Istungidokument

A7-0313/2012

12.10.2012

VAHERAPORT

mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Eelarvekomisjon

Kaasraportöörid: Reimer Böge, Ivailo Kalfin

PR_Consent_Interim

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK................................................5

SELETUSKIRI..........................................................................................................................21

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS.............................................................................................70

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS........................................................................................74

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS.........................................78

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS.................................................................81

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS.........................................................85

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS.........91

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS............99

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS...............................................104

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS......................................................107

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS................................................................112

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS..........................116

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS.................................................................................122

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS..........................................................128

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS..........................................................................................136

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS.........139

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS..............................................................................143

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS.......149

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS.....................154

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 311 ja 312,

–   võttes arvesse komisjoni 29. juuli 2011. aasta ettepanekut ja komisjoni 6. juuli 2012. aasta muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistiku aastateks 2014−2020 ( COM(2011)0398 ja COM(2012)0388 ),

–   võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekut sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ( COM(2011)0403 ),

–   võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatist „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” ( COM(2011)0500 ),

–   võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta ( COM(2010)0185 ),

–   võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta[1],

–   võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[2],

–   võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta[3],

–   võttes arvesse mitmeaastase finantsraamistikuga seotud küsimuste kohta tehtud ühisavaldust, mis on lisatud liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele läbivaadatud finantseeskirjadele,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 3,

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni vaheraportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi ( A7-0313/2012 ),

A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt võtab nõukogu, kes tegutseb vastavalt seadusandlikule erimenetlusele, määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik, vastu ühehäälse otsusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt võib Euroopa Ülemkogu ühehäälselt vastu võtta otsuse, millega lubatakse nõukogul mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse vastuvõtmisel teha otsus kvalifitseeritud häälteenamusega;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 kohaselt konsulteerivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel, ning arvestades, et sel eesmärgil tuleks sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe, millega parandada iga-aastase eelarvemenetluse sujumist ja institutsioonidevahelist eelarvealast koostööd;

C. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 5 kutsutakse Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed finantsraamistiku vastuvõtmise hõlbustamiseks;

D. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt varustab liit end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega ning liidu eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest; arvestades, et enne kui nõukogu võtab vastu uue otsuse omavahendite reformi kohta, peab ta parlamendiga konsulteerima, ning enne kui ta võtab vastu määruse omavahendite süsteemi rakendusmeetmete kohta, peab ta saama peale selle parlamendilt nõusoleku;

E.  arvestades, et see saab olema esimene kord, kui mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus võetakse vastu Lissaboni lepingu uute sätete kohaselt ja kui sellega kaasneb seetõttu institutsioonidevahelise koostöö uus kord, mille eesmärk on tagada aluslepingust tulenevaid õigusi arvestav tõhus otsustusprotsess;

F.  arvestades, et Lissaboni leping annab Euroopa Liidule sellistes valdkondades nagu välistegevus (Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõige 3), sport (ELi toimimise lepingu artikkel 165), kosmos (ELi toimimise lepingu artikkel 189), kliimamuutus (ELi toimimise lepingu artikkel 191), energeetika (ELi toimimise lepingu artikkel 194), turism (ELi toimimise lepingu artikkel 195) ja kodanikukaitse (ELi toimimise lepingu artikkel 196) märkimisväärsed uued õigused;

G. arvestades, et oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis, mis võeti vastu suure häälteenamusega, sõnastas parlament järgmist mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad üldised poliitilised õigusloome- ja eelarveprioriteedid;

H. arvestades, et oma 13. juuni 2012. aasta resolutsioonis, mis võeti vastu suure häälteenamusega, sõnastas parlament järgmist mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad üldised prioriteedid nii kulude kui ka tulude poolel;

I.   arvestades, et asjaomased parlamendikomisjonid on − nagu lisatud arvamustest näha − poliitiliste prioriteetide kindlaks tegemiseks põhjalikult hinnanud kõiki vajadusi;

J.   arvestades, et nõukogu eesistujariik Küpros kavatseb 2012. aasta novembris toimuvaks Euroopa Ülemkogu erakorraliseks kohtumiseks esitada läbirääkimispaketi, mis hõlmab ka ülemmäärade summasid (aga ka poliitilisi valikuid, mis kuuluvad seadusandliku tavamenetluse alla);

K. arvestades, et ELil peab olema selline eelarve ja eelarvemenetlus, mille puhul võetakse täielikult arvesse parlamendi otsustus- ja kontrolliprotsessi läbipaistvat ja demokraatlikku olemust ja mis põhineb ühtsuse ja kõikehõlmavuse üldpõhimõtte järgimisel, mis tähendab seda, et kõik tulud ja kulud tuleb eelarvesse kanda, ilma et neid vastastikku korrigeeritaks, ning et nii tulude kui ka kulude kohta tuleb vastavalt aluslepinguga antud pädevustele korraldada parlamentaarne arutelu ja hääletus;

ELi eelarve kui peamine vahend kogu ELis aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks

1.    annab endale täielikult aru, et 2014.–2020. aasta finantsraamistiku üle peetavad läbirääkimised toimuvad väga keerulises sotsiaalses, majanduslikus ja rahalises olukorras, kus liikmesriigid teevad riigirahanduse jätkusuutlikkuse ning pangandussektori ja ühisraha stabiilsuse tagamiseks oma riigieelarve korrigeerimisel suuri jõupingutusi; rõhutab, et liidust ei tohi jääda muljet, nagu suurendaks see maksumaksjate maksukoormust veelgi; on aga veendunud, et ELi eelarve moodustab ühe osa lahendusest, mis aitab Euroopal praegusest kriisist väljuda, sest see soodustab majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimist ning aitab liikmesriikidel ühiselt, sihipäraselt ning jätkusuutlikult toime tulla praeguste struktuursete probleemidega, eelkõige konkurentsivõime vähenemise ning tööpuuduse ja vaesuse suurenemisega;

2.  on aga seisukohal, et ELi rahaliste vahendite usaldusväärse ja tulemusliku kasutamise eeltingimusena tuleb nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil läbi viia tasakaalustatud struktuursed reformid, ning tuletab meelde, kui oluline on usaldusväärne riigirahandus;

3.    tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogu on korduvalt rõhutanud, et Euroopa majanduse juhtimist tuleb tugevdada, ning meelde tuletanud aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, milleks on tööhõive suurendamine, uuendustegevuseks ning teadus- ja arendustegevuseks vajalike tingimuste parandamine ja avaliku sektori sellealaste kulutuste suurendamine, kliimamuutuse ja energeetika alaste eesmärkide täitmine, haridustaseme tõstmine ja eelkõige vaesuse vähendamise kaudu sotsiaalse kaasatuse suurendamine;

4.    tuletab meelde, et just Euroopa Ülemkogu võttis 2012. aasta juunis vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, milles kinnitatakse, et ELi eelarvel on majanduskasvu ja tööhõive suurendamisel võimendav mõju, ja rõhutatakse igati, et eelarve aitab kogu liidul praegusest majandus- ja finantskriisist jagu saada;

5.  on seisukohal, et liit on viimased neli aastat kestnud finantskriisi tõttu eriliselt kannatanud osaliselt ka seetõttu, et finantssektor, rahvusvahelised partnerid ja avalik arvamus on ELis valitseva solidaarsuse taseme kahtluse alla seadnud; on veendunud, et ELi eelarve peaks olema solidaarsuse keskmes; on seetõttu veendunud, et järgmist mitmeaastast finantsraamistikku puudutav otsus kas avaldab pingutustele, mida liikmesriikide valitsused kriisist väljumiseks on teinud, suurt positiivset mõju või viib ELi veel suuremasse majanduslangusesse;

6.    tuletab meelde, et kõik makromajanduslikud finantsstabiilsusmeetmed, mida on 2008. aastast saadik võetud, ei ole veel majandus- ja finantskriisisile lõppu teinud; on seetõttu seisukohal, et Euroopa majanduskasvu taastamiseks ja töökohtade loomiseks peaksid liikmesriigid jätkama pingutusi püsiva majanduskasvu potentsiaali avamiseks ja et vaja on eesmärgipärast, tugevat ja piisava suurusega ELi eelarvet, mille abil aidata liikmesriikide jõupingutusi koordineerida ja suurendada;

7.  märgib, et ELi eelarve moodustab liidu valitsemissektori kuludest ainult umbes 2% ja on seega rohkem kui 45 korda väiksem kui kõigi liikmesriikide valitsemissektori kulude summa;

8.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 kohaselt peavad ELi eelarves kajastatud tulud ja kulud tasakaalus olema, mis tähendab, et eelarves ei saa puudujääki tekkida ja see ei saa avaliku sektori võlga põhjustada;

9.  rõhutab, et ELi eelarve on eeskätt investeeringute eelarve ning et 94% selle kogutulust investeeritakse kas liikmesriikidesse endisse või liidu välispoliitilistesse prioriteetidesse; rõhutab, et ilma ELi eelarve abita oleksid piirkondade ja liikmesriikide avaliku sektori investeeringud väga väikesed või olematud; on seisukohal, et ELi eelarve vähendamise tagajärg oleks kindlasti tasakaalustamatuse suurenemine ning majanduskasvu takerdumine ja kogu liidu majanduse konkurentsivõime ja ühtekuuluvusmõõtme vähenemine ning ELi üheks põhiväärtuseks oleva solidaarsuspõhimõtte ohtu seadmine;

10. rõhutab, et Lissaboni strateegia ei täitnud oma eesmärki ja seda muu hulgas ka seetõttu, et nii eelarve- kui ka õigusloomealane koordineerimine kui ka panus on kõigil tasanditel olnud puudulikud; on kindlalt veendunud, et strateegia „Euroopa 2020” tõhususe tagamiseks tuleb see ellu viia nüüd kohe ja seda ei tohi enam edasi lükata;

11. tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020” seitsme juhtalgatuse elluviimiseks on vaja suures summas – kuni 2020. aastani hinnanguliselt vähemalt 1800 miljardit eurot – tulevikku suunatud investeeringuid[4]; rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020” üks peamine eesmärk – edendada majanduskasvu ja kvaliteetseid töökohti kõigi eurooplaste jaoks – on saavutatav vaid siis, kui sotsiaalset kaasatust soodustavad vajalikud investeeringud haridusse, teadmusühiskonna edendamisse, teadus- ja uuendstegevusse, VKEsse ning keskkonnasäästlikesse ja uutesse tehnoloogiatesse tehakse praegu ja neid ei lükata enam edasi; pooldab majanduskasvu soodustavate eelarve konsolideerimise meetmete puhul kahetasandilist lähenemisviisi, et vähendada selliste investeeringute abil puudujääki ja avaliku sektori võlga;

12. on seisukohal, et kogu ELi noorte murettekitav olukord, st enneolematult kõrge tööpuuduse määr, järjest suurenev vaesus ja järjest süvenevad haridusprobleemid, nõuab süvalaiendusmeetmete abil erilisi pingutusi, millega panna uued põlvkonnad ELi väärtusi – rahu, demokraatia ja inimõigused, majanduslik heaolu ja sotsiaalne õiglus – hindama, ja piisava eelarvetoetusega ELi programme;

13. rõhutab, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa majanduse saavutamise peamine eeldus on tugev, mitmekesine ja konkurentsivõimeline tööstuslik baas; rõhutab, milline tähtsus on tööstussektoril ELi konkurentsivõime ja töökohtade loomise toetamisel ja millise olulise panuse see annab seetõttu majanduskriisist ülesaamisse;

14. toetab igati komisjoni ettepanekut kliimamuutuse vastaste meetmete süvalaiendamise kohta, mille eesmärk on siduda vähemalt 20% kulutustest kliimaga; peab oluliseks, et ELi eelarve abil oleks võimalik teha investeeringud jätkusuutlikku ja heaolu tagavasse madala süsinikuheitega majandusse, anda piisavalt toetust strateegia „Euroopa 2020” kliimamuutuse, energiaalaste, ressursitõhususe ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks ning tagada ELi kodanikele tervislikum keskkond;

15. kutsub liikmesriike seetõttu üles leidma võimalusi liikmesriigi konsolideerimispüüdluste ja läbimõeldud ELi eelarve lisandväärtuse vahel koostoime loomiseks, tänu millele on võimalik kõrgeimal tasandil võetud kohustusi täita;

Kulutuste tase

16. rõhutab, et 1988. aastast saadik on liikmesriikide eelarved suurenenud keskmiselt kiiremini kui ELi eelarve; märgib, et isegi 2008. aastal alanud kriisi algusest saadik on liikmesriikide valitsussektori kulud kokku suurenenud igal aastal nominaalselt 2%; järeldab sellest, et ELi eelarve piiramine liikmesriikide eelarvega võrreldes on ilmselges vastuolus liidule aluslepinguga antud pädevuse ja ülesannete laiendamisega ja kaalukate poliitiliste otsustega, mille Euroopa Ülemkogu on ise teinud ja mis puudutavad eelkõige Euroopa majanduse juhtimise tugevdamist;

17. rõhutab, et 2000. aastast saadik on erinevus ELi omavahendite ülemmäära (1,29% kogurahvatulust kulukohustuste assigneeringutes ja 1,23% maksete assigneeringutes) ja mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade vahel hüppeliselt suurenenud; märgib peale selle, et mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud määrad on kõigest kulutustele seatud ülemmäärad ja ELi eelarve on alati olnud nendest ülemmääradest palju väiksem;

18. on seisukohal, et komisjoni ettepanekust, mille kohaselt tuleb 2014.–2020. aasta finantsraamistiku ülemmäärad 2013. aasta ülemmäärade tasemel külmutada, ei piisa aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu Euroopa strateegiaga seotud poliitiliste prioriteetide, Lissaboni lepingust tulenevate uute ülesannete ega ettenägematute sündmuste rahastamiseks, rääkimata Euroopa Ülemkogu enda poolt kehtestatud eesmärkide ja seatud kohustuste rahastamisest;

19. tuletab meelde, et väljendas 2011. aasta 8. juunil seisukohta, et kui eelarvet piisavalt ei suurendata ja kui seejuures 2013. aasta ülemmäärasid ei ületata, tuleb paljusid ELi prioriteete ja poliitikavaldkondi piirata või neist isegi loobuda;

20. hoiatab nõukogu, et ta ei prooviks mingil juhul ELi kulutustes veel suuremaid kärpeid teha, kui komisjon on ette näinud; on kindlalt vastu katsetele teha kogu eelarves lineaarseid kärpeid, mis seaks ohtu kõigi ELi meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse, olenemata sellest, milline on nende Euroopa lisandväärtus, poliitiline kaal või mõju; palub hoopis nõukogul kärbete kavandamisel selgelt ja avalikult teada anda, millistest tema poliitilistest prioriteetidest või projektidest tuleks täielikult loobuda;

21. rõhutab, et ELi eelarvel peab ühiselt kokku lepitud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel peamine roll olema; on kindlalt veendunud, et kui ELi eelarve on hästi läbi mõeldud, on selle abil tegelikult võimalik algatada ja kiirendada meetmeid, millel on selge liidu lisandväärtus, mida liikmesriigid ise ei suuda luua, ja mis tagavad koostoime liikmesriikide tegevusega ja täiendavad seda ning aitavad liikmesriikidel keskenduda peamistele tulevikku suunatud investeeringutele;

22. kordab sellega seoses, et pooldab strateegia „Euroopa 2020” keskmes olevatele konkurentsivõime, VKE, ettevõtluse ja jätkusuutlike infrastruktuuride alastele liidu programmidele ette nähtud vahendite olulist suurendamist; on täiesti veendunud, et komisjoni ettepanekuga võrreldes tehtavad edasised kärped seavad ELi usaldusväärsuse ning ELi majanduskasvu- ja tööhõivepoliitilised püüdlused tõsiselt ohtu;

23. tunneb suurt heameelt ettepaneku üle, mille komisjon tegi Euroopa transpordi-, energia- ja digitaalsete võrgustike parandamiseks mõeldud Euroopa Ühendamise Rahastu kohta, ja selle realistliku rahastamispaketi üle; nõuab seetõttu tungivalt, et summat, mis Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühendamise Rahastusse ümber paigutatakse, tuleks esimestel aastatel kulutada nii, et see oleks täielikult kooskõlas selle fondi raames tehtavate liikmesriikide eraldistega;

24. rõhutab, et teadus- ja uuendustegevus aitab kiiremini üle minna säästvale, maailmas juhtpositsiooni omavale ja teadmistepõhisele majandusele, kus loodusvarasid kasutatakse tõhusalt ja vastutustundlikult; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles leppima kokku konkreetses tegevuskavas, mille alusel saavutada eesmärk eraldada teadustegevuse investeeringuteks 3% SKPst; juhib tähelepanu suurtele majanduslikule kohustustele, mis selle eesmärgiga kaasneks ja mis tähendaks aastas 130 miljardi suurust lisakulu, mida tuleks rahastada kõigist allikatest; rõhutab, et sellega seoses tuleb liidus edendada ja soodustada teadus- ja uuendustegevust ning tagada vastavad vahendid, nähes selleks ette ELi teadus- ja uuendustegevuse assigneeringute kaudu vahendite olulise suurendamise − eelkõige programmi „Horisont 2020” kaudu;

25. tuletab meelde, et majanduskasvu, konkurentsivõime, uuendustegevuse ja tööhõive peamised tagajad on VKE, ning märgib, et neil on taastumise ja ELi jätkusuutliku majanduse soodustamisel tähtis roll; tunneb seetõttu heameelt selle üle, et strateegias „Euroopa 2020” on rõhku pandud uuendus- ja tööstuspoliitikale; lükkab kindlalt tagasi kõik katsed vähendada veelgi rohkem eraldisi, mis on ette nähtud sellistele programmidele nagu COSME, mis on Euroopa konkurentsivõime ja tööhõive keskmes;

26. on seisukohal, et ELi ühtekuuluvuspoliitika (struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond) on vaieldamatu ELi lisandväärtusega strateegiline vahend, millega tagada investeeringud, püsiv majanduskasv ja konkurentsivõime, ja Euroopa solidaarsuse peamine sammas; märgib ühtlasi, et ühtekuuluvusvahenditel on kõigile ELi liikmesriikidele suur ülekanduv mõju; rõhutab, et ELis makromajandusliku tasakaalustamatuse tõhusaks vähendamiseks ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamiseks peaks olema võimalik toetuda stabiilsele, tugevale ja jätkusuutlikule finantsraamistikule; kordab, et on seisukohal, et kuna majanduskasvu ja tööhõivesse tehtavate avaliku sektori investeeringute järele on tungiv vajadus, tuleks ühtekuuluvuspoliitika vahendid jätta vähemalt samale tasemele, nagu need olid perioodil 2007−2013, ja need peaksid hõlmama endiselt kõiki ELi piirkondi, kuigi esmatähtsal kohal peaksid olema vähem arenenud piirkonnad; toetab komisjoni ettepanekut eraldada kõigist ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 25% Euroopa Sotsiaalfondile;

27. kordab, et on seisukohal, et võttes arvesse väga erinevaid ülesandeid ja eesmärke, millele ühine põllumajanduspoliitika peab vastama, tuleks ühisele põllumajanduspoliitikale 2013. aastal eraldatavad summad jätta järgmisel finantsplaneerimise perioodil vähemalt samale tasemele; on seisukohal, et uue ühise põllumajanduspoliitika eelarveeraldisi tuleks tulemuslikumalt ja tõhusamalt jaotada, mis tähendab muu hulgas seda, et otsetoetusi ja maaelu arengu toetusi tuleks liikmesriikide, piirkondade ja põllumajandusettevõtjate vahel praeguse lõhe vähendamiseks õiglaselt jagada; rõhutab sellega seoses ühise põllumajanduspoliitika teise samba olulist rolli, mis aitab oluliselt kaasa investeeringutele ja töökohtade loomisele maapiirkondades, põllumajandussektori tulemuslikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele, arvestades eelkõige uusi ülesandeid, millele on osutatud strateegias „Euroopa 2020”, ning keskkonna hoidmisele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele;

28. rõhutab, et sihipärast ja tulemuslikku liidu keskkonna- ja kliimaprogrammi tuleb tingimata tugevdada ja et asjaomaste liidu fondide raames tuleks aktiivselt toetada kliima- ja keskkonnakulude ühendamist;

29. tunnistab suuri probleeme, millega noortel tuleb ELi majanduskriisi tõttu kokku puutuda; on seisukohal, et noorte eurooplaste osalemine, tööhõive, haridus, mitteformaalne haridus, koolitus, liikuvus ja sotsiaalne kaasatus on ELi ja Euroopa ühiskonna arengu jaoks strateegilise tähtsusega küsimused; rõhutab, et peale komisjoni kavandatud konkreetsete noortele mõeldud vahendite suurendamise tuleb neid küsimusi süvalaiendada ja tähtsustada kõigis ELi eelarvest rahastatavates asjaomastes poliitikavaldkondades ja programmides, nagu noortegarantii, millega tagatakse kõigile Euroopa noortele, kes ei leia tööd, võimalus edasi õppida ja täiendavat koolitust saada;

30. rõhutab, et enim puudust kannatavatele inimestele mõeldud programmi tuleb jätkata; tuletab komisjonile meelde tema kohustust esitada õigel ajal sellealane seadusandlik ettepanek, millega tagada selle programmi toetamise jätkamine 2013. aasta järel uue õigusliku aluse alusel ja eraldi rahaliste vahendite abil;

31. on seisukohal, et komisjoni poolt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale eraldatud kogusumma puhul ei ole piisavalt arvesse võetud seda, et Lissaboni lepinguga on seda valdkonda tugevdatud ning sel on rohkem ülesandeid; rõhutab, et rahastatavatel meetmetel peaks olema Euroopa lisandväärtus ning nende programmidega taotletavate eri eesmärkide vahel tuleb tagada õiglane, tasakaalustatud ja läbipaistev rahaliste vahendite jaotus;

32. tuletab meelde, et ELi haridus-, noorte-, meedia- ja kultuuriprogrammid on kodanikulähedased, nende eelarve täitmise määr on erakordselt kõrge, neil on märkimisväärne võimendav mõju ja ülekandumisefekt, sh head majandustulemused, ning nendega luuakse selget ja tõendatavat Euroopa lisandväärtust, kasutades ühiselt ressursse, innustades liikuvust ja aktiivse kodanikuna tegutsemist ning tõhustades koostööd eri sektorite ja sidusrühmade vahel;

33. kordab, et on seisukohal, et kuna ELile on aluslepingutega antud uued kohustused, siis tuleks ka rahalisi vahendeid 2007.−2013. aasta finantsraamistikuga võrreldes piisaval määral suurendada, et liidul oleks võimalik täita ülemaailmselt rolli ja juba võetud kohustusi, sh eelkõige eesmärki, mille kohaselt peavad liikmesriigid eraldama ametlikule arenguabile 0,7% kogurahvatulust, ning täita 2015. aastaks aastatuhande arengueesmärgid; rõhutab liidu rolli naaber- ja partnerriikides demokraatia, rahu, solidaarsuse, stabiilsuse edendamisel ja vaesuse vähendamisel; rõhutab, et ELi abi ja liikmesriikide abi täiendavad teineteist ning et see aitab kiirendada meetmete võtmist piirkondades, kus kahepoolset abi andmist ei toimu; toetab eelkõige liikmesriikide ja ELi meetmete ühist kavandamist; rõhutab seetõttu, et ettepanekuid, mille komisjon on teinud globaalse Euroopa ja Euroopa Arengufondi kohta, tuleb pidada kõigest miinimumiks, mida on Euroopa globaalsete eesmärkide saavutamiseks vaja; märgib eelkõige, et Euroopa välisteenistusele tuleb tagada tema ülesannetele vastav piisav eelarve;

Suurprojektid

34. toonitab suuremahuliste infrastruktuuriprojektide, nagu ITER, Galileo ja GMES strateegilist tähtsust ELi konkurentsivõime tuleviku seisukohalt; tõrjub sellest tulenevalt kõiki katseid kujundada GMES ümber valitsustevaheliseks programmiks;

35. on kindlalt arvamusel, et nende suuremahuliste projektide rahastamine tuleks ELi eelarves tagada, kuid samas tuleks see valdkond hoida muudest vahenditest lahus, et võimalikud ülekulud ei seaks ohtu muude liidu poliitikavaldkondade rahastamist ja projektide edukat teostamist;

36. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle määrata mitmeaastase finantsraamistiku määruses Galileo jaoks maksimumsumma, hoides sellega selle projekti eelarveeraldised muust rahastamisest lahus; on samuti arvamusel, et ka ITERile ja GMESile eraldatavad maksimumsummad tuleks kindlaks määrata määruses; on seisukohal, et nende kolme projekti rahastamispakett tuleks eraldada üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära, et muuta liikmesriikidel vajaduse korral täiendavate rahaliste vahendite eraldamine lihtsamaks;

Rahaliste vahendite parem kasutamine

37. kordab, et Euroopa lisaväärtuse saavutamine ja usaldusväärse finantsjuhtimise (säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse) tagamine peaksid olema nüüd veel enam kui kunagi varem ELi eelarve juhtpõhimõtted; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni esitatud seadusandlike ettepanekute üle, milles käsitletakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetavaid uue põlvkonna mitmeaastaseid programme; nõuab ELi tugiprogrammide ja riiklike investeeringute vahelise sünergia maksimeerimist;

38. usub, et praeguses avaliku sektori eelarvepiirangute kontekstis on finantseerimine muudest rahastamisallikatest väga vajalik, et teha pikaajalisi investeeringuid, mida on tarvis strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks; on kindalt veendunud selles, et liidu lisandväärtus peitub eelkõige pikaajalistes investeeringutes, mis käivad liikmesriikidele üksi üle jõu; toonitab seetõttu järeldusi ja soovitusi, mille parlament esitas oma resolutsioonis uudsete rahastamisvahendite kohta seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga[5];

39. toonitab, et vaja on tagada valdkondlike eeskirjade ja finantsmääruse üldraamistiku sidusus ning lihtsustamise ja usaldusväärse finantsjuhtimise tasakaal; võtab teadamiseks komisjoni avaldatud lihtsustamise tulemustabeli ja kinnitab, et toetab kindlalt lihtsustamiskava; on veendunud, et abisaajate halduskoormust tuleb veelgi vähendada, ning nõuab uue põlvkonna mitmeaastaste programmide puhul põhjaliku nn bürokraatiakontrolli tegemist, millega vältida ELi ja liikmesriikide tasandil halduskoormuse suurenemist;

40. on seisukohal, et ELi kulutuste mõjusus sõltub kõigi tasandite usaldusväärsest poliitilisest, regulatiivsest ja institutsioonilisest raamistikust; rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõike 5 ja artikli 317 kohaselt peavad liikmesriigid eelarvet täitma kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; tuletab liikmesriikidele meelde, et neil on õiguslik kohutus tagada, et eelarvesse kantud assigneeringute kasutamisel tuleb sellest põhimõttest kinni pidada, ning et liikmesriigid peaksid kandma oma osa vastutusest ELi-poolse rahastamise mõjusamaks muutmisel; tuletab meelde, et 90% Euroopa Kontrollikoja tuvastatud vigadest on tehtud liikmesriikides ning enamikku neist vigadest oleks saanud ära hoida; nõuab, et kõik liikmesriigid väljastaksid riiklikud Euroopa Liidu vahendite haldajate kinnitused, mis on allkirjastatud asjakohasel poliitilisel tasandil;

41. toetab eeltingimusi käsitlevate eeskirjade kehtestamist, millega tagatakse see, et ELi rahastamine (eriti Ühtekuuluvusfondi, struktuurifondide ning maaelu ja kalandusfondide osas) on paremini suunatud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisele; on veendunud, et kui nende täitmine tugineb ühelt poolt tõhustatud partnerluse põhimõttele, milleks kaasatakse rohkem kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, ja teiselt poolt tingimustele, mis on seotud eri fondide eesmärkidega, siis on nende tingimusi käsitlevate eeskirjadega võimalik parandada ELi toe õiguspärasust ja mõjusust;

42. nõuab, et partnerluslepingute raames toimuks rahastamine teatavate konkreetsete tingimuste alusel, mis määratakse kindlaks komisjoni ja liikmesriikide vahelises dialoogis; peab õiglaseks, et sellised tingimused peaksid hõlmama eelkõige kehtivate ELi õigusaktide (nt hinnakujunduse, hankemenetluste, transpordi, keskkonna, tervishoiu valdkondades) täielikku rakendamist, et ennetada eeskirjade eiramist ja tagada efektiivsus; lükkab siiski tagasi selliste tingimuste kehtestamise, mis nõuavad liikmesriikidelt põhjalikke sotsiaal- ja majandusreforme; kõigis tingimustes tuleb täielikult järgida subsidiaarsuse ja partnerluse põhimõtet;

43. toonitab samas, et regionaalpoliitika tulemuste ja liikmesriigi makromajanduslike tulemuste vahel ei ole otsest seost ning piirkondi ei tuleks karistada selle eest, kui riiklikul tasandil ei suudeta järgida majanduse juhtimisega seotud menetlusi; on seisukohal, et lisakaristuste kehtestamine võiks süvendada juba niigi makromajanduslikes raskustes olevate liikmesriikide probleeme ning seetõttu ei ole makromajanduslike tingimuste kehtestamine vastuvõetav;

44. rõhutab ELi detsentraliseeritud asutuste tähtsat tööd liidu eesmärkide toetamisel ning vajadust eraldada sellele vastutusele vastavad piisavad eelarvevahendid;

45. on samas veendunud, et ELi detsentraliseeritud asutuste töö peaks andma riigi tasandil palju suuremat kokkuhoidu; nõuab, et liikmesriigid hindaksid riigi tasandil nende asutuste tegevusest tulenevat tõhususe kasvu ning kasutaksid seda täies mahus ära, et seeläbi riigi kulusid kokku hoida; kutsub asutuste tegevuse ühtlustamise eesmärgil liikmesriike ühtlasi üles selgitama asutustega seoses välja võimalikud valdkonnad, kus töö kattub või kus lisaväärtus on väiksem;

46. on veendunud, et Euroopa välisteenistuse loomine peaks tagama ELi tasandil mastaabisäästu ja liikmesriikide tasandil suure kokkuhoiu, eelkõige kolmandates riikides asuvates liikmesriikide diplomaatilistes teenistustes;

47. soovitab koostada kolmel – liikmesriigi, piirkondlikul ja Euroopa – tasandil avaliku sektori kulutuste tõhususe kohta sõltumatu hinnang, mille raames uuritakse põhjalikult valdkondade, nagu kaitsesektor, arengupoliitika, detsentraliseeritud ametid, Euroopa välisteenistus ja teadusuuringud, lisandväärtust ning võimalusi, kuidas koondada vahendeid ja hoida kokku kulusid ja teha seda nii, et mitte ainult ei soodustataks ELi tasandil mastaabisäästu saavutamist, vaid järgitaks ka subsidiaarsuse põhimõtet; on veendunud, et selline hinnang tagaks kulude kokkuhoiu; tuletab meelde, et detsentraliseeritud ametite hindamise puhul tuleks arvesse võtta asjakohaseid sätteid, mis sisalduvad 19. juulil 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele lisatud ühises lähenemisviisis detsentraliseeritud asutuste suhtes;

48. nõustub komisjoni seisukohaga, et halduskulusid tuleb ratsionaliseerida; rõhutab siiski, et on ülimalt oluline tasakaalustada täiendav kokkuhoid vajadusega tagada institutsioonide suutlikkus täita oma ülesandeid ja kohustusi vastavalt aluslepingutega neile pandud kohustustele ja neile antud volitustele, võttes arvesse praegusest majanduskriisist tingitud keerulist olukorda;

49. on kindlalt vastu töötajate arvu lineaarse vähendamise kohaldamisele kõigi institutsioonide, ametite ja asutuste puhul, kuna aluslepingute kohaselt erinevad nende ülesanded ja kohustused suuresti; rõhutab, et iga institutsiooni individuaalseks kohtlemiseks peaksid nad kõik saama ise otsustada, kus ja milliseid kärpeid on võimalik teha, ilma et see takistaks nende nõuetekohast tegevust;

50. juhib tähelepanu asjaolule, et kui Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht, oleks võimalik palju raha kokku hoida; nõuab tungivalt, et eelarvepädevad institutsioonid tõstataks selle küsimuse järgmise, st 2014.−2020. aasta finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel;

Kestus

51. on seisukohal, et järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, mis on 2020. aastani kestev seitsmeaastane periood, tuleks käsitada üleminekulahendusena, kuna see on selgelt seotud strateegiaga „Euroopa 2020”; on siiski seisukohal, et 5-aastane või 5+5-aastane periood viiks mitmeaastase finantsraamistiku kestuse paremini kooskõlla institutsioonide ametiajaga, mis suurendaks demokraatlikku aruandluskohustust ja vastutust; tuletab meelde, et toimiva ja tõhusa mitmeaastase finantsraamistiku huvides tuleb 7-aastase perioodi jooksul tagada maksimaalne paindlikkus;

Vahehindamine

52. toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku määruses on vaja sätestada vahekokkuvõte koos siduvat kalendrit sisaldava erimenetlusega, millega tagatakse parlamendi järgmise koosseisu täielik osalus; on seisukohal, et komisjon peaks esitama seadusandliku ettepaneku, mis teeks võimalikuks muudetud mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise õigeaegselt 2018. aasta eelarve menetlemise ajaks; rõhutab, et vahekokkuvõtte ei tohiks kahjustada investeeringute stabiilsust ja see peaks kaitsma toetuse saajad ning tagama pikaajalise planeerimise ja pikaajaliste investeeringute stabiilsuse;

Vaja on paindlikumat mitmeaastast finantsraamistikku

53. on põhimõtteliselt veendunud, et muutuvad poliitilised ja majandusolud, samuti ettenägematud sündmused eeldavad mitmeaastase finantsraamistiku korrigeerimist seitsmeaastase perioodi jooksul; nõuab, et mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 peab võimaldama eelarve suuremat paindlikkust nii rubriikide siseselt kui ka nende vahel, samuti mitmeaastase finantsraamistiku eri aastate vahel, et tagada olemasolevate eelarvevahendite täielik ärakasutamine;

54. on seisukohal, et 5% paindlikkus (alam)rubriikide ülemmäärade osas on vältimatu, et teha kohanemine uute asjaoludega võimalikuks üldsummat suurendamata ja ilma et oleks vaja mitmeaastast finantsraamistikku muuta;

55. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada õigusloomealast paindlikkust (võimalust mitte järgida etteantud summat kogu asjaomase programmi vältel) 5%-lt 10%-ni;

56. toonitab, et mitmeaastases finantsraamistikus kindlaks määratud ülemäärasid tuleb kõige paremal moel ära kasutada; teeb sellega seoses ettepaneku, et ühe aasta eelarves kulukohustuste assigneeringute ülemmäära raames kasutamata jäänud varu tuleks kanda üle järgmisse aastasse ja seda tuleks käsitada mitmeaastase finantsraamistiku üldvaruna, mida eelseisvatel aastatel eraldada eri rubriikidele vastavalt nende hinnangulistele vajadustele ja võtta kasutusele iga-aastase eelarvemenetluse raames;

57. toonitab samavõrra vajadust võtta kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute üldvaru, mis võimaldaks maksete assigneeringute ülemmäärast üle jäänud varude kandmist järgmistesse aastatesse ja kasutuselevõtmist iga-aastase eelarvemenetluse raames;

58. on väga mures praeguse täitmata kulukohustuste järjest suureneva summa pärast; nõuab ühist institutsioonidevahelist strateegiat, millega hoitakse täitmata kulukohustuste summa 2014.–2020. aasta finantsraamistikus kontrolli all, ning sel eesmärgil meetmete võtmist; innustab sellega seoses arutlema selle üle, kuidas tagada kogu mitmeaastase finantsraamistiku kestel maksete assigneeringute võrdsem jagunemine, et teha kõik mis võimalik, vältimaks ohtu, et ELi programmide elluviimises tekiksid finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrked;

59. märgib, et ELi eelarves tekib igal aastal ülejääk ja liikmesriikide makseid ELi eelarvesse vähendatakse selle summa võrra; peab samas kahetsusväärseks regulaarseid lineaarseid kärpeid, mida nõukogu tegi eelarveprojekti kantud, komisjoni poolt koostatud maksete assigneeringute eelarvestuses, ning vastuseisu, mida nõukogu on viimastel aastatel korduvalt osutanud sellise ELi eelarve esitamisele, kus oleks ette nähtud lisamaksed, mida komisjon eelarveaasta lõpus vajab ELi rahaliste kohustuste täitmiseks; on seisukohal, et sellise käitumise puhul ei ole tegemist hea eelarvetavaga, ning et kuigi tekkinud ülejäägil ei ole liikmesriikide üldisele puudujäägile mingit mõju, võiks see ELi aastaeelarvet oluliselt muuta; tuletab meelde, et institutsioonid on võtnud endale kohustuse finantsmäärust muuta ja näha selles ette võimalus kanda kasutamata assigneeringud ning eelarve saldo üle järgmisse aastasse;

60. toetab kindlalt ettenägemata kulude varu, aga toonitab, et mõjususe eesmärgil ei tohiks selle kasutuselevõtmine tähendada ülemmäärade kohustuslikku tasaarvestamist ning selle peaks kinnitama nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega;

61. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada paindlikkusinstrumendi rahastamispaketti ja iga-aastaste summade kasutamist aastani n+3;

62. rõhutab, et toetab igati komisjoni ettepanekut, mille kohaselt tuleks hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja põllumajandussektori kriisiabireserv kanda − arvestades, et nende kasutamist ei ole võimalik kavandada − eelarvesse asjaomaste rubriikide ülemmäärasid ületavas summas;

63. juhib tähelepanu lisandväärtusele, mis on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil (EGF) kui kriisi ajal kasutataval sekkumisvahendil, millega aidatakse töö kaotanutel uuesti tööturule siseneda; nõuab EGFi jätkamist ja parandamist pärast 2013. aastat instrumendina, millele kõigil töötajate kategooriatel oleks võrdsetel tingimustel juurdepääs; rõhutab samuti, et fondi tulemuslikkuse suurendamiseks tuleb toetuste maksmine lihtsamaks ja kiiremaks muuta;

Eelarve ühtsus

64. tuletab meelde, et ELi eelarve sisaldab kõiki tulusid ja kulusid, mis tulenevad ELi institutsioonide pädevuste raames tehtud otsustest, ning selles võetakse eraldi arvesse liidu rahastamistegevust laenuandmise ja -võtmise ning tagatiste kujul;

65. nõuab, et komisjon ja nõukogu loetleksid eraldi lisas eelarvelised või finantskohustused, mille liit või teatavad liikmesriigid on võtnud, ja tagatised, mille liit või teatavad liikmesriigid on andnud Euroopa stabiilsusmehhanismide (Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, Euroopa Finantsstabiilsuse Fond ja Euroopa stabiilsusmehhanism) raames kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli lõikega 2, artikli 136 lõikega 3 ja artikliega 143, ning otsene kahepoolne finantsabi muudele liikmesriikidele või muud pangandusliiduga seotud projektid;

66. rõhutab, et kõik otsused, mis puudutavad majandus- ja rahaliidu tugevdamist, tuleks teha aluslepingute alusel ning selliste otsuste tegemisel peaksid osalema kõik asjaomased institutsioonid; rõhutab, et ühenduse meetodi eiramine ja valitsustevaheliste kokkulepete sagedasem sõlmimine ainult lõhestab ja nõrgestab Euroopa Liitu ja euroala;

67. soovitab liikmesriikidel tungivalt võtta endale kindel kohustus kanda Euroopa Arengufond alates 2021. aastast ELi eelarvesse; märgib, et sellise muudatuse tõttu tuleks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid märkimisväärselt tõsta;

68. kinnitab kavatsust korraldada edaspidi aastaeelarve projekti läbivaatamise raames eelarve tulude poolt puudutav konkreetne avalik arutelu ja hääletus; usub kindlalt, et nii jätkatakse pidevat arutelu liidu finantssüsteemi üle, ja mõistab täielikult, et praegu ei ole eelarvepädevatel institutsioonidel pädevust teha ettepanekuid muudatuste kohta eelarve tulude poolel;

Omavahendid

69. on seisukohal, et rohkem kui aasta tagasi alanud uue mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimised toovad selgelt välja ummikseisu, mille põhjuseks on tõelise omavahendite süsteemi puudumine: nõukogu korraldab neid läbirääkimisi kahe vastaseisus oleva leeri vahel, mida ühelt poolt juhivad riigid, kes on ELi eelarve netomaksjad, ja teiselt poolt riigid, kes on ELi eelarve netosaajad, ja see toimub süsteemis, millega luuakse puhtalt raamatupidamise-põhine arusaamine nn õiglasest tulust, mis lõppkokkuvõttes seab mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe sõlmimise sõltuvusse kokkuleppe saavutamisest pika erandite ja kompensatsioonide loetelu üle, mida käsitlevaid läbirääkimisi peetakse suletud uste taga ja mis ei ole Euroopa kodanikele mõistetavad;

70. on kindlalt veendunud, et liidu eelarve rahastamisel tuleks pöörduda tagasi tõelise omavahendite süsteemi juurde, nagu on sätestatud Rooma lepingutes ja kõigis sellele järgnenud ELi lepingutes; kahetseb sügavalt asjaolu, et praegune süsteem, mille kohaselt suur enamik rahalistest vahenditest tuleb liikmesriikidelt, ei ole läbipaistev ega õiglane ning selle suhtes ei kohaldata parlamentaarset kontrolli ei Euroopa ega liikmesriikide tasandil; toonitab, et sellise süsteemiga rikutakse põhimõtteliselt aluslepingu teksti ja mõtet;

71. juhib tähelepanu sellele, et omavahendite süsteemi ümberstruktureerimine iseenesest ei puuduta mitte ELi eelarve mahtu, vaid selle eesmärk on leida tõhusam vahendite valik ELi kokkulepitud poliitikavaldkondade ja eesmärkide rahastamiseks; toonitab, et uue süsteemi kasutuselevõtt ei suurendaks kodanike üldist maksukoormust, vaid vähendaks hoopis koormust riigikassadele;

72. kinnitab oma 13. juuni 2012. aasta resolutsioonis väljendatud põhimõttelist seisukohta, et parlament ei ole valmis nõustuma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku määrusega, kui ei saavutata poliitilist kokkulepet omavahendite süsteemi reformimise kohta kooskõlas komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekutega, sh komisjoni seadusandlikud ettepanekud tõeliste omavahendite kohta; on seisukohal, et reformi eesmärk peaks olema vähendada liikmesriikide kogurahvatulu põhiseid makseid ELi eelarvesse 2020. aastaks maksimaalselt 40%-ni, aidates sellega kaasa liikmesriikide konsolideerimispüüdlustele;

73. on kindlalt seisukohal, et vajalik poliitiline kokkulepe peaks sisaldama järgmisi elemente:

1)   ELi eelarve rahastamist tuleb põhjalikult reformida, et pöörduda tagasi tõelise, selge, lihtsa ja õiglase omavahendite süsteemi juurde, mis annaks tagatised otsustamise üle ja tagaks kõigile riigieelarvetele omase demokraatliku kontrolli;

2)   reformi tulemused peavad jõustuma komisjoni soovituse alusel aastaid 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku ajal;

3)   need liikmesriigid, kes soovivad kehtestada finantstehingute maksu, peavad nüüd esitama komisjonile ametliku taotluse esitada ettepanek süvendatud koostööks selles valdkonnas; seejärel peab komisjon koheselt reageerima ja avaldama selle ettepaneku koos läbivaadatud ettepanekutega omavahendite paketi kohta, et tagada sellest maksust laekuvate tulude terviklik või osaline eraldamine ELi eelarvesse tõelise omavahendina, vähendades seeläbi seda maksu kohaldama hakkavate riikide osamakseid;

4)   kokkulepe käibemaksu kui omavahendi reformimise ja selle rakendamisviiside kohta tuleb sõlmida koos mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva kokkuleppega;

5)   uue süsteemi kasutuselevõtmisega tuleb kaotada senised tagasimaksed ja muud korrektsioonimehhanismid; mis tahes kompensatsiooni võib heaks kiita ainult komisjoni ettepaneku alusel, ajutiselt ja juhul, kui see on põhjendatud vaieldamatute objektiivsete majanduskriteeriumite põhjal;

6)   juhul kui uute omavahendite rakendamine ei vii liikmesriikide kogurahvatulupõhiste ELi eelarvesse tehtavate osamaksete olulise vähenemiseni, esitab komisjon täiendavad ettepanekud uute tõeliste omavahendite kasutuselevõtmise kohta;

Institutsioonidevahelised läbirääkimised

74. toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmine eeldab nii Euroopa Parlamendis kui nõukogus ranget häälteenamust, ja juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on kasutada täielikult ära artikli 312 lõike 5 sätteid, millega kehtestatakse institutsioonidele kohustus pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks teksti osas, millega parlament saab nõustuda;

75. toonitab, et see saab olema esimene kord, mil mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus võetakse vastu uute Lissaboni lepingu sätete kohaselt, mis sisaldavad uut institutsioonidevahelise koostöö korda, milles on ühendatud tõhus otsustamine ja vastavate õigustega arvestamine; avaldab sellega seoses heameelt eesistujariikide Ungari, Poola, Taani ja Küprose meetmete üle alustada struktureeritud kõnelusi ja vahetada Euroopa Parlamendiga korrapäraselt teavet;

76. väljendab valmisolekut alustada nõukoguga põhjalikke arutelusid nii mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse kui ka institutsioonidevahelise kokkuleppe üle ja palub, et nõukogu tugevdaks kontakte kõigil tasanditel, pidades silmas Euroopa Ülemkogu 22.–23. novembri kohtumist; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku kohta tuleb lõplik kokkulepe saavutada võimalikult kiiresti;

77. märgib, et Euroopa Ülemkogu tasandil saavutatav mis tahes poliitiline kokkulepe ei ole midagi enamat kui nõukogule antav volitus läbirääkimiste pidamiseks; kordab, et pärast poliitilise kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ülemkogul peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel toimuma täiemahulised läbirääkimised, misjärel nõukogu esitab parlamendilt nõusoleku saamiseks oma ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku kohta;

78. kordab, et ELi toimimise lepingu kohaselt on Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandlikud organid ja Euroopa Ülemkogul seda ülesannet ei ole; toonitab, et läbirääkimised mitmeaastaseid programme puudutavate seadusandlike ettepanekute üle toimuvad seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

79. nõuab mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse ja sellega seotud mitmeaastaste programmide läbirääkimistele kvalitatiivset lähenemist; toonitab, et neid tuleb käsitleda paketina, ja kinnitab põhimõtet, et midagi ei lepita kokku enne, kui kõiges on kokkuleppele jõutud;

80. rõhutab vaheraportile lisatud Europa Parlamendi komisjonide arvamuste tähtsust, sest need täiendavad käesolevas resolutsioonis toodud mitmeaastase finantsraammistiku / institutsioonidevahelise kokkuleppe alaste läbirääkimiste juhiseid ning annavad kasulikku nõuandeid ja lisavad üksikasju; rõhutab, et nimetatud arvamustes sisalduvad poliitilised soovitused peaksid mitmeaastaste programmide üle peetavateks läbirääkimisteks ainest andma; kordab sellega seoses, et on kindlalt veendunud, et mitmeaastase finantsraamistikuga seotud seadusandliku erimenetluse käigus ei tohiks tegeleda küsimustega, mis tuleb lahendada seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

81. juhib nõukogu tähelepanu lisatud töödokumendile, kus on välja toodud muudatused, mis on tehtud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, ning ettepaneku kohta sõlmida institutsioonivaheline kokkulepe eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta; märgib, et sõltuvalt mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste kulgemisest võib juhtuda, et peetakse vajalikuks teha täiendavaid muudatusi; juhib tähelepanu sellele, et instutsioonidevahelise kokkuleppe finaliseerimine saab toimuda alles pärast mitmeaasta finantsraamistiku menetlemise lõppu;

82. juhib lõpetuseks tähelepanu sellele, et kui mitmeaastast finantsraamistikku ei ole 2013. aasta lõpuks vastu võetud, pikendatakse ülemmäärasid ja teisi 2013. aastale vastavaid sätteid nii kauaks, kuni uus mitmeaastane finantsraamistik vastu võetakse; annab teada, et sellisel juhul oleks Euroopa Parlament valmis jõudma nõukogu ja komisjoniga kiirele kokkuleppele mitmeaastase finantsraamistiku sisemise struktuuri korrigeerimiseks vastavalt uutele poliitilistele prioriteetidele;

83. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.

SELETUSKIRI

WORKING DOCUMENT

21.9.2012

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Marietta Giannakou

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu eelarve rubriigis 4 on mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 jooksul tehtud olulisel hulgal muudatusi kas seetõttu, et eelarveressursid olid liiga piiratud, või seetõttu, et rubriigi 4 all puudus piisav paindlikus ootamatutele olukordadele reageerimiseks; kordab oma seisukohta, mille kohaselt ELile Euroopa Liidu toimimise lepinguga antud uued ülesanded eeldavad piisavat lisarahastamist võrreldes mitmeaastase finantsraamistikuga 2007–2013, et liit saaks täita oma ülemaailmse partneri rolli, täites kõik juba võetud kohustused; rõhutab ELi abi täiendavust liikmesriikide pakutavale abile ning selle protsessi kiirendavat mõju sekkumiseks piirkondades, kus kahepoolset abi ei osutata; toetab eriti komisjoni kavandatud menetlusi, millega tugevdatakse liikmesriikide ja ELi meetmete ühist kavandamist;

2.   on sellega seoses seisukohal, et komisjoni ettepanek rubriigi 4 assigneeringute summa kohta peegeldab nii Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis[16] väljendatud muret kui ka Euroopa Liidu välistegevuse tegelikke vajadusi; väljendab heameelt asjaolu üle, et see ettepanek on märguandeks kõigile liidu partneritele, nii ELi abi saavatele riikidele kui ka teistele abi andvatele riikidele; märgib siiski, et komisjoni ettepanek on miinimum, et täita kõigi riigipeade ja valitsusjuhtide kinnitatud ning Lissaboni lepingus sätestatud ELi eesmärke; eeldab et nõukogu toob juhul, kui ta ei saa komisjoni ettepanekut täielikult heaks kiita, selgelt välja ja põhjendab, millised prioriteedid või projektid tuleks peatada või nende ulatust vähendada, hoolimata nende tõendatud Euroopa lisaväärtusest;

3.  kordab siiski oma väga kindlat veendumust, et kogu mitmeaastase finantsraamistiku suurem eelarvealane paindlikkus, mida peavad vajalikuks kõik osapooled, on eriti suure tähtsusega just rubriigi 4 puhul; palub komisjonil esitada vajaduse korral ettepanek seda eelarverubriiki käsitlevate erieeskirjade kohta, et tagada reageerimisvõime kriisidele ja pakilistele vajadustele, mida ei saa ette planeerida, austades seejuures täielikult eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi; võtab lisaks teadmiseks, et komisjon on iga mitmeaastase programmi raames ette näinud tõhustatud mehhanismid, et EL saaks kohandada oma rahastamist vastavalt poliitilistele vajadustele ja piirangutele;

4.   kordab oma nõuet kehtestada asjakohane kord rubriigi 4 kasutamata vahendite ümberjaotamiseks eelarveaasta lõpus; on ühtlasi arvamusel, et parlamendi heakskiidu nõukogu määrusele mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta peaks muutma sõltuvaks muu hulgas sellest, kas nõukogu kiidab heaks komisjoni ettepanekud rahastamisvahenditest saadud tulu ja tagasimaksete taaskasutamise kohta; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle kasutada välissuhete valdkonnas senisest enam innovatiivseid rahastamisvahendeid ning rohkem asjaomaseid organisatsioone ja finantseerimisasutusi;

5.   kordab oma toetust kõigile aastateks 2014–2020 kavandatud vahenditele liidu välistegevuse elluviimiseks[17], eelkõige naabruspoliitika rahastamisvahendile; rõhutab, et tuleks säilitada sobiv tasakaal ida- ja lõunanaabritele osutatava abi vahel, võttes samal ajal arvesse abisaajariikide tulemuslikkust; tunneb heameelt uue partnerlusvahendi üle, mille eesmärk on käivitada uut laadi koostöö Euroopa Liidu jaoks strateegilist huvi pakkuvate riikidega;

6.   kordab lisaks oma toetust Euroopa Investeerimispangale ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale, kes võivad olla kindlad, et EL tagab finantskoostöö naaberriikidega, eelkõige VKEde ja mikrolaenude rahastamise osas;

7.  on seisukohal, et finantsabi kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele ning teistele abisaaja- ja partnerriikidele tuleb muuta paremini kohandatavaks; on veendunud, et toetus liidu eelarvest peab vastama edusammude tempole ja suurusele põhimõttel, et kiiremini edasiliikuvatele riikidele antakse rohkem toetust, arvestades sealjuures liidu integreerimisvõimet; rõhutab, et põhimõte, et kiiremini edasiliikuvatele riikidele antakse rohkem toetust, tähendab ka vähemat toetust riikidele, kes ei täida oma kohustusi;

8.  tuletab meelde ELi kohustust edendada maailma julgeolekut, demokraatiat, õigusriigi põhimõtte järgimist ning jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu; rõhutab eriti lisaväärtust, mida selles valdkonnas pakuvad ELi mitmeaastased programmid, nagu stabiliseerimisvahend ja inimõiguste rahastamisvahend; rõhutab lisaks, et kõik ELi välistegevusprogrammid tuleks muuta kodanikuühiskonna esindajate, tööturu osapoolte ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste jaoks kättesaadavamaks, et julgustada nende kaasamist ja osalust;

9.   toetab jõuliselt hädaabireservi säilitamist, mis on osutunud eriti hästi toimivaks selle praegusel kujul kõikide programmide välise reservina, mille suhtes ei kohaldata aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, ning peab vajalikuks eraldada selleks märkimisväärsed ja realistlikud rahalised vahendid, et liit saaks reageerida kiiresti ettenägematutele vajadustele ja ootamatutele kriisidele vahendite sihtotstarbelise kasutuselevõtmisega, kui see on vajalik; peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut suurendada rahastamist kuni 350 miljoni euroni (2011. aasta hinnad) ning võimaldada selle kasutamist aastani n+1, mis on väga positiivne samm õiges suunas; rõhutab, et hädaabireservi lõimimine rubriiki 4, nagu soovitavad mõned liikmesriigid, toob kaasa ohu, et selle tagajärjel väheneb ELi välistegevuseks kasutatavate rahaliste vahendite kogusumma;

10. peab ELi välispoliitika tulemuslikkuse seisukohalt oluliseks, et Euroopa välisteenistusel oleks talle usaldatud kasvava ülesannete hulga täitmiseks piisavad vahendid; rõhutab sellega seoses siiski, et neid vahendeid tuleks kasutada kõige tõhusamal viisil, sealhulgas personali koosseisu suurema tasakaalustamise kaudu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

4.9.2012

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Charles Goerens

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.   tuletab meelde, et 2015. aastaks seatud tähtajad aastatuhande arengueesmärkide ja ühise eesmärgi – ametliku arenguabi osakaalu suurendamine 0,7 protsendini kogurahvatulust – täitmine jäävad mõlemad aastaid 2014–2020 hõlmavasse mitmeaastasesse finantsraamistikku; toonitab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik annab ELi abiandjatele olulise võimaluse kahekordistada jõupingutusi ning täita jälle oma rahvusvahelisi kohustusi pärast seda, kui ametliku arenguabi maht vähenes 14-s ELi liikmesriigis 2011. aastal märkimisväärselt 2010. aastaga võrreldes, kahanedes 0,44%-lt kogurahvatulust 0,42%-ni; rõhutab, et ELi arengueelarve täiendab liikmesriikide püüdlusi ja aitab neil nimetatud eesmärke saavutada, kusjuures võimendav mõju on eriti märkimisväärne mõningate liikmesriikide abieelarvete osas ega sõltu nende riikide suurusest;

2.   on eriti uhke selle üle, et ELi antava abi kvaliteet on viimase kümne aasta jooksul oluliselt paranenud ja ELi institutsioonid on nüüd abi mõjususe ja läbipaistvuse osas[18] maailmas juhtival kohal ning ELi abi on andnud mõõdetavaid ja märkimisväärseid tulemusi ja parandanud konkreetselt miljonite inimeste elu arengumaades; tuletab samuti meelde ELi institutsioonide väga olulist rolli Euroopa arengupoliitika ja -abi kooskõlastamisel ning ELi abi suhtelisi eeliseid mitmes valdkonnas, mis võimaldab ELil anda abi sageli tõhusamalt, tulemuslikumalt ja prognoositavalt kui üksikud liikmesriigid kahepoolsete programmide kaudu seda teevad;

3.   toonitab, et ELi eelarvel on otsustav roll liikmesriikidele selliste riikidega koostöö võimaluse andmisel, kus neil puuduvad sidemed, ja nende riikide toetamise jätkamiseks, kus koostööprogrammid on peatatud, eelkõige nõrkades riikides ja konfliktijärgsetes olukordades; tuletab meelde, et tänu ELi arenguabile on praeguseks 31 miljonil inimesel ligipääs joogiveele ja üheksal miljonil inimesel kanalisatsioonisüsteemidele; viis miljonit last on vaktsineeritud leetrite vastu; algharidust saab üheksa miljonit uut õpilast, 700 000 õpetajat said koolitust ning enam kui 80 000 naissoost õpilast alustas keskhariduse omandamist; nõuab seepärast tungivalt, et nõukogu jätkaks vastavat toetust piisavate vahenditega, et tagada lisandväärtus inimarengu vallas ja kaotada vaesus;

4.   väljendab heameelt komisjoni kavandatud rubriigi 4 assigneeringute suurendamise üle võrreldes mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2007–2013; toonitab siiski, et komisjoni 2004. aastal esitatud ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2007–2013 oli reaalselt suurema mahuga kui ettepanek aastateks 2014–2020; rõhutab, et rubriik 4, mille eelarve on olnud aastaid 2000–2006 ja 2007–2013 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku ajal pidevalt alarahastatud, ei tohiks sattuda paljudes liikmesriikides valitsevast kokkuhoiukliimast tingitud kärbete ohvriks; on arvamusel, et väga oluline on viia välisvahendite rahastamine ambitsioonika tasemeni, nagu komisjon soovitas oma teatises Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks oleva eelarve kohta[19], eelkõige arengukoostöö rahastamisvahendi, humanitaarabi ja Euroopa Arengufondi puhul, milleks eraldatakse vaid vastavalt 2%, 0,62% ja 2,96% kavandatavast kogu ELi eelarvest, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid saaksid täita oma rahvusvahelisi kohustusi;

5.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid kehtestaksid võimalikult kiiresti Euroopa finantstehingute maksu; rõhutab, et märkimisväärne osa mis tahes Euroopas rakendatavast finantstehingute maksust peaks minema arengu rahastamisele ning võitlusele kliimamuutuse vastu; toonitab, et kui finantstehingute maksust saab uus ELi omavahend, peaks see aitama kaasa rubriigi 4 märkimisväärsele suurenemisele;

6.   toonitab, et poliitikavaldkondade arengusidusus, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208, peab saama ja jääma mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste peamiseks horisontaalseks põhimõtteks;

7.   märgib, et viimastel aastatel, muu hulgas järjest sagenevate ja laastavate looduõnnetuste tingimustes, on loodus- ja humanitaarkatastroofidele reageerimiseks olemasolevate vahendite maht olnud aastast aastasse ebapiisav; on tänulik ELi kodanikele ELi humanitaarabi jätkuvalt tugeva ja kasvava toetamise eest mitmeid ELi liikmesriike mõjutavast finants- ja majanduskriisist hoolimata, et abistada neid, kes seda üle kogu maailma kõige rohkem vajavad[20]; rõhutab seetõttu vajadust tagada asjakohased assigneeringud rubriigi 4 humanitaar- ja toiduabi eelarveridadel, samuti hädaabireservi realistlik rahastamine;

8.   toetab jõuliselt hädaabireservi säilitamist, mis on osutunud eriti hästi toimivaks selle praegusel kujul kõikide programmide välise reservina, mille suhtes ei kohaldata aastaid 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, ning peab vajalikuks eraldada selleks märkimisväärsed ja realistlikud rahalised vahendid, et Euroopa Liit saaks reageerida kiiresti ettenägematutele vajadustele ja ootamatutele kriisidele vahendite sihtotstarbelise kasutuselevõtmisega, kui see on vajalik; rõhutab, et hädaabireservi lõimimine rubriiki 4, nagu seda soovitavad mõningad liikmesriigid, toob kaasa ohu, et selle tagajärjel väheneb ELi välistegevuseks kasutatavate rahaliste vahendite kogusumma, eelkõige arengukoostöö rahastamise osas; peab eriti tervitatavaks komisjoni ettepanekut suurendada rahastamist kuni 350 miljoni euroni (2011. aasta hinnad) võrreldes aastaid 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistikuga ning võimaldada selle kasutamist aastani n+1, mis on väga positiivne samm õiges suunas; rõhutab, et hädaabireserv peaks jääma mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära kohaldamisalast välja, et tagada humanitaarabi tõhusaks kohaletoimetamiseks vajalik sõltumatus, paindlikkus ja kiirus;

9.   rõhutab, et diferentseerimise põhimõtte järgimine peab viima selleni, et arenguabi rahastamine keskendub väiksemale arvule partnerriikidele, kes on abikõlblikud kahepoolseks koostööks geograafiliste programmide kaudu, aga mitte arengukoostöö rahastamisvahendi kogusumma vähenemiseni, kui võtta arvesse ka seda, et Euroopa Liit jätkab koostööd nn kaugelearenenud partnerriikidega arengukoostöö rahastamisvahendi piirkondlike ja temaatiliste programmide raames, mis eeldab samuti piisavat rahastamist;

10. rõhutab ELi ülemaailmset vastutust kliimamuutusega võitlemisel; tuletab meelde, et Kopenhaageni ja Cancúni kokkulepetest tulenevad lubadused aidata arengumaid kliimamuutusega võitlemisel peavad olema olemasoleva arenguabi suhtes uue ja täiendava iseloomuga ning samal ajal tuleb säilitada piisav sidusus nende kahe poliitikavaldkonna vahel; nõuab seetõttu, et EL oleks praegusest majanduskriisist hoolimata jätkuvalt ambitsioonikas ja et ELi kliimameetmete rahastamine lisanduks täies mahus ametliku arenguabi eesmärgile, mis on 0,7 %, ning oleks jälgitav kogu ELi eelarve ulatuses; ootab selles osas komisjonilt ja nõukogult kindlat poliitilist pühendumist;

11. võtab teadmiseks, et komisjoni tegi arengukoostöö rahastamisvahendi raames ettepaneku täiesti uue üleaafrikalise programmi kohta, mida rahastatakse ligikaudu 4,3% ulatuses kogu arengukoostöö rahastamisvahendile ettenähtud eelarvest, täiendades muid geograafilisi ja temaatilisi programme; rõhutab, et see arengukoostöö rahastamisvahendi kohaldamisala laiendamine peab asjakohaselt kajastuma ka arengukoostöö rahastamisvahendi assigneeringutes;

12. toetab põhimõtteliselt Euroopa Arengufondi kaasamist eelarvesse; nõuab samas, et Euroopa Arengufondi liitmine ELi eelarvega tähendaks kogu Euroopa Arengufondi rahastamise ümberpaigutamist rubriigis 4 ning seda ei tohi mingil juhul kasutada ettekäändena ELi välistegevuse kulude, eriti arenguabi kulude üldiseks vähendamiseks, vaid selle tulemusena peab abi prognoositavus paranema; on arvamusel, et praegust eelarve- ja majanduskriisi silmas pidades on liiga suur oht, et Euroopa Arengufondi eelarvesse kandmine toob kaasa AKV riikidega tehtava koostöö rahastamise vähenemise; nõuab, et komisjon täidaks võetud kohustused ja esitaks viivitamatult ettepanekud Euroopa Arengufondi puudutavate Euroopa Parlamendi kontrolliõiguste ühtlustamiseks nende kontrolliõigustega, mis parlamendil on ELi üldeelarve ja eelkõige arengukoostöö rahastamisvahendi suhtes, samuti esitaks ettepanekuid Euroopa Arengufondi kandmiseks ELi eelarvesse alates 2020. aastale järgnevast mitmeaastasest finantsraamistikust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

18.9.2012

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Syed Kamall

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

Soovitused

1.  märgib, et kuigi meetmed ELi kaubandus- ja majandussuhete edendamiseks on ette nähtud eri instrumentide all, tuleb aastaid 2014–2020 hõlmavat mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas ettepanekus rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) konkreetsetes alamrubriikides võtta nõuetekohaselt arvesse ELi kaubanduspoliitika eesmärke, milleks on avatud turgude edendamine vastastikkuse põhimõtte alusel eesmärgiga ergutada majanduskasvu, luua tööhõivet ja edendada säästvat arengut;

2.  on seisukohal, et kuigi partnerlusinstrumentide majandust ja kaubandust puudutavad osad jäävad üldeelarvesse, tuleks neile eraldada suurem osa assigneeringutest, millega tagatakse see, et ELi peamiste kaubanduspartneritega tehtava majandusalase koostöö põhilisi kanaleid ei jäeta mitmeaastase finantsaamistiku lõplike läbirääkimiste ajal tähelepanuta;

3.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku suurendada rubriigi 4 kulukohustusi; nõuab, et lõuna- ja idasuunalise naabruspoliitika kavandatavat eelarve suurendamist tuleb kasutada selleks, et anda tuntav panus nende piirkondade elanike hulkade sotsiaalsete ja majanduslike püüdluste õnnestumisse, ja et rahastamise kasvu tingimusteks oleks säästva majandusarengu edendamine, tihedam piirkondlik koostöö, töötuse vähenemine ja terve elanikkonna elutaseme tõus;

4.  nõuab tungivalt, et arvestades makromajanduslikku keskkonda ja suuri probleeme, millega muutuvas maailmas kokku tuleb puutuda, ning selleks et tagada olemasolevate ELi rahaliste vahendite parem ja tõhusam kasutamine, peaks aastaid 2014–2020 hõlmav mitmeaastane finantsraamistik võimaldama suuremat paindlikkust, et asjakohaselt käsitleda muutuvaid asjaolusid ja prioriteete, pidades samas kinni kokku lepitud maksete assigneeringute tasemetest;

5.  taotleb järjepidevust rubriigi 4 instrumentide ja selleks rubriigis 5 ette nähtud eraldiste vahel; toonitab, et rubriigi 4 instrumentide edukas rakendamine tagatakse menetluslike ja kulude tasandi kontrollidega, mida on võimalik kõige paremini teha (eriti kolmandates riikides), kui selleks on kasutada piisavad ressursid;

6.  taotleb järjepidevust kõigi mitmeaastase finantsraamistiku instrumentide vahel eesmärgiga teha võimalikuks teadusuuringutel ja innovatsioonil põhineva ühise tööstusstrateegia kehtestamine, et tagada Euroopa Liidu tootmisvõimsuse säilimine;

7.  märgib ELi püüet eraldada vähemalt 20 % oma eelarvest vähese CO2-heitega ja kliimamuutusele vastupanuvõimelise ühiskonna toetamiseks ning pidada oma välisvahendites läbivalt silmas kliimaga seotud ja bioloogilise mitmekesisuse meetmeid; rõhutab eesmärgi prioriteetsust ja kinnitab, et 20 % eraldamine kujutab endast kõige minimaalsemat rahastamist; nõuab, et see eesmärk väljenduks ELi kaubanduspoliitikas välisvahendite kaudu;

8.  on seisukohal, et Euroopa Liit peaks kaubanduskokkulepete läbirääkimistel võtma arvesse sotsiaal-, sanitaar- ja keskkonnastandardeid, selmet luua eelarveridu nende kaubanduskokkulepete jõustumisega kaasnevate võimalike kahjude hüvitamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

8.10.2012

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Jan Mulder

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Soovitused

Horisontaalsed küsimused

1.  võtab arvesse kriisist tingitud olulisi ja jätkuvaid muutusi liikmesriikide reaalmajanduses; nõuab seetõttu, et aastaid 2014–2020 hõlmavas mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud meetmetes võetaks aluseks liikmesriikide praegune majanduslik ja sotsiaalne olukord ja neid meetmeid kohandataks vajadusel, et viia nad kooskõlla Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta järeldustes pealkirjaga „Euroopa tasandi poliitika panusega majanduskasvu ja tööhõivesse” kirjeldatud üldeesmärkidega;

2.  toetab järgmise mitmeaastase rahastamisperioodi üldist rahastamispaketti, mis on sätestatud komisjoni ettepanekus võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014−2020; on aga arvamusel, et määruse kohaldamisala tuleks piirata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, sest muutlikud poliitilised ja majanduslikud olud ning ettenägemata sündmused võivad seitsme aasta jooksul nõuda määruse kohandamist; on veendunud, et seetõttu tuleb paremat õigusloomet käsitlevasse institutsioonidevahelisse kokkuleppesse lisada üksikasjalikumad sätted;

3.  peab kahetsusväärseks, et uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 ettevalmistamisel ei palutud Euroopa Kontrollikojal esitada ülevaatlikku aruannet, kus oleks välja toodud praeguse mitmeaastase finantsraamistiku tugevad ja nõrgad küljed; palub seega Euroopa Kontrollikojal ette valmistada selline aruanne 2020. aastast kehtima hakkava mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistusperioodil;

4.  on jätkuvalt veendunud, et usaldusväärne finantsjuhtimine peab tuginema eelnevatel aastatel eelarve täitmise kohta saadud kogemustele; on sellega seoses seisukohal, et eelarvekontrollikomisjoni kui horisontaalsete pädevustega komisjoni panus on eriti tähtis;

5.  taunib asjaolu, et uue paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu ei sisalda eelarvekontrollikomisjoni seisukohast seoses eelarve täitmisega ühtegi sätet säästlikkuse ja tõhususe ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta;

6.  nõuab, et uude paremat õigusloomet käsitlevasse institutsioonidevahelisse kokkuleppesse lisataks aruandekohustust, läbipaistvust ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevad sätted, kui need just ei ole hõlmatud tulevase muudetud finantsmäärusega;

7.  nõuab kindlalt, et liikmesriigid peavad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 kandma osa vastutusest; tuletab meelde, et 90% Euroopa Kontrollikoja leitud vigadest esinesid liikmesriikides ning et enamikku nendest vigadest oleks võimalik olnud vältida;

8.  palub kõigil liikmesriikidel väljastada riiklikud haldusdeklaratsioonid, mis on allkirjastatud asjakohasel poliitilisel tasandil; on arvamusel, et kui liikmesriik on seoses halduskoostöö süsteemi raames tehtud kuludega esitanud riikliku haldusdeklaratsiooni, tuleks finantskorrektsioone vähendada 15% võrra fondi kohta;

9.  palub komisjonil luua koostöös liikmesriikidega riiklike haldusdeklaratsioonide mudel, et deklaratsioonid omaksid mõtet ja oleksid võrreldavad; on arvamusel, et need deklaratsioonid peaksid muu hulgas tõendama selliste kriteeriumite täitmist nagu arvestuste korrektsus ja tõesus, haldus-ja kontrollisüsteemide tõhusus ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus, täpsustama seda, mida kinnitus hõlmab ja mis on selle alus, sellele tuleks lisada auditiarvamus ning ära toodud peaksid olema reservatsioonid ja vastutuse välistamine[21]; on arvamusel, et kontrollikoda ja komisjon peaksid saama kaasata riiklike haldusdeklaratsioonide sisu oma audititöösse;

10. palub kõigil liikmesriikidel koostada sisukad iga-aastased kokkuvõtted ning teha need avalikkusele kättesaadavaks;

11. taunib asjaolu, et Euroopa stabiilsusmehhanism loodi valitsustevahelisel tasandil, väljaspool Euroopa Liidu institutsioonilisi struktuure, kuigi euro on üks Euroopa Liidu eesõigusi; märgib, et see muudab otsuste vastuvõtmise Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu toel läbipaistmatuks ning tekitab kahtlusi seoses vastutuse ja demokraatliku kontrolliga;

Spetsiifilised valdkonnad

12. nõuab, et vastava Euroopa Arengufondi rakendamisega kaasnevad tulud ja kulud kaasataks Euroopa Liidu üldeelarvesse, et kindlustada piisav demokraatlik kontroll; märgib, et rubriigis 4 olemasolevaid vahendeid tuleks vastavalt suurendada;

13. nõuab, et võitluse tõhustamiseks sigarettide salakaubaveo ja võltsimisega käsitataks tubakatoodete salakaubaveo eest karistuseks määratud trahve sihtotstarbelise välistuluna;

14. nõuab, et konkurentsi valdkonnas määratud trahve, muid saadaolevaid trahve ja summasid, mis tulenevad kohtuvälistest lahenditest, kokkulepetest või muudest samalaadsetest lepingutest, mis on sõlmitud kolmandate isikutega, kes ei ole riigid, käsitatakse ELi eelarve tuluna, kas sihtotstarbelise või muu tuluna;

15. märgib, et liigendamata assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus vastavad nõuetekohaselt võetud kohustustele, tuleks automaatselt üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse, ning et sama reegel peaks kehtima vabastatud ja kasutamata assigneeringute kohta (kulukohustused ja maksed), mida ei hõlma uue finantsmääruse projekti artikli 9 lõiked 2 ja 3, ja olemasolevate ja kulutamata varude kohta, mis jäävad eri rubriikides allapoole mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära; need peaksid moodustama mitmeaastase finantsraamistiku koguvaru, mis tuleb järgmisel eelarveaastal jagada teiste rubriikide vahel vastavalt nende vajadustele;

16. nõuab võimalust kanda vabastatud ja kasutamata assigneeringud (kulukohustused ja maksed) üle N aasta eelarvest N+1 aasta eelarvesse või mõnda muusse tulevasse eelarvesse iga-aastase eelarvemenetluse käigus eelarvepädevate institutsioonide otsusega; nõuab kasutamata ja vabastatud assigneeringute kas konkreetsele programmile eraldamist või määratlemata otstarbega assigneeringute peatükki kandmist; märgib, et sellistel juhtudel tuleks liikmesriikidelt vahendeid nõuda vaid siis, kui eelarvepädevad institutsioonid on teinud otsuse kindla eesmärgi kohta;

17. nõuab võimalust kanda üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära piirides olevad kasutamata varud mitmeaastase finantsraamistiku mõne järgmise aasta ülemmäära piiridesse, muutmata mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud üldsummat;

18. nõuab eelmiste eelarveaastate üleliigsete ja kasutamata kulukohustuste assigneeringute ülekandmist praegusesse mitmeaastasesse finantsraamistikku ühes vabastatud assigneeringutega, et need lisatakse makseteks ja kulukohustusteks mõeldud reservi;

19. nõuab käibemaksu pidamist abikõlbulikuks projektikuluks;

20. nõuab, et igasugused eelarvetoetused oleksid täpselt määratletud; märgib, et toetuse saaja kohustused ning tingimused, millel eelarvetoetust makstakse, peavad samuti olema selgelt välja toodud.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

24.9.2012

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Pervenche Berès

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

Soovitused

1.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika peab aitama vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ELis ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ning eelkõige selle hariduse, tööhõive ja vaesuse vähendamise alaste eesmärkide kohaselt;

2.  on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika tulemused, eriti sotsiaalsel tasandil, ja kriisi mõju nõuavad seda, et eelarve planeerimise perioodiks nähtaks ette piisav paindlikkus ümberplaneerimise abil, mis võimaldamaks ELil viia ellu antitsüklilist poliitikat;

3.  nõuab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus nähtaks ette piisav rahastamispakett selleks, et EL jääks kodanike silmis usaldusväärseks ja saaks saavutada strateegia „Euroopa 2020” ambitsioonikad eesmärgid;

4.  rõhutab, et praegust majandus- ja sotsiaalkriisi silmas pidades on mitmeaastase finantsraamistikuga vaja toetada ja ergutada majandustegevuse elavdamisele suunatud investeeringuid, kuid eelkõige on vaja tõendada tema lisandväärtust struktuursete probleemidega toimetulekul, eriti mis puudutab töötust ja vaesust, millega liikmesriigid silmitsi seisavad;

5.  nõuab, et uue raamistiku ja uute rahastamisvahenditega taastataks kodanike usaldus Euroopa projekti vastu, edendades aluslepingu artiklis 9 sätestatud horisontaalset sotsiaalklauslit, et tagada tööhõive kõrge tase ja piisav sotsiaalne kaitse, võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, parandada haridus- ja koolitustaset ning tervisekaitset;

6.  nõuab, et vähemalt 25% ühtekuuluvuspoliitika jaoks ette nähtud rahalistest vahenditest eraldataks Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) tööalase konkurentsivõime edendamiseks ja sotsiaalvaldkonna investeeringute stimuleerimiseks;

7.  teeb ettepaneku, et need kulukohustused, mille osas ei ole liikmesriigid veel kahe aasta pärast makseid teinud, paigutataks ümber liidu teistele programmidele ja/või meetmetele;

8.  rõhutab, et oluline on tugevdada ühtekuuluvuspoliitika rakendamise eest vastutavate asutuste haldussuutlikkust, et parandada struktuurifondide haldamist ja mõjutada selle kaudu riigiasutuste haldussuutlikkust; toetab komisjoni selleteemalisi ettepanekuid;

9.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle ja rõhutab vajadust suunata vähemalt 20% ESFi vahenditest sotsiaalse kaasamise edendamisele ja vaesuse vastu võitlemisele;

10. on kindlalt veendunud, et struktuurifondide raames makromajanduslike tingimustega seoses kavandatavad sanktsioonid on vastuolus ELi solidaarsuse põhimõttega; nõuab makromajanduslike tingimuste tühistamist;

11. on kindlalt veendunud, et Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmil on oluline roll Euroopa Liidu tasandil sotsiaalpoliitika väljatöötamise ja koordineerimise toetamisel, mikrokrediidi kättesaadavuse parandamisel ja töötajate piiriülese liikuvuse edendamisel; pidades silmas uute töökohtade loomise ning tööpuuduse ja vaesuse vastu võitlemisega seotud probleeme, palub programmi rahastamispaketi suurendamist 5% võrra vastavalt oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonile „Tulevikku investeerimine ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel”;

12. nõuab, et mitmeaastases finantsraamistikus võetaks arvesse noorte rasket olukorda tööturul; teeb seega ettepaneku käivitada Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi osana noortele suunatud algatuse, millele nähtaks ette eraldi 150 miljoni euro suurune rahastamispakett;

13. tuletab meelde Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) tähtsat rolli globaliseerumise, tööstuse ümberstruktureerimise ja ootamatu kriisi negatiivse mõju vastu võitlemisel; tunnustab selle kui kiire sekkumisvahendi lisaväärtust, millega aidatakse töö kaotanutel kiiresti uuesti tööturule siseneda; nõuab EGFi jätkamist ja parandamist pärast 2014. aastat instrumendina, millele kõigil töötajate kategooriatel oleks võrdsetel tingimustel juurdepääs; rõhutab vajadust julgustada liikmesriike EGFi kasutama, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” tulemused, juhtida restruktureerimist ja edendada uusi oskusi, sealhulgas seoses uute jätkusuutlike kvaliteetsete töökohtadega; rõhutab samuti vajadust lihtsustada ja kiirendada toetuste maksmise menetlust;

14. rõhutab, et enim puudust kannatavatele inimestele suunatud programm, milles pööratakse muu hulgas eritähelepanu toidupuudusele, peaks parandama Euroopa vaeste olukorda; tuletab meelde, et komisjon on võtnud endale sellega seoses kohustuse esitada õigeaegselt seadusandlik ettepanek, et tagada asjaomase programmi toetamise jätkamine pärast 2014. aastat uue õigusliku aluse kohaselt ja eraldi rahastamispaketiga (mis ei ole seotud 20% vahenditega, mis on ESFile eraldatud sotsiaalse kaasamise ja vaesuse vastu võitlemise edendamiseks), pöörates erilist tähelepanu selliste organisatsioonide toetamisele, kes tegelevad enim puudust kannatavate isikute toetamisega, ja toidupuuduse struktuurse probleemiga tegelemisele;

15. rõhutab partnerluslepingute tähtsust ja vajadust, et Euroopa Parlamendi liikmed oleksid seirekomisjonides esindatud ja nende töösse tõeliselt kaasatud;

16. tuletab meelde, et oluline on sotsiaalpartnereid rahastatavate programmide rakendamisse aktiivselt kaasata, et tagada ühtekuuluvuspoliitika eelarve optimaalne täitmine;

17. juhib tähelepanu sellele, et poliitilised otsused peavad põhinema objektiivsetel, ulatuslikel ja usaldusväärsetel andmetel ja analüüsidel; rõhutab vajadust näha ELi ametitele ette piisavad rahalised vahendid nende ülesannete täitmiseks ja selleks, et nad saaksid vastata nõuetele, mida seavad neile institutsioonid, kellest nad sõltuvad.

Muudatusettepanekud

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta

Lõige 13 – esimene taane

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta

Lõige 13 – teine taane

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta

Lõige 13 – kolmas taane

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

24.9.2012

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Marisa Matias

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse, mis käsitleb 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni koostatud raportit ja milles käsitletakse tulevikku investeerimist ning uut mitmeaastast finantsraamistikku konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel ( 2010/2211(INI) );

2.  võttes arvesse raportöör Jutta Haugi poolt 16. aprillil 2012. aastal esitatud töödokumenti programmi LIFE ja jätkusuutlikkuse kohta järgmise 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kaudu[22];

3.  võtab teadmiseks keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raporti ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse programm „Tervis majanduskasvuks”, ELi kolmas mitmeaastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014–2020 ( COM(2011)0709 – C7-0399/2011 – 2011/0339(COD) );

4.  on seisukohal, et aastaid 2014–2020 hõlmav mitmeaastane finantsraamistik peaks aitama kaasa nn 20-20-20 kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele ja tõstma heitkoguste vähendamise eesmärki 30 protsendini;

5.  on seisukohal, et mitmeaastane finantsraamistik peaks hõlmama kõiki rahalisi vahendeid ja meetmeid, eelkõige keskkonna, kodanikukaitse, kliimamuutuse ja toiduainetega kindlustatusega seotud meetmeid, arvestades seda, et Euroopa Parlament toetab ühenduse meetodit ja püüab tagada ELi vahendite võimalikult suure lisandväärtuse;

6.  on seisukohal, et mitmeaastane finantsraamistik peaks võimaldama ELil saavutada oma üldised bioloogilise mitmekesisuse alased eesmärgid ja võimaldama kaasrahastamist Natura 2000 võrgustiku haldamiseks;

7.  on seisukohal, et mitmeaastane finantsraamistik peaks olema kooskõlas komisjoni ettepanekuga viia toiduainetega kindlustatuse rahastamine üle eelarve rubriiki 3;

8.  on seisukohal, et mitmeaastane finantsraamistik peaks andma keskkonna- ja kliimameetmeteks vajalikud vahendid, kasutades paremini ära olemasolevaid vahendeid, tugevdades energia varustuskindlust, ehitades üles ressursitõhusa ja kliimamuutusele vastupanuvõimelise majanduse ning edendades liidu konkurentsivõimet suurema arvu keskkonnahoidlikumate töökohtadega, mis tugevdab energiajulgeolekut ja tänu puhtale õhule toob tervisele kasu;

Keskkond ja kliimameetmete programm (LIFE)

9.  nõuab tungivalt, et vähemalt 0,5% liidu eelarvest eraldatakse LIFE-programmile, kuna see väike, kuid sihipärane ja tõhus vahend on andnud äärmiselt positiivseid tulemusi, samuti pakub LIFE suurt Euroopa lisaväärtust, kuna see on ainus vahend, mis on eranditult suunatud kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisele; rõhutab, et integreeritud kulutusi kliima- ja keskkonnaküsimuste lahendamiseks LIFE-programmi integreeritud projektide kaudu tuleks aktiivselt toetada asjaomastest liidu vahenditest; nõuab LIFE-programmile piisava osa eraldamist, et aidata kaasa Natura 2000 võrgustiku usaldusväärsele ja stabiilsele juhtimisele, arvestades teistest liidu rahalistest vahenditest tehtavaid tagatud makseid;

10. on seisukohal, et mitmeaastane finantsraamistik peaks põhinema valdkondadevahelisele lähenemisviisile, mille eesmärk on koordineerida meetmeid, et võidelda kliimamuutuste vastu kõigis olulistes valdkondades, kaasa arvatud välispoliitika, ning seetõttu eraldada 30% summadest, mis on määratud igale poliitikavaldkonnale ja seal rahastatavale tegevusele, meetmeks, millega saavutada kliimamuutuste vastase võitluse eesmärgid;

11. on seisukohal, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks tagada Natura 2000 võrgustiku piisav rahastamine, eraldades selleks ELi ja liikmesriikide rahastamise kaudu vähemalt 5,8 miljardit eurot aastas, mis tehakse kättesaadavaks eri ELi vahendite (ühine põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, LIFE, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Horisont 2020) kaudu, mis võimaldab prioriteetsete meetmete raamistiku kaudu nende vahendite vahel riiklikul tasandil paremat seostatust ja sünergiat kooskõlas ühise strateegilise raamistikuga;

12. on seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistikuga tuleb tagada üleilmsele kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse fondile eraldatavate vahendite kvantifitseeritus;

13. on seisukohal, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks toetada selliseid avalikke hüvesid, nagu bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliima stabiilsus, õhu, vee ja pinnase kvaliteet ning mitte kahjustada ELi poliitilisi eesmärke;

14. rõhutab, et kontsessioonide ja riigihangete väljakuulutamisel tuleb esitada selged tingimused seoses keskkonna kaitsmisega;

15. on seisukohal, et mitmeaastasse finantsraamistikku tuleks kaasata (ja määrata vastav summa) kavandatav rahvusvahelise kliimamuutuste vastu võitlemise finantseering arengumaadele, mis vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel kokku lepitule peab aastaks 2020 olema kokku 100 000 miljonit dollarit;

16. tuletab meelde Euroopa Parlamendi varasemat üleskutset süvalaiendada igasse kulupoliitika valdkonda Euroopa Liidu püüdlus valida säästev vähese süsihappegaasiheitega arengutee; rõhutab, et suutmatus liidu ühtekuuluvus-, infrastruktuuri-, põllumajandus- ja teaduspoliitikas rahalisi vahendeid otsustavalt jätkusuutlikkuse poole suunata viib teeseldud ja lühinägeliku paindlikkuse suurendamiseni ning samas vähendab see tugevalt paindlikkust tulevaste põlvede jaoks; nõuab seetõttu kõikidest vahenditest mõistlike eraldiste tegemist, nagu soovitati keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni vastavates arvamustes, mille tulemusel tõuseksid kliimaga seotud kulutused vähemalt 20%ni[23];

17. on kindlalt seisukohal, et strateegia „Euroopa 2020” koos sellega kaasnevate juhtalgatustega, mis tuleb muuta konkreetseteks tegudeks, kohustusteks ja õiguslikuks raamistikuks, peaks olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku peamine poliitika lähtekoht; on veendunud, et kõik sisepoliitika valdkonnad peaksid aitama kaasa strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkide saavutamisele; on seetõttu seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku struktuur peaks neid strateegilisi prioriteete kajastama; on võtnud endale kohustuse arendada Euroopa Liit tõhusama kaasamise ja suurema jätkusuutlikkuse kaudu arukaks, kaasavaks ja konkurentsivõimeliseks Euroopaks; on veendunud, et investeeringud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi meetmetesse ja ressursitõhususse ning täiendavad ELi tasandi meetmed rahvatervise valdkonnas aitavad kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja tööhõivele; rõhutab vajadust tugevdada ELi keskkonna-, rahvatervise- ja kliimaalaste õigusaktide ja eesmärkide integreerimist poliitikavaldkondadesse (nagu ühine põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, tarbijapoliitika, ühine kalanduspoliitika ja arengupoliitika);

18. rõhutab vajadust võtta kasutusele tugevad kaitsemeetmed selle tagamiseks, et liidu säästva arengu eesmärke ei kahjustata sellise tegevuse toetamisega, mis on kas keskkonnakahjulik või tekitab palju süsinikuheidet, või pikaajalise infrastruktuuri toetamisega, mis põlistab ühiskonnas mittejätkusuutlikud mustrid; peab selle püüdlusega seoses vältimatuks, et liidu kulutuste suhtes kasutataks horisontaalselt konkreetseid kaitsemeetmeid, nagu kõikehõlmavad eeltingimused, tugevad nõuetele vastavuse reeglid, programmide ja projektide (keskkonnamõju strateegiline hindamine, keskkonnamõju hindamine) range keskkonna- ja ilmastikukindluse kontroll ning kliima ja bioloogilise mitmekesisuse positiivsete ja negatiivsete muutuste jälgimine; rõhutab, et vastasel juhul riskeeritakse teadlikult sellega, et sidususeta investeeringud vähendavad kulutasuvust ja liidu kulutuste lisandväärtust;

19. usub kindlalt, et praegune võlakriis ei tohiks viia olukorrani, kus lühinägelikud investeeringuid ohustavad peale liidu finantskapitali ka liidu looduskapitali, halvendades veelgi bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid; nõuab selle asemel asjakohase raamistiku loomist, et võidelda kriisi vastu tulevikku suunatud investeeringutega, millega lahendada olulisi tulevikuprobleeme, nagu ressursitõhusus, kliimamuutused ja ökosüsteemi säilitamine, kus potentsiaalne majanduslik ja sotsiaalne kasu oleks märkimisväärne;

20. nõuab pingutuste tegemist, et tagada see, et järk-järgult lõpetatakse mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest keskkonnale kahjulike toetuste andmine, eriti toetused palju CO2-heiteid tekitavatele tegevustele, ressursi- ja energiamahukust suurendavatele tegevustele, ökosüsteemi ja bioloogilist mitmekesisust kahjustavatele tegevustele ning kütuse subsideerimisele;

21. toonitab, et märkimisväärne osa programmi Horisont 2020 rahastamisest tuleks eraldada teadusuuringute edendamiseks sellistes ELi prioriteetsetes valdkondades nagu kliimameetmed, taastuvenergia, loodusvarade säästev majandamine ja bioloogiline mitmekesisus ning ökoinnovatsioon; tuletab meelde, et ökoinnovatsiooni konkreetne eesmärk on edendada innovatiivset Euroopa tööstust ning innovatiivset ühiskonda, mis on suutelised looma uusi tooteid, protsesse ning teenuseid, mis tagavad jätkusuutliku majanduskasvu ja keskkonnakasu; toonitab, et eesmärk on suurendada vahendite tõhusust, vähendada keskkonnamõjusid, vältida (vee) reostust ja saavutada tõhusam, mõjusam ning vastutustundlikum loodusvarade kasutamine;

22. on seisukohal, et mitmeaastasest finantsraamistikust tuleks ühise põllumajanduspoliitika kaudu toetada säästvat põllumajandust, bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid, eraldades poole kõigist ühise põllumajanduspoliitika vahenditest maaelu arenguks, maapiirkondadele ja seal elavatele kogukondadele, kusjuures rohkem kui pool eraldatavatest vahenditest peab tooma kasu keskkonnale, tagades bioloogilise mitmekesisuse kaitse laiemal põllumajandusmaastikul, parandades seotust ning kohanedes kliimamuutustest tingitud mõjudega ja leevendades neid, edendades uuendustegevust säästvas põllumajanduses ja ressursitõhusust; tervitab komisjoni ettepanekut ühise põllumajanduspoliitika reformimiseks, millega nähakse ette ühise põllumajanduspoliitika keskkonnasõbralikumaks muutmine, eraldades 30% I samba maksetest paketile, mis koosneb peamistest põllumajandusettevõtte tasandil kasutatavatest asjakohastest headest põhitavadest ning mis peaksid hõlmama külvikordi ja mitmekesistamist, püsikarjamaid ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala ning toetama häid maaviljelustavasid;

23. usub kindlalt, et ühise kalanduspoliitikaga tuleb edendada pikaajalist keskkonnaalast jätkusuutlikkust, mis on majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse eeltingimus ning millega parandatakse toiduvarude kättesaadavust; nõuab seetõttu, et mitmeaastase finantsraamistikuga toetataks üleminekut tõhusale ja jätkusuutlikule kalapüügile, mis tagab näiteks selle, et 2015. aastaks saavutatakse maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja saagi vette tagasi heitmine lõpetatakse;

24. usub, et säilitada tuleks rahalised vahendid toiduga kindlustatuseks, pidades silmas vajadust tagada liidu tegevuse tõhusus looma- või taimehaiguste epideemia puhkemise korral; juhib tähelepanu sellele, et liitu ähvardavad perioodiliselt ettenägematud terviseohud, mistõttu ei saa õigustada komisjoni ettepanekut vähendada liidu eelarve rubriigis 3 sellele reale eraldatud summat;

Ühtekuuluvuspoliitika

25. on seisukohal, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks anda Ühtekuuluvusfondi toetust keskkonnaprojektidele, eriti seoses bioloogilise mitmekesisuse, ressursitõhususe, linnakeskkonna ja õhusaastega;

26. on seisukohal, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks näha ette Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid energiatõhususe, taastuvenergia, innovatsiooni ja VKEde toetamiseks;

27. on seisukohal, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks näha ette Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid energiatõhususe, taastuvenergia, keskkonna- ja ressursitõhususe, ökoinnovatsiooni ja VKEde toetamiseks;

28. on seisukohal, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks parandada ühtekuuluvuspoliitika kulutuste keskkonnamõju hindamist eeltingimustega, mis aitavad vältida keskkonnale kahjulikke kulutusi ning suurendavad rakenduskavade kvaliteeti;

Euroopa Ühendamise Rahastu

29. on seisukohal, et arvestades Euroopa Ühendamise Rahastust ja rahastamisvahenditest, sealhulgas projektivõlakirjadest toetust saavate infrastruktuuri suurprojektide pikka kasutusaega, on esmatähtis tagada see, et fondid, instrumendid ja projektid annaksid 2050. aastaks mõõdetava panuse strateegia „Euroopa 2020” ning nn 20-20-20 energia- ja kliimaeesmärkide täitmisse, samuti vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele üleminekut käsitleva komisjoni tegevuskava saavutamisse; on seisukohal, et Euroopa Ühendamise Rahastust ja projektivõlakirjadest toetust saavad infrastruktuuriprojektid transpordi ja kommunikatsiooni valdkonnas peaksid avaldama mõõdetavat positiivset mõju keskkonnale, kliimale ja vähese CO2-heitega energiaga varustamise kindlusele; on seisukohal, et projekti läbivaatamisel, hindamisel ja aruandluses tuleks nõuda tõestatavat panust ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse ning kõikide asjakohaste keskkonnapoliitika nõuete järgimist (keskkonnamõju strateegiline hindamine, keskkonnamõju hindamine);

Programm „Tervis majanduskasvuks”

30. on seisukohal, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks käsitada tervishoiusektorit (üks suuremaid tööhõivesektoreid ELis, mis annab 10% ELi SKPst ja 10% ELi tööhõivest ning kus on keskmisest suurem kolmanda taseme hariduse omandanute protsent) kriisis oleva Euroopa jaoks väga olulisena; toonitab programmi „Tervis majanduskasvuks” (2014–2020) tähtsust ja rõhutab, et 2020. aastaks on ELis puudu miljon tervishoiutöötajat, mistõttu programm peaks aitama pakkuda tööturustiimuleid;

31. toonitab vajadust pidada meeles stabiilse majanduse huve pikemas perspektiivis, kuna investeerimine tervishoidu ja Euroopa vananevate kodanike heasse tervisesse lühemas perspektiivis vähendab pikemas perspektiivis tervishoiu- ja hoolduskulusid;

Euroopa Liidu kodanikukaitsemehhanism

32. on seisukohal, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks juhtida tähelepanu loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste sagenemisele ja raskusele ning asjaolule, et kliimamuutus võib kutsuda esile rohkem äärmuslikke katastroofe; on seisukohal, et raamistikus tuleks keskenduda Euroopa Liidu kodanikukaitsemehhanismi liidusisestele meetmetele, eraldades selleks asjakohased eelarvevahendid;

33. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle uuendada kodanikukaitse rahastamisvahendit, et toetada rahaliselt tegevusi, mis on suunatud katastroofiohjamise tsükli erinevatele aspektidele, nimelt ühtsemale ja paremini integreeritud reageerimisele hädaolukordade korral, suuremale valmisolekule õnnetustele reageerimisel ja uuenduslikele meetmetele katastroofiohu vähendamiseks; juhib tähelepanu sellele, et kodanikukaitse rahastamisvahendit tuleks kasutada ka Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomiseks, milles osalevad kõikide liikmesriikide kodanikukaitse vahendid, et saavutada kodanikukaitse vahendite koordineeritud kättesaadavuse kaudu suurem kulutasuvus;

34. on seisukohal, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks toetada kodanikukaitse rahastamisvahendi uuendamist, et oleks võimalik toetada rahaliselt tegevusi, mis kaasnevad katastroofiohjamise tsükli erinevate aspektidega; on seisukohal, et sellele vahendile eraldatud summat tuleb hallata paindlikult, et vajaduse korral oleks võimalik seda suurendada;

35. on seisukohal, et Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomine jääb põhiliselt toetuma liikmesriikide olemasolevale suutlikkusele, millega välditakse lisakulusid; juhib tähelepanu sellele, et ELi tasandil toob tugevdatud kavandamise ja koordineerimise funktsioonidega Euroopa Häirekeskuse loomine kasu kogu ELile, võimaldades liikmesriigi tasandil kokkuhoidu, mis peaks ületama ELi eelarve kulud, kuigi on ka selge, et katastroofidele kiire ja tõhusa reageerimise kasu inimelude päästmise seisukohalt ei saa mõõta ainult rahas;

36. tuletab meelde, et kodanikukaitse valdkonnas tehtava ELi koostöö üldised eesmärgid on tagada parem kaitse inimestele, keskkonnale, varale ja kultuuripärandile suurte loodusõnnetuste, tehnoloogiliste ja inimtegevusest tingitud katastroofide puhul ning et ELi koostööl kodanikukaitse valdkonnas on järgmised eemärgid:

a) hõlbustada kiiret ja tõhusat reageerimist õnnetustele;

b) tagada kodanikukaitses osalejate piisav valmisolek hädaolukorras ning

c) töötada välja meetmed katastroofide ärahoidmiseks;

Rakendamine ja järelevalve

37. rõhutab, et oluline on sätestada rubriigi 5 kulukohustustele piisav ülemmäär, et institutsioonid ja asutused saaksid oma ülesandeid täita kõige efektiivsemal viisil; rõhutab, et mitmeaastaste programmide ja poliitika edukas rakendamine ja selle üle järelevalve korraldamine, mis toimub nii Euroopa Liidu kodanike kui liikmesriikide huvides, nõuab kõrgelt kvalifitseeritud, mitmekeelse ja sõltumatu personali olemasolu, kes oleksid valitud võimalikult laial geograafilisel alusel ja oleksid täielikult pühendunud Euroopa projekti väärtustele;

38. usub, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks võimaldama suuremahuliste projektide (nagu üleilmne keskkonna- ja turvaseire programm) lahushoidmist; on seisukohal, et ELi eelarvest tuleks sellele programmile määrata pikaajaline toetus, et tagada selle kavandamine, järjepidevus ja organisatsiooniline stabiilsus; on seisukohal, et kui mainitud suuremahuline programm peaks eeldama täiendavaid rahalisi vahendeid, ei tohiks neid leida ELi eelarvest rahastatavate väiksemate edukate projektide arvelt;

39. võtab teadmiseks komisjoni välja pakutud soovituslikud summad iga detsentraliseeritud asutuse kohta keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni pädevuses olevas valdkonnas; ei ole veendunud, et need arvud vastavad asutuste vajadustele neile antud ülesannete täitmisel, kuna tegemist on ametite eelarvete külmutamisega; nõuab keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonnas töötavate ametite jaoks piisavate eraldiste tagamist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

25.9.2012

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Edit Herczog

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.  usub, et selleks, et aidata Euroopa Liit välja praegusest majanduslikust ja sotsiaalsest kriisist ja tagada Euroopa Liidu tulevane konkurentsivõimelisus globaliseerunud maailmas, on tungivalt vajalik täita strateegias „Euroopa 2020” ettenähtud eesmärgid aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks; on veendunud, et liidu eelarvet on vältimatult vajalik reformida, et see vastaks paremini 21. sajandi sõlmküsimustega seotud rahastamisvajadustele;

2.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta kasutusele õiglasem, lihtsam ja läbipaistvam omavahendite süsteem, mis suurendaks hiljemalt 2018. aastaks kuni 60% võrra omavahendite osa ELi eelarves; toetab täielikult komisjoni ettepanekut kehtestada alates 2014. aastast kogu ELis finantstehingumaks, millest EL saaks omavahendid;

3.  on veendunud, et liidu eelarve võib olla võimas reforme edendav vahend, kui ELi kulutused on suunatud valdkondadesse, mis suurendavad majanduskasvu, nt innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse;

4.  rõhutab, et praeguste ja tulevaste poliitiliste ja majanduslike probleemide lahendamiseks tuleb rida valdkondi, nt innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, strateegilised investeeringud infrastruktuuri üleeuroopalistesse võrkudesse ning välispoliitika, seada teistest valdkondadest tähtsamale kohale;

5.  rõhutab, et üks ELi tähtsamaid eesmärke on parandada oma konkurentsivõimet ning hõlbustada ELi maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks saamist; rõhutab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks toetama seda arengut kõikides ELi poliitikavaldkondades;

6.  rõhutab olulist rolli, mida Euroopa Liidu eelarve peab täitma Euroopa Liidu ühiselt kokku lepitud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel; rõhutab, et eesmärgiks peab olema arukas ja ajakohane eelarve, milles on seatud prioriteediks liidu peamised poliitilised eesmärgid, eelkõige majanduskasvu loovad valdkonnad, mitte aga suur kõikehõlmav eelarve; on veendunud, et juhul, kui see on hästi korraldatud, suudab Euroopa Liidu rahastamine tõepoolest valla päästa ja kiirendada selgelt Euroopa Liidu lisandväärtust andvaid tegevusi, mida liikmesriigid omapäi sooritada ei suuda, ning lisaks luua sünergiat ja vastastikust täiendavust liikmesriikide tegevustega, aidates neil keskenduda olulistele tulevikku suunatud investeeringutele; tervitab seega komisjoni ettepanekut suurendada − võrreldes praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 2007−2013 − teadusuuringute, innovatsiooni, konkurentsivõime, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning infrastruktuuri edendamiseks mõeldud Euroopa Liidu programmide rahastamist; usub kindlalt, et need kavandatavad assigneeringud kujutavad endast kõigest miinimumi, ja hoiatab tõsiselt liikmesriike kiusatuse eest neid vähendada, sest see seaks ohtu Euroopa Liidu usaldusväärsuse ning majanduskasvu ja töökohtade arvu suurendamisega seoses võetud poliitilise kohustuse täitmise; rõhutab samaaegselt vajadust kindlustada piisav eelarvealane paindlikkus, nii et eelarvelisi vahendeid saaks asjakohaselt ühildada tekkida võivate asjaolude ja prioriteetidega;

7.  nõuab praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kulude täielikku läbivaatamist, et teha kindlaks need kulutused, mis on liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud, aga ka sellised kulutused, mis nii olulised ei ole, seades eesmärgiks suunata 30% kulutustest ümber ebaoluliseks muutunud valdkondadest prioriteetsetesse valdkondadesse ning vabastada seeläbi vahendeid teiste valdkondade jaoks;

8.  rõhutab eelkõige, et Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist tuleb suurendada, ergutada ja kindlustada, suurendades märgatavalt mitmeaastases finantsraamistikus 2014−2020 vastavaks tegevuseks ettenähtud kulusid programmis Horisont 2020 ning oluliselt lihtsustades rahastamisprotseduure, jäädes samal ajal kindlaks usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

9.  on veendunud, et programmi Horisont 2020 vahendid peaksid olema kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” prioriteetidega ning neid tuleks kasutada katalüsaatorina ELi lisandväärtust andvate tegevuste puhul, ELi vahendite kooskõlalisemaks muutmiseks ning erasektori vahendite suuremaks võimendamiseks; on veendunud, et vähemalt 15% programmi Horisont 2020 eelarvest tuleks eraldada VKEdele;

10. rõhutab Euroopa Liidu programmide lisandväärtust VKEde jaoks, sest programmid on osutunud väga kasulikuks liikmesriikide jõupingutuste toetamisel kindlustada sügava finantskriisi ajal VKEdele juurdepääs rahastamisvõimalustele ja välisturgudele; on seisukohal, et parem, lihtsustatud ja ühtlustatud ligipääs rahastamisele peaks olema tulevikus kättesaadav kõigile tööstuse esindajatele Euroopas; on arvamusel, et asjakohaste rahastamisvahendite kohaldamisala tuleks laiendada, nii et see hõlmaks äritsükli kõiki etappe;

11. on veendunud, et ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) kulutusteks eraldatud osa tuleks kahekordistada või vähemalt märkimisväärselt suurendada;

12. on arvamusel, et uue põlvkonna jätkusuutliku energiasüsteemi arendamine Euroopa Liidus nõuab laialdasi investeeringuid energiavaldkonna teadus- ja arendustegevusse; rõhutab seetõttu vajadust suurendada teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse rahastamist ja jätkata energeetikavaldkonnas näidisprojektide läbiviimist; nõuab programmi „Arukas energeetika – Euroopa” eelarve – mida haldab Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – säilitamist ja toetamist; kutsub üles rakendama täies mahus juba vastu võetud Euroopa energiatehnoloogia strateegilist kava (SET-kava); palub komisjonil ja nõukogul täpsustada, kuidas kava mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohaselt rahastatakse; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama arukate energiavõrkude arendamise piisavat rahastamist;

13. rõhutab piisavate rahaliste vahendite eraldamise tähtsust nendele liikmesriikidele, kes Euroopa Liiduga ühinemiseks peetud läbirääkimiste raames võtsid endale kohustuse sulgeda ja seejärel dekomisjoneerida tuumareaktorid, kuna see varajane sulgemine kujutas endast kõnealuste liikmesriikide jaoks erakorralist finantskohustust;

14. rõhutab suuremõõtmeliste taristuprojektide (nt ITER ja GMES) strateegilist tähtsust Euroopa Liidu tulevase konkurentsivõime ja tööstuse tugevdamise eesmärgil; usub, et nende rahastamisel peaks olema Euroopa Liidu eelarves kindel koht täiesti sõltumatu ja kõikehõlmava mitmeaastase eelarve näol väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku (suuremas ulatuses kui finantsraamistiku ülemmäärad), kuid tööstusprojektide juhtimise parandamine peaks endiselt toimuma ELi lepingu sätete põhjal; rõhutab, et kui nendest projektidest mõne rakendamisel peaks esinema kulude ületamist, tuleks need lisakulud katta viisil, mis ei ohusta rahastamist ja edukat rakendamist muude suuremahuliste projektide või muude liidu poliitikavaldkondade puhul, mis aitavad kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele;

15. usub, et praeguses avaliku sektori eelarvepiirangute kontekstis on finantseerimine teistest rahastamisallikatest väga vajalik, et täide viia pikaajalisi investeeringuid, mida on tarvis strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks; usub kindlalt, et Euroopa Liidu lisandväärtus tekib eelkõige siis, kui toetatakse kõrge riskiga kulukaid pikaajalisi programme, mis liikmesriikidele üksi üle jõu käiksid; nõuab seega, et Euroopa Liidu meetmetega vähendataks suuremahulistesse tegevustesse investeerimise riske ja edendataks muu hulgas investeeringuid üleeuroopalistesse energia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuridesse; tervitab sellega seoses Euroopa Liidu projektivõlakirjade algatuse 2012−2013 katsejärgu käivitamist ja komisjoni ettepanekut Euroopa Ühendamise Rahastu kohta kui esimesi samme selles suunas; soovitab komisjonil jälgida ja analüüsida uute või muudetud õigusaktide kumulatiivset mõju pikaajalistele erasektori investeeringutele ning tagada, et investeerimistakistused saaksid kiiresti kõrvaldatud; rõhutab piisavate rahaliste vahendite eraldamise tähtsust Euroopa Ühendamise Rahastule, eesmärgiga tagada selle rakendamine muu hulgas selleks, et kindlustada Euroopa energiaga varustamine ja viia lõpule ELi siseturu loomine, mitmekesistades eri hankimisallikaid ja panustades säästvasse arengusse;

16. on siiski veendunud, et põhjalikum arutelu on vajalik, parandamaks toetust pikaajalistele investeeringutele Euroopa Liidus; rõhutab vajadust arendada ja paremaks muuta Euroopa Liidu eelarvel põhinevaid riskijagamise rahastamisvahendeid ning nende kaudu hõlbustada investeeringute rahastamist prioriteetsetes valdkondades, hõlmates suuremal arvul ja erinevamaid projekte ning võttes arvesse erinevaid riske (nn projektiportfelli käsitus); on veendunud, et Euroopa Liidu ja riiklike süsteemide vahel peaks püüdma leida sünergiat ja vastastikust täiendavust, et maksimeerida selliste vahendite kasvupotentsiaali; rõhutab, et neid vahendeid tuleb toetada projektide abikõlblikkuse ja valimise selgete ja läbipaistvate kriteeriumitega;

17. rõhutab tungivalt, et tulu taasinvesteerimine (tagasimaksed) peaks olema põhimõte, millest lähtuvad kõik uuenduslikud rahastamisvahendid; rõhutab, et selline ringlus ei too kaasa ainult sääste riigi rahandusele, vaid ka võimendab neid rahastamisvahendeid ja suurendab nende mõjujõudu, ning see aitab lõpuks kindlustada rohkemaid investeeringuid majandusse;

18. rõhutab, et tuleb edendada ühtekuuluvuspoliitika ja erinevate programmide (nt Horisont 2020, COSME, Euroopa Ühendamise Rahastu) vahelist koostalitusvõimet ja sünergiat; on veendunud, et tuleb propageerida kumulatiivset või ühisrahastamist, et maksimeerida olemasolevate Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamist kõigis liikmesriikides ja selle kaudu ka riikide osalemist erinevates programmides ning et saavutada Euroopa Liidu territooriumil tervikuna võrdsem majandusareng.

19. rõhutab eriti vajadust jätkata programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” rahastamist mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames; märgib, et see programm on võtnud oma eesmärkide hulka Euroopa ettevõtluse edendamise, teadmiste ja parimate tavade mudelite vahetamise ning võrgustike ja partnerluste loomise nendel eesmärkidel;

20. rõhutab, et tegevuseelarve suurendamisega peab kaasnema ka piisav halduseelarve suurenemine, et tagada ELi programmide edukas täitmine.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

11.7.2012

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Cristian Silviu Buşoi

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt kavandatava mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 üle ja selle üle, et see on seotud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; rõhutab siiski, et mitmeaastane finantsraamistik ei vasta täielikult sellele, mida Euroopa Parlament oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis[24] nõudis; juhib tähelepanu sellele, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa oleks 2013. aasta tasemest 5% suurem, oleks liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning solidaarsuse põhimõtte täitmiseks võimalik anda kõigest piiratud panus;

2.  juhib tähelepanu sellele, et mitmeaastase finantsraamistikuga tuleks ette näha vajalikud rahalised vahendid ühtse turu akti algatuste elluviimiseks, et paremini ära kasutada siseturu potentsiaali ELi tulevase konkurentsivõime ning kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamisel;

3.  rõhutab, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog ja et mitmeaastase finantsraamistikuga tuleks tugevalt toetada sellist ELi poliitikat, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele, suurendada nende konkurentsivõimet ning edendada ettevõtlust; toetab tugevalt kavandatavat ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi, kuid on seisukohal, et programmile määratud rahastamispaketti tuleks veelgi suurendada 0,5 %ini mitmeaastasest finantsraamistikust;

4.  rõhutab tarbijapoliitika tähtsust kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamisel ELis ja tarbijate mõjuvõimu suurendamisel üldiselt; on seisukohal, et tarbijapoliitika programmile aastateks 2014–2020 kavandatud rahalised vahendid on programmi eesmärkide saavutamiseks ebapiisavad, ja nõuab, et programmi rahastamispaketti suurendataks 5% võrra;

5.   kinnitab vajadust tagada piisav rahastamine, et kujundada lõplikult välja siseturg, mis teenindab umbes 500 miljonit kodanikku; see oleks usaldusväärne lahendus, et ületada ELi majandus- ja finantskriis;

6.  peab väga positiivseks kavandatavat suurte infrastruktuuriprojektide rahastamiseks mõeldud Euroopa Ühendamise Rahastut, millega toetatakse energia siseturu ja digitaalse ühtse turu loomist, edendades samal ajal kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumist ning tagades parema kaitse tarbijatele, kes saaksid seeläbi parema juurdepääsu turule, mis on pakkumise ja hinna suhtes rohkem läbipaistev ja konkurentsivõimeline; rõhutab, et selle valdkonna rahastamisvajadused on tohutud ning kavandatavate rahaliste vahenditega on võimatu neid katta; soovitab seetõttu rohkem tähelepanu pöörata sellistele uuenduslikele rahastamismehhanismidele nagu ELi projektivõlakirjad;

7.   tuletab meelde, et teadusuuringud ja innovatsioon on tugeva ja konkurentsivõimelise ühtse turu jaoks hädavajalikud; kutsub nõukogu üles arvestama järgmises mitmeaastases finantsraamistikus selle tegevusalaga esmajärjekorras ning suurendama rahaeraldisi programmile „Horisont 2020” 100 miljardi euroni.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

20.9.2012

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Brian Simpson

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et on tõendatud, et programmitöö perioodiks 2007–2013 ette nähtud 8 miljardit eurot ei ole kaugeltki piisav summa TEN-T võrgustiku rajamiseks ning vaja läheb lisavahendeid, et viia võrgustik lõpule ning edendada majanduskasvu, töökohtade loomist ning konkurentsivõimet ELis;

1.  tõstab esile Euroopa Liidu transpordisektori väga olulise rolli siseturu selgroona, isikute ja kaupade vaba liikumise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse alusena; juhib tähelepanu sellele, et transpordisektor annab 6,3 % ELi SKPst ja annab tööd 13 miljonile inimesele;

2.  tuletab meelde transpordisektori suuri rahalisi ja tehnilisi probleeme, mis puudutavad selle keskkonnatoime, konkurentsivõime ja võrgustiku parandamist;

3.  rõhutab, et vaja on suuremaid investeeringuid, et saavutada ELi peamine eesmärk vähendada 2050. aastaks transpordisektoris CO2 taset 60% võrra 1990. aasta tasemega võrreldes ning toetada jätkusuutlikumaid transpordiliike, edendada mitmeliigilist transporti ning jätkusuutlikku linnalist liikumiskeskkonda, mis tugineb transpordi turvalisuse, ohutuse ja juurdepääsetavuse põhimõttele;

4.  rõhutab transpordi infrastruktuuri arengu erinevusi liikmesriikide vahel ja selle arendamise tähtsust uutes liikmesriikides ning kutsub komisjoni ning liikmesriike üles püüdlema ühtse ja ühtlaselt arendatud transpordipiirkonna loomise poole Euroopas;

5.  rõhutab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus transpordiinvesteeringuteks kasutada olev kogusumma on kriitilise tähtsusega TEN-T elluviimiseks ja transpordiuuringuteks, et Euroopa Liit jääks jätkusuutliku ja uuendusliku transporditehnoloogia tööstusliidriks; kutsub seetõttu liikmesriike üles komisjoni ettepanekut toetama;

6.  rõhutab, et transport ja liikuvus on Euroopa siseturu jaoks ülimalt tähtsad, ja seetõttu rõhutab, et Euroopa Liit peaks oluliselt suurendama sihtotstarbelisi investeeringuid TEN-T infrastruktuuri ja transpordiuuringutele, selle asemel, et neid vähendada, kuna investeeringud aitavad oluliselt ja otseselt kaasa rasketest majandusolukordadest ülesaamisele läbi Euroopa Liidu konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive suurendamise;

7.  tervitab komisjoni ettepanekut Euroopa Ühendamise Rahastu kohta ja selles välja pakutud TEN-T tsentraalselt hallatavate eraldiste suurendamist, kuna leiab, et need summad on realistlikud ja minimaalsed; on seisukohal, et summa oodatava võimendava mõju tugevdamiseks transpordi valdkonnas peaksid eraldised ideaalselt olema vähemalt 10% hinnangulistest vajadustest (TEN-T jaoks 500 miljardit kuni 2020. aastani), ning kui nõukogu lepib kokku rahastamispaketi märkimisväärsetes kärbetes, siis tuleks ka Euroopa Ühendamise Rahastu lisas eelnevalt kindlaks määratud transpordiprojektide nimekiri põhjalikult läbi vaadata;

8.  kinnitab, et sellised küsimused nagu Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamispaketi jaotamine mitme sektori vahel, finantsinstrumentide suurus või ümberpaigutamise viis Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühendamise Rahastusse transpordi infrastruktuurile ei ole mitmeaastase finantsraamistiku osad, kuna need kuuluvad Euroopa Ühendamise Rahastu seadusandlikku tavamenetlusse;

9.  võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse suurendada selliste uuenduslike rahastamisvahendite nagu projektivõlakirjad kasutamist transpordisektoris; on seisukohal, et nendega kaasneks ELi eelarve võimendav mõju, kaasates teisi investoreid ühishuviprojektidesse, mis on majanduslikult tasuvad, aga ei saa turult piisavalt rahalisi vahendeid; rõhutab, et see võiks suurendada Euroopa lisaväärtusega transpordi infrastruktuuri rahastamist;

10. kutsub komisjoni üles tagama Euroopa Ühendamise Rahastu ja teiste kasutatavate TEN-T rahastamisvõimaluste kooskõlastamine, eelkõige Ühtekuuluvusfondi ja programmi „Horisont 2020” vahel;

11. rõhutab, et Ühtekuuluvusfondi täiendavat 10 miljardit eurot tuleks Euroopa Ühendamise Rahastu raames tsentraalselt hallata, et pakkuda TEN-T teemalistele transpordi infrastruktuuri projektidele ilmset ELi lisaväärtust, eelkõige ühtekuuluvuspoliitikaga hõlmatud riikides; juhib tähelepanu Euroopa Kontrollikoja hiljutisele aruandele[25], mille kohaselt Ühtekuuluvusfondist ja struktuurifondidest rahastamist ei kasutata alati võrdselt tõhusalt; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata raskustele, millega mõned liikmesriigid võivad projektide kavandamisel kokku puutuda, ja projektide jagunemise geograafilisele tasakaalule; rõhutab, et komisjoni otsus põhineb sellisel põhimõttel, mille kohaselt raha investeeritakse kokkulepitud TEN-T projekti alusel abi saava riigi territooriumile, nagu on märgitud Euroopa Ühendamise Rahastu määruse I lisas, ning et mingil juhul ei tohi Ühtekuuluvusfondi täiendava 10 miljardi euro tsentraliseeritud haldamine takistada või piirata ühtekuuluvuspoliitikaga hõlmatud riikide osalemist transpordiprojektide rakendamises ja rahastamises Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu lisaks Ühtekuuluvusfondist eraldatud 10 miljardile eurole;

12. nõuab, et mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 peab võimaldama eelarve suuremat paindlikkust nii rubriikide siseselt kui ka nende vahel; rõhutab seetõttu, et oluline on, et Euroopa Ühendamise Rahastu ja ühtekuuluvuspoliitika jääksid ühise rubriigi alla, ning on vastu alamrubriikide põhimõtte rakendamisele;

13. juhib tähelepanu vajadusele tulemuslikumate projekti stiimulite järele, nagu „võta või jäta” põhimõte, mis tagab projektide parema rakendamise;

14. rõhutab, et kavandatava Euroopa Ühendamise Rahastu määruse lisas esitatud eelnevalt kindlaks määratud projektide arvu ja järgneva mitmeaastase finantsraamistikuga Euroopa Ühendamise Rahastule ette nähtud rahaliste vahendite vahele peab jääma realistlik seos;

15. rõhutab, et kooskõlas ELi säästva arengu eesmärkide saavutamisega on vaja tagada Euroopa Ühendamise rahastu horisontaalsete prioriteetide piisav rahastamine, eriti Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) projekti jaoks, kuna jätkuv investeerimine on väga tähtis koostalitlusvõime edendamiseks, et muuta ELi transpordivõrk tõhusamaks, konkurentsivõimelisemaks ja ohtumaks;

16. rõhutab vahendite eraldamise tähtust olulistele tehnoloogia arenduskavadele, nagu ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire algatus (GMES), Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), Galileo ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) jne, tervikuna, ning vajadust, et algatuse GMES rahastamine jätkuks mitmeaastase finantsraamistiku all, kuna programm panustab säästvasse arengusse ja turvalisusse transpordisektoris;

17. tuletab meelde projekti Galileo suurt strateegilist tähtsust ELi jaoks, millest saadav kasu väljendub eelkõige ülemaailmse sateliitnavigatsioonisüsteemi tehnoloogias ja intelligentse transpordisüsteemi rakendustes; nõuab, et tagataks Galileo nõuetekohane rahastamine, aga mitte TEN-T eelarvest;

18. tunnistab, et Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond on ELi transpordisektori peamised rahastajad; rõhutab sellega seoses, et on oluline tagada strateegia „Euroopa 2020”eesmärkide parem integreerimine ELi struktuurifondidesse, et suunata neid aruka ja säästva liikuvuse poole;

19. juhib tähelepanu Marco Polo programmi edule, mille eesmärk on võtta kasutusele kaubaveo alternatiivsed viisid üleminekuks vähese CO2-heitega majandusele, ja Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogrammi (NAIADES) edule, ja usub, et nendele projektidele tuleks eraldada piisavad rahalised vahendid ka järgmisel eelarveperioodil;

20. tuletab meelde, et turism on vastavalt Lissaboni lepingule uus liidu pädevus, ning märgib, et seega tuleks seda kajastada ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; rõhutab turismi olulist panust liidu majandusse ja asjaolu, et see on mõne piirkonna majanduslik põhitegevus, ja usub, et Euroopa turismistrateegiat tuleks ka järgmisel perioodil piisavalt finantseerida;

21. väljendab sellest tulenevalt heameelt komisjoni ettepaneku üle koostada ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020); rõhutab eelkõige, et tugevalt tuleks toetada 131 miljoni euro suurust konkreetset eraldist ettevõtete konkurentsivõime jaoks turismisektoris;

22. tuletab meelde, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks arvesse võtta integreeritud merenduspoliitikat, luues selle toetamiseks piisava ja pikaajalise rahastamisvahendi;

23. rõhutab transpordiasutuste tähtsat tööd ELi ohutuse ja koostalitlusvõime eesmärkide toetamisel ning vajadust eraldada sellele vastutusele vastavad piisavad eelarvevahendid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

27.9.2012

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Andrey Kovatchev

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

–    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõiget 2, milles on sätestatud, et pärast Euroopa Parlamendi absoluutse häälteenamusega antud nõusoleku saamist võtab nõukogu ühehäälse otsusega vastu määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik,

–    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõiget 3, milles on selgelt sätestatud, et finantsraamistikuga määratakse kindlaks kulukohustuste assigneeringute iga-aastased piirmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastane piirmäär, mistõttu peavad parlament ja nõukogu jääma mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevates läbirääkimistes neile aluslepinguga antud ülesannete juurde ning leppima ühtekuuluvuspoliitika kujundamise suhtes kokku seadusandliku tavamenetluse raames, nagu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 177 ette nähtud,

A. arvestades, et oma 13. juuni 2012. aasta resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta rõhutas parlament, et ELi eelarve ja eriti ühtekuuluvuspoliitikale tehtud kulutused on väga võimas vahend, mille abil suurendada Euroopa jaoks tõestatud lisandväärtusega strateegilisi investeeringuid ja juhtida Euroopa majandus tagasi majanduskasvu ja konkurentsivõime teele, luues ELi kodanikele töökohti ja jõukust ja parandades sel teel nende elukvaliteeti;

B.  arvestades, et 2014.–2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik on peamine vahend strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmiseks kogu ELi territooriumil ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks; arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku eesmärk peaks olema muuta riigipeade ja valitsusjuhtide kokkulepitud ELi eesmärgid reaalseteks ja konkreetseteks meetmeteks, mistõttu on vaja, et käesolevate läbirääkimiste käigus loobutaks kriisikesksest mõtteviisist ning püütaks koostada usaldusväärne ja mõistlik eelarve, mis tagaks majanduskasvu ja tööhõive ning lõppeesmärgina ELi kodanike kõrge elatustaseme ja turvalisuse;

C. arvestades, et kuna ELi ühtekuuluvuspoliitika on mehhanism, mis toetab kõikide ELi piirkondade nõuetekohast osalemist ühtsel turul ja mille abil EL püüab vähendada piirkondade endiselt püsivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, peaks see jääma Euroopa solidaarsuse peamiseks tugisambaks;

D. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikat on sellegipoolest vaja reformida, et muuta see tulemustele orienteeritumaks, temaatiliselt tihedamaks ja toetusesaajate jaoks kasutajasõbralikumaks, mille tulemusel suureneks ka investeeringute tõhusus;

E.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika peaks võimaldama õiglast juurdepääsu ressurssidele ning reageerima kõikide ELi piirkondade tegelikele arenguvajadustele, mistõttu on ka oluline eesmärkide püstitamise ja investeerimisprioriteetide paindlikkus, et tegelda piirkonna konkreetsete vajadustega, samas aga on vaja investeerida muu hulgas näiteks teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, mis on põhivahend selleks, et viia ellu strateegia „Euroopa 2020”, mis tuleks omakorda asjakohasel viisil, st tipptasemeni viivate lahenduste abil ühtekuuluvuspoliitikaga siduda;

F.  arvestades, et on ilmne, et ühtekuuluvuspoliitika saab olla kasulik ja tulemuslik ainult juhul, kui see rajaneb stabiilsel, kindlal ja jätkusuutlikul finantsraamistikul; arvestades sellega seoses, et oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel kinnitas parlament, et kaitseb ELi ühtekuuluvuspoliitika tugevdamise kava, ja nõudis, et sellele eraldataks piisaval määral vahendeid vähemalt samal tasemel, milles lepiti kokku käesolevaks programmitöö perioodiks 2007–2013;

G. arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on olemuselt arengupoliitika ja investeeringute, majanduskasvu ning konkurentsivõime edendamise strateegiline vahend, mis on vaieldamatult ELi jaoks väärtuslik ning mis aitab kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele kogu liidus ja toetab otsustavalt muu hulgas mitmesuguseid riiklikke taastamiskavasid ning püüab edendada innovatsiooni ja kõrvaldada ELi piirkondade ebavõrdsust;

H. arvestades, et liikmesriigi piirkondliku poliitika edukuse ja makromajandusliku toimetuleku vahel ei ole otsest seost ja arvestades, et piirkonnad ei tohiks kannatada, kui riiklikul tasandil ei suudeta majanduse juhtimisega seotud menetlustest kinni pidada; arvestades, et täiendavate karistuste kehtestamine suurendaks veelgi nende riikide probleeme, kellel on makromajanduslikke raskusi, ja seetõttu ei ole vastuvõetav ühtekuuluvuspoliitika raames toimuvale rahastamisele makromajanduslikke tingimusi seada;

I.   arvestades, et parlament peab kahetsusväärseks komisjoni ettepanekut vähendada 47% äärepoolseimatele ja kõige hõredamini asustatud piirkondadele antavat konkreetset lisaeraldist ning on arvamusel, et eraldada tuleks eelmise programmitöö perioodiga võrdselt finantsvahendeid;

J.   arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikast saavad kasu nii toetusesaajad kui -andjad;

K. arvestades, et kuivõrd ühtekuuluvuspoliitika toetab meetmeid, mille sihiks on majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste ühtlustamine kõigis ELi piirkondades, siis uute temaatiliste rahastute asutamise korral ei tohiks need kahjustada riikide rahastamispakette;

i.    rõhutab, et Euroopa Parlamendi seisukoht on, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamine peaks jääma vähemalt 2007.–2013. aasta tasemele ehk moodustama 354 815 miljardit eurot 2011. aasta hindades (välja arvatud Euroopa Ühendamise Rahastu), mis on mõistliku rahastamise absoluutne miinimummäär ning jääb seetõttu läbirääkimistel piiriks, millest parlament ei tagane;

ii.    tuletab meelde, et kõiki ühtekuuluvuspoliitika kavandamisega seotud küsimusi tuleb arutada 2014–2020. aasta seadusandliku paketi üle käimasoleva seadusandliku tavamenetluse raames ning mitmeaastase finantsraamistiku määrus peaks käsitlema ainult kulude summasid ja kululiike;

iii.   tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 5 on sätestatud, et kogu finantsraamistiku vastuvõtmise menetluse jooksul võtavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kõik vajalikud meetmed asjaomase vastuvõtmise hõlbustamiseks ning nõukogu eesmärk peaks olema tagada, et parlamenti teavitatakse eelnevalt õigusaktist, mida kavatsetakse parlamendile heakskiitmiseks esitada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

18.9.2012

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Paolo De Castro

LÜHISELGITUS

Jätkuvad arutelud tulevase mitmeaastase finantsraamistiku üle on väga tähtsad ühise põllumajanduspoliitika ning seadusandliku reformi ettepanekute kohta tehtavate otsuste seisukohalt.

Euroopa Ülemkogus ja üldasjade nõukogus läbirääkimispaketi üle peetavates aruteludes ei avaldata tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kohta praegu veel ei kindlaid seisukohti ega isegi summasid. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamus annab siiski võimaluse toonitada eelarvekomisjonile, milline on põllumajanduskomisjoni seisukoht tulevase mitmeaastase finantsraamistikuga seotud praeguste summade kohta.

Selle arvamuse aluseks on Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta (SURE raport) ja 23. juuni 2011. aasta (Dessi raport) resolutsioonides väljendatud seisukoht. Mõlemas dokumendis nõudis parlament selgesõnaliselt, et ühise põllumajanduspoliitika eelarve tuleb hoida vähemalt samal tasemel praegusel mitmeaastasel perioodil kehtiva eelarvega.

Komisjoni ettepanekute analüüs

Kui Euroopa Komisjon esitas 29. juunil 2011. aastal mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 kohta ettepanekud, viidati ühise põllumajanduspoliitika eelarvet käsitlevas ettepanekus sageli assigneeringute külmutamisele reaalväärtuses. Neid arve tasub aga lähemalt analüüsida.

Allikas: COM(2011)0398

Komisjoni esitatud arvud on välja toodud 2011. aasta püsivhindades. Samamoodi esitati praegu kehtiv mitmeaastase finantsraamistik (2007−2013) selle vastuvõtmise ajal 2006. aastal 2004. aasta hindades.

2% suurust aastadeflaatorit kasutades saab need summad arvutada ümber jooksevhindadesse (nii neid tavaliselt ka esitatakse; vt http://ec.europa.eu/budget/figures/fin_fwk0713/fwk0713_en.cfm).

Kasutades sama 2% protsendi suurust aastadeflaatorit, saab ka mitmeaastase finantsraamistiku 2007−2013 ümberarvutatud näitajaid esitada 2011. aasta püsivhindades:

Allikas: Teabelehtede kogu: eelarvepoliitika osakond, liidu sisepoliitika peadirektoraat.

Võrreldes mõlema tabeli rubriigi 2 üldsummasid, on näha vähenemist:

420 682 miljonit eurot miinus 382 927 miljonit eurot võrdub 37 755 miljonit eurot (9%).

NB: Kui mitmesuguseid muudatusi (rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades, Galileo, ITER jne) mitte arvestada, vastab 2006. aastal algselt kokku lepitud summa (371 344 miljonit eurot 2004. aasta hindades) 2011. aasta hindades summale 426 558 miljonit eurot rubriigis 2; kui lähtuda sellest summast, tähendaks komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020 umbes 10,3 % suurust eelarvekärbet.

Arvamuse koostaja soovitused

Kooskõlas parlamendi varasemates resolutsioonides väljendatud arvamusega peaks ühise põllumajanduspoliitika eelarve jääma vähemalt perioodi 2007−2013 tasemele. Niisiis tuleks komisjoni välja pakutud kärped tagasi lükata ja parlament peaks nõudma summat, mis vastab praeguse programmiperioodi ülemmääradele.

Et nii liikmesriigid kui ka EL on sunnitud oma eelarves piiranguid kohaldama, on oluline võimaldada liikmesriikidele paindlikkus liigutada rahalisi vahendeid ühise põllumajanduspoliitika kahe samba (otsetoetused ja maaelu areng) vahel, et kõige asjakohasemalt maapiirkondade probleeme lahendada.

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab ühise põllumajanduspoliitika tähtsust, kuivõrd Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt tagatakse sellega liidu kodanike toiduga varustamine; märgib, et nõudlus toidu järele kasvab kiiremini kui pakkumine ning kliimamuutuste mõju on põllumajanduses eriti tugevalt tunda; nõuab kindlalt, et Euroopa kui põllumajandustoodete suurim sissevedaja peab säilitama oma põllumajandusliku potentsiaali ja põllumajandussektori tõhususe ning seda suurendama, et toime tulla praeguse ja tulevase nõudlusega toiduainete järele Euroopa Liidus;

2.  on seisukohal, et kokkulepe mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta tuleks saavutada enne 2012. aasta lõppu, sest vastasel juhul võib EL kaotada oma usaldusväärsuse ja stabiilsuse;

3.  kinnitab, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule on seadusandlikud organid Euroopa Parlament ja nõukogu ning Euroopa Ülemkogul ei ole õigust seadusandjana tegutseda; nõuab, et tulevase ühise põllumajanduspoliitika sisu tuleks sätestada seadusandliku tavamenetluse korras;

4.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[26] ja 23. juuni 2011. aasta resolutsioonis ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamisel[27], et ühise põllumajanduspoliitika eelarve peaks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus jääma reaalväärtuses vähemalt samale tasemele mis praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ajal;

5.  täheldab murelikult, et komisjoni ettepanek võtta vastu tulevane mitmeaastane finantsraamistik, milles on rubriigi 2 ülemmääraks seatud 382 927 miljonit eurot[28] ning otsetoetusteks ja turuga seotud kuludeks ette nähtud vaheülemmääraks 281 825 miljonit eurot, tähendaks tegelikkuses selle rubriigi summa vähenemist 37 755 miljoni euro võrra;

6.  on seisukohal, et neid kärpeid ei saa tasakaalustada teiste rubriikide all ette nähtud kulutustega (toiduabi enim puudust kannatajatele, põllumajandusteadus, toiduvarud jne) ega ootamatute kulude jaoks mõeldud paindlikkusinstrumentidega (varud põllumajanduskriisi puhuks jne), sest need on eelarve reservid, mis ei sisalda kulukohustuste assigneeringuid;

7.  on arvamusel, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) ei tohiks ühise põllumajanduspoliitika eelarves arvestada, kuna selle lisamine on eksitav: esiteks ei ole selge, kas ja kuidas erinevate liikmesriikide põllumajandustootjad saavad rahalistele vahenditele juurdepääsu, ja teiseks eeldab EGFi kaasamine see seda, et mitmed tuhanded põllumajandustootjad pankrotistuvad endiselt rahvusvaheliste kaubanduslepingute tõttu; on seisukohal, et arvestades põllumajanduse rolli toiduga kindlustatuse ja eelkõige inimeste õiguse osas toidule ei tohiks põllumajandust rahvusvahelistes kaubanduslepingutes vahetuskaubana ära kasutada;

8.  rõhutab ühise põllumajanduspoliitika teise samba suurt tähtsust, kuna see aitab märgatavalt kaasa investeeringutele ja töökohtade loomisele maapiirkondades ning põllumajandussektori tulemuslikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele; on seisukohal, et teise samba tugevdamine oleks kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika varasemate reformide saavutustega ja sellega tõstetakse märgatavalt ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkust ja tõhusust, eriti arvestades uusi ülesandeid, mis on muu hulgas määratletud strateegias „Euroopa 2020”;

9   palub seega nõukogul suurendada rubriigi 2 ning otsetoetuste ja turuga seotud kulude alamrubriigi summasid vastavalt 420 682 miljoni ja 336 685 miljoni euroni, mis tähendab külmutamist reaalväärtuses, nagu varasemates resolutsioonides on sätestatud;

10. rõhutab, et põllumajanduspoliitika on ainus liidu poliitikavaldkond, mille eelarvet on uut mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas komisjoni ettepanekus nii märgatavalt kärbitud; rõhutab seega, et kui ELi eelarvet kärbitakse veelgi, ei tohiks see mitte mingil tingimusel viia ühise põllumajanduspoliitika eelarve täiendava vähendamiseni;

11. rõhutab, et üleminekul piirkondlikule mudelile ning ühise põllumajanduspoliitika edasisel keskkonnahoidlikuks muutmisel järgmisel mitmeaastasel perioodil on tõsine mõju põllumajandustootjatele ning seega paneksid täiendavad kärped ühise põllumajanduspoliitika eelarves üksikud põllumajandustootjad veelgi suurema surve alla;

12. rõhutab, et liikmesriikidele tuleb anda teatud paindlikkus rahaliste vahendite liigutamisel ühise põllumajanduspoliitika kahe samba vahel (eeldusel, et rahaliste vahendite viimisel esimesest sambast teise sambasse võetakse arvesse kehtivaid kaasrahastamise nõudeid), et lahendada oma maapiirkondade probleeme kohandatuna nende konkreetse olukorra ja strateegiatega, ilma et see piiraks käimasolevaid seadusandlikke menetlusi ühise põllumajanduspoliitika reformi osas, eriti fondidevahelisi ümberpaigutamisi käsitlevaid sätteid tulevases määruses otsetoetuste kohta;

13. arvab, et liidus enim puudust kannatavate isikute abistamise programmi tuleks jätkata ka pärast 2013. aastat.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

20.9.2012

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: João Ferreira

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Üldhinnang

A. rõhutab, et aastateks 2014–2020 kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku maht on tagasihoidlik ning see on võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2007–2013 isegi vähenenud; on seisukohal, et kriis ei saa olla argument ELi eelarve vähendamiseks, vaid vastupidi, see suurendab vajadust oluliselt suurendatud tugeva eelarve järele, mis võimaldaks täita ELi poliitilisi eesmärke, st saavutada majanduskasvu ja tööhõive kasvu ning viia ellu majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse põhimõtet strateegia „EL 2020“ raames; soovib seetõttu, et nõukogu muudaks vastavalt sellele komisjoni esitatud 2014.–2020. aasta mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevat ettepanekut;

Kalandussektoriga seotud üldküsimused

B.  tuletab meelde, et kalavarud on avalik hüve, mis on eluliselt tähtis maailma toiduga kindlustatuse seisukohast; juhib tähelepanu asjaolule, et kalandus- ja vesiviljelussektor ning nende juurde kuuluvad tegevusalad on sageli rannikuäärsete, saare- ja äärepoolseimate piirkondade põhiline sissetuleku- ja jätkusuutliku tööhõive allikas; rõhutab, et reformitud ühine kalanduspoliitika peab taotlema sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaeesmärke, mille täitmise eelduseks on asjakohane kalavarude kaitsmine ja majandamine ning paljude rannikuäärsete kogukondade majandus- ja sotsiaalolukorra halvenemise peatamine tööhõive elavdamisega ja kohaliku elanikkonna elutingimuste parandamisega, pöörates erilist tähelepanu väikesemahulise kalapüügi sektorile, mis nõuab piisavaid rahalisi vahendeid pärast 2013. aastat; tunnistab vajadust seda poliitikat ühtekuuluvuspoliitikaga paremini kooskõlastada;

C. võtab teadmiseks, et komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” esitatud ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020 näeb kalanduse ja merenduse jaoks ette soovitusliku üldassigneeringu 6,685 miljardit eurot 2011. aasta püsivhindades (EMKF, sh turumeetmed + kalanduse raamlepingud + piirkondlikud kalandusorganisatsioonid), mis moodustab aastas keskmiselt 955 miljonit eurot; mitmeaastase finantsraamistiku viimaseks, 2013. aastaks on selleks assigneeringuks ette nähtud 984 miljonit eurot; juhib murelikult tähelepanu asjaolule, et mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kehtivusajal igaks aastaks ette nähtud summad on kõik väiksemad kui praeguses mitmeaastases finantsraamistikus aastaks 2013; tuletab meelde, et oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis[29] tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel rõhutab Euroopa Parlament, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks summasid suurendada vähemalt 5% võrra 2013. aasta tasemega võrreldes;

D. rõhutab, et mõned komisjoni kavandatud poliitikaeesmärkidest – nagu kalanduse innovatsioonialase mahajäämuse likvideerimine võrreldes teiste majandussektoritega; juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni eesmärgid, täpsemalt vähema keskkonnamõjuga kalandusele ülemineku propageerimine kala merre tagasi laskmise kaotamisega ja piiratuma mõjuga mereökosüsteemidele; rannikulähedasest kalapüügist sõltuvate kogukondade elujõulisus ja muu hulgas tegevuse mitmekesistamine – nõuavad suuremaid rahalisi vahendeid, ilma milleta on nende eesmärkide saavutamine ohus;

E.  märgib, et sarnaselt põllumajandussektoriga on ka kalandussektor kriiside suhtes väga tundlik; seetõttu pooldab põllumajandussektori eeskujul spetsiaalsete toetusmehhanismide loomist, mis käivitatakse hädaolukorras, näiteks muu hulgas loodusõnnetuste korral, kalavarude taastamise kavadest tuleneva tegevuse sundpeatamise korral või põhitootmisvahenditele juurdepääsu ootamatute piirangute korral;

F.  kinnitab, et kalapüügi hooajaline iseloom, mis on tingitud mitmesugustest teguritest, sealhulgas ilmselgetest looduslikest tingimustest, eeldab, et vaja on säilitada riiklik – riikide ja ühendusepoolne – sektori piisav rahastamine;

Struktuurifondide, sealhulgas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF) seotud küsimused

G. on seisukohal, et tulevane ühine strateegiline raamistik, mida kohaldatakse ühiselt hallatavate fondide, sealhulgas tulevase Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi suhtes (EMKF), peaks võtma arvesse nende rahastamisvahendite eesmärkide mitmekesisust; tuletab meelde, et EMKF on sektoripõhine toetusfond, mille eraldised ei tohiks mingil juhul sõltuda selle geograafilise piirkonna majanduslikust seisundist, kus toetuse saaja tegutseb;

H. ei nõustu võimalusega, et Euroopa rahaliste vahendite kasutamisel kehtestatakse makromajanduslikele nõuetele vastavuse eeskirjad ja/või neid eeskirju karmistatakse; on seisukohal, et suuremate rahaliste raskustega ja nõrgema majandusega riike ei või karistada kahekordselt, piirates nende juurdepääsu nende majanduse taastamiseks ja arendamiseks väga olulistele rahalistele vahenditele, mis seaks ohtu ühtekuuluvuspõhimõtte;

I.   juhib tähelepanu EMKFi tähtsusele ajavahemikul 2014–2020 kui põhivahendile, millega rahastatakse tulevast ühist kalanduspoliitikat; rõhutab, et uute poliitikameetmete, eesmärkide või prioriteetide jaoks, mis mõjutavad merekeskkonda, peavad olema ette nähtud piisavad rahalised vahendid; ei nõustu uute prioriteetide, eesmärkide ja poliitikameetmete, nagu integreeritud merenduspoliitika rahastamisega kalanduspoliitika jaoks vajalike rahaliste vahendite arvelt;

J.   pooldab ühiselt hallatavatele fondidele, sealhulgas EMKFile juurdepääsu lihtsustamist, mis hõlbustab toetusesaajate ja pädevate riiklike asutuste elu ja soodustab kättesaadavate rahaliste vahendite täieulatuslikku kasutamist; on seisukohal, et ainult vähestele ettevõtjatele kasu toovate projektide asemel tuleb eelistada terviklahendusega projekte, millest on kasu võimalikul suurel hulgal rannikuäärsetel kogukondadel;

K. väljendab muret asjaolu pärast, et praegu olemasolevad kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude reguleerimise avaliku sektori vahendid võidakse kaotada; nõuab kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse osa suurendamist selleks, et tagada tulude kasv sektoris, turgude stabiilsus, kalandustoodete turustamise parandamine ja nende lisandväärtuse suurendamine, milleks on vaja anda ühise turukorralduse jaoks piisavad rahalised vahendid;

L.  pooldab olemasolevate vahendite koordineerimist, eelkõige rahalises plaanis, et leida lahendused väikesemahulise kalapüügi spetsiifilistele ja sellest kõige enam sõltuvate rannikukogukondade probleemidele; rõhutab, et kalandusalased teadusuuringud on väga oluline töövahend sektori õigeks juhtimiseks, mis on tingimata vajalik selleks, et kindlaks määrata tegurid, millest sõltub kalavarude areng, ning neid kvantitatiivselt hinnata ja arendada välja mudelid, mis võimaldaksid prognoosida nende arengut ja ühtlasi parandada kalapüügivahendeid, laevu ning kalurite töö- ja ohutustingimusi; soovitab seetõttu suurendada kalandusuuringute rahastamist keskkonna-, sotsiaal- ja majandusvaldkonnas;

N. peab tingimata vajalikuks parandada bioloogiliste andmete kogumist, töötlemist ja kättesaadavaks tegemist, et tagada tõeliselt teadmistepõhine poliitika ja majandamine; peab seepärast vajalikuks suurendada liidu osalust selles valdkonnas maksimaalse lubatud kaasrahastamismäära tõstmisega praeguselt 50% tasemelt vähemalt 75%-ni;

O. on seisukohal, et bioloogilised puhkeajad on oluline kalavarude kaitse vahend, mis on oma tõhusust tõestanud ja osutunud põhiliseks vahendiks teatud püügipiirkondade jätkusuutlikul majandamisel; tunnistab, et bioloogilise taastumise perioodide kehtestamine liikide elutsükli teatud kriitilistel etappidel võimaldab kalavarudel areneda nii, et püügitegevust saab jätkata väljaspool keeluaega; peab seetõttu õigeks näha ette võimalus maksta kaluritele tegevuse peatamise ajal rahalist hüvitist;

P.  juhib tähelepanu asjaolule, et praegune vesiviljeluse arengutase Euroopas muudab vajalikuks suurendada teadus- ja arendustegevust selles valdkonnas, mis võimaldaks sektori paljusid võimalusi täielikult ära kasutada ja samal ajal kaotada mõned selle piirangutest, aidates parandada selle säästlikkust;

Äärepoolseimad piirkonnad

Q. tuletab meelde kalandussektori tähtsust äärepoolseimate piirkondade sotsiaalmajanduslikus olukorras, tööhõives ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, sest nende piirkondade majandusele on iseloomulikud alalised struktuurilised piirangud ja vähesed majanduse mitmekesistamise võimalused; pooldab ühenduse toetuse säilitamist ja suurendamist äärepoolseimate piirkondade kalandussektorile, eelkõige teatud äärepoolseimate piirkondade mõnede kalandustoodete realiseerimisega seotud ääremaisusest tingitud lisakulude kompenseerimise programmi kaudu (kalandusprogramm POSEI); on sellega seoses arvamusel, et see programm peaks olema piiramata kehtivusajaga, sest ääremaisus on alaline; taunib nendele piirkondadele määratud üldise rahastamise tuntavat vähendamist, nagu on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ettepanekus, kuigi ELi poolt äärepoolseimateks piirkondadeks tunnistatud piirkondade arv peaks lähiaastatel kasvama, ja nõuab nende vahendite olulist suurendamist;

Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta

R.  nõuab, et institutsioonidevahelise kokkuleppega nähtaks ette Euroopa Parlamendi täielik kaasamine rahvusvaheliste kalanduskokkulepete läbirääkimiste protsessi; nõuab, et Euroopa Parlamendi esindajad saaksid osaleda vaatleja staatuses ja liikmesriikide esindajatega võrdsetel alustel kõikides läbirääkimiste etappides, võttes arvesse parlamendi pädevusi kalanduskokkulepete valdkonnas;

Ühise kalanduspoliitika välismõõtmega seotud küsimused

S.   väljendab muret kalandusalaste partnerluslepingute ebatõhususe pärast kolmandatele riikidele antava sektoripõhise toetuse osas; rõhutab, et vastavalt komisjoni hindamistele on sektoripõhiseks toetuseks antavad rahalised vahendid absoluutarvudes liiga piiratud, selleks et tulemusi anda; on seetõttu seisukohal, et vaja on meetmeid selle olukorra muutmiseks ning vaja on ka suurendada sektoripõhise toetuse tõhusust ja kolmandate riikide suutlikkust neid rahalisi vahendeid vastu võtta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

24.9.2012

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Morten Løkkegaard

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 ( COM(2011)0398 , COM(2012)0388 ),

–   võttes arvesse ettepanekut sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ( COM(2011)0403 ),

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” ( COM(2011)0500 ),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel ( 2010/2211(INI) ,)[30],

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks” ( COM(2011)0788 ),

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus programmi „Loov Euroopa” kehtestamise kohta ( COM(2011)0785 ),

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” ( COM(2011)0884 ),

–   võttes arvesse õiguskomisjoni 28. märtsi 2012. aasta arvamust ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa”,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta ühisdeklaratsiooni „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel”[31],

–   võttes arvesse strateegiadokumenti „Euroopa asjadest teavitamine Euroopa jaoks ja Euroopa poolt”[32],

–   võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas ( 2007/2211(INI) )[33],

A. arvestades, et haridus, koolitus ja noorsooküsimused on Euroopa 2020. aasta strateegia kesksed osad ning arvestades strateegia üht peaeesmärki viia koolist väljalangejate osakaal allapoole 10% taset ja suurendada kraadi või diplomiga noorte osakaalu vähemalt 40%-le;

B.  arvestades, et liikuvus hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas soodustab isiklikku arengut ja ELi tööturul vajalike oskuste omandamist; arvestades, et lisaks aitab see luua ja säilitada töökohti ja vähendada vaesust ning avaldab otsest mõju nii Euroopa majanduse elavnemisele lähiajal kui ka majanduskasvule ja tootlikkusele pikemas perspektiivis;

C. arvestades, et haridusliku liikuvusega seotud hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonna vahetusprogrammid aitavad arendada kodanike aktiivset osalemist Euroopa integratsioonis ja Euroopa ühtekuuluvust;

D. arvestades, et 2009. aastal seadsid Euroopa kõrghariduse ministrid eesmärgiks, et aastal 2020 peaksid vähemalt 20% Euroopa kõrgharidusruumi õppeasutuste lõpetajatest olema läbinud õppe- või praktikaperioodi välismaal;

E.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomevaldkond annavad suure panuse kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse levikusse, töökohtade loomisse ja säilitamisse ning üldisemalt Euroopa majanduslikku ja sotsiaalsesse heaolusse ning avaldavad positiivset kõrvaltoimet teistele majandusvaldkondadele, näiteks turismile ja digitaaltehnoloogiatele;

F.  arvestades, et kultuuri- ja loomevaldkonna ettevõtted mängivad olulist osa teadusliku, tehnoloogilise ja territoriaalse arenguga seotud innovatsioonis ning aitavad nõnda Euroopal täita oa majanduskasvu eesmärke;

G. arvestades, et audiovisuaalvaldkonnal on suur majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline tähtsus, näiteks kõrgelt kvalifitseeritud tulevikusuunitlusega töökohtade loomisel ning meediavabaduse ja -pluralismi kaitsmisel ja jätkuval edendamisel;

H. arvestades, et vastavalt 20. oktoobril 2005. aastal vastu võetud UNESCO kultuuriliste väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonile on kultuuritegevuse, -kaupade ja -teenuste olemus nii majanduslik kui ka kultuuriline, sest nad kannavad endas identiteeti, väärtusi ja tähendusi, ning seetõttu ei tohi neid käsitada üksnes kaubandusliku väärtuse kandjatena;

I.   arvestades, et Euroopa kultuur on väga kvaliteetne ja mitmekesine ning seda tuleks rohkem siduda Euroopa diplomaatilise tegevusega;

J.   arvestades, et kättesaadav ja kvaliteetne kultuur ja haridus on üks keskseid vahendeid Euroopa kodakondsuse edendamisel ning Euroopas laialt levinud poliitilise äärmusluse ohjeldamisel;

K. arvestades, et Euroopa Liidule on esmatähtis kodanike senisest laialdasem osalemine, mistõttu vajame eraldi kodakondsuse programmi;

L.  arvestades, et ELi kommunikatsioonistrateegia on ülioluline liidu ja tema kodanike vaheliste sidemete tugevdamiseks; arvestades, et Euroopa kodanikud kasutavad üha rohkem sotsiaalmeediat ja internetti, mis võimaldavad interaktiivselt ja koostöötahteliselt poliitikute ja poliitikakujundajatega ühendust võtta;

M. arvestades rahvaspordi tähtsust tervist parandava füüsilise tegevuse ning sotsiaalse kaasamise edendamisel;

Soovitused

Praegused programmid

i)   tuletab meelde, et ELi haridus-, noorsoo-, meedia- ja kultuuriprogrammid on kodanikukesksed, nende eelarve kasutamise määr on kõrge, nad annavad märkimisväärset võimendust ja kõrvaltoimeid, s.h olulisi majandustulemusi, ning loovad selget ja tõendatud üleeuroopalist lisandväärtust, kuna soodustavad liikuvust, vahendite ühendamist ning tihedamat koostööd eri valdkondade ja sidusrühmade vahel;

ii)  märgib, et nimetatud programmidel on tähtis osa ka liikmesriikide poliitika kujundamisel ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud sihtide suunas;

iii) märgib, et praegune elukestva õppe programm toetab suuresti Euroopa kodanike individuaalset arengut tänu ELi tasandi liikuvuskavade korraldamisele ja seeläbi suurima sünergia saavutamisele; tuletab meelde, et sellel programmil on suur osa ka liikmesriikide haridus- ja koolituspoliitika ning -asutuste koordineerimisel ja kaasajastamisel;

iv)  tuletab meelde, et maailmas kasvab edukate veebipõhiste kaugõppealgatuste arv; nõuab, et ettepanekusse lisataks ka investeerimine veebipõhistesse kaugõppealgatustesse ja e-oskuste omandamisse;

v)  rõhutab, et programm „Aktiivsed noored” tugevdab ELi uuendatud noorsoostrateegiat aastateks 2010–2018 ja toetab noorte osalemist igal tasandil, kuna edendab sotsiaalset kaasatust mitteformaalse ja vabahariduse ning vabatahtlikele suunatud meetmete kaudu ning toetab ELi ja riiklikul tasandil noorsoopoliitika väljatöötamist;

vi)  tuletab meelde programmide „MEDIA” ja „MEDIA Mundus” olulist rolli Euroopa filmi- ja audiovisuaaltööstuse ning selles valdkonnas ELi ja kolmandate riikide vahelise koostöö toetamisel ja tugevdamisel, samuti Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõime suurendamisel; rõhutab, et need programmid tekitavad olulist üleeuroopalist lisandväärtust, sest toetavad Euroopa audiovisuaalteoste levitamist ning suurendavad nende levikut ja vaatajaskonda nii ELi piires kui ka väljaspool;

vii) rõhutab, et programmi MEDIA eesmärk on Euroopa kultuurilis-keelelise mitmekesisuse ning kinematograafia- ja audiovisuaalpärandi säilitamine ja tugevdamine seeläbi, et programm tagab nimetatud pärandi üldsusele kättesaadavuse;

viii) tuletab meelde, et programm Kultuur 2007 omab märkimisväärset majanduslikku kõrvalmõju ning on unikaalne kultuurivaldkonnas tehtava koostöö toetamisel ja Euroopa keelelis-kultuurilise mitmekesisuse tugevdamisel;

ix)  rõhutab, et ELi diplomaatilise tegevuse raames toimuv kultuuri- ja haridusalane koostöö tekitab samuti olulisi majanduslikke ja muid positiivseid kõrvalmõjusid;

x)  tuletab meelde, et praeguse programmi „Kodanike Euroopa” projektidesse kaasatakse üle miljoni kodaniku aastas ning see annab suure panuse kodanikuaktiivsuse ja vabatahtliku tegevuse arengusse ja tõstab üldsuse teadlikkust sellistest euroopalikest väärtustest nagu solidaarsus, mittediskrimineerimine ja kultuuriline mitmekesisus; märgib, et kavandatava uue programmi lisandväärtus seisneb liidu lähendamises kodanikele ja piiriülese arutelu tekitamises;

Komisjoni ettepanek „Erasmus kõigi jaoks”

xi)  võtab teadmiseks, et komisjoni ettepaneku kohaselt liidetakse praegused elukestva õppe ja programm ja programm „Aktiivsed noored” ning lisandub veel eraldi spordi peatükk kooskõlas liidu uute kohustustega selles valdkonnas; on seisukohal, et programmile määratud rahastamispakett summas 17 299 000 000 eurot on uue programmi ambitsioone ja ulatust arvestades absoluutne miinimum; rõhutab ühtlasi, et kõigile asjaomastele valdkondadele ja eriti spordile eraldatud väga piiratud summat ei see rohkem kärpida, sest see seaks ohtu vastavate valdkondade poliitika tõhususe;

xii) märgib, et komisjoni ettepanek ei hõlma kõiki praeguste programmide toetusesaajaid ja meetmeid: näiteks kaotatakse omaette eelarveeraldis täiskasvanute liikuvuse toetamiseks; lisaks märgib, et kõrghariduse osas tuleb seoses komisjoni kavaga jätta doktorandid välja programmist „Erasmus kõigi jaoks” ja viia nende liikuvuse toetamiseks määratud summad üle programmi „Horisont 2020” alla teostada väga põhjalikku järelevalvet, kuna nimetatud kava võib nõrgestada kõrghariduse ja teadustegevuse vahelisi seoseid (mille vajalikkust jätkuvalt rõhutatakse Bologna protsessi raames) ning seada ohtu käimasoleva programmi Erasmus Mundus viimasel kolmel aastal toetatud strateegiate väljatöötamist, samuti võidakse jätta tähelepanuta Erasmus Munduse doktorantuuri hariduslik aspekt ja piirduda selle puhul vaid rakendusuuringutega;

xiii) soovitab tungivalt, et ettepaneku õiguslik alus peaks hõlmama igale haridusvaldkonnale (üldharidus, kutseõpe ja koolitus, kõrgharidus ja täiskasvanute koolitus) ning samuti noorsoole (vastavalt ettepaneku seletuskirjale) eraldatavaid vahendeid, et muuta see õiguslikult siduvaks ja sõltuvaks eelarvepädevate institutsioonide otsusest; on mures selle pärast, et kavandatud eraldiste alammäärad moodustavad ainult 56% kogu eelarvest; rõhutab, et eri sektorite kindla rahastamise tagamiseks peab see protsent peab olema suurem; samuti soovitab parlamendil koostada komisjoni hindamisaruande põhjal eraldiste kasutamise kohta vahekokkuvõte;

xiv) juhib tähelepanu noorte praegusele murettekitavalt suurele tööpuudusele ning märgib murelikult, et noorsoopoliitika ei ole komisjoni ettepanekus küllalt nähtaval kohal; rõhutab vajadust moodustada noortele suunatud meetmete jaoks eraldi peatükk ja eraldi eelarverida;

xv) võtab teadmiseks, et programm „Erasmus kõigi jaoks” sisaldab magistrantide liikuvuse rahastamise ettepanekut; rõhutab, et see ei tohiks asendada juba olemasolevat toetuste süsteemi, ning rõhutab, kui tähtis on, eriti kriisiaegadel, kehtestada sissetulekust sõltuvad piirmäärad, et muuta programm sotsiaalselt jätkusuutlikuks;

xvi) juhib tähelepanu vajadusele edendada jõudsalt sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused õppealases liikuvuses kõigil hariduse ja koolituse tasanditel; märgib sellega seoses, et oluline on tagada, et kõik, eelkõige madala sissetulekuga üliõpilased, saaksid kasutada konkreetselt neile ette nähtud osalemisvõimalusi;

xvii) märgib, et Euroopa noortegarantii võiks asjakohase toetuse korral tuua olulisi majandustulemusi ka pärast 2014. aastat;

xviii) märgib, et Euroopa spordiprogrammi puhul võib toetuda kogemusele, mis on saadud Lissaboni lepingu artikli 165 alusel spordis ELi mõõtme arendamisega seotud ettevalmistusmeetmete raames, eelkõige sotsiaalse kaasatuse osas;

Komisjoni ettepanek programmi „Loov Euroopa” kehtestamiseks

xix) võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse liita kokku praegused programmid „MEDIA”, „MEDIA Mundus” ja „Kultuur 2007”; märgib siiski, et nende programmide liitmine võib ohustada asjaomastes valdkondades praeguseks saavutatud tulemusi; märgib, et läbipaistvuse ja nähtavuse huvides on väga tähtis luua eraldi eelarvelised eraldised ja eraldi eelarveread meedia, kultuuri ja sektoriüleste tegevussuundade jaoks;

xx) märgib, et komisjon kavandab eelarve suuruseks 1 801 000 000 eurot; on seisukohal, et see summa on kavandatava uue mitmeaastase programmi täieliku toimimise tagamiseks absoluutne miinimum; rõhutab, et kultuuri- ja meediaprogrammidele eraldatud väga piiratud vahendeid ei saa rohkem vähendada, ilma et see mõjutaks nende tõhusust;

xxi) juhib tähelepanu asjaolule, et meedia, kultuuri ja sektoriüleste tegevussuundade jaoks ette nähtud soovituslikud eraldised ei sisaldu õiguslikus aluses, vaid üksnes ettepaneku seletuskirjas; rõhutab, et eraldiste selge jaotus eri tegevussuundade vahel peab sisalduma ka õiguslikus aluses, et muuta see õiguslikult siduvaks ja sõltuvaks eelarvepädevate institutsioonide otsusest;

(xxii) rõhutab, et kuna praegu ELi eri programmide ja eelarverubriikide kaudu kultuurisektorisse ei investeerita või tehakse seda vaid marginaalselt, tekib vajadus mitte raisata kultuurisektori potentsiaali innovatsiooni valdkonnas ja jätta nõnda kasutamata võimalus edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu;

xxiii) kinnitab, et programmi „Loov Euroopa” raames käivitatud algatustes tuleks seada eesmärgid ja tulemused, mille juures võetakse lisaks majandusnäitajatele arvesse ka sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte kooskõlas sektori kahetise olemusega;

xxiv) väljendab heameelt idee üle luua rahastamisvahend, et lahendada kultuuri- ja loometööstuse valdkonna ettevõtjatel laenu saamisel tekkivad raskused, ning soovitab selle vahendi kaudu finantsvahendajatele pakutavad tagatised anda eelnevalt kokkulepitud tasakaalustatud pakettide alusel, tagada võrdne juurdepääs kõigile liikmesriikidele ja osapooltele, nii tulundus- kui ka mittetulundusorganisatsioonidele, samuti tagada läbipaistev ja kontrollitav juhtimine;

Komisjoni ettepanek programmi „Kodanike Euroopa” kehtestamiseks

xxv) märgib, et programmi rakendamiseks kavandatava rahastamispaketi suurus on 229 000 000 eurot, mis tähendab praeguse programmieelarve väga tagasihoidlikku kasvu; rõhutab, et see summa on kavandatava programmi täieliku toimimise tagamiseks absoluutne miinimum;

xxvi) märgib murega, et ettepanekus ja selle lisades on jäetud kindlaks määramata eri tegevussuundade jaoks ette nähtud soovituslikud eraldised; rõhutab, et need eraldised peavad sisalduma õiguslikus aluses, et muuta nad sõltuvaks eelarvepädevate institutsioonide otsusest;

xxvii)   rõhutab, et uue programmi rahastamispakett peaks olema võrdselt kättesaadav kõigile osalevatele rühmadele,

xxviii)   soovitab tungivalt anda eelarves prioriteet kergesti kättesaadavatele ja väikestele projektidele, mis on kodanikele võimalikult lähedal;

xxix)    soovitab tungivalt võtta komisjoni ettepanek „Kodanike Euroopa” vastu kaasotsustamismenetluse teel;

Üldised tähelepanekud

xxx) rõhutab paindlikkuse tähtsust mitmeaastaste kulutuste puhul ning märgib, et selliste väikeste rubriikide olemasolu nagu praegune rubriik 3b takistab vahendite ümberpaigutamist programmide vahel; nõuab tungivalt, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus välditaks väikseid rubriike ja alamrubriike;

xxxi) tuletab meelde, et ajavahemikus 2007–2013 peaksid Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi investeeringud haridusse ja koolitusse moodustama üle 72 miljardi euro ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni üle 60 miljardi euro; on seisukohal, et kultuurimeetmeid on võimalik rahastada mitmete ELi programmide, näiteks struktuurifondide või välistegevuse rahastamisvahendite kaudu; rõhutab seepärast eelarve eri osade, eelkõige struktuuripoliitika ning haridus-, koolitus-, noorte- ja kultuuripoliitika vahelise sünergia ja võimendusefekti maksimeerimise tähtsust;

xxxii)   nõuab selle tagamist, et täiskasvanute (sealhulgas töötajate ja täiskasvanud õppurite) liikuvus hariduse valdkonnas oleks struktuurifondide raames rahastamiskõlblik ja et selline rahastamine tehtaks kättesaadavamaks;

xxxiii)   soovitab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus muuta võimalused kodanikele ja sidusrühmadele kättesaadavamaks; peab sellega seoses oluliseks kergendada ELi programmidega seotud haldus- ja finantskoormust;

xxxiv)   peab VVOsid samuti oluliseks teguriks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus seatud eemärkide saavutamisel ning soovitab tungivalt tunnustada nende määravat rolli Euroopa kodanikuühiskonna dialoogis ning anda neile, eriti kriisiaegadel, piisavat haldus- ja rahalist toetust;

xxxv)   rõhutab Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi tähtsust liikuvuse edendamisel ja kodanikuühiskonna toetamisel Euroopa naabruspoliitikas osalevates riikides; tuletab sellega seoses meelde vajadust säilitada tasakaal vahendite jagamisel Euroopa naabruspoliitika lõuna- ja idamõõtme vahel.

xxxvi)   tuletab meelde, et Euroopa kodanikud kasutavad üha enam sotsiaalmeediat ja internetti uudiste ja kultuurisisu saamiseks, samuti vahendina, mis võimaldab interaktiivselt ja koostöötahteliselt võtta ühendust poliitikute ja poliitikakujundajatega; kutsub Euroopa institutsioone üles kasutama sotsiaalmeediat ja muid veebipõhiseid vahendeid, näiteks programmi Sharing Europe, ning aktiivsemalt kodanikega suhtlema; palub ELi institutsioonidel teha rohkem avaliku sektori teavet korduvkasutamiseks kättesaadavaks;

xxxvii) paremaks dialoogiks kodanikega soovitab tungivalt anda kommunikatsioonile omaette õiguslik alus ning suurendada nii kommunikatsioonipoliitika meetmetega seotud kulukohustusi kui ka makseid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

18.9.2012

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Dagmar Roth-Behrendt

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

Õigus

1.  peab esmatähtsaks lihtsate, selgete ja kergesti mõistetavate õigusaktide väljatöötamist, et tagada ELi õigusaktide suur läbipaistvus ja nende tõhus kohaldamine; rõhutab sellega seoses, et Euroopa õigusruumi tuleb edasi arendada piisavate rahaliste vahenditega, et pakkuda kodanikele kogu ELi hõlmavaid norme, õiguse baastaset, mittediskrimineerivat kohtlemist ja täielikku suutlikkust kasutada oma õigusi kõikjal Euroopas;

2.  peab ülioluliseks, et EL eraldaks piisavalt vahendeid mitmete sihtotstarbeliste rahastamisprogrammide jaoks, mis toetavad ELi õigusloomet ja meetmeid õiguse valdkonnas, keskendudes piiriülestele küsimustele, millega saab asjakohaselt tegeleda üksnes ELi tasandil toimuva kooskõlastatud tegevuse kaudu;

3.  rõhutab, et õiguskaitse täielikku kättesaadavust, põhjalikku õigusalast koolitust ja tõhusat õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades saaks veelgi paremini tagada uuele õigusprogrammile aastateks 2014–2020 kavandatud rahaliste vahendite suurendamisega, ning nõuab, et programmi rahastamispaketti suurendataks 5 % võrra;

Haldus

4.  nõustub komisjoniga, et halduskulusid tuleb ratsionaliseerida; rõhutab siiski, et ülimalt oluline on omavahel tasakaalustada täiendav kokkuhoid ja vajadus tagada institutsioonide suutlikkus täita oma ülesandeid ja kohustusi vastavalt aluslepingutega neile pandud kohustustele ja antud volitustele, võttes arvesse praegusest majanduskriisist tingitud keerulist olukorda;

5.  märgib sellega seoses, et 80 % komisjoni poolt ettenähtud kokkuhoiust tuleneb kavandatavast 5 % töötajate arvu vähendamisest; on kindlalt vastu töötajate arvu lineaarse vähendamise kohaldamisele kõigi institutsioonide, ametite ja asutuste puhul, kuna aluslepingute kohaselt erinevad nende ülesanded ja kohustused suuresti; rõhutab, et nad kõik peaksid saama ise otsustada, kus ja milliseid kärpeid saaks teha, ilma et see takistaks nende asjakohast toimimist;

6.  tuletab meelde, et 2004. aastal tegi Euroopa Liidu avalik teenistus läbi põhjaliku reformi, mille tulemusena on juba kokku hoitud 3 miljardit eurot ning aastaks 2020 saavutatakse veel täiendav 5 miljardi euro suurune kokkuhoid ELi eelarves; märgib, et ELi halduskulud moodustavad 2007.–2013. aasta finantsraamistikust kõigest 5,8 %; finantsraamistik ise moodustab ELi kogurahvatulust ligi 1 %;

7.  tunnistab asjaolu, et eelarvepädevad institutsioonid peavad arvesse võtma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodil muutuvat majanduslikku ja sotsiaalset konteksti, kuid rõhutab, et rohkem kui kunagi varem vajab EL tõhusat avalikku teenistust, kus töötab kõrgelt kvalifitseeritud ja mitut keelt valdav personal, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt liikmesriikide kodanike hulgast ja soolist tasakaalu nõuetekohaselt arvesse võttes; juhib tähelepanu sellele, et töötajad peavad olema sõltumatud, vastama kõige kõrgematele kutsenõuetele ja olema valmis oma päritoluriigist lahkuma; märgib lisaks, et töötajatele tuleb anda vahendid, mille abil saaksid nad oma tööülesandeid võimalikult tõhusalt ja usaldusväärselt täita;

8. avaldab kindlat vastuseisu meetmetele, mis kahjustaksid ametnike õiguslikku seisundit seoses põhiõiguste, liidu õiguse üldpõhimõtete ja sotsiaalse õigluse põhimõttega ning mis ei lubaks ELi administratsioonil täita nõuetekohaselt oma ülesannet teenida kodanike ja liidu huve.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

20.9.2012

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Monika Hohlmeier

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks rubriigi 3 (turvalisus ja kodakondsus) uue struktuuri; on seisukohal, et toidu ohutuse, Euroopa Toiduohutusameti, Ühenduse Sordiameti ja Euroopa Ravimiameti lisamine uude rubriiki 3 on küsitav ega kajasta turvalisuse ja kodakondsuse üldeesmärki; teeb ettepaneku muuta rubriigi nime vastavalt Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonile tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[34] ning panna uueks nimeks „Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus”;

2.  on seisukohal, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale eraldatud kogusumma ei kajasta asjakohaselt selle valdkonna Lissaboni lepingust tulenevat suuremat tähtsust ning rohkemaid ülesandeid ja lahendamist vajavaid probleeme;

3.  rõhutab vajadust tagada rahaliste vahendite tõhus kasutamine ja hea haldamine, et vältida olukorda, kus liikmesriigid lähtuvad vaid oma riiklikest huvidest;

4.  rõhutab, et rahastamisstruktuure lihtsustades ning sellega paindlikkust luues tuleb säilitada prognoositavus ja usaldusväärsus ning et konkreetsete fondide iga eesmärgi täitmiseks tuleb tagada piisavad vahendid;

5.  toonitab, et rahastatavad meetmed peavad andma Euroopa lisaväärtust ning kõikide fondide ja programmide poliitiliste eesmärkide vahel peab valitsema asjakohane tasakaal;

6.  väljendab heameelt rahastamisstruktuuride lihtsustamise üle, mille tõi kaasa Varjupaiga- ja Rändefondi ning sisejulgeolekufondi loomine, ning pooldab üldiselt kohaldatavaid programmitöö-, juhtimis-, kontrolli- ja aruandluseeskirju tingimusel, et fondides säilitatakse eri prioriteetide tasakaal; juhib tähelepanu asjaolule, et siseasjade rahastamisvahendite lihtsustamine aitab vähendada õiguslike aluste ja nende rakenduseeskirjade hulka ning võimaldab kõikidel sidusrühmadel eeskirjadest paremini aru saada;

7.  on seisukohal, et õiglane osa rahalistest vahenditest tuleks eraldada Varjupaiga- ja Rändefondile, et toetada praeguse pagulasfondi ja integratsioonifondi eesmärke; võtab teadmiseks, et erilist tähelepanu pööratakse ümberasumise ja ümberasustamise meemetele; toonitab, et rahastatavad meetmed peavad andma Euroopa lisaväärtust ning et poliitiliste eesmärkide vahel peab valitsema asjakohane tasakaal;

8.  kordab, et juba kavandatakse uusi elemente, nagu ELi broneeringuinfo süsteem või nn arukate piiride pakett; on seisukohal, et sisejulgeolekufondil peaksid olema piisavad rahalised vahendid, mis võimaldaksid täita fondi eesmärke, ning rõhutab ühtlasi, et fondi kogu tegevus peab olema täielikult kooskõlas põhiõiguste hartaga; nõuab, et rahastataks selliste kaitse aspekti arvestavate piirikontrollide arendamist, mille puhul täielikult järgitakse migrantide põhiõigusi;

9.  rõhutab, et sisejulgeolekufondi kulutused peavad toetama eesmärki tugevdada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala ning tagada liikmesriikide kooskõlastatud tegevus ühtse ja kvaliteetse välispiiride kontrollisüsteemi väljaarendamisel; usub, et lisaks peaks investeerimine infrastruktuuri, seadmetesse, transpordivahenditesse ja IT-süsteemidesse aitama täita ühiseid turvastandardeid ning tõhustada Frontexi koordineeritud ühisoperatsioone;

10. toonitab, et õigusprogrammi rahastatakse piisavalt; toonitab, et eri eesmärkidele mõeldud rahaliste vahendite vahel peab valitsema asjakohane tasakaal;

11. on seisukohal, et laste õiguste ja lastekaitse alased meetmed tuleks välja tuua eraldi eelarveridadel, et eraldised oleksid tuvastatavad ja jälgitavad ning nende tulemuslikkust saaks hinnata;

12. väljendab heameelt ettepaneku üle luua õiguste ja kodakondsuse programm; rõhutab, et rahastamisstruktuuri lihtsustamine ei tohiks viia rahaliste vahendite vähenemiseni võrreldes praeguste, aastatel 2007–2013 kehtivate programmide jaoks ettenähtud vahenditega, ning taunib seetõttu komisjoni ettepanekut rahastamist vähendada; nõuab, et eraldataks rohkem eelarvelisi vahendeid põhiõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks ning rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemiseks, eriti seoses suureneva sallimatuse ja sotsiaalse rahulolematusega, mis on Euroopas levimas praeguse finantskriisi tagajärjel;

13. taunib staatilist lähenemist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala asutuste rahastamisele, mis ei kajasta ülesannete lisandumist ega vähenemist;

14. on seisukohal, et eelkõige Frontexi, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Euroopa Politseiameti (Europol) eelarve ei vasta nende ülesannetele, mida on varasemast oluliselt rohkem; juhib sellega seoses tähelepanu Frontexi hiljuti muudetud volitustele, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevuse alustamisele ja kavandatud tegevustele ning küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomisele Europolis;

15. rõhutab, et praegusi meetmeid tuleb nõuetekohaselt hinnata, ning toonitab, et enne uute seadusandlike ettepanekute esitamist on kohustuslik teha nõuetekohased mõjuhinnangud.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

9.10.2012

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS

põhiseaduskomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Rafał Trzaskowski

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Vaheraporti projekt

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus D

Muudatusettepanek  2

Vaheraporti projekt

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus J

Muudatusettepanek  3

Vaheraporti projekt

Resolutsiooni ettepanek

Lõige 7

Muudatusettepanek  4

Vaheraporti projekt

Resolutsiooni ettepanek

Lõige 8

Muudatusettepanek  5

Vaheraporti projekt

Resolutsiooni ettepanek

Lõige 22

Muudatusettepanek  6

Vaheraporti projekt

Resolutsiooni ettepanek

Lõige 24

Muudatusettepanek  7

Vaheraporti projekt

Resolutsiooni ettepanek

Lõige 26

Muudatusettepanek  8

Vaheraporti projekt

Resolutsiooni ettepanek

Lõige 62

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

20.9.2012

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides

( COM(2011)0398 – COM(2012)0388 – 2011/0177(APP) )

Arvamuse koostaja: Inês Cristina Zuber

Mod

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

Viited ja/või põhjendused

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

A. arvestades, et komisjoni lähenemisviis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku soolise võrdõiguslikkuse aspektidele seab eesmärgiks suurema paindlikkuse naiste tulevaste probleemidega tegelemisel, aga konkreetsete rahastamisvahendite eraldamata jätmine võib põhjustada rahastamise vähenemist võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga;

B.  arvestades, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2010–2015 kinnitatakse, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus nähakse ette toetus strateegias kavandatud meetmete rakendamiseks;

C. arvestades, et praegune mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek aastateks 2014–2020 ei kajasta vajadust suurendada investeeringuid soolisse võrdõiguslikkusesse ja naiste õigustesse, mis oleks muu hulgas vajalik abinõu praeguses majandus- ja finantskriisis;

Soovitused

i)   rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ja konkreetne vahendite eraldamine peavad käima käsikäes, ja et seega ei saa konkreetset vahendite eraldamist asendada horisontaalsete eesmärkidega; nõuab kahest lähenemisviisi, mis tagab tõhususe ja prognoositavuse ning on reegliks kõigi peamiste rahastamisvahendite puhul; rõhutab, et järgmisel programmitöö perioodil tuleb soolise võrdõiguslikkuse poliitika ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendid tõhusamalt ja paremini integreerida;

ii)  kutsub komisjoni ja nõukogu üles rakendama mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) sooküsimusi arvesse võtvat eelarvemenetlust; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku määrus peaks sisaldama juhiseid komisjonile, et kohaldada soopõhist eelarve koostamist ELi eelarvemenetluses ja erinevate rahastamisvahendite kasutamisel;

iii)juhib tähelepanu asjaolule, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks esitada eelarveprioriteetide analüüs sooküsimuse seisukohast ning eelarve jaotumine soospetsiifikat arvestavatele poliitikasuundadele ja programmidele;

iv) rõhutab soolise võrdõiguslikkuse meetmete suurema rahastamise vajadust nii tööhõive ja majanduskasvu osas, et tegelda horisontaalse ja vertikaalse soolise vahetegemisega, võidelda naiste ja meest palga- ja pensionierinevuste ning naiste kasvava vaesusega, kui ka õiguste ja demokraatia osas; kutsub komisjoni ja nõukogu üles määrama soolist võrdõiguslikkust õiguste ja kodakondsuse programmi konkreetseks eesmärgiks ja kindlustama, et programm Daphne oleks samas programmis eraldi alamrubriigina;

v)  kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaasama soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid struktuurifondide ja ELi põhiliste rahastamisprogrammide (tervis, keskkond, haridus, noorsugu, majandus, jne.) määrustesse ja tagama neile sihtotstarbeline toetus; pooldab ESFi strateegilisemat rakendamist naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, tööturule juurdepääsu ja tagasitoomise edendamisel ning võitluses töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ning kõikide muude diskrimineerimise liikide vastu; kutsub komisjoni töötama Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kaudu välja ennetavaid meetmeid naiste tööhõive toetamiseks maapiirkondades;

vi) kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi jaoks jätkuva eriotstarbelise toetuse ilma mingi vähenemiseta, et instituut saaks täielikult tegutsema hakata ning esitada liikmesriikidele ja Euroopa Liidu Nõukogu roteeruvale eesistujale statistilisi andmeid ja uuringuid ELi soolise võrdõiguslikkuse poliitika kohta;

vii)rõhutab, et komisjoni praegune naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2010–2015 ja strateegia viieks järgnevaks aastaks pärast 2015. aastat ning soolise võrdõiguslikkuse aastaaruanded peaksid olema põhinäitajateks selle kohta, mis valdkondadesse ja kuidas kulutusi suunata, võttes eriti arvesse kõige ebasoodsamas olukorras ning suures vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaid elanike kategooriaid (nt eakad naised ja üksikemad);

viii)märgib, et suuremahuliste rahastamisprogrammide loomine takistab väiksematel valitsusvälistel organisatsioonidel, sh naisorganisatsioonidel, saada kasu ELi projektide rahastamisest, mis ei võimalda neil anda oma panust soolise võrdõiguslikkus poliitika ja õigusaktide kvaliteedi parandamisse; nõuab suuremate toetuste kõrval ka väikeste toetuste püsimajäämist, et tagada väiksemate valitsusväliste organisatsioonide jaoks juurdepääs ELi rahastamisele ka tulevikus;

ix) palub komisjonil ja nõukogul tagada, et kõigi mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 ette nähtud eelarveeraldiste puhul järgitaks soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet ja edendataks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõigis ELi poliitikavaldkondades;

x)  juhib tähelepanu sellele, et sooline võrdõiguslikkus peab olema palju selgemini püstitatud eesmärk ning selle jaoks tuleb eraldada vahendeid kõigis ELi välistegevustes ja programmides.

xi) rõhutab sootundliku eelarvestamise olulisust hea valitsemistava vahendina, et suurendada tõhusust ja õiglust, teostada nõuetekohast järelevalvet selle üle, kuidas eelarveeraldised mõjutavad naiste ja meeste majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi, ning paindlikkus selliste eraliste ümberpaigutamisel, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist; on seisukohal, et sooküsimuste põhjalik analüüsimine ELi eelarve planeerimisel parandab vahendite suunamist võrdsust ja sotsiaalset sidusust suurendaval viisil.

Muudatusettepanekud

Muudatusettepanek  1

Muudetud ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

Põhjendus 14 a (uus)

Muudatusettepanek  2

Muudetud ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

Artikkel 12 – lõige 1

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS