Istungidokument
12.10.2012
*
RAPORT
Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus meetodite ja menetluste kohta, millega tehakse kättesaadavaks käibemaksupõhised omavahendid
( COM(2011)0737 – C7‑0504/2011 – 2011/0333(CNS) )
Eelarvekomisjon
Raportöör: Jean-Luc Dehaene
PR_CNS_art55app
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine) (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks käibemaksupõhised omavahendid
( COM(2011)0737 – C7‑0504/2011 – 2011/0333(CNS) )
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule ( COM(2011)0737 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 322 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0504/2011),
- võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 311,
- võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust (arvamus nr 2/2012)[1],
– võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta[2],
– võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[3],
– võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta[4],
– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides[5],
- võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
- võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ( A7-0316/2012 ),
A. arvestades, et aluslepingus on selgelt sätestatud, et liidu eelarvet tuleb täies mahus rahastada omavahenditest;
B. arvestades, et Euroopa Parlament väljendas oma eelmainitud, 13. juunil 2012. aastal ülekaaluka häälteenamusega vastu võetud resolutsioonis heameelt seadusandlike ettepanekute üle, mille komisjon 29. juuni 2011. aastal omavahendite süsteemi muutmise kohta tegi, sh ettepanekud finantstehingumaksu ja uue ELi käibemaksu kui omavahendite kohta, mille tulemusel peaks liikmesriikide poolt makstavate rahvakogutulul põhinevate omavahendite osa vähenema ELi eelarves 2020. aastaks 40%-ni ning mis peaks sel viisil liikmesriikide konsolideerimispingutustele kaasa aitama;
C. arvestades, et Euroopa Parlament väljendas oma eelmainitud 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis kindlat veendumust, et käibemaks on üks vajaliku omavahendeid puudutava poliitilise kokkuleppe saavutamise tingimusi ning et kokkulepe käibemaksu kui omavahendi reformi ning selle rakendamise üksikasjade kohta tuleb sõlmida koos mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppega;
D. arvestades, et esimest korda on aluslepingu alusel vaja parlamendi nõusolekut rakendusmeetmete võtmiseks liidu omavahendite süsteemi jaoks, ning arvestades, et parlament on selgelt väljendanud oma soovi kasutada seoses sellega omavahendite süsteemi reformi käsitlevates läbirääkimistes oma eelisõigust;
E. arvestades, et Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldavad oma arvamustes, mis käsitlevad komisjoni ettepanekut omavahendite reformi kohta, heameelt uute käibemaksupõhiste omavahendite üle[6];
F. arvestades, et parlament on mitmel korral korranud oma seisukohta, et liidu omavahendite reform on vajalik, eelkõige seoses olemasolevate käibemaksupõhiste omavahenditega, ning selle eesmärgiks oleks pöörduda tagasi algse idee juurde, mille kohaselt oleksid kõnealused vahendid tõelised omavahendid, mitte puhtalt statistilised vahendid[7];
G. arvestades, et parlament avaldab heameelt käibemaksu arvutamise meetodi lihtsustamise katse üle ning asjaolu üle, et komisjoni ettepanek suurendab käibemaksupõhiste omavahendite läbipaistvust;
H. arvestades, et parlamendi arvates on uue käibemaksu käsitleva ettepaneku suurimad eelised selle läbipaistvus, kõigi liikmesriikide maksumaksjate võrdne kohtlemine, suurendatud lihtsus ja potentsiaal muutuda tõeliseks omavahendiks, mis lisatakse tulevikus otse ELi eelarvesse;
I. arvestades, et parlamendi arvates tuleks iga tõeline omavahend lisada otse liidu eelarvesse;
1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;
2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb muuta teksti, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oluliselt muuta teksti, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud;
4. kutsub komisjoni üles esitama konkreetsed ettepanekud käibemaksupõhiste omavahendite edasiseks reformimiseks, nii et need lisataks otse liidu eelarvesse juba ajavahemikul 2014−2020 või hiljem muudetud omavahendite süsteemi raames;
5. nõuab, et komisjoni rohelisele raamatule käibemaksupõhiste omavahendite tuleviku kohta järgneksid praktilised järelmeetmed ning konkreetsed meetmed, millega tagatakse käibemaksusüsteemide suurem ühtlustamine liikmesriikides, kuna ainult sellise ühtlustamisega saab panna aluse käibemaksu muutmisele tõeliseks omavahendiks, mis lisatakse tulevikus otse liidu eelarvesse;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
SELETUSKIRI
Käibemaksupõhise omavahendi loomisel 1970. aastal oli see kujundatud potentsiaalse tõelise omavahendina, eeldades, et pidev riiklike käibemaksualaste õigusaktide ühtlustamise protsess viib lõpuks riiklike käibemaksu arvestusbaaside täieliku ühtlustamiseni. Siiski on see järk-järgult muutunud keerukaks ja läbipaistmatuks statistiliseks vahendiks, mis kujutab endast tegelikult kogurahvatulul põhinevate osamaksete ühte vormi ning kantakse üle liikmesriikide eelarvetest. Käibemaksupõhised omavahendid vastavad 2011. aasta eelarve tuludes 11,2 %-le.
29. juunil 2011. aastal esitas komisjon oma ettepanekud uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020 koos ettepanekute paketiga liidu omavahendite süsteemi reformimiseks. Need hõlmavad ettepanekut võtta vastu VII omavahendeid käsitlev ettepanek, milles nõutakse olemasolevate käibemaksupõhiste omavahendite kaotamist ning nende asendamist uute ELi käibemaksupõhiste omavahenditega, mida on üksikasjalikult kirjeldatud nõukogu määruse ettepanekus meetodite ja menetluste kohta, millega tehakse kättesaadavaks käibemaksupõhised omavahendid ning mis on käesoleva raporti aluseks.
Komisjoni käesoleva ettepaneku sisu
Määruse eelnõu käibemaksupõhiste omavahendite kättesaadavaks tegemiseks on vajalik, et määratleda meetod, mida liikmesriigid kõnealuse uue omavahendi arvutamiseks kasutama peaksid, ning ühtlasi menetlused selle ülekandmiseks ELi eelarvesse.
Komisjoni ettepaneku aluseks on põhimõte, et uued ELi käibemaksupõhised omavahendid põhinevad osal käibemaksust kaubatarnete ja teenuste osutamise pealt, soetatud ja imporditud kaupade pealt, „mille suhtes kohaldatakse igas liikmesriigis […] harilikku käibemaksumäära”. Seetõttu põhineb see tegelikul ühtlustamisel, mis on juba olemas nende kaupade ja teenuste puhul, millele kehtib terves ELis harilik käibemaksumäär. Lisaks annab uus süsteem suurema osa arvutustest, mida praegu teevad liikmesriigid, üle Euroopa Komisjonile.
2.1. Uute käibemaksupõhiste omavahendite arvutamise meetod
Uue menetluse saab esitada alljärgnevate sammudena:
I samm: korrigeeritud käibemaksu laekumised
Tegelikud käibemaksu laekumised antud kuul Mõnede liikmesriikide korrektsioonid Korrigeeritud käibemaksu laekumised
· Meetod kasutab lähtepunktina tegelikke käibemaksu laekumise arvandmeid, mida omavad liikmesriigid.
· Mitu liikmesriiki peaks korrigeerima arvandmeid, et välistada näiteks intressid ja trahvid, või tegema korrektsioone, et võtta arvesse ülemereterritooriume või antud käibemaksualast erikäsitlust.
II samm: „ühtse protsendi” rakendamine korrigeeritud käibemaksu laekumistele
Korrigeeritud käibemaksu laekumised Ühtne protsent Eeldatavad käibemaksu laekumised, mis on saadud lõpptarbimiseks ettenähtud hariliku maksumääraga maksustatavate tarnete eest
X =
· Ühtne protsent on kogu ELis kohaldatav protsent. See leitakse hariliku maksumääraga maksustatavatelt tarnetelt laekuva käibemaksu ühtse, kogu ELi hõlmava keskmise proportsionaalse osa jagamisel kõigi liikmesriikide lõpptarbimisega (mis on toodetud kodumajapidamistele või muudele üksustele, kellel ei ole õigust neilt sisse nõutud käibemaksu maha arvata). Seda arvutatakse komisjoni läbiviidava ulatusliku statistilise uurimuse raames tihedas koostöös liikmesriikidega ning kehtestatakse kogu mitmeaastase finantsraamistiku kestuseks.
III samm: käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamine
Eeldatavad käibemaksu laekumised, mis on saadud lõpptarbimiseks ettenähtud hariliku maksumääraga maksustatavate tarnete eest Liikmesriikides kohaldatav harilik käibemaksumäär Käibemaksupõhiste omavahendite (harilikuga maksumääraga) baas
÷ =
· „Eeldatavate käibemaksu laekumiste” väärtus tuleks jagada tegeliku hariliku määraga, mida riigis kohaldatakse (kõnealune harilik määr erineb liikmesriikide vahel – see peaks olema protsent 15 ja 27% vahel). See loob käibemaksupõhiste omavahendite baasi.
IV samm: igakuise käibemaksupõhiste omavahendite osamaksu arvutamine
Käibemaksupõhiste omavahendite baas Nõukogu rakendusmäärusega sätestatud protsent Liikmesriigi igakuine käibemaksupõhiste omavahendite osamakse
X =
· Protsenti, mis on sätestatud rakenduslikus nõukogu määruses omavahendite kohta[8], tuleks kohaldada käibemaksupõhiste omavahendite baasi tegelikule väärtusele (maksimummäär (2%) on sätestatud omavahendite otsuses ja operatiivne määr (1%) rakendusmääruses).
· See määrab liikmesriigi igakuise käibemaksupõhiste omavahendite osamakse.
Raportööri hinnang
Eelised
· Oluliselt lihtsam käibemaksu arvutamine, mis enam ei vaja alljärgnevate näitajate arvutamist:
o käibemaksumäära kaalutud keskmine,
o vahebaasi arvutamine,
o mitte ühtki praegu nõutavat vahebaasi hüvitist.
· Läbipaistvam: arvutamisel kasutatakse ainult kõigis liikmesriikides hariliku käibemaksumääraga maksustatavaid kaupu ja teenuseid ja kasutatakse ainult tegelikke laekumisi, mille liikmesriigid on saanud.
· Mõne liikmesriigi jaoks on vähem korrektsioone käibemaksubaasi (ainult trahvid ja karistused, tagasimaksed mittemaksukohustuslastele, laekumised ELi-välistelt territooriumidelt, mitme hariliku määraga arvestamine) võrreldes praegu eksisteeriva 22 hüvitisega.
· Enam ei ole hüvitisi, arvestades et arvutamiseks kasutatakse ainult hariliku käibemaksumääraga maksustatud kaupu ja teenuseid.
· Kõikide ELi liikmesriikide võrdne kohtlemine – kõikide liikmesriikide jaoks on kohaldatav ühtne protsent, vastupidiselt praegustele erinevatele sissenõudemääradele.
· Vähem halduskoormust liikmesriikidele. Selle võtab suuresti enda kanda komisjon.
· Keskendumine tegelikkusele. Uued vahendid põhinevad tegelikel laekumistel, mitte statistikal.
· Piiristamist ei kohaldata.
· See näib olevat aja jooksul usaldusväärne ja prognoositav.
· See on paindlik iga tulevase käibemaksureformiga kohandumisel ilma muudatuste tegemiseta praegusse omavahendite ettepanekusse.
Puudused
o Ikka veel suhteliselt keerukas metoodika, mida tehakse nelja sammuga, hõlmates keerulisi arvutusi.
o Rohkem halduskoormust komisjonile.
o Väljapakutud arvutusmeetodi lihtsustamine ei pruugi suuta võtta arvesse liikmesriikides olemasolevate käibemaksusüsteemide erinevusi.
o Uus käibemaks ei ole ikka veel omavahend, mis lisatakse otse ELi eelarvesse, vaid läbib liikmesriikide riigikassa.
Järeldused
Uue ELi käibemaksupõhise omavahendi ettepanek kujutab endast kahtlemata praeguse süsteemi olulist parandamist ja sellel on tõsine potentsiaal areneda stabiilseks ja usaldusväärseks tõeliseks omavahendiks liidu eelarve jaoks. Käibemaksupõhine omavahend peaks olema osa omavahendite süsteemise üldisest reformist, millega vähendataks oluliselt liikmesriikide osamaksete üldist taset.
Raportöör toetab seetõttu komisjoni ettepanekut kaotada praegused käibemaksupõhised omavahendid ja luua uued ELi käibemaksupõhised omavahendid.
Raportöör tahaks ühtlasi rõhutada, et üks tõeliste käibemaksupõhiste omavahendite põhikriteeriume peaks olema vahetu ELi eelarvesse lisamine ilma eelneva riiklike asutuste poolse kogumiseta. Kahjuks ei näe ei olemasolev süsteem ega komisjoni ettepanek ette sellist lahendust käibemaksule. Kui seda tingimust ei suudeta täita algavaks mitmeaastaseks finantsraamistikuks 2014−2020, kutsub raportöör komisjoni üles kaaluma seda võimalust järgmiseks perioodiks, kus omavahendite süsteemi tuleks veelgi reformida eesmärgiga saavutada ELi eelarve täielik rahastamine omavahenditest, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 311.
Raportöör rõhutab, kui tähtsaks peab Euroopa Parlament omavahendite süsteemi reformi, sealhulgas asjaomaseid ettepanekuid käibemaksu kohta. Oma 13. juuni 2012. aasta plenaarresolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta märkis Euroopa Parlament, et ta ei ole valmis andma oma nõusolekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku määrusele ilma poliitilise kokkuleppeta omavahendite süsteemi reformi kohta.
MENETLUS
Pealkiri | Käibemaksupõhised omavahendid | |||
Viited | COM(2011)0737 – C7-0504/2011 – 2011/0333(CNS) | |||
EPga konsulteerimise kuupäev | 12.12.2011 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | BUDG 15.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | CONT 15.12.2011 | ECON 15.12.2011 | JURI 15.12.2011 |
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev | CONT 6.12.2011 | ECON 29.11.2011 | JURI 19.12.2011 |
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Jean-Luc Dehaene 5.12.2011 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 10.10.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 35 1 2 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Marta Andreasen, Reimer Böge, Zuzana Brzobohatá, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Potito Salatto, Alda Sousa, Helga Trüpel, Derek Vaughan, Angelika Werthmann | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Alexander Alvaro, Maria Da Graça Carvalho, Edit Herczog, Peter Jahr, Jürgen Klute, Paul Rübig, Georgios Stavrakakis, Nils Torvalds | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Phil Bennion, Nikos Chrysogelos, Norbert Glante, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein | |||
Esitamise kuupäev | 12.10.2012 | |||