Istungidokument

19.10.2012

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1288/2009

( COM(2012)0298 – C7‑0156/2012 – 2012/0158(COD) )

Kalanduskomisjon

Raportöör: Pat the Cope Gallagher

PR_COD_1amCom

Kasutatud tähised

* nõuandemenetlus

*** nõusolekumenetlus

***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

SISUKORD

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5

SELETUSKIRI 23

MENETLUS 25

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1288/2009

( COM(2012)0298 – C7‑0156/2012 – 2012/0158(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2012)0298 ),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0156/2012),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2012. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ( A7-0342/2012 ),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikides parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Selleks et tagada merekeskkonna bioloogiliste ressursside jätkuv nõuetekohane kaitse ja majandamine Mustas meres, tuleks kehtestada hariliku kammelja püügil minimaalne lossimismäär ja võrgusilma suurus.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) STECFi nõuande kohaselt tuleks jätkata kilttursa noorisendite püügikeelu kohaldamist ICES VIb rajoonis.

Selgitus

Põhjendus 11 on vales kohas; see peaks olema enne põhjendust 9, et järgida artiklite järjestust.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) ICESi ja STECFi nõuande kohaselt tuleks Rockalli kilttursa, tursa-, kilttursa- ja merlangivarude kaitsmiseks jätkata teatavate tehniliste kaitsemeetmete kohaldamist Šotimaast lääne pool (ICES VIa rajoon), Keldi meres (ICES VIIf ja VIIg rajoon) ning Iiri meres (ICES VIIa rajoon), et aidata kaasa kalavarude kaitsmisele.	(9) ICESi ja STECFi nõuande kohaselt tuleks tursa-, kilttursa- ja merlangivarude kaitsmiseks jätkata teatavate tehniliste kaitsemeetmete kohaldamist Keldi meres (ICES VIIf ja VIIg rajoon) ning Iiri meres (ICES VIIa rajoon), et aidata kaasa kalavarude kaitsmisele.

Selgitus

Tursa, kilttursa ja merlangi varude suhtes Šotimaast lääne pool ei tohiks enam kehtida saagi koostise eeskirjad (artikkel 29d). Rockalli kilttursk on ebaõigesti seotud Iiri mere VIIa tursaga. Rockalli kiltturska hõlmab põhjendus 11.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) STECFi nõuande kohaselt tuleks jätkata kilttursa noorisendite püügikeelu kohaldamist ICES VIb rajoonis.	välja jäetud

Selgitus

Põhjendus 11 on vales kohas; see peaks olema enne põhjendust 9, et järgida artiklite järjestust.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Arvestades STECFi nõuannet, milles märgitakse, et „artikli 9 lõike 4 seisukohast ei ole põhjust kohelda abaraid nakkevõrkudest või põhja kinnitatud võrkudest erinevalt”, peaks olema abarate kasutamine ICESi IX alapiirkonnas sügavamal kui 200 m, ent mitte sügavamal kui 600 m, lubatud.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus nr 850/98

Artikkel 2 - lõige 1 - punkt h a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Artiklile 2 lisatakse järgmine punkt:
	"(h a) „Kõik Musta mere veed, mis kuuluvad Vahemere üldise kalanduskomisjoni geograafilistesse allpiirkondadesse otsuse GFCM/33/2009/2 kohaselt.”

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus nr 850/98

Artikkel 19 a – esimene lõik


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik käesoleva määruse artiklis 2 määratletud piirkondades 1 kuni 4 püütud kvoodiga hõlmatud liigid tõmmatakse laeva pardale ja seejärel lossitakse.	välja jäetud

Selgitus

Selle sätte üle, mis kujutab endast kohustust kogu saagi lossimiseks, toimub aktiivne arutelu ühise kalanduspoliitika reformi raames ja kuna seletuskirja kohaselt on komisjonil kavas määrus (EÜ) nr 850/98 läbi vaadata pärast ühise kalanduspoliitika reformi, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi, ning kooskõlas kõnealuse reformiga, ei ole asjakohane seda artiklit praeguses etapis lisada. Väljapakutud tehnilised meetmed on tehnilised üleminekumeetmed, et oleks aega töötada välja uus tehnilisi meetmeid käsitlev raamistik.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus nr 850/98

Artikkel 19 a – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Alamõõdulised mereorganismid lastakse kohe merre tagasi. Alamõõduliste mereorganismide pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine, transport, ladustamine, müük, esitlemine või müügiks pakkumine on keelatud.

Selgitus

Väljapakutud tehnilised meetmed on tehnilised üleminekumeetmed, et oleks aega töötada välja uus tehnilisi meetmeid käsitlev raamistik. Seda arvesse võttes on asjakohane keelustada nende tehniliste üleminekumeetmetega alamõõduliste mereorganismide lossimine, nagu on ette nähtud kehtivas määruses (EÜ) nr 850/98.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2

Määrus nr 850/98

Artikkel 19a – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Mereorganismid, mis on väiksemad Euroopa määruse (EÜ) nr 850/98 XII lisas määratletud saagi miinimumsuurusest, tuleb viivitamata merre tagasi lasta. Nende pardal hoidmine, lossimine, transportimine ja müügile panemine on keelatud.

Selgitus

Selles üleminekumääruses tuleb korrata määruse (EÜ) nr 850/98 sätteid tagasiheite vähendamise kohta.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus nr 850/98

Artikkel 19a – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud sätted ei piira käesolevas määruses ega mis tahes muus kalandusalases õigusaktis sätestatud kohustusi.	välja jäetud

Selgitus

See artikkel on nüüd ülearune, arvestades et artikli 19a lõige 1 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Igasugune tursa-, kilttursa- ja merlangipüük on keelatud ICES VIa rajooni selles osas, mis asub ida või lõuna pool järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaselt määratud koordinaate loksodroomidest:	Igasugune tursa- ja merlangipüük on keelatud ICES VIa rajooni selles osas, mis asub järgmises piirkonnas, mis koosneb järgmistest ICESi statistilistest ruutudest või nende mis tahes osadest:
– 54o30' N, 10o35' W	– 54o30' N 10o00' W
– 55o20' N, 09o50' W	– 55o00' N 10o00' W
– 55o30' N, 09o20' W	– 55o00' N 09o00' W
– 56o40' N, 08o55' W	– 58o00' N 09o00' W
– 57o00' N, 09o00' W	– 58o00' N 08o00' W
– 57o20' N, 09o20' W	– 58o30' N 08o00' W
– 57o50' N, 09o20' W	– 58o30' N 07o00' W
– 58o10' N, 09o00' W	– 59o00' N 07o00' W
– 58o40' N, 07o40' W	– 59o00' N 06o00' W
– 59o00' N, 07o30' W	– 59o30' N 06o00' W
– 59o20' N, 06o30' W	– 59o 30' N 06o00' W
– 59o40' N, 06o05' W	– 59o30' N 05o00' W
– 59o40' N, 05o30' W	– 60o00' N 05o00' W
– 60o00' N, 04o50' W	– 60o00' N 04o00' W
– 60o15' N, 04o00' W

Selgitus

Kindlaksmääratud piirkond ei ole asjakohane ja seda tuleks kas muuta või see välja jätta. See lähtub STECFi viimastest märkustest tursavarude taastamise kava hindamise kohta ja võtab arvesse Šotimaast lääne poole jäävat haldusjoont. Kindlaksmääratud piirkonna muudab kehtetuks ka tõsiasi, et komisjon on võtnud kasutusele erakorralised meetmed kilttursa eemaldamiseks VIa rajooni kaaspüügi sätetest ning 2012. aastal on tursa lubatud kogupüügiks VIa rajoonis sätestatud null. Lisaks on kindlaks tehtud, et sellel joonel ei ole olnud soovitud mõju tursa suremuse vähenemisele, kuigi vähendamiseks on tehtud märkimisväärseid pingutusi.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 3 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Erandina lõikest 1 lubatakse nimetatud piirkondades nimetatud ajavahemikel tegeleda püügitegevusega, kasutades teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, kaldavõrke ja kaldanootasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid, tingimusel et:	3. Erandina lõikest 1 lubatakse nimetatud piirkondades nimetatud ajavahemikel tegeleda püügitegevusega, kasutades teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, püügivahendeid ebakammkarbi püüdmiseks, südakarbi tragisid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, nakke- ja takervõrke, kaldavõrke ja kaldanootasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid, tingimusel et:

Selgitus

Enne määruse (EÜ) nr 43/2009 III lisa ja III lisa liidete jõustumist kasutasid väikesed rannapüügilaevad VIa rajooni kindlaksmääratud piirkonnas vähkide ja koerhai, süsika ning kilttursa püügiks nakkevõrke ja takervõrke. Nende võrkudega ei püüta turska ega merlangi ning nende mõju nimetatud liikide varudele on peaaegu olematu. Kilttursk ei ole komisjoni erakorraliste meetmete kohaselt enam kaaspüük ja seetõttu tuleks seda lubada püüda nakkevõrkudega. Asjaomastelt rannakaluritelt võetakse ilmaaegu teenimisvõimalus ja nad on viimase nelja aasta jooksul palju kannatanud.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 2 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) pardal hoitakse või kasutatakse üksnes teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, kaldavõrke ja kaldanootasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid; ning	(a) pardal hoitakse või kasutatakse üksnes teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, nakke- ja takervõrke, kaldavõrke ja kaldanootasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid ning

Selgitus

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 3 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) peale makrelli, euroopa süsika, põhjaatlandi süsika ja lõhe või karpide (v.a limused ja koorikloomad) ei hoita pardal, lossita ega tooda maale muud kala.	(b) peale makrelli, euroopa süsika, põhjaatlandi süsika, kilttursa, koerhai (Scyliorhinus Canicula) ja lõhe või karpide (v.a limused ja koorikloomad) ei hoita pardal, lossita ega tooda maale muud kala.

Selgitus

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 4a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Erandina lõikest 1 on lubatud püüda ebakammkarpi (Aequipecten opercularis), tingimusel et:
	(a) kasutatav kalapüügivahend on spetsiaalne traallaudadega traalnoot, mis on reguleeritud kalu mitte püüdma (60 cm suurune madal ülemine selis);
	(b) kalapüügivahend sisaldab ruudukujuliste silmadega selektiivaknaid, nagu on kirjeldatud XIVc lisas;
	(c) püügivahendi võrgusilma miinimumsuurus on 80 mm;
	(d) ebakammkarp (Aequipecten opercularis) moodustab pardal hoitava saagi kaalust vähemalt 90 %.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 5 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kasutatavas püügivahendis on sorteerimisvõre kooskõlas XIVa lisaga või XIVc lisas kirjeldatud ruudukujuliste silmadega selektiivaken;	(a) kasutatavas püügivahendis on sorteerimisvõre kooskõlas XIVa lisaga või on kombineeritud XIVc lisas kirjeldatud ruudukujuliste silmadega selektiivaken ja/või väga selektiivne STECFi poolt heaks kiidetud püügivahend.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 5 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) pardal hoitava saagi kaalust võib kuni 10 % moodustada segu tursast, kilttursast ja/või merlangist;	välja jäetud

Selgitus

Kilttursk on nüüdseks piisavalt taastunud, et see võiks olla sihtliigiks, ja peab seega välja jääma saagi koostise eeskirjadest, millega pikendatakse komisjoni praeguseid erakorralisi meetmeid, et vältida tagasiheite suurenemist. Praegu on tursa lubatud kogupüük null, mis 1,5 %-ga saagi kohta muudab need eeskirjad aegunuks. Ühendkuningriigid on kehtestanud riiklikud meetmed, et tagada asjakohane merlangi varude kaitse, sest neid eeskirju ei peeta enam sobivaks. Tursk ja merlang on mõlemad taastumas ning seega on vaja kiiret ja paindlikku lähenemisviisi selleks, et tagada varude parim majandamine, sest varud taastuvad, kui tagasiheide ei suurene.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Erandina lõikest 1 on lubatud kala püüda traali, põhjanooda või samalaadse püügivahendiga, tingimusel et:	7. Erandina lõikest 1 on lubatud kala püüda seisevvõrkudega, traali, põhjanooda või samalaadse püügivahendiga, tingimusel et:

Selgitus

Seisevvõrgud on selektiivne püügivahend, millega saab tõhusalt püüda täpseid sihtliike lubatud kaaspüügitaseme piires. Ometi on need ainus vahend, mille kasutamine on täielikult keelatud, olenemata kasutatavast võrgusilma suurusest. Selles piirkonnas püüdsid võrgulaevad enne juurdepääsukeeldu tegutsenud ainult merluusi tursa/merlangi/kilttursa püügimääraga alla 1,5 %.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 7 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) pardal hoitava saagi kaalust võib kuni 30 % moodustada segu tursast, kilttursast ja/või merlangist;	välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 7 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Teaduslikke nõuandeid arvestades võib komisjon pärast STECFiga konsulteerimist otsustada võtta vastu rakendusakte, millega muudetakse lõikes 7 sätestatud püügivahendite omadusi artiklis 1 määratletud piirkonnas.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 8 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8 a. 1. jaanuarist 31. märtsini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini on keelatud igasugune kalapüük nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) I lisas kirjeldatud püügivahenditega ICESi VIa rajooni kindlaksmääratud piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
	- pikkus 7o07 W, laius 55o25 N,
	- pikkus 7o00W, laius 55o25 N,
	- pikkus 6o50W, laius 55o18 N,
	- pikkus 6o50 W, laius 55o17 N;
	- pikkus 6°52 W, laius 55°17 N,
	- pikkus 7°07 W, laius 55°25 N;
	Erandina lõikest 1 on lubatud 1. oktoobrist 31. detsembrini kala püüda kammkarbi tragidega ja püügivahenditega, mille sihtliigiks on ebakammkarbid.
	Kalalaeva kapten ega keegi teine laeval viibijatest ei tohi käskida ega lubada ühelgi pardal viibijal üritada püüda, lossida, ümber laadida või pardal hoida nimetatud piirkonnas püütud kala.
	______________
	1 ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus nr 850/98

Artikkel 29d – lõige 10 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	10 a. Vastavalt ICESi ja STECFi iga-aastastele nõuannetele võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega muudetakse lõikes 1 kindlaks määratud piirkonna koordinaate, et kajastada teaduslikke nõuandeid tursa- ja merlangivarude olukorra kohta selles piirkonnas.

Selgitus

Olemasolev kindlaksmääratud piirkond ei ole asjakohane ega mõjus, nagu on juba rõhutatud muudatusettepanekus 6. Sõltuvalt ICESi ja STECFi nõuannetest võib uus kindlaksmääratud piirkond olla asjakohane või mitte. Järgmistes muudatusettepanekutes eeldatakse, et uus kindlaksmääratud piirkond kehtestatakse ICESi ja STECFi nõuannete kohaselt. Kui ICES ja STEFC peaks soovitama, et uus kindlaksmääratud piirkond enam ei kehti, muutub kogu artikkel 29d ülearuseks.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 9

Määrus nr 850/98

Artikkel 34a – teine lõik – punkt a – taane 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– selline võrk on üksnes ühe lubatud võrgusilma suurusega ning

Selgitus

See taane oli originaalteksti vajalik osa, mis on komisjoni ettepanekust välja jäänud.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9

Määrus nr 850/98

Artikkel 34b – lõik 3 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 250 mm, tingimusel, et:	(b) nakkevõrke ja abaraid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 250 mm, tingimusel, et:

Selgitus

Ei või olla ebaõiglast ja lubamatut negatiivset diskrimineerimist abarate (kolmekordsete võrkude) suhtes. Süvamere haide püüdmiseks mõeldud nakkevõrke võib kasutada 200–600 meetri sügavusel, kuid merikuradi püüdmiseks mõeldud abaraid kasutada ei tohi, ehkki nendega haisid ei püüta ja tagasilaskmiseks ei ole põhjust. Seega ei ole nii kalapüügi tegelike tõendite kui ka teaduslike seisukohtade põhjal põhjust seda tüüpi võrkude diskrimineerimiseks.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9

Määrus nr 850/98

Artikkel 34b – lõige 3 – punkt c a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) ICESi IX allpiirkonnas abaraid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm, tingimusel et:
	– neid kasutatakse vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m;
	– nende vertikaalne ulatus ei ole üle 30 võrgusilma ning nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,44;
	– need ei ole laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil;
	– need võivad olla kuni viie kilomeetri pikkused; kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 20 km kalalaeva kohta;
	– püünis võib vees olla kuni 72 tundi.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9

Määrus nr 850/98

Artikkel 34d – punkt 11 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	11 a. Komisjon võib STECFiga eelnevalt konsulteerides otsustada, et teatud ICESi püügipiirkonnad – VIII, IX ja X alapiirkond – jäävad punktide 9.1–9.11 kohaldamisalast välja, kui liikmesriikide esitatud andmetest nähtub, et kõnealustes püügipiirkondades satub kaaspüügi hulka haisid väga vähe või et tagasiheide on väga väike.

Selgitus

Määruse EÜ nr 43/2009 III lisa punkt 9 nägi ette võimaluse jätta teatud püügipiirkonnad ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas selle punkti kohaldamisalast välja, kui liikmesriikide poolt STECFile esitatud andmed näitavad, et kõnealustes püügipiirkondades on kaaspüük väga väike.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9

Määrus nr 850/98

Artikkel 34d – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega on keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:	1. Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega on keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12

Määrus nr 850/98

I lisa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikli 34f a
(12) I lisas jäetakse välja tabeli kuues joonealune märkus.	(12) I lisas:
	(a) lisatakse tabelisse järgmised uued read:

Sihtliigid

Võrgusilma suurus (millimeetrites)

<16

16 to 31

32 to 54

55 to 69

70 to 79

80 to 99

³ 100

Sihtliikide miinimumprotsent

90/60

puudub

Laternkalad

Noolsuulised

	(b) jäetakse välja tabeli kuues joonealune märkus.

Selgitus

Standardne võrgusilma suurus määruse 850/98 tabelites hõlmamata liikide jaoks on 100 mm. Et vältida sama probleemi, mis tekkis hirvkala puhul, kui oli vaja viia sisse konkreetne muudatus. Käesoleva muudatusettepanekuga antakse sobiv võrgusilma suurus laternkalade ja noolsuuliste seltsi kuuluvate teiste väikeste pelaagiliste kalade jaoks.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)

Määrus nr 850/98

II lisa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikli 34f a
	(12 a) II lisas lisatakse tabelisse järgmised uued read:

Sihtliigid

Võrgusilma suurus (millimeetrites)

16–31

32–54

55–59

60–69

³ 70

Sihtliikide miinimumprotsent

50%

90%

30%

70%

puudub

Laternkalad

Noolsuulised

Selgitus

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 13 a (uus)

Määrus nr 850/98

XII lisa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) XII lisas lisatakse uus tulp piirkonnale 9 liigi jaoks harilik kammeljas (Psetta maxima) miinimumsuurusega 45 cm.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 13 a (uus)

Määrus nr 850/98

XII lisa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) XII lisas asendatakse tabelis anšoovist käsitlevad read järgmisega:
	„Anšoovis (Engraulis encrasicolus)
	Kogu piirkond, v.a ICES IXa püügirajoon 7°23'48'' läänepikkusest ida pool: 12 cm või 90 isendit kilo kohta
	ICES IXa püügirajoon 7°23'48'' läänepikkusest ida pool: 10 cm“

Selgitus

Miinimumsuuruse võrdsustamine isendite arvuga kilo kohta lihtsustaks tööd pardal ja lossimise kontrolli. Selle definitsiooni on esitanud pädevad teadusorganid ning SWWRAC on seda toetanud alates 2010. aastast (arvamus 26).

SELETUSKIRI

Kalavarude tehnilised kaitsemeetmed kuuluvad piirkondliku kalavarude haldamise peamiste komponentide hulka, täiendades igal aastal või kaks korda aastas püügivõimaluste kohta tehtavaid otsuseid. Tehniliste meetmetega määratakse kindlaks püügitsoone ja kasutatavat püügivarustust puudutavad eeskirjad lisaks kogustele (püügikoormus) ja/või saagile (lubatud kogupüük ja kvoodid).

Tehnilised kaitsemeetmed kujutavad endast eeskirju, mida kõik Euroopa Liidu kalurid peavad püügitegevuses järgima, tagamaks, et kalapüük toimub säästval viisil. Meetmed puudutavad lossitava kala alammõõtu, minimaalset võrgusilma suurust, tsoone ja püügikeelde, kaaspüügi piiramist, selektiivsemate püügivahendite kasutamise kriteeriume ning merekeskkonna kaitsemeetmeid, seega on neil oluline roll ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel.

Alates Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisest võib nõukogu kindlaks määrata üksnes kalapüügivõimaluste määramise ja jaotamise meetmed. Nn seotud tingimused (tehnilised meetmed), mis puudutavad kalapüügivõimaluste kasutamist, kuid mis ei ole nendega funktsionaalselt seotud, tuleb vastu võtta nõukogu ja parlamendi kaasotsustamise teel.

Nõukogu määrust 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu, mis on peamine tehnilisi meetmeid käsitlev määrus, kavatseti muuta, et kehtestada ELi toimimise lepingule vastav alaline tehniliste meetmete raamistik, kuid selle üle ei jõutud poliitilisele kokkuleppele.

Tagamaks, et nõukogu määruses nr 43/2009 (millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) sätestatud meetmed kehtiksid kuni 1. jaanuarini 2010. võttis nõukogu vastu määruse 1288/2009 tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011 (18 kuu jooksul). Meetmete kehtivust pikendati ajutiselt uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 579/2011 (veel 18 kuuks).

Käesoleva komisjoni ettepaneku eesmärk on tehnilisi meetmeid käsitlevaid eeskirju veel ühe ajutise üleminekuperioodi võrra pikendada, kuni võetakse vastu tehniliste meetmete uus piirkondlik raamistik, mis on ühise kalanduspoliitikaga kooskõlas. Kuna ühine kalanduspoliitika ei jõustu enne 1. jaanuari 2013, mil praegused tehnilised meetmed määruse 579/2011 artikli 2 lõike 2 kohaselt aeguvad, pakub komisjon veel kord välja ajutise lahenduse – teha põhiõigusaktis konkreetse lõpptähtajata muudatus. Komisjoni ettepaneku vastuvõtmise korral kaotavad 2009. ja 2011. aasta määrused kehtivuse.

Lisaks tehniliste meetmete kehtivuse pikendamisele nähakse ettepanekus ette kehtivate meetmete uuendamine kooskõlas STECFi nõuannete ja NEAFC soovitustega, samuti meetmed tagasiheite vähendamiseks Atlandi ookeani kirdeosas vastavalt Norra ja Fääri saartega 2010. aastal sõlmitud kokkuleppele, mida ei ole veel ELi õigusesse üle võetud.

On kahetsusväärne, et parlamendile esitatakse veel üks ettepanek ajutiste tehniliste meetmete kohta. Selle asemel oleks tulnud õigel ajal leida püsiv lahendus. Euroopa kalurid vajavad õigusselgust ja sõna “ajutine” kasutamist ei tohiks viia absurdini.

Samas mõistab raportöör täielikult, et kõnealused meetmed on vajalikud, kuna nende eesmärk on tagada, et kalavarusid kasutatakse säästvalt ja kalade ökosüsteemid säilivad. Kuid vajalikud meetmed tuleb sõnastada ja kavandada kooskõlas kalavarude majandamise ja teaduslike nõuannete muutuva iseloomuga. Seetõttu pakub raportöör välja mõned täiendavad muudatused, et võtta arvesse STECFi ja ICESi edasisi nõuandeid piirkondade määratlemise ja majandamisanalüüside kohta, samuti seoses komisjoni uute erakorraliste meetmetega. Raportöör märgib, et halvasti koostatud või sobimatute tehniliste meetmete tulemuseks võib olla mittesäästlik kalapüügitava ja teatavatel juhtudel võib see ohtu seada kalurite elu ja turvalisuse, mis on täiesti lubamatu. See kehtib eelkõige teatavate meetmete ja piirangute kohta, mis puudutavad tursa, kilttursa- ja merlangipüüki ICES VI alapiirkonnas, mille kohta teaduslikes nõuannetes öeldakse, et kindlaksmääratud piirkond ei ole asjakohane. Raportööri muudatusettepanekud toetuvad selgetele teaduslikele tõenditele ja puudutavad teatavaid artikleid, mis on vananenud ja/või kalavarude säästliku haldamisega vastuolus ning millega tuleb viivitamatult tegelda.

Raportöör on veendunud, et käesolev tehniliste meetmete ettepanek ei tohiks välistada lossimiskohustusi käsitlevaid otsuseid, mis tehakse ühise kalanduspoliitika põhimääruse raames, ning õigusakti ajutine iseloom tuleks selgelt seostada kavandatava tehniliste kaitsemeetmete piirkondliku raamistikuga, kui uus ühine kalanduspoliitika on vastu võetud. Tehnilised meetmed peavad olema hoolikalt koostatud kindlate juhtude ja tsoonide kohta ja neid ei saa käsitleda üldiste eeskirjadena, mis kehtivad võrdselt kõigis liikmesriikides. Piirkondlik lähenemine on seega hädavajalik.

Ajutised tehnilised meetmed kehtivad alates 1. jaanuarist 2010 ning aeguvad 31. detsembril 2012. Raportöör teab hästi, et see jätab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähe aega poliitilise kokkuleppe saavutamiseks ühise kalanduspoliitika ühe keerukama ja olulisema aspekti üle. Sellele vaatamata on raportöör valmis kõigi sidusrühmadega koostööd tegema, et tagada asjakohaste ja tulemuslike üleminekumeetmete vastuvõtmine enne aasta lõppu.

MENETLUS

Pealkiri	Kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu
Viited	COM(2012)0298 – C7-0156/2012 – 2012/0158(KOD).
EP-le esitamise kuupäev	19.6.2012
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	PECH 3.7.2012
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 3.7.2012
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ENVI 10.7.2012
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Pat the Cope Gallagher 31.5.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	12.7.2012	19.9.2012
Vastuvõtmise kuupäev	9.10.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Kriton Arsenis, Alain Cadec, Chris Davies, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Marek Józef Gróbarczyk, Ian Hudghton, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Nils Torvalds, Jarosław Leszek Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Diane Dodds, Rareş-Lucian Niculescu, Jens Nilsson
Esitamise kuupäev	19.10.2012