Istungidokument
4.12.2012
***I
RAPORT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega
( COM(2011)0876 – C7‑0026/2012 – 2011/0429(COD) )
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Richard Seeber
PR_COD_1amCom
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)
(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga. [...].
|
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5
SELETUSKIRI 27
MENETLUS 31
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega
( COM(2011)0876 – C7‑0026/2012 – 2011/0429(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0876 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0026/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse Regioonide Komitee … arvamust[2],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ( A7-0397/2012 ),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõike 2 teise lause kohaselt rajaneb liidu keskkonnapoliitika ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, kusjuures maksma peaks saastaja. |
Selgitus
Prioriteetsete ainete nimistu läbivaatamiseks on oluline rõhutada artikli 191 lõiget 2, millega kehtestatakse liidu keskkonnapoliitika alus – sama on tehtud ka keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi põhjenduses 2.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 b) Pinnavee puhastamine on praegu väga kulukas, seetõttu oleks vaja ergutada läbimurdeliste veetehnoloogiate arendamist, mis võimaldaksid odavamat ja tõhusamat vee puhastamist. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (3 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 kohaselt peab liit oma keskkonnaalast poliitikat ette valmistades võtma arvesse olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, keskkonnatingimusi liidu eri piirkondades, tegevuse või tegevusetuse võimalikke eeliseid ja kulusid ning liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning liidu piirkondade tasakaalustatud arengut. Teaduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas inimeste tervisega seotud kaalutlusi tuleks võtta arvesse pinnavee keemilise saastuse alase kulutõhusa ja proportsionaalse poliitika väljatöötamisel, sealhulgas prioriteetsete ainete nimistu läbivaatamisel direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 4 kohaselt. Selleks tuleb järjepidevalt rakendada direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud aluspõhimõtet, et saastaja maksab. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) Pärast direktiivi 2000/60/EÜ heakskiitmist on vastu võetud palju ELi õigusakte, millega on sätestatud konkreetsete prioriteetsete ainete heitekontrolli meetmed kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 16. Lisaks kuuluvad paljud keskkonnakaitse meetmed muude kehtivate ELi õigusaktide reguleerimisalasse. Seepärast tuleks olemasolevate õigusaktide rakendamist ja läbivaatamist eelistada uute kontrollimeetmete kehtestamisele. Aine lisamine direktiivi 2000/60/EÜ X lisasse ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) kohaldamist. | (6) Pärast direktiivi 2000/60/EÜ heakskiitmist on vastu võetud palju ELi õigusakte, millega on sätestatud konkreetsete prioriteetsete ainete heitekontrolli meetmed kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 16. Lisaks kuuluvad paljud keskkonnakaitse meetmed muude kehtivate ELi õigusaktide reguleerimisalasse. Seepärast tuleks olemasolevate õigusaktide rakendamist ja läbivaatamist eelistada uute kontrollimeetmete kehtestamisele, tingimusel et direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 1 püstitatud eesmärke saab tõhusalt saavutada olemasolevate õigusaktidega. Aine lisamine direktiivi 2000/60/EÜ X lisasse ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) kohaldamist. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (6 a) Strateegiad pinnavee saastuse kontrollimiseks allika juures, sealhulgas ainespetsiifilised meetmed määruse (EÜ) nr 1907/2006, määruse (EÜ) nr 1107/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määruse (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist)1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll))2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta)3 kohaselt, mis on kehtestatud sotsiaal-majanduslikke tegureid arvesse võttes, võivad aidata liikmesriikidel saavutada direktiivi 2000/60/EÜ eesmärke majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt tõhusal viisil, vältides ebaproportsionaalseid kulusid. Sidusust direktiivi 2000/60/EÜ, eespool nimetatud õigusaktide ja muude õigusaktide vahel tuleks seega parandada, et tagada asjakohane allikakontrolli mehhanismide rakendamine. Juhul kui direktiivi 2000/60/EÜ X lisa korralise läbivaatamise ja olemasolevate seireandmete tulemusel selgub, et liidu tasandil ja liikmesriikides võetud meetmed ei ole piisavad, et saavutada teatavate prioriteetsete ainete kvaliteedistandardeid või teatavate prioriteetsete ohtlike ainete puhul lõpetamise eesmärki, tuleb asjakohaste liidu või riiklike õigusaktidega võtta asjakohaseid meetmeid direktiivi 2000/60/EÜ eesmärkide saavutamiseks. |
| __________________________ |
| 1 ELT L 167, 27.6.2012, lk 1. |
| 2 ELT L 334, 17.12.2010, lk 17. |
| 3 ELT L 311, 28.11.2001, lk 67. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (8 a) Hiljuti kindlaks määratud prioriteetseid aineid ja nende keskkonnakvaliteedi standardeid ning käesolevas direktiivis sätestatud olemasolevate prioriteetsete ainete ajakohastatud keskkonnakvaliteedi standardeid tuleks võtta arvesse meetmeprogrammides ja valgala majandamiskavades nende järgmise läbivaatamise ja ajakohastamise käigus vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõikes 8 ja artikli 13 lõikes 7 sätestatud tähtaegadele. Hea keemilise seisundi jaoks tuleks keskkonnakvaliteedi standarditeni jõuda vastava kuueaastase valgala majandamiskava tsükli lõpuks, ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõigete 4 ja 9 kohaldamist, mis muu hulgas hõlmavad sätteid hea keemilise seisundi saavutamiseni jõudmise tähtaja pikendamise või leebemate keskkonnaeesmärkide saavutamise kohta konkreetsete veekogude puhul ebaproportsionaalse kulu ja/või sotsiaal-majandusliku vajaduse alusel, tingimusel et asjaomaste veekogude seisund ei halvene. |
Selgitus
Sõnaselgelt tuleks täpsustada, et liikmesriigid peavad kohaldama keskkonnakvaliteedi standardeid uute ainete ja ajakohastatud keskkonnakvaliteedi standardeid olemasolevate ainete suhtes, alustades meetmeprogrammide ja valgala majandamiskavade järgmise ajakohastamisega, mis peaks aset leidma 2015. aastal, eesmärgiga saavutada hea keemiline seisund nende ainete puhul 2021. aastaks. Peale selle saavad liikmesriigid pikendatud tähtaegu või leebemaid eesmärke põhjendada sotsiaal-majanduslike teguritega.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (8 b) Vee ja pinnase saastamine ravimijääkidega on esilekerkiv keskkonnaprobleem. Praegusel ravimite poolt veekeskkonnale ja veekeskkonna kaudu põhjustatava ohu hindamisel ja kontrollil ei pöörata piisavat tähelepanu liidu keskkonnaeesmärkidele. Käimasoleva ravimite keskkonnamõju riske käsitleva komisjoni uuringu eesmärk on seega pakkuda analüüsi praeguse õigusraamistiku asjakohasuse kohta seoses keskkonna ja inimeste tervise kaitsega ning selle tõhususega keskkonna ja inimeste tervise kaitses veekeskkonna kaudu ning määratleda võimalikud meetmed antud probleemi paremaks käsitlemiseks. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (8 c) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada parem vee kvaliteet rahvatervise ja bioloogilise mitmekesisuse põhjustel. Prioriteetseteks nimetatud raviained tehakse kindlaks liidu tasandil veekeskkonnale või selle kaudu põhjustatava märkimisväärse ohu, mitte otseselt inimtoiduks kasutamisel rahvatervisele tekkiva ohu alusel. Kontrollimeetmete puhul, mida liikmesriigid võivad võtta, tuleb arvesse võtta raviainete olulisust ravimites ja need peavad olema kooskõlas direktiiviga 2001/83/EÜ. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(14) Seire peaks olema kohandatud oodatavate kontsentratsioonimuutuste ruumilisele ja ajalisele skaalale. Üldlevinud prioriteetsete ohtlike ainete eeldatava laialdase leviku ja keskkonna pika taastumisaja korral tuleks liikmesriikidel lubada vähendada seirekohtade arvu ja/või nimetatud ainete seiresagedust tingimusel, et statistiliselt usaldusväärne seire võrdlusalus on saavutatav. | (14) Seire peaks olema kohandatud oodatavate kontsentratsioonimuutuste ruumilisele ja ajalisele skaalale. Üldlevinud prioriteetsete ohtlike ainete eeldatava laialdase leviku ja keskkonna pika taastumisaja korral tuleks liikmesriikidel lubada vähendada seirekohtade arvu ja/või nimetatud ainete seiresagedust minimaalse tasemeni, mis on piisav usaldusväärseks pikaajaliste suundumuste analüüsiks, tingimusel, et statistiliselt usaldusväärne seire võrdlusalus on saavutatav. |
Selgitus
Kasulik on täpsustada seire miinimumsagedus, mida tuleb rakendada üldlevinud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete puhul.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(17) Komisjoni varustamiseks sihtotstarbeliste kõrgekvaliteediliste seireandmetega veekeskkonnas leiduvate ainete kontsentratsiooni kohta on vaja uut mehhanismi, mis keskenduks hiljuti kindlakstehtud saasteainetele ja ainetele, mille kättesaadavad seireandmed ei ole riskihindamiseks piisavalt kvaliteetsed. Uus mehhanism peaks hõlbustama sellise teabe kogumist ELi kõigi valgalade piires. Seirekulude hoidmiseks mõistlikul tasemel tuleks mehhanismi rakendamisel keskenduda piiratud arvule ainetele, mille hulka kuuluvad ka ajutiselt jälgimisnimekirja kantud ained, ja piiratud arvule seirekohtadele, mis tagaksid siiski esindavad, ELis prioriteetseks tunnistamise protsessi eesmärkidega kokkusobivad andmed. Nimistu peaks olema dünaamiline, et reageerida uutele, hiljuti kindlakstehtud saasteainete võimaliku ohtlikkust käsitlevatele andmetele ja aidata vältida ainete kestvamat seiret, kui on vajalik. | (17) Komisjoni varustamiseks sihtotstarbeliste kõrgekvaliteediliste seireandmetega veekeskkonnas leiduvate ainete kontsentratsiooni kohta on vaja uut mehhanismi, mis keskenduks hiljuti kindlakstehtud saasteainetele ja ainetele, mille kättesaadavad seireandmed ei ole riskihindamiseks piisavalt kvaliteetsed. Uus mehhanism peaks hõlbustama sellise teabe kogumist ELi kõigi valgalade piires ja täiendama direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 kohastest programmidest saadud seireandmeid. Seirekulude hoidmiseks mõistlikul tasemel tuleks mehhanismi rakendamisel keskenduda piiratud arvule ainetele, mille hulka kuuluvad ka ajutiselt jälgimisnimekirja kantud ained, ja piiratud arvule seirekohtadele, mis tagaksid siiski esindavad ja statistiliselt olulised, ELis prioriteetseks tunnistamise protsessi eesmärkidega kokkusobivad andmed. Nimistu peaks olema dünaamiline ja selle kehtivusaeg peaks olema piiratud, et reageerida uutele, hiljuti kindlakstehtud saasteainete võimalikku ohtlikkust käsitlevatele andmetele ja aidata vältida ainete kestvamat seiret, kui on vajalik. Aine tuleks jälgimisnimekirjast eemaldada, kui direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikele 2 vastavast riskihindamisest selgub, et kõnealune aine ei põhjusta liidu tasandil veekeskkonnale või selle kaudu märkimisväärset ohtu. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (18 a) Seoses keemilise seisundi kirjeldamisega vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisa jaotisele 1.4.3 meetmeprogrammi ja valgala majandamiskavade esimeseks ajakohastamiseks, mis tuleb läbi viia direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 8 ja artikli 13 lõike 7 kohaselt, tuleks lubada liikmesriikidel esitada eraldi hinnang mõju kohta uute prioriteetsete ainete ja olemasolevate ajakohastatud keskkonnakvaliteedi standarditega ainete keemilisele seisundile, et uute nõuete kehtestamist ei peetaks ekslikult pinnavee keemilise seisundi halvenemiseks. Lisaks kohustuslikule kaardile, mis hõlmab kõiki aineid, võiks esitada kaks täiendavat kaarti – ühe, mis hõlmab ainult uusi aineid ja olemasolevaid ajakohastatud keskkonnakvaliteedi standarditega aineid, ja teise, mis hõlmab muid aineid. |
Selgitus
Kaardid, milles kirjeldatakse pinnavee keemilist seisundit, ei tohiks punaseks muutuda (st näidata, et head seisundit ei ole saavutatud) ainult seetõttu, et on lisatud uusi aineid või ajakohastatud olemasolevate ainete keskkonnakvaliteedi standardeid: liikmesriikidele tuleks seega anda võimalus esitada eraldi kaarte nende ainete jaoks järgmise valgala majandamiskavade tsükli jooksul 2015. aastast 2021. aastani.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (18 b) Oluline on, et õigeaegne ja asjakohane teave Euroopa pinnavee seisundi ja keemilise saastuse vastaste strateegiate edusammude kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks. Selleks et parandada sellise teabe kättesaadavust ja läbipaistvust tuleks veebisait, mis pakub teavet valgala majandamiskavade ning nende läbivaatamise ja ajakohastamise kohta, muuta kättesaadavaks igas liikmesriigis. |
Selgitus
Kodanikel on õigus saada õigeaegselt ulatuslikku teavet ELi vete seisundi ja keemilise saastuse vastaste strateegiate edusammude kohta. Teadlik ja teavitatud avalik arvamus on eduka veepoliitika alus.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(21) Prioriteetsete ainete, eelkõige hiljuti kindlakstehtud saasteainete edaspidiseks tuvastamiseks vajaliku andmebaasi parandamiseks tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu jälgimisnimekirja koostamist käsitlevaid õigusakte. On väga oluline, et komisjon peab ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil. | (21) Prioriteetsete ainete, eelkõige hiljuti kindlakstehtud saasteainete edaspidiseks tuvastamiseks vajaliku andmebaasi parandamiseks tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu jälgimisnimekirja koostamist käsitlevaid õigusakte ja selles nimekirjas olevate ainete seireks kasutatavaid seiremeetodeid. On väga oluline, et komisjon peab ettevalmistustöö käigus kõikide asjaomaste sidusrühmadega asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil. |
(Vt muudatusettepanek põhjenduse 23 kohta)
Selgitus
Seire tehniliste näitajate koostamine on jälgimisnimekirja toimimise oluline tegur, mistõttu tuleb seda reguleerida delegeeritud õigusaktide, mitte rakendusaktidega.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(23) Käesoleva direktiivi, jälgimisnimekirja kantud ainete seireks kasutatavate seiremeetodite ning komisjonile seireandmete ja teabe edastamiseks kasutatavate aruandlusvormide rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. | (23) Käesoleva direktiivi ning komisjonile seireandmete ja teabe edastamiseks kasutatavate aruandlusvormide rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. |
(Vt muudatusettepanek põhjenduse 21 kohta)
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 1
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| „Looduslik foon” – puhta vee looduslik koostis, mida iseloomustavad keskkonnategurid (pinnas, struktuur, geokeemilised tegurid ja muud looduslikud tegurid, nt vulkaaniline aktiivsus, looduslikud tulekahjud jne). |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 2
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Loodusliku fooni väärtuseid võetakse arvesse keskkonnakvaliteedi standardite kindlaksmääramisel, kasutades lisariski lähenemisviisi. |
Selgitus
Keskkonnakvaliteedi standardite ületamise hindamisel tuleb arvesse võtta loodusliku vabanemise kaudu tekkivate ainete esinemist (loodusliku fooni väärtused). Näiteks looduslikult geogeensetest allikatest tekkivate metallide, metsatulekahjudest tekkivate polüaromaatsete süsivesinike jne loodusliku fooni väärtusi tuleks arvesse võtta keskkonnakvaliteedi standardite läbivaatamisel lisariski lähenemisviisi tähenduses. Vastasel korral põhjustaksid eespool nimetatud juhtumitest pärinevad leiud veemajanduse meetmete võtmist täitevasutuste poolt.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 3 – lõige 5 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 5 a. Liikmesriigid avaldavad liidu kodanikele teabe- ja kommunikatsioonitegevuse kaudu andmeid pinnavee saastuse vältimiseks rakendatud meetmete tulemuste ja mõju kohta, eelkõige tagades ühtse veebisaidi loomise, mis annab teavet direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõike 7 kohaste ajakohastatud valgala majandamiskavade kohta ning võimaldab kavadele juurdepääsu. |
Selgitus
Kodanikel on õigus saada õigeaegselt ulatuslikku teavet ELi vete seisundi ja keemilise saastuse vastaste strateegiate edusammude kohta. Teadlik ja teavitatud avalik arvamus on eduka veepoliitika alus.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 2
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 3 – lõige 8 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 8 a. Käesoleva direktiivi rakendamise lihtsustamiseks koostatakse direktiivi 2000/60/EÜ olemasoleva rakendusprotsessi raames tehnilised suunised elustikust proovide võtmise ja ainete seire kohta. |
Selgitus
Muudatusettepanekus käsitletakse uute ainete proovide võtmise ja analüüsi standardsete meetodite puudumise küsimust. Iga aine kohta elustikust proovide võtmise ja seire standardite väljatöötamine on pikk ja kallis protsess. Tõhususe, kulude vähendamise ja võrreldavate andmete saamise huvides peaks komisjon liikmesriike toetama, avaldades direktiivi 2000/60/EÜ rakendusprotsessi raames tehnilisi juhendeid.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 3 a (uus)
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 5 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 3 a. Lisatakse järgmine artikkel: |
| „Artikkel 5 a |
| Koordineerimine ja kontroll |
| 1. Määruse (EÜ) nr 1907/2006, määruse (EÜ) nr 1107/2009, määruse (EL) nr 528/2012, direktiivi 2010/75/EL või direktiivi 2001/83/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate prioriteetsete ainete puhul hindab komisjon direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 4 kohase X lisa korralise läbivaatamise tulemusel, kas liidu tasandil ja liikmesriikides võetud meetmed on piisavad, et saavutada prioriteetsete ainete kvaliteedistandardeid või prioriteetsete ohtlike ainete puhul lõpetamise eesmärki kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikega 6. |
| 2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule […]* ja pärast seda iga nelja aasta tagant aruande käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise tulemuste kohta. |
| 3. Juhul kui aruande tulemusel selgub, et direktiiviga 2000/60/EÜ kooskõla tagamiseks mingi konkreetse aine puhul tuleb võtta täiendavaid meetmeid liidu või riiklikul tasandil, vaatavad liikmesriigid või liidupoolse loa andmise puhul komisjon vajaduse korral vastavalt asjakohastele õigusaktidele läbi nimetatud konkreetse aine puhul antud loa. Ainete puhul, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1907/2006 reguleerimisalasse, palub komisjon vajaduse korral Euroopa Kemikaaliametil koostada nimetatud määruse kohase toimiku. |
| Samuti lisab komisjon aruandele vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud kontrollimeetmete kohta või võtab asjakohaseid meetmeid valdkondlike õigusaktidega, et saavutada prioriteetsete ainete kvaliteedistandardid ja prioriteetsete ohtlike aine puhul lõpetamise eesmärk kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikega 6. |
| __________________________ |
| * Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 5
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 a – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
a) esitada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt koostatud valgala majanduskavades nende ainete keemilist seisundit käsitleva teabe eraldi muude ainete kohta esitatavast samalaadsest teabest, ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi V lisa jaotises 1.4.3 esitatud üldise keemilise seisundi kirjeldamise nõuet ja/või | a) valmistada ette lisakaardid, mis kirjeldavad kaugust eesmärgist, esitada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt koostatud valgala majanduskavades nende ainete keemilist seisundit käsitleva teabe eraldi muude ainete kohta esitatavast samalaadsest teabest, ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi V lisa jaotises 1.4.3 esitatud üldise keemilise seisundi kirjeldamise nõuet ja/või |
Selgitus
„Üks halb – kõik halb” põhimõttega võib juhtuda, et tähelepanuta jäävad ained, millega tuleks tegeleda ELi tasandil. Seetõttu tuleb ette valmistada lisakaardid kõigi nende ainete keemilise seisundi kirjeldamiseks, mille puhul on tuvastatud keskkonnakvaliteedi normide ületamine, mida ei ole aga riiklikul ja ELi tasandil võimalik piisavalt vähendada. Tehakse ettepanek kirjeldada nendel kaartidel võimalikku kaugust eesmärgist.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 5
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 a – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
b) vähendada käesoleva direktiivi artikli 3 lõikega 4 ja direktiivi 2000/60/EÜ V lisaga ette nähtud prioriteetsete ainete seire intensiivsust tingimusel, et seire jääb esindavaks ja et nende ainete veekeskkonnas esinemise kohta on juba olemas statistiliselt usaldusväärne võrdlusalus, mis hõlmab vähemalt ühte kuueaastast jõe valgala majandamistsüklit. | b) vähendada käesoleva direktiivi artikli 3 lõikega 4 ja direktiivi 2000/60/EÜ V lisaga ette nähtud prioriteetsete ainete seire intensiivsust vähemalt ühe korrani iga kolme aasta tagant, et pakkuda piisavalt andmeid pikaajaliste suundumuste analüüsiks vastavalt artikli 3 lõikele 6, tingimusel, et seire jääb esindavaks ja et nende ainete veekeskkonnas esinemise kohta on juba olemas statistiliselt usaldusväärne võrdlusalus, mis hõlmab vähemalt ühte kuueaastast jõe valgala majandamistsüklit. |
Selgitus
Seire miinimumsagedus, mida tuleks rakendada üldlevinud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete korral, tuleks selgelt täpsustada.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 b – lõige 1 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 2 ette nähtud edaspidise prioriteetseks tunnistamise toetamiseks koostab komisjon jälgimisnimekirja ainetest, mille kohta kogutakse seireandmeid kogu EList. | 1. Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 2 ette nähtud edaspidise prioriteetseks tunnistamise toetamiseks koostab komisjon lisaks andmetele, mis pärinevad direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 kohastest kirjeldamis- ja seireprogrammidest, jälgimisnimekirja ainetest, mille kohta kogutakse seireandmeid kogu EList. |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 b – lõige 1 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Jälgimisnimekirja võib igal konkreetsel ajahetkel kuuluda mitte rohkem kui 25 ainet või ainerühma ning iga aine kohta on märgitud ka selle seiremaatriks. Ained valitakse selliste ainete hulgast, mille kohta kättesaadav teave tõendab, et need võivad põhjustada ELi tasandil olulist ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu. Aineid jälgimisnimekirja valides võtab komisjon arvesse kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas teadusprojekte, liikmesriikide direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 kohaseid kirjeldamis- ja seireprogramme ning teavet tootmismahtude, kasutusviiside, keskkonnakontsentratsioonide ja mõju kohta; samuti teavet mis on kogutud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 98/8/EÜ, 2001/82/EÜ ja 2001/83/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1907/2006 ja (EÜ) nr 1107/2009. | Jälgimisnimekirja võib igal konkreetsel ajahetkel kuuluda mitte rohkem kui 25 ainet või ainerühma ning iga aine kohta on märgitud ka selle seiremaatriks. Ained valitakse läbipaistva tehnilise menetluse ja asjaomaste objektiivsete kriteeriumide alusel selliste ainete hulgast, mille kohta kättesaadav teave tõendab, et need võivad põhjustada ELi tasandil olulist ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu ja nende prioriteetseks tunnistamiseks ei ole piisavalt kvaliteetseid seireandmeid. Aineid jälgimisnimekirja valides võtab komisjon arvesse kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 4 kohase X lisa viimase korrapärase läbivaatamise tulemusi, teadusprojekte, liikmesriikide direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 kohaseid kirjeldamis- ja seireprogramme, direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 5 osutatud sidusrühmade soovitusi ning teavet tootmismahtude, kasutusviiside, olemuslike omaduste, osakese suuruse, kontsentratsioonide ning loomuliku keskkonnas esinemise ja mõju kohta; samuti teavet mis on kogutud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 98/8/EÜ, 2001/82/EÜ ja 2001/83/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1907/2006 ja (EÜ) nr 1107/2009, samuti usaldusväärse riskihinnangu tulemusi, mis tuginevad üldiselt aktsepteeritud valideeritud analüütilisele metoodikale ja kõige uuemate uuringute teaduslikele andmetele. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 b – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud jälgimisnimekirja koostamisega on komisjonil õigus võtta artikli 10 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte. | 2. Seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud jälgimisnimekirja koostamisega, ainete lisamisega jälgimisnimekirja ja ainete nimekirjast kustutamisega ning jälgimisnimekirjas olevate ainete seireks tehniliste näitajate koostamisega on komisjonil õigus võtta artikli 10 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte. Jälgimisnimekiri kehtib kõige rohkem neli aastat alates selle vastuvõtmise kuupäevast või kuni komisjon koostab uue nimekirja, kui see juhtub enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Uue jälgimisnimekirja koostamisel eemaldab komisjon nimekirjast kõik ained, mille puhul riskihinnang vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikele 2 kinnitab, et need ei põhjusta liidu tasandil olulist ohtu veekeskkonnale või ohtu veekeskkonna kaudu. |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 b – lõige 3 – joonealune märkus
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
112 kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist. | 112 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 b – lõige 4 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Liikmesriigid teostavad kõigi jälgimisnimekirja kantud ainete seiret selleks valitud esinduslikes seirejaamades vähemalt 12-kuulise perioodi vältel, mis algab kolme kuu jooksul pärast kõnealuse aine jälgimisnimekirja lisamist. | 4. Liikmesriigid teostavad kõigi jälgimisnimekirja kantud ainete seiret selleks valitud esinduslikes seirejaamades vähemalt 12-kuulise perioodi vältel, mis algab kuue kuu jooksul pärast kõnealuse aine jälgimisnimekirja lisamist. |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 b – lõige 4 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Iga liikmesriik valib keskmiselt 15 000 km2 suuruse geograafilise ala kohta vähemalt ühe seirejaama, kusjuures seirejaamu peab igas liikmesriigis olema vähemalt üks. | Iga liikmesriik valib vähemalt ühe seirejaama, lisaks ühe seirejaama keskmiselt 30.000 km2 suuruse geograafilise ala kohta ja ühe seirejaama keskmiselt 5 miljoni elaniku kohta. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 b – lõige 4 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Iga aine jaoks esindava seirejaamade valimisel, seire sageduse ja ajastuse kindlaksmääramisel võtab liikmesriik arvesse konkreetse aine kasutusviise. Seiret tuleb teostada vähemalt üks kord aastas. | Iga aine jaoks esindava seirejaamade valimisel, seire sageduse ja ajastuse kindlaksmääramisel võtab liikmesriik arvesse konkreetse aine kasutusviise. Seiret tuleb teostada vähemalt kaks korda aastas. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 b – lõige 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
6. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega sätestatakse jälgimisnimekirja kantud ainete seire tehnilised näitajad ning tehnilised vormingud komisjonile seiretulemuste ja muu teabe edastamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele vastavalt. | 6. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega sätestatakse tehnilised vormingud komisjonile seiretulemuste ja muu teabe edastamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele vastavalt. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6 a (uus)
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 6 a. Lisatakse järgmine artikkel: |
| „Artikkel 8 c |
| Üldsuse teavitamist ja aruandluskohustust käsitlevad üleminekueeskirjad |
| Käesoleva direktiivi I lisa A osas toodud ainetele numbritega 2, 15, 20, 22, 23, 34, 36, 38, 39, 40, 41, 42, 45, 46, 47 ja 48 võivad liikmesriigid esitada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt koostatud valgala majanduskavades nende ainete keemilist seisundit käsitleva teabe eraldi muude ainete kohta esitatavast samalaadsest teabest, kui kõnealuse direktiivi V lisa jaotises 1.4.3 esitatud üldist keemilist seisundit hinnatakse ja kirjeldatakse eraldi. See ei puuduta kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1, artikli 11 lõike 3 ja artikli 16 lõike 6 kohaseid eesmärke ja kohustusi. |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – punkt 6 b (uus)
Direktiiv 2008/105/EÜ
Artikkel 8 d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 6 b. Lisatakse järgmine artikkel: |
| „Artikkel 8 d |
| Erisätted raviainete kohta |
| Vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikele 9 töötab komisjon kahe aasta jooksul välja strateegia raviainetest põhjustatud veereostusega tegelemiseks. Strateegia hõlmab järgmist: |
| – ettepanekud, mis võimaldavad vajalikul määral tõhusamalt arvesse võtta ravimite keskkonnamõju ravimite turuleviimise menetluse raames (direktiiv 2001/83/EÜ, direktiiv 2011/83/EL, määrus (EÜ) 726/2004); |
| – riskihindamine seoses veekeskkonnas esinevate ravimijääkidega ja ettepanekud nende vähendamiseks; |
| – aspektid kulude ja tulude suhte hindamiseks esildatud meetmetes. |
| Käesoleva artikli esimeses lõikes osutatud strateegia väljatöötamisel kasutab komisjon direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 21 osutatud komitee abi. |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Seoses käesoleva direktiivi artikli 2 punktidega 1, 2, 5, 9 ja 10 kohaldavad liikmesriigid esimest korda neid sätteid, et vaadata läbi ja ajakohastada meetmeprogrammid ja valgala majandamiskavad, mida tuleb ellu viia vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõikele 8 ja artikli 13 lõikele 7. |
Selgitus
Sõnaselgelt tuleks täpsustada, et liikmesriigid peavad kohaldama keskkonnakvaliteedi standardeid uute ainete ja ajakohastatud keskkonnakvaliteedi standardeid olemasolevate ainete suhtes, alustades meetmeprogrammide ja valgala majandamiskavade järgmise ajakohastamisega, mis peaks aset leidma 2015. aastal, eesmärgiga saavutada hea keemiline seisund nende ainete puhul 2021. aastaks.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – tabel – read 46, 47 ja 48
Direktiiv 2008/105/EÜ
I lisa – tabel – read 46, 47 ja 48
| |||||||
Komisjoni ettepanek | |||||||
(46) | 17alfa-etinüülöstradiool | 57-63-6 | 3,5 10-5 | 7 10-6 | ei kohaldata | ei kohaldata |
|
(47) | 17beeta-östradiool | 50-28-2 | 4 10-4 | 8 10-5 | ei kohaldata | ei kohaldata |
|
(48) | diklofenak | 15307-79-6 | 0,1 | 0,01 | ei kohaldata | ei kohaldata |
|
| |||||||
Muudatusettepanek | |||||||
(46) | 17alfa-etinüülöstradiool1 | 57-63-6 | – | – | – | – | – |
(47) | 17beeta-östradiool1 | 50-28-2 | – | – | – | – | – |
(48) | diklofenak1 | 15307-79-6 | – | – | – | – | – |
___________________ | |||||||
1Komisjon teeb ettepaneku nende ainete keskkonnakvaliteedi standardite kohta direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 4 kohase prioriteetsete ainete järgmise läbivaatamise raames. Neid keskkonnakvaliteedi standardeid võetakse arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 8 ja artikli 13 lõike 7 kohasel meetmeprogrammide ja valgala majandamiskavade järgmisel läbivaatamisel, et saavutada nende ainete puhul hea pinnavee keemiline seisund asjakohase kuueaastase valgala majandamiskava tsükli lõpuks, ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõigete 4 ja 9 kohaldamist. Erandina direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikest 8 on direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 8 viimases lauses osutatud kuupäev nende ainete jaoks 27. detsember 2016. | |||||||
SELETUSKIRI
Keemiline saastus on üks merekeskkonna ja meie ühiskonnale kättesaadava ohutu ja puhta vee kättesaadavuse ja kvaliteedi aina kasvava surve põhjuseid: asjakohaste meetmete jõustamine vee keemilise reostuse kontrollimiseks on seetõttu jätkusuutliku veemajandamise keskne tahk.
Vee saastumine on samuti üks peamisi keskkonnaalaseid muresid, mida ELi kodanikud on väljendanud: oma 3. juuli 2012. aasta resolutsioonis ELi veealaste õigusaktide rakendamise kohta märkis parlament, et „Eurobaromeetri uuringu kohaselt (märts 2012) on 68% eurooplaste arvates veekvantiteedi ja -kvaliteedi probleemid tõsised, 80% arvab, et keemiline saaste ohustab veekeskkonda, 62% leiab, et neid ei ole piisavalt teavitatud oma riikide põhjavee, järvede, jõgede ja rannikuvetega seotud probleemidest, 67% arvates saab veeprobleeme kõige tõhusamalt lahendada, suurendades teadlikkust neist probleemidest, ning 73% soovib rohkem ELi meetmeid Euroopa veeprobleemide lahendamiseks.”
Veepoliitika raamdirektiiv, mis võeti vastu 2000. aastal, võtab integreeritud lähenemisviisi veepoliitikale, mis keskendub veemajandamisele valgala tasandil, seades jätkusuutlikkuse eesmärgi ökoloogilise, keemilise ja kvantitatiivse „hea seisundi” näol, milleni Euroopa veekogud peaksid jõudma 2015. aastaks. Eelkõige sätestab veepoliitika raamdirektiiv strateegiad saastumise vastu.
Sellega seoses määrab direktiiv kindlaks prioriteetsete ainete nimistu veepoliitika valdkonnas, eelkõige kemikaalid, mis kujutavad endast olulist riski veekeskkonnale või selle kaudu ELi tasandil. Et saavutada pinnavee hea keemiline seisund, peavad veekogud vastama nende ainete jaoks kehtestatud keskkonnakvaliteedi standarditele. Kõige ohtlikumad ained nende ainete seas määratletakse prioriteetsete ohtlike ainetena nende püsivuse, bioakumuleeruvuse ja/või toksilisuse tõttu. Veepoliitika raamdirektiivi raames võetud meetmete eesmärk on vähendada järk-järgult prioriteetsete ainete heidet veekeskkonda või prioriteetsete ohtlike ainete korral nende kao lõpetamine või järk-järgult kõrvaldamine.
Komisjoni ettepanek muudab veepoliitika raamdirektiivi ja keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi, et ajakohastada prioriteetsete ainete nimistut veepoliitika valdkonnas, nagu nõuab veepoliitika raamdirektiiv, vähemalt iga nelja aasta järel. Ettepanekuga
-lisatakse nimistusse 15 uut prioriteetset ainet, millest kuus on märgitud prioriteetse ohtliku ainena;
-vaadatakse läbi keskkonnakvaliteedi standardid seitsme olemasoleva prioriteetse aine jaoks;
-märgitakse kaks olemasolevat prioriteetset ainet prioriteetseks ohtlikuks aineks;
-kehtestatakse nõue mõõta mitme aine kontsentratsiooni elustikus, st mereorganismides, nagu kalad või koorikloomad;
-kehtestatakse konkreetsed sätted seoses ainetega, mis toimivad üldlevinud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainetena;
-esitatakse uus jälgimisnimekirja mehhanism, mis on välja töötatud selleks, et seirata võimalikke muret tekitavaid aineid eesmärgiga koguda andmeid, pidades silmas tulevast prioriteetseks tunnistamist.
Raportöör toetab komisjoni ettepanekut ja usub, et mõned muudatused teeksid direktiivi selgemaks ja tõhusamaks nn hea seisundi saavutamise seisukohalt kõigis ELi pinnavees ja muudaksid selle rakendamise liikmesriikide jaoks lihtsamaks. Kokkuvõte peamiste esitatud muudatusettepanekutes käsitletavate punktide kohta esitatakse allpool.
Uued prioriteetsed ained
Ettepanekuga lisatakse 33 saasteaine nimistusse 15 kemikaali, mida seiratakse ja kontrollitakse ELi pinnavees, sealhulgas tööstuskemikaalid, biotsiidid, taimekaitsevahendid ja esimest korda kolm ravimitööstuse jaoks olulist ainet.
Ained on välja valitud teaduslike tõendite põhjal, et need võivad kujutada endast olulist riski.
Esiteks usub raportöör, et täiendavaid uusi aineid ei tuleks prioriteetsete ainete nimistusse lisada. Kuigi ainete lisamine ja väljajätmine on kahtlemata kaasseadusandjate eesõigus, on oluline austada komisjoni poolt järgitava tehnilise prioriteetseks tunnistamise protsessi teaduslikku terviklikkust ja läbipaistvust.
Raportööril on mõningaid muresid seoses kolme ravimitööstuse jaoks olulise aine lisamisega nimekirja: loomulik hormoon 17beeta-östradiool ja sünteetiline hormoon 17alfa-etinüülöstradiool, millest mõlemal on endokrinoloogiliselt häirivad omadused, ja mittesteroidne põletikuvastane ravim diklofenak. Keskkonnakvaliteedi standardite seadmine neile ainetele nende esinevuse ja veekeskkonnale avalduvate mõjude praeguste teadmiste juures võib põhjustada probleeme inimeste tervise alaste kaalutluste ülekaaluka tähtsuse tõttu: veepoliitika ei peaks määrama otseselt liikmesriikide tervishoiupoliitikat.
Teisest küljest näitab tehniline protsess, mida komisjon järgib ja mille tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee on heaks kiitnud, et ELi vete puhul on tõesti olemas probleem, mida ei saa lihtsalt ignoreerida. Raportööri ettepanek on jätta need kolm ainet prioriteetsete ainete nimistusse, kuid jätta välja nende keskkonnakvaliteedi standardid. Komisjon teeb ettepaneku keskkonnakvaliteedi standardite kohta nimistu järgmisel läbivaatamisel nelja aasta jooksul. See võimaldab koguda laiaulatuslikumaid andmeid, võttes arvesse hiljutisi teaduslikke uuringuid ja arvestades veelgi rohkem ainete kasu rahvatervisele vastavates riskihindamistes, käsitledes seega enamikku sidusrühmade muresid. Seejärel lisatakse ained 2021. aastal valgala majandamiskavadesse eesmärgiga vastata keskkonnakvaliteedi standarditele 2027. aastaks.
Ajakava ja rakendamise kulutõhusus
Veepoliitika raamdirektiiv ei ole uute ainete keskkonnakvaliteedi standarditele või olemasolevate ainete ajakohastatud keskkonnakvaliteedi standarditele vastamiseks võetavate meetmete rakendamise täpse ajakava osas üheselt mõistetav: muidugi on võimatu, et aineid, mille keskkonnakvaliteedi standardid lisatakse või neid ajakohastatakse praegu, saaks 2015. aastal pidada „head seisundit” omavateks, nii et oluline on selgitada teksti, et vältida selles küsimuses igasugust õiguslikku ebakindlust: meetmed nende ainete tekitatava saastuse piiramiseks tuleks kehtestada valgala majandamiskavade järgmisel ajakohastamisel 2015. aastal eesmärgiga vastata keskkonnakvaliteedi standarditele 2021. aastaks.
Peale selle tuleks, kuigi kulude-tulude analüüs on lisatud iga aine jaoks komisjoni mõjuhinnangusse, rõhutada, et liikmesriikidel on kõige parem hinnata kõige tõhusamaid meetmeid, mida kehtestada, et saavutada veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid. Kulutõhusat rakendamist saab konkreetsemalt järgida allikakontrolli mehhanismide abil, mis on juba kättesaadavad kehtivates õigusaktides, nagu kemikaalimäärus REACH, ja mis võtavad nõuetekohaselt arvesse sotsiaal-majanduslike tegurite tähtsust. Samuti tuleks meenutada, et veepoliitika raamdirektiivi alusel saavad liikmesriigid õigustada hilisemaid tähtaegu või leebemaid keskkonnaeesmärke ebaproportsionaalsete kulude põhjal.
Samal ajal tuleks vältida eksitavaid sõnumeid üldsusele: kaardid, mis osutavad ELi vete keemilisele seisundile, ei tohiks äkitselt näidata, et pinnaveed ei saavuta head keemilist seisundit, kui see on vaid rangemate nõuete või uute ainete lisamise tagajärg: üleminekusäte peaks lubama liikmesriikidel esitada eraldi kaarte, ilma et see ohustaks 2021. aastaks hea keemilise seisundi saavutamise üldeesmärki.
Üldlevinud ohtlikud ained
Raportöör väljendab heameelt sätete üle ettepanekus, mis võimaldavad liikmesriikidel vähendada veekeskkonnas väga laialdaselt esinevate püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete seire alaseid jõupingutusi ja võimaldavad nende kontsentratsiooni eraldi esitamist, et vältida teiste ainete puhul saavutatavate edusammude varjamist. Tehakse ettepanek täpsustada nende ainete seire minimaalne sagedus.
Jälgimisnimekiri
Raportöör väljendab heameelt jälgimisnimekirja mehhanismi üle, mille kohta komisjon on teinud ettepaneku tõhusa vahendina, mille abil kaotada ebakõla ainete reguleerimise jaoks vajaliku seire vajaduse ja ainete reguleerimise jaoks vajaliku seire vahel. Et toimida nagu plaanitud, peaks jälgimisnimekiri olema kohustuslik, nagu on ettepanekus sätestatud.
Raportöör teeb ettepaneku piirata nimekirja kehtivust nelja aastaga, et vältida, et seirekohustused jäävad kehtima määramata ajaks, eelkõige juhul, kui komisjonile delegeeritud volitused koostada ja ajakohastada nimekirja võetakse tagasi. Soovitatakse uut süsteemi seirejaamade arvu määramiseks, et vähendada tasakaalutust väga erineva pindalaga riikide vahel, ja tehakse ettepanek seiresageduse suurendamiseks, et suurendada andmete statistilist olulisust.
Üldsuse teadlikkus
Nagu eespool nimetatud, on vee keemiline saastus ELi kodanike jaoks peamine keskkonnaalane mure. Raportöör usub, et poliitiline surve, mida avaldab tundlikuks muudetud ja teavitatud avalik arvamus, on ainus viis saavutada edu veepoliitika valdkonnas: meetmeid vee saastuse vastu ei tohiks pidada Brüsselist tulevateks kulukateks kohustusteks, vaid kodanike kollektiivseks huviks.
Seetõttu tehakse ettepanek edendada üldsuse teadlikkust teabe- ja kommunikatsioonitegevuse abil pinnavee saastuse eest kaitsmise meetmete tulemuste ja mõju kohta, luues konkreetsemalt veebisaidid, mis pakuvad juurdepääsu valgala majandamiskavadele, mille on sätestanud liikmesriigid.
* * *
Raportöör on väljendanud heameelt mitme soovituse üle, mille on talle andnud variraportöörid ja kolleegid Euroopa Parlamendis. Et hoida otsustamisprotsess nii läbipaistvana kui vesi, mida me soovime, korraldas ta kaks sidusrühmade kuulamist, et anda selliste organisatsioonide nagu Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC), Euroopa Keskkonnabüroo (EEB), Euroopa Parlamendi poolt nõutud ettevalmistav tegevus (EPPA), Euroopa Rahvuslike Veevarustuse ja Kanalisatsiooniala Liitude Assotsiatsioon (EUREAU), Greenpeace, Novartis, SustainPharma ja Maailma Looduse Fond (WWF) esindajatele võimalus väljendada oma muresid. Üksikuid kohtumisi korraldati katusorganisatsioonidega, nagu CEFIC, VCI, WKÖ, ja liikmesriikide delegatsioonide esindajatega. Lisaks tunnustab ta kohtumisi nõukogu eesistujariikide Taani ja Küprosega. Ainuüksi raportöör vastutab ettepanekute eest, mille ta on otsustanud lisada oma raporti projekti.
MENETLUS
Pealkiri | Veepoliitika valdkonna prioriteetsed ained | |||
Viited | COM(2011)0876 – C7-0026/2012 – 2011/0429(COD) | |||
EP-le esitamise kuupäev | 12.12.2011 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ENVI 14.2.2012 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | ITRE 14.2.2012 | AGRI 14.2.2012 | PECH 14.2.2012 |
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev | ITRE 27.2.2012 | AGRI 21.6.2012 | PECH 29.2.2012 |
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Richard Seeber 13.3.2012 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 6.9.2012 | 5.11.2012 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 28.11.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 46 7 6 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Sergio Berlato, Lajos Bokros, Nessa Childers, Yves Cochet, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Carl Schlyter, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Thomas Ulmer, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Nikos Chrysogelos, Vicky Ford, Julie Girling, Georgios Koumoutsakos, Judith A. Merkies, Miroslav Mikolášik, Britta Reimers, Birgit Schnieber-Jastram, Alda Sousa, Rebecca Taylor, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Andrea Zanoni | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Emma McClarkin | |||
Esitamise kuupäev | 4.12.2012 | |||