industry, and public in order to improve conservation and management of shark populations.
SELETUSKIRI
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal ning käesolev ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal käsitlevad mõlemad tavaliselt uimepüügiks (finning) nimetatud tegevuse tõkestamist ja selle vastu võitlemist. Uimepüük seisneb selles, et pelaagilistelt haidelt eemaldatakse uimed ja ülejäänud kehaosad heidetakse merre.
Uimepüügi tava on vastuvõetamatu keskkonnakaitse seisukohalt, kuna ohustab mõningate selle tegevuse objektiks olevate hailiikide jätkusuutlikkust, sotsiaalselt ja majanduslikult, sest see tähendab kaubandusliku väärtusega toiduaine raiskamist, ning ka moraalselt, sest see näitab täielikku lugupidamatust elusolendi elu vastu. Sellepärast tuleb uimepüük ühemõtteliselt hukka mõista ja võtta asjakohased meetmed, et tagada selle tulemuslik väljatõrjumine Euroopa vetest ja ühenduse laevastiku tegevusest.
Eelöeldut arvestades võttis nõukogu selge eesmärgiga tõkestada uimepüüki 26. juunil 2003. aastal vastu määruse (EÜ) nr 1185/2003, mis keelustab haiuimede eemaldamise laevade pardal ning nende pardale jätmise, ümberlaadimise või lossimise (artikli 3 lõige 1). Määruses on ette nähtud erand (artikkel 4), kuid see ei puuduta mitte uimepüüki, mis on absoluutselt keelatud, vaid uimede eemaldamist laevade pardal väga spetsiifilises olukorras ja eripüügiloa alusel. Seega on uimepüük Euroopa vetes ja Euroopa laevastike poolt juba keelatud ja on seda olnud 2003. aastast saadik.
Nii komisjoni 23. detsembri 2005. aasta aruandes nõukogule ja Euroopa Parlamendile määruse (EÜ) nr 1185/2003 (haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal) toimimise kohta ( COM(2005)0700 ) kui ka Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni algatusraportis (INI/2054/2006) jõutakse järeldusele, et Euroopa Liidus uimepüüki ei harrastata.
Ehkki puuduvad igasugused andmed uimepüügi harrastamise kohta Euroopa laevastike poolt, otsustas komisjon esitada ettepaneku COM(2011)0798 , mille kohaselt jäetakse määrusest (EÜ) nr 1185/2003 välja artikkel 4, see tähendab ühenduse kalalaevade pardal haiuimede eemaldamise keelu suhtes kehtestatud erand, millega – nagu juba öeldud – lubatakse praegu seda teha selleks otstarbeks väljastatud eripüügilubade alusel ja määruses kehtestatud eeskirjade kohaselt.
Erandi kaotamisega tahab komisjon „teha lõpu uimepüügi kohutavale praktikale ja haisid palju paremini kaitsta” (Maria Damanaki, ametlik pressiteade IP/11/1384), ehkki, rõhutame, komisjon ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ühenduse kalalaevastik uimepüügiga tegeleb. Täiendav eesmärk on hõlbustada teaduslike andmete kogumist ning edendada varude kaitset ja mõistlikku majandamist. Komisjon korraldas 15. novembrist 2010 kuni 21. veebruarini 2011 kestnud avaliku arutelu, mille tulemusena koostati käesolev komisjoni ettepanek COM(2011)798 määruse (EÜ) nr 1185/2003 muutmiseks.
Meie seisukohad on järgmised.
– Puuduvad andmed, mis näitaksid, et Euroopa vetes ja/või Euroopa laevastike poolt teostatakse uimepüüki, mistõttu komisjoni ettepanek on vastuolus praeguses ühise kalanduspoliitika reformi protsessis väidetavalt järgitava põhimõttega rakendada valdkonnapoliitilisi meetmeid teaduslikele andmetele tuginedes.
– Kui pole andmeid, mida komisjoni võiks lugeda piisavaks tõenduseks selle kohta, et uimepüüki ei toimu, peaks see andma põhjust hankida rohkem andmeid, mitte aga koostada õigusakte ilma andmeteta ja ammugi mitte selle pärast, et andmed puuduvad. Selline asjakohase protsessi pea peale pööramine komisjoni soovituste põhjal looks edaspidiseks tõsise pretsedendi, eriti ühise kalanduspoliitika reformiprotsessist tulenevaid kaugeleulatuvaid muutusi arvestades.
– Järelikult põhineb komisjoni ettepanek mitte teaduslikel, vaid muudel põhimõtetel, peamiselt rahvusvahelistel soovitustel ja avalikul aruelul.
– Kui aga rahvusvahelised organisatsioonid uimepüügi küsimust arutavad, teevad nad seda üldsõnaliselt ja seda tegevust kogu maailmas hukka mõistes. Uimepüügi jätkumine on tõsiasi, kuid sellega ei tegele mitte Euroopa laevastikud ja/või see ei toimu Euroopa vetes – kõik vastupidised väited põhinevad vaid kahtlustustel.
– Avalik arutelu on poliitika väljatöötamisel oluline näitaja, kuid kindlasti ei saa poliitikat sellele rajada – see tähendaks vastutustundest loobumist poliitiliste aktsioonide kasuks. Lisaks on komisjoni mõjuhindamiskomitee olnud kriitiline selle pärast, et mõjude hindamisel ei kaalutud muid võimalusi, näiteks kontrolli tugevdamist. Komisjon ei ole sellise variandi võimalikke mõjusid tõsisemalt hinnanud.
– Komisjon ei ole püüdnudki mõjuhinnangu juures kvantitatiivselt hinnata kavandatud tegevusvariantide mõju triivõngejadaga kalapüügile, mida määrus kõige rohkem mõjutab (see on komisjoni kohustus ning seda tehes täidaks ta ka kohustust võtta alati arvesse kalandussektorit mõjutavaid ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid). Oma puhtkvalitatiivse hinnangu õigustamiseks viitab komisjon olemasolevate andmete puudulikkusele ja sellele, et paljudes haipüügi piirkondades püütakse mitmeid kalaliike, mis raskendab usaldusväärse kvantitatiivse hinnangu andmist. Mõjuhinnangus ei ole esitatud selgeid tulude-kulude analüüse, eelnimetatud mõjude käsitlemisel nimetatakse vaid kvalitatiivseid tulu- ja kuluhinnanguid.
Arvestades eelnimetatut, nimelt et 1) puuduvad andmed uimepüügi harrastamise kohta Euroopa laevade poolt ning 2) komisjoni ettepanek teeks suurt kahju haipüüki harrastavatele Euroopa laevadele, teen ettepaneku asuda kahtluste hajutamiseks lahendama tegelikku probleemi, mis ei seisne mitte uimepüügis, vaid uimepüügikeelu kontrollimises. Selleks teen järgmised ettepanekud:
– haiuimede ümberlaadimise ja lossimise kohustus alati koos rümpadega samas sadamas;
– kui kohalikud ametivõimud ei suuda nõuetekohast kontrolli tagada, peavad laevakaptenid palkama sõltumatud kontrolliorganid;
– kala jahutatult säilitavate laevade eripüügilubade kaotamine;
– eripüügilubade andmine ainult külmutuslaevadele tingimusel, et on kasutusel jälgimissüsteem, mis võimaldab lossitavate uimede ja rümpade vastavust kontrollida.
Komisjoni ettepaneku teine eesmärk oli hõlbustada teaduslike järelduste tegemiseks vajalike andmete kogumist, mida ei saavutata kunagi ilma laevaomanike kaasabita, ning edendada varude kaitset ja mõistlikku majandamist. Selleks teen ettepanekud:
– kohustada laevaomanikke teatama laeval säilitatavate haide koguarvu ja arvestusliku kaalu liikide lõikes;
– mõõta saagist võetud valimeid ja teatada oma haipüükide andmed liikide kaupa.
See teave võimaldaks varude suurust ligikaudselt hinnata ja pakkuda teadusandmetel põhinevaid tulemuslikke meetmeid haivarude kaitseks ja majandamiseks.
Siin esitatud ettepanekute eelis on võimalus leevendada positiivselt kaht komisjoni muret – tagada uimepüügi keelust kinnipidamine ja koguda heaks majandamiseks vajalikke teadusandmeid, leevendada kalandussektori muret oma õiguspäraste sotsiaalsete ja majandushuvide pärast, ning VVOde muret seoses haivarude kaitsega.
27.4.2012
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
kalanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal
( COM(2011)0798 – C7‑0431/2011 – 2011/0364(COD) )
Arvamuse koostaja: Andrea Zanoni
LÜHISELGITUS
Komisjoni ettepanek
Hävitav uimepüügitava, mille kohaselt hailt eemaldatakse laevade pardal uimed ja heidetakse ülejäänud haikere merre tagasi, on 2003. aastast peale Euroopa Liidus määrusega (EÜ) nr 1185/2003 keelatud.
Sellegipoolest on nimetatud määruses ette nähtud võimalus kasutada nn eripüügilube ja need erandid on kahes liikmesriigis, Hispaanias ja Portugalis, reegliks muutunud.
Keerukas süsteem, mille kohaselt võib laevade pardal uimi eemaldada, kui uimede ja hairümpade kaalu suhtarv ei ületa 5 %, muudab tõhusa kontrolli teostamise tegelikult võimatuks. Suhtarvu järgimist on väga raske tuvastada (rümpade kaal varieerub olenevalt sellest, kas siseelundid on eemaldatud või mitte), eriti juhul, kui uimede ja rümpade lossimine toimub eraldi sadamates.
Teaduskogukond eelistab üksmeelselt, et uimepüügitava lõpetamiseks kehtestataks kohustus lossida kalu nii, et neil on uimed loomulikus olekus küljes.
Sellest ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis (FAO) võetud kohustustest lähtudes avaldas komisjon 2009. aastal teatise haide kaitse ja haivarude majandamise Euroopa ühenduse tegevuskava kohta, millest tulenevalt on komisjon esitanud ettepaneku muuta määrust (EÜ) nr 1185/2003, et jätta sellest välja kõik praegu kehtivad erandid.
Ohustatud liikide turg
Haisid ja raisid sisaldavasse taksonisse Elasmobranchii kuuluvad kalad on oma bioloogiliste iseärasuste tõttu reguleerimata ja intensiivse püügi suhtes väga tundlikud. Nende kalade väike paljunemisvõime ja seega vähene populatsiooni kasvu või taastamise suutlikkus on tingitud asjaolust, et nad saavutavad suguküpsuse väga hilja: näiteks atlandi makohai isaskala saavutab suguküpsuse 7–9 aastaselt ja emaskala alles 19–21 aastaselt. Lisaks paljuneb see liik ainult iga kolme aasta tagant, kuna tiinus kestab 15–18 kuud, seega noorkalu tekib juurde piiratud arvul.
Kõige rohkem püütakse liikidest sinihaid (Prionace glauca), kelle osa ELi püügis on 80 %, ning atlandi makohaid (Isurus oxirinchus), kelle osa püügist on 10%. Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) liigitab makohai ohustatud liikide hulka ja sinihai ohualdiste liikide hulka, seejuures Vahemeres isegi ohustatud liikide hulka.
Nimetatud liikide arvukuse vähenemise tõttu on Ameerika Ühendriigid, kaheksa Kesk-Ameerika riiki, Taiwan, Saksamaa ja Ühendkuningriik juba kehtestanud haiuimede laevade pardal eemaldamise keelu.
Euroopa on haipüügilt maailmas teisel kohal. FAO statistika kohaselt deklareerisid liikmesriigid 2009. aastal ligikaudu 111 916 tonni rai ja hai lossimise, mis moodustab 16 % püügist maailmas.
Euroopa Liit on üks peamisi haiuimede eksportijaid Hongkongi ja Hiina turule. Tegemist on kalanduses väga tulutoova sektoriga, sest haiuimed on ühe Hiinas armastatud supi peamine koostisosa.
Arvamuse koostaja seisukoht
Arvamuse koostaja toetab kindlalt komisjoni ettepanekut. Meetod, mille kohaselt uimed peavad olema loomulikus olekus kala küljes, on ainuke tulemuslik uimepüügi vastu võitlemise viis ja võimaldab liikmesriikidel määruse täitmist lihtsalt, tõhusalt ja suurte kuludeta kontrollida. Esitatud muudatusettepanekute eesmärk on määruse teksti täpsustada ja tõhustada.
Eriti oluline on täpsustada kontrollkäikude ulatust, et hõlmata kogu määruse reguleerimisala, mis ei piirdu ainult liikmesriigi lipu all sõitvate laevadega, vaid hõlmab kõiki ELi vetes tegutsevaid laevu. Näiteks Jaapani õngepüügilaevad lossivad sageli haiuimesid Vigo (Galicia) sadamas.
Kuna kõnealuste liikide kohta on väga vähe teaduslikke andmeid, peavad liikmesriigid oma iga-aastases aruandes komisjonile esitama üksikasjalikumad andmed haide lossimise kohta, sealhulgas kindlaksmääratud liigid, isendite arv ning kogus tonnides liikide ja kalapüügi piirkondade kaupa, et koguda andmeid teaduslikesse andmebaasidesse ning võtta haide kaitse ja haivarude jätkusuutliku majandamise ühenduse tegevuskava järelmeetmeid.
Tihedamat järelevalvet tuleks teostada ka kontrolli kvaliteedi üle, et komisjonil oleksid täpsemad ja terviklikumad andmed eri liikmesriigis kohaldatavate kontrollide ja karistuste kohta.
Määruse sätetes tuleks täpsustada ka seda, et kõigil laevadel on kohustus lossida haisid nii, et neil on uimed loomulikus olekus küljes, millele määruse tekst praegusel kujul ainult kaudselt vihjab.
Arvamuse koostaja tuletab lõpetuseks meelde ka asjaolu, et valdav osa Euroopa Parlamendi liikmeid saavutasid kindla poliitilise konsensuse, mida väljendati 16. detsembri 2010. aasta kirjaliku deklaratsiooniga, milles nõuti Euroopa Komisjonilt haiuimepüügi täielikku keelustamist. Esitatud ettepanekuga annab ELi täitevvõimu esindaja komisjon sellele õigustatud nõudele konkreetse vastuse. Euroopa Parlamendil tuleb nüüd seda kindlalt toetada.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(2) Haisid ja raisid sisaldavasse taksonisse Elasmobranchii kuuluvad kalad on oma olelustsükli iseärasuste (aeglane kasv, hiline suguküpsus ja poegade väike arv) tõttu ülepüügi suhtes üldiselt väga tundlikud. Viimastel aastatel on mõnda haipopulatsiooni püütud eriti ulatuslikult ning haidest, eriti nende uimedest tehtud toodete järele suurenenud nõudluse tõttu on need kalad väga ohustatud. | (2) Haisid ja raisid sisaldavasse taksonisse Elasmobranchii kuuluvad kalad on oma olelustsükli iseärasuste (aeglane kasv, hiline suguküpsus ja poegade väike arv) tõttu ülepüügi suhtes üldiselt väga tundlikud. Mittesäästev haipüük on vähendanud mereökosüsteemide tasakaalu ja viimastel aastatel on mõnda haipopulatsiooni püüdnud eriti ulatuslikult liikmesriikide või kolmandate riikide lipu all sõitvad laevad nii liikmesriikide suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvatel meredel kui ka muudel meredel, ning haidest, eriti nende uimedest tehtud toodete järele suurenenud nõudluse tõttu on need kalad väga ohustatud. Suurenev nõudlus haiuimedest valmististe järele ja nende kõrge hind on viinud ka ebaseadusliku kalapüügi suurenemiseni. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 a) Haiuimed ei ole Euroopas traditsiooniline toidukomponent, kuid haid moodustavad liidu mereökosüsteemide vajaliku osa. Seetõttu peaks haivarude majandamine ja kaitse ning kalandussektori säästva majandamise üldine edendamine keskkonna ja nimetatud sektoris töötavate inimeste huvides olema esmatähtis. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Määrusega (EÜ) nr 1185/2003 on liikmesriikidel lubatud anda välja laevade pardal töötlemist võimaldavaid eripüügilube, mille alusel on lubatud haikerelt uimed eemaldada. Selleks et tagada vastavus hai uimede ja kerede kaalu vahel, on kehtestatud uimede ja rümpade kaalu suhtarv; töötlemise järel on siiski lubatud uimede ja kerede lossimine eri sadamates. Sellistel juhtudel muutub kõnealuse suhtarvu kasutamine ebatõhusaks ning uimepüük võimalikuks. Nende asjaolude tõttu on takistatud selliste andmete kogumine (nt liikide määratlemine, populatsiooni struktuur), mis on aluseks teaduslikele nõuannetele kalandusalaste kaitsemeetmete kehtestamisel. | (3) Määrusega (EÜ) nr 1185/2003 on liikmesriikidel lubatud anda välja laevade pardal töötlemist võimaldavaid eripüügilube, mille alusel on lubatud haikerelt uimed eemaldada. Selleks et tagada vastavus hai uimede ja kerede kaalu vahel, on kehtestatud uimede ja rümpade kaalu suhtarv. See suhtarv on siiski teoreetiline, sest see on tervete haide uimede kaalu suhtarv, samas kui haisid lossitakse üldiselt töödelduna (nt roogitud ja pea eemaldatud). Seetõttu ei saa haiuimesid ja rümpi selle suhtarvuga otseselt võrrelda ning järelevalve peab põhinema liigispetsiifilistel ümberhindlusteguritel, mis raskendab jõustamist. Samuti on mõnel liigil (nt Atlandi makohai, Isurus oxyrinchus) uimede ja rümpade kaalu suhtarv keskmisest suurem. Veelgi enam, töötlemise järel on siiski lubatud uimede ja kerede lossimine eri sadamates. Neil põhjustel muutub kõnealuse suhtarvu kasutamine ebatõhusaks ning uimepüük võimalikuks. Nende asjaolude tõttu on takistatud selliste andmete kogumine (nt liikide määratlemine, populatsiooni struktuur), mis on aluseks teaduslikele nõuannetele kalandusalaste majandamis- ja kaitsemeetmete kehtestamisel, samuti määruse jõustamine ja selle täitmata jätmise eest karistamine. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (3 a) Euroopa Liidu liikmesriigid tunnevad suurt muret keskkonnaprobleemide pärast ja liit soovib ökosüsteemide kaitsmise valdkonnas olla esirinnas, kuid taksonisse Elasmobranchii kuuluvaid liike käsitlevad kehtivad ELi õigusaktid ei ole nii ranged kui muudes riikides ja on ebapiisavad selleks, et tagada nende liikide säästev majandamine ja kaitse, sest uimede ja rümpade kaalu suhtarv on kõrge, puuduvad kvoodid paljudele liikidele ja kehtivad erandid. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(4) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) võttis 1999. aastal vastu haide kaitse ja haivarude majandamise rahvusvahelise tegevuskava, millel põhineb komisjoni 2009. aasta teatis haide kaitse ja haivarude majandamise Euroopa ühenduse tegevuskava kohta, millega liit kohustub võtma kõik vajalikud meetmed haide kaitseks ning haipüügi jäätmete ja saagi vette tagasi laskmise minimeerimiseks. Nõukogu kiitis heaks kõnealuses teatises sätestatud liidu üldise lähenemise ja erieesmärgid. | (4) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) võttis 1999. aastal vastu haide kaitse ja haivarude majandamise rahvusvahelise tegevuskava, millel põhineb komisjoni 5. veebruari 2009. aasta teatis haide kaitse ja haivarude majandamise Euroopa ühenduse tegevuskava kohta, millega liit kohustub võtma kõik vajalikud meetmed haide kaitseks ning haipüügi jäätmete ja saagi vette tagasi laskmise minimeerimiseks. Nõukogu kiitis heaks kõnealuses teatises sätestatud liidu üldise lähenemise ja erieesmärgid ning kutsus komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu uimede ekspordile ja esitama võimalikult kiiresti määruse (EÜ) nr 1185/2003 muutmise ettepaneku, eeskätt seoses erandite ja nendega seotud tingimustega. |
Selgitus
Nõukogu järeldused viitavad selgesõnaliselt määrusele (EÜ) nr 1185/2003 ja vajadusele muuta määruses ettenähtud erandeid uimede ekspordi keelu valdkonnas.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid tegelevad uimepüügi probleemiga üha rohkem ning nende teaduslikud asutused eelistavad, et haisid lossitaks ühes tükis, ilma uimesid eemaldamata. | (6) Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid tegelevad uimepüügi probleemiga üha rohkem ning nende teaduslikud asutused eelistavad, et haisid lossitaks ühes tükis, ilma uimesid eemaldamata, ja märgivad, et see on parim viis hoida ära uimepüüki ning hõlbustada haivarude hindamiseks vajalike andmete kogumist. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (6 a) Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta deklaratsioonis ELi haide uimepüügi keelu karmistamise toetamise kohta1 kritiseerib parlament määruses (EÜ) nr 1185/2003 ette nähtud erandeid ja kutsub komisjoni üles kavandama nimetatud määruse muutmisel meetodi kasutamist, mille kohaselt haisid lossitaks „ühes tükis, ilma uimesid eemaldamata”. |
| ––––––––––––– |
| |
Selgitus
Euroopa Parlament kutsus oma 16. detsembri 2010. aasta deklaratsioonis komisjoni üles esitama ettepaneku keelata haiuimede eemaldamine laeva pardal haisid käsitleva ühenduse tegevuskava teiseks aastapäevaks (2011. aasta veebruariks).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(7) Nõutud mõjuhindamise osana korraldas Euroopa Komisjon 2010. ja2011. aastal avaliku arutelu, et koguda teavet selle kohta, kuidas määrust (EÜ) nr 1185/2003 kõige asjakohasemal viisil muuta. Kõnealuse mõjuhinnangu järeldus on, et määrust tuleks muuta sel viisil, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis, ilma eelnevalt uimesid eemaldamata. Haivarude kaitse põhieesmärgi saavutamiseks ning avaliku arutelu tulemuste arvesse võtmiseks on vajalik ja asjakohane määrust (EÜ) nr 1185/2003 vastavalt muuta, | (7) Nõutud mõjuhindamise osana korraldas Euroopa Komisjon 2010. ja2011. aastal avaliku arutelu, et koguda teavet selle kohta, kuidas määrust (EÜ) nr 1185/2003 kõige asjakohasemal viisil muuta. Arutelu tulemustest nähtub, et lähenemisviisi, mille puhul uimed jäetakse külge, peetakse eelistatud valikuks. Kõnealuse mõjuhinnangu järeldus on, et määrust tuleks muuta sel viisil, et kõik haid tuleb lossida nii, et neil on uimed loomulikus olekus küljes. Haivarude kaitse põhieesmärgi saavutamiseks ning avaliku arutelu tulemuste arvesse võtmiseks on vajalik ja asjakohane määrust (EÜ) nr 1185/2003 vastavalt muuta, |
Selgitus
Tuleb lisada selge ja ühemõtteline täpsustus, et kõik püütud haid tuleb lossida nii, et neil on uimed loomulikus olekus küljes. See hoiaks ära ebaausate toimimisviiside kasutamise, mille kohaselt näiteks uimed kotti pakitakse ja hairümpade juurde lisatakse.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 3 – lõiked 1a ja 1b (uued)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(2) Artikli 3 lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige 1a: | (2) Artikli 3 lõike 1 järele lisatakse järgmised lõiked: |
„1a. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks võivad haiuimed olla osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud.”. | „1a. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks võivad haiuimed olla osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud.”. |
| 1b. Ilma et see piiraks lõike 1 a kohaldamist, lossitakse kõik haid nii, et neil on uimed loomulikus olekus küljes.” |
Selgitus
Tuleb lisada selge ja ühemõtteline täpsustus, et kõik püütud haid tuleb lossida nii, et neil on uimed loomulikus olekus küljes. Määruse regulatiivosas mujal seda sätet ei esine.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid, kelle lipu all sõidab kalalaevu, mis püüavad, hoiavad pardal, laadivad ümber või lossivad haisid, saadavad komisjonile hiljemalt 1. maiks põhjaliku aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta eelmisel aastal. Aruandes kirjeldatakse, kuidas on kontrollitud laevade vastavust määrusele ning liikmesriikide võetud rakendusmeetmeid nõuete täitmata jätmise korral. Eelkõige esitatakse järgmine teave: | 1. Liikmesriigid, kelle kalalaevad püüavad, hoiavad pardal, laadivad ümber või lossivad haisid ja/või kus kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad laadivad ümber või lossivad haisid, saadavad komisjonile hiljemalt 1. maiks põhjaliku aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta eelmisel aastal. Aruandes kirjeldatakse, kuidas on kontrollitud laevade vastavust määrusele ning liikmesriikide võetud rakendusmeetmeid nõuete täitmata jätmise korral. Vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks1, ning komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad2, esitatakse eelkõige järgmine teave: |
| __________________ |
| 1ELT L 343, 22.12.2009, lk 1. |
| 2ELT L 112, 30.4.2011, lk 1. |
Selgitus
Artiklis 1 määratakse kindlaks määruse reguleerimisala. See ei hõlma mitte üksnes liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu, vaid kõiki laevu, mis sõidavad liikmesriikide suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvatel meredel. Lisaks on teatavates liikmesriikides, kelle enda laevad ei püüa, ei hoia pardal, ei laadi ümber ega lossi haisid, olemas sadamad, kus kolmandate riikide laevadel on võimalus haisid lossida. Kahe osutatud määrusega on kehtestatud erisätted kalapüügi kontrollimiseks ning kontrollide täpsed nõuded ja ettenähtud karistused.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 6 – lõige 1 – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– haide lossimiste arv; | – haide lossimiste arv ning iga lossimise korral isendite arv liikide ja kalapüügi piirkondade kaupa ning kogukaal liikide kaupa; |
Selgitus
Komisjoni analüüsi kohaselt ei võimalda määrus 1185/2003 koguda andmeid, et saaks liigid ja populatsioonid kindlaks määrata ning selle alusel esitada teaduslikke arvamusi majandamis- ja kaitsemeetmete rakendamise kohta. Seetõttu peaksid liikmesriigid registreerima lossitud haide liigid, kalapüügipiirkonnad, isendite arvu ning kogukaalu liigi kaupa ning edastama selle teabe oma iga-aastases aruandes.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 6 – lõige 1 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– tehtud kontrollide arv; | – tehtud kontrollide arv, kuupäev ja koht; |
Selgitus
Et saada ammendav ettekujutus sellest, kuidas liikmesriigid määruse nõuetekohast täitmist kontrollivad, peavad olemas olema täpsed andmed pädevate asutuste teostatud kontrollide kohta.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1185/2003
Artikkel 6 – lõige 1 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– tuvastatud rikkumisjuhtude arv ja laad, sealhulgas asjaomas(t)e laeva(de) täielik identifitseerimine. | – tuvastatud rikkumisjuhtude arv ja laad, sealhulgas asjaomas(t)e laeva(de) täielik identifitseerimine ning iga rikkumisjuhu korral kohaldatud karistus. |
Selgitus
Määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, nähakse ette korrapärane asjakohaste meetmete võtmine (sealhulgas vastavalt siseriiklikule õigusele haldus- või kriminaalmenetluse algatamine) füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, keda kahtlustatakse rikkumises.
MENETLUS
Pealkiri | Nõukogu määruse (EÜ) nr 1185/2003 (haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal) muutmine | |||
Viited | COM(2011)0798 – C7-0431/2011 – 2011/0364(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | PECH 30.11.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | ENVI 30.11.2011 |
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Andrea Zanoni 19.1.2012 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 29.2.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 25.4.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 50 2 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Lajos Bokros, Nessa Childers, Yves Cochet, Chris Davies, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Nick Griffin, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Eija-Riitta Korhola, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Oreste Rossi, Daciana Octavia Sârbu, Horst Schnellhardt, Bogusław Sonik, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Jacqueline Foster, Julie Girling, Judith A. Merkies, Vittorio Prodi, Michèle Rivasi, Struan Stevenson, Anna Záborská, Andrea Zanoni | |||
MENETLUS
Pealkiri | Nõukogu määruse (EÜ) nr 1185/2003 (haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal) muutmine | |||
Viited | COM(2011)0798 – C7-0431/2011 – 2011/0364(COD) | |||
EP-le esitamise kuupäev | 21.11.2011 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | PECH 30.11.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | ENVI 30.11.2011 |
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Maria do Céu Patrão Neves 20.12.2011 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 26.1.2012 | 29.2.2012 | 24.4.2012 |
|
Vastuvõtmise kuupäev | 19.9.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 12 9 2 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Kriton Arsenis, Alain Cadec, Chris Davies, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Marek Józef Gróbarczyk, Ian Hudghton, Iliana Malinova Iotova, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Isabelle Thomas, Nils Torvalds, Jarosław Leszek Wałęsa | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Jean-Paul Besset, Luis Manuel Capoulas Santos, Diane Dodds, Julie Girling, Ana Miranda, Jens Nilsson, Nikolaos Salavrakos, Antolín Sánchez Presedo | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Juan Andrés Naranjo Escobar, Nuno Teixeira | |||
Esitamise kuupäev | 1.10.2012 | |||