Istungidokument

 

A7-0405/2012

10.12.2012

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

( COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD) )

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Doris Pack

 

PR_COD_1amCom

 

 

Kasutatud tähised

  *  nõuandemenetlus  

  ***  nõusolekumenetlus

  ***I  seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

  ***II  seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III  seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

 

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

 

 

 

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

SELETUSKIRI  111

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS  115

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS  130

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS  142

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS  191

MENETLUS  224

 

 

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

( COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0788 ),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0436/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2012. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 4. mai 2012. aasta arvamust[2],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi ( A7-0405/2012 ),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

 

 

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse

millega kehtestatakse

liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

liidu noorsoo-, haridus- ja koolitus- ning spordiprogramm „YES Euroopa”

Märkused

Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tuleb vastavad muudatused teha kogu tekstis.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 2 antakse selged volitused liidu tegevusele, et ergutada noorte osalemist Euroopa demokraatias.

Selgitus

Aluslepingutes tuleb anda kindel alus ka noorsoopoliitika reguleerimisele. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 165 antakse liidule volitused kindla noorteprogrammi kehtestamiseks ja tegevuse ergutamiseks, mis toetab noorte autonoomiat ja ühiskonnas osalemist.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Erasmuse nime laialdane tuntus liikmesriikides ja programmis osalevate kolmandate riikide üldsuse seas kui sünonüüm ELi õppimisega seotud liikuvusest nõuab, et programmi kaasatud põhilised haridussektorid seda nime laialdasemat kasutaksid.

(3) Nimetused nagu Comenius, Erasmus, Leonardo da Vinci ja Grundtvig on üldsuse seas nii laialdaselt tuntud ELi õpirände ja koostöö sünonüümina, et neid nimetusi tuleks kasutada ka uues programmis.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Uues programm tuleks keskenduda tõkete vähendamisele rahastamisele juurdepääsul ja halduskavade lihtsustamisele kogu struktuuri ulatuses. Järjepidev keskendumine halduskulude vähendamisele ning programmi korralduse ja halduse lihtsustamisele on oluline programmi edu tagamiseks.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Üldsusega konsulteerimine liidu strateegiliste valikute kohta uue liidu pädevuse rakendamiseks spordivaldkonnas ja spordi ettevalmistavate meetmete hindamisaruande tulemused andsid kasulikku teavet liidu prioriteetsete meetmete kohta ning näitasid kujukalt lisaväärtust, mida liit saab nende meetmete toetamisel luua, mis on suunatud kogemuste ja teadmiste loomisele, jagamisele ning levitamisele eri sporti käsitlevate küsimuste puhul Euroopa tasandil.

(4) Üldsusega konsulteerimine liidu strateegiliste valikute kohta uue liidu pädevuse rakendamiseks spordivaldkonnas ja spordi ettevalmistavate meetmete hindamisaruande tulemused andsid kasulikku teavet liidu prioriteetsete meetmete kohta ning näitasid kujukalt lisaväärtust, mida liit saab nende meetmete toetamisel luua, mis on suunatud kogemuste ja teadmiste loomisele, jagamisele ning levitamisele eri sporti käsitlevate küsimuste puhul Euroopa tasandil, eeldusel et need keskenduvad eeskätt rohujuure tasandile.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Euroopa aruka, jätkusuutiku ja kaasava majanduskasvu strateegias (Euroopa 2020) määratakse kindlaks liidu kasvustrateegia saabuvaks aastakümneks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, milleks püstitati viis kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, eelkõige haridusvaldkonnas, et vähendada kooli poolelijätmise määra allapoole 10 % ja jõuda selleni, et 30-34-aastastest omandaks kõrghariduse vähemalt 40 %. See hõlmab ka juhtalgatusi, eelkõige programme „Noored liikumises” ja „Uute töökohtade jaoks uued oskused”.

(5) Euroopa aruka, jätkusuutiku ja kaasava majanduskasvu strateegias (Euroopa 2020) määratakse kindlaks liidu kasvustrateegia saabuvaks aastakümneks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, milleks püstitati viis kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, eelkõige haridusvaldkonnas, et vähendada kooli poolelijätmise määra allapoole 10 % ja jõuda selleni, et 30-34-aastastest omandaks kolmanda tasandi või võrdväärse hariduse vähemalt 40 %. See hõlmab ka juhtalgatusi, eelkõige programme „Noored liikumises”, „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ja „Innovaatiline Liit”1.

 

__________________

 

1 COM(2010)0546 .

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) 12. mail 2009. aastal kutsus Euroopa Liidu Nõukogu üles looma strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), püstitades neli strateegilist eesmärki, et lahendada probleemid, mis takistavad teadmispõhise Euroopa loomist ja elukestva õppe realiseerimist kõikide jaoks.

(6) 12. mail 2009. aastal kutsus Euroopa Liidu Nõukogu üles looma strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), püstitades neli strateegilist eesmärki, et lahendada probleemid, mis takistavad teadmispõhise Euroopa loomist ja elukestva õppe realiseerimist kõikide jaoks. Need eesmärgid saavutatakse vaid siis, kui selleks eraldatakse piisavad rahalised vahendid.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu.

(7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. Programmi rakendamisel on samuti vaja suurendada ebasoodsas olukorras olevate ja kaitsetute rühmade juurdepääsu ning tegelda aktiivselt puudega isikute eriõppevajadustega. Neid püüdlusi tuleb kajastada konkreetsetes järelmeetmetes ja hindamismeetmetes tagamaks, et programmi rakendatakse nimetatud eesmärkidega kooskõlas.

Selgitus

Seda, et meetmed jõuaksid vaeste ja kaitsetuteni, on eriti tähtis tagada arenguriikides võetavate meetmete puhul, kuid see on asjakohane ka Euroopas.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kõrghariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada Liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist ja panustada kolmandate riikide kõrghariduse järjepidevasse arengusse.

(8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kutsehariduse ja -koolituse, kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse ja koolituse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada Liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist ning panustada kõrghariduse ja koolituse järjepidevasse arengusse liiduga seotud ülemeremaades ja -territooriumidel ja kolmandates riikides.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Uuendatud koostööraamistik noorsoo valdkonnas (2010−2018) peaks suhtuma kõigisse noortesse kui ühiskonna ressurssi ja toetama nende õigust osaleda neid puudutavate meetmete väljatöötamises otsustajate, noorte ja noorteorganisatsioonide vahelise pideva struktureeritud dialoogi kaudu.

(9) Uuendatud koostööraamistik noorsoo valdkonnas (2010−2018) toonitab vajadust suhtuda kõigisse noortesse kui ühiskonna ressurssi ja püüab lihtsustada ja suurendada nende osalust neid puudutavate meetmete väljatöötamises otsustajate, noorte ja noorteorganisatsioonide vahelise pideva struktureeritud dialoogi kaudu.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohasele toimimisele. See tähendab ka, et osalejatele tuleks viisad anda ilma viivituseta, et tagada, et ühelgi osalejal ei jääks osaliselt või täielikult õppes, koolituses või vahetuses osalemata ja et vältida liikuvusega seotud meetmete ja projektide tühistamist. Kooskõlas nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/114/EÜ (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil) artikliga 19 innustatakse liikmesriike kehtestama riiki lubamise kiirkorra.

(11) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohasele toimimisele. Et ükski osaleja ei jääks ühestki kavandatud õppe, koolituse või vahetuse osast kõrvale ja et vältida liikuvusega seotud meetmete ja projektide tühistamist, tuleks liikmesriike ergutada viisasid väljastama asjatute viivitusteta ning kehtestama riiki lubamise kiirkorda kooskõlas nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/114/EÜ (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil) artikliga 19.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Et tegeleda paremini noorte tööpuuduse probleemiga Euroopa Liidus, tuleb tähelepanu pöörata rahvusvahelisele koostööle kõrgkoolide ja kutsekoolide vahel eesmärgiga ühtlustada õppekava ja tööturu vajadused, et parandada üliõpilaste tööalast konkurentsivõimet ja arendada ettevõtlusalaseid oskusi.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Euroopa 29 riigi haridusministrite 19. juunil 1999 allakirjutatud Bologna deklaratsioonis kehtestati valitsustevaheline protsess eesmärgiga luua Euroopa kõrghariduse piirkond, mis vajab liidu tasandil toetust.

(13) Euroopa 29 riigi haridusministrite 19. juunil 1999 allakirjutatud Bologna deklaratsioonis kehtestati valitsustevaheline protsess eesmärgiga luua Euroopa kõrghariduse piirkond. Rumeenias Bukarestis 26.–27. aprillil 2012 toimunud Bologna protsessi ministrite 8. konverentsil kirjutas 47 kõrghariduse valdkonnas vastutatavat ministrit alla Bukaresti ministrite kommünikeele, milles nõutakse, et konsolideeritaks Euroopa kõrghariduse piirkond, mis vajab liidu tasandil jätkuvat toetust.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020) määratleti kaugeleulatuv ja globaalne visioon Euroopa kutsehariduse ja koolitusega seotud poliitika kohta ja taotleti liidu haridusprogrammide toetust kokkulepitud prioriteetidele, sealhulgas rahvusvahelisele liikuvusele ja liikmesriikide elluviidavatele reformidele.

(14) Kutsehariduse ja -koolituse otsustav roll mitmete strateegias „Euroopa 2020” püstitatud eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel on leidnud laialdast tunnustamist ning see on kindlaks määratud ka uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020), arvestades eelkõige selle potentsiaali võitluses Euroopa kõrge tööpuudusega, eriti noorte tööpuuduse ja pikaajalise tööpuudusega, elukestva õppe kultuuri edendamisel, sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel ja kodanikuaktiivsuse soodustamisel. Vaja on käsitleda tungivat vajadust tugevdada kutsehariduse ja -koolituse vallas õpilaste riikidevahelist liikuvust, mis hõlmaks praktikante, õpetajaid ja koolitajad, ning edendada kõigil tasanditel koostööd asjaomaste sidusrühmade vaheliste partnerluste abil ning aidata liikmesriike kutseharidus- ja koolitussüsteemide uuendamisel.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Kutsekoolides ja tehnilistes haridusasutustes õppijatele, sealhulgas vahetusõpilastele ja praktikantidele tuleb pakkuda suuremaid võimalusi liikuvuseks. Tuleks võtta vajalikud meetmed, et muuta liikuvus atraktiivseks ja kättesaadavaks, eelkõige VKEde ja käsitöösektori kutsealaselt koolitatud töötajate jaoks.

Selgitus

Brugge kommünikees täpsustatakse, et üks peamisi tulevikuga seotud proovikive seisneb õppimisega seotud riikidevahelise liikuvuse mõistlikus suurendamises hariduse ja kutseõppe raamistikus. Praktikantide liikuvuse puhul on väga oluline omada vahendusasutusi, et toetada ja lihtsustada VKEde kui selliste organisatsioonide osalemist, mis saadavad välja või võtavad vastu liikuvuses olevaid noori.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Vaja on suurendada Euroopa koolide vahelise koostöö intensiivsust ja mahtu, samuti koolide personali ja õppurite liikuvust, et viia ellu 21. sajandi koole käsitlevas Euroopa koostöökavas sedastatud prioriteedid, nimelt parandada liidus koolihariduse kvaliteeti pädevuste arendamise valdkonnas ning suurendada võrdsust ja kaasatust koolisüsteemides ja -asutustes ning samuti tugevdada õpetajakutset ja koolide juhtimist. Selles valguses tuleb pidada eriti tähtsaks strateegilisi sihte kooli poolelijätmise vähendamiseks, parandada põhioskuste taset, väikelaste haridust ja hoidu, samuti sihte, mis kinnistavad kooliõpetajate ja -juhtide erialast pädevust, ning parandada ka sisserändaja taustaga ja sotsiaal-majanduslikult halvas olukorras laste haridusvõimalusi.

(15) Vaja on suurendada Euroopa koolide vahelise koostöö intensiivsust ja mahtu, samuti koolide personali ja õppurite liikuvust, et viia ellu 21. sajandi koole käsitlevas Euroopa koostöökavas sedastatud prioriteedid, nimelt parandada liidus koolihariduse kvaliteeti pädevuste arendamise valdkonnas ning suurendada võrdsust ja kaasatust koolisüsteemides ja -asutustes ning samuti tugevdada ja toetada õpetajakutset ja koolide juhtimist. Selles valguses tuleb esmatähtsale kohale seada strateegilisi sihte kooli poolelijätmise vähendamiseks, parandada põhioskuste taset, väikelaste haridust ja hoidu, sihte, mis kinnistavad kooliõpetajate ja -juhtide erialast pädevust, ning parandada ka sisserändaja taustaga ja sotsiaal-majanduslikult halvas olukorras laste haridusvõimalusi.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Programmis tuleks pöörata erilist tähelepanu hariduse ja koolitusega seotud poliitika territoriaalsele mõõtmele ning eelkõige suurenevale ebavõrdsusele haridusele juurdepääsul riiklikul ja kohalikul tasandil.

Selgitus

Probleemid, nagu kooli poolelijätmine, noorte väljajätmine, madal haridustase ja halb juurdepääs hariduse infrastruktuurile, on tüüpilised probleemid linnapiirkondades. Olenemata linna jõukusest kipuvad need probleemid kontsentreeruma teatavatesse piirkondadesse ja nimelt sotsiaalmajanduslikult halvemas olukorras olevatesse piirkondadesse. Nende probleemide lahendamises mängivad kohalikud haldusasutused võtmerolli meetmete koordineerimisel ja suunamisel. Kogemused nende probleemide lahendamisel on väga olulised, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid.

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Nõukogu […] resolutsioonis sisalduva uuendatud täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava eesmärk on võimaldada kõikidel täiskasvanutel täiendada ja tõhustada oma oskusi ja pädevusi kogu eluea jooksul, pöörates erilist tähelepanu paljude väheste oskustega eurooplastele, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk.

(16) Nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsioonis1 sisalduvas uuendatud täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskavas rõhutatakse vajadust suurendada osalust täiskasvanuõppes, võttes arvesse Euroopa rahvastiku vananemist, mis muudab täiskasvanute jaoks möödapääsmatuks oma isiklike ja kutsealaste oskuste ja pädevuste korrapärase uuendamise pärast alushariduse ja -koolituse omandamist, ning tunnustades ka täiskasvanuõppe rolli kodanikuaktiivsuse edendamisel. Võttes arvesse strateegias „Euroopa 2020” toodud tööpuuduse ja vaesuse vähendamise eesmärke, pööratakse täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskavas erilist tähelepanu vajadusele suurendada väheste oskustega ja madala kvalifikatsiooniga eurooplaste osalust täiskasvanuõppes.

 

______________

 

1 ELT C 372, 20.12.2011, lk 1.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastast 2012 saadud kogemused, Euroopa Komisjoni demograafilised aruanded ja eakate inimeste valmisolek teha vabatahtlikku tööd näitavad, kui oluline on elukestev õpe, põlvkondadevaheline dialoog, liikuvus ja ühiskonnaelus osalemine ka pärast tööelust eemaldumist. Eakad inimesed on ühiskondliku tegevuse ja ühiskonnapoliitilise hariduse alustala Euroopas. Seda peab programm vastava prioriteetide seadmisega hariduse ja koolituse valdkonnas kohaselt arvesse võtma.

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel liidus ja osalevates kolmandates riikides.

(17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, Euroopa kodanikuühiskonna elukestva õppe platvormi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel ka liiduga seotud ülemeremaades ja -territooriumidel.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Tugevdada tuleb koostööd programmi ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas, eriti Euroopa Nõukoguga.

(18) Tugevdada tuleb koostööd programmi ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas, eriti Euroopa Nõukoguga, ning kootööd programmide raames Euroopa naabruspoliitika riikidega.

 

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Programm peaks kaasa aitama Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas, selle raames tuleks eelkõige toetada asutusi, millel on euroopalik juhtimisstruktuur, mis käsitlevad mõnda liidu jaoks olulist valdkonda, on mittetulundusühingud ja mille antud akadeemilisi kraade tunnustatakse.

(19) Et kaasa aidata Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas ning rahuldada suurenevat vajadust Euroopa integratsiooniprotsessi ja selle arengut käsitlevate teadmiste ja dialoogi järele, on tähtis edendada õpetamise, uurimistöö ja selles valdkonnas peetava mõttevahetuse kvaliteeti, toetades Euroopa integratsiooniprotsessi teemalisele uurimistööle spetsialiseerunud kõrgkoole ning hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsevaid Euroopa ühendusi Jean Monnet’ meetmete abil.

Selgitus

Välja jäetakse kriteeriumid, mille kohaselt tegevustoetust võivad saada ainult akadeemilised asutused.

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Programmi ja kodanikuühiskonnaorganisatsioonide vahel tuleb tugevdada koostööd haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas riikide ja Euroopa tasandil. On väga tähtis saavutada elukestva õppe strateegiate ja poliitika kujundamisel laiapõhjaline osalus. Huvirühmade mõtete ja murede kõigil tasanditel arvesse võtmisel on kesksel kohal kodanikuühiskond, mis on aluseks liidu ja selle kodanike vahelisele kindlale dialoogile Euroopa elukestva õppe reaalsuseks muutmise nimel.

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatises „Euroopa mõõtme arendamine spordis” tuuakse ära komisjoni ideed liidu meetmetest spordivaldkonnas pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning pakutakse välja ka mitu konkreetset meedet komisjoni ja liikmesriikide jaoks kolmes ulatuslikus valdkonnas: spordi koht ühiskonnas, spordi majanduslik tahk ja spordiga seotud organiseerimistegevus.

(20) Komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatises „Euroopa mõõtme arendamine spordis” tuuakse ära komisjoni ideed liidu meetmetest spordivaldkonnas pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning pakutakse spordi Euroopa identiteedi suurendamiseks välja ka mitu konkreetset meedet komisjoni ja liikmesriikide jaoks kolmes ulatuslikus valdkonnas: spordi koht ühiskonnas, spordi majanduslik tahk ja spordiga seotud organiseerimistegevus.

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) Keskenduda tuleb rohujuure tasandi spordile ja vabatahtlikule tööle spordis, kuna need etendavad olulist rolli sotsiaalse kaasamise, võrdsete võimaluste ja tervist tugevdava füüsilise tegevuse edendamisel.

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus ja liidu meetmete laiendatud vastuvõtmine aitab soodustada mobiilsust kogu Euroopas elukestva õppe eesmärkidel, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustades kutse-eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust. Noortele üliõpilastele (sealhulgas kutseõppe ja -koolituse õpilastele) juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduses; see võib ka aidata muuta rahvusvahelise profiiliga töökohti atraktiivsemaks.

(21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus, võrreldavus ja tunnustamine ning liidu tunnustamismeetmete laiendatud vastuvõtmine aitab kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustab nii elukestva õppe kui kutsekoolituse eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust kogu Euroopas. Üliõpilastele (sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse õpilastele) ja täiskasvanud õppijatele juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale parandab nende tööalast konkurentsivõimet Euroopa majanduses; samuti soodustab see tööjõu liikuvust.

 

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Selleks soovitatakse laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsuse nr 2241/2004/EÜ kohase kvalifikatsiooni ja pädevuse läbipaistvuse ühtse raamistiku (Europass), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse kohase Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse kohase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ning Euroopa kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) kasutamist.

(22) Selleks soovitatakse laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsuse nr 2241/2004/EÜ kohase kvalifikatsiooni ja pädevuse läbipaistvuse ühtse raamistiku (Europass), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovituse1 kohase kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registri (EQAR) ja kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustiku (ENQA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse kohase Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse kohase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ja Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET) ning Euroopa kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) kasutamist.

 

____________

 

1 ELT L 64, 4.3.2006, lk 60.

 

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikkune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas.

(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri ja meedia, tööhõive, tervishoiu, teadusuuringute ja innovatsiooni, ettevõtluse, õiguse, tarbijakaitse, arendustegevuse, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ja välissuhete valdkonnas, ning kooskõlas liidu makropiirkondlike strateegiatega.

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab konkreetsete suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta, mis on realistlikud ja peegeldavad meetme loogikat ning on asjakohased, arvestades eesmärkide ja meetmete hierarhiat.

(25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab konkreetsete, mõõdetavate ning realistlike suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mis peegeldaksid sekkumisloogikat. Euroopa programmide rakendamise tulemused peavad kajastuma üldsuunistena noorsoopoliitika ja noorte Euroopa strateegia arendamisel ning vastupidi.

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) On vaja kehtestada tulemuslikkuse kriteeriumid, mille alusel toimuks eelarveliste vahendite eraldamine liikmesriikide vahel riiklike ametite hallatavate meetmete jaoks.

(27) Tuleb kehtestada tulemuslikkuse kriteeriumid, mille alusel toimuks eelarveliste vahendite eraldamine liikmesriikide vahel riiklike ametite hallatavate meetmete jaoks.

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a) Ülemeremaade ja -territooriumide füüsilised isikud ning pädevad avaliku ja/või erasektori organid ja asutused võivad programmis osaleda vastavalt nõukogu otsusele ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga1.

 

__________________

 

1 COM(2012)0362 .

Selgitus

Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seadsid oma ühisteatises uue vastuse kohta muutuvale naabrusele muu hulgas eesmärgi kaasata naaberriike senisest rohkem liidu liikuvuse ja suutlikkuse tõstmise meetmetesse kõrghariduses ning tulevaste haridusprogrammide käivitamise naaberriikides.

(30) Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seadsid oma ühisteatises uue vastuse kohta muutuvale naabrusele muu hulgas eesmärgi soodustada naaberriikide senisest suuremat osalemist liidu liikuvuse ja suutlikkuse tõstmise meetmetes kõrghariduses ning tulevaste haridusprogrammide käivitamise naaberriikides.

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Euroopa Liidu finantshuvisid peab kaitsma proportsionaalsete meetmetega kogu kulutsükli jooksul, sealhulgas eeskirjade eiramiste ärahoidmise, avastamise ja uurimisega, kaotatud vahendite, ekslikult tasutud või valesti kasutatud summade tagasinõudmise ja vajaduse korral trahvidega. Kuigi liidu välisabi vajab suuremat rahastamist, piirab liidu majandus- ja eelarveolukord selliseks abiks olemasolevaid ressursse. Komisjon peaks seega olemasolevaid ressursse kasutama kõige tõhusamal viisi, eelkõige kasutama võimendustoimega finantsinstrumente.

(31) Euroopa Liidu finantshuvisid peab kaitsma proportsionaalsete meetmetega kogu kulutsükli jooksul, sealhulgas eeskirjade eiramiste ärahoidmise, avastamise ja uurimisega, kaotatud vahendite, ekslikult tasutud või valesti kasutatud summade tagasinõudmise ja vajaduse korral trahvidega. Kuigi liidu välisabi vajab suuremat rahastamist, piirab liidu majandus- ja eelarveolukord selliseks abiks olemasolevaid ressursse. Komisjon peaks seega olemasolevaid ressursse kasutama kõige tõhusamal ja jätkusuutlikumal viisil, eelkõige kasutama võimendustoimega finantsinstrumente.

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a) Halduskoormuse ja halduskulude vähendamine on vältimatu, et kõrvaldada kõigi potentsiaalsete toetusesaajate takistused programmis osalemiseks. Oluline on luua mehhanism toetusesaajate ja neid esindavate ühenduste järjepidevaks kaasamiseks programmi raames kavandatud meetmete rakendamisse ja järelevalvesse.

Selgitus

Koos vajadusega sobituda poliitiliste prioriteetide ja programmidega on oluline kõrvaldada osalemise takistused. Potentsiaalseid kandidaate hirmutavad sageli taotlusmenetlused, samuti ELi projektide haldamisega kaasnev halduskoormus. Oluline on selgitada, et programmi raames tuleb luua tõhusamaid ja kasutajasõbralikumaid taotlusmenetlusi.

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Komisjon rõhutas oma 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” kohustust lihtsustada liidu rahastamist. Ühtse haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi loomine võimaldab oluliselt lihtsustada ja ratsionaliseerida programmi haldamist ja suurendada koostoimet. Rakendamist tuleks veelgi lihtsustada ühekordselt makstava summa, ühikuhinna või ühtse määraga rahastamise kaudu ning toetusesaajatele ja liikmesriikidele esitatavate formaalsete nõuete vähendamisega.

(32) Komisjon rõhutas oma 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” kohustust lihtsustada liidu rahastamist. Ühtse haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi loomine võimaldab oluliselt lihtsustada ja ratsionaliseerida programmi haldamist ja suurendada koostoimet. Rakendamist tuleks veelgi lihtsustada ühekordselt makstava summa, ühikuhinna või ühtse määraga rahastamise kaudu ning toetusesaajatele ja liikmesriikidele esitatavate formaalsete ning bürokraatlike nõuete vähendamisega.

 

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a) Komisjon, kes võtab arvesse eelarvepädevate institutsioonide volitusi iga-aastase eelarvemenetluse raames, peaks esitama kõnealuse programmi kehtimisaega hõlmava eelarveprojekti, mis põhineks artikli 13 kohaselt programmi iga meetme jaoks eraldatud eelarveridadel. See tagab selgema ja läbipaistvama iga-aastase vahendite eraldamise programmi eri komponentidele.

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 b) Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist.

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 c) Tuleb tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.

 

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Et tagada kiire reageerimine muutunud vajadustele programmi kogu kestuse jooksul, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad programmi haldamist riiklike ametite poolt ja programmi kasutatavaid näitajaid. Eriti tähtis on asjaolu, et komisjon korraldab ettevalmistavas etapis asjaomaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(33) Et tagada kiire reageerimine muutunud vajadustele programmi kogu kestuse jooksul, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad programmi haldamist riiklike ametite poolt ja programmi kasutatavaid näitajaid. Eriti tähtis on asjaolu, et komisjon korraldab ettevalmistavas etapis asjaomaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide ja sidusrühmade tasandil. Delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Sellise tõhusa ja kasutajasõbraliku programmi rakendamist, mis on suuteline suurendama selle mõju ühiskonnas, saab ellu viia üksnes toetusesaajate panuse ja nõuannete abil hea juhtimistava raames.

 

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a) Programm peaks hõlmama kolme eri valdkonda ning artikli 30 kohaselt moodustatud komitee peaks tegelema nii horisontaalsete kui ka sektoripõhiste küsimustega. Liikmesriigid peavad tagama, et nad saadavad vastavalt päevakorras esitatud teemadele komiteesse asjakohased esindajad ning komitee esimees peab tagama, et koosoleku päevakordades oleks selgelt ära toodud igal koosolekul arutatav sektor või sektorid ja sektorist sõltuvad teemad. Vajaduse korral tuleks sotsiaalpartnerid vaatlejatena koosolekutele kutsuda.

 

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus ja noored.

3. Programmiga hõlmatakse järgmisi valdkondi:

 

(a) kõikide tasandite haridus ja koolitus elukestva õppe vaatenurgast, kaasa arvatud kooliharidus, kõrgharidus, kutseõpe ja -koolitus ning täiskasvanuharidus;

 

(b) noored, eelkõige seoses mitteformaalse ja informaalse õppimise, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasamise ja vabatahtliku tööga;

 

(c) sport, eelkõige rohujuure tasandi sport.

 

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sellel on rahvusvaheline mõõde, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21, ja sellega toetatakse ka spordivaldkonna meetmeid.

4. Programmil on rahvusvaheline mõõde, mille eesmärk on liidu ja kolmandate riikide koostöö kaudu toetada liidu välistegevust, sealhulgas selle arengueesmärke.

 

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. elukestev õpe – igasugune üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpitegevus kogu eluaja jooksul, mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused isiklikus, kodaniku, ühiskondliku ja/või töösuhetega seotud väljavaadetes. See hõlmab nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamist;

1. elukestev õpe – igasugune üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpitegevus kogu eluaja jooksul, mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused või ühiskonnas osalemise oskus isiklikes, kodaniku, kultuurilistes, ühiskondlike ja/või töösuhetega seotud väljavaadetes. See hõlmab nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamist;

 

 

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. mitteformaalne keskkond – õppeolukord, mida sageli kavandatakse ja organiseeritakse, kuid mis ei ole formaalse haridus- ja koolitussüsteemi osa;

2. mitteformaalne haridus – protsess, mis annab inimestele võimaluse arendada oma väärtusi, oskusi ja pädevusi väljaspool formaalse hariduse raamistikku;

 

 

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. informaalne õppimine – protsess, mis ei ole kunagi organiseeritud, millel puuduvad kindlaksmääratud eesmärgid õpitulemuste osas ja mis ei ole õppija seisukohast kunagi tahtlik;

 

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. struktureeritud dialoog – noorte ja teiste noorsoovaldkonnas asjakohaste osalejate õigeaegne ja tõhus panus noorte elu jaoks olulise poliitika sõnastamisse;

Selgitus

Struktureeritud dialoog noortega on ELi noorsoopoliitika põhiprotsess. Kuna programmi eesmärk on toetada noorte osalemist ja poliitika reformimist, tuleb ettepanekus määratleda struktureeritud dialoog. Mõiste on pärit 29. aprilli 2008. aasta dokumendist EAC/D1/JK/D (2008): „Noortega peetava Euroopa struktureeritud dialoogi uus kontseptsioon”.

 

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. õppimisega seotud liikuvus – füüsiline elamaasumine muusse kui elukohariiki eesmärgiga õppida, omandada töökogemust, teha teaduslikku uurimistööd, osaleda koolitusel või saada muud õpet, sealhulgas praktika ja mitteformaalne õpe, või õpetada või osaleda piiriüleses erialase arendamisega seotud tegevuses. See võib hõlmata ettevalmistavat koolitust sihtriigi keeles. Õppimisega seotud liikuvus hõlmab ka noortevahetust ja piiriülest erialase arendamisega seotud tegevust, kaasates noorsootöötajaid;

3. õpiränne– füüsiline elamaasumine muusse kui elukohariiki eesmärgiga õppida, omandada töökogemust, teha teaduslikku uurimistööd, osaleda koolitusel või saada muud õpet, sealhulgas praktika, õpipoisiõpe, vabatahtlik tegevus, k.a eakate vabatahtlik tegevus, ja mitteformaalne õpe, või õpetada või osaleda piiriüleses erialase arendamisega seotud tegevuses. See võib hõlmata ettevalmistavat koolitust sihtriigi keeles ja jätkutegevust. Õpiränne hõlmab ka noortetegevust, nagu noortevahetus, vabatahtlik tegevus, mitteformaalne ja informaalne õpe, ning erialase koolitusega seotud tegevust, kuhu on kaasatud noorsootöötajad ja nõustajad;

 

 

 

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö – piiriülesed koostööprojektid, millesse on kaasatud organisatsioonid, mis on aktiivsed haridus-, koolitus- ja/või noorsoovaldkonnas ja mis võivad hõlmata teisi organisatsioone.

4. innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö – piiriülesed ja rahvusvahelised koostööprojektid, millesse on kaasatud avalik-õiguslikud ja erasektori organisatsioonid, mis on aktiivsed haridus-, koolitus- ja/või noorsoovaldkonnas ja mis võivad hõlmata teisi organisatsioone, mis vastutavad hariduse ja koolituse eest või on sellega seotud;

 

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordineerimismeetodi abil;

5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist, samuti Euroopa noorsoopoliitika arendamist sidusrühmade suutlikkuse suurendamise ja liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordinatsiooni meetodi, sh noortega peetava struktureeritud dialoogi abil;

 

 

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. virtuaalne liikuvus – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toetatud meetmed, mida korraldatakse institutsioonilisel tasandil ja millega omandatakse või soodustatakse rahvusvahelisi koostöökogemusi õpetamis- ja/või õppimisvaldkonnas;

6. virtuaalne liikuvus – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toetatud meetmed, sealhulgas e-õpe, mida korraldatakse institutsioonilisel tasandil ja millega omandatakse või soodustatakse rahvusvahelisi koostöökogemusi vanusest sõltumatus õpetamis- ja/või õppimisvaldkonnas;

 

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. personal – isikud, kes on kaasatud kas kutsealaselt või vabatahtlikult haridusse, koolitusse või noorte mitteametlikku õppesse. See võib hõlmata õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid;

7. personal – isikud, kes on kaasatud kas kutsealaselt või vabatahtlikult haridusse, koolitusse või noorte mitteformaalsesse õppesse. See võib hõlmata professoreid, õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid;

 

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. noorsootöötaja – mitteametlikus õppes osalev spetsialist või vabatahtlik;

8. noorsootöötaja – mitteformaalses, formaalses või informaalses õppes osalev isik;

 

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos ja mida iseloomustab mitteametlik õppesüsteem;

17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö, noorte koolitus), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos, eelkõige noorteorganisatsioonide kaudu, ja mida iseloomustab mitteformaalne õppesüsteem ning mida rakendatakse Euroopa oskuste passi raames;

 

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 17 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

17 a. vabatahtlik töö – tegevus, sh formaalne, mitteformaalne, informaalne õppimine ning kutseharidus ja -koolitus, mida isik teeb oma vabast tahtest, vabal valikul ja motivatsioonist juhindudes ja mis ei ole seotud rahalise kasu saamisega ja millest on kasu üksikisikutest vabatahtlikele, vabatahtlike ühenduste teenuseid kasutavatele isikutele, kogukondadele ja kogu ühiskonnale; tegevus on tasustamata, kuid võib hõlmata vabatahtliku tegevusega otseselt seotud kulude hüvitamist; seda tegevust tehakse vabatahtlikult ja eeskätt valitsusväliste organisatsioonide raames ning see ei saa seetõttu olla ajendatud materiaalsest või rahalisest kasust; vabatahtlikku tööd ei tohi kasutada palgatöö asendamiseks või korvamiseks;

Selgitus

Määratlus on sama, mida kasutati raportis piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamise ja edendamise kohta ELis ( A7-0166/2012 ).

 

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

18. partnerlus – eri liikmesriikide asustuste või organisatsioonide rühma vaheline kokkuleppe eesmärgiga viia ellu üleeuroopalisi ühismeetmeid haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas või luua asjaomases valdkonnas oma formaalne või mitteformaalne võrgustik. Spordivaldkonnas tähendab lepingut ühe või mitme kolmanda poolega, näiteks elukutseliste spordiorganisatsioonidega või sponsoritega eri liikmesriikides eesmärgiga leida lisaks toetusallikaid, et saavutada programmi soovitud eesmärgid;

18. partnerlus – osalevate riikide asutuste ja/või organisatsioonide rühma kokkulepe eesmärgiga viia ellu üleeuroopalisi ühistegevusi haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas või luua asjaomases valdkonnas oma formaalne või mitteformaalne võrgustik. Spordivaldkonnas tähendab lepingut ühe või mitme kolmanda poolega, näiteks elukutseliste spordiorganisatsioonidega või sponsoritega osalevates riikides eesmärgiga leida lisaks toetusallikaid, et saavutada programmi soovitud eesmärgid; seda võidakse laiendada kolmandate riikide institutsioonidele ja/või organisatsioonidele, et tugevdada partnerluse kvaliteeti;

 

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19. ettevõte − kõik majandustegevusega tegelevad üksused era- või avalikus sektoris sõltumata suurusest, õiguslikust seisundist ja majandussektorist, milles nad tegutsevad, kaasa arvatud sotsiaalmajandus;

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

20. oskused – suutlikkus rakendada ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel teadmisi ning kasutada oskusteavet;

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21. pädevus – tõestatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi ja suhtumist vastutustundlikult ning iseseisvalt õppimises, sotsiaalses ja kutseraamistikus;

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 23

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

23. tulemused– mis tahes andmed ja teave vormist ja laadist sõltumata, kas neid on või ei ole võimalik kaitsta, mis luuakse tegevuse käigus, samuti mis tahes seotud õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26. ELi läbipaistvuse töövahendid – töövahendid, mille abil pooled saavad paremini mõista, hinnata ning vajaduse korral tunnustada õppetulemusi ja kvalifikatsiooni kogu liidus;

26. liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendid – töövahendid, mille abil pooled saavad paremini mõista, hinnata, võrrelda ning vajaduse korral tunnustada õppetulemusi ja kvalifikatsiooni kogu liidus;

Selgitus

Muudatuse abil kohandatakse ELi läbipaistvuse töövahendite mõiste põhjendusega 22, artikliga 9 ja artikliga 10e, kus on nimetatud rida liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendeid.

 

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

27. naaberriigid – Euroopa Parlamendi ja nõukogu X.YY.2012 määruse XX/2012, millega kehtestatakse Euroopa naabrusinstrument, lisas loetletud riigid ja territooriumid: Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldaavia, Maroko, Palestiina Okupeeritud Territoorium, Süüria, Tuneesia ja Ukraina. Lisaks sellele loetakse naaberriigiks noorsoovaldkonnas toetatud meetmete osas ka Venemaad;

27. naaberriigid – Euroopa Parlamendi ja nõukogu X.YY.2012 määruse (EL) nr XX/2012, millega kehtestatakse Euroopa naabrusinstrument, lisas loetletud riigid ja territooriumid: Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Moldaavia, Palestiina Okupeeritud Territoorium, Süüria, Tuneesia, Ukraina ja Valgevene;

 

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 28 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

28 a. rohujuure tasandi sport – organiseeritud sport, mida harrastussportlased harrastavad kohalikul tasandil ning kõigile mõeldud sport.

 

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmiga toetatakse ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, mis loovad potentsiaalset Euroopa lisaväärtust ja aitavad saavutada artiklis 4 osutatud üldeesmärki.

1. Programmiga toetatakse ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, mis loovad potentsiaalset Euroopa lisaväärtust ja aitavad saavutada artiklis 4 esitatud programmi üldeesmärke ning mis väärtustavad ja arendavad eurooplaste jagatud hariduspiirkonda.

 

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmi meetmete ja tegevuste abil loodav Euroopa lisaväärtus tagatakse eelkõige järgmise kaudu:

2. Programmi meetmete ja tegevuste abil loodav Euroopa lisaväärtus tagatakse eelkõige nende meetmete ja tegevuste järgmiste omaduste kaudu:

 

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) meetmete ja tegevuste piiriülene laad, eelkõige piiriülene liikuvus ja koostöö eesmärgiga saavutada pikaajaline mõju;

(a) piiriülene laad, eelkõige seoses liikuvuse ja koostööga eesmärgiga saavutada jätkusuutlik mõju;

 

 

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) nende vastastikkune täiendavus ja koostoime teiste riiklike, rahvusvaheliste ja liidu programmide ja poliitikaga võimaldab mastaabisäästu ja kriitilise massi olemasolu;

(b) vastastikune täiendavus ja koostoime teiste programmide ja poliitikaga kohalikul, piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

 

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) nende panus liidu kvalifikatsiooni tunnustamise vahendite tõhusasse kasutamisse ja läbipaistvusse.

(c) panus liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite tõhusasse ja koordineeritud kasutamisse.

 

 

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi üldeesmärk

Programmi üldeesmärgid

 

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia ning haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistiku (ET2020) eesmärkide ja nendes dokumentides kehtestatud võrdlusnäitajate saavutamisele, Euroopa noorte koostööprogrammi (2010–2018) uuendatud eesmärkide saavutamisele, kolmandate riikide jätkusuutlikule arengule kõrghariduse valdkonnas ja Euroopa spordimõõtme arendamisele.

1. Programm aitab kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

Selgitus

Artikli 4 muudatuste eesmärk on täpsustada komisjoni osutatud strateegiate ja raamistike peamised eesmärgid.

 

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a) strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, eelkõige haridusvaldkonna põhieesmärk vähendada koolist väljalangenute määra alla 10 % ning suurendada kolmanda või võrdväärse haridustaseme lõpetanud 30–34-aastaste õppurite arvu vähemalt 40 %-ni;

 

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b) hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) eesmärgid, sealhulgas vastavad sihttasemed;

 

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c) kolmandate riikide jätkusuutliku arengu eesmärk, eelkõige hariduse, koolituse, noorte ja oskuste arendamise valdkonnas;

 

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d) uuendatud Kopenhaageni protsessi (2010–2020) eesmärgid;

 

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e) täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava eesmärgid;

 

 

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1– punkt f (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f) Euroopa noortevaldkonna koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) üldised eesmärgid; ning

 

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt g (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g) spordis, eelkõige rohujuure tasandi spordis Euroopa mõõtme arendamise eesmärk vastavalt liidu spordialasele töökavale, võttes arvesse spordi lisaväärtust liidu kultuuri- ja ajaloopärandi jaoks.

 

 

 

 

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Eelkõige on eesmärk aidata kaasa järgmiste Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele:

välja jäetud

(a) kooli poolejätjate määra vähendamine;

 

(b) kolmanda haridustaseme lõpetanud 30-34-aastaste õppurite arvu suurendamine.

 

 

Muudatusettepanek    78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Programmiga edendatakse samuti Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa väärtusi.

 

 

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erieesmärgid

Programmi erieesmärgid

Selgitus

Eesmärk on esitada kogu programmi erieesmärgid, enne kui alustada uut peatükki hariduse ja koolituse kohta. Igas peatükis lisatakse sektorite eesmärgid.

 

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks üldeesmärkidele täidab programm haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas järgmisi erieesmärke:

1. Lisaks artiklis 4 nimetatud üldeesmärkidele on programmil järgmised erieesmärgid:

 

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) arendada noorte võtmepädevusi ja oskusi, et saavutada parem vastavus tööturu ja ühiskonna vajadustele, ning soodustada noorte osalemist Euroopa demokraatias, muu hulgas pakkudes noortele, õppijatele, personalile ja noorsootöötajatele suuremaid võimalusi õppimisega seotud liikuvuseks ning parandades haridus-/noorte- ning tööturu vahelist koostööd;

(a) arendada noorte võtmepädevusi ja oskusi, sh pehmeid oskusi, et saavutada parem vastavus tööturu ja ühiskonna vajadustele, tõhustada isiklikku arengut ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja hariduse poolest ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade kaasamist, samuti soodustada noorte osalemist Euroopa demokraatias, muu hulgas pakkudes noortele, õppijatele, personalile ja noorsootöötajatele suuremaid võimalusi õpirändeks ning parandades haridusala, noorte ning töömaailma vahelist koostööd; sellega seoses peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et ka sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad noored saavad programmist kasu;

 

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitajad:

(Seotud näitajad on viidud uude lisasse.)

– osalejate osakaal, kes on parandanud võtmepädevusi ja/või oskusi, mis on vajalikud nende tööalase konkurentsivõime jaoks;

 

– noorte osalejate osakaasl, kes kinnitavad, et on paremini ette valmistatud osalemiseks ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses;

 

 

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) soodustada kvaliteedi tõstmist, tipptasemel innovatsiooni ja rahvusvahelistumist nii haridusasutustes kui ka noortetasandil, tõhustades muu hulgas rahvusvahelist koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajate ning noorteorganisatsioonide ja teiste poolte vahel;

(b) soodustada kvaliteedi tõstmist, tipptasemel innovatsiooni, sotsiaalset kaasatust ning ligipääsu ja rahvusvahelistumist nii haridus- ja koolitusasutuste tasandil kui ka noorsootöös, tõhustades eelkõige rahvusvahelist koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajate või noorteorganisatsioonide ja teiste poolte vahel;

 

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: nende programmis osalenud organisatsioonide osakaal, kes on välja töötanud / vastu võtnud uuenduslikke meetmeid;

(Seotud näitaja on viidud uude lisasse.)

 

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteametlik õpe, moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega;

(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada kohaliku, piirkondliku ja riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteformaalse hariduse moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega, sh halduskoormuse leevendamiseks mõeldud meetmed;

 

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: avatud koordineerimismeetodi tulemusi oma riikliku poliitika kujundamisel kasutanud liikmesriikide arv;

(Seotud näitaja on viidud uude lisasse.)

 

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tõhustada haridus-, koolitus- ja noorte rahvusvahelist tegevust, eelkõige kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide atraktiivsust ja toetades liidu välistegevust, sh arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide koostöö abil ning tõstes sihtotstarbelist suutlikkust kolmandates riikides;

(d) tõhustada hariduse ja koolituse rahvusvahelist mõõdet, eelkõige koostöö abil liidu ja kolmandate riikide institutsioonide vahel kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide ja teadusasutuste atraktiivsust Marie Skłodowska-Curie programmi täiendusena;

 

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: liikuvus- ja koostöötegevuses osalevate kolmandate riikide kõrgkoolide arv;

(Seotud näitaja on viidud uude lisasse.)

 

 

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) toetada liidu välistegevust, sealhulgas arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning liidu ja kolmandate riikide kõrgkoolide vahelise koostöö abil ning vajaduse korral sihipärase suutlikkuse suurendamise abil kolmandates riikides vastavalt eesmärkidele, mis on täpsustatud välisrahastamisvahendites, kust saadakse meetmeteks vahendeid;

 

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt e – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) tõhustada keelte õpetamist ja õpet ning edendada keelelist mitmekesisust;

(e) parandada keelte õpetamist ja õppimist ning edendada kultuuridevahelist teadlikkust ja liidu tohutut keelelist mitmekesisust;

 

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt e – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes on parandanud oma keeleoskust;

(Seotud näitaja on viidud uude lisasse.)

 

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: Jean Monnet’ meetmete kaudu koolituses osalevate õppurite arv.

(Seotud näitaja on viidud uude lisasse.)

 

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1– punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) suurendada rohujuure tasandi spordist osavõtmise võimalusi, toetades mittetulundusühinguid, kes pakuvad sporditegevusi, ja neid, kes organiseerivad mitteärilisi spordiüritusi;

 

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt f b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f b) edendada koostööd eri sektorite vahel, mis on seotud hariduse, koolituse ja noortega.

Selgitus

Muudatusettepanekuga soovitakse laiendada koostööd eri sektorite vahel (sh projektid, mis hõlmavad formaalset ja mitteformaalset haridust) ja teha komisjonile ülesandeks tagada, et need võimalused on olemas kogu programmis.

 

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Programmis pööratakse erilist tähelepanu võrdse juurdepääsu tagamisele kaasavale ja kvaliteetsele haridusele kõigil tasanditel õppurite jaoks, kellel on tõsine terviseprobleem või puue, ja nende jaoks, kellel on sotsiaalselt ebasoodne taust, näiteks romad.

 

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Programmi hindamiseks esitatakse käesoleva määruse I lisas iga erieesmärgi kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad. Need näitajad võidakse programmi kestuse ajal läbi vaadata artikli 28 kohaste delegeeritud õigusaktidega.

 

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 2 (uus) – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II PEATÜKK

 

Haridus ja koolitus

 

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus) – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 a

 

Sektorid ja kaubamärgid

 

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus) – sissejuhatav osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Hariduse ja koolituse valdkonnas toetab programm nii valdkondlikke kui ka horisontaalseid meetmeid järgmistes sektorites, mis on seotud konkreetsete kaubamärkidega:

 

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 (uus) – punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a) koolihariduse programm Comenius;

 

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus) – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b) kõrghariduse programm Erasmus;

 

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 (uus)– punkt c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c) Erasmus Mundus – rahvusvaheline koostöö kõrghariduse valdkonnas;

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga lisatakse programm „Erasmus Mundus” kõrghariduse valdkonnas olulise rahvusvahelise koostöö hulka.

 

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 (uus) – punkt d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d) kutsehariduse ja -koolituse programm Leonardo da Vinci;

 

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus) – punkt e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e) täiskasvanuhariduse programm Grundtvig.

 

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 b (uus) – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 b

 

Erieesmärgid hariduse ja koolituse valdkonnas

Selgitus

Selguse ja läbipaistvuse huvides on oluline esitada tekstis hariduse valdkonna erieesmärgid.

 

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 b (uus) – sissejuhatav osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kooskõlas artiklitega 4 ja 5 täidab programm järgmisi eesmärke hariduse ja koolituse valdkonnas:

 

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 b (uus) – punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a) Comeniuse (koolihariduse) valdkonnas on programmi eesmärk parandada koolihariduse kvaliteeti, eelkõige motiveerida õpilasi õppima ja omandama õppimisoskusi, edendada õpilaste seas võrdsust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust ning parandada pedagoogilist metoodikat ja koolijuhtimist haridustöötajate suurema õpirände kaudu, tugevdatud partnerluse kaudu koolide vahel ja õpilaste liikuvuse abil koolide partnerluse raames, ning toetada võrgustike loomist ja parimate tavade vahetamist.

 

 

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 b (uus) – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b) Erasmuse (kõrgharidus) ja Erasmus Munduse (rahvusvaheline kõrgharidusega seotud koostöö) valdkonnas on programmi eesmärk tugevdada tipptaset ja kvaliteeti Euroopa kõrgharidusruumis ja selle atraktiivsust ülemaailmses kontekstis suurema läbipaistvuse abil ning tunnustades kõiki kõrghariduskvalifikatsioone, suurendades üliõpilaste ja töötajate õpirännet ning edendades koostööd ja ühise teaduskraadi programmide kvaliteeti osalevate riikide kõrgkoolide vahel, samuti osalevate riikide ja kolmandate riikide kõrgkoolide vahel. Eelkõige suurendab see kõrghariduse panust innovatsiooniprotsessi parema koostöö abil kõrgkoolide ja teadusasutuste, ettevõtete ja kohalike kogukondade vahel;

Selgitus

Programmiga hõlmatud haridussektorite oluliste erinevuste tõttu tuleb eesmärgid esitada sektorite kaupa.

 

 

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 b (uus) – punkt c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c) Leonardo da Vinci (kutseharidus ja -koolitus) valdkonnas on programmi eesmärk toetada noorte tööalast konkurentsivõimet kutsehariduse ja -koolituse õpilaste suurema õpirände abil, sealhulgas karjääri alguses seisvad noored töötud tööotsijad ja personal, edendades kvaliteetset praktikat ja õpipoisiõpet kutsehariduse kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse, võrreldavuse ja tunnustamise abil, sealhulgas need, mis on saadud mitteformaalses ja informaalses õppes. Samuti tugevdab see kutsehariduse ja -koolituse panust innovatsiooniprotsessi suurema koostöö abil kolmandate riikide asutustega ning õppimisvõimalusi pakkuvate organisatsioonide, ettevõtete, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste üksustega.

 

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 b (uus) – punkt d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d) Gruntvigi (täiskasvanuharidus) valdkonnas on programmi eesmärk parandada pedagoogilisi meetodeid ja täiskasvanuhariduse organisatsioonide juhtimist ning eelkõige edendada paindlikke haridusteid, täiskasvanute kirjaoskust, täiskasvanute arvutamisoskust ja aktiivset vananemist õpirände edendamise kaudu täiskasvanuhariduse personali puhul ja täiskasvanuharidusega seotud organisatsioonide tõhustatud koostöö kaudu, pöörates erilist tähelepanu vähem soodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade õpivajadustele.

Selgitus

Programmiga hõlmatud haridussektorite oluliste erinevuste tõttu tuleb eesmärgid esitada sektorite kaupa.

 

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmise kolme liiki meetme kaudu:

1. Hariduse ja koolituse valdkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmist kolme liiki meetmete kaudu:

 

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö,

(b) innovatsioonile ja heade tavade vahetamisele suunatud koostöö,

 

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kõik lõikes 1 nimetatud meetmed, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (arengukoostöö rahastamisvahendi määrus))1 ja AKV–ELi partnerluslepingu eesmärkide ja põhimõtetega. Arengukoostöö rahastamisvahendist rahastamise korral tuleb eelkõige järgida OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumeid, nagu on sätestatud arengukoostöö rahastamisvahendi määruse artikli 2 lõikes 2.

 

____________________

 

1 ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

 

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Artikli 6 lõikes 1 määratletud meetmed hõlmavad kas valdkondadevahelisi projekte, lähendades omavahel erinevaid haridus- ja koolitussektoreid, või valdkonnapõhiseid projekte, mis käsitlevad ühte konkreetse kaubamärgiga seotud sektorit.

 

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Inimeste õppimisega seotud meetmega toetatakse:

1. Indiviidide õpirändega seotud meetmega toetatakse artiklis 18 osutatud osalevate riikide järgmisi tegevusi:

Selgitus

Läbipaistvuse huvides on oluline esitada meetmed tekstis sektorite kaupa.

 

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kõrghariduse ja kutsekoolituse üliõpilaste ning mitteametlikku tegevusse kaasatud noorte piiriülest liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mida mainitakse artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õppena partnerasutuses, töökogemuse omandamisel välismaal või noortetegevuses osalemisena, eelkõige vabatahtliku osalemise teel. Liikuvust magistrikraadi omandamiseks toetatakse üliõpilaslaenu rahastu abil, millele viidatakse artikli 14 lõikes 3;

(a) üliõpilaste (sh doktorantide) liikuvust välisriigis Erasmuse kaubamärgi all õppimise või praktika vormis, sh assistendina töötamine; praktikat ja assistendina töötamist võib laiendada hiljutistele lõpetajatele kuni 12 kuuks pärast kooli lõpetamist. Liikuvus võib hõlmata õppurite vabatahtlikku teabe levitamist;

 

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)Personali liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mis on loetletud artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õpetamise vormis või välismaal kutsealastest arengumeetmetest osavõtu vormis.

(b) liikuvust magistrikraadi omandamiseks toetatakse Euroopa üliõpilaslaenu tagamise rahastu abil, millele osutatakse artikli 14 lõikes 3;

 

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) kutsehariduse ja -koolituse õpilaste ning õpipoiste liikuvust välisriigis Leonardo da Vinci kaubamärgi all õppimise või praktika vormis, sh assistendina töötamine, või õpipoisiõppe vormis; praktikat, assistendina töötamist ja õpipoisiõpet võib laiendada hiljutistele lõpetajatele kuni 12 kuuks pärast kooli lõpetamist.

 

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b) personali liikuvust koolihariduse (Comenius), kõrghariduse (Erasmus), kutsehariduse ja -koolituse (Leonardo da Vinci) ning täiskasvanuõppe (Grundtvig) valdkonnas. Liikuvus võib toimuda välismaal õpetamise vormis, sh assistendina töötamine, või erialasest arengutegevusest osavõtu vormis.

 

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. See meede toetab ka üliõpilaste, noorte ja personali piiriülest liikuvust kolmandatesse riikidesse ja riikidest selles osas, mis käsitleb kõrgharidust, sealhulgas liikuvust tipptasemel kraadide või projektikonkursside või kahe- või mitmekordsete kraadide alusel ning noortesektoris, samuti mitteformaalset õpet.

2. See meede toetab ka kõrghariduse üliõpilaste ja personali liikuvust kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest, sealhulgas liikuvust tipptasemel kraadide või kahe- või mitmekordsete kraadide alusel, või ühiseid projektikonkursse kaubamärgi Erasmus Mundus all.

 

 

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö meetmega toetatakse:

1. Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostööd kohaldatakse programmidele Comenius, Erasmus, Leonardo da Vinci ja Grundtvig kas valdkondadevahelisest perspektiivist või asjaomases sektoris ning see toimub järgmises vormis:

Selgitus

Läbipaistvuse huvides on oluline esitada meetmed tekstis sektorite kaupa.

 

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) teadmusühendusi kõrgkoolide vahel, loomingulisust, innovatsiooni ning ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel, pakkudes asjakohaseid õppimisvõimalusi, sealhulgas töötades välja uued õppekavade kvalifikatsioonid;

(a) hariduses, koolituses või oskuste arendamises osalevate organisatsioonide ja/või institutsioonide või muude asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite strateegilisi partnerlusi, mille eesmärk on arendada ja rakendada ühisalgatusi ning edendada vastastikust õpet ja kogemuste vahetust;

Selgitus

Kui see on asjakohane, tuleks sotsiaalpartnerid partnerlustegevusse kaasata.

 

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a – lõik 2 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Strateegiline partnerlus võib hõlmata õpilaste ja nende õpetajate ühiseid õppeprojekte klassi- ja õpilasvahetuse vormis, sealhulgas pikaajaline liikuvus, mille eesmärk on tugevdada keeleoskust, kodanikuaktiivsust ja kultuuridevahelist teadlikkust või parimate haridustavade väljatöötamist ja levitamist. Strateegiline partnerlus kõrghariduse valdkonnas võib hõlmata intensiivprogramme valdkondadevahelise koostöö ning üliõpilaste ja õpetajate vahelise teadmiste vahetuse edendamiseks;

 

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a – lõik 3 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu sektoriülestele meetmetele ja projektidele erinevate haridusvaldkondade ja noorte vahel;

 

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) piiriülene partnerlus ettevõtete ja haridusasutuste vahel järgmises vormis:

(b) piiriülene partnerlus tööturu ning haridus- ja koolitusasutuste vahel järgmises vormis:

 

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– teadmusühendused kõrgkoolide ja loomingulisust, innovatsiooni ja ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide väljatöötamine;

– teadmusühendused eelkõige kõrgkoolide ja tööturu vahel, mis edendavad loomingulisust, innovatsiooni, kogemuspõhist haridust ja ettevõtlust asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide ja koolitusmeetodite väljatöötamine;

 

 

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– sektoripõhised teadmusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendavate ettevõtete vahel, luues uusi sektoripõhiseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse viise ning rakendades liidu laialt tunnustatud vahendeid praktikas;

– valdkondlikud oskusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendava töömaailma vahel, luues uusi sektoripõhiseid või valdkonnaüleseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke õpetamise ja koolituse viise, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine, ning rakendades liidu läbipaistvuse ja tunnustamise vahendeid praktikas vastavalt poliitilisele sisekorrale;

 

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) partnerlused hariduse mis tahes osa eest vastutavate piirkondlike ja kohalike asutuste vahel, et edendada piirkondadevahelist koostööd, sealhulgas piiriülene piirkondlik koostöö;

 

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) IT-tugisüsteemid, sealhulgas e-Twinning, mis hõlmavad haridusvaldkonda ja võimaldavad noorte juhendamist ning mis soodustavad virtuaalset liikuvust, parimate tavade vahetamist ja juurdepääsu avamist naaberriikidest pärit osalejatele.

(c) IT-tugisüsteemid, sealhulgas eelkõige e-mestimine, mis hõlmavad kõiki haridus- ja koolitusvaldkondi, võimaldavad vastastikust õppimist ning soodustavad õpirände täiendamiseks virtuaalset liikuvust ja parimate tavade vahetamist ning juurdepääsu avamist naaberriikidest pärit osalejatele.

 

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 ja lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, sealhulgas noorsoovaldkonnas, muu hulgas noorte juhendamine ja ühised haridusprojektid, millega edendatakse piirkondlikku koostööd, eriti naaberriikidega.

2. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide kõrghariduse (Erasmus Mundus) ning kutsehariduse ja -koolituse valdkonna asutuste partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, muu hulgas vastastikune õpe ja ühised haridusprojektid, millega edendatakse piirkondlikku koostööd, eriti naaberriikidega, ning aitab kaasa kutseõppeasutustes õppivate noorte praktikakohtade kvalitatiivsele ja kvantitatiivsele arengule.

 

Meetmed, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, aitavad kaasa partnerriikide jätkusuutlikule arengule ning põhinevad riiklikel ja piirkondlikel arengustrateegiatel ja on nendega kohandatud.

 

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Poliitikavaldkonna reformi toetamine hõlmab liidu tasandil algatatud tegevusi, mis on seotud järgmisega:

1. Haridus- ja koolituspoliitika reformi toetamine hõlmab muu hulgas liidu tasandil algatatud tegevusi, mis on seotud järgmisega:

 

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) liidu poliitilise programmi elluviimine haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas (avatud koordineerimismeetod), Bologna ja Kopenhaageni protsessid ning noortega toimuv dialoog;

a) liidu poliitilise programmi elluviimine hariduse ja koolituse valdkonnas avatud koordinatsiooni meetodi abil ning Bologna ja Kopenhaageni protsessid, eelkõige ekspertide ja organisatsioonide temaatilised võrgustikud, mille eesmärk on levitada asjaomaseid häid tavasid ning uuendusi kõigis haridussektorites;

 

 

 

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) liidu läbipaistvuse töövahendite rakendamine, eriti Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteem (ECTS), kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), toetus üleeuroopalistele võrkudele;

b) liidu tunnustamise ja läbipaistvuse töövahendite rakendamine osalevates riikides, eriti Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteem (ECTS), kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), Euroopa Kõrghariduse Kvaliteedi Tagamise Assotsiatsioon (ENQA), noortepass (Youthpass), ning toetus üleeuroopalistele võrkudele;

 

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa poolte vahel haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas;

c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa poolte vahel haridus- ja koolitusvaldkonnas tänu konkreetsele ja jätkusuutlikule haldus- ja rahalisele toetusele selles valdkonnas aktiivselt tegutsevatele Euroopa organisatsioonidele;

Selgitus

Enamik hariduse ja koolituse valdkonna aktiivseid organisatsioone on mures, et selles valdkonnas puudub struktuurne dialoog, mis võiks koostööd sellel alal edasi arendada. Pealegi vajab tõeline kodanikudialoog kodanikuühiskonnaga sellist jätkusuutlikku toetust ning Euroopa võrgustikud on oma ELile antavat lisandväärtust ja mõju aastate jooksul tõestanud.

 

 

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) konkreetse ja jätkusuutliku toetuse andmine tegevustoetuste abil Euroopa kodanikuühiskonna ühendustele, kes tegutsevad hariduse ja koolituse, elukestva õppe ja noorsoo valdkonnas;

 

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) Euroopa noortefoorum, akadeemilise tunnustamise riiklikud keskused (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustikud, samuti eTwinningi riiklikud toetuskeskused, Europassi riiklikud keskused ja riiklikud teabeasutused naaberriikides ja liituvates riikides, kandidaatriikides ning programmis täies ulatuses mitteosalevates potentsiaalsetes kandidaatriikides.

d) akadeemilise tunnustamise riiklikud keskused (NARIC), Eurydice`i ja Euroguidance’i võrgustikud, samuti eTwinningi riiklikud toetuskeskused, Europassi riiklikud keskused ja riiklikud teabeasutused eelkõige naaberriikides ja liituvates riikides, kandidaatriikides ning programmis täies ulatuses mitteosalevates potentsiaalsetes kandidaatriikides.

Selgitus

Noorsooteemasid käsitletakse uues peatükis „Noored”.

 

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Euroopa lõimumise valdkonnas aktiivselt tegutsevate akadeemiliste asutuste või ühenduste toetamine ja Jean Monnet’ tipptaseme tunnistuse toetamine;

(b) (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Eesmärk on laiendada käesoleva artikliga toetatavat Euroopa lõimumise alast tegevust.

 

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) järgmiste Euroopa huvides tegutsevate akadeemiliste asutuste toetamine:

(c) järgmiste Euroopa huvides tegutsevate asutuste toetamine:

 

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a) Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA) Maastrichtis;

 

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii b) Euroopa Õigusakadeemia Trieris;

 

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii c) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Odenses;

 

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii d) Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus (CIFE) Nices;

 

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 2 a (uus) – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II a peatükk

 

Noored

Selgitus

Läbipaistvuse, nähtavuse ja järjepidevuse huvides on hädavajalik lisada eraldi peatükk noorte kohta.

 

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus) – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Erieesmärgid

Selgitus

Noortesektoril peavad olema erieesmärgid, mis on konkreetsed, tõhusad ja haridussektorite erieesmärkidest sõltumatud.

 

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – sissejuhatav osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Vastavalt artiklitele 4 ja 5 ning eelkõige vastavalt Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) eesmärkidele peaksid programmil olema noorsoovaldkonnas järgmised konkreetsed eesmärgid:

 

 

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a) edendada liikuvuse, kultuuridevahelise dialoogi ja vahetuse kaudu nii osalevates riikides kui ka osalevate riikide ja kolmandate riikide vahel noorte, eelkõige väiksemate võimalustega noorte seas kultuuridevahelist õppimist, vastastikust mõistmist, sotsiaalset kaasamist, solidaarsust, kodanikuaktiivsust, sallivust ja teadlikkust Euroopa Liidust;

 

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b) tõhustada noortevaldkonna meetmete rahvusvahelist mõõdet vastastikuses täiendavuses liidu välistegevusega, eelkõige liidu sidusrühmade, kolmandate riikide sidusrühmade ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostöö edendamise kaudu.

 

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus) – punkt c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c) arendada noorte tugistruktuure ning tugevdada sihipärase suutlikkuse suurendamise kaudu noorsootöötajate ja -organisatsioonide rolli kolmandates riikides;

 

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – punkt d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d) edendada noorsootöö arengut, eelkõige tugevdades Euroopa koostööd ja võrgustikke noorteorganisatsioonide ja/või muude asjakohaste sidusrühmade vahel ning koolitades noorsootöötajaid;

 

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – punkt e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e) täiendada noortepoliitika reformimist kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning teadmistel ja tõenditel põhineva noortepoliitika väljatöötamist heade tavade levitamise ja vahetamise kaudu;

 

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – punkt f (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f) hõlbustada noorte mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamist, saavutades selle eelkõige Euroopa Liidu läbipaistvuse ja tunnustamisvahendite parema kasutamise abil;

 

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 b (uus) – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 b

 

Programmi meetmed

 

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 b (uus) – lõige 1 (uus) – sissejuhatav osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Noortevaldkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmiste kolme liiki meetmete kaudu:

Selgitus

Et säilitada programmisisest koostoimet võimaldav kooskõlastatud lähenemine, järgib noortepeatükk hariduse ja koolituse peatüki struktuuri, mis rajaneb kolmel põhimeetmel.

 

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 b (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a) Õppimisega seotud liikuvus: noorte liikuvus

 

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 b (uus) – lõige 1 (uus) – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b) Koostöö innovatsiooni ja heade tavade nimel: noorte koostöö

 

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 b (uus) – lõige 1 (uus) – punkt c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

(c) Poliitikavaldkonna reformi toetamine: noored otsustavad

 

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 c (uus) – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 c

 

Õppimisega seotud liikuvus: noorte liikuvus

 

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – sissejuhatav osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1. Õpiränne noorsoovaldkonnas hõlmab järgmist:

 

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – sissejuhatav osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a) mitteformaalses või informaalses hariduses ja õppes osalevate noorte liikuvus osalevate riikide vahel, sealhulgas eelkõige:

Selgitus

Oluline on noortepeatüki raamesse kuuluvad meetmed üksikasjalikumalt lahti kirjutada.

 

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt i (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i) noortevahetus, sealhulgas lähetus- ja vastuvõtutegevus, ettevalmistav ja järeltegevus;

 

 

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt ii (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii) eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse kaudu tehtav vabatahtlik töö, mis hõlmab lähetus- ja vastuvõtutegevust, ettevalmistavat ja järeltegevust ning kehtivatel liikuvuse eeskirjadel põhinevat uuenduslikku tegevust; see võib ka hõlmata vabatahtlikku osalemist noorte omavahelises teabevahetuses liikuvusvõimaluste kohta;

 

 

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b) noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvus. Selline liikuvus võib võtta koolitus- ja võrgustikumeetmete kuju;

 

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 c (uus) – lõige 2 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. Kõnealuse meetmega toetatakse ka noorte noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest.

 

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 d (uus) – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 d

 

Koostöö innovatsiooni ja heade tavade nimel: noorte koostöö

 

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – sissejuhatav osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1. Koostöö innovatsiooni ja heade tavade nimel noorsoovaldkonnas hõlmab järgmist:

Selgitus

Oluline on noortepeatüki raamesse kuuluvad meetmed üksikasjalikumalt lahti kirjutada.

 

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a) strateegiline partnerlus noorsootöös osalevate organisatsioonide vahel, eesmärgiga arendada ja rakendada ühisalgatusi ning edendada üksteiselt õppimist ning kogemuste ja oskusteabe vahetamist, sealhulgas eelkõige:

 

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt i (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i) partnerlused artikli 10 c kohase liikuvuse toetamiseks;

 

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt ii (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii) noorsooalgatused ja kodanikuprojektid kodanikuaktiivsuse, demokraatlikus elus osalemise ja ettevõtluse arendamiseks;

 

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt iii (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii) projektid, mille eesmärk on edendada noorsootööd vastastikuse õppe eri vormide ning kvaliteedijuhtimise ja uudsete lähenemisviiside kasutuselevõtu, rakendamise ja edendamise kaudu, sh piirialade koostöö (nn Regio partnerlused);

 

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt iv (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv) sotsiaalse innovatsiooni projektid;

 

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b) IT-tugisüsteemid, mis võimaldavad vastastikust õpet, teadmistel põhinevat noorsootööd, virtuaalset liikuvust ja parimate tavade vahetamist.

 

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 d (uus) – lõige 2 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. Lisaks sellele toetatakse meetmega ka eelkõige vastastikuse õppe eri vormide kaudu arengut, suutlikkuse suurendamist, piirkondlikku koostööd ja teadmiste vahetust partnerluste kaudu liidu ja kolmandate riikide, eriti naaberriikide vahel.

Selgitus

Käesoleva programmi raames nähakse rahvusvaheline koostöö ette ka noorteprogrammis.

 

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 e (uus) – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 e

 

Poliitikavaldkonna reformi toetamine: noored otsustavad

 

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – sissejuhatav osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1. Poliitikavaldkonna reformi toetamine noorsoovaldkonnas hõlmab liidu tasandil algatatud meetmeid seoses järgmisega:

 

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a) liidu poliitilise tegevuskava elluviimine noorsoovaldkonnas, kasutades avatud koordineerimismeetodit;

 

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b) liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite, eelkõige Youthpassi rakendamine osalevates riikides;

 

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – punkt c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c) poliitikadialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega ning struktureeritud dialoog noortega;

 

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – punkt d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d) Euroopa koolitus- ja koostööstrateegia väljatöötamine, et toetada noorsootöötajate suutlikkuse suurendamist;

Selgitus

Noorsootöötajate toetamine väljaõppe ja koostöö kaudu võiks olla vajalikuks võimenduseks, et jõuda veelgi enamate Euroopa noorteni.

 

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – punkt e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e) Euroopa noortefoorum ja Euroopa noorte vabaühendused, kogu liitu hõlmavad võrgustikud, eelkõige noorsootöö arengu uurimiskeskused, ning Eurodeski võrgustik.

Selgitus

Noortesektori järjepidevuse huvides on otsustavalt tähtis, et noorte vabaühendused saaksid ka tulevikus oma valdkonnas tegevustoetusi.

 

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 e (uus) – lõige 2 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. Meetmega toetatakse ühtlasi poliitilist dialoogi kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

 

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kooskõlas üldeesmärgiga proovitakse programmiga saavutada järgmised erieesmärgid spordivaldkonnas:

1. Lisaks eesmärkidele, mis on esitatud artiklites 4 ja 5, keskendub programm peamiselt rohujuure tasandi spordile ning sellega püütakse saavutada järgmised erieesmärgid spordivaldkonnas:

 

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) lahendada piiriülesed sporti ähvardavad ohud, nagu doping, tulemustes kokkuleppimine, vägivald, rassism ja sallimatus;

(a) lahendada piiriülesed spordi ühtsust, sealhulgas rohujuure tasandi sporti ähvardavad ohud, nagu doping, tulemustes kokkuleppimine, ning igasugune sallimatus ja diskrimineerimine;

 

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt a – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes kasutavad piiriüleste projektide tulemusi sporti ähvardavate ohtude vastu võitlemiseks;

(Seotud näitaja on viidud uude lisasse.)

 

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt b – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) toetada head juhtimistava spordis ja sportlaste topeltkarjääri;

(b) toetada head juhtimistava spordis ja sportlaste topeltkarjääri, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi ja parimaid tavasid;

 

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt b – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes on kasutanud piiriüleste projektide tulemusi, et parandada head juhtimistava ja topeltkarjääri võimalusi;

(Seotud näitaja on viidud uude lisasse.)

 

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu;

(c) edendada vabatahtlikku tegevust spordis koos sotsiaalse kaasatusega, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise ja kõigile võrdväärse juurdepääsu tagamise kaudu;

 

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja; osalejate osakaal, kes kasutavad piiriüleste projektide tulemusi sotsiaalse kaasatuse, võrdsete võimaluste ja osalusmäärade suurendamiseks.

(Seotud näitaja on viidud uude lisasse.)

 

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) suurendada teadlikkust kehalise tegevuse tähtsusest kõigil haridustasanditel;

 

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Programmi hindamiseks esitatakse käesoleva määruse lisas 1 erieesmärkide kohta mõõdetavad ja asjakohased põhinäitajad. Need näitajad võidakse programmi kestuse ajal läbi vaadata artikli 28 kohaste delegeeritud õigusaktidega.

 

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Spordivaldkonnas täidetakse koostööeesmärke järgmiste piiriüleste meetmete kaudu:

1. Spordivaldkonnas täidetakse koostööeesmärke järgmiste piiriüleste meetmete kaudu, mis peamiselt keskenduvad rohujuure tasandi spordile:

 

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) piiriüleste koostööprojektide toetamine;

(a) piiriüleste ja riikidevaheliste koostööpartnerluste toetamine;

 

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) mitut Euroopa riiki hõlmavate mitteäriliste Euroopa spordisündmuste toetamine;

(b) selliste mitut Euroopa riiki hõlmavate mittekasumlike Euroopa spordisündmuste, sealhulgas rohujuuretasandi spordisündmuste toetamine, mis hõlmavad mitmet osalevat riiki ja aitavad kaasa artiklites 4, 5 ja 11 osutatud eesmärkide saavutamisele;

 

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) toetus Euroopa spordi päevale või nädalale, millega edendatakse harrastus- ja elukutselise spordi sotsiaalset ja kultuurilist rolli ning spordi rahvatervisele kasulikke külgi;

 

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d) vabatahtliku tegevuse ning spordiorganisatsioonide suutlikkuse tõstmise toetamine;

 

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Toetatavad tegevused suurendavad vajaduse korral lisarahastamise mõjujõudu läbi kolmandate pooltega (nt eraettevõtted) sõlmitavate partnerluslepingute.

2. Toetatavad tegevused võivad suurendada vajaduse korral kolmandate poolte (nt eraettevõtted) pakutava lisarahastamise mõjujõudu, mille eeltingimuseks on läbipaistvus.

 

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 17 299 000 000 eurot.

1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 17 299 000 000 eurot, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks suuniseks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni …/… institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti …tähenduses.

Selgitus

Arvude asemel protsentide kasutamine võimaldab säilitada eraldiste omavahelise suhte lõplikus rahastamispaketis sõltumata sellest, millistes summades lõpuks kokku lepitakse. Veelgi enam, haridussektoritele ette nähtud eraldiste määr peab olema osa õiguslikust alusest, kuna selle üle, kellele assigneeringud määratakse, otsustavad eelarvepädevad asutused, kuid iga valdkonna jaoks eraldatavate summade üle otsustavad vastutavad komisjonid.

 

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) 16 741 738 000 eurot haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnale, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1;

a) [83,4%] haridus- ja koolitusvaldkonnale, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1. Sellest summast tehakse peamistele haridussektoritele järgmised minimaalsed suunavad eraldised:

 

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt i (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i) [40 %] kõrgharidusele;

 

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt ii (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii) [22 %] kutseharidusele ja -koolitusele;

 

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt iii (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii) [15% ] kooliharidusele;

 

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt iv (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv) [6 % ] täiskasvanuharidusele.

 

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) [8%] noorsoovaldkonna meetmetele, millele on osutatud artiklis 10b;

Selgitus

Noortesektori sõltumatuse huvides on oluline tagada eraldi rahaeraldised ja eraldi eelarve;

 

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b) [5%] kas haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammide rahastamisele või ühe eelnimetatud valdkonna eelarve suurendamisele, järgides samal ajal nendevahelist üldist tasakaalu;

.

 

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) 318 435 000 eurot Jean Monnet’ meetmetele, nagu on osutatud artiklis 10;

b) [1,8%] Jean Monnet’ meetmetele, nagu on osutatud artiklis 10;

 

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) 238 827 000 eurot spordiga seotud meetmetele, nagu on osutatud III peatükis.

c) [1,8%], kuid vähemalt 238 827 000 eurot] artiklis 12 osutatud sporditegevusele.

 

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjoni hindamisaruande alusel võib seadusandja neid soovituslikke protsendimäärasid programmiperioodi teise poole jaoks muuta.

Selgitus

Arvude asemel protsentide kasutamine võimaldab säilitada eraldiste omavahelise suhte lõplikus rahastamispaketis sõltumata sellest, millistes summades lõpuks kokku lepitakse. Veelgi enam, haridussektoritele ette nähtud eraldiste määr peab olema osa õiguslikust alusest, kuna selle üle, kellele assigneeringud määratakse, otsustavad eelarvepädevad asutused, kuid iga valdkonna jaoks eraldatavate summade üle otsustavad vastutavad komisjonid.

 

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes.

2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 2% kogusummast, mis on eraldatud osalevatele vahenditele (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude, institutsioonide või asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes, pidades kinni osalevate vahendite eesmärkidest, põhimõtetest ja eelistustest.

 

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat, esimene eraldis hõlmab vastavalt nelja esimest aastat ja teine ülejäänud kolme aastat. Kõnealune rahastamine kajastub kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastes sihtprogrammides vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega.

Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat. Kõnealune rahastamine põhineb kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastel sihtprogrammidel vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Rahastamise puhul arengukoostöö rahastamisvahendist täpsustatakse rahastatavate meetmete piirkondlik jaotus ja liik. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele kooskõlas asjaomastes välistegevuse rahastamisvahendites sätestatud menetlustega. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega.

Selgitus

Programmitöö protsess peaks järgima asjaomastes välistegevuse rahastamisvahendites sätestatud korda, et kindlustada riikide omavastutuse vajalik järgimine ning tagada kooskõla üldiste strateegiatega riikide või piirkondade osas. Eraldisi saab kindlaks määrata ainult sellel alusel.

 

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kooskõlas artikli 6 lõikes 1 osutatud kolme meetmeliigi oodatava lisaväärtusega ja kriitilise massi, koondumise, tõhususe ning tulemuslikkuse põhimõtetega eraldatakse artikli 13 lõike 1 punktis a näidatud summa orienteeruvalt järgmiselt:

3. Kooskõlas artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 10 b sätestatud kolme meetmeliigi oodatava Euroopa lisandväärtusega ja kriitilise massi, koondumise, tõhususe ning tulemuslikkuse põhimõtetega eraldatakse artikli 13 lõike 1 punktides a ja aa näidatud summad orienteeruvalt järgmiselt:

 

 

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– [65 %] sellest summast eraldatakse inimeste õppimisega seotud liikuvusele;

– [66 %] sellest summast eraldatakse inimeste õppimisega seotud liikuvusele;

 

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– [26 %] sellest summast eraldatakse innovatsioonikoostööle ja headele tavadele;

– [25 %] sellest summast eraldatakse innovatsioonikoostööle ja headele tavadele;

 

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimeses lõigus ettenähtud soovituslikud protsendimäärad ei piira eelarvepädeva institutsiooni volitusi iga-aastase eelarvemenetluse käigus ja seadusandlik institutsioon saab neid muuta programmiperioodi teisel poolel komisjoni koostatud hindamisaruande alusel.

Selgitus

Kuna kolme tegevussuuna (inimeste õppimisega seotud liikuvus, innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö ning poliitikavaldkonna reformi toetamine) konkreetset arengut ei saa 2020. aastani ette prognoosida, tuleks vahendite eraldamine tegevussuundadele 2017. aastal läbi vaadata.

 

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Programmi rahalised eraldised hõlmavad ka konkreetset ja kestlikku haldustoetust Euroopa organisatsioonidele hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas.

 

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega.

6. Riikliku ameti hallatavad artikli 6 lõikes 1 ja artikli 10 b punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse lähetava ja vastuvõtva liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Äärepoolsemate piirkondade ja ülemeremaade ja -territooriumide üliõpilaste eriti suuri vahemaid võetakse nõuetekohaselt arvesse fondide eraldamisel. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega.

 

Artikli 8 lõike 1 punktis a ja artikli 10 d lõike 1 punktis a osutatud strateegiliseks partnerluseks eraldatud vahendid, mille peab välja valima ja mida peab haldama riiklik amet, eraldatakse kriteeriumide alusel, mille komisjon määratleb kooskõlas kontrollimenetlusega, millele osutatakse artikli 30 lõikes 2. Kõnealused valemid peaksid võimalikult suures ulatuses olema liikmesriikide eri haridus- ja koolitussüsteemide suhtes neutraalsed, vältima liikmesriikidele eraldatud aastaeelarvete märkimisväärset vähendamist aastate lõikes ning minimeerima eraldatud toetuste taseme ülemäärast tasakaalustamatust.

 

Muudatusettepanek    215

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon rahastab laenutagatisi üliõpilastele, kes on artikli 18 lõikes 1 määratletud osaleva riigi residendid, omandavad täisajaga õppevormis magistrikraadi mõnes muus osalevas riigis, kusjuures laenutagatisi antakse fondivalitsejate kaudu, kellel on rakendamisvolitused usalduslepingute alusel, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja nõuded finantsvahendi rakendamise kohta ning poolte kohustused. Finantsinstrument vastab finantsmääruse finantsinstrumente käsitlevatele sätetele ja rakenduseeskirju asendavale delegeeritud aktile. Kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikega 2 tuleks tagatiste abil tekkinud tulud ja tagasimaksed määrata finantsinstrumendile. Selle finantsistrumedi, sealhulgas turuvajaduste ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolli ja hindamist.

3. Komisjon rahastab osalisi laenutagatisi üliõpilastele, kes omandavad täisajaga õppevormis magistrikraadi kooskõlas artikliga 14a.

 

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Riiklikel asutustel, samuti haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidel, kõrgkoolidel ja organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma tuludest avalikest allikatest, loetakse olevat vajalik finants-, kutse- ja haldussuutlikus programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks. Nad ei pea selle tõendamiseks lisadokumente esitama.

4. Programmi raames võivad toetusi saada juriidilised ja füüsilised isikud. Riiklikel asutustel, samuti haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidel, kõrgkoolidel ja organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma tuludest avalikest allikatest, loetakse olevat vajalik finants-, kutse- ja haldussuutlikus programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks. Nad ei pea selle tõendamiseks lisadokumente esitama.

 

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikuvussüsteemidele juurdepääsu toetamiseks tuleks üksikisikute liikuvuse toetamiseks antavaid toetusi kohandada vastavalt sihtriigi elukallidusele ja elamiskuludele.

 

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Programmis tunnustatakse vabatahtliku tegevuse ajalist panust kaasrahastamise allikana kõigis programmi meetmetes.

Selgitus

Programmiga tuleks tagada tugevam rahaline toetus valitsusvälistele organisatsioonidele kõikidel tasanditel ning vabatahtliku tegevuse kindlam tunnistamine tuleks tagada vabatahtliku tegevuse ajalise panuse lisamisega kaasrahastamisena kõikidesse tulevase programmi meetmetesse. aasta juunis toetas Euroopa Parlament tugevalt vabatahtliku tegevuse ajalise panuse lisamist kaasrahastamise meetodina kõikide ELi poolt rahastatavate programmide puhul.

 

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Programmi meetmeid rakendatakse viisidel, millega tagatakse rahastamiseeskirjade kohandamine, et tegeleda piirangutega, mis tulenevad äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kõrvalisest asukohast, ning et rahastada piirkonnapõhiseid liikuvuse projekte, millega seotakse liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid naaberriikidest kolmandate riikidega.

 

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus) – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Euroopa üliõpilaslaenu tagamise rahastu

Selgitus

Uue niisuguse lõike sisestamine, mis koondaks kõik sätted, mis käsitlevad uut ELi üliõpilaslaenu tagamise rahastut, on põhjapaneva tähtsusega, et tagada uue vahendiga seotud sätete sidusus ja kooskõla. Sellele lisaks kehtestatakse mõned selgemad kriteeriumid uue vahendi jätkusuutlikkuse osas ja selle kättesaadavuse osas üliõpilastele.

 

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus) – lõige 1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1. Euroopa üliõpilaslaenu tagamise rahastu pakub osalisi laenutagatisi laenudele, mida antakse soodsamatel tingimustel magistriõppe raames liikuvatele üliõpilastele. See liikuvust magistriõppe tasandil edendav uuenduslik lisavahend täiendab abistamissüsteeme, mille eesmärk on toetada üliõpilaste liikuvust kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning see ei asenda neid süsteeme.

 

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus) – lõige 2 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. Rahastu tagatisi võivad saada kõik osalevates riikides elavad üliõpilased, kes soovivad läbida kogu magistriprogrammi täielikult teises riigis. Õppeperioodi kestus peab jääma ühe ja kahe aasta vahele.

 

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus) – lõige 3 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3. Rahastu haldamine Euroopa tasandil delegeeritakse vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (finantsmäärus) sellise komisjoniga sõlmitud usalduslepingu alusel volitatud asutusele, milles sätestatakse üksikasjalikult finantsvahendi rakendamise eeskirjad ja nõuded ning osapoolte vastavad kohustused. Volitatud asutus sõlmib nimetatud lepingu alusel lepinguid kõigi osalevate riikide finantsvahendajatega.

 

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus) – lõige 4 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4. Finantsinstrument vastab finantsmääruses kehtestatud finantsinstrumente käsitlevatele sätetele ja rakenduseeskirju asendavale delegeeritud aktile. Kooskõlas finantsmääruse artikli 18 lõikega 2 assigneeritakse tagatiste abil tekkinud tulud ja tagasimaksed finantsinstrumendile.

 

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus) – lõige 5 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5. Kõnealuse finantsvahendi suhtes kohaldatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolli ja hindamist. Komisjoni hindamise käigus kontrollitakse rahastu tulemuslikkust, sealhulgas süsteemi mõju abisaajatele ja kõrgharidussüsteemidele ning see hõlmab muu hulgas järgmisi andmeid:

 

(a) tagatissüsteemi tagatistega kaetud õppelaenu saanud üliõpilaste arv;

 

(b) finantsvahendajate pakutavate laenude suurus;

 

(c) võla- ja maksevõimetuse tase;

 

(d) tagatise saanud üliõpilaste iseloomustus ja omadused, sealhulgas nende sotsiaal-majanduslik taust, valitud õppeaine ning päritolu- ja sihtriik;

 

Hinnangus võetakse arvesse ka liikmesriikide ja sidusrühmade seisukohti.

 

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus) – lõige 6 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6. Tehniline teave rahastu toimimise kohta on esitatud lisas 2.

 

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) peamiste haridussektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse süsteemse mõju.

(b) peamiste haridussektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse süsteemse mõju ja aitab vältida meetmete kattuvust.

 

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) Projektide käigus saadud empiirilised tulemused.

 

Muudatusettepanek    229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjon lisab arengukoostöö rahastamisvahendi määruse rakendamist käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse kõikide programmi „YES Europe” meetmete loetelu, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, ning meetmete kooskõla selle määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega.

Selgitus

Erasmus Munduse meetmeid on rakendatud arengukoostöö rahastamisvahendi menetlusi järgides. Kuna rakendamine toimub tulevikus „Erasmus kõigi jaoks” määruses sätestatud menetluste kohaselt, tuleks arengukoostöö rahastamisvahendi komiteele ja parlamendile korrapärase aruandlusega tagada läbipaistvus kooskõla suhtes arengukoostöö rahastamisvahendi määruse, eelkõige aga artiklis 2 osutatud ametliku arenguabi eesmärgiga.

 

Muudatusettepanek    230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ilma et see piiraks VII peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 22 viidatud riiklike ametite kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile vastavalt 31. märtsiks 2017 ja 30. juuniks 2019 aruanded programmi täitmise ja mõju kohta.

3. Ilma et see piiraks VII peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 22 viidatud riiklike ametite kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 30. septembriks 2017 aruande programmi täitmise ja mõju kohta.

 

Muudatusettepanek    231

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Komisjon esitab programmi lõpphinnangu Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele hiljemalt 30. juuniks 2022.

 

Muudatusettepanek    232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi toetatud meetmetega seotud teabe, avalikustamismaterjalide ning järelmeetmete levitamise, samuti eelneva elukestva õppe programmi ning programmide Erasmus Mundus ja „Aktiivsed noored” tulemuste levitamise.

1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega kõikide programmi toetatud meetmete ja tegevustega seotud teabe, avalikustamismaterjalide ning järelmeetmete levitamise, samuti eelneva elukestva õppe programmi ning programmide Erasmus Mundus ja „Aktiivsed noored” tulemuste levitamise.

 

Muudatusettepanek    233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artiklites 6, 10 ja 12 viidatud meetmetega toetatud projektide toetusesaajad tagavad teabevahetuse saavutatud tulemuste ning mõju kohta ja nende levitamise.

2. Artiklites 6, 10, 10 b ja 12 ning artikli 14 lõikes 3 ning artiklis 14 a viidatud meetmete ja tegevustega toetatud projektide toetusesaajad tagavad teabevahetuse saavutatud tulemuste ning mõju kohta ja nende levitamise.

 

Muudatusettepanek    234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Artiklis 22 osutatud riiklikud ametid aitavad propageerida programmi tsentraliseeritud meetmeid, teavitades asjaomaseid sihtrühmi nende riigis võetavatest meetmetest ja andes neile selleteemalist nõu.

 

Muudatusettepanek    235

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Programmiga hõlmatud peamistes haridussektorites tegutsevad avaliku sektori ja erasektori asutused kasutavad kaubamärki „Erasmus” teabevahetuseks ja programmiga seotud teabe levitamiseks; kaubamärk seostub peamiste haridussektoritega järgmiselt:

4. Programmiga hõlmatud peamistes haridussektorites tegutsevad avaliku sektori ja erasektori asutused kasutavad nimetust „YES Europe” teabevahetuseks ja programmiga seotud teabe levitamiseks; programmi eri sektorite kohta kasutatakse järgmisi nimetusi:

 

Muudatusettepanek    236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „Comenius” seostub kooliharidusega;

Selgitus

Teksti sidususe huvides järgitakse samasugust haridussektorite järjestust nagu artiklites 7 ja 8.

 

Muudatusettepanek    237

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „Erasmus Higher Education” seostub igat liiki kõrgharidusega Euroopas ja kogu maailmas;

– „Erasmus” seostub igat liiki kõrgharidusega osalevates riikides;

 

Muudatusettepanek    238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „Erasmus Mundus” seostub igat liiki kõrgharidusega osalevate ja kolmandate riikide vahel;

 

Muudatusettepanek    239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „Erasmus Training” seostub kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuharidusega;

– „Leonardo da Vinci” seostub kutsehariduse ja -koolitusega;

 

Muudatusettepanek    240

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–„Erasmus Schools” seostub kooliharidusega;

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „Grundtvig” seostub täiskasvanuharidusega;

Selgitus

Oluline on, et täiskasvanuhariduse sektoril oleks eraldi nimetus.

 

Muudatusettepanek    242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „Erasmus Youth Participation” seostub mitteformaalse noorteharidusega.

– „Aktiivsed noored” seostub mitteformaalse ja informaalse haridusega noorsoovaldkonnas.

 

Muudatusettepanek    243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „Sport” seostub tegevusega spordivaldkonnas.

 

Muudatusettepanek    244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmis võivad osaleda kõik avaliku sektori ja erasektori asutused, mis tegutsevad haridus-, koolitus-, noorsoo- ja rohujuure spordi valdkonnas.

1. Programmis võivad osaleda kõik avaliku sektori või erasektori asutused, mis tegutsevad haridus-, koolitus-, noorsoo- või rohujuure spordi valdkonnas. Artikli 10 c lõike 1 punktis a ja artikli 10 d lõike 1 punktis a osutatud meetmed on avatud ka noorsootöös osalevatele noorterühmadele, kes ei pea tingimata tegutsema noorteorganisatsiooni raames;

 

Muudatusettepanek    245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et võimaldada programmis osaleda inimestel, kellel on eriti palju probleeme hariduslike, sotsiaalsete, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu.

2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et edendada sotsiaalset kaasatust ja võimaldada erivajadustega või vähemate võimalustega inimestel ning neid esindavatel ühingutel programmis osaleda. Seetõttu tähtsustavad komisjon ja liikmesriigid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muude uute tehnoloogiate kasutamist, et hõlbustada sellistesse raskustesse sattunud inimestele juurdepääsu haridusele, koolitusele ja spordile.

 

 

Muudatusettepanek    246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Haldus- ja finantstoimingute kättesaadavust ja läbipaistvust käsitatakse programmi kvaliteedi ja tulemuslikkuse suurendamise juhtpõhimõtetena.

Selgitus

Koos vajadusega sobituda poliitiliste prioriteetide ja programmidega on oluline kõrvaldada osalemise takistused.

 

Muudatusettepanek    247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) liikmesriigid;

(a) liikmesriigid ja nende ülemeremaad ja -territooriumid, mille loetelu on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas;

Selgitus

Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.

 

Muudatusettepanek    248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, kes on sõlminud liiduga lepingud, mis võimaldavad neil osaleda liidu programmides, tingimusel, et nad sõlmivad liiduga kahepoolse kokkuleppe oma osalemistingimuste kohta kõnealuses programmis.

Selgitus

See säte võimaldab naaberriikidel saada osalevateks riikideks koos kõigi kaasnevate õiguste ja ülesannetega.

 

Muudatusettepanek    249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Programmiga toetatakse koostööd kolmandatest riikidest pärit partneritega, eelkõige naaberriikidest pärit partnerite osalemist artiklites 6 ja 10 viidatud meetmetes.

3. Programmiga toetatakse koostööd kolmandatest riikidest pärit partneritega, eelkõige naaberriikidest pärit partnerite osalemist artiklites 6, 10 ja 10 b viidatud meetmetes.

 

 

Muudatusettepanek    250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, arengu- ja ühtekuuluvuspoliitika;

(a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, tööstuspoliitika-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, ühtekuuluvus- ja arengupoliitika ning Euroopa Liidu territoriaalse koostöö programmid ja makropiirkondlikud strateegiad;

Selgitus

Oluline on leida koostoime liidu makropiirkondlike strateegiate raames haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordipoliitika vallas.

 

Muudatusettepanek    251

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) muud asjakohased liidu rahastamisallikad haridus-, koolitus- ja noortepoliitika valdkonnas, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond ning muud tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust käsitlevad rahastamisvahendid, Euroopa Regionaalarengu Fond, teadusuuringute ja innovatsiooni programmid, samuti õigusemõistmise, tervise ja kodakondsusega seotud rahastamisvahendid, väliskoostööprogrammid ning ühinemiseelsed vahendid.

(b) muud asjakohased liidu rahastamisallikad haridus-, koolitus-, noorte- ja spordipoliitika raames, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond ning muud tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust käsitlevad rahastamisvahendid, Euroopa Regionaalarengu Fond, teadusuuringute ja innovatsiooni programmid, samuti õigusemõistmise, tervise ja kodakondsusega seotud rahastamisvahendid, väliskoostööprogrammid ning ühinemiseelsed vahendid.

 

Muudatusettepanek    252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kõikide meetmete eesmärk on edendada koostoimet muude ELi programmidega, eelkõige programmiga „Horisont 2020”, programmiga „Loov Euroopa” ja Euroopa Sotsiaalfondiga, et täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid järjepideval ja kooskõlastatud viisil.

 

Muudatusettepanek    253

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige -1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Käesolevas määruses viidatakse terminiga „riiklik amet” ühele või mitmele riiklikule ametiasutusele vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja tavadele.

 

Muudatusettepanek    254

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas viisade väljastamiseks.

2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas võimaluse korral meetmed viisade väljastamisel raskusi tekitavate haldusküsimuste lahendamiseks.

 

Muudatusettepanek    255

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kolme kuu jooksul selle määruse jõustumisest nimetab riigi ametiasutus ühe koordineeriva asutuse, mida edaspidi nimetatakse riiklikuks ametiks. Riigi ametiasutus esitab komisjonile asjakohase eelneva vastavushindamise selle kohta, et riiklik amet vastab määruse nr XX/2012 artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti vi ja artikli 57 lõigetele 1, 2 ja 3 ning delegeeritud määruse nr XX/2012 artiklile X, samuti liidu riiklikele ametitele kohalduvate sisekontrollistandardite nõuetele ja projektitoetuste programmi haldamise eeskirjadele.

3. Kolme kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest nimetab riigi ametiasutus riikliku ameti või riiklikud ametid. Kui riiklikke ameteid on mitu, tagavad liikmesriigid asjakohase mehhanismi programmi rakendamise kooskõlastatud juhtimiseks riigi tasandil, eelkõige selleks, et tagada programmi ühtne ja kulutõhus rakendamine ja asjakohased tulemuslikud kontaktid komisjoniga ning selleks, et hõlbustada võimalikku ametitevahelist vahendite ülekandmist, võimaldades seeläbi paindlikkust ja liikmesriikidele eraldatud rahaliste vahendite paremat kasutamist. Iga liikmesriik korraldab ise riigi ametiasutuse ja riikliku ameti suhteid, sealhulgas ülesanded nagu riikliku ameti iga-aastase tööprogrammi koostamine.

 

Riigi ametiasutus esitab komisjonile asjakohase eelneva vastavushindamise selle kohta, et riiklik amet vastab määruse nr XX/2012 artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti vi ja artikli 57 lõigetele 1, 2 ja 3 ning delegeeritud määruse nr XX/2012 artiklile X, samuti liidu riiklikele ametitele kohalduvate sisekontrollistandardite nõuetele ja projektitoetuste programmi haldamise eeskirjadele.

 

Muudatusettepanek    256

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Kui komisjon lükkab eelneva vastavushindamise hindamisele tuginedes programmile nimetatud riikliku ameti tagasi, peab riigi ametiasutus tagama, et võetakse vajalikud parandusmeetmed riiklikuks ametiks määratud ameti suhtes, et see vastaks komisjoni kehtestatud komisjoni miinimumnõuetele, või määrama riiklikuks ametiks teise ameti.

8. Kui komisjon lükkab eelneva vastavushindamise hindamisele tuginedes programmile nimetatud riikliku ameti tagasi, peab riigi ametiasutus tagama, et võetakse vajalikud parandusmeetmed riikliku ameti suhtes, et see vastaks komisjoni kehtestatud miinimumnõuetele, või määrama riiklikuks ametiks teise ameti.

 

Muudatusettepanek    257

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige -1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Käesolevas määruses viidatakse terminiga „riiklik amet” ühele või mitmele riiklikule ametile vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja tavadele.

 

Muudatusettepanek    258

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) omab oma ülesannete rahuldavaks täitmiseks piisavat haldussuutlikkust, personali ja infrastruktuuri, tagades programmi tõhusa ja mõjusa haldamise ning liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise;

(b) omab oma programmi, haldamise, innovatsiooni ja tavade toetamise ning riiklike ametite vahelise koostööga seotud ülesannete rahuldavaks täitmiseks piisavat haldussuutlikkust, personali ja infrastruktuuri, tagades programmi tõhusa ja mõjusa haldamise ning liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise ja toetava lähenemisviisi programmi rakendamise suhtes;

 

Muudatusettepanek    259

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Erandina lõikest 2 võib lõike 2 punktis b osutatud strateegiliste partnerluste valimise ja lepingu sõlmimise otsustamist tsentraliseerida, kui artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt sedasi otsustatakse ning üksnes teatud juhtudel, kus selline tsentraliseerimine on selgelt põhjendatud.

 

Muudatusettepanek    260

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Riiklik amet võimaldab kohalikel ja piirkondlikel asutustel ja sidusrühmadel osaleda projektide läbiviimise kavandamises ja järelevalves.

 

 

Muudatusettepanek    261

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Riiklik amet väljastab projektitoetusi toetusesaajatele kas toetuslepingute või toetuse andmise otsuse vormis kooskõlas komisjoni asjaomase programmi meetme määratlusega.

4. Riiklik amet väljastab projektitoetusi toetusesaajatele kas toetuslepingute või toetuse andmise otsuse vormis kooskõlas komisjoni asjaomase programmi meetme määratlusega. Riiklike ametite ja rakendusameti eesmärk on kohaldada kõnealuste toetuste eraldamise suhtes prioriteetide, tähtaegade, menetluste ja hindamise osas ühetaolisi eeskirju. Niisuguste eeskirjade järelevalve on komisjoni ülesanne.

Selgitus

Programmi raames esitatavate taotluste jaoks luuakse kasutajasõbralikumad menetlused ning haldustoimingute lihtsustamine tähendab ka seda, et need peavad olema ühetaolised. Võrdsuse saavutamiseks tuleks samu eeskirju kohaldada kõikide projektide rahastamist taotlevate toetusesaajate suhtes, sõltumata sellest, millisest liikmesriigist nad pärit on või millises liikmesriigis asub nende ELi partner.

 

Muudatusettepanek    262

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon vormistab eelkäijate elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” (2007−2013) finantslepingutega seotud juriidilised kohustused ning avab sellegipoolest pärast nõusoleku saamist programmi alguses programmi jaoks määratud riikliku ameti eelneva vastavushindamise.

2. Komisjon vormistab ja avaldab oma veebilehel eelkäijate elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” (2007−2013) finantslepingutega seotud juriidilised kohustused ning avab sellegipoolest pärast nõusoleku saamist programmi alguses programmi jaoks määratud riikliku ameti eelneva vastavushindamise.

Selgitus

Käesolevas lõikes mainitud teave peab olema kättesaadav ka Euroopa Komisjoni veebilehel, et võimaldada programmi „Erasmus kõigi jaoks” rakendamisega seotud heade tavade vahetamist ning läbipaistvust.

 

Muudatusettepanek    263

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi riiklike ametite võrgustikega, et tagada programmi ühtne rakendamine kõigis osalevates riikides.

9. Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi riiklike ametite võrgustikega, et tagada programmi ühtne rakendamine kõigis osalevates riikides, keskendudes eelkõige platvormide digiteerimise võimalikult tulemuslikule kasutamisele, et lihtsustada esitamis-, hindamis- ja haldamisprotsesse ning vähendada võimalikult palju halduskoormust.

 

Muudatusettepanek    264

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a. Komisjon avaldab oma veebilehel järgmise teabe ning ajakohastab seda pidevalt: kogu teave liikmesriikide poolt määratud riiklike ametite kohta, komisjoni ning iga riikliku ameti vahel sõlmitud lepingu sisu, teave iga-aastaste rahastamisvahendite kohta, mis on antud riikliku ameti käsutusse programmi meetmete võtmiseks ja toetuste jagamiseks ning programmi rakendava riikliku ameti kulutuste katmiseks.

Selgitus

Komisjon peaks oma veebilehel avaldama kogu käesolevas lõikes mainitud teabe ning ajakohastama seda pidevalt, et võimaldada heade tavade vahetamist ja läbipaistvust.

 

Muudatusettepanek    265

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) ei oma huvide konflikti juriidilise üksusega, mille osa riiklik amet on. Eelkõige peab auditeerimisasutus olema osalejatest sõltumatu juriidilise üksuse suhtes, mille osa riiklik amet on ega tohi teha muid kontrolle või auditeid juriidilise üksuse üle või juriidilise üksuse heaks.

(c) ei oma huvide konflikti juriidilise üksusega, mille osa riiklik amet on. Eelkõige peab auditeerimisasutus olema funktsionaalselt sõltumatu juriidilisest üksusest, mille osa riiklik amet on.

 

Muudatusettepanek    266

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon on volitatud võtma vastu kooskõlas artikliga 28 delegeeritud akte seoses artikli 13 lõike 7 ja artikli 22 lõikega 2, mis käsitlevad vastavalt tulemuslikkuse kriteeriumeid ja riiklike ametite hallatavaid meetmeid.

Komisjon on volitatud võtma vastu kooskõlas artikliga 28 delegeeritud akte seoses artikli 13 lõikega 7 ja artikli 22 lõikega 2, mis käsitlevad vastavalt tulemuslikkuse kriteeriumeid ja riiklike ametite hallatavaid meetmeid, seoses artikli 5 lõikega 1 ja artikli 11 lõikega 1, mis käsitlevad konkreetsete eesmärkidega seotud mõõdetavaid ja asjakohaseid näitajaid, samuti seoses artikli 29 lõikega 1, mis käsitleb iga-aastase tööprogrammi teatavaid aspekte.

 

Muudatusettepanek    267

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi rakendamine

Tööprogramm

 

Muudatusettepanek    268

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid kooskõlas artikli 30 lõikes 2 viidatud uurimismenetlusega. Programmides sätestatakse soovitud eesmärgid, eeldatavad tulemused, rakendamise meetod ja nende kogusumma. Nendes kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat ning vahendite jagunemist liikmesriikide vahel seoses riiklike ametite kaudu hallatavate meetmetega ning orienteeruvat rakendamisgraafikut. Nendes sisalduvad toetuste prioriteedid, põhilised hindamiskriteeriumid ja rahastamise maksimaalne määr.

1. Programmi suunitluse edasiseks täpsustamiseks, võttes arvesse hariduse, noorsoo- ja spordivaldkonnas toimuvaid muutusi, on komisjon volitatud vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28, sätestades artiklites 5, 5b, 10a ja 11 toodud erieesmärkidel põhinevad prioriteedid, samuti valiku- ja hindamiskriteeriumid ning maksimaalse rahastamismäära.

 

Muudatusettepanek    269

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 a (uus) – lõik 1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kooskõlas finantsmäärusega (EL) nr xxx/2012 võtab komisjon rakendusaktidega vastu tööprogrammi, määrates kindlaks oodatavad tulemused, rakendamise meetodi ja kogusumma. Tööprogrammis kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat ning vahendite jagunemist liikmesriikide vahel seoses riiklike ametite kaudu hallatavate meetmetega, samuti orienteeruvat rakendamisgraafikut. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

Muudatusettepanek    270

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 a – lõik 2 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Läbipaistvuse tagamiseks viidatakse tööprogrammis ka artiklites 5, 5 b, 10 a ja 11 sätestatud erieesmärkidele ning seoses toetustega prioriteetidele, põhilistele hindamiskriteeriumidele ja maksimaalsele kaasrahastamise määrale, nagu on sätestatud lõikes 1 viidatud delegeeritud õigusaktides.

 

Muudatusettepanek    271

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Sektoripõhiste küsimustega tegelemiseks tuleb komitee kokku eri koosseisudes. Sotsiaalpartnereid ja Euroopa sidusrühmade esindusplatvorme kutsutakse osalema selle koosolekutel nõuandvate organitena.

 

Muudatusettepanek    272

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa 1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

Parlamendi muudatusettepanek

Lisa 1

Programmi hindamisnäitajad

(osutatud artiklites 5 ja 11)

Erieesmärgid

Seonduvad näitajad

(a) arendada noorte võtmepädevusi ja oskusi, sh pehmeid oskusi, et saavutada parem vastavus tööturu ja ühiskonna vajadustele, tõhustada isiklikku arengut ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja hariduse poolest ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade kaasamist, samuti soodustada noorte osalemist Euroopa demokraatias, muu hulgas pakkudes noortele, õppijatele, personalile ja noorsootöötajatele suuremaid võimalusi õppimisega seotud liikuvuseks ning parandades haridusala, noorte ning töömaailma vahelist koostööd; sellega seoses peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et ka sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad noored saavad programmist kasu;

– selliste osalejate osakaal, kes on parandanud võtmepädevusi ja/või oskusi, mis on vajalikud nende tööalase konkurentsivõime jaoks

 

– selliste noorte osalejate osakaal, kes kinnitavad, et on paremini ette valmistatud osalemiseks ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses

(b) soodustada kvaliteedi tõstmist, tipptasemel innovatsiooni, sotsiaalset kaasatust ning ligipääsu ja rahvusvahelistumist nii haridus- ja koolitusasutuste tasandil kui ka noorsootöös, tõhustades eelkõige rahvusvahelist koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajate või noorteorganisatsioonide ja teiste poolte vahel;

– selliste programmis osalenud organisatsioonide osakaal, kes on välja töötanud / vastu võtnud uuenduslikke meetodeid

(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada kohaliku, piirkondliku ja riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteformaalse hariduse moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega, sh halduskoormuse leevendamiseks mõeldud meetmed;

– avatud koordineerimismeetodi tulemusi oma riikliku poliitika kujundamisel kasutanud liikmesriikide arv

(d) tõhustada hariduse ja koolituse rahvusvahelist mõõdet, eelkõige koostöö abil liidu ja kolmandate riikide institutsioonide vahel kutsehariduse ja –koolituse ning kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide ja teadusasutuste atraktiivsust Marie Skłodowska-Curie programmi täiendusena;

– liikuvus- ja koostöötegevuses osalevate kolmandate riikide kõrgkoolide arv

(e) toetada liidu välistegevust, sealhulgas arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning liidu ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahelise koostöö abil ning vajaduse korral sihipärase suutlikkuse suurendamise abil kolmandates riikides vastavalt eesmärkidele, mis on täpsustatud välisrahastamisvahendites, kust saadakse meetmeteks vahendeid;

 

(f) parandada keelte õpetamist ja õppimist ning edendada kultuuridevahelist teadlikkust ja liidu tohutut keelelist mitmekesisust;

– selliste osalejate osakaal, kes on parandanud oma keeleoskust

(g)toetada kõikjal maailmas Euroopa integratsiooni käsitlevate teemade õpetamisel ja uurimisel tipptaseme saavutamist artiklis 10 osutatud Jean Monnet' meetmete kaudu;

– Jean Monnet’ meetmete kaudu koolituses osalevate õppurite arv

(h) suurendada rohujuure tasandi spordist osavõtmise võimalusi, toetades mittetulundusühinguid, kes pakuvad sporditegevusi, ja neid, kes organiseerivad mitteärilisi spordiüritusi;

– spordiorganisatsioonide arv, milles osalemine on programmi raames suurenenud

(i) edendada koostööd eri sektorite vahel, mis on seotud hariduse, koolituse ja noortega.

 

(j) lahendada piiriülesed spordi ühtsust, sealhulgas rohujuuretasandi sporti ähvardavad ohud, nagu doping, tulemustes kokkuleppimine, ning igasugune sallimatus ja diskrimineerimine;

– selliste osalejate osakaal, kes kasutavad piiriüleste projektide tulemusi sporti ähvardavate ohtude vastu võitlemiseks

(k) toetada head juhtimistava spordis ja sportlaste topeltkarjääri, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi ja parimaid tavasid;

– selliste osalejate osakaal, kes on kasutanud piiriüleste projektide tulemusi, et parandada head juhtimistava ja topeltkarjääri võimalusi

(l) edendada vabatahtlikku tegevust spordis koos sotsiaalse kaasatusega, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise ja kõigile võrdväärse juurdepääsu tagamise kaudu;

– selliste osalejate osakaal, kes kasutavad piiriüleste projektide tulemusi sotsiaalse kaasatuse, võrdsete võimaluste ja osalemismäärade suurendamiseks

(m) suurendada teadlikkust kehalise tegevuse tähtsusest kõigil haridustasanditel;

 

Selgitus

Teksti sisemise sidususe huvides on käesolevasse lisasse koondanud kõik artiklites 5 ja 11 toodud erieesmärkidega seotud hindamisnäitajad.

 

 

 

Muudatusettepanek  273

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa 2 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. lisa

 

  Euroopa üliõpilaslaenu tagamise rahastu tehnilised andmed

 

1. Laenude tase

 

Rahastu pakub magistriõppe raames liikuvatele üliõpilastele soodsatel tingimustel osalisi laenutagatisi. Laenutagatis katab uued abikõlblikud õppelaenud kuni 12 000 euro ulatuses üheaastase magistriõppe programmi puhul ja kuni 18 000 euro ulatuses kaheaastase magistriõppe programmi puhul. Tagasimakseid tehakse otse samale finantsvahendajale.

 

2. Finantsvahendajate valimine

 

Finantsvahendajad valitakse välja osalemiskutse alusel vastavalt parimatele turutavadele, võttes arvesse mõju järgmistele asjaoludele:

 

– magistriõppe raames liikuvatele üliõpilastele pakutava laenuraha maht;

 

– kõige soodsamad üliõpilastele pakutavad tingimused, mis vastavad alljärgnevalt põhitunnuste all esitatud laenamise miinimumtingimustele.

 

Finantsvahendajad annavad laenu osalevates riikides elavatele üliõpilastele, kes soovivad läbida kogu magistriprogrammi täielikult teises osalevas riigis. Üliõpilased taotlevad rahastu osalisi laenutagatisi osaleva finantsvahendaja kaudu.

 

3. Laenusaajate kaitse

 

Alljärgnevalt on esitatud kaitse miinimumtingimused, mille peavad tagama finantsvahendajad, kes soovivad pakkuda rahastu tagatavaid laene:

 

Finantsvahendajad võivad pakkuda paremaid tingimusi, näiteks pikemad maksepuhkused, mille puhul võetakse arvesse doktoriõppes alustavate lõpetajate olukorda. Selliste paremate tingimuste pakkumist võetakse finantsvahendajate valimisel arvesse.

 

Kohaldatakse järgmisi miinimumtingimusi:

 

(a) finantsvahendaja ei tohi nõuda laenule tagatisvara või vanemate tagatist;

 

(b) laene antakse mittediskrimineerivate laenamistavade kohaselt;

 

(c) finantsvahendaja hindab laenu taotlemis- ja hindamisprotsessi käigus üliõpilaste ülelaenamise riski, võttes aluseks lisanduva võla ja hinnates tasumata võlga käsitlevaid õiguslikke otsuseid;

 

(d) tagasimaksed põhinevad hübriidmudelil, mis ühendab hüpoteegipõhised maksed sotsiaalsete tagatistega, eelkõige:

 

(i) turuintressist madalam intressimäär; esmane maksepuhkus pärast õpingute lõppu enne tagasimaksmise algamist. Laenusaajale pakutava maksepuhkuse minimaalne kestus peab olema vähemalt 12 kuud. Kui riiklikes õigusaktides ei lubata anda tarbijalaenude puhul maksepuhkust, nõuab finantsvahendaja eelnimetatud 12-kuulise ajavahemiku jooksul ainult nominaalset tagasimakset;

 

(ii) vähemalt 12-kuuline maksepuhkus laenuperioodi jooksul, mida lõpetaja võib taotleda raskustesse sattumisel, näiteks seoses tööpuudusega, haigusega või raseduse ja sünnitusega;

 

(iii) võimalus loobuda intresside maksmisest õppeperioodi jooksul;

 

(iv) elu- ja invaliidsuskindlustus;

 

(v) karistuste puudumine kiirema tagasimaksmise puhul.

 

 

 

 

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Novembris 2011 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus mitmeaastase haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi vastuvõtmiseks aastateks 2014–2020.

Ettepanek hõlmab kõiki haridusvaldkonna praegusi programme ja meetmeid: kõrghariduses Erasmuse, Erasmus Munduse, Tempuse ning ELi ja kolmandate riikide kahepoolseid programme, koolihariduses Comeniuse programmi, kutsehariduses ja -koolituses Leonardo da Vinci programmi, täiskasvanuhariduses Grundtvigi programmi ning noorsoovaldkonnas programmi „Aktiivsed noored”. Samuti kuuluvad programmi Jean Monnet' meetmeid puudutavad sätted ning eraldi peatükk spordi kohta.

Oluliselt on muutunud ka programmi ülesehitus. Komisjon keskendub ühtlustamisele ja paindlikkusele; meetmeid ja haldussätteid on ühtlustatud ja lihtsustatud.

Programm põhineb kolme tüüpi põhimeetmetel:

 

Põhimeetmed

Meetmete suunitlus

Põhimeede 1:

õpirändega seonduv

Töötajad, üliõpilased ning kutseõppe ja -koolituse õppurid, ühised magistrikraadid, Erasmus Master (üliõpilaslaenu rahastu), noored

Põhimeede 2:

koostöö innovatsiooni ja heade tavade nimel

Strateegilised partnerlused, teadmusühendused, sektoripõhised oskuste ühendused ja IT-platvormid

Põhimeede 3:

poliitikavaldkonna reformi toetamine

Toetus Euroopa 2020. aasta strateegia haldamisele ning avatud koordineerimismeetod

 

Raportööri ettepanekud

Raportöör kiidab heaks komisjoni kavatsuse vähendada praeguste programmide killustatust ja kattuvusi. Kuid lihtsustatud programmis on raske hariduse ja noorsoo valdkonna konkreetseid meetmeid eristada. Eriti vähe tähelepanu pööratakse ettepanekus noorsoovaldkonnale.

Raportöör soovib juhtida tähelepanu eelkõige järgmisele:

1. Programmi nimi ja sektoripõhised nimetused

Komisjon soovib anda uuele programmile nimeks „Erasmus kõigi jaoks”, tuginedes asjaolule, et „Erasmuse” nimetus on kogu maailma üldsusele hästi teada. Kuid samas seostub „Erasmus” tugevasti üliõpilaste individuaalse liikuvusega. Tegelikult on akronüüm „Erasmus” lühend nimetusest „EuRopean Action Scheme for the Mobility of University Students” („Euroopa üliõpilaste liikuvuse tegevuskava”).

„Erasmus” raamesse ei kuulu teised tulevase programmiga hõlmatud valdkonnad, nimelt kooliharidus, kutseharidus ja -koolitus, täiskasvanuharidus, noored ja sport. Raportöör soovitab seetõttu, et programmi nimeks jääks praegune hästi tuntud „Elukestva õppe programm”.

Raportöör on veendunud, et üksikute haridusvaldkondade identiteeti tuleb säilitada ja tugevdada – seetõttu on hädavajalik jätkata praeguste programminimetuste Comenius (kooliharidus), Erasmus (kõrgharidus), Leonardo da Vinci (kutseharidus ja -koolitus), Grundtvig (täiskasvanuharidus) ning „Aktiivsed noored” (noorsoovaldkond) kasutamist. Seda on võimalik ühitada komisjoni ettepanekus esitatud ühtlustatuma struktuuriga.

2. Ülesehitus

Raportöör kiidab heaks komisjoni ettepaneku ülesehitust ühtlustada. Kuid programmi kolme põhivaldkonna – (1)haridus ja koolitus, (2) noored ja (3)sport – selgeks eristamiseks on vaja eraldi peatükke.

Nii hariduse ja koolituse peatükis kui ka noori käsitlevas peatükis tuleks säilitada ettepanekus toodud jaotus kolme tüüpi meetmeteks: (1) üksikisikute õppega seotud liikuvus, (2) innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö ja (3) poliitikavaldkonna reformi toetamine, Kuid meetmete (1) ja (2) raames on hädasti vaja täpsustada eri haridussektorite ning noorsoovaldkonna eesmärgid ning meetmed.

3. Haridus ja koolitus

Ettepaneku üldise ja abstraktse iseloomu tõttu ei anta selles piisavalt teavet eri haridussektoreid hõlmavate meetmete kohta. Kuid tulevase õigusakti lugeja peab aru saama, missuguste meetmete jaoks missugust toetust antakse. Konkreetsete meetmete ja sektorite suurema nähtavuse huvides peab raportöör vajalikuks esitada iga haridussektori peamised eesmärgid ja meetmed.

Peale selle keskendutakse programmis tugevasti kõrgharidusele ning teised haridussektorid pälvivad palju vähem tähelepanu. raportöör rõhutab, kui tähtis on leida tekstis kõigi haridussektorite vahel õige tasakaal.

Kõrghariduse meetmete, eelkõige üliõpilaste liikuvuse vallas vajatakse suuremat paindlikkust, et kohandada liikuvusmeetmed Bologna reformide ja kogu Euroopas kehtestatud uue kraadistruktuuriga, milleks on bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraad.

 

Lisaks tuleb luua võimalusi osaajaõpingute ja osaajapraktika ühendamiseks Erasmuse programmi kaudu välisriigis veedetud aja jooksul. Samuti ei tohiks Erasmuse liikuvusperioodid piirduda ühe akadeemilise õppeaasta ja ühe ülikooliga. Selle asemel peaks olema võimalik õppida vähemalt kahes ülikoolis ja mitme akadeemilise aasta jooksul.

 

Ühtlasi peab raportöör lühinägelikuks piirduda hariduse ja koolituse valdkonna rahvusvahelise mõõtme kavandamisel ainuüksi kõrgharidusega. Võttes arvesse seitsme aasta pikkust programmiperioodi, oleks kasulik võimaldada teatavat paindlikkust juhuks, kui tekib vajadus laiendada rahvusvahelist koostööd kutseharidusele ja -koolitusele, et toetada selle valdkonna arengut kolmandates riikides, eelkõige ELi naaberriikides.

4. Noored

Ettepanekus puudub eraldi peatükk ja isegi artikkel noorte kohta. Tähtis on tagada, et "Aktiivsete noorte” meetmed jätkuvad ja saavad vajalikku rahalist toetust. Läbipaistvuse ja sõltumatuse huvides on seetõttu tingimata vaja noorsoovaldkonna jaoks eraldi peatükki ja eraldi eelarverida. Ühtlasi tuleb tagada, et Euroopa noorte vabaühendused saaksid ka edaspidi asjakohast toetust.

Ettepanekus pannakse suurt rõhku põhipädevuste ja -oskuste omandamisele, mis on noorte tööhõive tagamiseks tõepoolest väga oluline. Kuid kui EL soovib arukat, kestlikku ja kaasavat majandust, tuleb pöörata tähelepanu ka noorte isiklikule arengule, sotsiaalsele kaasamisele ja aktiivsele osalemisele ühiskonnaelus.

5. Sport

Komisjoni ettepaneku kohaselt saavad programmi kaudu toetust rohujuure tasandi sporti arendavad avalikud asutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Seetõttu soovitab raportöör tungivalt võtta kasutusele mõiste „rohujuure tasandi sport”, lisades selle nii ettepaneku mõistete hulka kui vastavatesse artiklitesse. Ühtlasi tuleks ettepanekus rohkem tähelepanu pöörata spordivaldkonna vabatahtlikule tegevusele.

6. Jean Monnet’ meetmed

Praeguse elukestva õppe programmi raames saab Jean Monnet’ meetmete alusel tegevustoetust kuus asutust. Ettepanekus nähakse tegevustoetus ette ainult Euroopa Kolledžile (Brugge’i ja Natolini linnakud) ning Euroopa Ülikool-Instituudi jaoks Firenzes. Euroopa Avaliku halduse Instituut Maastrichtis, Euroopa Õigusakadeemia Trieris, Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Middelfartis ning Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus (CIFE), Nice’is ei kuulu enam toetatavate hulka. Tähtis on säilitada tegevustoetus kõigi praegu nimekirja kuuluvate asutuste jaoks, mistõttu raportöör soovitab need õigusakti teksti kaasata.

7. Minimaalsed eraldised sektori kohta

Ettepanekus mainitakse iga poliitikavaldkonna minimaalseid eraldisi üksnes (mittesiduvas) seletuskirjas. Tähtis on lisada need eraldised õigusteksti, et muuta need seaduslikult siduvaks.

Elukestva õppe programmis moodustavad need minimaalsed eraldised 82%. Käesolevas ettepanekus moodustavad need aga ainult 56%, mis tähendab, et paindlikkusvaru on 44%. Raportöör nõuab tungivalt suurema osakaalu sätestamist määruses, et tagada eri sektorite usaldusväärne rahastamine.

8. Riigi ametiasutused ja riiklikud ametid

Ettepanekus nähakse ette üheainsa riikliku ametiasutuse ja riikliku ameti määramine riigi kohta. Raportööri arvates kuulub see küsimus subsidiaarsuse põhimõtte raamesse – igal liikmesriigil on erinev haldusstruktuur ja seetõttu peab liikmesriikidel olema õigus ise otsustada, kui mitut riigi ametiasutust ja riiklikku ametit nad vajalikuks peavad.

9. Programmikomitee

Kooskõlas ettepaneku koondatud ja ühtlustatud ülesehitusega näeb komisjon ette ainult ühe programmikomitee. Raportöör märgib, et uus programm hõlmab lisaks eri haridussektoritele ka noorsoo- ja spordivaldkonda. Niisuguse mitmekesisuse tõttu soovitab ta, et programmikomitee koosolekud toimuksid erinevates koosseisudes vastavalt koosoleku teemale. Ka sotsiaalpartnerid peaksid programmikomitee töös osalema alati, kui seal arutatakse neile huvi pakkuvaid teemasid.

9.10.2012

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

( COM(2011)0788 – C7‑0436/2011 – 2011/0371(COD) )

Arvamuse koostaja: Iva Zanicchi

 

 

LÜHISELGITUS

Komisjon teeb ettepaneku lisada kõrghariduse valdkonnas tehtava koostöö rahvusvaheline mõõde (kaasa arvatud suur osa meetmetest, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008. aasta otsust Erasmus Mundus kohta[3]) täielikult uude määrusesse, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks”. Kõrgharidusmeetmeid kolmandates riikides hakatakse rahastama eri rahastamisvahenditest, sealhulgas tulevasest arengukoostöö rahastamisvahendist ja Euroopa Arengufondist, ning vahendid eraldatakse kahe mitmeaastase eraldisena. Rakendamises järgitakse määruses „Erasmus kõigi jaoks” sätestatud menetlusi. Komisjon püüab selle ettepanekuga teha lõpu killustatusele ning suurendada prognoositavust programmis osalevate ülikoolide ja institutsioonide jaoks.

Kuigi arvamuse koostaja toetab ettepaneku üldeesmärki, teeb talle muret asjaolu, et „Erasmus kõigi jaoks” määruse eelnõus on väga vähe täpsustatud, milliseid meetmeid arengukoostöö rahastamisvahendi ja AKV riikides rahastatakse, milline on nende seos liidu arengueesmärkide ning riikide arenguvajaduste ja -strateegiatega. Kavandatud määruses puuduvad ka sätted tagamaks, et arengukoostöö rahastamisvahendi geograafilistest programmidest rahastatavad meetmed oleksid kavandatud nii, et need vastaksid ametliku arenguabi kriteeriumidele, nii nagu need on määratletud OECD arenguabi komitee poolt ja nõutud arengukoostöö rahastamisvahendit (2014–2020) käsitleva komisjoni ettepaneku artikli 2 lõikes 2.

Arvamuse koostaja muudatusettepanekutel on seetõttu järgmised eesmärgid:

–  osutada selgemalt liidu arengueesmärkidele, eelkõige vaesuse kaotamisele;

–  tagada, et OECD arenguabi komitee ametliku arenguabi kriteeriumid täidetaks meetmetega, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, eelkõige väljapoole suunduva liikuvuse meetmetega;

–  tagada, et liikuvusmeetmetega oleksid seotud mehhanismid, millega vähendataks nn ajude väljavoolu ohtu;

–  tagada, et meetmeid rakendataks täielikus kooskõlas rahastamisvahenditega, millest neid meetmeid rahastatakse;

–  tagada, et programmitöö protsessis austataks partnerriikide peremehetunnet;

–  määratleda hindamis- ja aruandlusnõuded, millega tagatakse, et mõõdetakse mõju arengule ja järgitakse täielikku läbipaistvust.

Arvamuse koostaja juhib ka tähelepanu väikesele erinevusele komisjoni seadusandliku ettepaneku ja ettepanekule lisatud finantsselgituse vahel välistegevuse rahastamisvahenditest antavate eraldiste määras. Finantsselgituses märgitakse leheküljel 59, et 1,812 miljardit eurot eraldatakse ainult rubriigi 4 alla kuuluvatest välistegevuse rahastamisvahendist (jättes seega välja Euroopa Arengufondi), kuid seadusandliku ettepaneku artiklis 13 on mainitud, et 1,812 miljardit eurot on summa, mis eraldatakse kõigist välistegevuse rahastamisvahenditest kokku (hõlmab seega ka Euroopa Arengufondi). Arvamuse koostaja eeldab, et õige on seadusandlikus ettepanekus nimetatu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu.

(7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. Programmi rakendamisel on vaja suurendada ebasoodsas olukorras olevate ja kaitsetute rühmade juurdepääsu ning tegelda aktiivselt puuetega isikute õppega seotud erivajadustega.

Selgitus

Seda, et meetmed jõuaksid vaeste ja kaitsetuteni, on eriti tähtis tagada arenguriikides võetavate meetmete puhul, kuid see on asjakohane ka Euroopas.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kõrghariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada Liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist ja panustada kolmandate riikide kõrghariduse järjepidevasse arengusse.

(8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kõrghariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada Liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist ja panustada kolmandate riikide, sh liiduga seotud ülemeremaade ja -territooriumide vaesuse kaotamisse ja järjepidevasse arengusse, sealhulgas kõrghariduse valdkonnas.

Selgitus

ELi arengukoostöö põhieesmärki – nagu see on sätestatud aluslepingus ja arengukoostöö rahastamisvahendi määruse eelnõus – tuleks mainida selgelt ka „Erasmus kõigi jaoks” määruse eesmärgina. Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel liidus ja osalevates kolmandates riikides.

(17) (17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel liidus ja sellega seotud ülemeremaades ja -territooriumidel ja osalevates kolmandates riikides.

Selgitus

Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas.

(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas, ning poliitikavaldkondade arengusidusus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) On vaja kehtestada tulemuslikkuse kriteeriumid, mille alusel toimuks eelarveliste vahendite eraldamine liikmesriikide vahel riiklike ametite hallatavate meetmete jaoks.

(27) On vaja kehtestada mõõdetavad tulemuslikkuse kriteeriumid, mille alusel toimuks eelarveliste vahendite eraldamine liikmesriikide vahel riiklike ametite hallatavate meetmete jaoks.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a) (ÜMT) füüsilised isikud ja Ülemeremaade ja –territooriumide vastavad avaliku ja erasektori organisatsioonid ja asutused võivad osaleda Euroopa Liidu programmides vastavalt nõukogu otsusele ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga.

Selgitus

Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus ja noored.

3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus ja noored, ning toetatakse ka spordialast tegevust.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sellel on rahvusvaheline mõõde, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21, ja sellega toetatakse ka spordivaldkonna meetmeid.

4. Sellel on rahvusvaheline mõõde, mille eesmärk on liidu ja kolmandate riikide vahelise koostöö kaudu toetada liidu välistegevust, sealhulgas selle arengueesmärke.

Selgitus

Rahvusvahelist mõõdet käsitlev lõige peaks otseselt osutama liidu välistegevuse arengueesmärkidele.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia ning haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistiku (ET2020) eesmärkide ja nendes dokumentides kehtestatud võrdlusnäitajate saavutamisele, Euroopa noorte koostööprogrammi (2010–2018) uuendatud eesmärkide saavutamisele, kolmandate riikide jätkusuutlikule arengule kõrghariduse valdkonnas ja Euroopa spordimõõtme arendamisele.

1. Programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia ning haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistiku (ET2020) eesmärkide ja nendes dokumentides kehtestatud võrdlusnäitajate saavutamisele, Euroopa noorte koostööprogrammi (2010–2018) uuendatud eesmärkide saavutamisele, vaesuse kaotamisele ja kolmandate riikide jätkusuutlikule arengule, eelkõige kõrghariduse, koolituse ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas ja Euroopa spordimõõtme arendamisele.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – esimene osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tõhustada haridus-, koolitus- ja noorte rahvusvahelist tegevust, eelkõige kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide atraktiivsust ja toetades liidu välistegevust, sh arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide koostöö abil ning tõstes sihtotstarbelist suutlikkust kolmandates riikides;

(d) tõhustada haridus-, koolitus- ja noorte rahvusvahelist tegevust, eelkõige kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide atraktiivsust, toetada liidu välistegevust, sh arengueesmärke, võimaluse korral liikuvuse edendamise ning ühelt poolt ELi ja sellega seotud ülemeremaade ja -territooriumide ja teiselt poolt kolmandate riikide kõrgkoolide koostöö abil ning tõstes sihtotstarbelist suutlikkust kolmandates riikides kooskõlas nende välistegevuse rahastamisvahendite eesmärkidega, millest meetmeid rahastatakse;

Selgitus

Areng peaks olema eesmärk iseenesest ja mitte üksnes vahend hariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks. Meetmetes, mida välistegevuse rahastamisvahenditest rahastatakse, tuleb lähtuda ka asjaomaste rahastamisvahendite eesmärkidest. Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kõik lõikes 1 nimetatud meetmed, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, peavad olema vastavalt kooskõlas arengukoostöö rahastamisvahendi määruse ja AKV–ELi partnerluslepingu eesmärkide ja põhimõtetega. Konkreetselt arengukoostöö rahastamisvahendist rahastamise korral tuleb järgida OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumeid, nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 2.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Meetmete osas, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, saavad liikuvustoetust kasutada läkitava poole puhul ainult teadlased, kes tegelevad uurimustööga või õpetavad valdkondades, mis on seotud arenguriikide probleemidega, ning vastuvõtva poole puhul tudengid või teadlased, kes õpivad või tegelevad uurimustööga valdkondades, mis on seotud arenguriikide probleemidega.

Selgitus

Arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatavad meetmed peavad vastama OECD arenguabi komitee poolt määratletud ametliku arenguabi kriteeriumidele. Nimetatud tingimused ei luba rahastada ELi üliõpilaste väljapoole suunatud liikuvust ja neis on nõutud, et uurimisvaldkonnad oleksid seotud arenguga.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 c. Meetmete jaoks, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, tuleb kehtestada mehhanismid, selleks et tagada, et valikukriteeriumid põhineksid väärtusel ja nendes peetaks prioriteetseks stipendiumide andmist sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ja haavatavas olukorras elanikerühmadele, samuti selleks, julgustada arenguriikide kodanikke pöörduma õppe- või teadusuuringute perioodi lõppedes tagasi oma päritoluriiki, et nad saaksid panustada asjaomase arenguriigi majandusarengusse ja heaolusse.

Selgitus

Tuleks vältida nn ajude äravoolu ning innustada üliõpilasi ja teadlasi oma päritoluriiki tagasi pöörduma. Keskendumine ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele tugevdab kõrghariduse meetmete ja vaesuse kaotamise vahelist seost.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, sealhulgas noorsoovaldkonnas, muu hulgas noorte juhendamine ja ühised haridusprojektid, millega edendatakse piirkondlikku koostööd, eriti naaberriikidega.

2. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, sealhulgas noorsoovaldkonnas, muu hulgas noorte juhendamine ja ühised haridusprojektid, millega edendatakse piirkondlikku koostööd, eriti naaberriikidega. Meetmed, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, aitavad kaasa partnerriikide jätkusuutlikule arengule ning põhinevad riiklikel ja piirkondlikel arengustrateegiatel ja on nendega kohandatud.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Meetmega toetatakse ühtlasi poliitilist dialoogi kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Meetmega toetatakse ühtlasi poliitilist dialoogi kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Meetmed, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, aitavad kaasa partnerriikide jätkusuutlikule arengule ning põhinevad riiklikel ja piirkondadel arengustrateegiatele ja on nendega kohandatud.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – esimene osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes.

2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel soovituslik summa, mis vastab 2%le välistegevuse eri rahastamisvahendite (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond) kogu lähtesummast, et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes, tagades samas kooskõla nende välistegevuse rahastamisvahendite õigusliku alusega, millest rahastamine toimub.

Selgitus

Kuigi „Erasmus kõigi jaoks” rakendamisel järgitakse „Erasmus kõigi jaoks” määrust, tuleb tagada ka kooskõla asjaomaste välistegevuse rahastamisvahenditega.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – teine osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat, esimene eraldis hõlmab vastavalt nelja esimest aastat ja teine ülejäänud kolme aastat. Kõnealune rahastamine kajastub kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastes sihtprogrammides vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega.

Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat. Kõnealune rahastamine põhineb kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastel sihtprogrammidel vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Rahastamise puhul arengukoostöö rahastamisvahendist täpsustatakse rahastatavate meetmete piirkondlik jaotus ja tüüp. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele kooskõlas asjaomastes välistegevuse rahastamisvahendites sätestatud menetlustega. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega.

Selgitus

Programmitöö protsess peaks järgima asjaomastes välistegevuse rahastamisvahendites sätestatud korda, et kindlustada riikide omavastutuse vajalik järgimine ning tagada kooskõla üldiste strateegiatega riikide või piirkondade osas. Eraldisi saab kindlaks määrata ainult sellel alusel.

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega.

6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Äärepoolsemate piirkondade ja ülemeremaade ja -territooriumide üliõpilaste eriti suuri vahemaid võetakse nõuetekohaselt arvesse fondide eraldamisel. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega.

Selgitus

Kuna ülemeremaade üliõpilased asuvad Euroopa kontinendist väga kaugel, peaks nende jaoks kavandama erilisi vahendeid, eelkõige liikuvusfondide puhul.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a) panus vaesuse kaotamisse ja jätkusuutlikku arengusse kolmandates riikides.

Selgitus

Areng on artiklis 4 nimetatud eraldi eesmärgina ja seda peaks seetõttu samuti kontrollima ja hindama.

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Komisjon lisab arengukoostöö rahastamisvahendi määruse rakendamist käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse kõikide programmi „Erasmus kõigi jaoks” meetmete loetelu, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, ning meetmete kooskõla selle määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega.

Selgitus

Erasmus Munduse meetmeid on rakendatud arengukoostöö rahastamisvahendi menetlusi järgides. Kuna rakendamine toimub tulevikus „Erasmus kõigi jaoks” määruses sätestatud menetluste kohaselt, tuleks arengukoostöö rahastamisvahendi komiteele ja parlamendile korrapärase aruandlusega tagada läbipaistvus kooskõla suhtes arengukoostöö rahastamisvahendi määruse, eelkõige aga artiklis 2 osutatud ametliku arenguabi eesmärgiga.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) liikmesriigid;

(a) liikmesriigid ja nende ülemeremaad ja -territooriumid, mille nimekiri on ära toodud Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas;

Selgitus

Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, arengu- ja ühtekuuluvuspoliitika;

(a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, ühtekuuluvuspoliitika ja arengupoliitika;

Selgitus

Käesoleva muudatusega selgitatakse, et viide on seotud liidu rahvusvahelise arengupoliitikaga ja mitte liidusisese piirkondliku arengupoliitikaga.

 

 

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

Viited

COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

13.12.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

13.12.2011

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Iva Zanicchi

14.2.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

17.9.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Ricardo Cortés Lastra, Leonidas Donskis, Catherine Grèze, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Jean Roatta, Michèle Striffler, Alf Svensson, Keith Taylor, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Anna Záborská, Iva Zanicchi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Cristian Dan Preda, Patrizia Toia

 

 

20.9.2012

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

( COM(2011)0788 – C7‑0436/2011 – 2011/0371(COD) )

Arvamuse koostaja: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska

 

LÜHISELGITUS

Komisjon kiitis 23. novembril 2011. aastal heaks ettepaneku võtta vastu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks”.

Ettepanekus on arvesse võetud üldsusega konsulteerimise tulemusi ning selle valdkonna kolme programmi (elukestva õppe programm, programm „Euroopa noored” ning Erasmus Mundus) kohta koostatud nelja mõjuhinnangut, samuti mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 raames spordi valdkonnas võetud ettevalmistavaid meetmeid.

Nende tulemuste analüüsi käigus otsustati luua programm, mis koondaks endasse kogu liidu tegevuse hariduse, koolituse, noorsootöö ja spordi vallas. Selline lähenemisviis on kooskõlas 2012. aasta veebruaris vastu võetud komisjoni teatisega „2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku lihtsustamise kava”, milles on esitatud komisjoni seisukoht kõikide järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvate programmide suhtes seoses olemasolevate vahendite ratsionaliseerimise ja nendevahelise koostoime loomisega, bürokraatia vähendamisega ja halduskuludega.

Komisjoni meelest võimaldab selline uus struktuur programmide eeskirju ühtlustada ja lihtsustada, kuna vahendeid eraldatakse tulemuslikkuse alusel. Samuti on selles rangelt arvesse võetud finantsmääruse sätteid.

 

Mõju eelarvele

Komisjoni ettepanek sisaldab aastateks 2014–2020 üleüldist soovituslikku rahastamispaketti suurusega 19,1 miljonit eurot.

Kõige suurem osa assigneeringutest (17,3 miljonit eurot) kuulub alamrubriiki 1a ning jaguneb1 orienteeruvalt järgmiselt:

–Põhimeede 1 – inimeste õppimisega seotud liikuvus: 65% (ligikaudu 2/3 kasutada olevast eelarvest),

–Põhimeede 2 – innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö: 26%,

–Põhimeede 3 – poliitikavaldkonna reformi toetamine: 4%,

–tegevustoetused riiklikele ametitele: 3%,

–halduskulud: 2%.

Lisaks esitatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitlevas komisjoni teatises eri haridussektorite eraldiste järgmine jaotus (nende vahendite määrad vastavad asjakohaste programmide tagatud mahtudele aastatel 2007–2013):

–kõrgharidus: 25%,

–kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, 17%,

millest täiskasvanuharidus moodustab 2%,

–kooliharidus: 7%,

–noored: 7%.

Ülejäänud 1 812 miljonit eurot eraldatakse rubriiki 4 kuuluvatest järgmistest vahenditest: arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond. Nende assigneeringute eesmärk on lõimida praegu tegutsevaid rahvusvahelisi programme (Erasmus Mundus, Tempus, Edulink ja Alfa).

Programmis on eraldi peatükk spordi jaoks (1% eelarvest) ning eraldi artikkel on pühendatud ka Jean Monnet' meetmetele (2% eelarvest).

Projektide stabiilsuse tagamiseks eraldatakse vahendeid mitmeaastaste blokkidena (vastavalt neli ja kolm aastat).

Komisjoni poolt programmile „Erasmus kõigi jaoks” ette nähtud kavandatav kogueelarve on ligikaudu 70% suurem asjakohastele programmidele aastateks 2007–2013 alamrubriikide 1a ja 3b ning rubriigi 4 raames määratud kogueelarvest (komisjoni andmetel 11 375 eurot).

Suurem osa lisavahenditest on suunatud kõrgharidusele ning kutseharidusele ja -koolitusele.

Asjakohastele programmidele (Erasmus Mundus, Tempus, Alfa ja Edulink) rubriigis 4 ette nähtud vahendeid suurendatakse praegusel programmiperioodil ettenähtuga võrreldes ligikaudu 28%.

Arvamuse koostaja soovib rõhutada, et kavandatud summa on orienteeruv ning programmile määratavate lõplike eelarveeraldiste maht selgub alles siis, kui läbirääkimised järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle on lõppenud.

Seetõttu tahaks arvamuse koostaja asendada kõik ettepanekus (nii alamrubriigis 1a kui ka rubriigis 4) esitatud ligikaudsed summad protsendimääradega, et komisjoni algses ettepanekus esitatud vahendite suhe jääks samaks sõltumata summadest, milles mitmeaastase finantsraamistiku raames kokku lepitakse.

Lisaks on arvamuse koostaja veendunud, et sektoritele eraldatavate vahendite jaotus peaks olema osa õiguslikust alusest ning selle üle peaks otsustama eelarvepädevad asutused, samuti peaks olema võimalik seda jaotust programmiperioodi hilisemas etapis komisjoni hindamiste põhjal kohandada. Eelkõige tuleks ette näha eraldiseisvad eelarveeraldised (eraldi eelarverida) noortele, mida praegune ettepanek piisavalt ei kajasta.

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 a (uus)

 

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

Selgitus

Ettepanekus käsitletav rahastamispakett kujutab endast ainult kava ning seda ei saa kinnitada enne, kui on jõutud kokkuleppele mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse suhtes.

 

Muudatusettepanek    2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 b (uus)

 

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 b. osutab oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonile tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks täita oma olemasolevad poliitilised prioriteedid ja Lissaboni lepingus sätestatud uued ülesanded ning reageerida ootamatutele sündmustele; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täielikult peatada, hoolimata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopa jaoks; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku ressursside 5% kasv võrreldes 2013. aastaga aitaks vaid vähesel määral kaasa ELi kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuspõhimõtte elluviimisele;

 

_______________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266

 

 

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) mail 2009. aastal kutsus Euroopa Liidu Nõukogu üles looma strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), püstitades neli strateegilist eesmärki, et lahendada probleemid, mis takistavad teadmispõhise Euroopa loomist ja elukestva õppe realiseerimist kõikide jaoks.

(6) mail 2009. aastal kutsus Euroopa Liidu Nõukogu üles looma strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), püstitades neli strateegilist eesmärki, et lahendada probleemid, mis takistavad teadmispõhise Euroopa loomist ja elukestva õppe realiseerimist kõikide jaoks. Need eesmärgid saavutatakse vaid siis, kui selleks eraldatakse piisavad rahalised vahendid.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikkune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas.

(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete parem kooskõlastatus ja vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning eelarveline koostoime kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab konkreetsete suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta, mis on realistlikud ja peegeldavad meetme loogikat ning on asjakohased, arvestades eesmärkide ja meetmete hierarhiat.

(25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab konkreetsete suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta, mis on realistlikud ja peegeldavad meetme loogikat ning on asjakohased, arvestades eesmärkide ja meetmete hierarhiat. Nende näitajate abil, mis peaksid andma programmi eesmärkide täitmise hindamisele minimaalse võrdlusaluse, peab komisjon programmi rakendamist iga-aastaselt kontrollima, et hinnata selle tulemusi ja mõju.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a) Euroopa Komisjon, kes võtab arvesse eelarvepädevate institutsioonide volitusi iga-aastase eelarvemenetluse raames, peaks esitama kõnealuse programmi kehtimisaega hõlmava eelarveprojekti, mis põhineks käesoleva määruse artikli 13 kohaselt programmi iga meetme jaoks eraldatud eelarveridadel. See tagab selgema ja läbipaistvama iga-aastase vahendite eraldamise programmi eri komponentidele.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 b) Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on oluline parandada programmi rakendamist ja tõhustada vahendite kasutamist.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 c) Tuleb tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 17 299 000 000 eurot.

1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 17 299 000 000 eurot, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks suuniseks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ..../.... institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti ....tähenduses.

Programmi meetmete rahastamiseks eraldatakse järgmised summad:

Programmi meetmete rahastamiseks eraldatakse järgmised summad:

a) 16 741 738 000 eurot haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnale, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1;

a) 97% haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnale, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1, ning sellest 7% noortele;

Haridussektorite jaoks tuleb ette näha järgmised miinimumeraldised:

– kõrgharidusele: XX%

kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus: XX %, millest täiskasvanuharidus XX%

– kooliharidusele: XX%

Komisjoni hindamisaruande alusel võib seadusandja neid soovituslikke protsendimäärasid programmiperioodi teise poole jaoks muuta.

b) 318 435 000 eurot Jean Monnet’ meetmetele, nagu on osutatud artiklis 10;

b) 2% Jean Monnet’ meetmetele, nagu on osutatud artiklis 10;

c) 238 827 000 eurot spordiga seotud meetmetele, nagu on osutatud III peatükis.

c) 1% spordiga seotud meetmetele, nagu on osutatud III peatükis.

Selgitus

Arvude asemel protsentide kasutamine võimaldab säilitada eraldiste omavahelise suhte lõplikus rahastamispaketis sõltumata sellest, millistes summades lõpuks kokku lepitakse. Veelgi enam, haridussektoritele ette nähtud eraldiste määr peab olema osa õiguslikust alusest, kuna selle üle, kellele assigneeringud määratakse, otsustavad eelarvepädevad asutused, kuid iga valdkonna jaoks eraldatavate summade üle otsustavad vastutavad komisjonid.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot29 mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes.

2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel soovituslik summa, mis vastab 2%-le osalevate rahastamisvahendite (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes.

Selgitus

Arvude asemel protsentide kasutamine võimaldab säilitada eraldiste omavahelise suhte lõplikus rahastamispaketis sõltumata sellest, millistes summades lõpuks kokku lepitakse.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kokku lepitud soovituslikud protsendimäärad ei piira eelarvepädevate institutsioonide volitusi iga-aastase eelarvemenetluse raames.

Selgitus

Kuna kolme tegevussuuna (inimeste õppimisega seotud liikuvus, innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö ning poliitikavaldkonna reformi toetamine) konkreetset arengut ei saa 2020. aastani ette prognoosida, tuleks vahendite eraldamine tegevussuundadele 2017. aastal läbi vaadata.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Programmi rahalised eraldised hõlmavad ka tegevustoetusi noorsootöö valdkonnas tegutsevatele kodanikuühiskonnaorganisatsioonidele, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse Euroopa noorteorganisatsioonidele.

Selgitus

Euroopa noorteorganisatsioonid on osutunud kõikide noorsoovaldkonna meetmete edendamisel ja rakendamisel ning kogu liidu noorteni jõudmisel kasulikuks vahendiks. Tihti on selliste organisatsioonide ainsaks rahastamisvahendiks ELi eelarvest eraldatud tegevustoetused, mis on nende jaoks eluliselt olulised.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega.

6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) peamiste haridussektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse süsteemse mõju.

(b) peamiste haridussektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse süsteemse mõju ja aitab vältida meetmete kattuvust.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lisaks pidevale järelevalvele koostab komisjon hiljemalt 2017. aasta lõpuks hindamisaruande, et hinnata eesmärkide saavutamise tõhusust, programmi mõjusust ja selle Euroopa lisaväärtust, võttes arvesse otsust programmi uuendamise, muutmise või katkestamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse lihtsustamise ulatust, selle sisest ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja ka meetmete panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidesse. Ühtlasi võetakse arvesse hindamise tulemusi eelnevate programmide (elukestev õpe, „Aktiivsed noored”, Erasmus Mundus ja teised rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid) pikaajalise mõju kohta.

2. Lisaks pidevale järelevalvele koostab komisjon hiljemalt 2017. aasta 30. juuniks hindamisaruande, et hinnata eesmärkide saavutamise tõhusust, programmi mõjusust ja selle Euroopa lisaväärtust, võttes arvesse otsust programmi uuendamise, muutmise või katkestamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse lihtsustamise ulatust, selle sisest ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja ka meetmete panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidesse. Ühtlasi võetakse arvesse hindamise tulemusi eelnevate programmide (elukestev õpe, „Aktiivsed noored”, Erasmus Mundus ja teised rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid) pikaajalise mõju kohta.

Selgitus

Kava kohaselt tuleb komisjoni hindamisaruanne programmi kohta esitada „hiljemalt 2017. aasta lõpuks”. Arvestades, et programmi võimalikuks muutmiseks selle aruande alusel kulub aega, tuleks teha ettepanek seada tähtajaks 2017. aasta keskpaik.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Riigi ametiasutus jälgib ja kontrollib programmi haldamist riiklikul tasandil. Riigi ametiasutus teavitab komisjoni ja konsulteerib sellega õigel ajal enne otsuse langetamist, mis võib mõjutada programmi haldamist eelkõige riikliku asutuse poolt.

5. Riigi ametiasutus ja komisjon teevad riikliku ameti üle järelevalve ning kontrolli teostamisel koostööd ning teavitavad üksteist oma selles vallas võetud meetmetest.

Selgitus

 

Euroopa Komisjoni, riikliku ameti ja riigi ametiasutuse koostööalane tasakaal on paigast ära (ametiasutuste roll piirdub ameti riikliku kaasrahastamisega ning programmi riiklikul tasandil rakendamisel ilmnevate ebakõlade lahendamisega). Komisjon ja riigi ametiasutus peaksid olema võrdselt olulised ning tegema järelevalve ja kontrolli vallas koostööd. Seepärast tuleks arvesse võtta sätteid, mis on esitatud otsuses, millega loodi elukestva õppe programm.

 

MENETLUS

Pealkiri

Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

Viited

COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

13.12.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

13.12.2011

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Sidonia Elżbieta Jędrzejewska

6.2.2012

Vastuvõtmise kuupäev

19.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Richard Ashworth, Francesca Balzani, Zuzana Brzobohatá, Andrea Cozzolino, James Elles, Göran Färm, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Ivars Godmanis, Lucas Hartong, Jutta Haug, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Barbara Matera, Claudio Morganti, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Alda Sousa, Derek Vaughan, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

François Alfonsi, Alexander Alvaro, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Paul Rübig, Peter Šťastný

 

 

17.10.2012

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

( COM(2011)0788 – C7‑0436/2011 – 2011/0371(COD) )

Arvamuse koostaja: Vilija Blinkevičiūtė

 

 

LÜHISELGITUS

Komisjon kiitis 23. novembril 2011. aastal heaks ettepaneku võtta vastu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks”.

 

Haridus ja koolitus on Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia ning liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuuniste kesksed osad. Euroopa 2020. aasta strateegia viis juhtalgatust sõltuvad hariduse ja koolituse moderniseerimisest: „Noored liikumises”, programm „Uute töökohtade jaoks uued oskused”, samuti digitaalne tegevuskava, juhtalgatus „Innovaatiline liit” ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise tegevusprogramm.

 

Komisjoni ettepanek

Komisjoni ettepanek näeb ELi järgmiseks finantsplaneerimise perioodiks 2014–2020 ette ühtse integreeritud programmi „Erasmus kõigi jaoks”, mis asendab eelmisel mitmeaastasel finantsplaneerimise perioodil 2007–2013 eksisteerinud seitset erinevat programmi. See tähendab, et uus programm asendab elukestva õppe programmi, programmi „Aktiivsed noored” ning erinevaid liidu kõrgharidusprogramme, olgu need siis rahvusvahelised (Erasmus Mundus), piirkondlikud (Tempus, Alfa, Edulink) või kahepoolsed (USA ja Kanadaga).

 

Programmi jaoks ette nähtud üldine rahastamispakett moodustab kokku 19,1 miljardit eurot, millest 1,812 miljardit eurot eraldatakse mitmest erinevast ELi väliskoostöö vahendist ning on mõeldud praeguste rahvusvaheliste programmide integreerimiseks (Erasmus Mundus, Tempus, Edulink ja Alfa). Komisjoni poolt programmile „Erasmus kõigi jaoks” ette nähtud kavandatav kogueelarve on ligikaudu 70% suurem vastavatele programmidele aastateks 2007–2013 eraldatud kogueelarvest.

 

Komisjon teeb ettepaneku struktureerida uus koondprogramm igas asjakohases haridusvaldkonnas kolme põhimeetme ümber:

–  isikute õppimisega seotud liikuvus, sh üliõpilaste, noorte, õpetajate ja personali jaoks (kavandatav eelarveosa – 65%),

–  innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö (kavandatav eelarveosa – 26%),

–  toetus poliitikavaldkonna reformile (kavandatav eelarveosa – 4%).

 

Lisaks esitatakse määruse ettepaneku juurde kuuluvas komisjoni teatises eri haridussektorite eraldiste järgmine jaotus (nende vahendite määrad vastavad asjakohaste programmide tagatud mahtudele aastatel 2007–2013):

–kõrgharidus: 25%,

–kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanharidus, 17 %, millest täiskasvanuharidus 2%,

–kooliharidus: 7%,

–  noored: 7%.

 

Programmis on eraldi peatükk spordi jaoks (1% eelarvest) ning eraldi artikkel on pühendatud ka Jean Monnet' meetmetele (2% eelarvest).

 

 

Arvamuse koostaja seisukoht

 

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus ja soovitab teha määruse eelnõusse järgmised muudatused:

 

1)   tugevdada programmi elukestva õppe aspekti, mis muudaks programmi kaasavamaks kõigi hariduse ja koolituse sektorite jaoks;

2)   tugevdada seoseid hariduse ja tööhõive, hariduse ja vaesuse vähendamise vahel;

3)  muuta määruse struktuuri, eelkõige eraldades noorsootöö haridusest ja koolitusest ning määratledes selgemalt erinevatele hariduse ja koolituse sektoritele vastavaid allprogramme, kirjeldades ühtlasi täpsemalt eri allprogrammide erieesmärke;

4)  tugevdada eelkõige kutsehariduse ja -koolituse sektoreid ja täiskasvanuõpet, millele ei ole praeguses ettepanekus piisavalt tähelepanu pööratud, hoolimata oma laialdaselt tunnustatud tähtsusest muu hulgas elukestva õppe kultuuri edendamisel, tööpuudusega (eriti noorte tööpuudusega) ja vaesusega võitlemisel, kodanikuaktiivsuse soodustamisel ja aktiivsena vananemise propageerimisel;

5)  parandada programmile juurdepääsetavust, edendades eelkõige programmis suuremat osalemist inimeste jaoks, kellel on erivajadused, vähem võimalusi või probleeme hariduslike, sotsiaalsete, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu;

6)  suurendada rahvusvahelist osalust (kolmandate riikidega) mitte ainult kõrghariduses, vaid ka kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas;

7)  tuua määruses selgelt välja eelarve jaotus eri haridus- ja koolitussektorite vahel ning samuti teha ettepanek suurendada kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse sektorite osakaalu;

8)  anda liikmesriikidele võimalus otsustada vastavalt oma õigusaktidele ja tavadele, kas nad soovivad programmi rakendamiseks riiklikul tasandil kasutada ühte või mitut riigi ametiasutust ja riiklikku ametit;

9)  hõlmata määruses kõik kuus akadeemilist asutust, mida toetati eelmise Jean Monnet’ programmiga, mitte piirata nende arvu kahega, nagu komisjon oma ettepanekus ette näeb.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:+

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Euroopa aruka, jätkusuutiku ja kaasava majanduskasvu strateegias (Euroopa 2020) määratakse kindlaks liidu kasvustrateegia saabuvaks aastakümneks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, milleks püstitati viis kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, eelkõige haridusvaldkonnas, et vähendada kooli poolelijätmise määra allapoole 10 % ja jõuda selleni, et 30–34-aastastest omandaks kõrghariduse vähemalt 40 %. See hõlmab ka juhtalgatusi, eelkõige programme „Noored liikumises” ja „Uute töökohtade jaoks uued oskused”.

(5) Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias (Euroopa 2020) määratakse kindlaks liidu kasvustrateegia saabuvaks aastakümneks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, milleks püstitati viis kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks ja millest kolme toetatakse otseselt või kaudselt käesoleva määrusega loodud programmi abil. Asjakohaseid meetmeid võetakse eelkõige haridusvaldkonnas, et vähendada kooli poolelijätmise määra allapoole 10 % ja jõuda selleni, et 30–34-aastastest omandaks kõrghariduse vähemalt 40 %, kuid samuti toetatakse nendega tööpuuduse ja vaesuse vähendamisega seotud eesmärkide saavutamist. See hõlmab ka juhtalgatusi, eelkõige programme „Noored liikumises”, „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ja „Innovaatiline liit”.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Kõigis programmiga hõlmatud haridussektorites tuleks kaasa aidata Euroopa identiteeditunde ja Euroopa väärtuste edendamisele vastavalt Euroopa liidu lepingu artiklile 2.

 

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kõrghariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada Liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist ja panustada kolmandate riikide kõrghariduse järjepidevasse arengusse.

(8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kutsehariduse ja -koolituse, kõrghariduse, täiskasvanuhariduse ja noorte mitteformaalne õppe valdkonnas ning muudes sektorites, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa hariduse ja koolituse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist, kultuuridevahelist dialoogi ja panustada kolmandate riikide hariduse ja koolituse järjepidevasse arengusse.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Et toetada liikuvust, võrdseid võimalusi ja tipptaseme saavutamist, peaks liit looma Euroopa laenutagamisrahastu, et võimaldada üliõpilastel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, läbida magistriõpe mõnes muus osalevas riigis. Kõnealune rahastu oleks avatud finantsasutustele, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele soodsatel tingimustel laenu magistriõpinguteks mõnes muus osalevas riigis.

(10) Et toetada liikuvust, võrdseid võimalusi ja tipptaseme saavutamist, peaks liit looma Euroopa laenutagamisrahastu, et võimaldada üliõpilastel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, läbida magistriõpe mõnes muus osalevas riigis. Kõnealusele rahastule peaks olema juurdepääs läbi finantsasutuste, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele soodsatel tingimustel laenu magistriõpinguteks mõnes muus osalevas riigis.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020) määratleti kaugeleulatuv ja globaalne visioon Euroopa kutsehariduse ja koolitusega seotud poliitika kohta ja taotleti liidu haridusprogrammide toetust kokkulepitud prioriteetidele, sealhulgas rahvusvahelisele liikuvusele ja liikmesriikide elluviidavatele reformidele.

(14) Kutsehariduse ja -koolituse otsustav roll, aitamaks kaasa saavutada mitmeid strateegias „Euroopa 2020” püstitatud eesmärke, on leidnud laialdast tunnustamist ning see on kindlaks määratud ka uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020), arvestades eelkõige selle potentsiaali võitluses Euroopa kõrge tööpuudusega, eriti noorte tööpuuduse ja pikaajalise tööpuudusega, elukestva õppe kultuuri edendamisel, sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel ja kodanikuaktiivsuse soodustamisel. Vaja on käsitleda tungivat vajadust tugevdada kutsehariduse ja -koolituse vallas õpilaste riikidevahelist liikuvust, mis hõlmaks praktikante, õpetajaid ja koolitajad, ning edendada kõigil tasanditel koostööd asjaomaste sidusrühmade vaheliste partnerluste abil ning aidata liikmesriike kutseharidus- ja koolitussüsteemide uuendamisel.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Nõukogu […] resolutsioonis sisalduva uuendatud täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava eesmärk on võimaldada kõikidel täiskasvanutel täiendada ja tõhustada oma oskusi ja pädevusi kogu eluea jooksul, pöörates erilist tähelepanu paljude väheste oskustega eurooplastele, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk.

(16) Nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsioonis1 sisalduvas uuendatud täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskavas rõhutatakse vajadust suurendada osalust täiskasvanuhariduses, võttes arvesse Euroopa rahvastiku vananemist, mis muudab täiskasvanute jaoks möödapääsmatuks oma isiklike ja kutsealaste oskuste ja pädevuste korrapärase uuendamise pärast esialgse hariduse ja koolituse omandamist, ning tunnustades ka täiskasvanuhariduse rolli kodanikuaktiivsuse edendamisel. Võttes arvesse strateegias „Euroopa 2020” toodud tööpuuduse ja vaesuse vähendamise eesmärke, pööratakse täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskavas erilist tähelepanu vajadusele suurendada väheste oskustega ja madala kvalifikatsiooniga eurooplaste osalust täiskasvanuhariduses.

 

______________

 

1 ELT C 372, 20.12.2011, lk 1.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastast 2012 saadud kogemused, Euroopa komisjoni demograafilised aruanded ja eakate inimeste valmisolek teha vabatahtlikku tööd näitavad elukestva õppe, põlvkondadevahelise dialoogi, liikuvuse ja ühiskonnaelus osalemise tähtsust kaua pärast tööelust eemaldumist. Eakad inimesed täidavad olulist rolli vabatahtlikus tegevuses ja ühiskonnapoliitilise hariduse andmisel Euroopas. Seda peab programm vastava rõhuasetusega asjakohastele meetmetele üld- ja kutsehariduse valdkonnas arvesse võtma.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel liidus ja osalevates kolmandates riikides.

(17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, Euroopa kodanikuühiskonna elukestva õppe platvormi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel liidus ja osalevates kolmandates riikides.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Tugevdada tuleb koostööd programmi ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas, eriti Euroopa Nõukoguga.

(18) Tugevdada tuleb koostööd programmi ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas, eriti Euroopa Nõukogu, UNESCO ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Programm peaks kaasa aitama Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas, selle raames tuleks eelkõige toetada asutusi, millel on euroopalik juhtimisstruktuur, mis käsitlevad mõnda liidu jaoks olulist valdkonda, on mittetulundusühingud ja mille antud akadeemilisi kraade tunnustatakse.

(19) Programm peaks kaasa aitama Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas; selle raames tuleks toetada asutusi, mis käsitlevad mõnda liidu jaoks olulist valdkonda, on mittetulundusühingud ja mille antud akadeemilisi kraade tunnustatakse.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus ja liidu meetmete laiendatud vastuvõtmine aitab soodustada mobiilsust kogu Euroopas elukestva õppe eesmärkidel, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustades kutse-eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust. Noortele üliõpilastele (sealhulgas kutseõppe ja -koolituse õpilastele) juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduses; see võib ka aidata muuta rahvusvahelise profiiliga töökohti atraktiivsemaks.

(21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus ja liidu meetmete laiendatud vastuvõtmine aitab soodustada mobiilsust kogu Euroopas elukestva õppe eesmärkidel, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustades kutse-eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust. Üliõpilastele (sealhulgas kutseõppe ja -koolituse õpilastele) ja täiskasvanud õppijatele juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele elukestva õppe meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduses; see võib ka aidata muuta rahvusvahelise profiiliga töökohti atraktiivsemaks.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab konkreetsete suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta, mis on realistlikud ja peegeldavad meetme loogikat ning on asjakohased, arvestades eesmärkide ja meetmete hierarhiat.

(25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab iga konkreetse eesmärgi kohta mõõdetavate ja asjakohaste suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta, mis on realistlikud ja peegeldavad meetme loogikat ning on asjakohased, arvestades eesmärkide ja meetmete hierarhiat.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seadsid oma ühisteatises uue vastuse kohta muutuvale naabrusele muu hulgas eesmärgi kaasata naaberriike senisest rohkem liidu liikuvuse ja suutlikkuse tõstmise meetmetesse kõrghariduses ning tulevaste haridusprogrammide käivitamise naaberriikides.

(30) Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seadsid oma ühisteatises uue vastuse kohta muutuvale naabrusele muu hulgas eesmärgi kaasata naaberriike senisest rohkem liidu liikuvuse ja suutlikkuse tõstmise meetmetesse koolihariduses ja kõrghariduses ning tulevaste haridusprogrammide käivitamisse naaberriikides.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus ja noored.

3. Programmiga hõlmatakse järgmisi valdkondi:

 

(a) kõikide tasandite formaalne, informaalne ja mitteformaalne haridus ja koolitus elukestva õppe valguses, kooliharidusest kutsehariduse ja -koolituse, kõrghariduse ning täiskasvanuhariduseni;

 

(b) noored, eriti mitteformaalne ja informaalne õpe ning tegevused, mille eesmärk on noorte ühiskonnas osaluse suurendamine;

 

(c) sport, eelkõige rohujuure tasandil.

 

Kõik need tegevusalad on eeskätt suunatud inimestele, kes on alaesindatud nii hariduses ja tööturul kui ka nendel tegevusaladel.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sellel on rahvusvaheline mõõde, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21, ja sellega toetatakse ka spordivaldkonna meetmeid.

4. Programmil on rahvusvaheline mõõde, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21, ja selle eesmärgiks on ELi ja kolmandate riikide vahelise koostöö kaudu toetada liidu välistegevust, sh liidu arengueesmärke.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. elukestev õpe – igasugune üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpitegevus kogu eluaja jooksul, mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused isiklikus, kodaniku, ühiskondliku ja/või töösuhetega seotud väljavaadetes. See hõlmab nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamist;

1. „elukestev õpe” – igasugune üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpitegevus kogu eluaja jooksul, mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused või osalus ühiskonnas, pidades silmas isiklikku, kodaniku, kultuurilist, ühiskondlikku ja/või tööhõivealast väljavaadet. See hõlmab nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamist;

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. mitteformaalne keskkond – õppeolukord, mida sageli kavandatakse ja organiseeritakse, kuid mis ei ole formaalse haridus- ja koolitussüsteemi osa;

2. mitteformaalne haridus – organiseeritud või vabatahtlik protsess, mis annab inimestele võimaluse arendada oma väärtusi, oskusi ja pädevusi väljaspool formaalse hariduse raamistikku;

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. õppimisega seotud liikuvus – füüsiline elamaasumine muusse kui elukohariiki eesmärgiga õppida, omandada töökogemust, teha teaduslikku uurimistööd, osaleda koolitusel või saada muud õpet, sealhulgas praktika ja mitteformaalne õpe, või õpetada või osaleda piiriüleses erialase arendamisega seotud tegevuses. See võib hõlmata ettevalmistavat koolitust sihtriigi keeles. Õppimisega seotud liikuvus hõlmab ka noortevahetust ja piiriülest erialase arendamisega seotud tegevust, kaasates noorsootöötajaid;

3. õppimisega seotud liikuvus – füüsiline elamaasumine muusse kui elukohariiki eesmärgiga õppida, omandada töökogemust, teha teaduslikku uurimistööd, osaleda koolitusel või saada muud õpet, sealhulgas praktika, stažeerimine, vabatahtlik tegevus, k.a eakate vabatahtlik tegevus, ja mitteformaalne õpe, või õpetada või osaleda piiriüleses erialase arendamisega seotud tegevuses. See võib hõlmata ettevalmistavat koolitust sihtriigi keeles ja jätkutegevusi. Õppimisega seotud liikuvus hõlmab ka noortetegevust, nagu noortevahetus, vabatahtlik tegevus, mitteformaalne ja informaalne õpe, ning erialase koolitusega seotud tegevust, kuhu on kaasatud noorsootöötajad ja nõustajad;

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö – piiriülesed koostööprojektid, millesse on kaasatud organisatsioonid, mis on aktiivsed haridus-, koolitus- ja/või noorsoovaldkonnas ja mis võivad hõlmata teisi organisatsioone.

4. innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö – piiriülesed ja rahvusvahelised koostööprojektid, millesse on kaasatud asutused, sotsiaalpartnerid, organisatsioonid ja ettevõtted, mis on aktiivsed haridus- ja koolitus- ja/või noorsoovaldkonnas.

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordineerimismeetodi abil;

5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist, samuti Euroopa noortepoliitika arendamist sidusrühmade suutlikkuse suurendamise ja liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordineerimismeetodi abil;

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. virtuaalne liikuvus – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toetatud meetmed, mida korraldatakse institutsioonilisel tasandil ja millega omandatakse või soodustatakse rahvusvahelisi koostöökogemusi õpetamis- ja/või õppimisvaldkonnas;

6. virtuaalne liikuvus – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toetatud meetmed, mida korraldatakse institutsioonilisel tasandil ja millega omandatakse või soodustatakse rahvusvahelisi koostöökogemusi õpetamis- ja/või õppimisvaldkonnas vanusest sõltumata;

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. personal – isikud, kes on kaasatud kas kutsealaselt või vabatahtlikult haridusse, koolitusse või noorte mitteametlikku õppesse. See võib hõlmata õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid;

7. personal – isikud, kes on kaasatud haridusse, koolitusse või noorte formaalsesse ja mitteformaalsesse õppesse. See võib hõlmata õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid;

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. noorsootöötaja – mitteametlikus õppes osalev spetsialist või vabatahtlik;

8. noorsootöö – erinevat laadi sotsiaalne, kultuuriline, hariduslik või poliitiline tegevus, mis on organiseeritud noorte poolt, koos noortega ja noorte jaoks. See toimub klassivälise tegevuse vormis ja põhineb informaalsel ja mitteformaalsel õppel ja vabatahtlikul osalemisel;

 

8 a. noorsootöötaja – noortele mõeldud mitteformaalses või informaalses õppes osalev isik;

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a. eakad – isikud alates 55. eluaastast;

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. akadeemiline asutus – õpetamisele ja uurimistööle pühendunud haridusasutus;

12. akadeemiline asutus – õpetamisele ja/või uurimistööle pühendunud haridusasutus;

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13. kutsekoolitus – mis tahes kutsekoolituse algõpe, sealhulgas tehniline ja tööalane koolitus ning väljaõpe, mis aitab saada kutsekvalifikatsiooni, mida tunnustavad pädevad asutused selles liikmesriigis, kus kvalifikatsioon saadi, samuti kutsekoolituse jätkuõpe või töötamise jooksul isiku poolt saadav koolitus;

13. kutsekoolitus – mis tahes kutsekoolitus, sealhulgas tehniline ja tööalane koolitus ning väljaõpe, mis aitab saada kvalifikatsiooni, mida tunnustavad pädevad asutused selles liikmesriigis, samuti kutsekoolituse jätkuõpe, mille isik on omandanud töö käigus;

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 a. vabatahtlik tegevus – tegevus, mida isik teeb oma vabast tahtest ja mis hõlmab oma aja ja energia panustamist tegevustesse, millest on kasu teistele üksikisikutele või ühiskonnale tervikuna. Selline tegevus on mittetulundusliku iseloomuga ning selle motivatsiooniks ei ole rahalise või materiaalse kasu saamine;

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos ja mida iseloomustab mitteametlik õppesüsteem;

17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos vabatahtlikkuse alusel ja mida iseloomustab mitteformaalne õppesüsteem;

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26. ELi läbipaistvuse töövahendid – töövahendid, mille abil pooled saavad paremini mõista, hinnata ning vajaduse korral tunnustada õppetulemusi ja kvalifikatsiooni kogu liidus;

26. „liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendid” – töövahendid, mille abil pooled saavad paremini mõista, hinnata ning vajadusel tunnustada õppetulemusi ja kvalifikatsioone kogu liidus;

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 28 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

28 a. rohujuure tasandi sport – organiseeritud sport, mida harrastussportlased harrastavad kohalikul tasandil, ja kõigile mõeldud sport.

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) meetmete ja tegevuste piiriülene laad, eelkõige piiriülene liikuvus ja koostöö eesmärgiga saavutada pikaajaline mõju;

(a) meetmete ja tegevuste piiriülene laad, eelkõige piiriülene liikuvus ja koostöö eesmärgiga saavutada kestev, individuaalne, organisatsiooniline ja süsteemne mõju;

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) nende vastastikkune täiendavus ja koostoime teiste riiklike, rahvusvaheliste ja liidu programmide ja poliitikaga võimaldab mastaabisäästu ja kriitilise massi olemasolu;

(b) nende vastastikune täiendavus ja koostoime teiste piirkondlike, riiklike, rahvusvaheliste ja liidu programmide ja poliitikaga;

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) nende panus liidu kvalifikatsiooni tunnustamise vahendite tõhusasse kasutamisse ja läbipaistvusse.

(c) nende panus liidu kvalifikatsiooni tunnustamise vahendite tõhusasse kasutamisse ja läbipaistvusse ning Euroopa Liidu põhiväärtustesse, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 ja põhiõiguste harta alusel.

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia ning haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistiku (ET2020) eesmärkide ja nendes dokumentides kehtestatud võrdlusnäitajate saavutamisele, Euroopa noorte koostööprogrammi (2010–2018) uuendatud eesmärkide saavutamisele, kolmandate riikide jätkusuutlikule arengule kõrghariduse valdkonnas ja Euroopa spordimõõtme arendamisele.

1. Programmi eesmärk on aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

 

(a) Euroopa väärtuste edendamine kooskõlas ELi lepingu artiklitega 2 ja 9; Euroopa teadlikkuse arendamine ja osalus Euroopa demokraatlikus elus; ühiskondlik aktiivsus ja solidaarsus, sh põlvkondadevaheline solidaarsus;

 

(b) strateegia „Euroopa 2020” ja selle põhieesmärgid, eeskätt hariduse, tööhõive ja vaesuse vähendamise valdkondades;

 

(c) haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistik (ET2020), sh vastavad võrdlusnäitajad;

 

(d) Euroopa noorte koostööprogrammi (2010–2018) uuendatud eesmärgid;

 

(e) uuendatud Kopenhaageni protsess (2011–2020);

 

(f) täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava;

 

(g) kolmandate riikide jätkusuutlik areng kõrghariduse valdkonnas;

 

(h) Euroopa spordimõõtme arendamine vastavalt liidu spordialasele töökavale.

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Eelkõige on eesmärk aidata kaasa järgmiste Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele:

välja jäetud

(a) kooli poolejätjate määra vähendamine;

 

(b) kolmanda haridustaseme lõpetanud 30–34-aastaste õppurite arvu suurendamine.

 

 

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

Programmi meetmed

 

1. Hariduse ja koolituse ning noorsoo- ja spordivaldkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmiste kolme liiki meetmete kaudu:

 

– isikute õppimisega seotud liikuvus,

 

– innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö,

 

– toetus poliitikavaldkonna reformile.

 

2. Konkreetseid Jean Monnet’ meetmeid on kirjeldatud artiklis 10.

Selgitus

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku viia endine artikkel 6 üle määruse üldsätete hulka, kuna selles määratakse kindlaks kõigi määrusega ette nähtud meetmete struktuur.

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

II peatükk – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haridus, koolitus ja noored

Haridus ja koolitus

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 b

 

Allprogrammid

 

Valdkondlikud allprogrammid on järgmised:

 

(a) „Koolid” on seotud kooliharidusega;

 

(b) „Kõrgharidus” on seotud igat liiki kõrgharidusega;

 

(c) „Kutseharidus ja -koolitus” on seotud kutsehariduse ja -koolitusega;

 

(d) „Täiskasvanuharidus” on seotud täiskasvanuõppega.

Selgitus

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku igale haridussektorile pühendatud allprogrammide loetelu selgelt välja tuua, olenemata sellest, milliseid pealkirju allprogrammidele käesoleva arvamuse vastuvõtmisel ka ei valitaks.

 

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erieesmärgid

Allprogrammide erieesmärgid

 

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks üldeesmärkidele täidab programm haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas järgmisi erieesmärke:

1. Kooskõlas programmi üldeesmärgiga täidavad käesolevas peatükis esitatud allprogrammid järgmisi erieesmärke:

 

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) arendada noorte võtmepädevusi ja oskusi, et saavutada parem vastavus tööturu ja ühiskonna vajadustele, ning soodustada noorte osalemist Euroopa demokraatias, muu hulgas pakkudes noortele, õppijatele, personalile ja noorsootöötajatele suuremaid võimalusi õppimisega seotud liikuvuseks ning parandades haridus-/noorte- ning tööturu vahelist koostööd;

(a) arendada noorte võtmepädevusi, oskusi ja teadmisi, et saavutada parem vastavus tööturu vajadustele, osalus ühiskonnas ja Euroopa demokraatias ning edendada sotsiaalset kaasatust, muu hulgas pakkudes igas vanuses õppijatele, õpetajatele, koolitajatele, vabatahtlikele, koolijuhtidele ja personalile suuremaid võimalusi õppimisega seotud liikuvuseks ning parandades haridus-/noorte- ning tööturu vahelist koostööd;

– seotud näitajad:

 

– osalejate osakaal, kes on parandanud võtmepädevusi ja/või oskusi, mis on vajalikud nende tööalase konkurentsivõime jaoks;

 

– noorte osalejate osakaal, kes kinnitavad, et on paremini ette valmistatud osalemiseks ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses

 

 

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) parandada ebasoodsas olukorras olevate ja/või alaesindatud elanikerühmade juurdepääsu ELi liikuvusprogrammidele, haridusele ja koolitusele ning noorte meetmetele;

 

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b) edendada ettevõtlusoskusi, juhendades uusi ettevõtjaid ja toetades VKEde personali tõhusat oskuste arendamist;

 

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) soodustada kvaliteedi tõstmist, tipptasemel innovatsiooni ja rahvusvahelistumist nii haridusasutustes kui ka noortetasandil, tõhustades muu hulgas rahvusvahelist koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajate ning noorteorganisatsioonide ja teiste poolte vahel;

välja jäetud

– seotud näitaja: nende programmis osalenud organisatsioonide osakaal, kes on välja töötanud / vastu võtnud uuenduslikke meetodeid

 

 

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteametlik õpe, moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega;

(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada poliitika reformimist riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe moderniseerimist, toetada üleeuroopalist koostööd ja täiendada poliitika reformimist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega;

 

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

– seotud näitaja: avatud koordineerimismeetodi tulemusi oma riikliku poliitika kujundamisel kasutanud liikmesriikide arv;

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tõhustada haridus-, koolitus- ja noorte rahvusvahelist tegevust, eelkõige kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide atraktiivsust ja toetades liidu välistegevust, sh arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide koostöö abil ning tõstes sihtotstarbelist suutlikkust kolmandates riikides;

(d) tõhustada hariduse ja koolituse rahvusvahelist mõõdet, suurendades liidu haridus- ja koolitusasutuste atraktiivsust ja toetades liidu välistegevust, sh arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning ELi ja kolmandate riikide kutsekoolitus- ja kõrgharidusasutuste koostöö abil ning tõstes sihtotstarbelist suutlikkust kolmandates riikides; samuti toetada pädevuste, kvalifikatsioonide ja oskuste läbipaistvust partnerriikides kvalifikatsioonide ja haridussüsteemide reformimise teel;

 

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

– seotud näitaja: liikuvus- ja koostöötegevuses osalevate kolmandate riikide kõrgkoolide arv;

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt e – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes on parandanud oma keeleoskust;

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f – taane

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: Jean Monnet’ meetmete kaudu koolituses osalevate õppurite arv.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) soodustada võrdseid võimalusi ja kodanikuaktiivsust.

 

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f b) edendada läbi õppimise Euroopa kodakondsust ja Euroopa ideed ning pakkuda õppevõimalusi, et arutada Euroopa ühtekuuluvuse probleeme ja küsimusi.

 

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Lisaks täidab allprogramm „Kutseharidus ja -koolitus” kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas järgmisi erieesmärke:

 

(a) tugevdada õppurite, sealhulgas praktikantide, õpetajate ja koolitajate õppimisega seotud liikuvust;

 

(b) tõsta kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsust ja taset, edendades kvaliteeti ja tõhusust;

 

(c) edendada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist, eelkõige seoses kutsealase jätkuõppe ja -koolitusega;

 

(d) edendada paindlikku juurdepääsu koolitusele ja väljaõppele;

 

(e) edendada kaasavat juurdepääsu, toetades uue võimaluse andmist võtmepädevuste ja oskuste omandamiseks eelkõige haridussüsteemist varakult lahkunutele, noortele, kes ei õpi, tööta ega osale koolituses, puudega inimestele, eakamatele täiskasvanutele ja rändetaustaga inimestele;

 

(f) edendada töö- ja eraelu ning õppimise tasakaalustatust, eriti seoses kutsealase jätkuõppe ja -koolitusega.

 

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Allprogramm „Täiskasvanuharidus” täidab täiskasvanuõppe valdkonnas järgmisi erieesmärke:

 

(a) tugevdada täiskasvanud õppijate, sealhulgas eakate Euroopa osalust, eelkõige liikmesriikidevaheliste liikuvusprojektide abil;

 

(b) edendada pidevat teadmiste omandamist ja õppes osalemist täiskasvanute, eelkõige väheste oskustega ja madala kvalifikatsiooniga inimeste seas, arendades välja elukestva õppe kultuuri;

 

(c) edendada töö- ja eraelu ning õppimise tasakaalustatust;

 

(d) edendada tõhusate elukestva nõustamise süsteemide väljaarendamist;

 

(e) edendada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist;

 

(f) edendada tervena, iseseisvana ja aktiivsena vananemist,

 

(g) otsida innovaatilisi lahendusi, mis edendavad kogu Euroopas aktiivsena vananemist, solidaarsust ning põlvkondadevahelist ja piiriülest dialoogi.

 

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c. Programmi ja selle allprogrammide hindamise eesmärgil kinnitab komisjon iga erieesmärgi kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Seejuures võtab komisjon arvesse hariduse ja koolituse valdkonnas juba kehtestatud näitajaid.

 

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

välja jäetud

Programmi meetmed

 

1. Haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmise kolme liiki meetme kaudu:

 

(a) inimeste õppimisega seotud liikuvus,

 

(b) innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö,

 

(c) poliitikavaldkonna reformi toetamine.

 

2. Konkreetseid Jean Monnet’ meetmeid on kirjeldatud artiklis 10.

 

Selgitus

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku viia endine artikkel 6 üle määruse üldsätete hulka, kuna selles määratakse kindlaks kõigi määrusega ette nähtud meetmete struktuur.

 

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kõrghariduse ja kutsekoolituse üliõpilaste ning mitteametlikku tegevusse kaasatud noorte piiriülest liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mida mainitakse artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õppena partnerasutuses, töökogemuse omandamisel välismaal või noortetegevuses osalemisena, eelkõige vabatahtliku osalemise teel. Liikuvust magistrikraadi omandamiseks toetatakse üliõpilaslaenu rahastu abil, millele viidatakse artikli 14 lõikes 3;

(a) allprogrammis „Kutseharidus ja -koolitus” – üliõpilaste, sh praktikantide, õpetajate ja koolitajate piiriülest liikuvust;

 

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) üliõpilaste liikuvust, et lisada sotsiaalsed kriteeriumid ERASMUSe stipendiumide eraldamisse, mis võimaldaks madala sissetulekuga üliõpilastel saada kasu üliõpilaste liikuvusperioodidest, kartmata, et neil ei ole piisavalt rahalisi vahendeid;

 

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b) töötavate üliõpilaste välismaale minekut, et võimaldada neile samal ajal kombinatsiooni ERASMUSe töölesuunamise liikuvusest (osalise tööajaga tööle suunamine) ja suurendatud stipendiumiga õpingutest. See võimaldaks kombineeritud sotsiaalset, akadeemilist ja kutsealast integratsiooni vastuvõtvas riigis ning lisaks sellele oleks mõeldud üliõpilastele, kes ei näe kasu ainult õppealase liikuvuse jaoks välismaale minekust.

 

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Personali liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mis on loetletud artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õpetamise vormis või välismaal kutsealastest arengumeetmetest osavõtu vormis.

(b) allprogrammis „Täiskasvanuharidus” – täiskasvanud õppijate ja täiskasvanuõppega seotud personali piiriülest liikuvust. See liikuvus võib hõlmata õppekülastusi, töörühmasid, praktikat, vabatahtlikku tegevust, täiskasvanuõppes osalejate, sh eakate õpivahetusi ning täiskasvanuõppega seotud personali koolitust ja erialast enesetäiendamist.

 

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. See meede toetab ka üliõpilaste, noorte ja personali piiriülest liikuvust kolmandatesse riikidesse ja riikidest selles osas, mis käsitleb kõrgharidust, sealhulgas liikuvust tipptasemel kraadide või projektikonkursside või kahe- või mitmekordsete kraadide alusel ning noortesektoris, samuti mitteformaalset õpet.

2. See meede toetab ka praktikantide, üliõpilaste, täiskasvanud õppijate ja personali piiriülest liikuvust kolmandatesse riikidesse ja neist riikidest selles osas, mis puudutab kõrgharidust, kutseharidust ja -koolitust ning täiskasvanuõpet, sealhulgas liikuvust tipptasemel kraadide või projektikonkursside või kahe- või mitmekordsete kraadide alusel ning noortesektoris, samuti mitteformaalset õpet.

 

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö meetmega toetatakse:

1. Käesoleva peatükiga hõlmatud allprogrammidega toetatakse:

 

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) IT-tugisüsteeme, sealhulgas e-Twinning, mis hõlmavad haridusvaldkonda ja võimaldavad vastastikust õppimist, virtuaalset liikuvust ning parimate tavade vahetamist ja juurdepääsu avamist naaberriikidest pärit osalejatele.

 

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) piiriülene partnerlus ettevõtete ja haridusasutuste vahel järgmises vormis:

2. Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö meetmega toetatakse piiriülest partnerlust ettevõtete ja haridusasutuste vahel järgmises vormis:

– teadmusühendused kõrgkoolide ja loomingulisust, innovatsiooni ja ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide väljatöötamine;

– teadmusühendused kõrgkoolide ja loomingulisust, innovatsiooni ja ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide väljatöötamine;

– sektoripõhised teadmusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendavate ettevõtete vahel, luues uusi sektoripõhiseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse viise ning rakendades liidu laialt tunnustatud vahendeid praktikas;

– sektoripõhised teadmusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendavate ettevõtete vahel, luues uusi sektoripõhiseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse viise ning rakendades liidu laialt tunnustatud vahendeid praktikas;

 

– täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev innovatsioonipartnerlus eakate organisatsioonide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, et ühiselt ja praktiliselt välja töötada kõigi põlvkondade vajadusi arvestav Euroopa kontseptsioon osana strateegiast „Euroopa 2020”.

 

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide haridusasutuste ja organisatsioonide partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, eelkõige vastastikuse õppe ja ühiste haridusprojektide jaoks ning eeskätt naaberriikidega tehtava piirkondliku koostöö edendamiseks.

 

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, sealhulgas noorsoovaldkonnas, muu hulgas noorte juhendamine ja ühised haridusprojektid, millega edendatakse piirkondlikku koostööd, eriti naaberriikidega.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Poliitikavaldkonna reformi toetamine

Poliitikavaldkonna reformi ja suutlikkuse suurendamise toetamine.

 

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Poliitikavaldkonna reformi toetamine hõlmab liidu tasandil algatatud tegevusi, mis on seotud järgmisega:

1. Käesoleva peatükiga hõlmatud allprogrammidega toetatakse liidu tasandil algatatud tegevusi, mis on seotud järgmisega:

 

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) liidu poliitilise programmi elluviimine haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas (avatud koordineerimismeetod), Bologna ja Kopenhaageni protsessid ning noortega toimuv dialoog;

(a) liidu poliitilise programmi elluviimine hariduse ja koolituse valdkonnas (avatud koordineerimismeetod), samuti hariduse ja koolituse valdkonnas struktureeritud dialoogi ning Bologna ja Kopenhaageni protsesside edendamine;

 

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) liidu läbipaistvuse töövahendite rakendamine, eriti Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteem (ECTS), kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), toetus üleeuroopalistele võrkudele;

(b) liidu tunnustamise ja läbipaistvuse töövahendite rakendamine osalevates riikides – eriti Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteem (ECTS), kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), Euroopa Kõrghariduse Kvaliteedi Tagamise Assotsiatsioon (ENQA), noortepass (Youthpass) – ning toetus üleeuroopalistele võrgustikele;

 

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa poolte vahel haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas;

(c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega ja nende vahel haridus- ja koolitusvaldkonnas;

 

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) konkreetne ja jätkusuutlik toetus tegevustoetuste abil Euroopa kodanikuühiskonna ühendustele hariduse ja koolituse, elukestva õppe ja noorsoovaldkonnas;

 

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) Euroopa noortefoorum, akadeemilise tunnustamise riiklikud keskused (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustikud, samuti eTwinningi riiklikud toetuskeskused, Europassi riiklikud keskused ja riiklikud teabeasutused naaberriikides ja liituvates riikides, kandidaatriikides ning programmis täies ulatuses mitteosalevates potentsiaalsetes kandidaatriikides.

(d) Euroopa noortefoorum, Euroopa kodanikuühiskonna elukestva õppe platvorm, akadeemilise tunnustamise riiklikud keskused (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustikud, samuti eTwinningi riiklikud toetuskeskused, Europassi riiklikud keskused ja riiklikud teabeasutused naaberriikides ja liituvates riikides, kandidaatriikides ning programmis täies ulatuses mitteosalevates potentsiaalsetes kandidaatriikides.

 

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(ii a) Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA) Maastrichtis;

 

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(ii b) Euroopa Õigusakadeemia Trieris;

 

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(ii c) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Odenses;

 

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(ii d) Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus (CIFE) Nice’is;

 

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

II a peatükk – pealkiri (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II a PEATÜKK

 

Noored

 

 

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Erieesmärgid

 

1. Vastavalt üldeesmärgile täidab programm noorsoovaldkonnas järgmisi erieesmärke, iseäranis noorsootöö ja vabatahtliku tegevuse raames toimuva mitteformaalse õppe tunnustamise kaudu, kusjuures arvestatakse eelkõige nende noorte vajadusi, kel on vähem arenguvõimalusi, silmas pidades eeskätt noori, kes ei õpi, tööta ega osale koolituses:

 

(a) edendada kultuuridevahelist õppimist ja sallivust, et parandada noorte, sealhulgas väiksemate võimalustega noorte võtmepädevuste ja oskuste taset ning edendada nende osalemist Euroopa demokraatias ja tööturul, nende kodanikuaktiivsust, ettevõtlusvaimu, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust, muu hulgas pakkudes üksikisiku või kollektiivina tegutsevatele noortele, noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevatele isikutele ja noortejuhtidele suuremaid võimalusi õppimisega seotud liikuvuseks ning tugevdades noorsoovaldkonna ja tööturu vahelisi sidemeid;

 

(b) soodustada arengut, innovatsiooni, rahvusvahelistumist ja kvaliteedi tõstmist noorsootöös, tõhustades eelkõige koostööd noorsoovaldkonna organisatsioonide ja/või teiste sidusrühmade vahel;

 

(c) toetada Euroopa koostööd ja täiendavaid noorsoopoliitika reforme kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil noorsoovaldkonnas, toetada teadmistel ja tõenditel põhineva noorsoopoliitika väljatöötamist ning mitteformaalse või informaalse õppe tunnustamist, eelkõige parema poliitilise koostöö ning liidu tunnustamise ja läbipaistvuse töövahendite parema kasutamise ja heade tavade levitamise kaudu;

 

(d) tõhustada noorsoovaldkonna meetmete rahvusvahelist mõõdet vastastikuses täiendavuses liidu välistegevusega, eelkõige liidu sidusrühmade, kolmandate riikide sidusrühmade ja noorsoovaldkonna rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise liikuvuse ja koostöö edendamise kaudu ning eesmärgipärase suutlikkuse tõstmise kaudu kolmandates riikides.

 

2. Programmi hindamise eesmärgil kinnitab komisjon iga erieesmärgi kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Seejuures võtab komisjon arvesse noortevaldkonnas juba kehtestatud näitajaid.

 

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10b

 

Programmi meetmed

 

Noorsoovaldkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmist liiki meetme kaudu:

 

(a) inimeste õppimisega seotud liikuvus,

 

(b) innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö;

 

(c) poliitikavaldkonna reformi ja suutlikkuse suurendamise toetamine.

 

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 c

 

Inimeste õppimisega seotud liikuvus

 

1. Inimeste õppimisega seotud liikuvusega toetatakse:

 

(a) noorte liikuvust mitteformaalsetes ja informaalsetes õppetegevustes osalevate riikide vahel, nagu on osutatud artiklis 18. Selline liikuvus võib toimuda noortevahetuse ja vabatahtliku tegevuse vormis Euroopa vabatahtliku teenistuse raames, kaasa arvatud ettevalmistavad külastused ja aruandekoosolekud;

 

(b) noorsootöös või noorteorganisatsioonides tegevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust. See liikuvus võib hõlmata seminare, koolitust ja võrgustike loomist, suutlikkuse suurendamist eesmärgiga omandada nõutavaid võtmepädevusi;

 

(c) ebasoodsas olukorras olevate ja/või alaesindatud elanikerühmade juurdepääsu kõigile ELi liikuvusprogrammidele, haridusele ja koolitusele ning noorte meetmetele;

 

2. Kõnealuse meetmega toetatakse ka noorte, noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide rahvusvahelist liikuvust kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest.

 

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 d

 

Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö

 

1. Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostööga toetatakse:

 

(a) noorsoovaldkonnas osalevate organisatsioonide strateegilisi partnerlusi, mille eesmärk on rakendada ühisalgatusi, sh noortealgatusi ja kodanikuprojekte, ning edendada kodanikuaktiivsust, demokraatias osalemist ja ettevõtlikkust vastastikuse õppe ja kogemuste vahetuse kaudu;

 

(b) projekte, mille abil välja töötada ja rakendada uuenduslikke lähenemisviise noorsootöö valdkonnas;

 

(c) interaktiivse ja vastastikuse õppe võimalusi vahetusprogrammide, seminaride, noorsoo- ja vabatahtlikku tööd käsitlevate konverentside vormis eesmärgiga vahetada kogemusi ja parimaid tavasid;

 

(d) ettevõtete ja institutsioonide riikidevahelisi partnerlusi noorsoovaldkonnas;

 

(e) IT-tugisüsteeme noorsoovaldkonnas, võimaldades vastastikust õpet, teadmistel põhinevat noorsootööd ja parimate tavade vahetamist.

 

2. Lisaks sellele toetatakse meetmega ka arengut, suutlikkuse suurendamist ja teadmiste vahetust noorsoovaldkonnas, luues partnerlusi liidu ja kolmandate riikide, eeskätt naaberriikide vahel ning kasutades vastastikust õpet.

 

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 e

 

Poliitikavaldkonna reformi toetamine

 

1. Poliitikavaldkonna reformi toetamine hõlmab tegevusi, mis on seotud järgmisega:

 

(a) liidu poliitilise tegevuskava elluviimine noorsoovaldkonnas, kasutades avatud koordineerimismeetodit;

 

(b) liidu tunnustamise ja läbipaistvuse töövahendite, eelkõige noortepassi (Youthpass) rakendamine osalevates riikides ning toetus üleeuroopalistele võrgustikele ja Euroopa valitsusvälistele noorsoo-organisatsioonidele;

 

(c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega noorsoovaldkonnas, mis hõlmab struktureeritud dialoogi noortega;

 

(d) Euroopa noortefoorum, noorsootöö arendamise uurimiskeskused ja Eurodeski võrgustik.

 

2. Selle meetmega toetatakse ühtlasi poliitilist dialoogi kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

 

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – punkt c – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu;

(c) edendada vabatahtlikku tegevust spordis ning sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu.

 

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) 16 741 738 000 eurot haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnale, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1;

a) 16 741 738 000 eurot haridus- ja koolitusvaldkonnale, millest vähemalt [xxx] eurot noorsoovaldkonnale, nagu on osutatud artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 10 b;

 

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes.

2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks hariduse ja koolituse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes.

 

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kooskõlas artikli 6 lõikes 1 osutatud kolme meetmeliigi oodatava lisaväärtusega ja kriitilise massi, koondumise, tõhususe ning tulemuslikkuse põhimõtetega eraldatakse artikli 13 lõike 1 punktis a näidatud summa orienteeruvalt järgmiselt:

3. Kooskõlas artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 10 b osutatud kolme meetmeliigi oodatava lisaväärtusega ja kriitilise massi, koondumise, tõhususe ning tulemuslikkuse põhimõtetega eraldatakse artikli 13 lõike 1 punktis a näidatud summa orienteeruvalt järgmiselt:

 

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– [4 %] sellest summast eraldatakse poliitilise reformi toetamisele;

– [4 %] sellest summast eraldatakse poliitilise reformi ja suutlikkuse suurendamise toetamisele;

 

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Arvestades lõike 1 punkti a ning tagamaks, et sidusrühmade ja toetusesaajate põhikategooriatele eraldatud vahendite tase ei väheneks allapoole taset, mis on tagatud elukestva õppe programmi, programmi „Aktiivsed noored” ja Erasmus Mundus programmiga aastateks 2007−2013, toimub rahaliste vahendite eraldamine peamistele haridussektoritele vähemalt järgmises ulatuses:

 

– kõrgharidus: [30%];

 

– kutseharidus ja -koolitus: [20%];

 

– kooliharidus: [12%];

 

–täiskasvanuõpe, sh eakate õpe: [8%];

 

– noored: [12%];

 

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Piisavalt rahalisi vahendeid eraldatakse partnerluspõhimõtte tõhusaks rakendamiseks ning suutlikkuse ja pädevuse suurendamise meetmeteks, mis on suunatud sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes otseselt või kaudselt osalevad programmi meetmete rakendamises.

 

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Programmi rahaliste vahendite arvel võidaks katta ka ettevalmistamise, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamise kulud, mis on nõutavad programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks; eelkõige uuringud, asjatundjate kohtumised, info- ja kommunikatsioonimeetmed, muu hulgas korporatiivne kommunikatsioon, Euroopa Liidu poliitilised prioriteedid, kui need on seotud selle määruse üldeesmärkidega, IT-kulud fookusega infotöötlemisel ja -vahetusel koos kõigi muude tehniliste ja haldusabikuludega, mis komisjonile programmi juhtimisel tekivad.

4. Programmi rahaliste vahendite arvel võidaks katta ka ettevalmistamise, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamise kulud, mis on nõutavad programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks ning partnerluspõhimõtte järgimiseks; eelkõige uuringud, asjatundjate ja sidusrühmade kohtumised, info- ja kommunikatsioonimeetmed, IT-kulud fookusega infotöötlemisel ja -vahetusel koos kõigi muude tehniliste ja haldusabikuludega, mis komisjonile programmi juhtimisel tekivad.

 

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega.

6. Riikliku ameti hallatavad artikli 6 lõike 1 punktis a ja artikli 10 b punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega. Vahendid, mis eraldatakse strateegiliseks partnerluseks, millele on osutatud artikli 8 lõike 1 punktis a ja artikli 10 d lõike 1 punktis a ning mis peab välja valima ja mida peab haldama riiklik amet, eraldatakse kriteeriumide alusel, mis komisjon määrab kindlaks kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kõnealused valemid peaksid olema võimalikult neutraalsed liikmesriikide eri haridus- ja koolitussüsteemide suhtes, peaksid vältima liikmesriikidele iga-aastaselt eraldatava eelarve olulist vähendamist ja peaksid minimeerima eraldatavate stipendiumide taseme ülemäärast tasakaalustamatust.

 

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) peamiste haridussektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse süsteemse mõju.

(b) peamiste haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordisektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse institutsioonilise ja süsteemse mõju.

 

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Komisjon esitab programmi lõpphinnangu Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 30. juuniks 2022.

 

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „Erasmus Higher Education” seostub igat liiki kõrgharidusega Euroopas ja kogu maailmas;

– „Kõrgharidus” seostub igat liiki kõrgharidusega Euroopas ja kogu maailmas;

 

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „Erasmus Training” seostub kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuharidusega;

– „Kutseharidus ja -koolitus” seostub kutsehariduse ja -koolitusega;

 

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „Täiskasvanuharidus” seostub täiskasvanuõppega;

 

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „Erasmus Schools” seostub kooliharidusega;

– „Koolid” seostub kooliharidusega;

 

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „Erasmus Youth Participation” seostub mitteformaalse noorteharidusega.

– „Noorte osalus” seostub mitteformaalse noorteharidusega;

 

 

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „Sport” seostub tegevusega spordivaldkonnas.

 

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmis võivad osaleda kõik avaliku sektori ja erasektori asutused, mis tegutsevad haridus-, koolitus-, noorsoo- ja rohujuure spordi valdkonnas.

1. Programmis võivad osaleda kõik avaliku sektori või erasektori asutused, mis tegutsevad haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordi valdkonnas. Artikli 10 c lõike 1 punktis a ja artikli 10 d lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel on programmi ülesanne toetada ka noorterühmi, kes osalevad noorsootöös, kuid mitte tingimata mõne noorteorganisatsiooni raames.

 

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et võimaldada programmis osaleda inimestel, kellel on eriti palju probleeme hariduslike, sotsiaalsete, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu.

2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et edendada sotsiaalset kaasatust ja toetada programmis osalemist inimestel, kes on alaesindatud või ebasoodsas olukorras, kellel on erivajadused, vähem võimalusi ja probleeme hariduslike, sotsiaalsete, vaimsete, etniliste, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu.

 

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Haldustoimingute kättesaadavust ja läbipaistvust käsitatakse programmi kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamisel väga oluliste näitajatena.

 

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Käesolevas määruses võib termin „riigi ametiasutus” viidata ühele või mitmele riiklikule ametiasutusele vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja tavadele.

 

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas viisade väljastamiseks.

2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas viisade väljastamisega seotud halduskorra lihtsustamiseks.

 

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kolme kuu jooksul selle määruse jõustumisest nimetab riigi ametiasutus ühe koordineeriva asutuse, mida edaspidi nimetatakse riiklikuks ametiks. Riigi ametiasutus esitab komisjonile asjakohase eelneva vastavushindamise selle kohta, et riiklik amet vastab määruse nr XX/2012 artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti vi ja artikli 57 lõigetele 1, 2 ja 3 ning delegeeritud määruse nr XX/2012 artiklile X, samuti liidu riiklikele ametitele kohalduvate sisekontrollistandardite nõuetele ja projektitoetuste programmi haldamise eeskirjadele.

3. Kolme kuu jooksul selle määruse jõustumisest nimetab riigi ametiasutus ühe koordineeriva asutuse või asutused, mida edaspidi nimetatakse riiklikuks ametiks. Riigi ametiasutus esitab komisjonile asjakohase eelneva vastavushindamise selle kohta, et riiklik amet vastab määruse nr XX/2012 artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti vi ja artikli 57 lõigetele 1, 2 ja 3 ning delegeeritud määruse nr XX/2012 artiklile X, samuti liidu riiklikele ametitele kohalduvate sisekontrollistandardite nõuetele ja projektitoetuste programmi haldamise eeskirjadele.

 

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Käesolevas määruses võib termin „riiklik amet” viidata ühele või mitmele riiklikule ametile vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja tavadele.

 

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Erandina lõikest 2 võib lõike 2 punktis b osutatud strateegiliste partnerluste valimise ja lepingu sõlmimise otsustamist tsentraliseerida, kui artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt sedasi otsustatakse ning üksnes teatud juhtudel, kus selline tsentraliseerimine on selgelt põhjendatud.

 

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Riiklik amet võimaldab kohalikel ja piirkondlikel asutustel ja sidusrühmadel osaleda projektide läbiviimise kavandamises ja järelevalves.

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

Viited

COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

13.12.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

13.12.2011

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Vilija Blinkevičiūtė

15.12.2011

Arutamine parlamendikomisjonis

10.7.2012

8.10.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Emer Costello, Karima Delli, Richard Falbr, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Malika Benarab-Attou, Edite Estrela, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Csaba Sógor, Sampo Terho, Gabriele Zimmer

 

 

17.7.2012

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

( COM(2011)0788 – C7‑0436/2011 – 2011/0371(COD) )

Arvamuse koostaja: Silvia-Adriana Ţicău

 

 

LÜHISELGITUS

Haridus ja koolitus on Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia ning liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuuniste kesksed osad. Komisjon ja parlament pooldavad seetõttu ajavahemikul 2014–2020 ELi toetuse suurendamist haridusele ja koolitusele, et parandada inimeste kutseoskusi ja tegeleda paljudes liikmesriikides esineva noorte töötuse kõrge taseme probleemiga.

 

  Määruse ettepanek

 

Programm „Erasmus kõigi jaoks” hõlmab hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkondi ning selle kaudu püütakse elukestva õppe vaatenurgast toetada kõiki haridussektoreid (kaasa arvatud kõrgharidus, kutseharidus, täiskasvanute koolitus, kooliharidus ja noorte tegevus).

Komisjon soovitab, et Erasmuse programmis tuleks koondada tähelepanu kolmele kesksele valdkonnale:

  piiriülene ja rahvusvaheline õppimisega seotud liikuvus üliõpilaste, noorte, õpetajate ja personali jaoks;

   koostöö innovatsiooni ja heade tavade nimel haridusasutuste vahel, samuti koostöö noorsoovaldkonnas aktiivsete asutustega ning poliitiliste tegevuskavade toetamine;

  poliitiliste reformide toetamine ja suutlikkuse arendamine kolmandates riikides, sealhulgas laienemisprotsessis osalevates riikides, pöörates erilist tähelepanu naaberriikidele ja rahvusvahelisele poliitilisele dialoogile.

„Erasmus kõigi jaoks” põhineb olemasolevatel rahvusvahelistel programmidel („Erasmus Mundus”, „Tempus”, „Edulink” ja „Alfa”) ja koostööprogrammidel tööstusriikidega, ning hõlmab neid.

Aastateks 2014–2020 on programmile „Erasmus kõigi jaoks” ette nähtud 17 299 miljardi euro suurune eelarve, mille hulka kuulub ka hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonna meetmeteks ette nähtud 16 742 miljardit eurot (65% õppepersonali liikuvuseks, 26% innovatsiooni ja heade tavade alaseks koostööks, 4% poliitikareformide toetuseks ja 2% halduskuludeks), 318,4 miljonit eurot Jean Monnet’ meetmeteks ja 238,8 miljonit spordialasteks meetmeteks. Lisaks eraldatakse mitme välisvahendi kaudu kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks soovituslikud 1,8 miljardit eurot. Need vahendid vabanevad mitme aasta peale kahes jaos (vastavalt 4 ja 3 aasta pikkuste perioodide jaoks), mis tagab stabiilsuse ja prognoositavuse.

 

Programmi „Erasmus kõigi jaoks” rahastust kasutatakse artikli 6 lõikes 1 loetletud meetmete ettevalmistamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks, auditeerimiseks ja hindamiseks ning ka tehnilise abi kulutusteks. Komisjon pakub tagatist ka laenudele, mida antakse ühe osaleva riigi elanikest üliõpilastele, kes omandavad magistrikraadi teises osalisriigis.

 

Arvamuse koostaja seisukoht

 

Arvamuse koostaja toetab komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus ja teeb ettepaneku järgmisteks muudatusteks:

 

1.  lisada programmi üldeesmärkide hulka eesmärk, mille kohaselt tuleb suurendada elukestvas õppes alla 35 aastaste inimeste arvu;

2.  lisada programmi erieesmärkide ja meetmete hulka ettevõtlusega seotud haridusalane liikuvus ning määrata sellega seotud näitajad;

3.  kaasata ELi tööstuspoliitika suunad ELi programmi „Erasmus kõigi jaoks” poliitikasuundadesse;

4.  teha programm „Erasmus kõigi jaoks” kättesaadavaks ka valitsusvälistele organisatsioonidele (eelkõige noorte inimestega tegelevatele organisatsioonidele) sellistes valdkondades nagu haridus, koolitus, noorte tegevus ja rahvasport;

5.  kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eesmärgiga hõlbustada juurdepääsu programmile „Erasmus kõigi jaoks” nende inimeste jaoks, kellel on hariduslikku, sotsiaalset, füüsilist, psühholoogilist, geograafilist, majanduslikku või kultuurilist laadi raskusi;

6.  anda laenutagatise taotlemise võimalus ühest osalevast riigist pärit olevatele kraadiõppe üliõpilastele, kes omandavad doktorikraadi teises osalevas riigis;

7.  selle asemel, et kehtestada artiklites 5 ja 11 nimetatud tulemuslikkuse kriteeriumid delegeeritud õigusaktidega, määratleda need määruse I lisas;

8.  artikli 6 lõike 1 kohaste meetmete rakendamise eest vastutavate riiklike ametite poolt korraldatava rahastuse võimaldamise kriteeriumite osas loobuda nendest kriteeriumitest, mis on seotud „elamiskuludega liikmesriigis”, kuna see võib kaasa tuua üliõpilaste või kraadiõppe üliõpilaste diskrimineerimise vastavalt nende elukohaliikmesriigile;

9.  tagada läbipaistvus seoses programmi „Erasmus kõigi jaoks” rakendamisega ja nõuda sel eesmärgil komisjonilt, et ta avaldaks oma veebilehel teabe määratud riiklike ametite, programmide ja iga-aastase rahastuse kohta, mida komisjon nende programmide rakendamiseks annab;

10.  tagada koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel, et määrata 1. jaanuariks 2014 riiklikud ametid, kes hakkavad vastutama programmi „Erasmus kõigi jaoks“ juhtimise eest;

11. tagada kõikide programmiga liitunud riikide tasakaalustatud osalemine.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Erasmuse nime laialdane tuntus liikmesriikides ja programmis osalevate kolmandate riikide üldsuse seas kui sünonüüm ELi õppimisega seotud liikuvusest nõuab, et programmi kaasatud põhilised haridussektorid seda nime laialdasemat kasutaksid.

(3) Erasmuse nime laialdane tuntus liikmesriikides ja programmis osalevate kolmandate riikide üldsuse seas kui sünonüüm ELi õppimisega seotud liikuvusest kujutab endast argumenti programmi kaasatud põhiliste haridussektorite kasuks, muutes selle nime kasutamise veelgi laialdasemaks ja täiustades hindamis- ja järelevalvevahendeid.

Selgitus

Tagamaks programmi edu ja riiklike vahendite nõuetekohase kasutamise ning et mitte kahjustada Erasmuse nime head mainet, on vaja täiustada järelevalve- ja hindamismeetmeid, eelkõige näitajate ja meetmete selge määratlemise kaudu.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Vajadus muuta Euroopa hariduspoliitika ning varasemate programmide „Elukestev õpe”, „Aktiivsed noored”, „Leonardo da Vinci”, „Comenius”, „Erasmus”, „Grundtvig” edu püsivaks nõuab programmidele viitavate nimede säilitamist.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu.

(7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. Selline edasipüüdlik taotlus tuleks üle kanda konkreetsetesse järelevalve- ja hindamistegevustesse tagamaks, et programmi rakendataks kooskõlas nimetatud eesmärkidega.

Selgitus

Tagamaks programmi edu ja riiklike vahendite nõuetekohane kasutamine ning et mitte kahjustada Erasmuse nime head mainet, on vaja täiustada järelevalve- ja hindamismeetmeid, eelkõige näitajate ja meetmete selge määratlemise kaudu.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Et toetada liikuvust, võrdseid võimalusi ja tipptaseme saavutamist, peaks liit looma Euroopa laenutagamisrahastu, et võimaldada üliõpilastel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, läbida magistriõpe mõnes muus osalevas riigis. Kõnealune rahastu oleks avatud finantsasutustele, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele soodsatel tingimustel laenu magistriõpinguteks mõnes muus osalevas riigis.

(10) Et toetada liikuvust, võrdseid võimalusi ja tipptaseme saavutamist, peaks liit looma Euroopa laenutagamisrahastu, et võimaldada üliõpilastel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, läbida magistri- või doktoriõpe mõnes muus osalevas riigis. Kõnealune rahastu oleks avatud finantsasutustele, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele soodsatel tingimustel laenu magistri- või doktoriõpinguteks mõnes muus osalevas riigis. See ei tohiks siiski kattuda Marie Curie programmiga raamprogrammi Horisont 2020 raames.

Selgitus

Innovatsiooni ja teadusuuringute areng on ELi konkurentsivõime jaoks elulise väärtusega ning on tihedalt seotud kõrgharidusasutustega. Seetõttu on oluline, et programmi „Erasmus kõigile” raames loodav laenutagamisrahastu laieneks ka kraadiõpet sooritavatele õppuritele, kes soovivad omandada doktorikraadi mõnes muus osalevas riigis.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020) määratleti kaugeleulatuv ja globaalne visioon Euroopa kutsehariduse ja koolitusega seotud poliitika kohta ja taotleti liidu haridusprogrammide toetust kokkulepitud prioriteetidele, sealhulgas rahvusvahelisele liikuvusele ja liikmesriikide elluviidavatele reformidele.

(14) Uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020) määratleti kaugeleulatuv ja globaalne visioon Euroopa kutsehariduse ja koolitusega seotud poliitika kohta ja taotleti liidu haridusprogrammide toetust kokkulepitud prioriteetidele, sealhulgas rahvusvahelisele liikuvusele ja liikmesriikide elluviidavatele reformidele. Kõnealust poliitikat tuleks programmi raames toetada ja käsitleda seda prioriteetsena. Kuna kutseharidus ja koolitus mängivad teaduse ja innovatsiooni jaoks soodsate tingimuste kujundamisel keskset rolli, on selle osa esiletoomine veel eriliselt huvipakkuv.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Vaja on suurendada Euroopa koolide vahelise koostöö intensiivsust ja mahtu, samuti koolide personali ja õppurite liikuvust, et viia ellu 21. sajandi koole käsitlevas Euroopa koostöökavas sedastatud prioriteedid, nimelt parandada liidus koolihariduse kvaliteeti pädevuste arendamise valdkonnas ning suurendada võrdsust ja kaasatust koolisüsteemides ja -asutustes ning samuti tugevdada õpetajakutset ja koolide juhtimist. Selles valguses tuleb pidada eriti tähtsaks strateegilisi sihte kooli poolelijätmise vähendamiseks, parandada põhioskuste taset, väikelaste haridust ja hoidu, samuti sihte, mis kinnistavad kooliõpetajate ja -juhtide erialast pädevust, ning parandada ka sisserändaja taustaga ja sotsiaal-majanduslikult halvas olukorras laste haridusvõimalusi.

(15) Vaja on suurendada Euroopa koolide vahelise koostöö intensiivsust ja mahtu, samuti koolide personali ja õppurite liikuvust, et viia ellu 21. sajandi koole käsitlevas Euroopa koostöökavas sedastatud prioriteedid, nimelt parandada liidus koolihariduse kvaliteeti pädevuste arendamise valdkonnas ning suurendada võrdsust ja kaasatust koolisüsteemides ja -asutustes ning samuti tugevdada õpetajakutset ja koolide juhtimist. Selles valguses tuleb pidada eriti tähtsaks strateegilisi sihte kooli poolelijätmise vähendamiseks, parandada põhioskuste taset, väikelaste haridust ja hoidu, samuti sihte, mis kinnistavad kooliõpetajate ja -juhtide erialast pädevust, ning parandada ka sisserändaja taustaga ja sotsiaal-majanduslikult halvas olukorras laste haridusvõimalusi. Lisaks tuleks eriti pöörata tähelepanu keeleoskuse parandamisele, et minna kaasa paljude ametikohtade üleilmastumisega.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Programm peaks kaasa aitama Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas, selle raames tuleks eelkõige toetada asutusi, millel on euroopalik juhtimisstruktuur, mis käsitlevad mõnda liidu jaoks olulist valdkonda, on mittetulundusühingud ja mille antud akadeemilisi kraade tunnustatakse.

(19) Programm peaks kaasa aitama Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas, selle raames tuleks eelkõige toetada asutusi, millel on euroopalik juhtimisstruktuur, mis käsitlevad mõnda liidu jaoks olulist valdkonda, on mittetulundusühingud ja mille antud akadeemilisi kraade tunnustatakse. Sellesse tuleks kaasata ka noorteorganisatsioonid ja noortepoliitika eksperdid.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Tugevdada tuleb koostööd programmi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas nii riikide kui ka Euroopa tasandil. On väga tähtis saavutada elukestva õppe strateegiate ja poliitika kujundamisel laiapõhjaline osalus. Huvirühmade ideede ja murede kõigil tasanditel arvesse võtmise puhul on kesksel kohal kodanikuühiskond, mis on aluseks liidu ja selle kodanike vahelisele tihedale dialoogile Euroopa elukestva õppe reaalsuseks muutmisel.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus ja liidu meetmete laiendatud vastuvõtmine aitab soodustada mobiilsust kogu Euroopas elukestva õppe eesmärkidel, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustades kutse-eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust. Noortele üliõpilastele (sealhulgas kutseõppe ja -koolituse õpilastele) juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduses; see võib ka aidata muuta rahvusvahelise profiiliga töökohti atraktiivsemaks.

(21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus ja liidu meetmete laiendatud vastuvõtmine aitab soodustada mobiilsust kogu Euroopas elukestva õppe eesmärkidel, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustades kutse-eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust. Noortele üliõpilastele (sealhulgas kutseõppe ja -koolituse õpilastele) juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet Euroopa majanduses; samuti soodustab see tööjõu liikuvust.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Selleks soovitatakse laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsuse nr 2241/2004/EÜ kohase kvalifikatsiooni ja pädevuse läbipaistvuse ühtse raamistiku (Europass), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse kohase Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse kohase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ning Euroopa kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) kasutamist.

(22) Selleks soovitatakse laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsuse nr 2241/2004/EÜ kohase kvalifikatsiooni ja pädevuse läbipaistvuse ühtse raamistiku (Europass), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse kohase Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse kohase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ning Euroopa kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) kasutamist. Peale selle on tähtis edendada ja tugevdada kutsehariduse strateegiate ja poliitikate rakendamist programmi raames.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas.

(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas. Sellist tagatist saab anda asjakohaste hindamis- ja järelevalvevahendite arendamise kaudu.

Selgitus

Tagamaks programmi edu ja riiklike vahendite nõuetekohane kasutamine ning et mitte kahjustada Erasmuse nime head mainet, on vaja täiustada järelevalve- ja hindamismeetmeid, eelkõige näitajate ja meetmete selge määratlemise kaudu.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Et tagada kiire reageerimine muutunud vajadustele programmi kogu kestuse jooksul, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad programmi haldamist riiklike ametite poolt ja programmi kasutatavaid näitajaid. Eriti tähtis on asjaolu, et komisjon korraldab ettevalmistavas etapis asjaomaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(33) Et tagada kiire reageerimine muutunud vajadustele programmi kogu kestuse jooksul, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad programmi haldamist riiklike ametite poolt. Eriti tähtis on asjaolu, et komisjon korraldab ettevalmistavas etapis asjaomaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Et saavutada läbipaistvus ja tagada, et kõik potentsiaalsed toetusesaajad saavad valmistuda osalemiseks programmis „Erasmus kõigi jaoks“ ajavahemikus 2014–2020, tuleb riiklikke ameteid puudutavad haldamise tulemuslikkuse kriteeriumid sätestada määruses selle asemel, et komisjon need hiljem delegeeritud õigusaktidega kehtestaks.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus ja noored.

3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus, mitteformaalne koolitus ja noored.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. mitteformaalne keskkond – õppeolukord, mida sageli kavandatakse ja organiseeritakse, kuid mis ei ole formaalse haridus- ja koolitussüsteemi osa;

2. mitteformaalne koolitus – organiseeritud protsess, mis annab inimestele võimaluse arendada enda muid väärtusi, oskusi ja pädevusi kui need, mida arendatakse formaalse haridus- ja koolitussüsteemi raames.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordineerimismeetodi abil;

5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordineerimismeetodi abil, sealhulgas struktureeritud dialoogi kaudu kodanikuühiskonna, mitteformaalset koolitust pakkuvate organisatsioonide ja noorteorganisatsioonidega;

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. personal – isikud, kes on kaasatud kas kutsealaselt või vabatahtlikult haridusse, koolitusse või noorte mitteametlikku õppesse. See võib hõlmata õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid;

7. personal – isikud, kes on kaasatud kas kutsealaselt või vabatahtlikult haridusse, koolitusse või mitteametlikku õppesse. See võib hõlmata õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid;

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos ja mida iseloomustab mitteametlik õppesüsteem;

17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö, noorte koolitus), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos ja mida iseloomustab mitteametlik koolitussüsteem;

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 28 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

28 a. struktureeritud dialoog – platvormid ja foorumid, et tagada valitsusväliste organisatsioonide ja teiste huvirühmade panus strateegiate ja poliitikate sõnastamisse.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) nende rõhuasetus pikaajalistele mõjudele ning see, kui need põhinevad võimaluse korral empiirilistele analüüsile.

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Programmi eesmärk on luua hästitoimivad ja tõhusad elukestva õppe struktuurid, mille tuumaks on parimad tavad ja empiirilised uuringud ning mis hõlmavad elukestvat õpet mitmesuguste formaalsete ja mitteformaalsete pakkujate juures olemasolevates süsteemides ning tugevdades soodsat suhtumist õppimisse kogu elu jooksul.

 

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Eelkõige on eesmärk aidata kaasa ka järgmiste eesmärkide saavutamisele:

 

(a) suurendada üle 35-aastaste inimeste osalust elukestvas õppes;

 

(b) muuta elukestev õpe kõigi jaoks tegelikkuseks;

 

(c) tagada noorte tööhõive kasv.

Selgitus

Haridus ja koolitus on otseselt seotud korraliku ja hästitasustatud töökoha saamisega. Tööhõive (eelkõige noorte) tööhõive kasv liikmesriikides on üks ELi põhieesmärke ja seetõttu tuleks see võtta programmi „Erasmus kõigi jaoks” üldeesmärkide hulka.

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt a – alapunkt 1 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– osalejate osakaal, kes on parandanud võtmepädevusi ja/või oskusi, mis on vajalikud nende tööalase konkurentsivõime jaoks;

– osalejate osakaal, kes on parandanud võtmepädevusi ja/või oskusi, mis on vajalikud nende tööalase konkurentsivõime jaoks, mida mõõdetakse objektiivsete kriteeriumite alusel, nt tööhõive määr üks aasta pärast õpingute lõpetamist või õppekava raames tööalases tegevuses osalejate määr;

Selgitus

Tagamaks programmi edu ja riiklike vahendite nõuetekohase kasutamise ning et mitte kahjustada Erasmuse nime head mainet, on vaja täiustada järelevalve- ja hindamismeetmeid, eelkõige näitajate ja meetmete selge määratlemise kaudu. See ei tohiks põhineda üksnes subjektiivsetel avaldustel, vaid sinna tuleks kaasata võimalikult palju objektiivseid mõõtmiselemente.

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt a – alapunkt 1 – taane 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– nende osalevate ettevõtjate osakaal, kes on täiendanud oma võtmepädevusi ja/või ettevõtlusalast kvalifikatsiooni;

Selgitus

Et rõhutada vajadust jätkuvalt soodustada noorte ettevõtjate haridust ja koolitust, on vaja eraldi näitajat, mis võimaldaks jälgida ettevõtlusalaste oskuste täiendamist eelkõige noorte hulgas.

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt a – alapunkt 1 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– noorte osalejate osakaal, kes kinnitavad, et on paremini ette valmistatud osalemiseks ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses;

– noorte osalejate osakaal, kes kinnitavad, et on paremini ette valmistatud osalemiseks ettevõtluses, ühiskondlikus või poliitilises tegevuses;

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt c – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteametlik õpe, moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega;

(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, keskendudes eriti kutseõppele ja -koolitusele, õhutada riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas informaalne ja mitteametlik õpe ja oskuste arendamine, moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoo- ja elukestva õppe valdkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega;

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt d – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: liikuvus- ja koostöötegevuses osalevate kolmandate riikide kõrgkoolide arv;

– seotud näitaja: rahvusvahelises liikuvus- ja koostöötegevuses osalevate ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide arv;

Selgitus

Selguse ja järjepidevuse huvides.

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) tõhustada koolitust Euroopa tööstuse konkurentsivõimele vajalike vanade ja uute oskuste taastamiseks;

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt e – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes on parandanud oma keeleoskust;

– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes on parandanud oma keeleoskust, mida mõõdetakse peamiselt objektiivsete kriteeriumite alusel, nt head testide tulemused;

Selgitus

Tagamaks programmi edu ja riiklike vahendite nõuetekohase kasutamise ning et mitte kahjustada Erasmuse nime head mainet, on vaja täiustada järelevalve- ja hindamismeetmeid, eelkõige näitajate ja meetmete selge määratlemise kaudu. See ei tohiks põhineda üksnes subjektiivsetel avaldustel, vaid sinna tuleks kaasata võimalikult palju objektiivseid mõõtmiselemente.

 

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) inimeste õppimisega seotud liikuvus,

(a) inimeste õppimisega seotud liikuvus, k.a ettevõtlussektoris, muu hulgas praktika kaudu;

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kõrghariduse ja kutsekoolituse üliõpilaste ning mitteametlikku tegevusse kaasatud noorte piiriülest liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mida mainitakse artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õppena partnerasutuses, töökogemuse omandamisel välismaal või noortetegevuses osalemisena, eelkõige vabatahtliku osalemise teel. Liikuvust magistrikraadi omandamiseks toetatakse üliõpilaslaenu rahastu abil, millele viidatakse artikli 14 lõikes 3;

(a) kõrghariduse, kutsekoolituse ja täiskasvanuhariduse üliõpilaste ning mitteametlikku tegevusse kaasatud noorte piiriülest liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mida mainitakse artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õppena partnerasutuses, töökogemuse omandamisel või töö- ja koolituslepingute alusel välismaal või eri tegevustes osalemisena, sh vabatahtliku osalemise kaudu. Liikuvust magistri- ja doktorikraadi omandamiseks toetatakse üliõpilaslaenu rahastu abil, millele viidatakse artikli 14 lõikes 3;

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Personali liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mis on loetletud artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õpetamise vormis või välismaal kutsealastest arengumeetmetest osavõtu vormis.

(b) Personali liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mis on loetletud artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õpetamise vormis või osavõtuna välismaal kutsealastest arengumeetmetest, mis hõlmavad ka ettevõtluse valdkonda.

Selgitus

Noorte ettevõtjate õppimisega seotud liikuvus on tööstuspoliitika rakendamise ja ELi konkurentsivõime seisukohalt väga oluline.

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) kõikidele õppuritele võrdsete võimaluste tagamist koostöö ja liikuvuse vallas, sõltumata koduülikoolist ja/või -õppeasutusest.

Selgitus

Innovatsiooni ja heade tavade vallas tehtavas koostöös tuleb järgida võrdsuse ja diskrimineerimisest hoidumise põhimõtet.

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. See meede toetab liikuvust hariduse ja koolituse valdkonnas elukestva õppe raames, et levitada kõiki oskusi.

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) teadmusühendusi kõrgkoolide vahel, loomingulisust, innovatsiooni ning ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel, pakkudes asjakohaseid õppimisvõimalusi, sealhulgas töötades välja uued õppekavade kvalifikatsioonid;

(a) piiriüleseid strateegilisi partnerlusi hariduse, koolituse, oskuste arendamise ja/või noorsootegevuse valdkondades või muudes asjakohastes valdkondades tegutsevate organisatsioonide vahel, mis töötavad välja ühisalgatusi ning edendavad kogemuste ja oskusteabe vahetusi;

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) piiriülest koostööd, mis keskendub tunnustamisele ja toetamisele, mis on suunatud pikaajalise süstemaatilise mõju saavutamisele haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamise või mitmekesistamise kaudu, hõlmates ka formaalset ja mitteformaalset koolitust pakkuvaid organisatsioone ja asutusi, ettevõtteid ja kodanikuühiskonda;

 

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– teadmusühendused kõrgkoolide ja loomingulisust, innovatsiooni ja ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide väljatöötamine;

– teadmusühendused kõrgkoolide ja loomingulisust, innovatsiooni ja ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide ja uute õppimismeetodite väljatöötamine;

Selgitus

Hariduse puhul kulutatakse palju aega õppekava sisule ja viisidele, kuidas seda õpetada. Haridusasutuste koostöö peab võimaldama ka innovatiivsete õppimismeetodite väljatöötamist.

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– sektoripõhised teadmusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendavate ettevõtete vahel, luues uusi sektoripõhiseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse viise ning rakendades liidu laialt tunnustatud vahendeid praktikas;

– sektoripõhised teadmusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendavate ettevõtete vahel, luues uusi sektoripõhiseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse, muu hulgas ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuse viise ning rakendades liidu laialt tunnustatud vahendeid praktikas;

Selgitus

Hariduse ja koolituse pakkujad peaksid kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et avada karjäärivõimalusi, luua uusi sektoripõhiseid programme, arendada välja innovatiivseid kutseõppe ja koolitusmeetodeid ning rakendada ELi tasandil vastastikkuse tunnustamise meetmeid.

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) võrgustikke ja liitusid, kes pakuvad koolitust kunsti ja käsitööoskuste valdkonnas ning kultuuripärandi säilitamisega seotud tegevusteks vajalike oskuste arendamiseks.

 

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) elukestvat koolitust karjääri kujundamise tagamiseks ning tööhõivevõimaluste parandamist.

 

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. See meede hõlmab ka haldustoetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegutsevad elukestva õppe valdkonnas, pakkudes formaalset ja mitteformaalset koolitust, pöörates seejuures erilist tähelepanu noortele.

 

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa poolte vahel haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas;

c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa poolte vahel haridus-, koolitus- ja noorsoo-, kultuuri- ja ettevõtlusvaldkonnas;

 

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jean Monnet’ meetmed

Euroopa haridus ja Jean Monnet’ meetmed

 

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a) Euroopa Avaliku Halduse Instituut Maastrichtis;

 

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii b) Euroopa Õiguse Akadeemia Trieris;

 

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii c) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Middelfartis;

 

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii d) Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus (CIFE) Nices;

 

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – punkt c – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu;

(c) edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu ja spordivaldkonnas vabatahtliku tegevuse toetamise kaudu;

 

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) soodustada jätkusuutlikku ja kaasavat arengut ja hõlbustada sel eesmärgil puudega inimeste jaoks juurdepääsu sporditegevusele;

 

– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes kasutavad piiriüleste projektide tulemusi puudega inimeste laialdasemaks kaasamiseks spordiga seotud tegevustesse.

 

(c b) toetada spordiga seotud tegevusi ja koolitust seoses terve ja aktiivse vananeva ühiskonnaga;

 

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Tulemuslikkuse kriteeriumid esimeses lõikes toodud eesmärkide saavutamise jälgimiseks ja hindamiseks on loetletud -I lisas.

Selgitus

Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides peaksid riiklike ametite poolt hallatavate meetmete tulemuslikkuse kriteeriumid moodustama määruse lahutamatu osa. Seetõttu tuleks komisjoni ettepanekus esitatud näitajad sätestada -I lisas.

 

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) mitut Euroopa riiki hõlmavate mitteäriliste Euroopa spordisündmuste toetamine;

(b) mitut Euroopa riiki hõlmavate mittetulunduslike Euroopa spordisündmuste toetamine massispordi tasandil;

 

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) dialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega.

(e) dialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega, k.a ettevõtetega.

 

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Toetatavad tegevused suurendavad vajaduse korral lisarahastamise mõjujõudu läbi kolmandate pooltega (nt eraettevõtted) sõlmitavate partnerluslepingute.

2. Toetatavad tegevused võivad vajaduse korral suurendada lisarahastamise mõjujõudu läbi kolmandate pooltega (nt eraettevõtted) sõlmitavate partnerluslepingute.

 

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes.

2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid muu hulgas ka ettevõtluse valdkonnas riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes.

Selgitus

Noorte ettevõtjate õppimisega seotud liikuvus on tööstuspoliitika rakendamise ja ELi konkurentsivõime seisukohalt väga oluline.

 

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat, esimene eraldis hõlmab vastavalt nelja esimest aastat ja teine ülejäänud kolme aastat. Kõnealune rahastamine kajastub kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastes sihtprogrammides vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega.

Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat, esimene eraldis hõlmab vastavalt nelja esimest aastat ja teine ülejäänud kolme aastat. Meetmete järjepidevuse ja programmi sujuva toimimise tagamiseks on iga-aastased eraldised üldjoontes samas suurusjärgus. Kõnealune rahastamine kajastub kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastes sihtprogrammides vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega.

Selgitus

Programmi tulemuslikuks haldamiseks kogu perioodi (2014–2020) vältel on oluline, et iga-aastased eelarveeraldised jääksid samasse suurusjärku.

 

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon rahastab laenutagatisi üliõpilastele, kes on artikli 18 lõikes 1 määratletud osaleva riigi residendid, omandavad täisajaga õppevormis magistrikraadi mõnes muus osalevas riigis, kusjuures laenutagatisi antakse fondivalitsejate kaudu, kellel on rakendamisvolitused usalduslepingute alusel, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja nõuded finantsvahendi rakendamise kohta ning poolte kohustused. Finantsinstrument vastab finantsmääruse finantsinstrumente käsitlevatele sätetele ja rakenduseeskirju asendavale delegeeritud aktile. Kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikega 2 tuleks tagatiste abil tekkinud tulud ja tagasimaksed määrata finantsinstrumendile. Selle finantsinstrumendi, sealhulgas turuvajaduste ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolli ja hindamist.

3. Komisjon rahastab laenutagatisi üliõpilastele ja doktorantidele, kes on artikli 18 lõikes 1 määratletud osaleva riigi residendid, omandavad täisajaga õppevormis magistri- või doktorikraadi mõnes muus osalevas riigis, kusjuures laenutagatisi antakse fondivalitsejate kaudu, kellel on rakendamisvolitused usalduslepingute alusel, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja nõuded finantsvahendi rakendamise kohta ning poolte kohustused. Finantsinstrument vastab finantsmääruse finantsinstrumente käsitlevatele sätetele ja rakenduseeskirju asendavale delegeeritud aktile. Kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikega 2 tuleks tagatiste abil tekkinud tulud ja tagasimaksed määrata finantsinstrumendile. Selle finantsinstrumendi, sealhulgas turuvajaduste ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolli ja hindamist.

Selgitus

Arvestades, kui oluline on teadus- ja arendustegevus ELi konkurentsivõime ning tööstusliku, majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks, peaksid ka doktorandid saama taotleda programmist „Erasmus kõigi jaoks” laenutagatisi, et osaleda doktoriõppe kursustel oma päritoluriigist erinevas osalevas riigis.

 

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Riiklikel asutustel, samuti haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidel, kõrgkoolidel ja organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma tuludest avalikest allikatest, loetakse olevat vajalik finants-, kutse- ja haldussuutlikus programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks. Nad ei pea selle tõendamiseks lisadokumente esitama.

4. Riiklikel asutustel, samuti haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidel, kõrgkoolidel ja organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma tuludest avalikest allikatest, loetakse olevat vajalik finants-, kutse- ja haldussuutlikus programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks. Nad ei pea selle tõendamiseks lisadokumente esitama.

Riiklikud asutused, samuti haridus-, koolitus- , noorsoo- ja spordivaldkonna koolid, kõrgkoolid ja organisatsioonid, mis ei vasta esimeses lõikes sätestatud tingimustele, peavad esitama lisadokumendid, mis tõestavad programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks vajaliku finants-, kutse- ja haldussuutlikkuse olemasolu.

Selgitus

Eesmärk on teksti täpsustada ning muuta programmis osalemine riiklikele asutustele, samuti haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidele, kõrgkoolidele ja organisatsioonidele kättesaadavamaks.

 

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) Projektide käigus saadud empiirilised tulemused.

 

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lisaks pidevale järelevalvele koostab komisjon hiljemalt 2017. aasta lõpuks hindamisaruande, et hinnata eesmärkide saavutamise tõhusust, programmi mõjusust ja selle Euroopa lisaväärtust, võttes arvesse otsust programmi uuendamise, muutmise või katkestamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse lihtsustamise ulatust, selle sisest ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja ka meetmete panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidesse. Ühtlasi võetakse arvesse hindamise tulemusi eelnevate programmide (elukestev õpe, „Aktiivsed noored”, Erasmus Mundus ja teised rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid) pikaajalise mõju kohta.

2. Lisaks pidevale järelevalvele koostab ja esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, et hinnata eesmärkide saavutamise tõhusust, programmi mõjusust ja selle Euroopa lisaväärtust, võttes arvesse otsust programmi uuendamise, muutmise või katkestamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse lihtsustamise ulatust, selle sisest ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja ka meetmete panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidesse. Ühtlasi võetakse arvesse hindamise tulemusi eelnevate programmide (elukestev õpe, „Aktiivsed noored”, Erasmus Mundus ja teised rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid) pikaajalise mõju kohta.

Selgitus

Tõhusa järelevalve teostamiseks programmi „Erasmus kõigi jaoks” üle aastail 2012–2020 peab komisjon koostama igal aastal hindamisaruande ning esitama selle ka Euroopa Parlamendile.

 

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 – taane 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „Erasmus entrepreneurship” seostub Euroopa tööstusharude ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega;

 

– "Erasmus Life Long Learning" seostub täiskasvanuharidusega.

 

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjon ja liikmesriigid ergutavad valitsusväliseid organisatsioone ning eelkõige hariduse, koolituse ja massispordi valdkonnas tegutsevaid noorteorganisatsioone programmis osalema.

Selgitus

Kuna programmi „Erasmus kõigi jaoks” toetusesaajad on enamasti noored, on oluline, et programmis osaleksid ka valitsusvälised organisatsioonid ning esmajoones haridus-, koolitus- ja rahvaspordi valdkonnas tegutsevad noorteorganisatsioonid.

 

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et võimaldada programmis osaleda inimestel, kellel on eriti palju probleeme hariduslike, sotsiaalsete, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu.

2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et võimaldada programmis osaleda inimestel, kellel on eriti palju probleeme hariduslike, sotsiaalsete, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu. Seetõttu tähtsustavad komisjon ja liikmesriigid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muude uute tehnoloogiate kasutamist, et hõlbustada sellistesse raskustesse sattunud inimestele juurdepääsu haridusele, koolitusele ja spordile.

Selgitus

Komisjoni ja liikmesriikide püüded hõlbustada füüsilistel, psühholoogilistel, geograafilistel, majanduslikel ja kultuurilistel põhjustel raskustesse sattunud inimeste jaoks juurdepääsu haridusele, koolitusele ja spordile peaksid hõlmama ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muude uute tehnoloogiate kasutamist.

 

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, arengu- ja ühtekuuluvuspoliitika;

(a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, tööstus-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, arengu- ja ühtekuuluvuspoliitika;

Selgitus

ELi tööstuspoliitika sõltub suurel määral ELi haridus-, koolitus-, teadusuuringute ning innovatsioonipoliitikast. Seetõttu peaks „Erasmus kõigi jaoks” programmiga haakuvate poliitikavaldkondade sekka kuuluma ka ELi tööstuspoliitika.

 

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas viisade väljastamiseks.

2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas viisade väljastamiseks.

 

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Riiklik amet ergutab kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning huvirühmasid osalema projektide rakendamise ja järelevalve kujundamises.

 

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kaks kuud pärast riiklikult ametilt artikli 21 lõikes 3 viidatud eelneva vastavushindamise saamisest, komisjon aktsepteerib, aktsepteerib tingimuslikult või lükkab riikliku ameti määramise tagasi. Komisjon ei sõlmi riikliku ametiga lepingulisi suhteid kuni eelneva vastavushindamise aktsepteerimiseni. Tingimusliku aktsepteerimise korral võib komisjon oma lepingulistes suhetes riikliku ametiga kohaldada proportsionaalseid ettevaatusabinõusid.

1. Kaks kuud pärast riiklikult ametilt artikli 21 lõikes 3 viidatud eelneva vastavushindamise saamisest, komisjon aktsepteerib, aktsepteerib tingimuslikult või lükkab riikliku ameti määramise tagasi. Komisjon ei sõlmi riikliku ametiga lepingulisi suhteid kuni eelneva vastavushindamise aktsepteerimiseni. Komisjon teeb asjakohase liikmesriigiga koostööd selle nimel, et riiklik amet määrataks võimalikult kiiresti. Igal juhul tuleb riiklik amet kindlaks määrata ja selle tööprogramm ametlikult heaks kiita hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Tingimusliku aktsepteerimise korral võib komisjon oma lepingulistes suhetes riikliku ametiga kohaldada proportsionaalseid ettevaatusabinõusid.

Selgitus

Nende sätete eesmärk on tagada liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö, et riiklik amet määrataks ja selle tööprogramm kiidetaks ametlikult heaks enne 1. jaanuari 2014.

 

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon vormistab eelkäijate elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” (2007−2013) finantslepingutega seotud juriidilised kohustused ning avab sellegipoolest pärast nõusoleku saamist programmi alguses programmi jaoks määratud riikliku ameti eelneva vastavushindamise.

2. Komisjon vormistab ja avaldab oma veebilehel eelkäijate elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” (2007−2013) finantslepingutega seotud juriidilised kohustused ning avab sellegipoolest pärast nõusoleku saamist programmi alguses programmi jaoks määratud riikliku ameti eelneva vastavushindamise.

Selgitus

Käesolevas lõikes mainitud teave peab olema kättesaadav ka Euroopa Komisjoni veebilehel, et võimaldada programmi „Erasmus kõigi jaoks” rakendamisega seotud heade tavade vahetamist ning läbipaistvust.

 

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a. Komisjon avaldab oma veebilehel järgmise teabe ning ajakohastab seda pidevalt: kogu teave liikmesriikide poolt määratud riiklike ametite kohta, komisjoni ning iga riikliku ameti vahel sõlmitud lepingu sisu, teave iga-aastaste rahastamisvahendite kohta, mis on antud riikliku ameti käsutusse programmi meetmete võtmiseks ja toetuste jagamiseks, aga ka programmi rakendava riikliku ameti kulutuste katmiseks.

Selgitus

Komisjon peaks oma veebilehel avaldama kogu käesolevas lõikes mainitud teabe ning ajakohastama seda pidevalt, et võimaldada heade tavade vahetamist ja läbipaistvust.

 

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon on volitatud võtma vastu kooskõlas artikliga 28 delegeeritud akte seoses artikli 13 lõike 7 ja artikli 22 lõikega 2, mis käsitlevad vastavalt tulemuslikkuse kriteeriumeid ja riiklike ametite hallatavaid meetmeid.

Komisjon on volitatud võtma vastu kooskõlas artikliga 28 delegeeritud akte seoses artikli 22 lõike 2 (mis käsitleb riiklike ametite hallatavaid meetmeid) muutmisega.

Selgitus

Artiklis 13 mainitud tulemuslikkuse kriteeriumid sätestatakse määruse -I lisas, mitte delegeeritud aktides.

 

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Programmi rakendamisel on komisjoni eesmärk luua kasutajasõbralik raamistik selgete, kiirete ja vähest vaeva nõudvate menetlustega, millega kaasnevad reeglid, suunised ja teavitamisviis on lihtsad. Kogu programmi rakendamise vältel peab riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil läbipaistev hindamine üldsusele kättesaadav olema.

 

MENETLUS

Pealkiri

Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

Viited

COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

13.12.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

13.12.2011

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Silvia-Adriana Ţicău

14.2.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

30.5.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

4

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Jacky Hénin, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Béla Kovács, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Niki Tzavela, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Antonio Cancian, António Fernando Correia de Campos, Ioan Enciu, Jolanta Emilia Hibner, Eija-Riitta Korhola, Werner Langen, Zofija Mazej Kukovič, Pavel Poc, Algirdas Saudargas, Silvia-Adriana Ţicău

 

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”

Viited

COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.11.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

13.12.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

13.12.2011

DEVE

13.12.2011

BUDG

13.12.2011

EMPL

13.12.2011

 

ITRE

13.12.2011

JURI

16.2.2012

LIBE

13.12.2011

FEMM

13.12.2011

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

AFET

20.12.2011

JURI

1.3.2012

LIBE

5.12.2011

FEMM

20.12.2011

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Doris Pack

24.1.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

29.5.2012

9.7.2012

6.11.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.11.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Lorenzo Fontana, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marco Scurria, Helga Trüpel, Gianni Vattimo, Marie-Christine Vergiat, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

François Alfonsi, Heinz K. Becker, Ivo Belet, Nadja Hirsch, Hans-Peter Martin, Georgios Papanikolaou, Mitro Repo, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Isabelle Thomas

Esitamise kuupäev

10.12.2012

 

 

[1]   ELT C 181, 21.6.2012, lk 154.
[2]   Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2009. aasta otsus nr 1298, millega kehtestatakse tegevusprogramm Erasmus Mundus (2013–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (ELT L 340, 19.12.2008, lk 83).