Istungidokument
10.12.2012
***I
RAPORT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”
( COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD) )
Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Doris Pack
PR_COD_1amCom
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine) (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5
SELETUSKIRI 111
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS 115
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS 130
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS 142
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS 191
MENETLUS 224
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”
( COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0788 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0436/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse Regioonide Komitee 4. mai 2012. aasta arvamust[2],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi ( A7-0405/2012 ),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Ettepanek: | Ettepanek: |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, | EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, |
millega kehtestatakse | millega kehtestatakse |
liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS” | liidu noorsoo-, haridus- ja koolitus- ning spordiprogramm „YES Euroopa” |
Märkused
Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tuleb vastavad muudatused teha kogu tekstis.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 2 antakse selged volitused liidu tegevusele, et ergutada noorte osalemist Euroopa demokraatias. |
Selgitus
Aluslepingutes tuleb anda kindel alus ka noorsoopoliitika reguleerimisele. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 165 antakse liidule volitused kindla noorteprogrammi kehtestamiseks ja tegevuse ergutamiseks, mis toetab noorte autonoomiat ja ühiskonnas osalemist.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Erasmuse nime laialdane tuntus liikmesriikides ja programmis osalevate kolmandate riikide üldsuse seas kui sünonüüm ELi õppimisega seotud liikuvusest nõuab, et programmi kaasatud põhilised haridussektorid seda nime laialdasemat kasutaksid. | (3) Nimetused nagu Comenius, Erasmus, Leonardo da Vinci ja Grundtvig on üldsuse seas nii laialdaselt tuntud ELi õpirände ja koostöö sünonüümina, et neid nimetusi tuleks kasutada ka uues programmis. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (3 a) Uues programm tuleks keskenduda tõkete vähendamisele rahastamisele juurdepääsul ja halduskavade lihtsustamisele kogu struktuuri ulatuses. Järjepidev keskendumine halduskulude vähendamisele ning programmi korralduse ja halduse lihtsustamisele on oluline programmi edu tagamiseks. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(4) Üldsusega konsulteerimine liidu strateegiliste valikute kohta uue liidu pädevuse rakendamiseks spordivaldkonnas ja spordi ettevalmistavate meetmete hindamisaruande tulemused andsid kasulikku teavet liidu prioriteetsete meetmete kohta ning näitasid kujukalt lisaväärtust, mida liit saab nende meetmete toetamisel luua, mis on suunatud kogemuste ja teadmiste loomisele, jagamisele ning levitamisele eri sporti käsitlevate küsimuste puhul Euroopa tasandil. | (4) Üldsusega konsulteerimine liidu strateegiliste valikute kohta uue liidu pädevuse rakendamiseks spordivaldkonnas ja spordi ettevalmistavate meetmete hindamisaruande tulemused andsid kasulikku teavet liidu prioriteetsete meetmete kohta ning näitasid kujukalt lisaväärtust, mida liit saab nende meetmete toetamisel luua, mis on suunatud kogemuste ja teadmiste loomisele, jagamisele ning levitamisele eri sporti käsitlevate küsimuste puhul Euroopa tasandil, eeldusel et need keskenduvad eeskätt rohujuure tasandile. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(5) Euroopa aruka, jätkusuutiku ja kaasava majanduskasvu strateegias (Euroopa 2020) määratakse kindlaks liidu kasvustrateegia saabuvaks aastakümneks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, milleks püstitati viis kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, eelkõige haridusvaldkonnas, et vähendada kooli poolelijätmise määra allapoole 10 % ja jõuda selleni, et 30-34-aastastest omandaks kõrghariduse vähemalt 40 %. See hõlmab ka juhtalgatusi, eelkõige programme „Noored liikumises” ja „Uute töökohtade jaoks uued oskused”. | (5) Euroopa aruka, jätkusuutiku ja kaasava majanduskasvu strateegias (Euroopa 2020) määratakse kindlaks liidu kasvustrateegia saabuvaks aastakümneks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, milleks püstitati viis kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, eelkõige haridusvaldkonnas, et vähendada kooli poolelijätmise määra allapoole 10 % ja jõuda selleni, et 30-34-aastastest omandaks kolmanda tasandi või võrdväärse hariduse vähemalt 40 %. See hõlmab ka juhtalgatusi, eelkõige programme „Noored liikumises”, „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ja „Innovaatiline Liit”1. |
| __________________ |
| 1 COM(2010)0546 . |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) 12. mail 2009. aastal kutsus Euroopa Liidu Nõukogu üles looma strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), püstitades neli strateegilist eesmärki, et lahendada probleemid, mis takistavad teadmispõhise Euroopa loomist ja elukestva õppe realiseerimist kõikide jaoks. | (6) 12. mail 2009. aastal kutsus Euroopa Liidu Nõukogu üles looma strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), püstitades neli strateegilist eesmärki, et lahendada probleemid, mis takistavad teadmispõhise Euroopa loomist ja elukestva õppe realiseerimist kõikide jaoks. Need eesmärgid saavutatakse vaid siis, kui selleks eraldatakse piisavad rahalised vahendid. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. | (7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. Programmi rakendamisel on samuti vaja suurendada ebasoodsas olukorras olevate ja kaitsetute rühmade juurdepääsu ning tegelda aktiivselt puudega isikute eriõppevajadustega. Neid püüdlusi tuleb kajastada konkreetsetes järelmeetmetes ja hindamismeetmetes tagamaks, et programmi rakendatakse nimetatud eesmärkidega kooskõlas. |
Selgitus
Seda, et meetmed jõuaksid vaeste ja kaitsetuteni, on eriti tähtis tagada arenguriikides võetavate meetmete puhul, kuid see on asjakohane ka Euroopas.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kõrghariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada Liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist ja panustada kolmandate riikide kõrghariduse järjepidevasse arengusse. | (8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kutsehariduse ja -koolituse, kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse ja koolituse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada Liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist ning panustada kõrghariduse ja koolituse järjepidevasse arengusse liiduga seotud ülemeremaades ja -territooriumidel ja kolmandates riikides. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(9) Uuendatud koostööraamistik noorsoo valdkonnas (2010−2018) peaks suhtuma kõigisse noortesse kui ühiskonna ressurssi ja toetama nende õigust osaleda neid puudutavate meetmete väljatöötamises otsustajate, noorte ja noorteorganisatsioonide vahelise pideva struktureeritud dialoogi kaudu. | (9) Uuendatud koostööraamistik noorsoo valdkonnas (2010−2018) toonitab vajadust suhtuda kõigisse noortesse kui ühiskonna ressurssi ja püüab lihtsustada ja suurendada nende osalust neid puudutavate meetmete väljatöötamises otsustajate, noorte ja noorteorganisatsioonide vahelise pideva struktureeritud dialoogi kaudu. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(11) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohasele toimimisele. See tähendab ka, et osalejatele tuleks viisad anda ilma viivituseta, et tagada, et ühelgi osalejal ei jääks osaliselt või täielikult õppes, koolituses või vahetuses osalemata ja et vältida liikuvusega seotud meetmete ja projektide tühistamist. Kooskõlas nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/114/EÜ (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil) artikliga 19 innustatakse liikmesriike kehtestama riiki lubamise kiirkorra. | (11) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohasele toimimisele. Et ükski osaleja ei jääks ühestki kavandatud õppe, koolituse või vahetuse osast kõrvale ja et vältida liikuvusega seotud meetmete ja projektide tühistamist, tuleks liikmesriike ergutada viisasid väljastama asjatute viivitusteta ning kehtestama riiki lubamise kiirkorda kooskõlas nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/114/EÜ (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil) artikliga 19. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (12 a) Et tegeleda paremini noorte tööpuuduse probleemiga Euroopa Liidus, tuleb tähelepanu pöörata rahvusvahelisele koostööle kõrgkoolide ja kutsekoolide vahel eesmärgiga ühtlustada õppekava ja tööturu vajadused, et parandada üliõpilaste tööalast konkurentsivõimet ja arendada ettevõtlusalaseid oskusi. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(13) Euroopa 29 riigi haridusministrite 19. juunil 1999 allakirjutatud Bologna deklaratsioonis kehtestati valitsustevaheline protsess eesmärgiga luua Euroopa kõrghariduse piirkond, mis vajab liidu tasandil toetust. | (13) Euroopa 29 riigi haridusministrite 19. juunil 1999 allakirjutatud Bologna deklaratsioonis kehtestati valitsustevaheline protsess eesmärgiga luua Euroopa kõrghariduse piirkond. Rumeenias Bukarestis 26.–27. aprillil 2012 toimunud Bologna protsessi ministrite 8. konverentsil kirjutas 47 kõrghariduse valdkonnas vastutatavat ministrit alla Bukaresti ministrite kommünikeele, milles nõutakse, et konsolideeritaks Euroopa kõrghariduse piirkond, mis vajab liidu tasandil jätkuvat toetust. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(14) Uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020) määratleti kaugeleulatuv ja globaalne visioon Euroopa kutsehariduse ja koolitusega seotud poliitika kohta ja taotleti liidu haridusprogrammide toetust kokkulepitud prioriteetidele, sealhulgas rahvusvahelisele liikuvusele ja liikmesriikide elluviidavatele reformidele. | (14) Kutsehariduse ja -koolituse otsustav roll mitmete strateegias „Euroopa 2020” püstitatud eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel on leidnud laialdast tunnustamist ning see on kindlaks määratud ka uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020), arvestades eelkõige selle potentsiaali võitluses Euroopa kõrge tööpuudusega, eriti noorte tööpuuduse ja pikaajalise tööpuudusega, elukestva õppe kultuuri edendamisel, sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel ja kodanikuaktiivsuse soodustamisel. Vaja on käsitleda tungivat vajadust tugevdada kutsehariduse ja -koolituse vallas õpilaste riikidevahelist liikuvust, mis hõlmaks praktikante, õpetajaid ja koolitajad, ning edendada kõigil tasanditel koostööd asjaomaste sidusrühmade vaheliste partnerluste abil ning aidata liikmesriike kutseharidus- ja koolitussüsteemide uuendamisel. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (14 a) Kutsekoolides ja tehnilistes haridusasutustes õppijatele, sealhulgas vahetusõpilastele ja praktikantidele tuleb pakkuda suuremaid võimalusi liikuvuseks. Tuleks võtta vajalikud meetmed, et muuta liikuvus atraktiivseks ja kättesaadavaks, eelkõige VKEde ja käsitöösektori kutsealaselt koolitatud töötajate jaoks. |
Selgitus
Brugge kommünikees täpsustatakse, et üks peamisi tulevikuga seotud proovikive seisneb õppimisega seotud riikidevahelise liikuvuse mõistlikus suurendamises hariduse ja kutseõppe raamistikus. Praktikantide liikuvuse puhul on väga oluline omada vahendusasutusi, et toetada ja lihtsustada VKEde kui selliste organisatsioonide osalemist, mis saadavad välja või võtavad vastu liikuvuses olevaid noori.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(15) Vaja on suurendada Euroopa koolide vahelise koostöö intensiivsust ja mahtu, samuti koolide personali ja õppurite liikuvust, et viia ellu 21. sajandi koole käsitlevas Euroopa koostöökavas sedastatud prioriteedid, nimelt parandada liidus koolihariduse kvaliteeti pädevuste arendamise valdkonnas ning suurendada võrdsust ja kaasatust koolisüsteemides ja -asutustes ning samuti tugevdada õpetajakutset ja koolide juhtimist. Selles valguses tuleb pidada eriti tähtsaks strateegilisi sihte kooli poolelijätmise vähendamiseks, parandada põhioskuste taset, väikelaste haridust ja hoidu, samuti sihte, mis kinnistavad kooliõpetajate ja -juhtide erialast pädevust, ning parandada ka sisserändaja taustaga ja sotsiaal-majanduslikult halvas olukorras laste haridusvõimalusi. | (15) Vaja on suurendada Euroopa koolide vahelise koostöö intensiivsust ja mahtu, samuti koolide personali ja õppurite liikuvust, et viia ellu 21. sajandi koole käsitlevas Euroopa koostöökavas sedastatud prioriteedid, nimelt parandada liidus koolihariduse kvaliteeti pädevuste arendamise valdkonnas ning suurendada võrdsust ja kaasatust koolisüsteemides ja -asutustes ning samuti tugevdada ja toetada õpetajakutset ja koolide juhtimist. Selles valguses tuleb esmatähtsale kohale seada strateegilisi sihte kooli poolelijätmise vähendamiseks, parandada põhioskuste taset, väikelaste haridust ja hoidu, sihte, mis kinnistavad kooliõpetajate ja -juhtide erialast pädevust, ning parandada ka sisserändaja taustaga ja sotsiaal-majanduslikult halvas olukorras laste haridusvõimalusi. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (15 a) Programmis tuleks pöörata erilist tähelepanu hariduse ja koolitusega seotud poliitika territoriaalsele mõõtmele ning eelkõige suurenevale ebavõrdsusele haridusele juurdepääsul riiklikul ja kohalikul tasandil. |
Selgitus
Probleemid, nagu kooli poolelijätmine, noorte väljajätmine, madal haridustase ja halb juurdepääs hariduse infrastruktuurile, on tüüpilised probleemid linnapiirkondades. Olenemata linna jõukusest kipuvad need probleemid kontsentreeruma teatavatesse piirkondadesse ja nimelt sotsiaalmajanduslikult halvemas olukorras olevatesse piirkondadesse. Nende probleemide lahendamises mängivad kohalikud haldusasutused võtmerolli meetmete koordineerimisel ja suunamisel. Kogemused nende probleemide lahendamisel on väga olulised, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(16) Nõukogu […] resolutsioonis sisalduva uuendatud täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava eesmärk on võimaldada kõikidel täiskasvanutel täiendada ja tõhustada oma oskusi ja pädevusi kogu eluea jooksul, pöörates erilist tähelepanu paljude väheste oskustega eurooplastele, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk. | (16) Nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsioonis1 sisalduvas uuendatud täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskavas rõhutatakse vajadust suurendada osalust täiskasvanuõppes, võttes arvesse Euroopa rahvastiku vananemist, mis muudab täiskasvanute jaoks möödapääsmatuks oma isiklike ja kutsealaste oskuste ja pädevuste korrapärase uuendamise pärast alushariduse ja -koolituse omandamist, ning tunnustades ka täiskasvanuõppe rolli kodanikuaktiivsuse edendamisel. Võttes arvesse strateegias „Euroopa 2020” toodud tööpuuduse ja vaesuse vähendamise eesmärke, pööratakse täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskavas erilist tähelepanu vajadusele suurendada väheste oskustega ja madala kvalifikatsiooniga eurooplaste osalust täiskasvanuõppes. |
| ______________ |
| 1 ELT C 372, 20.12.2011, lk 1. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (16 a) Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastast 2012 saadud kogemused, Euroopa Komisjoni demograafilised aruanded ja eakate inimeste valmisolek teha vabatahtlikku tööd näitavad, kui oluline on elukestev õpe, põlvkondadevaheline dialoog, liikuvus ja ühiskonnaelus osalemine ka pärast tööelust eemaldumist. Eakad inimesed on ühiskondliku tegevuse ja ühiskonnapoliitilise hariduse alustala Euroopas. Seda peab programm vastava prioriteetide seadmisega hariduse ja koolituse valdkonnas kohaselt arvesse võtma. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel liidus ja osalevates kolmandates riikides. | (17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, Euroopa kodanikuühiskonna elukestva õppe platvormi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel ka liiduga seotud ülemeremaades ja -territooriumidel. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(18) Tugevdada tuleb koostööd programmi ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas, eriti Euroopa Nõukoguga. | (18) Tugevdada tuleb koostööd programmi ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas, eriti Euroopa Nõukoguga, ning kootööd programmide raames Euroopa naabruspoliitika riikidega. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(19) Programm peaks kaasa aitama Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas, selle raames tuleks eelkõige toetada asutusi, millel on euroopalik juhtimisstruktuur, mis käsitlevad mõnda liidu jaoks olulist valdkonda, on mittetulundusühingud ja mille antud akadeemilisi kraade tunnustatakse. | (19) Et kaasa aidata Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas ning rahuldada suurenevat vajadust Euroopa integratsiooniprotsessi ja selle arengut käsitlevate teadmiste ja dialoogi järele, on tähtis edendada õpetamise, uurimistöö ja selles valdkonnas peetava mõttevahetuse kvaliteeti, toetades Euroopa integratsiooniprotsessi teemalisele uurimistööle spetsialiseerunud kõrgkoole ning hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsevaid Euroopa ühendusi Jean Monnet’ meetmete abil. |
Selgitus
Välja jäetakse kriteeriumid, mille kohaselt tegevustoetust võivad saada ainult akadeemilised asutused.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (19 a) Programmi ja kodanikuühiskonnaorganisatsioonide vahel tuleb tugevdada koostööd haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas riikide ja Euroopa tasandil. On väga tähtis saavutada elukestva õppe strateegiate ja poliitika kujundamisel laiapõhjaline osalus. Huvirühmade mõtete ja murede kõigil tasanditel arvesse võtmisel on kesksel kohal kodanikuühiskond, mis on aluseks liidu ja selle kodanike vahelisele kindlale dialoogile Euroopa elukestva õppe reaalsuseks muutmise nimel. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(20) Komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatises „Euroopa mõõtme arendamine spordis” tuuakse ära komisjoni ideed liidu meetmetest spordivaldkonnas pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning pakutakse välja ka mitu konkreetset meedet komisjoni ja liikmesriikide jaoks kolmes ulatuslikus valdkonnas: spordi koht ühiskonnas, spordi majanduslik tahk ja spordiga seotud organiseerimistegevus. | (20) Komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatises „Euroopa mõõtme arendamine spordis” tuuakse ära komisjoni ideed liidu meetmetest spordivaldkonnas pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning pakutakse spordi Euroopa identiteedi suurendamiseks välja ka mitu konkreetset meedet komisjoni ja liikmesriikide jaoks kolmes ulatuslikus valdkonnas: spordi koht ühiskonnas, spordi majanduslik tahk ja spordiga seotud organiseerimistegevus. |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (20 a) Keskenduda tuleb rohujuure tasandi spordile ja vabatahtlikule tööle spordis, kuna need etendavad olulist rolli sotsiaalse kaasamise, võrdsete võimaluste ja tervist tugevdava füüsilise tegevuse edendamisel. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus ja liidu meetmete laiendatud vastuvõtmine aitab soodustada mobiilsust kogu Euroopas elukestva õppe eesmärkidel, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustades kutse-eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust. Noortele üliõpilastele (sealhulgas kutseõppe ja -koolituse õpilastele) juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduses; see võib ka aidata muuta rahvusvahelise profiiliga töökohti atraktiivsemaks. | (21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus, võrreldavus ja tunnustamine ning liidu tunnustamismeetmete laiendatud vastuvõtmine aitab kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustab nii elukestva õppe kui kutsekoolituse eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust kogu Euroopas. Üliõpilastele (sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse õpilastele) ja täiskasvanud õppijatele juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale parandab nende tööalast konkurentsivõimet Euroopa majanduses; samuti soodustab see tööjõu liikuvust. |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(22) Selleks soovitatakse laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsuse nr 2241/2004/EÜ kohase kvalifikatsiooni ja pädevuse läbipaistvuse ühtse raamistiku (Europass), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse kohase Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse kohase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ning Euroopa kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) kasutamist. | (22) Selleks soovitatakse laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsuse nr 2241/2004/EÜ kohase kvalifikatsiooni ja pädevuse läbipaistvuse ühtse raamistiku (Europass), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovituse1 kohase kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registri (EQAR) ja kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustiku (ENQA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse kohase Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse kohase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ja Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET) ning Euroopa kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) kasutamist. |
| ____________ |
| 1 ELT L 64, 4.3.2006, lk 60. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikkune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas. | (24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri ja meedia, tööhõive, tervishoiu, teadusuuringute ja innovatsiooni, ettevõtluse, õiguse, tarbijakaitse, arendustegevuse, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ja välissuhete valdkonnas, ning kooskõlas liidu makropiirkondlike strateegiatega. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab konkreetsete suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta, mis on realistlikud ja peegeldavad meetme loogikat ning on asjakohased, arvestades eesmärkide ja meetmete hierarhiat. | (25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab konkreetsete, mõõdetavate ning realistlike suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mis peegeldaksid sekkumisloogikat. Euroopa programmide rakendamise tulemused peavad kajastuma üldsuunistena noorsoopoliitika ja noorte Euroopa strateegia arendamisel ning vastupidi. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(27) On vaja kehtestada tulemuslikkuse kriteeriumid, mille alusel toimuks eelarveliste vahendite eraldamine liikmesriikide vahel riiklike ametite hallatavate meetmete jaoks. | (27) Tuleb kehtestada tulemuslikkuse kriteeriumid, mille alusel toimuks eelarveliste vahendite eraldamine liikmesriikide vahel riiklike ametite hallatavate meetmete jaoks. |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (29 a) Ülemeremaade ja -territooriumide füüsilised isikud ning pädevad avaliku ja/või erasektori organid ja asutused võivad programmis osaleda vastavalt nõukogu otsusele ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga1. |
| __________________ |
| 1 COM(2012)0362 . |
Selgitus
Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(30) Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seadsid oma ühisteatises uue vastuse kohta muutuvale naabrusele muu hulgas eesmärgi kaasata naaberriike senisest rohkem liidu liikuvuse ja suutlikkuse tõstmise meetmetesse kõrghariduses ning tulevaste haridusprogrammide käivitamise naaberriikides. | (30) Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seadsid oma ühisteatises uue vastuse kohta muutuvale naabrusele muu hulgas eesmärgi soodustada naaberriikide senisest suuremat osalemist liidu liikuvuse ja suutlikkuse tõstmise meetmetes kõrghariduses ning tulevaste haridusprogrammide käivitamise naaberriikides. |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(31) Euroopa Liidu finantshuvisid peab kaitsma proportsionaalsete meetmetega kogu kulutsükli jooksul, sealhulgas eeskirjade eiramiste ärahoidmise, avastamise ja uurimisega, kaotatud vahendite, ekslikult tasutud või valesti kasutatud summade tagasinõudmise ja vajaduse korral trahvidega. Kuigi liidu välisabi vajab suuremat rahastamist, piirab liidu majandus- ja eelarveolukord selliseks abiks olemasolevaid ressursse. Komisjon peaks seega olemasolevaid ressursse kasutama kõige tõhusamal viisi, eelkõige kasutama võimendustoimega finantsinstrumente. | (31) Euroopa Liidu finantshuvisid peab kaitsma proportsionaalsete meetmetega kogu kulutsükli jooksul, sealhulgas eeskirjade eiramiste ärahoidmise, avastamise ja uurimisega, kaotatud vahendite, ekslikult tasutud või valesti kasutatud summade tagasinõudmise ja vajaduse korral trahvidega. Kuigi liidu välisabi vajab suuremat rahastamist, piirab liidu majandus- ja eelarveolukord selliseks abiks olemasolevaid ressursse. Komisjon peaks seega olemasolevaid ressursse kasutama kõige tõhusamal ja jätkusuutlikumal viisil, eelkõige kasutama võimendustoimega finantsinstrumente. |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (31 a) Halduskoormuse ja halduskulude vähendamine on vältimatu, et kõrvaldada kõigi potentsiaalsete toetusesaajate takistused programmis osalemiseks. Oluline on luua mehhanism toetusesaajate ja neid esindavate ühenduste järjepidevaks kaasamiseks programmi raames kavandatud meetmete rakendamisse ja järelevalvesse. |
Selgitus
Koos vajadusega sobituda poliitiliste prioriteetide ja programmidega on oluline kõrvaldada osalemise takistused. Potentsiaalseid kandidaate hirmutavad sageli taotlusmenetlused, samuti ELi projektide haldamisega kaasnev halduskoormus. Oluline on selgitada, et programmi raames tuleb luua tõhusamaid ja kasutajasõbralikumaid taotlusmenetlusi.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(32) Komisjon rõhutas oma 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” kohustust lihtsustada liidu rahastamist. Ühtse haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi loomine võimaldab oluliselt lihtsustada ja ratsionaliseerida programmi haldamist ja suurendada koostoimet. Rakendamist tuleks veelgi lihtsustada ühekordselt makstava summa, ühikuhinna või ühtse määraga rahastamise kaudu ning toetusesaajatele ja liikmesriikidele esitatavate formaalsete nõuete vähendamisega. | (32) Komisjon rõhutas oma 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” kohustust lihtsustada liidu rahastamist. Ühtse haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi loomine võimaldab oluliselt lihtsustada ja ratsionaliseerida programmi haldamist ja suurendada koostoimet. Rakendamist tuleks veelgi lihtsustada ühekordselt makstava summa, ühikuhinna või ühtse määraga rahastamise kaudu ning toetusesaajatele ja liikmesriikidele esitatavate formaalsete ning bürokraatlike nõuete vähendamisega. |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (32 a) Komisjon, kes võtab arvesse eelarvepädevate institutsioonide volitusi iga-aastase eelarvemenetluse raames, peaks esitama kõnealuse programmi kehtimisaega hõlmava eelarveprojekti, mis põhineks artikli 13 kohaselt programmi iga meetme jaoks eraldatud eelarveridadel. See tagab selgema ja läbipaistvama iga-aastase vahendite eraldamise programmi eri komponentidele. |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (32 b) Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist. |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (32 c) Tuleb tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele. |
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(33) Et tagada kiire reageerimine muutunud vajadustele programmi kogu kestuse jooksul, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad programmi haldamist riiklike ametite poolt ja programmi kasutatavaid näitajaid. Eriti tähtis on asjaolu, et komisjon korraldab ettevalmistavas etapis asjaomaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. | (33) Et tagada kiire reageerimine muutunud vajadustele programmi kogu kestuse jooksul, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad programmi haldamist riiklike ametite poolt ja programmi kasutatavaid näitajaid. Eriti tähtis on asjaolu, et komisjon korraldab ettevalmistavas etapis asjaomaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide ja sidusrühmade tasandil. Delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
Selgitus
Sellise tõhusa ja kasutajasõbraliku programmi rakendamist, mis on suuteline suurendama selle mõju ühiskonnas, saab ellu viia üksnes toetusesaajate panuse ja nõuannete abil hea juhtimistava raames.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (35 a) Programm peaks hõlmama kolme eri valdkonda ning artikli 30 kohaselt moodustatud komitee peaks tegelema nii horisontaalsete kui ka sektoripõhiste küsimustega. Liikmesriigid peavad tagama, et nad saadavad vastavalt päevakorras esitatud teemadele komiteesse asjakohased esindajad ning komitee esimees peab tagama, et koosoleku päevakordades oleks selgelt ära toodud igal koosolekul arutatav sektor või sektorid ja sektorist sõltuvad teemad. Vajaduse korral tuleks sotsiaalpartnerid vaatlejatena koosolekutele kutsuda. |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus ja noored. | 3. Programmiga hõlmatakse järgmisi valdkondi: |
| (a) kõikide tasandite haridus ja koolitus elukestva õppe vaatenurgast, kaasa arvatud kooliharidus, kõrgharidus, kutseõpe ja -koolitus ning täiskasvanuharidus; |
| (b) noored, eelkõige seoses mitteformaalse ja informaalse õppimise, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasamise ja vabatahtliku tööga; |
| (c) sport, eelkõige rohujuure tasandi sport. |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Sellel on rahvusvaheline mõõde, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21, ja sellega toetatakse ka spordivaldkonna meetmeid. | 4. Programmil on rahvusvaheline mõõde, mille eesmärk on liidu ja kolmandate riikide koostöö kaudu toetada liidu välistegevust, sealhulgas selle arengueesmärke. |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. elukestev õpe – igasugune üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpitegevus kogu eluaja jooksul, mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused isiklikus, kodaniku, ühiskondliku ja/või töösuhetega seotud väljavaadetes. See hõlmab nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamist; | 1. elukestev õpe – igasugune üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpitegevus kogu eluaja jooksul, mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused või ühiskonnas osalemise oskus isiklikes, kodaniku, kultuurilistes, ühiskondlike ja/või töösuhetega seotud väljavaadetes. See hõlmab nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamist; |
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. mitteformaalne keskkond – õppeolukord, mida sageli kavandatakse ja organiseeritakse, kuid mis ei ole formaalse haridus- ja koolitussüsteemi osa; | 2. mitteformaalne haridus – protsess, mis annab inimestele võimaluse arendada oma väärtusi, oskusi ja pädevusi väljaspool formaalse hariduse raamistikku; |
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. informaalne õppimine – protsess, mis ei ole kunagi organiseeritud, millel puuduvad kindlaksmääratud eesmärgid õpitulemuste osas ja mis ei ole õppija seisukohast kunagi tahtlik; |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 2 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 b. struktureeritud dialoog – noorte ja teiste noorsoovaldkonnas asjakohaste osalejate õigeaegne ja tõhus panus noorte elu jaoks olulise poliitika sõnastamisse; |
Selgitus
Struktureeritud dialoog noortega on ELi noorsoopoliitika põhiprotsess. Kuna programmi eesmärk on toetada noorte osalemist ja poliitika reformimist, tuleb ettepanekus määratleda struktureeritud dialoog. Mõiste on pärit 29. aprilli 2008. aasta dokumendist EAC/D1/JK/D (2008): „Noortega peetava Euroopa struktureeritud dialoogi uus kontseptsioon”.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. õppimisega seotud liikuvus – füüsiline elamaasumine muusse kui elukohariiki eesmärgiga õppida, omandada töökogemust, teha teaduslikku uurimistööd, osaleda koolitusel või saada muud õpet, sealhulgas praktika ja mitteformaalne õpe, või õpetada või osaleda piiriüleses erialase arendamisega seotud tegevuses. See võib hõlmata ettevalmistavat koolitust sihtriigi keeles. Õppimisega seotud liikuvus hõlmab ka noortevahetust ja piiriülest erialase arendamisega seotud tegevust, kaasates noorsootöötajaid; | 3. õpiränne– füüsiline elamaasumine muusse kui elukohariiki eesmärgiga õppida, omandada töökogemust, teha teaduslikku uurimistööd, osaleda koolitusel või saada muud õpet, sealhulgas praktika, õpipoisiõpe, vabatahtlik tegevus, k.a eakate vabatahtlik tegevus, ja mitteformaalne õpe, või õpetada või osaleda piiriüleses erialase arendamisega seotud tegevuses. See võib hõlmata ettevalmistavat koolitust sihtriigi keeles ja jätkutegevust. Õpiränne hõlmab ka noortetegevust, nagu noortevahetus, vabatahtlik tegevus, mitteformaalne ja informaalne õpe, ning erialase koolitusega seotud tegevust, kuhu on kaasatud noorsootöötajad ja nõustajad; |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö – piiriülesed koostööprojektid, millesse on kaasatud organisatsioonid, mis on aktiivsed haridus-, koolitus- ja/või noorsoovaldkonnas ja mis võivad hõlmata teisi organisatsioone. | 4. innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö – piiriülesed ja rahvusvahelised koostööprojektid, millesse on kaasatud avalik-õiguslikud ja erasektori organisatsioonid, mis on aktiivsed haridus-, koolitus- ja/või noorsoovaldkonnas ja mis võivad hõlmata teisi organisatsioone, mis vastutavad hariduse ja koolituse eest või on sellega seotud; |
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordineerimismeetodi abil; | 5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist, samuti Euroopa noorsoopoliitika arendamist sidusrühmade suutlikkuse suurendamise ja liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordinatsiooni meetodi, sh noortega peetava struktureeritud dialoogi abil; |
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
6. virtuaalne liikuvus – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toetatud meetmed, mida korraldatakse institutsioonilisel tasandil ja millega omandatakse või soodustatakse rahvusvahelisi koostöökogemusi õpetamis- ja/või õppimisvaldkonnas; | 6. virtuaalne liikuvus – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toetatud meetmed, sealhulgas e-õpe, mida korraldatakse institutsioonilisel tasandil ja millega omandatakse või soodustatakse rahvusvahelisi koostöökogemusi vanusest sõltumatus õpetamis- ja/või õppimisvaldkonnas; |
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
7. personal – isikud, kes on kaasatud kas kutsealaselt või vabatahtlikult haridusse, koolitusse või noorte mitteametlikku õppesse. See võib hõlmata õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid; | 7. personal – isikud, kes on kaasatud kas kutsealaselt või vabatahtlikult haridusse, koolitusse või noorte mitteformaalsesse õppesse. See võib hõlmata professoreid, õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid; |
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
8. noorsootöötaja – mitteametlikus õppes osalev spetsialist või vabatahtlik; | 8. noorsootöötaja – mitteformaalses, formaalses või informaalses õppes osalev isik; |
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos ja mida iseloomustab mitteametlik õppesüsteem; | 17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö, noorte koolitus), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos, eelkõige noorteorganisatsioonide kaudu, ja mida iseloomustab mitteformaalne õppesüsteem ning mida rakendatakse Euroopa oskuste passi raames; |
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 17 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 17 a. vabatahtlik töö – tegevus, sh formaalne, mitteformaalne, informaalne õppimine ning kutseharidus ja -koolitus, mida isik teeb oma vabast tahtest, vabal valikul ja motivatsioonist juhindudes ja mis ei ole seotud rahalise kasu saamisega ja millest on kasu üksikisikutest vabatahtlikele, vabatahtlike ühenduste teenuseid kasutavatele isikutele, kogukondadele ja kogu ühiskonnale; tegevus on tasustamata, kuid võib hõlmata vabatahtliku tegevusega otseselt seotud kulude hüvitamist; seda tegevust tehakse vabatahtlikult ja eeskätt valitsusväliste organisatsioonide raames ning see ei saa seetõttu olla ajendatud materiaalsest või rahalisest kasust; vabatahtlikku tööd ei tohi kasutada palgatöö asendamiseks või korvamiseks; |
Selgitus
Määratlus on sama, mida kasutati raportis piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamise ja edendamise kohta ELis ( A7-0166/2012 ).
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 18
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
18. partnerlus – eri liikmesriikide asustuste või organisatsioonide rühma vaheline kokkuleppe eesmärgiga viia ellu üleeuroopalisi ühismeetmeid haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas või luua asjaomases valdkonnas oma formaalne või mitteformaalne võrgustik. Spordivaldkonnas tähendab lepingut ühe või mitme kolmanda poolega, näiteks elukutseliste spordiorganisatsioonidega või sponsoritega eri liikmesriikides eesmärgiga leida lisaks toetusallikaid, et saavutada programmi soovitud eesmärgid; | 18. partnerlus – osalevate riikide asutuste ja/või organisatsioonide rühma kokkulepe eesmärgiga viia ellu üleeuroopalisi ühistegevusi haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas või luua asjaomases valdkonnas oma formaalne või mitteformaalne võrgustik. Spordivaldkonnas tähendab lepingut ühe või mitme kolmanda poolega, näiteks elukutseliste spordiorganisatsioonidega või sponsoritega osalevates riikides eesmärgiga leida lisaks toetusallikaid, et saavutada programmi soovitud eesmärgid; seda võidakse laiendada kolmandate riikide institutsioonidele ja/või organisatsioonidele, et tugevdada partnerluse kvaliteeti; |
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 19
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
19. ettevõte − kõik majandustegevusega tegelevad üksused era- või avalikus sektoris sõltumata suurusest, õiguslikust seisundist ja majandussektorist, milles nad tegutsevad, kaasa arvatud sotsiaalmajandus; | välja jäetud |
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 20
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
20. oskused – suutlikkus rakendada ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel teadmisi ning kasutada oskusteavet; | välja jäetud |
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
21. pädevus – tõestatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi ja suhtumist vastutustundlikult ning iseseisvalt õppimises, sotsiaalses ja kutseraamistikus; | välja jäetud |
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 23
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
23. tulemused– mis tahes andmed ja teave vormist ja laadist sõltumata, kas neid on või ei ole võimalik kaitsta, mis luuakse tegevuse käigus, samuti mis tahes seotud õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused; | välja jäetud |
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 26
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
26. ELi läbipaistvuse töövahendid – töövahendid, mille abil pooled saavad paremini mõista, hinnata ning vajaduse korral tunnustada õppetulemusi ja kvalifikatsiooni kogu liidus; | 26. liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendid – töövahendid, mille abil pooled saavad paremini mõista, hinnata, võrrelda ning vajaduse korral tunnustada õppetulemusi ja kvalifikatsiooni kogu liidus; |
Selgitus
Muudatuse abil kohandatakse ELi läbipaistvuse töövahendite mõiste põhjendusega 22, artikliga 9 ja artikliga 10e, kus on nimetatud rida liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendeid.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 27
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
27. naaberriigid – Euroopa Parlamendi ja nõukogu X.YY.2012 määruse XX/2012, millega kehtestatakse Euroopa naabrusinstrument, lisas loetletud riigid ja territooriumid: Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldaavia, Maroko, Palestiina Okupeeritud Territoorium, Süüria, Tuneesia ja Ukraina. Lisaks sellele loetakse naaberriigiks noorsoovaldkonnas toetatud meetmete osas ka Venemaad; | 27. naaberriigid – Euroopa Parlamendi ja nõukogu X.YY.2012 määruse (EL) nr XX/2012, millega kehtestatakse Euroopa naabrusinstrument, lisas loetletud riigid ja territooriumid: Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Moldaavia, Palestiina Okupeeritud Territoorium, Süüria, Tuneesia, Ukraina ja Valgevene; |
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 28 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 28 a. rohujuure tasandi sport – organiseeritud sport, mida harrastussportlased harrastavad kohalikul tasandil ning kõigile mõeldud sport. |
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Programmiga toetatakse ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, mis loovad potentsiaalset Euroopa lisaväärtust ja aitavad saavutada artiklis 4 osutatud üldeesmärki. | 1. Programmiga toetatakse ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, mis loovad potentsiaalset Euroopa lisaväärtust ja aitavad saavutada artiklis 4 esitatud programmi üldeesmärke ning mis väärtustavad ja arendavad eurooplaste jagatud hariduspiirkonda. |
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Programmi meetmete ja tegevuste abil loodav Euroopa lisaväärtus tagatakse eelkõige järgmise kaudu: | 2. Programmi meetmete ja tegevuste abil loodav Euroopa lisaväärtus tagatakse eelkõige nende meetmete ja tegevuste järgmiste omaduste kaudu: |
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) meetmete ja tegevuste piiriülene laad, eelkõige piiriülene liikuvus ja koostöö eesmärgiga saavutada pikaajaline mõju; | (a) piiriülene laad, eelkõige seoses liikuvuse ja koostööga eesmärgiga saavutada jätkusuutlik mõju; |
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) nende vastastikkune täiendavus ja koostoime teiste riiklike, rahvusvaheliste ja liidu programmide ja poliitikaga võimaldab mastaabisäästu ja kriitilise massi olemasolu; | (b) vastastikune täiendavus ja koostoime teiste programmide ja poliitikaga kohalikul, piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil; |
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) nende panus liidu kvalifikatsiooni tunnustamise vahendite tõhusasse kasutamisse ja läbipaistvusse. | (c) panus liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite tõhusasse ja koordineeritud kasutamisse. |
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Programmi üldeesmärk | Programmi üldeesmärgid |
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia ning haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistiku (ET2020) eesmärkide ja nendes dokumentides kehtestatud võrdlusnäitajate saavutamisele, Euroopa noorte koostööprogrammi (2010–2018) uuendatud eesmärkide saavutamisele, kolmandate riikide jätkusuutlikule arengule kõrghariduse valdkonnas ja Euroopa spordimõõtme arendamisele. | 1. Programm aitab kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele: |
Selgitus
Artikli 4 muudatuste eesmärk on täpsustada komisjoni osutatud strateegiate ja raamistike peamised eesmärgid.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a) strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, eelkõige haridusvaldkonna põhieesmärk vähendada koolist väljalangenute määra alla 10 % ning suurendada kolmanda või võrdväärse haridustaseme lõpetanud 30–34-aastaste õppurite arvu vähemalt 40 %-ni; |
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b) hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) eesmärgid, sealhulgas vastavad sihttasemed; |
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c) kolmandate riikide jätkusuutliku arengu eesmärk, eelkõige hariduse, koolituse, noorte ja oskuste arendamise valdkonnas; |
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (d) uuendatud Kopenhaageni protsessi (2010–2020) eesmärgid; |
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (e) täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava eesmärgid; |
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1– punkt f (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (f) Euroopa noortevaldkonna koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) üldised eesmärgid; ning |
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt g (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (g) spordis, eelkõige rohujuure tasandi spordis Euroopa mõõtme arendamise eesmärk vastavalt liidu spordialasele töökavale, võttes arvesse spordi lisaväärtust liidu kultuuri- ja ajaloopärandi jaoks. |
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Eelkõige on eesmärk aidata kaasa järgmiste Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele: | välja jäetud |
(a) kooli poolejätjate määra vähendamine; |
|
(b) kolmanda haridustaseme lõpetanud 30-34-aastaste õppurite arvu suurendamine. |
|
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Programmiga edendatakse samuti Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa väärtusi. |
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Erieesmärgid | Programmi erieesmärgid |
Selgitus
Eesmärk on esitada kogu programmi erieesmärgid, enne kui alustada uut peatükki hariduse ja koolituse kohta. Igas peatükis lisatakse sektorite eesmärgid.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Lisaks üldeesmärkidele täidab programm haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas järgmisi erieesmärke: | 1. Lisaks artiklis 4 nimetatud üldeesmärkidele on programmil järgmised erieesmärgid: |
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) arendada noorte võtmepädevusi ja oskusi, et saavutada parem vastavus tööturu ja ühiskonna vajadustele, ning soodustada noorte osalemist Euroopa demokraatias, muu hulgas pakkudes noortele, õppijatele, personalile ja noorsootöötajatele suuremaid võimalusi õppimisega seotud liikuvuseks ning parandades haridus-/noorte- ning tööturu vahelist koostööd; | (a) arendada noorte võtmepädevusi ja oskusi, sh pehmeid oskusi, et saavutada parem vastavus tööturu ja ühiskonna vajadustele, tõhustada isiklikku arengut ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja hariduse poolest ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade kaasamist, samuti soodustada noorte osalemist Euroopa demokraatias, muu hulgas pakkudes noortele, õppijatele, personalile ja noorsootöötajatele suuremaid võimalusi õpirändeks ning parandades haridusala, noorte ning töömaailma vahelist koostööd; sellega seoses peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et ka sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad noored saavad programmist kasu; |
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitajad: | (Seotud näitajad on viidud uude lisasse.) |
– osalejate osakaal, kes on parandanud võtmepädevusi ja/või oskusi, mis on vajalikud nende tööalase konkurentsivõime jaoks; |
|
– noorte osalejate osakaasl, kes kinnitavad, et on paremini ette valmistatud osalemiseks ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses; |
|
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) soodustada kvaliteedi tõstmist, tipptasemel innovatsiooni ja rahvusvahelistumist nii haridusasutustes kui ka noortetasandil, tõhustades muu hulgas rahvusvahelist koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajate ning noorteorganisatsioonide ja teiste poolte vahel; | (b) soodustada kvaliteedi tõstmist, tipptasemel innovatsiooni, sotsiaalset kaasatust ning ligipääsu ja rahvusvahelistumist nii haridus- ja koolitusasutuste tasandil kui ka noorsootöös, tõhustades eelkõige rahvusvahelist koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajate või noorteorganisatsioonide ja teiste poolte vahel; |
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: nende programmis osalenud organisatsioonide osakaal, kes on välja töötanud / vastu võtnud uuenduslikke meetmeid; | (Seotud näitaja on viidud uude lisasse.) |
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteametlik õpe, moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega; | (c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada kohaliku, piirkondliku ja riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteformaalse hariduse moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega, sh halduskoormuse leevendamiseks mõeldud meetmed; |
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: avatud koordineerimismeetodi tulemusi oma riikliku poliitika kujundamisel kasutanud liikmesriikide arv; | (Seotud näitaja on viidud uude lisasse.) |
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d) tõhustada haridus-, koolitus- ja noorte rahvusvahelist tegevust, eelkõige kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide atraktiivsust ja toetades liidu välistegevust, sh arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide koostöö abil ning tõstes sihtotstarbelist suutlikkust kolmandates riikides; | (d) tõhustada hariduse ja koolituse rahvusvahelist mõõdet, eelkõige koostöö abil liidu ja kolmandate riikide institutsioonide vahel kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide ja teadusasutuste atraktiivsust Marie Skłodowska-Curie programmi täiendusena; |
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: liikuvus- ja koostöötegevuses osalevate kolmandate riikide kõrgkoolide arv; | (Seotud näitaja on viidud uude lisasse.) |
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (d a) toetada liidu välistegevust, sealhulgas arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning liidu ja kolmandate riikide kõrgkoolide vahelise koostöö abil ning vajaduse korral sihipärase suutlikkuse suurendamise abil kolmandates riikides vastavalt eesmärkidele, mis on täpsustatud välisrahastamisvahendites, kust saadakse meetmeteks vahendeid; |
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt e – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(e) tõhustada keelte õpetamist ja õpet ning edendada keelelist mitmekesisust; | (e) parandada keelte õpetamist ja õppimist ning edendada kultuuridevahelist teadlikkust ja liidu tohutut keelelist mitmekesisust; |
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt e – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes on parandanud oma keeleoskust; | (Seotud näitaja on viidud uude lisasse.) |
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: Jean Monnet’ meetmete kaudu koolituses osalevate õppurite arv. | (Seotud näitaja on viidud uude lisasse.) |
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1– punkt f a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (f a) suurendada rohujuure tasandi spordist osavõtmise võimalusi, toetades mittetulundusühinguid, kes pakuvad sporditegevusi, ja neid, kes organiseerivad mitteärilisi spordiüritusi; |
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – punkt f b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (f b) edendada koostööd eri sektorite vahel, mis on seotud hariduse, koolituse ja noortega. |
Selgitus
Muudatusettepanekuga soovitakse laiendada koostööd eri sektorite vahel (sh projektid, mis hõlmavad formaalset ja mitteformaalset haridust) ja teha komisjonile ülesandeks tagada, et need võimalused on olemas kogu programmis.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Programmis pööratakse erilist tähelepanu võrdse juurdepääsu tagamisele kaasavale ja kvaliteetsele haridusele kõigil tasanditel õppurite jaoks, kellel on tõsine terviseprobleem või puue, ja nende jaoks, kellel on sotsiaalselt ebasoodne taust, näiteks romad. |
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 b. Programmi hindamiseks esitatakse käesoleva määruse I lisas iga erieesmärgi kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad. Need näitajad võidakse programmi kestuse ajal läbi vaadata artikli 28 kohaste delegeeritud õigusaktidega. |
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 2 (uus) – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| II PEATÜKK |
| Haridus ja koolitus |
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 a (uus) – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 5 a |
| Sektorid ja kaubamärgid |
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 a (uus) – sissejuhatav osa (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Hariduse ja koolituse valdkonnas toetab programm nii valdkondlikke kui ka horisontaalseid meetmeid järgmistes sektorites, mis on seotud konkreetsete kaubamärkidega: |
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 (uus) – punkt a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a) koolihariduse programm Comenius; |
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 a (uus) – punkt b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b) kõrghariduse programm Erasmus; |
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 (uus)– punkt c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c) Erasmus Mundus – rahvusvaheline koostöö kõrghariduse valdkonnas; |
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga lisatakse programm „Erasmus Mundus” kõrghariduse valdkonnas olulise rahvusvahelise koostöö hulka.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 (uus) – punkt d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (d) kutsehariduse ja -koolituse programm Leonardo da Vinci; |
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 a (uus) – punkt e (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (e) täiskasvanuhariduse programm Grundtvig. |
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 b (uus) – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 5 b |
| Erieesmärgid hariduse ja koolituse valdkonnas |
Selgitus
Selguse ja läbipaistvuse huvides on oluline esitada tekstis hariduse valdkonna erieesmärgid.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 b (uus) – sissejuhatav osa (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Kooskõlas artiklitega 4 ja 5 täidab programm järgmisi eesmärke hariduse ja koolituse valdkonnas: |
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 b (uus) – punkt a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a) Comeniuse (koolihariduse) valdkonnas on programmi eesmärk parandada koolihariduse kvaliteeti, eelkõige motiveerida õpilasi õppima ja omandama õppimisoskusi, edendada õpilaste seas võrdsust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust ning parandada pedagoogilist metoodikat ja koolijuhtimist haridustöötajate suurema õpirände kaudu, tugevdatud partnerluse kaudu koolide vahel ja õpilaste liikuvuse abil koolide partnerluse raames, ning toetada võrgustike loomist ja parimate tavade vahetamist. |
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 b (uus) – punkt b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b) Erasmuse (kõrgharidus) ja Erasmus Munduse (rahvusvaheline kõrgharidusega seotud koostöö) valdkonnas on programmi eesmärk tugevdada tipptaset ja kvaliteeti Euroopa kõrgharidusruumis ja selle atraktiivsust ülemaailmses kontekstis suurema läbipaistvuse abil ning tunnustades kõiki kõrghariduskvalifikatsioone, suurendades üliõpilaste ja töötajate õpirännet ning edendades koostööd ja ühise teaduskraadi programmide kvaliteeti osalevate riikide kõrgkoolide vahel, samuti osalevate riikide ja kolmandate riikide kõrgkoolide vahel. Eelkõige suurendab see kõrghariduse panust innovatsiooniprotsessi parema koostöö abil kõrgkoolide ja teadusasutuste, ettevõtete ja kohalike kogukondade vahel; |
Selgitus
Programmiga hõlmatud haridussektorite oluliste erinevuste tõttu tuleb eesmärgid esitada sektorite kaupa.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 b (uus) – punkt c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c) Leonardo da Vinci (kutseharidus ja -koolitus) valdkonnas on programmi eesmärk toetada noorte tööalast konkurentsivõimet kutsehariduse ja -koolituse õpilaste suurema õpirände abil, sealhulgas karjääri alguses seisvad noored töötud tööotsijad ja personal, edendades kvaliteetset praktikat ja õpipoisiõpet kutsehariduse kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse, võrreldavuse ja tunnustamise abil, sealhulgas need, mis on saadud mitteformaalses ja informaalses õppes. Samuti tugevdab see kutsehariduse ja -koolituse panust innovatsiooniprotsessi suurema koostöö abil kolmandate riikide asutustega ning õppimisvõimalusi pakkuvate organisatsioonide, ettevõtete, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste üksustega. |
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 b (uus) – punkt d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (d) Gruntvigi (täiskasvanuharidus) valdkonnas on programmi eesmärk parandada pedagoogilisi meetodeid ja täiskasvanuhariduse organisatsioonide juhtimist ning eelkõige edendada paindlikke haridusteid, täiskasvanute kirjaoskust, täiskasvanute arvutamisoskust ja aktiivset vananemist õpirände edendamise kaudu täiskasvanuhariduse personali puhul ja täiskasvanuharidusega seotud organisatsioonide tõhustatud koostöö kaudu, pöörates erilist tähelepanu vähem soodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade õpivajadustele. |
Selgitus
Programmiga hõlmatud haridussektorite oluliste erinevuste tõttu tuleb eesmärgid esitada sektorite kaupa.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmise kolme liiki meetme kaudu: | 1. Hariduse ja koolituse valdkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmist kolme liiki meetmete kaudu: |
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö, | (b) innovatsioonile ja heade tavade vahetamisele suunatud koostöö, |
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Kõik lõikes 1 nimetatud meetmed, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (arengukoostöö rahastamisvahendi määrus))1 ja AKV–ELi partnerluslepingu eesmärkide ja põhimõtetega. Arengukoostöö rahastamisvahendist rahastamise korral tuleb eelkõige järgida OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumeid, nagu on sätestatud arengukoostöö rahastamisvahendi määruse artikli 2 lõikes 2. |
| ____________________ |
| 1 ELT L 378, 27.12.2006, lk 41. |
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 6 a |
| Artikli 6 lõikes 1 määratletud meetmed hõlmavad kas valdkondadevahelisi projekte, lähendades omavahel erinevaid haridus- ja koolitussektoreid, või valdkonnapõhiseid projekte, mis käsitlevad ühte konkreetse kaubamärgiga seotud sektorit. |
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Inimeste õppimisega seotud meetmega toetatakse: | 1. Indiviidide õpirändega seotud meetmega toetatakse artiklis 18 osutatud osalevate riikide järgmisi tegevusi: |
Selgitus
Läbipaistvuse huvides on oluline esitada meetmed tekstis sektorite kaupa.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) kõrghariduse ja kutsekoolituse üliõpilaste ning mitteametlikku tegevusse kaasatud noorte piiriülest liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mida mainitakse artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õppena partnerasutuses, töökogemuse omandamisel välismaal või noortetegevuses osalemisena, eelkõige vabatahtliku osalemise teel. Liikuvust magistrikraadi omandamiseks toetatakse üliõpilaslaenu rahastu abil, millele viidatakse artikli 14 lõikes 3; | (a) üliõpilaste (sh doktorantide) liikuvust välisriigis Erasmuse kaubamärgi all õppimise või praktika vormis, sh assistendina töötamine; praktikat ja assistendina töötamist võib laiendada hiljutistele lõpetajatele kuni 12 kuuks pärast kooli lõpetamist. Liikuvus võib hõlmata õppurite vabatahtlikku teabe levitamist; |
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b)Personali liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mis on loetletud artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õpetamise vormis või välismaal kutsealastest arengumeetmetest osavõtu vormis. | (b) liikuvust magistrikraadi omandamiseks toetatakse Euroopa üliõpilaslaenu tagamise rahastu abil, millele osutatakse artikli 14 lõikes 3; |
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b a) kutsehariduse ja -koolituse õpilaste ning õpipoiste liikuvust välisriigis Leonardo da Vinci kaubamärgi all õppimise või praktika vormis, sh assistendina töötamine, või õpipoisiõppe vormis; praktikat, assistendina töötamist ja õpipoisiõpet võib laiendada hiljutistele lõpetajatele kuni 12 kuuks pärast kooli lõpetamist. |
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b b) personali liikuvust koolihariduse (Comenius), kõrghariduse (Erasmus), kutsehariduse ja -koolituse (Leonardo da Vinci) ning täiskasvanuõppe (Grundtvig) valdkonnas. Liikuvus võib toimuda välismaal õpetamise vormis, sh assistendina töötamine, või erialasest arengutegevusest osavõtu vormis. |
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. See meede toetab ka üliõpilaste, noorte ja personali piiriülest liikuvust kolmandatesse riikidesse ja riikidest selles osas, mis käsitleb kõrgharidust, sealhulgas liikuvust tipptasemel kraadide või projektikonkursside või kahe- või mitmekordsete kraadide alusel ning noortesektoris, samuti mitteformaalset õpet. | 2. See meede toetab ka kõrghariduse üliõpilaste ja personali liikuvust kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest, sealhulgas liikuvust tipptasemel kraadide või kahe- või mitmekordsete kraadide alusel, või ühiseid projektikonkursse kaubamärgi Erasmus Mundus all. |
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö meetmega toetatakse: | 1. Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostööd kohaldatakse programmidele Comenius, Erasmus, Leonardo da Vinci ja Grundtvig kas valdkondadevahelisest perspektiivist või asjaomases sektoris ning see toimub järgmises vormis: |
Selgitus
Läbipaistvuse huvides on oluline esitada meetmed tekstis sektorite kaupa.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) teadmusühendusi kõrgkoolide vahel, loomingulisust, innovatsiooni ning ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel, pakkudes asjakohaseid õppimisvõimalusi, sealhulgas töötades välja uued õppekavade kvalifikatsioonid; | (a) hariduses, koolituses või oskuste arendamises osalevate organisatsioonide ja/või institutsioonide või muude asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite strateegilisi partnerlusi, mille eesmärk on arendada ja rakendada ühisalgatusi ning edendada vastastikust õpet ja kogemuste vahetust; |
Selgitus
Kui see on asjakohane, tuleks sotsiaalpartnerid partnerlustegevusse kaasata.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a – lõik 2 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Strateegiline partnerlus võib hõlmata õpilaste ja nende õpetajate ühiseid õppeprojekte klassi- ja õpilasvahetuse vormis, sealhulgas pikaajaline liikuvus, mille eesmärk on tugevdada keeleoskust, kodanikuaktiivsust ja kultuuridevahelist teadlikkust või parimate haridustavade väljatöötamist ja levitamist. Strateegiline partnerlus kõrghariduse valdkonnas võib hõlmata intensiivprogramme valdkondadevahelise koostöö ning üliõpilaste ja õpetajate vahelise teadmiste vahetuse edendamiseks; |
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a – lõik 3 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu sektoriülestele meetmetele ja projektidele erinevate haridusvaldkondade ja noorte vahel; |
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) piiriülene partnerlus ettevõtete ja haridusasutuste vahel järgmises vormis: | (b) piiriülene partnerlus tööturu ning haridus- ja koolitusasutuste vahel järgmises vormis: |
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– teadmusühendused kõrgkoolide ja loomingulisust, innovatsiooni ja ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide väljatöötamine; | – teadmusühendused eelkõige kõrgkoolide ja tööturu vahel, mis edendavad loomingulisust, innovatsiooni, kogemuspõhist haridust ja ettevõtlust asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide ja koolitusmeetodite väljatöötamine; |
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– sektoripõhised teadmusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendavate ettevõtete vahel, luues uusi sektoripõhiseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse viise ning rakendades liidu laialt tunnustatud vahendeid praktikas; | – valdkondlikud oskusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendava töömaailma vahel, luues uusi sektoripõhiseid või valdkonnaüleseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke õpetamise ja koolituse viise, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine, ning rakendades liidu läbipaistvuse ja tunnustamise vahendeid praktikas vastavalt poliitilisele sisekorrale; |
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b a) partnerlused hariduse mis tahes osa eest vastutavate piirkondlike ja kohalike asutuste vahel, et edendada piirkondadevahelist koostööd, sealhulgas piiriülene piirkondlik koostöö; |
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) IT-tugisüsteemid, sealhulgas e-Twinning, mis hõlmavad haridusvaldkonda ja võimaldavad noorte juhendamist ning mis soodustavad virtuaalset liikuvust, parimate tavade vahetamist ja juurdepääsu avamist naaberriikidest pärit osalejatele. | (c) IT-tugisüsteemid, sealhulgas eelkõige e-mestimine, mis hõlmavad kõiki haridus- ja koolitusvaldkondi, võimaldavad vastastikust õppimist ning soodustavad õpirände täiendamiseks virtuaalset liikuvust ja parimate tavade vahetamist ning juurdepääsu avamist naaberriikidest pärit osalejatele. |
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 ja lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, sealhulgas noorsoovaldkonnas, muu hulgas noorte juhendamine ja ühised haridusprojektid, millega edendatakse piirkondlikku koostööd, eriti naaberriikidega. | 2. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide kõrghariduse (Erasmus Mundus) ning kutsehariduse ja -koolituse valdkonna asutuste partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, muu hulgas vastastikune õpe ja ühised haridusprojektid, millega edendatakse piirkondlikku koostööd, eriti naaberriikidega, ning aitab kaasa kutseõppeasutustes õppivate noorte praktikakohtade kvalitatiivsele ja kvantitatiivsele arengule. |
| Meetmed, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, aitavad kaasa partnerriikide jätkusuutlikule arengule ning põhinevad riiklikel ja piirkondlikel arengustrateegiatel ja on nendega kohandatud. |
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Poliitikavaldkonna reformi toetamine hõlmab liidu tasandil algatatud tegevusi, mis on seotud järgmisega: | 1. Haridus- ja koolituspoliitika reformi toetamine hõlmab muu hulgas liidu tasandil algatatud tegevusi, mis on seotud järgmisega: |
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
a) liidu poliitilise programmi elluviimine haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas (avatud koordineerimismeetod), Bologna ja Kopenhaageni protsessid ning noortega toimuv dialoog; | a) liidu poliitilise programmi elluviimine hariduse ja koolituse valdkonnas avatud koordinatsiooni meetodi abil ning Bologna ja Kopenhaageni protsessid, eelkõige ekspertide ja organisatsioonide temaatilised võrgustikud, mille eesmärk on levitada asjaomaseid häid tavasid ning uuendusi kõigis haridussektorites; |
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
b) liidu läbipaistvuse töövahendite rakendamine, eriti Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteem (ECTS), kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), toetus üleeuroopalistele võrkudele; | b) liidu tunnustamise ja läbipaistvuse töövahendite rakendamine osalevates riikides, eriti Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteem (ECTS), kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), Euroopa Kõrghariduse Kvaliteedi Tagamise Assotsiatsioon (ENQA), noortepass (Youthpass), ning toetus üleeuroopalistele võrkudele; |
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa poolte vahel haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas; | c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa poolte vahel haridus- ja koolitusvaldkonnas tänu konkreetsele ja jätkusuutlikule haldus- ja rahalisele toetusele selles valdkonnas aktiivselt tegutsevatele Euroopa organisatsioonidele; |
Selgitus
Enamik hariduse ja koolituse valdkonna aktiivseid organisatsioone on mures, et selles valdkonnas puudub struktuurne dialoog, mis võiks koostööd sellel alal edasi arendada. Pealegi vajab tõeline kodanikudialoog kodanikuühiskonnaga sellist jätkusuutlikku toetust ning Euroopa võrgustikud on oma ELile antavat lisandväärtust ja mõju aastate jooksul tõestanud.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| c a) konkreetse ja jätkusuutliku toetuse andmine tegevustoetuste abil Euroopa kodanikuühiskonna ühendustele, kes tegutsevad hariduse ja koolituse, elukestva õppe ja noorsoo valdkonnas; |
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt d
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
d) Euroopa noortefoorum, akadeemilise tunnustamise riiklikud keskused (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustikud, samuti eTwinningi riiklikud toetuskeskused, Europassi riiklikud keskused ja riiklikud teabeasutused naaberriikides ja liituvates riikides, kandidaatriikides ning programmis täies ulatuses mitteosalevates potentsiaalsetes kandidaatriikides. | d) akadeemilise tunnustamise riiklikud keskused (NARIC), Eurydice`i ja Euroguidance’i võrgustikud, samuti eTwinningi riiklikud toetuskeskused, Europassi riiklikud keskused ja riiklikud teabeasutused eelkõige naaberriikides ja liituvates riikides, kandidaatriikides ning programmis täies ulatuses mitteosalevates potentsiaalsetes kandidaatriikides. |
Selgitus
Noorsooteemasid käsitletakse uues peatükis „Noored”.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) Euroopa lõimumise valdkonnas aktiivselt tegutsevate akadeemiliste asutuste või ühenduste toetamine ja Jean Monnet’ tipptaseme tunnistuse toetamine; | (b) (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
Selgitus
Eesmärk on laiendada käesoleva artikliga toetatavat Euroopa lõimumise alast tegevust.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) järgmiste Euroopa huvides tegutsevate akadeemiliste asutuste toetamine: | (c) järgmiste Euroopa huvides tegutsevate asutuste toetamine: |
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii a) Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA) Maastrichtis; |
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii b) Euroopa Õigusakadeemia Trieris; |
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii c) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Odenses; |
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii d) Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus (CIFE) Nices; |
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 2 a (uus) – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| II a peatükk |
| Noored |
Selgitus
Läbipaistvuse, nähtavuse ja järjepidevuse huvides on hädavajalik lisada eraldi peatükk noorte kohta.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus) – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 10 a |
| Erieesmärgid |
Selgitus
Noortesektoril peavad olema erieesmärgid, mis on konkreetsed, tõhusad ja haridussektorite erieesmärkidest sõltumatud.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – sissejuhatav osa (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Vastavalt artiklitele 4 ja 5 ning eelkõige vastavalt Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) eesmärkidele peaksid programmil olema noorsoovaldkonnas järgmised konkreetsed eesmärgid: |
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a) edendada liikuvuse, kultuuridevahelise dialoogi ja vahetuse kaudu nii osalevates riikides kui ka osalevate riikide ja kolmandate riikide vahel noorte, eelkõige väiksemate võimalustega noorte seas kultuuridevahelist õppimist, vastastikust mõistmist, sotsiaalset kaasamist, solidaarsust, kodanikuaktiivsust, sallivust ja teadlikkust Euroopa Liidust; |
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – punkt b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b) tõhustada noortevaldkonna meetmete rahvusvahelist mõõdet vastastikuses täiendavuses liidu välistegevusega, eelkõige liidu sidusrühmade, kolmandate riikide sidusrühmade ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostöö edendamise kaudu. |
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus) – punkt c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c) arendada noorte tugistruktuure ning tugevdada sihipärase suutlikkuse suurendamise kaudu noorsootöötajate ja -organisatsioonide rolli kolmandates riikides; |
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – punkt d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (d) edendada noorsootöö arengut, eelkõige tugevdades Euroopa koostööd ja võrgustikke noorteorganisatsioonide ja/või muude asjakohaste sidusrühmade vahel ning koolitades noorsootöötajaid; |
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – punkt e (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (e) täiendada noortepoliitika reformimist kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning teadmistel ja tõenditel põhineva noortepoliitika väljatöötamist heade tavade levitamise ja vahetamise kaudu; |
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus) – lõige 1 (uus) – punkt f (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (f) hõlbustada noorte mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamist, saavutades selle eelkõige Euroopa Liidu läbipaistvuse ja tunnustamisvahendite parema kasutamise abil; |
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 b (uus) – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 10 b |
| Programmi meetmed |
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 b (uus) – lõige 1 (uus) – sissejuhatav osa (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Noortevaldkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmiste kolme liiki meetmete kaudu: |
Selgitus
Et säilitada programmisisest koostoimet võimaldav kooskõlastatud lähenemine, järgib noortepeatükk hariduse ja koolituse peatüki struktuuri, mis rajaneb kolmel põhimeetmel.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 b (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a) Õppimisega seotud liikuvus: noorte liikuvus |
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 b (uus) – lõige 1 (uus) – punkt b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b) Koostöö innovatsiooni ja heade tavade nimel: noorte koostöö |
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 b (uus) – lõige 1 (uus) – punkt c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
|
|
| (c) Poliitikavaldkonna reformi toetamine: noored otsustavad |
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 c (uus) – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 10 c |
| Õppimisega seotud liikuvus: noorte liikuvus |
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – sissejuhatav osa (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1. Õpiränne noorsoovaldkonnas hõlmab järgmist: |
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – sissejuhatav osa (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a) mitteformaalses või informaalses hariduses ja õppes osalevate noorte liikuvus osalevate riikide vahel, sealhulgas eelkõige: |
Selgitus
Oluline on noortepeatüki raamesse kuuluvad meetmed üksikasjalikumalt lahti kirjutada.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt i (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| i) noortevahetus, sealhulgas lähetus- ja vastuvõtutegevus, ettevalmistav ja järeltegevus; |
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt ii (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii) eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse kaudu tehtav vabatahtlik töö, mis hõlmab lähetus- ja vastuvõtutegevust, ettevalmistavat ja järeltegevust ning kehtivatel liikuvuse eeskirjadel põhinevat uuenduslikku tegevust; see võib ka hõlmata vabatahtlikku osalemist noorte omavahelises teabevahetuses liikuvusvõimaluste kohta; |
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – punkt b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b) noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvus. Selline liikuvus võib võtta koolitus- ja võrgustikumeetmete kuju; |
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 c (uus) – lõige 2 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2. Kõnealuse meetmega toetatakse ka noorte noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest. |
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 d (uus) – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 10 d |
| Koostöö innovatsiooni ja heade tavade nimel: noorte koostöö |
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – sissejuhatav osa (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1. Koostöö innovatsiooni ja heade tavade nimel noorsoovaldkonnas hõlmab järgmist: |
Selgitus
Oluline on noortepeatüki raamesse kuuluvad meetmed üksikasjalikumalt lahti kirjutada.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a) strateegiline partnerlus noorsootöös osalevate organisatsioonide vahel, eesmärgiga arendada ja rakendada ühisalgatusi ning edendada üksteiselt õppimist ning kogemuste ja oskusteabe vahetamist, sealhulgas eelkõige: |
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt i (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| i) partnerlused artikli 10 c kohase liikuvuse toetamiseks; |
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt ii (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii) noorsooalgatused ja kodanikuprojektid kodanikuaktiivsuse, demokraatlikus elus osalemise ja ettevõtluse arendamiseks; |
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 c (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt iii (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| iii) projektid, mille eesmärk on edendada noorsootööd vastastikuse õppe eri vormide ning kvaliteedijuhtimise ja uudsete lähenemisviiside kasutuselevõtu, rakendamise ja edendamise kaudu, sh piirialade koostöö (nn Regio partnerlused); |
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus) – alapunkt iv (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| iv) sotsiaalse innovatsiooni projektid; |
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 d (uus) – lõige 1 (uus) – punkt b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| b) IT-tugisüsteemid, mis võimaldavad vastastikust õpet, teadmistel põhinevat noorsootööd, virtuaalset liikuvust ja parimate tavade vahetamist. |
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 d (uus) – lõige 2 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2. Lisaks sellele toetatakse meetmega ka eelkõige vastastikuse õppe eri vormide kaudu arengut, suutlikkuse suurendamist, piirkondlikku koostööd ja teadmiste vahetust partnerluste kaudu liidu ja kolmandate riikide, eriti naaberriikide vahel. |
Selgitus
Käesoleva programmi raames nähakse rahvusvaheline koostöö ette ka noorteprogrammis.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 e (uus) – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 10 e |
| Poliitikavaldkonna reformi toetamine: noored otsustavad |
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – sissejuhatav osa (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1. Poliitikavaldkonna reformi toetamine noorsoovaldkonnas hõlmab liidu tasandil algatatud meetmeid seoses järgmisega: |
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – punkt a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a) liidu poliitilise tegevuskava elluviimine noorsoovaldkonnas, kasutades avatud koordineerimismeetodit; |
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – punkt b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b) liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite, eelkõige Youthpassi rakendamine osalevates riikides; |
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – punkt c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c) poliitikadialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega ning struktureeritud dialoog noortega; |
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – punkt d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (d) Euroopa koolitus- ja koostööstrateegia väljatöötamine, et toetada noorsootöötajate suutlikkuse suurendamist; |
Selgitus
Noorsootöötajate toetamine väljaõppe ja koostöö kaudu võiks olla vajalikuks võimenduseks, et jõuda veelgi enamate Euroopa noorteni.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 e (uus) – lõige 1 (uus) – punkt e (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (e) Euroopa noortefoorum ja Euroopa noorte vabaühendused, kogu liitu hõlmavad võrgustikud, eelkõige noorsootöö arengu uurimiskeskused, ning Eurodeski võrgustik. |
Selgitus
Noortesektori järjepidevuse huvides on otsustavalt tähtis, et noorte vabaühendused saaksid ka tulevikus oma valdkonnas tegevustoetusi.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 e (uus) – lõige 2 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2. Meetmega toetatakse ühtlasi poliitilist dialoogi kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kooskõlas üldeesmärgiga proovitakse programmiga saavutada järgmised erieesmärgid spordivaldkonnas: | 1. Lisaks eesmärkidele, mis on esitatud artiklites 4 ja 5, keskendub programm peamiselt rohujuure tasandi spordile ning sellega püütakse saavutada järgmised erieesmärgid spordivaldkonnas: |
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) lahendada piiriülesed sporti ähvardavad ohud, nagu doping, tulemustes kokkuleppimine, vägivald, rassism ja sallimatus; | (a) lahendada piiriülesed spordi ühtsust, sealhulgas rohujuure tasandi sporti ähvardavad ohud, nagu doping, tulemustes kokkuleppimine, ning igasugune sallimatus ja diskrimineerimine; |
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt a – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes kasutavad piiriüleste projektide tulemusi sporti ähvardavate ohtude vastu võitlemiseks; | (Seotud näitaja on viidud uude lisasse.) |
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt b – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) toetada head juhtimistava spordis ja sportlaste topeltkarjääri; | (b) toetada head juhtimistava spordis ja sportlaste topeltkarjääri, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi ja parimaid tavasid; |
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt b – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes on kasutanud piiriüleste projektide tulemusi, et parandada head juhtimistava ja topeltkarjääri võimalusi; | (Seotud näitaja on viidud uude lisasse.) |
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu; | (c) edendada vabatahtlikku tegevust spordis koos sotsiaalse kaasatusega, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise ja kõigile võrdväärse juurdepääsu tagamise kaudu; |
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja; osalejate osakaal, kes kasutavad piiriüleste projektide tulemusi sotsiaalse kaasatuse, võrdsete võimaluste ja osalusmäärade suurendamiseks. | (Seotud näitaja on viidud uude lisasse.) |
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c a) suurendada teadlikkust kehalise tegevuse tähtsusest kõigil haridustasanditel; |
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Programmi hindamiseks esitatakse käesoleva määruse lisas 1 erieesmärkide kohta mõõdetavad ja asjakohased põhinäitajad. Need näitajad võidakse programmi kestuse ajal läbi vaadata artikli 28 kohaste delegeeritud õigusaktidega. |
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Spordivaldkonnas täidetakse koostööeesmärke järgmiste piiriüleste meetmete kaudu: | 1. Spordivaldkonnas täidetakse koostööeesmärke järgmiste piiriüleste meetmete kaudu, mis peamiselt keskenduvad rohujuure tasandi spordile: |
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) piiriüleste koostööprojektide toetamine; | (a) piiriüleste ja riikidevaheliste koostööpartnerluste toetamine; |
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) mitut Euroopa riiki hõlmavate mitteäriliste Euroopa spordisündmuste toetamine; | (b) selliste mitut Euroopa riiki hõlmavate mittekasumlike Euroopa spordisündmuste, sealhulgas rohujuuretasandi spordisündmuste toetamine, mis hõlmavad mitmet osalevat riiki ja aitavad kaasa artiklites 4, 5 ja 11 osutatud eesmärkide saavutamisele; |
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b a) toetus Euroopa spordi päevale või nädalale, millega edendatakse harrastus- ja elukutselise spordi sotsiaalset ja kultuurilist rolli ning spordi rahvatervisele kasulikke külgi; |
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt d
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (d) vabatahtliku tegevuse ning spordiorganisatsioonide suutlikkuse tõstmise toetamine; |
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Toetatavad tegevused suurendavad vajaduse korral lisarahastamise mõjujõudu läbi kolmandate pooltega (nt eraettevõtted) sõlmitavate partnerluslepingute. | 2. Toetatavad tegevused võivad suurendada vajaduse korral kolmandate poolte (nt eraettevõtted) pakutava lisarahastamise mõjujõudu, mille eeltingimuseks on läbipaistvus. |
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 17 299 000 000 eurot. | 1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 17 299 000 000 eurot, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks suuniseks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni …/… institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti …tähenduses. |
Selgitus
Arvude asemel protsentide kasutamine võimaldab säilitada eraldiste omavahelise suhte lõplikus rahastamispaketis sõltumata sellest, millistes summades lõpuks kokku lepitakse. Veelgi enam, haridussektoritele ette nähtud eraldiste määr peab olema osa õiguslikust alusest, kuna selle üle, kellele assigneeringud määratakse, otsustavad eelarvepädevad asutused, kuid iga valdkonna jaoks eraldatavate summade üle otsustavad vastutavad komisjonid.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
a) 16 741 738 000 eurot haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnale, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1; | a) [83,4%] haridus- ja koolitusvaldkonnale, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1. Sellest summast tehakse peamistele haridussektoritele järgmised minimaalsed suunavad eraldised: |
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt i (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| i) [40 %] kõrgharidusele; |
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt ii (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii) [22 %] kutseharidusele ja -koolitusele; |
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt iii (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| iii) [15% ] kooliharidusele; |
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a – alapunkt iv (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| iv) [6 % ] täiskasvanuharidusele. |
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a a) [8%] noorsoovaldkonna meetmetele, millele on osutatud artiklis 10b; |
Selgitus
Noortesektori sõltumatuse huvides on oluline tagada eraldi rahaeraldised ja eraldi eelarve;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a b) [5%] kas haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammide rahastamisele või ühe eelnimetatud valdkonna eelarve suurendamisele, järgides samal ajal nendevahelist üldist tasakaalu; |
.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
b) 318 435 000 eurot Jean Monnet’ meetmetele, nagu on osutatud artiklis 10; | b) [1,8%] Jean Monnet’ meetmetele, nagu on osutatud artiklis 10; |
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
c) 238 827 000 eurot spordiga seotud meetmetele, nagu on osutatud III peatükis. | c) [1,8%], kuid vähemalt 238 827 000 eurot] artiklis 12 osutatud sporditegevusele. |
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Komisjoni hindamisaruande alusel võib seadusandja neid soovituslikke protsendimäärasid programmiperioodi teise poole jaoks muuta. |
Selgitus
Arvude asemel protsentide kasutamine võimaldab säilitada eraldiste omavahelise suhte lõplikus rahastamispaketis sõltumata sellest, millistes summades lõpuks kokku lepitakse. Veelgi enam, haridussektoritele ette nähtud eraldiste määr peab olema osa õiguslikust alusest, kuna selle üle, kellele assigneeringud määratakse, otsustavad eelarvepädevad asutused, kuid iga valdkonna jaoks eraldatavate summade üle otsustavad vastutavad komisjonid.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes. | 2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 2% kogusummast, mis on eraldatud osalevatele vahenditele (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude, institutsioonide või asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes, pidades kinni osalevate vahendite eesmärkidest, põhimõtetest ja eelistustest. |
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat, esimene eraldis hõlmab vastavalt nelja esimest aastat ja teine ülejäänud kolme aastat. Kõnealune rahastamine kajastub kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastes sihtprogrammides vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega. | Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat. Kõnealune rahastamine põhineb kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastel sihtprogrammidel vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Rahastamise puhul arengukoostöö rahastamisvahendist täpsustatakse rahastatavate meetmete piirkondlik jaotus ja liik. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele kooskõlas asjaomastes välistegevuse rahastamisvahendites sätestatud menetlustega. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega. |
Selgitus
Programmitöö protsess peaks järgima asjaomastes välistegevuse rahastamisvahendites sätestatud korda, et kindlustada riikide omavastutuse vajalik järgimine ning tagada kooskõla üldiste strateegiatega riikide või piirkondade osas. Eraldisi saab kindlaks määrata ainult sellel alusel.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Kooskõlas artikli 6 lõikes 1 osutatud kolme meetmeliigi oodatava lisaväärtusega ja kriitilise massi, koondumise, tõhususe ning tulemuslikkuse põhimõtetega eraldatakse artikli 13 lõike 1 punktis a näidatud summa orienteeruvalt järgmiselt: | 3. Kooskõlas artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 10 b sätestatud kolme meetmeliigi oodatava Euroopa lisandväärtusega ja kriitilise massi, koondumise, tõhususe ning tulemuslikkuse põhimõtetega eraldatakse artikli 13 lõike 1 punktides a ja aa näidatud summad orienteeruvalt järgmiselt: |
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– [65 %] sellest summast eraldatakse inimeste õppimisega seotud liikuvusele; | – [66 %] sellest summast eraldatakse inimeste õppimisega seotud liikuvusele; |
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– [26 %] sellest summast eraldatakse innovatsioonikoostööle ja headele tavadele; | – [25 %] sellest summast eraldatakse innovatsioonikoostööle ja headele tavadele; |
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Esimeses lõigus ettenähtud soovituslikud protsendimäärad ei piira eelarvepädeva institutsiooni volitusi iga-aastase eelarvemenetluse käigus ja seadusandlik institutsioon saab neid muuta programmiperioodi teisel poolel komisjoni koostatud hindamisaruande alusel. |
Selgitus
Kuna kolme tegevussuuna (inimeste õppimisega seotud liikuvus, innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö ning poliitikavaldkonna reformi toetamine) konkreetset arengut ei saa 2020. aastani ette prognoosida, tuleks vahendite eraldamine tegevussuundadele 2017. aastal läbi vaadata.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 4 a. Programmi rahalised eraldised hõlmavad ka konkreetset ja kestlikku haldustoetust Euroopa organisatsioonidele hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas. |
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega. | 6. Riikliku ameti hallatavad artikli 6 lõikes 1 ja artikli 10 b punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse lähetava ja vastuvõtva liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Äärepoolsemate piirkondade ja ülemeremaade ja -territooriumide üliõpilaste eriti suuri vahemaid võetakse nõuetekohaselt arvesse fondide eraldamisel. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega. |
| Artikli 8 lõike 1 punktis a ja artikli 10 d lõike 1 punktis a osutatud strateegiliseks partnerluseks eraldatud vahendid, mille peab välja valima ja mida peab haldama riiklik amet, eraldatakse kriteeriumide alusel, mille komisjon määratleb kooskõlas kontrollimenetlusega, millele osutatakse artikli 30 lõikes 2. Kõnealused valemid peaksid võimalikult suures ulatuses olema liikmesriikide eri haridus- ja koolitussüsteemide suhtes neutraalsed, vältima liikmesriikidele eraldatud aastaeelarvete märkimisväärset vähendamist aastate lõikes ning minimeerima eraldatud toetuste taseme ülemäärast tasakaalustamatust. |
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Komisjon rahastab laenutagatisi üliõpilastele, kes on artikli 18 lõikes 1 määratletud osaleva riigi residendid, omandavad täisajaga õppevormis magistrikraadi mõnes muus osalevas riigis, kusjuures laenutagatisi antakse fondivalitsejate kaudu, kellel on rakendamisvolitused usalduslepingute alusel, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja nõuded finantsvahendi rakendamise kohta ning poolte kohustused. Finantsinstrument vastab finantsmääruse finantsinstrumente käsitlevatele sätetele ja rakenduseeskirju asendavale delegeeritud aktile. Kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikega 2 tuleks tagatiste abil tekkinud tulud ja tagasimaksed määrata finantsinstrumendile. Selle finantsistrumedi, sealhulgas turuvajaduste ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolli ja hindamist. | 3. Komisjon rahastab osalisi laenutagatisi üliõpilastele, kes omandavad täisajaga õppevormis magistrikraadi kooskõlas artikliga 14a. |
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Riiklikel asutustel, samuti haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidel, kõrgkoolidel ja organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma tuludest avalikest allikatest, loetakse olevat vajalik finants-, kutse- ja haldussuutlikus programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks. Nad ei pea selle tõendamiseks lisadokumente esitama. | 4. Programmi raames võivad toetusi saada juriidilised ja füüsilised isikud. Riiklikel asutustel, samuti haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidel, kõrgkoolidel ja organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma tuludest avalikest allikatest, loetakse olevat vajalik finants-, kutse- ja haldussuutlikus programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks. Nad ei pea selle tõendamiseks lisadokumente esitama. |
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Liikuvussüsteemidele juurdepääsu toetamiseks tuleks üksikisikute liikuvuse toetamiseks antavaid toetusi kohandada vastavalt sihtriigi elukallidusele ja elamiskuludele. |
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Programmis tunnustatakse vabatahtliku tegevuse ajalist panust kaasrahastamise allikana kõigis programmi meetmetes. |
Selgitus
Programmiga tuleks tagada tugevam rahaline toetus valitsusvälistele organisatsioonidele kõikidel tasanditel ning vabatahtliku tegevuse kindlam tunnistamine tuleks tagada vabatahtliku tegevuse ajalise panuse lisamisega kaasrahastamisena kõikidesse tulevase programmi meetmetesse. aasta juunis toetas Euroopa Parlament tugevalt vabatahtliku tegevuse ajalise panuse lisamist kaasrahastamise meetodina kõikide ELi poolt rahastatavate programmide puhul.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 6 a. Programmi meetmeid rakendatakse viisidel, millega tagatakse rahastamiseeskirjade kohandamine, et tegeleda piirangutega, mis tulenevad äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kõrvalisest asukohast, ning et rahastada piirkonnapõhiseid liikuvuse projekte, millega seotakse liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid naaberriikidest kolmandate riikidega. |
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 a (uus) – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 14 a |
| Euroopa üliõpilaslaenu tagamise rahastu |
Selgitus
Uue niisuguse lõike sisestamine, mis koondaks kõik sätted, mis käsitlevad uut ELi üliõpilaslaenu tagamise rahastut, on põhjapaneva tähtsusega, et tagada uue vahendiga seotud sätete sidusus ja kooskõla. Sellele lisaks kehtestatakse mõned selgemad kriteeriumid uue vahendi jätkusuutlikkuse osas ja selle kättesaadavuse osas üliõpilastele.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 a (uus) – lõige 1 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1. Euroopa üliõpilaslaenu tagamise rahastu pakub osalisi laenutagatisi laenudele, mida antakse soodsamatel tingimustel magistriõppe raames liikuvatele üliõpilastele. See liikuvust magistriõppe tasandil edendav uuenduslik lisavahend täiendab abistamissüsteeme, mille eesmärk on toetada üliõpilaste liikuvust kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning see ei asenda neid süsteeme. |
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 a (uus) – lõige 2 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2. Rahastu tagatisi võivad saada kõik osalevates riikides elavad üliõpilased, kes soovivad läbida kogu magistriprogrammi täielikult teises riigis. Õppeperioodi kestus peab jääma ühe ja kahe aasta vahele. |
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 a (uus) – lõige 3 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 3. Rahastu haldamine Euroopa tasandil delegeeritakse vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (finantsmäärus) sellise komisjoniga sõlmitud usalduslepingu alusel volitatud asutusele, milles sätestatakse üksikasjalikult finantsvahendi rakendamise eeskirjad ja nõuded ning osapoolte vastavad kohustused. Volitatud asutus sõlmib nimetatud lepingu alusel lepinguid kõigi osalevate riikide finantsvahendajatega. |
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 a (uus) – lõige 4 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 4. Finantsinstrument vastab finantsmääruses kehtestatud finantsinstrumente käsitlevatele sätetele ja rakenduseeskirju asendavale delegeeritud aktile. Kooskõlas finantsmääruse artikli 18 lõikega 2 assigneeritakse tagatiste abil tekkinud tulud ja tagasimaksed finantsinstrumendile. |
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 a (uus) – lõige 5 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 5. Kõnealuse finantsvahendi suhtes kohaldatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolli ja hindamist. Komisjoni hindamise käigus kontrollitakse rahastu tulemuslikkust, sealhulgas süsteemi mõju abisaajatele ja kõrgharidussüsteemidele ning see hõlmab muu hulgas järgmisi andmeid: |
| (a) tagatissüsteemi tagatistega kaetud õppelaenu saanud üliõpilaste arv; |
| (b) finantsvahendajate pakutavate laenude suurus; |
| (c) võla- ja maksevõimetuse tase; |
| (d) tagatise saanud üliõpilaste iseloomustus ja omadused, sealhulgas nende sotsiaal-majanduslik taust, valitud õppeaine ning päritolu- ja sihtriik; |
| Hinnangus võetakse arvesse ka liikmesriikide ja sidusrühmade seisukohti. |
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 a (uus) – lõige 6 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 6. Tehniline teave rahastu toimimise kohta on esitatud lisas 2. |
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) peamiste haridussektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse süsteemse mõju. | (b) peamiste haridussektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse süsteemse mõju ja aitab vältida meetmete kattuvust. |
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b a) Projektide käigus saadud empiirilised tulemused. |
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Komisjon lisab arengukoostöö rahastamisvahendi määruse rakendamist käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse kõikide programmi „YES Europe” meetmete loetelu, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, ning meetmete kooskõla selle määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega. |
Selgitus
Erasmus Munduse meetmeid on rakendatud arengukoostöö rahastamisvahendi menetlusi järgides. Kuna rakendamine toimub tulevikus „Erasmus kõigi jaoks” määruses sätestatud menetluste kohaselt, tuleks arengukoostöö rahastamisvahendi komiteele ja parlamendile korrapärase aruandlusega tagada läbipaistvus kooskõla suhtes arengukoostöö rahastamisvahendi määruse, eelkõige aga artiklis 2 osutatud ametliku arenguabi eesmärgiga.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Ilma et see piiraks VII peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 22 viidatud riiklike ametite kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile vastavalt 31. märtsiks 2017 ja 30. juuniks 2019 aruanded programmi täitmise ja mõju kohta. | 3. Ilma et see piiraks VII peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 22 viidatud riiklike ametite kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 30. septembriks 2017 aruande programmi täitmise ja mõju kohta. |
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 3 a. Komisjon esitab programmi lõpphinnangu Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele hiljemalt 30. juuniks 2022. |
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi toetatud meetmetega seotud teabe, avalikustamismaterjalide ning järelmeetmete levitamise, samuti eelneva elukestva õppe programmi ning programmide Erasmus Mundus ja „Aktiivsed noored” tulemuste levitamise. | 1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega kõikide programmi toetatud meetmete ja tegevustega seotud teabe, avalikustamismaterjalide ning järelmeetmete levitamise, samuti eelneva elukestva õppe programmi ning programmide Erasmus Mundus ja „Aktiivsed noored” tulemuste levitamise. |
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Artiklites 6, 10 ja 12 viidatud meetmetega toetatud projektide toetusesaajad tagavad teabevahetuse saavutatud tulemuste ning mõju kohta ja nende levitamise. | 2. Artiklites 6, 10, 10 b ja 12 ning artikli 14 lõikes 3 ning artiklis 14 a viidatud meetmete ja tegevustega toetatud projektide toetusesaajad tagavad teabevahetuse saavutatud tulemuste ning mõju kohta ja nende levitamise. |
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 3 a. Artiklis 22 osutatud riiklikud ametid aitavad propageerida programmi tsentraliseeritud meetmeid, teavitades asjaomaseid sihtrühmi nende riigis võetavatest meetmetest ja andes neile selleteemalist nõu. |
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Programmiga hõlmatud peamistes haridussektorites tegutsevad avaliku sektori ja erasektori asutused kasutavad kaubamärki „Erasmus” teabevahetuseks ja programmiga seotud teabe levitamiseks; kaubamärk seostub peamiste haridussektoritega järgmiselt: | 4. Programmiga hõlmatud peamistes haridussektorites tegutsevad avaliku sektori ja erasektori asutused kasutavad nimetust „YES Europe” teabevahetuseks ja programmiga seotud teabe levitamiseks; programmi eri sektorite kohta kasutatakse järgmisi nimetusi: |
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane -1 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – „Comenius” seostub kooliharidusega; |
Selgitus
Teksti sidususe huvides järgitakse samasugust haridussektorite järjestust nagu artiklites 7 ja 8.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– „Erasmus Higher Education” seostub igat liiki kõrgharidusega Euroopas ja kogu maailmas; | – „Erasmus” seostub igat liiki kõrgharidusega osalevates riikides; |
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – „Erasmus Mundus” seostub igat liiki kõrgharidusega osalevate ja kolmandate riikide vahel; |
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– „Erasmus Training” seostub kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuharidusega; | – „Leonardo da Vinci” seostub kutsehariduse ja -koolitusega; |
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
–„Erasmus Schools” seostub kooliharidusega; | välja jäetud |
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – „Grundtvig” seostub täiskasvanuharidusega; |
Selgitus
Oluline on, et täiskasvanuhariduse sektoril oleks eraldi nimetus.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– „Erasmus Youth Participation” seostub mitteformaalse noorteharidusega. | – „Aktiivsed noored” seostub mitteformaalse ja informaalse haridusega noorsoovaldkonnas. |
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – „Sport” seostub tegevusega spordivaldkonnas. |
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Programmis võivad osaleda kõik avaliku sektori ja erasektori asutused, mis tegutsevad haridus-, koolitus-, noorsoo- ja rohujuure spordi valdkonnas. | 1. Programmis võivad osaleda kõik avaliku sektori või erasektori asutused, mis tegutsevad haridus-, koolitus-, noorsoo- või rohujuure spordi valdkonnas. Artikli 10 c lõike 1 punktis a ja artikli 10 d lõike 1 punktis a osutatud meetmed on avatud ka noorsootöös osalevatele noorterühmadele, kes ei pea tingimata tegutsema noorteorganisatsiooni raames; |
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et võimaldada programmis osaleda inimestel, kellel on eriti palju probleeme hariduslike, sotsiaalsete, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu. | 2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et edendada sotsiaalset kaasatust ja võimaldada erivajadustega või vähemate võimalustega inimestel ning neid esindavatel ühingutel programmis osaleda. Seetõttu tähtsustavad komisjon ja liikmesriigid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muude uute tehnoloogiate kasutamist, et hõlbustada sellistesse raskustesse sattunud inimestele juurdepääsu haridusele, koolitusele ja spordile. |
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Haldus- ja finantstoimingute kättesaadavust ja läbipaistvust käsitatakse programmi kvaliteedi ja tulemuslikkuse suurendamise juhtpõhimõtetena. |
Selgitus
Koos vajadusega sobituda poliitiliste prioriteetide ja programmidega on oluline kõrvaldada osalemise takistused.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) liikmesriigid; | (a) liikmesriigid ja nende ülemeremaad ja -territooriumid, mille loetelu on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas; |
Selgitus
Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt d a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (d a) Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, kes on sõlminud liiduga lepingud, mis võimaldavad neil osaleda liidu programmides, tingimusel, et nad sõlmivad liiduga kahepoolse kokkuleppe oma osalemistingimuste kohta kõnealuses programmis. |
Selgitus
See säte võimaldab naaberriikidel saada osalevateks riikideks koos kõigi kaasnevate õiguste ja ülesannetega.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Programmiga toetatakse koostööd kolmandatest riikidest pärit partneritega, eelkõige naaberriikidest pärit partnerite osalemist artiklites 6 ja 10 viidatud meetmetes. | 3. Programmiga toetatakse koostööd kolmandatest riikidest pärit partneritega, eelkõige naaberriikidest pärit partnerite osalemist artiklites 6, 10 ja 10 b viidatud meetmetes. |
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, arengu- ja ühtekuuluvuspoliitika; | (a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, tööstuspoliitika-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, ühtekuuluvus- ja arengupoliitika ning Euroopa Liidu territoriaalse koostöö programmid ja makropiirkondlikud strateegiad; |
Selgitus
Oluline on leida koostoime liidu makropiirkondlike strateegiate raames haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordipoliitika vallas.
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) muud asjakohased liidu rahastamisallikad haridus-, koolitus- ja noortepoliitika valdkonnas, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond ning muud tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust käsitlevad rahastamisvahendid, Euroopa Regionaalarengu Fond, teadusuuringute ja innovatsiooni programmid, samuti õigusemõistmise, tervise ja kodakondsusega seotud rahastamisvahendid, väliskoostööprogrammid ning ühinemiseelsed vahendid. | (b) muud asjakohased liidu rahastamisallikad haridus-, koolitus-, noorte- ja spordipoliitika raames, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond ning muud tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust käsitlevad rahastamisvahendid, Euroopa Regionaalarengu Fond, teadusuuringute ja innovatsiooni programmid, samuti õigusemõistmise, tervise ja kodakondsusega seotud rahastamisvahendid, väliskoostööprogrammid ning ühinemiseelsed vahendid. |
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Kõikide meetmete eesmärk on edendada koostoimet muude ELi programmidega, eelkõige programmiga „Horisont 2020”, programmiga „Loov Euroopa” ja Euroopa Sotsiaalfondiga, et täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid järjepideval ja kooskõlastatud viisil. |
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige -1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| -1. Käesolevas määruses viidatakse terminiga „riiklik amet” ühele või mitmele riiklikule ametiasutusele vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja tavadele. |
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas viisade väljastamiseks. | 2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas võimaluse korral meetmed viisade väljastamisel raskusi tekitavate haldusküsimuste lahendamiseks. |
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Kolme kuu jooksul selle määruse jõustumisest nimetab riigi ametiasutus ühe koordineeriva asutuse, mida edaspidi nimetatakse riiklikuks ametiks. Riigi ametiasutus esitab komisjonile asjakohase eelneva vastavushindamise selle kohta, et riiklik amet vastab määruse nr XX/2012 artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti vi ja artikli 57 lõigetele 1, 2 ja 3 ning delegeeritud määruse nr XX/2012 artiklile X, samuti liidu riiklikele ametitele kohalduvate sisekontrollistandardite nõuetele ja projektitoetuste programmi haldamise eeskirjadele. | 3. Kolme kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest nimetab riigi ametiasutus riikliku ameti või riiklikud ametid. Kui riiklikke ameteid on mitu, tagavad liikmesriigid asjakohase mehhanismi programmi rakendamise kooskõlastatud juhtimiseks riigi tasandil, eelkõige selleks, et tagada programmi ühtne ja kulutõhus rakendamine ja asjakohased tulemuslikud kontaktid komisjoniga ning selleks, et hõlbustada võimalikku ametitevahelist vahendite ülekandmist, võimaldades seeläbi paindlikkust ja liikmesriikidele eraldatud rahaliste vahendite paremat kasutamist. Iga liikmesriik korraldab ise riigi ametiasutuse ja riikliku ameti suhteid, sealhulgas ülesanded nagu riikliku ameti iga-aastase tööprogrammi koostamine. |
| Riigi ametiasutus esitab komisjonile asjakohase eelneva vastavushindamise selle kohta, et riiklik amet vastab määruse nr XX/2012 artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti vi ja artikli 57 lõigetele 1, 2 ja 3 ning delegeeritud määruse nr XX/2012 artiklile X, samuti liidu riiklikele ametitele kohalduvate sisekontrollistandardite nõuetele ja projektitoetuste programmi haldamise eeskirjadele. |
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
8. Kui komisjon lükkab eelneva vastavushindamise hindamisele tuginedes programmile nimetatud riikliku ameti tagasi, peab riigi ametiasutus tagama, et võetakse vajalikud parandusmeetmed riiklikuks ametiks määratud ameti suhtes, et see vastaks komisjoni kehtestatud komisjoni miinimumnõuetele, või määrama riiklikuks ametiks teise ameti. | 8. Kui komisjon lükkab eelneva vastavushindamise hindamisele tuginedes programmile nimetatud riikliku ameti tagasi, peab riigi ametiasutus tagama, et võetakse vajalikud parandusmeetmed riikliku ameti suhtes, et see vastaks komisjoni kehtestatud miinimumnõuetele, või määrama riiklikuks ametiks teise ameti. |
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige -1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| -1. Käesolevas määruses viidatakse terminiga „riiklik amet” ühele või mitmele riiklikule ametile vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja tavadele. |
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) omab oma ülesannete rahuldavaks täitmiseks piisavat haldussuutlikkust, personali ja infrastruktuuri, tagades programmi tõhusa ja mõjusa haldamise ning liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise; | (b) omab oma programmi, haldamise, innovatsiooni ja tavade toetamise ning riiklike ametite vahelise koostööga seotud ülesannete rahuldavaks täitmiseks piisavat haldussuutlikkust, personali ja infrastruktuuri, tagades programmi tõhusa ja mõjusa haldamise ning liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise ja toetava lähenemisviisi programmi rakendamise suhtes; |
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Erandina lõikest 2 võib lõike 2 punktis b osutatud strateegiliste partnerluste valimise ja lepingu sõlmimise otsustamist tsentraliseerida, kui artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt sedasi otsustatakse ning üksnes teatud juhtudel, kus selline tsentraliseerimine on selgelt põhjendatud. |
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 3 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 3 b. Riiklik amet võimaldab kohalikel ja piirkondlikel asutustel ja sidusrühmadel osaleda projektide läbiviimise kavandamises ja järelevalves. |
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Riiklik amet väljastab projektitoetusi toetusesaajatele kas toetuslepingute või toetuse andmise otsuse vormis kooskõlas komisjoni asjaomase programmi meetme määratlusega. | 4. Riiklik amet väljastab projektitoetusi toetusesaajatele kas toetuslepingute või toetuse andmise otsuse vormis kooskõlas komisjoni asjaomase programmi meetme määratlusega. Riiklike ametite ja rakendusameti eesmärk on kohaldada kõnealuste toetuste eraldamise suhtes prioriteetide, tähtaegade, menetluste ja hindamise osas ühetaolisi eeskirju. Niisuguste eeskirjade järelevalve on komisjoni ülesanne. |
Selgitus
Programmi raames esitatavate taotluste jaoks luuakse kasutajasõbralikumad menetlused ning haldustoimingute lihtsustamine tähendab ka seda, et need peavad olema ühetaolised. Võrdsuse saavutamiseks tuleks samu eeskirju kohaldada kõikide projektide rahastamist taotlevate toetusesaajate suhtes, sõltumata sellest, millisest liikmesriigist nad pärit on või millises liikmesriigis asub nende ELi partner.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Komisjon vormistab eelkäijate elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” (2007−2013) finantslepingutega seotud juriidilised kohustused ning avab sellegipoolest pärast nõusoleku saamist programmi alguses programmi jaoks määratud riikliku ameti eelneva vastavushindamise. | 2. Komisjon vormistab ja avaldab oma veebilehel eelkäijate elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” (2007−2013) finantslepingutega seotud juriidilised kohustused ning avab sellegipoolest pärast nõusoleku saamist programmi alguses programmi jaoks määratud riikliku ameti eelneva vastavushindamise. |
Selgitus
Käesolevas lõikes mainitud teave peab olema kättesaadav ka Euroopa Komisjoni veebilehel, et võimaldada programmi „Erasmus kõigi jaoks” rakendamisega seotud heade tavade vahetamist ning läbipaistvust.
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 9
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
9. Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi riiklike ametite võrgustikega, et tagada programmi ühtne rakendamine kõigis osalevates riikides. | 9. Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi riiklike ametite võrgustikega, et tagada programmi ühtne rakendamine kõigis osalevates riikides, keskendudes eelkõige platvormide digiteerimise võimalikult tulemuslikule kasutamisele, et lihtsustada esitamis-, hindamis- ja haldamisprotsesse ning vähendada võimalikult palju halduskoormust. |
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 10 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 10 a. Komisjon avaldab oma veebilehel järgmise teabe ning ajakohastab seda pidevalt: kogu teave liikmesriikide poolt määratud riiklike ametite kohta, komisjoni ning iga riikliku ameti vahel sõlmitud lepingu sisu, teave iga-aastaste rahastamisvahendite kohta, mis on antud riikliku ameti käsutusse programmi meetmete võtmiseks ja toetuste jagamiseks ning programmi rakendava riikliku ameti kulutuste katmiseks. |
Selgitus
Komisjon peaks oma veebilehel avaldama kogu käesolevas lõikes mainitud teabe ning ajakohastama seda pidevalt, et võimaldada heade tavade vahetamist ja läbipaistvust.
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) ei oma huvide konflikti juriidilise üksusega, mille osa riiklik amet on. Eelkõige peab auditeerimisasutus olema osalejatest sõltumatu juriidilise üksuse suhtes, mille osa riiklik amet on ega tohi teha muid kontrolle või auditeid juriidilise üksuse üle või juriidilise üksuse heaks. | (c) ei oma huvide konflikti juriidilise üksusega, mille osa riiklik amet on. Eelkõige peab auditeerimisasutus olema funktsionaalselt sõltumatu juriidilisest üksusest, mille osa riiklik amet on. |
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Komisjon on volitatud võtma vastu kooskõlas artikliga 28 delegeeritud akte seoses artikli 13 lõike 7 ja artikli 22 lõikega 2, mis käsitlevad vastavalt tulemuslikkuse kriteeriumeid ja riiklike ametite hallatavaid meetmeid. | Komisjon on volitatud võtma vastu kooskõlas artikliga 28 delegeeritud akte seoses artikli 13 lõikega 7 ja artikli 22 lõikega 2, mis käsitlevad vastavalt tulemuslikkuse kriteeriumeid ja riiklike ametite hallatavaid meetmeid, seoses artikli 5 lõikega 1 ja artikli 11 lõikega 1, mis käsitlevad konkreetsete eesmärkidega seotud mõõdetavaid ja asjakohaseid näitajaid, samuti seoses artikli 29 lõikega 1, mis käsitleb iga-aastase tööprogrammi teatavaid aspekte. |
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Programmi rakendamine | Tööprogramm |
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Programmi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid kooskõlas artikli 30 lõikes 2 viidatud uurimismenetlusega. Programmides sätestatakse soovitud eesmärgid, eeldatavad tulemused, rakendamise meetod ja nende kogusumma. Nendes kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat ning vahendite jagunemist liikmesriikide vahel seoses riiklike ametite kaudu hallatavate meetmetega ning orienteeruvat rakendamisgraafikut. Nendes sisalduvad toetuste prioriteedid, põhilised hindamiskriteeriumid ja rahastamise maksimaalne määr. | 1. Programmi suunitluse edasiseks täpsustamiseks, võttes arvesse hariduse, noorsoo- ja spordivaldkonnas toimuvaid muutusi, on komisjon volitatud vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28, sätestades artiklites 5, 5b, 10a ja 11 toodud erieesmärkidel põhinevad prioriteedid, samuti valiku- ja hindamiskriteeriumid ning maksimaalse rahastamismäära. |
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 a (uus) – lõik 1 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Kooskõlas finantsmäärusega (EL) nr xxx/2012 võtab komisjon rakendusaktidega vastu tööprogrammi, määrates kindlaks oodatavad tulemused, rakendamise meetodi ja kogusumma. Tööprogrammis kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat ning vahendite jagunemist liikmesriikide vahel seoses riiklike ametite kaudu hallatavate meetmetega, samuti orienteeruvat rakendamisgraafikut. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 a – lõik 2 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Läbipaistvuse tagamiseks viidatakse tööprogrammis ka artiklites 5, 5 b, 10 a ja 11 sätestatud erieesmärkidele ning seoses toetustega prioriteetidele, põhilistele hindamiskriteeriumidele ja maksimaalsele kaasrahastamise määrale, nagu on sätestatud lõikes 1 viidatud delegeeritud õigusaktides. |
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Sektoripõhiste küsimustega tegelemiseks tuleb komitee kokku eri koosseisudes. Sotsiaalpartnereid ja Euroopa sidusrühmade esindusplatvorme kutsutakse osalema selle koosolekutel nõuandvate organitena. |
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa 1 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | |
| |
Parlamendi muudatusettepanek | |
Lisa 1 | |
Programmi hindamisnäitajad | |
(osutatud artiklites 5 ja 11) | |
Erieesmärgid | Seonduvad näitajad |
(a) arendada noorte võtmepädevusi ja oskusi, sh pehmeid oskusi, et saavutada parem vastavus tööturu ja ühiskonna vajadustele, tõhustada isiklikku arengut ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja hariduse poolest ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade kaasamist, samuti soodustada noorte osalemist Euroopa demokraatias, muu hulgas pakkudes noortele, õppijatele, personalile ja noorsootöötajatele suuremaid võimalusi õppimisega seotud liikuvuseks ning parandades haridusala, noorte ning töömaailma vahelist koostööd; sellega seoses peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et ka sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad noored saavad programmist kasu; | – selliste osalejate osakaal, kes on parandanud võtmepädevusi ja/või oskusi, mis on vajalikud nende tööalase konkurentsivõime jaoks |
| – selliste noorte osalejate osakaal, kes kinnitavad, et on paremini ette valmistatud osalemiseks ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses |
(b) soodustada kvaliteedi tõstmist, tipptasemel innovatsiooni, sotsiaalset kaasatust ning ligipääsu ja rahvusvahelistumist nii haridus- ja koolitusasutuste tasandil kui ka noorsootöös, tõhustades eelkõige rahvusvahelist koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajate või noorteorganisatsioonide ja teiste poolte vahel; | – selliste programmis osalenud organisatsioonide osakaal, kes on välja töötanud / vastu võtnud uuenduslikke meetodeid |
(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada kohaliku, piirkondliku ja riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteformaalse hariduse moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega, sh halduskoormuse leevendamiseks mõeldud meetmed; | – avatud koordineerimismeetodi tulemusi oma riikliku poliitika kujundamisel kasutanud liikmesriikide arv |
(d) tõhustada hariduse ja koolituse rahvusvahelist mõõdet, eelkõige koostöö abil liidu ja kolmandate riikide institutsioonide vahel kutsehariduse ja –koolituse ning kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide ja teadusasutuste atraktiivsust Marie Skłodowska-Curie programmi täiendusena; | – liikuvus- ja koostöötegevuses osalevate kolmandate riikide kõrgkoolide arv |
(e) toetada liidu välistegevust, sealhulgas arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning liidu ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahelise koostöö abil ning vajaduse korral sihipärase suutlikkuse suurendamise abil kolmandates riikides vastavalt eesmärkidele, mis on täpsustatud välisrahastamisvahendites, kust saadakse meetmeteks vahendeid; |
|
(f) parandada keelte õpetamist ja õppimist ning edendada kultuuridevahelist teadlikkust ja liidu tohutut keelelist mitmekesisust; | – selliste osalejate osakaal, kes on parandanud oma keeleoskust |
(g)toetada kõikjal maailmas Euroopa integratsiooni käsitlevate teemade õpetamisel ja uurimisel tipptaseme saavutamist artiklis 10 osutatud Jean Monnet' meetmete kaudu; | – Jean Monnet’ meetmete kaudu koolituses osalevate õppurite arv |
(h) suurendada rohujuure tasandi spordist osavõtmise võimalusi, toetades mittetulundusühinguid, kes pakuvad sporditegevusi, ja neid, kes organiseerivad mitteärilisi spordiüritusi; | – spordiorganisatsioonide arv, milles osalemine on programmi raames suurenenud |
(i) edendada koostööd eri sektorite vahel, mis on seotud hariduse, koolituse ja noortega. |
|
(j) lahendada piiriülesed spordi ühtsust, sealhulgas rohujuuretasandi sporti ähvardavad ohud, nagu doping, tulemustes kokkuleppimine, ning igasugune sallimatus ja diskrimineerimine; | – selliste osalejate osakaal, kes kasutavad piiriüleste projektide tulemusi sporti ähvardavate ohtude vastu võitlemiseks |
(k) toetada head juhtimistava spordis ja sportlaste topeltkarjääri, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi ja parimaid tavasid; | – selliste osalejate osakaal, kes on kasutanud piiriüleste projektide tulemusi, et parandada head juhtimistava ja topeltkarjääri võimalusi |
(l) edendada vabatahtlikku tegevust spordis koos sotsiaalse kaasatusega, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise ja kõigile võrdväärse juurdepääsu tagamise kaudu; | – selliste osalejate osakaal, kes kasutavad piiriüleste projektide tulemusi sotsiaalse kaasatuse, võrdsete võimaluste ja osalemismäärade suurendamiseks |
(m) suurendada teadlikkust kehalise tegevuse tähtsusest kõigil haridustasanditel; |
|
Selgitus
Teksti sisemise sidususe huvides on käesolevasse lisasse koondanud kõik artiklites 5 ja 11 toodud erieesmärkidega seotud hindamisnäitajad.
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa 2 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2. lisa |
| Euroopa üliõpilaslaenu tagamise rahastu tehnilised andmed |
| 1. Laenude tase |
| Rahastu pakub magistriõppe raames liikuvatele üliõpilastele soodsatel tingimustel osalisi laenutagatisi. Laenutagatis katab uued abikõlblikud õppelaenud kuni 12 000 euro ulatuses üheaastase magistriõppe programmi puhul ja kuni 18 000 euro ulatuses kaheaastase magistriõppe programmi puhul. Tagasimakseid tehakse otse samale finantsvahendajale. |
| 2. Finantsvahendajate valimine |
| Finantsvahendajad valitakse välja osalemiskutse alusel vastavalt parimatele turutavadele, võttes arvesse mõju järgmistele asjaoludele: |
| – magistriõppe raames liikuvatele üliõpilastele pakutava laenuraha maht; |
| – kõige soodsamad üliõpilastele pakutavad tingimused, mis vastavad alljärgnevalt põhitunnuste all esitatud laenamise miinimumtingimustele. |
| Finantsvahendajad annavad laenu osalevates riikides elavatele üliõpilastele, kes soovivad läbida kogu magistriprogrammi täielikult teises osalevas riigis. Üliõpilased taotlevad rahastu osalisi laenutagatisi osaleva finantsvahendaja kaudu. |
| 3. Laenusaajate kaitse |
| Alljärgnevalt on esitatud kaitse miinimumtingimused, mille peavad tagama finantsvahendajad, kes soovivad pakkuda rahastu tagatavaid laene: |
| Finantsvahendajad võivad pakkuda paremaid tingimusi, näiteks pikemad maksepuhkused, mille puhul võetakse arvesse doktoriõppes alustavate lõpetajate olukorda. Selliste paremate tingimuste pakkumist võetakse finantsvahendajate valimisel arvesse. |
| Kohaldatakse järgmisi miinimumtingimusi: |
| (a) finantsvahendaja ei tohi nõuda laenule tagatisvara või vanemate tagatist; |
| (b) laene antakse mittediskrimineerivate laenamistavade kohaselt; |
| (c) finantsvahendaja hindab laenu taotlemis- ja hindamisprotsessi käigus üliõpilaste ülelaenamise riski, võttes aluseks lisanduva võla ja hinnates tasumata võlga käsitlevaid õiguslikke otsuseid; |
| (d) tagasimaksed põhinevad hübriidmudelil, mis ühendab hüpoteegipõhised maksed sotsiaalsete tagatistega, eelkõige: |
| (i) turuintressist madalam intressimäär; esmane maksepuhkus pärast õpingute lõppu enne tagasimaksmise algamist. Laenusaajale pakutava maksepuhkuse minimaalne kestus peab olema vähemalt 12 kuud. Kui riiklikes õigusaktides ei lubata anda tarbijalaenude puhul maksepuhkust, nõuab finantsvahendaja eelnimetatud 12-kuulise ajavahemiku jooksul ainult nominaalset tagasimakset; |
| (ii) vähemalt 12-kuuline maksepuhkus laenuperioodi jooksul, mida lõpetaja võib taotleda raskustesse sattumisel, näiteks seoses tööpuudusega, haigusega või raseduse ja sünnitusega; |
| (iii) võimalus loobuda intresside maksmisest õppeperioodi jooksul; |
| (iv) elu- ja invaliidsuskindlustus; |
| (v) karistuste puudumine kiirema tagasimaksmise puhul. |
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Novembris 2011 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus mitmeaastase haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi vastuvõtmiseks aastateks 2014–2020.
Ettepanek hõlmab kõiki haridusvaldkonna praegusi programme ja meetmeid: kõrghariduses Erasmuse, Erasmus Munduse, Tempuse ning ELi ja kolmandate riikide kahepoolseid programme, koolihariduses Comeniuse programmi, kutsehariduses ja -koolituses Leonardo da Vinci programmi, täiskasvanuhariduses Grundtvigi programmi ning noorsoovaldkonnas programmi „Aktiivsed noored”. Samuti kuuluvad programmi Jean Monnet' meetmeid puudutavad sätted ning eraldi peatükk spordi kohta.
Oluliselt on muutunud ka programmi ülesehitus. Komisjon keskendub ühtlustamisele ja paindlikkusele; meetmeid ja haldussätteid on ühtlustatud ja lihtsustatud.
Programm põhineb kolme tüüpi põhimeetmetel:
Põhimeetmed | Meetmete suunitlus |
Põhimeede 1: õpirändega seonduv | Töötajad, üliõpilased ning kutseõppe ja -koolituse õppurid, ühised magistrikraadid, Erasmus Master (üliõpilaslaenu rahastu), noored |
Põhimeede 2: koostöö innovatsiooni ja heade tavade nimel | Strateegilised partnerlused, teadmusühendused, sektoripõhised oskuste ühendused ja IT-platvormid |
Põhimeede 3: poliitikavaldkonna reformi toetamine | Toetus Euroopa 2020. aasta strateegia haldamisele ning avatud koordineerimismeetod |
Raportööri ettepanekud
Raportöör kiidab heaks komisjoni kavatsuse vähendada praeguste programmide killustatust ja kattuvusi. Kuid lihtsustatud programmis on raske hariduse ja noorsoo valdkonna konkreetseid meetmeid eristada. Eriti vähe tähelepanu pööratakse ettepanekus noorsoovaldkonnale.
Raportöör soovib juhtida tähelepanu eelkõige järgmisele:
1. Programmi nimi ja sektoripõhised nimetused
Komisjon soovib anda uuele programmile nimeks „Erasmus kõigi jaoks”, tuginedes asjaolule, et „Erasmuse” nimetus on kogu maailma üldsusele hästi teada. Kuid samas seostub „Erasmus” tugevasti üliõpilaste individuaalse liikuvusega. Tegelikult on akronüüm „Erasmus” lühend nimetusest „EuRopean Action Scheme for the Mobility of University Students” („Euroopa üliõpilaste liikuvuse tegevuskava”).
„Erasmus” raamesse ei kuulu teised tulevase programmiga hõlmatud valdkonnad, nimelt kooliharidus, kutseharidus ja -koolitus, täiskasvanuharidus, noored ja sport. Raportöör soovitab seetõttu, et programmi nimeks jääks praegune hästi tuntud „Elukestva õppe programm”.
Raportöör on veendunud, et üksikute haridusvaldkondade identiteeti tuleb säilitada ja tugevdada – seetõttu on hädavajalik jätkata praeguste programminimetuste Comenius (kooliharidus), Erasmus (kõrgharidus), Leonardo da Vinci (kutseharidus ja -koolitus), Grundtvig (täiskasvanuharidus) ning „Aktiivsed noored” (noorsoovaldkond) kasutamist. Seda on võimalik ühitada komisjoni ettepanekus esitatud ühtlustatuma struktuuriga.
2. Ülesehitus
Raportöör kiidab heaks komisjoni ettepaneku ülesehitust ühtlustada. Kuid programmi kolme põhivaldkonna – (1)haridus ja koolitus, (2) noored ja (3)sport – selgeks eristamiseks on vaja eraldi peatükke.
Nii hariduse ja koolituse peatükis kui ka noori käsitlevas peatükis tuleks säilitada ettepanekus toodud jaotus kolme tüüpi meetmeteks: (1) üksikisikute õppega seotud liikuvus, (2) innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö ja (3) poliitikavaldkonna reformi toetamine, Kuid meetmete (1) ja (2) raames on hädasti vaja täpsustada eri haridussektorite ning noorsoovaldkonna eesmärgid ning meetmed.
3. Haridus ja koolitus
Ettepaneku üldise ja abstraktse iseloomu tõttu ei anta selles piisavalt teavet eri haridussektoreid hõlmavate meetmete kohta. Kuid tulevase õigusakti lugeja peab aru saama, missuguste meetmete jaoks missugust toetust antakse. Konkreetsete meetmete ja sektorite suurema nähtavuse huvides peab raportöör vajalikuks esitada iga haridussektori peamised eesmärgid ja meetmed.
Peale selle keskendutakse programmis tugevasti kõrgharidusele ning teised haridussektorid pälvivad palju vähem tähelepanu. raportöör rõhutab, kui tähtis on leida tekstis kõigi haridussektorite vahel õige tasakaal.
Kõrghariduse meetmete, eelkõige üliõpilaste liikuvuse vallas vajatakse suuremat paindlikkust, et kohandada liikuvusmeetmed Bologna reformide ja kogu Euroopas kehtestatud uue kraadistruktuuriga, milleks on bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraad.
Lisaks tuleb luua võimalusi osaajaõpingute ja osaajapraktika ühendamiseks Erasmuse programmi kaudu välisriigis veedetud aja jooksul. Samuti ei tohiks Erasmuse liikuvusperioodid piirduda ühe akadeemilise õppeaasta ja ühe ülikooliga. Selle asemel peaks olema võimalik õppida vähemalt kahes ülikoolis ja mitme akadeemilise aasta jooksul.
Ühtlasi peab raportöör lühinägelikuks piirduda hariduse ja koolituse valdkonna rahvusvahelise mõõtme kavandamisel ainuüksi kõrgharidusega. Võttes arvesse seitsme aasta pikkust programmiperioodi, oleks kasulik võimaldada teatavat paindlikkust juhuks, kui tekib vajadus laiendada rahvusvahelist koostööd kutseharidusele ja -koolitusele, et toetada selle valdkonna arengut kolmandates riikides, eelkõige ELi naaberriikides.
4. Noored
Ettepanekus puudub eraldi peatükk ja isegi artikkel noorte kohta. Tähtis on tagada, et "Aktiivsete noorte” meetmed jätkuvad ja saavad vajalikku rahalist toetust. Läbipaistvuse ja sõltumatuse huvides on seetõttu tingimata vaja noorsoovaldkonna jaoks eraldi peatükki ja eraldi eelarverida. Ühtlasi tuleb tagada, et Euroopa noorte vabaühendused saaksid ka edaspidi asjakohast toetust.
Ettepanekus pannakse suurt rõhku põhipädevuste ja -oskuste omandamisele, mis on noorte tööhõive tagamiseks tõepoolest väga oluline. Kuid kui EL soovib arukat, kestlikku ja kaasavat majandust, tuleb pöörata tähelepanu ka noorte isiklikule arengule, sotsiaalsele kaasamisele ja aktiivsele osalemisele ühiskonnaelus.
5. Sport
Komisjoni ettepaneku kohaselt saavad programmi kaudu toetust rohujuure tasandi sporti arendavad avalikud asutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Seetõttu soovitab raportöör tungivalt võtta kasutusele mõiste „rohujuure tasandi sport”, lisades selle nii ettepaneku mõistete hulka kui vastavatesse artiklitesse. Ühtlasi tuleks ettepanekus rohkem tähelepanu pöörata spordivaldkonna vabatahtlikule tegevusele.
6. Jean Monnet’ meetmed
Praeguse elukestva õppe programmi raames saab Jean Monnet’ meetmete alusel tegevustoetust kuus asutust. Ettepanekus nähakse tegevustoetus ette ainult Euroopa Kolledžile (Brugge’i ja Natolini linnakud) ning Euroopa Ülikool-Instituudi jaoks Firenzes. Euroopa Avaliku halduse Instituut Maastrichtis, Euroopa Õigusakadeemia Trieris, Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Middelfartis ning Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus (CIFE), Nice’is ei kuulu enam toetatavate hulka. Tähtis on säilitada tegevustoetus kõigi praegu nimekirja kuuluvate asutuste jaoks, mistõttu raportöör soovitab need õigusakti teksti kaasata.
7. Minimaalsed eraldised sektori kohta
Ettepanekus mainitakse iga poliitikavaldkonna minimaalseid eraldisi üksnes (mittesiduvas) seletuskirjas. Tähtis on lisada need eraldised õigusteksti, et muuta need seaduslikult siduvaks.
Elukestva õppe programmis moodustavad need minimaalsed eraldised 82%. Käesolevas ettepanekus moodustavad need aga ainult 56%, mis tähendab, et paindlikkusvaru on 44%. Raportöör nõuab tungivalt suurema osakaalu sätestamist määruses, et tagada eri sektorite usaldusväärne rahastamine.
8. Riigi ametiasutused ja riiklikud ametid
Ettepanekus nähakse ette üheainsa riikliku ametiasutuse ja riikliku ameti määramine riigi kohta. Raportööri arvates kuulub see küsimus subsidiaarsuse põhimõtte raamesse – igal liikmesriigil on erinev haldusstruktuur ja seetõttu peab liikmesriikidel olema õigus ise otsustada, kui mitut riigi ametiasutust ja riiklikku ametit nad vajalikuks peavad.
9. Programmikomitee
Kooskõlas ettepaneku koondatud ja ühtlustatud ülesehitusega näeb komisjon ette ainult ühe programmikomitee. Raportöör märgib, et uus programm hõlmab lisaks eri haridussektoritele ka noorsoo- ja spordivaldkonda. Niisuguse mitmekesisuse tõttu soovitab ta, et programmikomitee koosolekud toimuksid erinevates koosseisudes vastavalt koosoleku teemale. Ka sotsiaalpartnerid peaksid programmikomitee töös osalema alati, kui seal arutatakse neile huvi pakkuvaid teemasid.
9.10.2012
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
kultuuri- ja hariduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”
( COM(2011)0788 – C7‑0436/2011 – 2011/0371(COD) )
Arvamuse koostaja: Iva Zanicchi
LÜHISELGITUS
Komisjon teeb ettepaneku lisada kõrghariduse valdkonnas tehtava koostöö rahvusvaheline mõõde (kaasa arvatud suur osa meetmetest, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008. aasta otsust Erasmus Mundus kohta[3]) täielikult uude määrusesse, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks”. Kõrgharidusmeetmeid kolmandates riikides hakatakse rahastama eri rahastamisvahenditest, sealhulgas tulevasest arengukoostöö rahastamisvahendist ja Euroopa Arengufondist, ning vahendid eraldatakse kahe mitmeaastase eraldisena. Rakendamises järgitakse määruses „Erasmus kõigi jaoks” sätestatud menetlusi. Komisjon püüab selle ettepanekuga teha lõpu killustatusele ning suurendada prognoositavust programmis osalevate ülikoolide ja institutsioonide jaoks.
Kuigi arvamuse koostaja toetab ettepaneku üldeesmärki, teeb talle muret asjaolu, et „Erasmus kõigi jaoks” määruse eelnõus on väga vähe täpsustatud, milliseid meetmeid arengukoostöö rahastamisvahendi ja AKV riikides rahastatakse, milline on nende seos liidu arengueesmärkide ning riikide arenguvajaduste ja -strateegiatega. Kavandatud määruses puuduvad ka sätted tagamaks, et arengukoostöö rahastamisvahendi geograafilistest programmidest rahastatavad meetmed oleksid kavandatud nii, et need vastaksid ametliku arenguabi kriteeriumidele, nii nagu need on määratletud OECD arenguabi komitee poolt ja nõutud arengukoostöö rahastamisvahendit (2014–2020) käsitleva komisjoni ettepaneku artikli 2 lõikes 2.
Arvamuse koostaja muudatusettepanekutel on seetõttu järgmised eesmärgid:
– osutada selgemalt liidu arengueesmärkidele, eelkõige vaesuse kaotamisele;
– tagada, et OECD arenguabi komitee ametliku arenguabi kriteeriumid täidetaks meetmetega, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, eelkõige väljapoole suunduva liikuvuse meetmetega;
– tagada, et liikuvusmeetmetega oleksid seotud mehhanismid, millega vähendataks nn ajude väljavoolu ohtu;
– tagada, et meetmeid rakendataks täielikus kooskõlas rahastamisvahenditega, millest neid meetmeid rahastatakse;
– tagada, et programmitöö protsessis austataks partnerriikide peremehetunnet;
– määratleda hindamis- ja aruandlusnõuded, millega tagatakse, et mõõdetakse mõju arengule ja järgitakse täielikku läbipaistvust.
Arvamuse koostaja juhib ka tähelepanu väikesele erinevusele komisjoni seadusandliku ettepaneku ja ettepanekule lisatud finantsselgituse vahel välistegevuse rahastamisvahenditest antavate eraldiste määras. Finantsselgituses märgitakse leheküljel 59, et 1,812 miljardit eurot eraldatakse ainult rubriigi 4 alla kuuluvatest välistegevuse rahastamisvahendist (jättes seega välja Euroopa Arengufondi), kuid seadusandliku ettepaneku artiklis 13 on mainitud, et 1,812 miljardit eurot on summa, mis eraldatakse kõigist välistegevuse rahastamisvahenditest kokku (hõlmab seega ka Euroopa Arengufondi). Arvamuse koostaja eeldab, et õige on seadusandlikus ettepanekus nimetatu.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. | (7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. Programmi rakendamisel on vaja suurendada ebasoodsas olukorras olevate ja kaitsetute rühmade juurdepääsu ning tegelda aktiivselt puuetega isikute õppega seotud erivajadustega. |
Selgitus
Seda, et meetmed jõuaksid vaeste ja kaitsetuteni, on eriti tähtis tagada arenguriikides võetavate meetmete puhul, kuid see on asjakohane ka Euroopas.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kõrghariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada Liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist ja panustada kolmandate riikide kõrghariduse järjepidevasse arengusse. | (8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kõrghariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada Liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist ja panustada kolmandate riikide, sh liiduga seotud ülemeremaade ja -territooriumide vaesuse kaotamisse ja järjepidevasse arengusse, sealhulgas kõrghariduse valdkonnas. |
Selgitus
ELi arengukoostöö põhieesmärki – nagu see on sätestatud aluslepingus ja arengukoostöö rahastamisvahendi määruse eelnõus – tuleks mainida selgelt ka „Erasmus kõigi jaoks” määruse eesmärgina. Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel liidus ja osalevates kolmandates riikides. | (17) (17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel liidus ja sellega seotud ülemeremaades ja -territooriumidel ja osalevates kolmandates riikides. |
Selgitus
Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas. | (24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas, ning poliitikavaldkondade arengusidusus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(27) On vaja kehtestada tulemuslikkuse kriteeriumid, mille alusel toimuks eelarveliste vahendite eraldamine liikmesriikide vahel riiklike ametite hallatavate meetmete jaoks. | (27) On vaja kehtestada mõõdetavad tulemuslikkuse kriteeriumid, mille alusel toimuks eelarveliste vahendite eraldamine liikmesriikide vahel riiklike ametite hallatavate meetmete jaoks. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (29 a) (ÜMT) füüsilised isikud ja Ülemeremaade ja –territooriumide vastavad avaliku ja erasektori organisatsioonid ja asutused võivad osaleda Euroopa Liidu programmides vastavalt nõukogu otsusele ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga. |
Selgitus
Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus ja noored. | 3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus ja noored, ning toetatakse ka spordialast tegevust. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Sellel on rahvusvaheline mõõde, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21, ja sellega toetatakse ka spordivaldkonna meetmeid. | 4. Sellel on rahvusvaheline mõõde, mille eesmärk on liidu ja kolmandate riikide vahelise koostöö kaudu toetada liidu välistegevust, sealhulgas selle arengueesmärke. |
Selgitus
Rahvusvahelist mõõdet käsitlev lõige peaks otseselt osutama liidu välistegevuse arengueesmärkidele.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia ning haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistiku (ET2020) eesmärkide ja nendes dokumentides kehtestatud võrdlusnäitajate saavutamisele, Euroopa noorte koostööprogrammi (2010–2018) uuendatud eesmärkide saavutamisele, kolmandate riikide jätkusuutlikule arengule kõrghariduse valdkonnas ja Euroopa spordimõõtme arendamisele. | 1. Programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia ning haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistiku (ET2020) eesmärkide ja nendes dokumentides kehtestatud võrdlusnäitajate saavutamisele, Euroopa noorte koostööprogrammi (2010–2018) uuendatud eesmärkide saavutamisele, vaesuse kaotamisele ja kolmandate riikide jätkusuutlikule arengule, eelkõige kõrghariduse, koolituse ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas ja Euroopa spordimõõtme arendamisele. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – esimene osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d) tõhustada haridus-, koolitus- ja noorte rahvusvahelist tegevust, eelkõige kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide atraktiivsust ja toetades liidu välistegevust, sh arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide koostöö abil ning tõstes sihtotstarbelist suutlikkust kolmandates riikides; | (d) tõhustada haridus-, koolitus- ja noorte rahvusvahelist tegevust, eelkõige kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide atraktiivsust, toetada liidu välistegevust, sh arengueesmärke, võimaluse korral liikuvuse edendamise ning ühelt poolt ELi ja sellega seotud ülemeremaade ja -territooriumide ja teiselt poolt kolmandate riikide kõrgkoolide koostöö abil ning tõstes sihtotstarbelist suutlikkust kolmandates riikides kooskõlas nende välistegevuse rahastamisvahendite eesmärkidega, millest meetmeid rahastatakse; |
Selgitus
Areng peaks olema eesmärk iseenesest ja mitte üksnes vahend hariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks. Meetmetes, mida välistegevuse rahastamisvahenditest rahastatakse, tuleb lähtuda ka asjaomaste rahastamisvahendite eesmärkidest. Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Kõik lõikes 1 nimetatud meetmed, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, peavad olema vastavalt kooskõlas arengukoostöö rahastamisvahendi määruse ja AKV–ELi partnerluslepingu eesmärkide ja põhimõtetega. Konkreetselt arengukoostöö rahastamisvahendist rahastamise korral tuleb järgida OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumeid, nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 2. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 b. Meetmete osas, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, saavad liikuvustoetust kasutada läkitava poole puhul ainult teadlased, kes tegelevad uurimustööga või õpetavad valdkondades, mis on seotud arenguriikide probleemidega, ning vastuvõtva poole puhul tudengid või teadlased, kes õpivad või tegelevad uurimustööga valdkondades, mis on seotud arenguriikide probleemidega. |
Selgitus
Arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatavad meetmed peavad vastama OECD arenguabi komitee poolt määratletud ametliku arenguabi kriteeriumidele. Nimetatud tingimused ei luba rahastada ELi üliõpilaste väljapoole suunatud liikuvust ja neis on nõutud, et uurimisvaldkonnad oleksid seotud arenguga.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 c. Meetmete jaoks, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, tuleb kehtestada mehhanismid, selleks et tagada, et valikukriteeriumid põhineksid väärtusel ja nendes peetaks prioriteetseks stipendiumide andmist sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ja haavatavas olukorras elanikerühmadele, samuti selleks, julgustada arenguriikide kodanikke pöörduma õppe- või teadusuuringute perioodi lõppedes tagasi oma päritoluriiki, et nad saaksid panustada asjaomase arenguriigi majandusarengusse ja heaolusse. |
Selgitus
Tuleks vältida nn ajude äravoolu ning innustada üliõpilasi ja teadlasi oma päritoluriiki tagasi pöörduma. Keskendumine ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele tugevdab kõrghariduse meetmete ja vaesuse kaotamise vahelist seost.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, sealhulgas noorsoovaldkonnas, muu hulgas noorte juhendamine ja ühised haridusprojektid, millega edendatakse piirkondlikku koostööd, eriti naaberriikidega. | 2. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, sealhulgas noorsoovaldkonnas, muu hulgas noorte juhendamine ja ühised haridusprojektid, millega edendatakse piirkondlikku koostööd, eriti naaberriikidega. Meetmed, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, aitavad kaasa partnerriikide jätkusuutlikule arengule ning põhinevad riiklikel ja piirkondlikel arengustrateegiatel ja on nendega kohandatud. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Meetmega toetatakse ühtlasi poliitilist dialoogi kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. | 2. Meetmega toetatakse ühtlasi poliitilist dialoogi kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Meetmed, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist, aitavad kaasa partnerriikide jätkusuutlikule arengule ning põhinevad riiklikel ja piirkondadel arengustrateegiatele ja on nendega kohandatud. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – esimene osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes. | 2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel soovituslik summa, mis vastab 2%le välistegevuse eri rahastamisvahendite (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond) kogu lähtesummast, et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes, tagades samas kooskõla nende välistegevuse rahastamisvahendite õigusliku alusega, millest rahastamine toimub. |
Selgitus
Kuigi „Erasmus kõigi jaoks” rakendamisel järgitakse „Erasmus kõigi jaoks” määrust, tuleb tagada ka kooskõla asjaomaste välistegevuse rahastamisvahenditega.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – teine osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat, esimene eraldis hõlmab vastavalt nelja esimest aastat ja teine ülejäänud kolme aastat. Kõnealune rahastamine kajastub kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastes sihtprogrammides vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega. | Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat. Kõnealune rahastamine põhineb kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastel sihtprogrammidel vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Rahastamise puhul arengukoostöö rahastamisvahendist täpsustatakse rahastatavate meetmete piirkondlik jaotus ja tüüp. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele kooskõlas asjaomastes välistegevuse rahastamisvahendites sätestatud menetlustega. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega. |
Selgitus
Programmitöö protsess peaks järgima asjaomastes välistegevuse rahastamisvahendites sätestatud korda, et kindlustada riikide omavastutuse vajalik järgimine ning tagada kooskõla üldiste strateegiatega riikide või piirkondade osas. Eraldisi saab kindlaks määrata ainult sellel alusel.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega. | 6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Äärepoolsemate piirkondade ja ülemeremaade ja -territooriumide üliõpilaste eriti suuri vahemaid võetakse nõuetekohaselt arvesse fondide eraldamisel. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega. |
Selgitus
Kuna ülemeremaade üliõpilased asuvad Euroopa kontinendist väga kaugel, peaks nende jaoks kavandama erilisi vahendeid, eelkõige liikuvusfondide puhul.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b a) panus vaesuse kaotamisse ja jätkusuutlikku arengusse kolmandates riikides. |
Selgitus
Areng on artiklis 4 nimetatud eraldi eesmärgina ja seda peaks seetõttu samuti kontrollima ja hindama.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Komisjon lisab arengukoostöö rahastamisvahendi määruse rakendamist käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse kõikide programmi „Erasmus kõigi jaoks” meetmete loetelu, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, ning meetmete kooskõla selle määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega. |
Selgitus
Erasmus Munduse meetmeid on rakendatud arengukoostöö rahastamisvahendi menetlusi järgides. Kuna rakendamine toimub tulevikus „Erasmus kõigi jaoks” määruses sätestatud menetluste kohaselt, tuleks arengukoostöö rahastamisvahendi komiteele ja parlamendile korrapärase aruandlusega tagada läbipaistvus kooskõla suhtes arengukoostöö rahastamisvahendi määruse, eelkõige aga artiklis 2 osutatud ametliku arenguabi eesmärgiga.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) liikmesriigid; | (a) liikmesriigid ja nende ülemeremaad ja -territooriumid, mille nimekiri on ära toodud Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas; |
Selgitus
Kehtiv ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus näeb ette ÜMTde osalemise haridus- ja koolitusprogrammides. Uue otsuse ettepanekuga tuletatakse samuti meelde, et ÜMTd on kõlblikud Euroopa Liidu horisontaalprogrammides osalemiseks. Seetõttu tuleks käesolevas ettepanekus täpsustada ÜMTde osalust programmis „Erasmus kõigi jaoks”.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, arengu- ja ühtekuuluvuspoliitika; | (a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, ühtekuuluvuspoliitika ja arengupoliitika; |
Selgitus
Käesoleva muudatusega selgitatakse, et viide on seotud liidu rahvusvahelise arengupoliitikaga ja mitte liidusisese piirkondliku arengupoliitikaga.
MENETLUS
Pealkiri | Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS” | |||
Viited | COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | CULT 13.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | DEVE 13.12.2011 | |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Iva Zanicchi 14.2.2012 | |||
Arutamine parlamendikomisjonis | 17.9.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 9.10.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 21 0 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Thijs Berman, Ricardo Cortés Lastra, Leonidas Donskis, Catherine Grèze, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Jean Roatta, Michèle Striffler, Alf Svensson, Keith Taylor, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Anna Záborská, Iva Zanicchi | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Cristian Dan Preda, Patrizia Toia | |||
20.9.2012
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
kultuuri- ja hariduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”
( COM(2011)0788 – C7‑0436/2011 – 2011/0371(COD) )
Arvamuse koostaja: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska
LÜHISELGITUS
Komisjon kiitis 23. novembril 2011. aastal heaks ettepaneku võtta vastu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks”.
Ettepanekus on arvesse võetud üldsusega konsulteerimise tulemusi ning selle valdkonna kolme programmi (elukestva õppe programm, programm „Euroopa noored” ning Erasmus Mundus) kohta koostatud nelja mõjuhinnangut, samuti mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 raames spordi valdkonnas võetud ettevalmistavaid meetmeid.
Nende tulemuste analüüsi käigus otsustati luua programm, mis koondaks endasse kogu liidu tegevuse hariduse, koolituse, noorsootöö ja spordi vallas. Selline lähenemisviis on kooskõlas 2012. aasta veebruaris vastu võetud komisjoni teatisega „2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku lihtsustamise kava”, milles on esitatud komisjoni seisukoht kõikide järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvate programmide suhtes seoses olemasolevate vahendite ratsionaliseerimise ja nendevahelise koostoime loomisega, bürokraatia vähendamisega ja halduskuludega.
Komisjoni meelest võimaldab selline uus struktuur programmide eeskirju ühtlustada ja lihtsustada, kuna vahendeid eraldatakse tulemuslikkuse alusel. Samuti on selles rangelt arvesse võetud finantsmääruse sätteid.
Mõju eelarvele
Komisjoni ettepanek sisaldab aastateks 2014–2020 üleüldist soovituslikku rahastamispaketti suurusega 19,1 miljonit eurot.
Kõige suurem osa assigneeringutest (17,3 miljonit eurot) kuulub alamrubriiki 1a ning jaguneb1 orienteeruvalt järgmiselt:
–Põhimeede 1 – inimeste õppimisega seotud liikuvus: 65% (ligikaudu 2/3 kasutada olevast eelarvest),
–Põhimeede 2 – innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö: 26%,
–Põhimeede 3 – poliitikavaldkonna reformi toetamine: 4%,
–tegevustoetused riiklikele ametitele: 3%,
–halduskulud: 2%.
Lisaks esitatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitlevas komisjoni teatises eri haridussektorite eraldiste järgmine jaotus (nende vahendite määrad vastavad asjakohaste programmide tagatud mahtudele aastatel 2007–2013):
–kõrgharidus: 25%,
–kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, 17%,
millest täiskasvanuharidus moodustab 2%,
–kooliharidus: 7%,
–noored: 7%.
Ülejäänud 1 812 miljonit eurot eraldatakse rubriiki 4 kuuluvatest järgmistest vahenditest: arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond. Nende assigneeringute eesmärk on lõimida praegu tegutsevaid rahvusvahelisi programme (Erasmus Mundus, Tempus, Edulink ja Alfa).
Programmis on eraldi peatükk spordi jaoks (1% eelarvest) ning eraldi artikkel on pühendatud ka Jean Monnet' meetmetele (2% eelarvest).
Projektide stabiilsuse tagamiseks eraldatakse vahendeid mitmeaastaste blokkidena (vastavalt neli ja kolm aastat).
Komisjoni poolt programmile „Erasmus kõigi jaoks” ette nähtud kavandatav kogueelarve on ligikaudu 70% suurem asjakohastele programmidele aastateks 2007–2013 alamrubriikide 1a ja 3b ning rubriigi 4 raames määratud kogueelarvest (komisjoni andmetel 11 375 eurot).
Suurem osa lisavahenditest on suunatud kõrgharidusele ning kutseharidusele ja -koolitusele.
Asjakohastele programmidele (Erasmus Mundus, Tempus, Alfa ja Edulink) rubriigis 4 ette nähtud vahendeid suurendatakse praegusel programmiperioodil ettenähtuga võrreldes ligikaudu 28%.
Arvamuse koostaja soovib rõhutada, et kavandatud summa on orienteeruv ning programmile määratavate lõplike eelarveeraldiste maht selgub alles siis, kui läbirääkimised järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle on lõppenud.
Seetõttu tahaks arvamuse koostaja asendada kõik ettepanekus (nii alamrubriigis 1a kui ka rubriigis 4) esitatud ligikaudsed summad protsendimääradega, et komisjoni algses ettepanekus esitatud vahendite suhe jääks samaks sõltumata summadest, milles mitmeaastase finantsraamistiku raames kokku lepitakse.
Lisaks on arvamuse koostaja veendunud, et sektoritele eraldatavate vahendite jaotus peaks olema osa õiguslikust alusest ning selle üle peaks otsustama eelarvepädevad asutused, samuti peaks olema võimalik seda jaotust programmiperioodi hilisemas etapis komisjoni hindamiste põhjal kohandada. Eelkõige tuleks ette näha eraldiseisvad eelarveeraldised (eraldi eelarverida) noortele, mida praegune ettepanek piisavalt ei kajasta.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Lõige 1 a (uus)
| |
Seadusandliku resolutsiooni projekt | Muudatusettepanek |
| 1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020; |
Selgitus
Ettepanekus käsitletav rahastamispakett kujutab endast ainult kava ning seda ei saa kinnitada enne, kui on jõutud kokkuleppele mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse suhtes.
Muudatusettepanek 2
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Lõige 1 b (uus)
| |
Seadusandliku resolutsiooni projekt | Muudatusettepanek |
| 1 b. osutab oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonile tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks täita oma olemasolevad poliitilised prioriteedid ja Lissaboni lepingus sätestatud uued ülesanded ning reageerida ootamatutele sündmustele; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täielikult peatada, hoolimata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopa jaoks; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku ressursside 5% kasv võrreldes 2013. aastaga aitaks vaid vähesel määral kaasa ELi kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuspõhimõtte elluviimisele; |
| _______________ |
| 1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266 |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) mail 2009. aastal kutsus Euroopa Liidu Nõukogu üles looma strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), püstitades neli strateegilist eesmärki, et lahendada probleemid, mis takistavad teadmispõhise Euroopa loomist ja elukestva õppe realiseerimist kõikide jaoks. | (6) mail 2009. aastal kutsus Euroopa Liidu Nõukogu üles looma strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), püstitades neli strateegilist eesmärki, et lahendada probleemid, mis takistavad teadmispõhise Euroopa loomist ja elukestva õppe realiseerimist kõikide jaoks. Need eesmärgid saavutatakse vaid siis, kui selleks eraldatakse piisavad rahalised vahendid. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikkune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas. | (24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete parem kooskõlastatus ja vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning eelarveline koostoime kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab konkreetsete suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta, mis on realistlikud ja peegeldavad meetme loogikat ning on asjakohased, arvestades eesmärkide ja meetmete hierarhiat. | (25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab konkreetsete suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta, mis on realistlikud ja peegeldavad meetme loogikat ning on asjakohased, arvestades eesmärkide ja meetmete hierarhiat. Nende näitajate abil, mis peaksid andma programmi eesmärkide täitmise hindamisele minimaalse võrdlusaluse, peab komisjon programmi rakendamist iga-aastaselt kontrollima, et hinnata selle tulemusi ja mõju. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (32 a) Euroopa Komisjon, kes võtab arvesse eelarvepädevate institutsioonide volitusi iga-aastase eelarvemenetluse raames, peaks esitama kõnealuse programmi kehtimisaega hõlmava eelarveprojekti, mis põhineks käesoleva määruse artikli 13 kohaselt programmi iga meetme jaoks eraldatud eelarveridadel. See tagab selgema ja läbipaistvama iga-aastase vahendite eraldamise programmi eri komponentidele. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (32 b) Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on oluline parandada programmi rakendamist ja tõhustada vahendite kasutamist. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (32 c) Tuleb tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 17 299 000 000 eurot. | 1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 17 299 000 000 eurot, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks suuniseks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ..../.... institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti ....tähenduses. |
Programmi meetmete rahastamiseks eraldatakse järgmised summad: | Programmi meetmete rahastamiseks eraldatakse järgmised summad: |
a) 16 741 738 000 eurot haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnale, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1; | a) 97% haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnale, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1, ning sellest 7% noortele; Haridussektorite jaoks tuleb ette näha järgmised miinimumeraldised: – kõrgharidusele: XX% kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus: XX %, millest täiskasvanuharidus XX% – kooliharidusele: XX% Komisjoni hindamisaruande alusel võib seadusandja neid soovituslikke protsendimäärasid programmiperioodi teise poole jaoks muuta. |
b) 318 435 000 eurot Jean Monnet’ meetmetele, nagu on osutatud artiklis 10; | b) 2% Jean Monnet’ meetmetele, nagu on osutatud artiklis 10; |
c) 238 827 000 eurot spordiga seotud meetmetele, nagu on osutatud III peatükis. | c) 1% spordiga seotud meetmetele, nagu on osutatud III peatükis. |
Selgitus
Arvude asemel protsentide kasutamine võimaldab säilitada eraldiste omavahelise suhte lõplikus rahastamispaketis sõltumata sellest, millistes summades lõpuks kokku lepitakse. Veelgi enam, haridussektoritele ette nähtud eraldiste määr peab olema osa õiguslikust alusest, kuna selle üle, kellele assigneeringud määratakse, otsustavad eelarvepädevad asutused, kuid iga valdkonna jaoks eraldatavate summade üle otsustavad vastutavad komisjonid.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot29 mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes. | 2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel soovituslik summa, mis vastab 2%-le osalevate rahastamisvahendite (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes. |
Selgitus
Arvude asemel protsentide kasutamine võimaldab säilitada eraldiste omavahelise suhte lõplikus rahastamispaketis sõltumata sellest, millistes summades lõpuks kokku lepitakse.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Kokku lepitud soovituslikud protsendimäärad ei piira eelarvepädevate institutsioonide volitusi iga-aastase eelarvemenetluse raames. |
Selgitus
Kuna kolme tegevussuuna (inimeste õppimisega seotud liikuvus, innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö ning poliitikavaldkonna reformi toetamine) konkreetset arengut ei saa 2020. aastani ette prognoosida, tuleks vahendite eraldamine tegevussuundadele 2017. aastal läbi vaadata.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 4 a. Programmi rahalised eraldised hõlmavad ka tegevustoetusi noorsootöö valdkonnas tegutsevatele kodanikuühiskonnaorganisatsioonidele, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse Euroopa noorteorganisatsioonidele. |
Selgitus
Euroopa noorteorganisatsioonid on osutunud kõikide noorsoovaldkonna meetmete edendamisel ja rakendamisel ning kogu liidu noorteni jõudmisel kasulikuks vahendiks. Tihti on selliste organisatsioonide ainsaks rahastamisvahendiks ELi eelarvest eraldatud tegevustoetused, mis on nende jaoks eluliselt olulised.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega. | 6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) peamiste haridussektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse süsteemse mõju. | (b) peamiste haridussektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse süsteemse mõju ja aitab vältida meetmete kattuvust. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Lisaks pidevale järelevalvele koostab komisjon hiljemalt 2017. aasta lõpuks hindamisaruande, et hinnata eesmärkide saavutamise tõhusust, programmi mõjusust ja selle Euroopa lisaväärtust, võttes arvesse otsust programmi uuendamise, muutmise või katkestamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse lihtsustamise ulatust, selle sisest ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja ka meetmete panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidesse. Ühtlasi võetakse arvesse hindamise tulemusi eelnevate programmide (elukestev õpe, „Aktiivsed noored”, Erasmus Mundus ja teised rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid) pikaajalise mõju kohta. | 2. Lisaks pidevale järelevalvele koostab komisjon hiljemalt 2017. aasta 30. juuniks hindamisaruande, et hinnata eesmärkide saavutamise tõhusust, programmi mõjusust ja selle Euroopa lisaväärtust, võttes arvesse otsust programmi uuendamise, muutmise või katkestamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse lihtsustamise ulatust, selle sisest ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja ka meetmete panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidesse. Ühtlasi võetakse arvesse hindamise tulemusi eelnevate programmide (elukestev õpe, „Aktiivsed noored”, Erasmus Mundus ja teised rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid) pikaajalise mõju kohta. |
Selgitus
Kava kohaselt tuleb komisjoni hindamisaruanne programmi kohta esitada „hiljemalt 2017. aasta lõpuks”. Arvestades, et programmi võimalikuks muutmiseks selle aruande alusel kulub aega, tuleks teha ettepanek seada tähtajaks 2017. aasta keskpaik.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
5. Riigi ametiasutus jälgib ja kontrollib programmi haldamist riiklikul tasandil. Riigi ametiasutus teavitab komisjoni ja konsulteerib sellega õigel ajal enne otsuse langetamist, mis võib mõjutada programmi haldamist eelkõige riikliku asutuse poolt. | 5. Riigi ametiasutus ja komisjon teevad riikliku ameti üle järelevalve ning kontrolli teostamisel koostööd ning teavitavad üksteist oma selles vallas võetud meetmetest. |
Selgitus
Euroopa Komisjoni, riikliku ameti ja riigi ametiasutuse koostööalane tasakaal on paigast ära (ametiasutuste roll piirdub ameti riikliku kaasrahastamisega ning programmi riiklikul tasandil rakendamisel ilmnevate ebakõlade lahendamisega). Komisjon ja riigi ametiasutus peaksid olema võrdselt olulised ning tegema järelevalve ja kontrolli vallas koostööd. Seepärast tuleks arvesse võtta sätteid, mis on esitatud otsuses, millega loodi elukestva õppe programm.
MENETLUS
Pealkiri | Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS” | |||
Viited | COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | CULT 13.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | BUDG 13.12.2011 | |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Sidonia Elżbieta Jędrzejewska 6.2.2012 | |||
Vastuvõtmise kuupäev | 19.9.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 26 2 3 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Marta Andreasen, Richard Ashworth, Francesca Balzani, Zuzana Brzobohatá, Andrea Cozzolino, James Elles, Göran Färm, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Ivars Godmanis, Lucas Hartong, Jutta Haug, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Barbara Matera, Claudio Morganti, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Alda Sousa, Derek Vaughan, Angelika Werthmann | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | François Alfonsi, Alexander Alvaro, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Paul Rübig, Peter Šťastný | |||
17.10.2012
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
kultuuri- ja hariduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”
( COM(2011)0788 – C7‑0436/2011 – 2011/0371(COD) )
Arvamuse koostaja: Vilija Blinkevičiūtė
LÜHISELGITUS
Komisjon kiitis 23. novembril 2011. aastal heaks ettepaneku võtta vastu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks”.
Haridus ja koolitus on Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia ning liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuuniste kesksed osad. Euroopa 2020. aasta strateegia viis juhtalgatust sõltuvad hariduse ja koolituse moderniseerimisest: „Noored liikumises”, programm „Uute töökohtade jaoks uued oskused”, samuti digitaalne tegevuskava, juhtalgatus „Innovaatiline liit” ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise tegevusprogramm.
Komisjoni ettepanek
Komisjoni ettepanek näeb ELi järgmiseks finantsplaneerimise perioodiks 2014–2020 ette ühtse integreeritud programmi „Erasmus kõigi jaoks”, mis asendab eelmisel mitmeaastasel finantsplaneerimise perioodil 2007–2013 eksisteerinud seitset erinevat programmi. See tähendab, et uus programm asendab elukestva õppe programmi, programmi „Aktiivsed noored” ning erinevaid liidu kõrgharidusprogramme, olgu need siis rahvusvahelised (Erasmus Mundus), piirkondlikud (Tempus, Alfa, Edulink) või kahepoolsed (USA ja Kanadaga).
Programmi jaoks ette nähtud üldine rahastamispakett moodustab kokku 19,1 miljardit eurot, millest 1,812 miljardit eurot eraldatakse mitmest erinevast ELi väliskoostöö vahendist ning on mõeldud praeguste rahvusvaheliste programmide integreerimiseks (Erasmus Mundus, Tempus, Edulink ja Alfa). Komisjoni poolt programmile „Erasmus kõigi jaoks” ette nähtud kavandatav kogueelarve on ligikaudu 70% suurem vastavatele programmidele aastateks 2007–2013 eraldatud kogueelarvest.
Komisjon teeb ettepaneku struktureerida uus koondprogramm igas asjakohases haridusvaldkonnas kolme põhimeetme ümber:
– isikute õppimisega seotud liikuvus, sh üliõpilaste, noorte, õpetajate ja personali jaoks (kavandatav eelarveosa – 65%),
– innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö (kavandatav eelarveosa – 26%),
– toetus poliitikavaldkonna reformile (kavandatav eelarveosa – 4%).
Lisaks esitatakse määruse ettepaneku juurde kuuluvas komisjoni teatises eri haridussektorite eraldiste järgmine jaotus (nende vahendite määrad vastavad asjakohaste programmide tagatud mahtudele aastatel 2007–2013):
–kõrgharidus: 25%,
–kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanharidus, 17 %, millest täiskasvanuharidus 2%,
–kooliharidus: 7%,
– noored: 7%.
Programmis on eraldi peatükk spordi jaoks (1% eelarvest) ning eraldi artikkel on pühendatud ka Jean Monnet' meetmetele (2% eelarvest).
Arvamuse koostaja seisukoht
Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus ja soovitab teha määruse eelnõusse järgmised muudatused:
1) tugevdada programmi elukestva õppe aspekti, mis muudaks programmi kaasavamaks kõigi hariduse ja koolituse sektorite jaoks;
2) tugevdada seoseid hariduse ja tööhõive, hariduse ja vaesuse vähendamise vahel;
3) muuta määruse struktuuri, eelkõige eraldades noorsootöö haridusest ja koolitusest ning määratledes selgemalt erinevatele hariduse ja koolituse sektoritele vastavaid allprogramme, kirjeldades ühtlasi täpsemalt eri allprogrammide erieesmärke;
4) tugevdada eelkõige kutsehariduse ja -koolituse sektoreid ja täiskasvanuõpet, millele ei ole praeguses ettepanekus piisavalt tähelepanu pööratud, hoolimata oma laialdaselt tunnustatud tähtsusest muu hulgas elukestva õppe kultuuri edendamisel, tööpuudusega (eriti noorte tööpuudusega) ja vaesusega võitlemisel, kodanikuaktiivsuse soodustamisel ja aktiivsena vananemise propageerimisel;
5) parandada programmile juurdepääsetavust, edendades eelkõige programmis suuremat osalemist inimeste jaoks, kellel on erivajadused, vähem võimalusi või probleeme hariduslike, sotsiaalsete, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu;
6) suurendada rahvusvahelist osalust (kolmandate riikidega) mitte ainult kõrghariduses, vaid ka kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas;
7) tuua määruses selgelt välja eelarve jaotus eri haridus- ja koolitussektorite vahel ning samuti teha ettepanek suurendada kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse sektorite osakaalu;
8) anda liikmesriikidele võimalus otsustada vastavalt oma õigusaktidele ja tavadele, kas nad soovivad programmi rakendamiseks riiklikul tasandil kasutada ühte või mitut riigi ametiasutust ja riiklikku ametit;
9) hõlmata määruses kõik kuus akadeemilist asutust, mida toetati eelmise Jean Monnet’ programmiga, mitte piirata nende arvu kahega, nagu komisjon oma ettepanekus ette näeb.
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:+
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(5) Euroopa aruka, jätkusuutiku ja kaasava majanduskasvu strateegias (Euroopa 2020) määratakse kindlaks liidu kasvustrateegia saabuvaks aastakümneks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, milleks püstitati viis kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, eelkõige haridusvaldkonnas, et vähendada kooli poolelijätmise määra allapoole 10 % ja jõuda selleni, et 30–34-aastastest omandaks kõrghariduse vähemalt 40 %. See hõlmab ka juhtalgatusi, eelkõige programme „Noored liikumises” ja „Uute töökohtade jaoks uued oskused”. | (5) Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias (Euroopa 2020) määratakse kindlaks liidu kasvustrateegia saabuvaks aastakümneks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, milleks püstitati viis kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks ja millest kolme toetatakse otseselt või kaudselt käesoleva määrusega loodud programmi abil. Asjakohaseid meetmeid võetakse eelkõige haridusvaldkonnas, et vähendada kooli poolelijätmise määra allapoole 10 % ja jõuda selleni, et 30–34-aastastest omandaks kõrghariduse vähemalt 40 %, kuid samuti toetatakse nendega tööpuuduse ja vaesuse vähendamisega seotud eesmärkide saavutamist. See hõlmab ka juhtalgatusi, eelkõige programme „Noored liikumises”, „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ja „Innovaatiline liit”. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (7 a) Kõigis programmiga hõlmatud haridussektorites tuleks kaasa aidata Euroopa identiteeditunde ja Euroopa väärtuste edendamisele vastavalt Euroopa liidu lepingu artiklile 2.
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kõrghariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada Liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist ja panustada kolmandate riikide kõrghariduse järjepidevasse arengusse. | (8) Programmil peaks olema lai rahvusvaheline ulatus eelkõige kutsehariduse ja -koolituse, kõrghariduse, täiskasvanuhariduse ja noorte mitteformaalne õppe valdkonnas ning muudes sektorites, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa hariduse ja koolituse kvaliteeti kooskõlas ET2020 üldeesmärkidega või suurendada liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist, kultuuridevahelist dialoogi ja panustada kolmandate riikide hariduse ja koolituse järjepidevasse arengusse. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(10) Et toetada liikuvust, võrdseid võimalusi ja tipptaseme saavutamist, peaks liit looma Euroopa laenutagamisrahastu, et võimaldada üliõpilastel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, läbida magistriõpe mõnes muus osalevas riigis. Kõnealune rahastu oleks avatud finantsasutustele, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele soodsatel tingimustel laenu magistriõpinguteks mõnes muus osalevas riigis. | (10) Et toetada liikuvust, võrdseid võimalusi ja tipptaseme saavutamist, peaks liit looma Euroopa laenutagamisrahastu, et võimaldada üliõpilastel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, läbida magistriõpe mõnes muus osalevas riigis. Kõnealusele rahastule peaks olema juurdepääs läbi finantsasutuste, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele soodsatel tingimustel laenu magistriõpinguteks mõnes muus osalevas riigis. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(14) Uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020) määratleti kaugeleulatuv ja globaalne visioon Euroopa kutsehariduse ja koolitusega seotud poliitika kohta ja taotleti liidu haridusprogrammide toetust kokkulepitud prioriteetidele, sealhulgas rahvusvahelisele liikuvusele ja liikmesriikide elluviidavatele reformidele. | (14) Kutsehariduse ja -koolituse otsustav roll, aitamaks kaasa saavutada mitmeid strateegias „Euroopa 2020” püstitatud eesmärke, on leidnud laialdast tunnustamist ning see on kindlaks määratud ka uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020), arvestades eelkõige selle potentsiaali võitluses Euroopa kõrge tööpuudusega, eriti noorte tööpuuduse ja pikaajalise tööpuudusega, elukestva õppe kultuuri edendamisel, sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel ja kodanikuaktiivsuse soodustamisel. Vaja on käsitleda tungivat vajadust tugevdada kutsehariduse ja -koolituse vallas õpilaste riikidevahelist liikuvust, mis hõlmaks praktikante, õpetajaid ja koolitajad, ning edendada kõigil tasanditel koostööd asjaomaste sidusrühmade vaheliste partnerluste abil ning aidata liikmesriike kutseharidus- ja koolitussüsteemide uuendamisel. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(16) Nõukogu […] resolutsioonis sisalduva uuendatud täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava eesmärk on võimaldada kõikidel täiskasvanutel täiendada ja tõhustada oma oskusi ja pädevusi kogu eluea jooksul, pöörates erilist tähelepanu paljude väheste oskustega eurooplastele, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk. | (16) Nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsioonis1 sisalduvas uuendatud täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskavas rõhutatakse vajadust suurendada osalust täiskasvanuhariduses, võttes arvesse Euroopa rahvastiku vananemist, mis muudab täiskasvanute jaoks möödapääsmatuks oma isiklike ja kutsealaste oskuste ja pädevuste korrapärase uuendamise pärast esialgse hariduse ja koolituse omandamist, ning tunnustades ka täiskasvanuhariduse rolli kodanikuaktiivsuse edendamisel. Võttes arvesse strateegias „Euroopa 2020” toodud tööpuuduse ja vaesuse vähendamise eesmärke, pööratakse täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskavas erilist tähelepanu vajadusele suurendada väheste oskustega ja madala kvalifikatsiooniga eurooplaste osalust täiskasvanuhariduses. |
| ______________ |
| 1 ELT C 372, 20.12.2011, lk 1. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (16 a) Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastast 2012 saadud kogemused, Euroopa komisjoni demograafilised aruanded ja eakate inimeste valmisolek teha vabatahtlikku tööd näitavad elukestva õppe, põlvkondadevahelise dialoogi, liikuvuse ja ühiskonnaelus osalemise tähtsust kaua pärast tööelust eemaldumist. Eakad inimesed täidavad olulist rolli vabatahtlikus tegevuses ja ühiskonnapoliitilise hariduse andmisel Euroopas. Seda peab programm vastava rõhuasetusega asjakohastele meetmetele üld- ja kutsehariduse valdkonnas arvesse võtma. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel liidus ja osalevates kolmandates riikides. | (17) Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, Euroopa kodanikuühiskonna elukestva õppe platvormi, akadeemilise tunnustamise riiklike keskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, samuti eTwinningu riiklike toetusteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikides asuvate riiklike teabeametite tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmise teel oma tegevuse eri valdkondade kohta ja programmi tulemuste levitamise teel liidus ja osalevates kolmandates riikides. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(18) Tugevdada tuleb koostööd programmi ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas, eriti Euroopa Nõukoguga. | (18) Tugevdada tuleb koostööd programmi ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas, eriti Euroopa Nõukogu, UNESCO ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(19) Programm peaks kaasa aitama Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas, selle raames tuleks eelkõige toetada asutusi, millel on euroopalik juhtimisstruktuur, mis käsitlevad mõnda liidu jaoks olulist valdkonda, on mittetulundusühingud ja mille antud akadeemilisi kraade tunnustatakse. | (19) Programm peaks kaasa aitama Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas; selle raames tuleks toetada asutusi, mis käsitlevad mõnda liidu jaoks olulist valdkonda, on mittetulundusühingud ja mille antud akadeemilisi kraade tunnustatakse. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus ja liidu meetmete laiendatud vastuvõtmine aitab soodustada mobiilsust kogu Euroopas elukestva õppe eesmärkidel, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustades kutse-eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust. Noortele üliõpilastele (sealhulgas kutseõppe ja -koolituse õpilastele) juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduses; see võib ka aidata muuta rahvusvahelise profiiliga töökohti atraktiivsemaks. | (21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus ja liidu meetmete laiendatud vastuvõtmine aitab soodustada mobiilsust kogu Euroopas elukestva õppe eesmärkidel, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustades kutse-eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust. Üliõpilastele (sealhulgas kutseõppe ja -koolituse õpilastele) ja täiskasvanud õppijatele juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele elukestva õppe meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduses; see võib ka aidata muuta rahvusvahelise profiiliga töökohti atraktiivsemaks. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab konkreetsete suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta, mis on realistlikud ja peegeldavad meetme loogikat ning on asjakohased, arvestades eesmärkide ja meetmete hierarhiat. | (25) Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab iga konkreetse eesmärgi kohta mõõdetavate ja asjakohaste suutlikkusnäitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta, mis on realistlikud ja peegeldavad meetme loogikat ning on asjakohased, arvestades eesmärkide ja meetmete hierarhiat. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(30) Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seadsid oma ühisteatises uue vastuse kohta muutuvale naabrusele muu hulgas eesmärgi kaasata naaberriike senisest rohkem liidu liikuvuse ja suutlikkuse tõstmise meetmetesse kõrghariduses ning tulevaste haridusprogrammide käivitamise naaberriikides. | (30) Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seadsid oma ühisteatises uue vastuse kohta muutuvale naabrusele muu hulgas eesmärgi kaasata naaberriike senisest rohkem liidu liikuvuse ja suutlikkuse tõstmise meetmetesse koolihariduses ja kõrghariduses ning tulevaste haridusprogrammide käivitamisse naaberriikides. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus ja noored. | 3. Programmiga hõlmatakse järgmisi valdkondi: |
| (a) kõikide tasandite formaalne, informaalne ja mitteformaalne haridus ja koolitus elukestva õppe valguses, kooliharidusest kutsehariduse ja -koolituse, kõrghariduse ning täiskasvanuhariduseni; |
| (b) noored, eriti mitteformaalne ja informaalne õpe ning tegevused, mille eesmärk on noorte ühiskonnas osaluse suurendamine; |
| (c) sport, eelkõige rohujuure tasandil. |
| Kõik need tegevusalad on eeskätt suunatud inimestele, kes on alaesindatud nii hariduses ja tööturul kui ka nendel tegevusaladel. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Sellel on rahvusvaheline mõõde, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21, ja sellega toetatakse ka spordivaldkonna meetmeid. | 4. Programmil on rahvusvaheline mõõde, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21, ja selle eesmärgiks on ELi ja kolmandate riikide vahelise koostöö kaudu toetada liidu välistegevust, sh liidu arengueesmärke. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. elukestev õpe – igasugune üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpitegevus kogu eluaja jooksul, mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused isiklikus, kodaniku, ühiskondliku ja/või töösuhetega seotud väljavaadetes. See hõlmab nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamist; | 1. „elukestev õpe” – igasugune üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpitegevus kogu eluaja jooksul, mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused või osalus ühiskonnas, pidades silmas isiklikku, kodaniku, kultuurilist, ühiskondlikku ja/või tööhõivealast väljavaadet. See hõlmab nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamist; |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. mitteformaalne keskkond – õppeolukord, mida sageli kavandatakse ja organiseeritakse, kuid mis ei ole formaalse haridus- ja koolitussüsteemi osa; | 2. mitteformaalne haridus – organiseeritud või vabatahtlik protsess, mis annab inimestele võimaluse arendada oma väärtusi, oskusi ja pädevusi väljaspool formaalse hariduse raamistikku; |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. õppimisega seotud liikuvus – füüsiline elamaasumine muusse kui elukohariiki eesmärgiga õppida, omandada töökogemust, teha teaduslikku uurimistööd, osaleda koolitusel või saada muud õpet, sealhulgas praktika ja mitteformaalne õpe, või õpetada või osaleda piiriüleses erialase arendamisega seotud tegevuses. See võib hõlmata ettevalmistavat koolitust sihtriigi keeles. Õppimisega seotud liikuvus hõlmab ka noortevahetust ja piiriülest erialase arendamisega seotud tegevust, kaasates noorsootöötajaid; | 3. õppimisega seotud liikuvus – füüsiline elamaasumine muusse kui elukohariiki eesmärgiga õppida, omandada töökogemust, teha teaduslikku uurimistööd, osaleda koolitusel või saada muud õpet, sealhulgas praktika, stažeerimine, vabatahtlik tegevus, k.a eakate vabatahtlik tegevus, ja mitteformaalne õpe, või õpetada või osaleda piiriüleses erialase arendamisega seotud tegevuses. See võib hõlmata ettevalmistavat koolitust sihtriigi keeles ja jätkutegevusi. Õppimisega seotud liikuvus hõlmab ka noortetegevust, nagu noortevahetus, vabatahtlik tegevus, mitteformaalne ja informaalne õpe, ning erialase koolitusega seotud tegevust, kuhu on kaasatud noorsootöötajad ja nõustajad; |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö – piiriülesed koostööprojektid, millesse on kaasatud organisatsioonid, mis on aktiivsed haridus-, koolitus- ja/või noorsoovaldkonnas ja mis võivad hõlmata teisi organisatsioone. | 4. innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö – piiriülesed ja rahvusvahelised koostööprojektid, millesse on kaasatud asutused, sotsiaalpartnerid, organisatsioonid ja ettevõtted, mis on aktiivsed haridus- ja koolitus- ja/või noorsoovaldkonnas. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordineerimismeetodi abil; | 5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist, samuti Euroopa noortepoliitika arendamist sidusrühmade suutlikkuse suurendamise ja liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordineerimismeetodi abil; |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
6. virtuaalne liikuvus – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toetatud meetmed, mida korraldatakse institutsioonilisel tasandil ja millega omandatakse või soodustatakse rahvusvahelisi koostöökogemusi õpetamis- ja/või õppimisvaldkonnas; | 6. virtuaalne liikuvus – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toetatud meetmed, mida korraldatakse institutsioonilisel tasandil ja millega omandatakse või soodustatakse rahvusvahelisi koostöökogemusi õpetamis- ja/või õppimisvaldkonnas vanusest sõltumata; |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
7. personal – isikud, kes on kaasatud kas kutsealaselt või vabatahtlikult haridusse, koolitusse või noorte mitteametlikku õppesse. See võib hõlmata õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid; | 7. personal – isikud, kes on kaasatud haridusse, koolitusse või noorte formaalsesse ja mitteformaalsesse õppesse. See võib hõlmata õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid; |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
8. noorsootöötaja – mitteametlikus õppes osalev spetsialist või vabatahtlik; | 8. noorsootöö – erinevat laadi sotsiaalne, kultuuriline, hariduslik või poliitiline tegevus, mis on organiseeritud noorte poolt, koos noortega ja noorte jaoks. See toimub klassivälise tegevuse vormis ja põhineb informaalsel ja mitteformaalsel õppel ja vabatahtlikul osalemisel; |
| 8 a. noorsootöötaja – noortele mõeldud mitteformaalses või informaalses õppes osalev isik; |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 9 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 9 a. eakad – isikud alates 55. eluaastast; |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 12
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
12. akadeemiline asutus – õpetamisele ja uurimistööle pühendunud haridusasutus; | 12. akadeemiline asutus – õpetamisele ja/või uurimistööle pühendunud haridusasutus; |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
13. kutsekoolitus – mis tahes kutsekoolituse algõpe, sealhulgas tehniline ja tööalane koolitus ning väljaõpe, mis aitab saada kutsekvalifikatsiooni, mida tunnustavad pädevad asutused selles liikmesriigis, kus kvalifikatsioon saadi, samuti kutsekoolituse jätkuõpe või töötamise jooksul isiku poolt saadav koolitus; | 13. kutsekoolitus – mis tahes kutsekoolitus, sealhulgas tehniline ja tööalane koolitus ning väljaõpe, mis aitab saada kvalifikatsiooni, mida tunnustavad pädevad asutused selles liikmesriigis, samuti kutsekoolituse jätkuõpe, mille isik on omandanud töö käigus; |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 14 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 14 a. vabatahtlik tegevus – tegevus, mida isik teeb oma vabast tahtest ja mis hõlmab oma aja ja energia panustamist tegevustesse, millest on kasu teistele üksikisikutele või ühiskonnale tervikuna. Selline tegevus on mittetulundusliku iseloomuga ning selle motivatsiooniks ei ole rahalise või materiaalse kasu saamine; |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos ja mida iseloomustab mitteametlik õppesüsteem; | 17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos vabatahtlikkuse alusel ja mida iseloomustab mitteformaalne õppesüsteem; |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 26
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
26. ELi läbipaistvuse töövahendid – töövahendid, mille abil pooled saavad paremini mõista, hinnata ning vajaduse korral tunnustada õppetulemusi ja kvalifikatsiooni kogu liidus; | 26. „liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendid” – töövahendid, mille abil pooled saavad paremini mõista, hinnata ning vajadusel tunnustada õppetulemusi ja kvalifikatsioone kogu liidus; |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 28 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 28 a. rohujuure tasandi sport – organiseeritud sport, mida harrastussportlased harrastavad kohalikul tasandil, ja kõigile mõeldud sport. |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) meetmete ja tegevuste piiriülene laad, eelkõige piiriülene liikuvus ja koostöö eesmärgiga saavutada pikaajaline mõju; | (a) meetmete ja tegevuste piiriülene laad, eelkõige piiriülene liikuvus ja koostöö eesmärgiga saavutada kestev, individuaalne, organisatsiooniline ja süsteemne mõju; |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) nende vastastikkune täiendavus ja koostoime teiste riiklike, rahvusvaheliste ja liidu programmide ja poliitikaga võimaldab mastaabisäästu ja kriitilise massi olemasolu; | (b) nende vastastikune täiendavus ja koostoime teiste piirkondlike, riiklike, rahvusvaheliste ja liidu programmide ja poliitikaga; |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) nende panus liidu kvalifikatsiooni tunnustamise vahendite tõhusasse kasutamisse ja läbipaistvusse. | (c) nende panus liidu kvalifikatsiooni tunnustamise vahendite tõhusasse kasutamisse ja läbipaistvusse ning Euroopa Liidu põhiväärtustesse, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 ja põhiõiguste harta alusel. |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia ning haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistiku (ET2020) eesmärkide ja nendes dokumentides kehtestatud võrdlusnäitajate saavutamisele, Euroopa noorte koostööprogrammi (2010–2018) uuendatud eesmärkide saavutamisele, kolmandate riikide jätkusuutlikule arengule kõrghariduse valdkonnas ja Euroopa spordimõõtme arendamisele. | 1. Programmi eesmärk on aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele: |
| (a) Euroopa väärtuste edendamine kooskõlas ELi lepingu artiklitega 2 ja 9; Euroopa teadlikkuse arendamine ja osalus Euroopa demokraatlikus elus; ühiskondlik aktiivsus ja solidaarsus, sh põlvkondadevaheline solidaarsus; |
| (b) strateegia „Euroopa 2020” ja selle põhieesmärgid, eeskätt hariduse, tööhõive ja vaesuse vähendamise valdkondades; |
| (c) haridus- ja koolitusstrateegia 2020. aasta raamistik (ET2020), sh vastavad võrdlusnäitajad; |
| (d) Euroopa noorte koostööprogrammi (2010–2018) uuendatud eesmärgid; |
| (e) uuendatud Kopenhaageni protsess (2011–2020); |
| (f) täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava; |
| (g) kolmandate riikide jätkusuutlik areng kõrghariduse valdkonnas; |
| (h) Euroopa spordimõõtme arendamine vastavalt liidu spordialasele töökavale. |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Eelkõige on eesmärk aidata kaasa järgmiste Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele: | välja jäetud |
(a) kooli poolejätjate määra vähendamine; |
|
(b) kolmanda haridustaseme lõpetanud 30–34-aastaste õppurite arvu suurendamine. |
|
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 4 a |
| Programmi meetmed |
| 1. Hariduse ja koolituse ning noorsoo- ja spordivaldkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmiste kolme liiki meetmete kaudu: |
| – isikute õppimisega seotud liikuvus, |
| – innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö, |
| – toetus poliitikavaldkonna reformile. |
| 2. Konkreetseid Jean Monnet’ meetmeid on kirjeldatud artiklis 10. |
Selgitus
Arvamuse koostaja teeb ettepaneku viia endine artikkel 6 üle määruse üldsätete hulka, kuna selles määratakse kindlaks kõigi määrusega ette nähtud meetmete struktuur.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
II peatükk – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Haridus, koolitus ja noored | Haridus ja koolitus |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 4 b |
| Allprogrammid |
| Valdkondlikud allprogrammid on järgmised: |
| (a) „Koolid” on seotud kooliharidusega; |
| (b) „Kõrgharidus” on seotud igat liiki kõrgharidusega; |
| (c) „Kutseharidus ja -koolitus” on seotud kutsehariduse ja -koolitusega; |
| (d) „Täiskasvanuharidus” on seotud täiskasvanuõppega. |
Selgitus
Arvamuse koostaja teeb ettepaneku igale haridussektorile pühendatud allprogrammide loetelu selgelt välja tuua, olenemata sellest, milliseid pealkirju allprogrammidele käesoleva arvamuse vastuvõtmisel ka ei valitaks.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Erieesmärgid | Allprogrammide erieesmärgid |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Lisaks üldeesmärkidele täidab programm haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas järgmisi erieesmärke: | 1. Kooskõlas programmi üldeesmärgiga täidavad käesolevas peatükis esitatud allprogrammid järgmisi erieesmärke: |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) arendada noorte võtmepädevusi ja oskusi, et saavutada parem vastavus tööturu ja ühiskonna vajadustele, ning soodustada noorte osalemist Euroopa demokraatias, muu hulgas pakkudes noortele, õppijatele, personalile ja noorsootöötajatele suuremaid võimalusi õppimisega seotud liikuvuseks ning parandades haridus-/noorte- ning tööturu vahelist koostööd; | (a) arendada noorte võtmepädevusi, oskusi ja teadmisi, et saavutada parem vastavus tööturu vajadustele, osalus ühiskonnas ja Euroopa demokraatias ning edendada sotsiaalset kaasatust, muu hulgas pakkudes igas vanuses õppijatele, õpetajatele, koolitajatele, vabatahtlikele, koolijuhtidele ja personalile suuremaid võimalusi õppimisega seotud liikuvuseks ning parandades haridus-/noorte- ning tööturu vahelist koostööd; |
– seotud näitajad: |
|
– osalejate osakaal, kes on parandanud võtmepädevusi ja/või oskusi, mis on vajalikud nende tööalase konkurentsivõime jaoks; |
|
– noorte osalejate osakaal, kes kinnitavad, et on paremini ette valmistatud osalemiseks ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses |
|
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a a) parandada ebasoodsas olukorras olevate ja/või alaesindatud elanikerühmade juurdepääsu ELi liikuvusprogrammidele, haridusele ja koolitusele ning noorte meetmetele; |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a b) edendada ettevõtlusoskusi, juhendades uusi ettevõtjaid ja toetades VKEde personali tõhusat oskuste arendamist; |
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) soodustada kvaliteedi tõstmist, tipptasemel innovatsiooni ja rahvusvahelistumist nii haridusasutustes kui ka noortetasandil, tõhustades muu hulgas rahvusvahelist koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajate ning noorteorganisatsioonide ja teiste poolte vahel; | välja jäetud |
– seotud näitaja: nende programmis osalenud organisatsioonide osakaal, kes on välja töötanud / vastu võtnud uuenduslikke meetodeid |
|
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteametlik õpe, moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega; | (c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada poliitika reformimist riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe moderniseerimist, toetada üleeuroopalist koostööd ja täiendada poliitika reformimist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega; |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
|
|
– seotud näitaja: avatud koordineerimismeetodi tulemusi oma riikliku poliitika kujundamisel kasutanud liikmesriikide arv; | välja jäetud |
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d) tõhustada haridus-, koolitus- ja noorte rahvusvahelist tegevust, eelkõige kõrghariduse valdkonnas, suurendades liidu kõrgkoolide atraktiivsust ja toetades liidu välistegevust, sh arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide koostöö abil ning tõstes sihtotstarbelist suutlikkust kolmandates riikides; | (d) tõhustada hariduse ja koolituse rahvusvahelist mõõdet, suurendades liidu haridus- ja koolitusasutuste atraktiivsust ja toetades liidu välistegevust, sh arengueesmärke, liikuvuse edendamise ning ELi ja kolmandate riikide kutsekoolitus- ja kõrgharidusasutuste koostöö abil ning tõstes sihtotstarbelist suutlikkust kolmandates riikides; samuti toetada pädevuste, kvalifikatsioonide ja oskuste läbipaistvust partnerriikides kvalifikatsioonide ja haridussüsteemide reformimise teel; |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
|
|
– seotud näitaja: liikuvus- ja koostöötegevuses osalevate kolmandate riikide kõrgkoolide arv; | välja jäetud |
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt e – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes on parandanud oma keeleoskust; | välja jäetud |
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f – taane
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: Jean Monnet’ meetmete kaudu koolituses osalevate õppurite arv. | välja jäetud |
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (f a) soodustada võrdseid võimalusi ja kodanikuaktiivsust. |
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (f b) edendada läbi õppimise Euroopa kodakondsust ja Euroopa ideed ning pakkuda õppevõimalusi, et arutada Euroopa ühtekuuluvuse probleeme ja küsimusi. |
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Lisaks täidab allprogramm „Kutseharidus ja -koolitus” kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas järgmisi erieesmärke: |
| (a) tugevdada õppurite, sealhulgas praktikantide, õpetajate ja koolitajate õppimisega seotud liikuvust; |
| (b) tõsta kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsust ja taset, edendades kvaliteeti ja tõhusust; |
| (c) edendada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist, eelkõige seoses kutsealase jätkuõppe ja -koolitusega; |
| (d) edendada paindlikku juurdepääsu koolitusele ja väljaõppele; |
| (e) edendada kaasavat juurdepääsu, toetades uue võimaluse andmist võtmepädevuste ja oskuste omandamiseks eelkõige haridussüsteemist varakult lahkunutele, noortele, kes ei õpi, tööta ega osale koolituses, puudega inimestele, eakamatele täiskasvanutele ja rändetaustaga inimestele; |
| (f) edendada töö- ja eraelu ning õppimise tasakaalustatust, eriti seoses kutsealase jätkuõppe ja -koolitusega. |
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 b. Allprogramm „Täiskasvanuharidus” täidab täiskasvanuõppe valdkonnas järgmisi erieesmärke: |
| (a) tugevdada täiskasvanud õppijate, sealhulgas eakate Euroopa osalust, eelkõige liikmesriikidevaheliste liikuvusprojektide abil; |
| (b) edendada pidevat teadmiste omandamist ja õppes osalemist täiskasvanute, eelkõige väheste oskustega ja madala kvalifikatsiooniga inimeste seas, arendades välja elukestva õppe kultuuri; |
| (c) edendada töö- ja eraelu ning õppimise tasakaalustatust; |
| (d) edendada tõhusate elukestva nõustamise süsteemide väljaarendamist; |
| (e) edendada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist; |
| (f) edendada tervena, iseseisvana ja aktiivsena vananemist, |
| (g) otsida innovaatilisi lahendusi, mis edendavad kogu Euroopas aktiivsena vananemist, solidaarsust ning põlvkondadevahelist ja piiriülest dialoogi. |
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 c. Programmi ja selle allprogrammide hindamise eesmärgil kinnitab komisjon iga erieesmärgi kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Seejuures võtab komisjon arvesse hariduse ja koolituse valdkonnas juba kehtestatud näitajaid. |
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 6 | välja jäetud |
Programmi meetmed |
|
1. Haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmise kolme liiki meetme kaudu: |
|
(a) inimeste õppimisega seotud liikuvus, |
|
(b) innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö, |
|
(c) poliitikavaldkonna reformi toetamine. |
|
2. Konkreetseid Jean Monnet’ meetmeid on kirjeldatud artiklis 10. |
|
Selgitus
Arvamuse koostaja teeb ettepaneku viia endine artikkel 6 üle määruse üldsätete hulka, kuna selles määratakse kindlaks kõigi määrusega ette nähtud meetmete struktuur.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) kõrghariduse ja kutsekoolituse üliõpilaste ning mitteametlikku tegevusse kaasatud noorte piiriülest liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mida mainitakse artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õppena partnerasutuses, töökogemuse omandamisel välismaal või noortetegevuses osalemisena, eelkõige vabatahtliku osalemise teel. Liikuvust magistrikraadi omandamiseks toetatakse üliõpilaslaenu rahastu abil, millele viidatakse artikli 14 lõikes 3; | (a) allprogrammis „Kutseharidus ja -koolitus” – üliõpilaste, sh praktikantide, õpetajate ja koolitajate piiriülest liikuvust; |
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a a) üliõpilaste liikuvust, et lisada sotsiaalsed kriteeriumid ERASMUSe stipendiumide eraldamisse, mis võimaldaks madala sissetulekuga üliõpilastel saada kasu üliõpilaste liikuvusperioodidest, kartmata, et neil ei ole piisavalt rahalisi vahendeid; |
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a b) töötavate üliõpilaste välismaale minekut, et võimaldada neile samal ajal kombinatsiooni ERASMUSe töölesuunamise liikuvusest (osalise tööajaga tööle suunamine) ja suurendatud stipendiumiga õpingutest. See võimaldaks kombineeritud sotsiaalset, akadeemilist ja kutsealast integratsiooni vastuvõtvas riigis ning lisaks sellele oleks mõeldud üliõpilastele, kes ei näe kasu ainult õppealase liikuvuse jaoks välismaale minekust. |
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) Personali liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mis on loetletud artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õpetamise vormis või välismaal kutsealastest arengumeetmetest osavõtu vormis. | (b) allprogrammis „Täiskasvanuharidus” – täiskasvanud õppijate ja täiskasvanuõppega seotud personali piiriülest liikuvust. See liikuvus võib hõlmata õppekülastusi, töörühmasid, praktikat, vabatahtlikku tegevust, täiskasvanuõppes osalejate, sh eakate õpivahetusi ning täiskasvanuõppega seotud personali koolitust ja erialast enesetäiendamist. |
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. See meede toetab ka üliõpilaste, noorte ja personali piiriülest liikuvust kolmandatesse riikidesse ja riikidest selles osas, mis käsitleb kõrgharidust, sealhulgas liikuvust tipptasemel kraadide või projektikonkursside või kahe- või mitmekordsete kraadide alusel ning noortesektoris, samuti mitteformaalset õpet. | 2. See meede toetab ka praktikantide, üliõpilaste, täiskasvanud õppijate ja personali piiriülest liikuvust kolmandatesse riikidesse ja neist riikidest selles osas, mis puudutab kõrgharidust, kutseharidust ja -koolitust ning täiskasvanuõpet, sealhulgas liikuvust tipptasemel kraadide või projektikonkursside või kahe- või mitmekordsete kraadide alusel ning noortesektoris, samuti mitteformaalset õpet. |
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö meetmega toetatakse: | 1. Käesoleva peatükiga hõlmatud allprogrammidega toetatakse: |
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a a) IT-tugisüsteeme, sealhulgas e-Twinning, mis hõlmavad haridusvaldkonda ja võimaldavad vastastikust õppimist, virtuaalset liikuvust ning parimate tavade vahetamist ja juurdepääsu avamist naaberriikidest pärit osalejatele. |
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) piiriülene partnerlus ettevõtete ja haridusasutuste vahel järgmises vormis: | 2. Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö meetmega toetatakse piiriülest partnerlust ettevõtete ja haridusasutuste vahel järgmises vormis: |
– teadmusühendused kõrgkoolide ja loomingulisust, innovatsiooni ja ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide väljatöötamine; | – teadmusühendused kõrgkoolide ja loomingulisust, innovatsiooni ja ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide väljatöötamine; |
– sektoripõhised teadmusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendavate ettevõtete vahel, luues uusi sektoripõhiseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse viise ning rakendades liidu laialt tunnustatud vahendeid praktikas; | – sektoripõhised teadmusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendavate ettevõtete vahel, luues uusi sektoripõhiseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse viise ning rakendades liidu laialt tunnustatud vahendeid praktikas; |
| – täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev innovatsioonipartnerlus eakate organisatsioonide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, et ühiselt ja praktiliselt välja töötada kõigi põlvkondade vajadusi arvestav Euroopa kontseptsioon osana strateegiast „Euroopa 2020”. |
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide haridusasutuste ja organisatsioonide partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, eelkõige vastastikuse õppe ja ühiste haridusprojektide jaoks ning eeskätt naaberriikidega tehtava piirkondliku koostöö edendamiseks. |
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Lisaks sellele toetab meede ka ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide partnerluse kaudu toimuvat arengut, suutlikkuse tõstmist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetust ja protsesside moderniseerimist, sealhulgas noorsoovaldkonnas, muu hulgas noorte juhendamine ja ühised haridusprojektid, millega edendatakse piirkondlikku koostööd, eriti naaberriikidega. | välja jäetud |
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Poliitikavaldkonna reformi toetamine | Poliitikavaldkonna reformi ja suutlikkuse suurendamise toetamine. |
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Poliitikavaldkonna reformi toetamine hõlmab liidu tasandil algatatud tegevusi, mis on seotud järgmisega: | 1. Käesoleva peatükiga hõlmatud allprogrammidega toetatakse liidu tasandil algatatud tegevusi, mis on seotud järgmisega: |
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) liidu poliitilise programmi elluviimine haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas (avatud koordineerimismeetod), Bologna ja Kopenhaageni protsessid ning noortega toimuv dialoog; | (a) liidu poliitilise programmi elluviimine hariduse ja koolituse valdkonnas (avatud koordineerimismeetod), samuti hariduse ja koolituse valdkonnas struktureeritud dialoogi ning Bologna ja Kopenhaageni protsesside edendamine; |
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) liidu läbipaistvuse töövahendite rakendamine, eriti Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteem (ECTS), kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), toetus üleeuroopalistele võrkudele; | (b) liidu tunnustamise ja läbipaistvuse töövahendite rakendamine osalevates riikides – eriti Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteem (ECTS), kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), Euroopa Kõrghariduse Kvaliteedi Tagamise Assotsiatsioon (ENQA), noortepass (Youthpass) – ning toetus üleeuroopalistele võrgustikele; |
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa poolte vahel haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas; | (c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega ja nende vahel haridus- ja koolitusvaldkonnas; |
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c a) konkreetne ja jätkusuutlik toetus tegevustoetuste abil Euroopa kodanikuühiskonna ühendustele hariduse ja koolituse, elukestva õppe ja noorsoovaldkonnas; |
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt d
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(d) Euroopa noortefoorum, akadeemilise tunnustamise riiklikud keskused (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustikud, samuti eTwinningi riiklikud toetuskeskused, Europassi riiklikud keskused ja riiklikud teabeasutused naaberriikides ja liituvates riikides, kandidaatriikides ning programmis täies ulatuses mitteosalevates potentsiaalsetes kandidaatriikides. | (d) Euroopa noortefoorum, Euroopa kodanikuühiskonna elukestva õppe platvorm, akadeemilise tunnustamise riiklikud keskused (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustikud, samuti eTwinningi riiklikud toetuskeskused, Europassi riiklikud keskused ja riiklikud teabeasutused naaberriikides ja liituvates riikides, kandidaatriikides ning programmis täies ulatuses mitteosalevates potentsiaalsetes kandidaatriikides. |
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (ii a) Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA) Maastrichtis; |
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (ii b) Euroopa Õigusakadeemia Trieris; |
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (ii c) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Odenses; |
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (ii d) Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus (CIFE) Nice’is; |
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
II a peatükk – pealkiri (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| II a PEATÜKK |
| Noored |
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 10 a |
| Erieesmärgid |
| 1. Vastavalt üldeesmärgile täidab programm noorsoovaldkonnas järgmisi erieesmärke, iseäranis noorsootöö ja vabatahtliku tegevuse raames toimuva mitteformaalse õppe tunnustamise kaudu, kusjuures arvestatakse eelkõige nende noorte vajadusi, kel on vähem arenguvõimalusi, silmas pidades eeskätt noori, kes ei õpi, tööta ega osale koolituses: |
| (a) edendada kultuuridevahelist õppimist ja sallivust, et parandada noorte, sealhulgas väiksemate võimalustega noorte võtmepädevuste ja oskuste taset ning edendada nende osalemist Euroopa demokraatias ja tööturul, nende kodanikuaktiivsust, ettevõtlusvaimu, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust, muu hulgas pakkudes üksikisiku või kollektiivina tegutsevatele noortele, noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevatele isikutele ja noortejuhtidele suuremaid võimalusi õppimisega seotud liikuvuseks ning tugevdades noorsoovaldkonna ja tööturu vahelisi sidemeid; |
| (b) soodustada arengut, innovatsiooni, rahvusvahelistumist ja kvaliteedi tõstmist noorsootöös, tõhustades eelkõige koostööd noorsoovaldkonna organisatsioonide ja/või teiste sidusrühmade vahel; |
| (c) toetada Euroopa koostööd ja täiendavaid noorsoopoliitika reforme kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil noorsoovaldkonnas, toetada teadmistel ja tõenditel põhineva noorsoopoliitika väljatöötamist ning mitteformaalse või informaalse õppe tunnustamist, eelkõige parema poliitilise koostöö ning liidu tunnustamise ja läbipaistvuse töövahendite parema kasutamise ja heade tavade levitamise kaudu; |
| (d) tõhustada noorsoovaldkonna meetmete rahvusvahelist mõõdet vastastikuses täiendavuses liidu välistegevusega, eelkõige liidu sidusrühmade, kolmandate riikide sidusrühmade ja noorsoovaldkonna rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise liikuvuse ja koostöö edendamise kaudu ning eesmärgipärase suutlikkuse tõstmise kaudu kolmandates riikides. |
| 2. Programmi hindamise eesmärgil kinnitab komisjon iga erieesmärgi kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Seejuures võtab komisjon arvesse noortevaldkonnas juba kehtestatud näitajaid. |
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 10b |
| Programmi meetmed |
| Noorsoovaldkonnas täidetakse programmi eesmärke järgmist liiki meetme kaudu: |
| (a) inimeste õppimisega seotud liikuvus, |
| (b) innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö; |
| (c) poliitikavaldkonna reformi ja suutlikkuse suurendamise toetamine. |
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 10 c |
| Inimeste õppimisega seotud liikuvus |
| 1. Inimeste õppimisega seotud liikuvusega toetatakse: |
| (a) noorte liikuvust mitteformaalsetes ja informaalsetes õppetegevustes osalevate riikide vahel, nagu on osutatud artiklis 18. Selline liikuvus võib toimuda noortevahetuse ja vabatahtliku tegevuse vormis Euroopa vabatahtliku teenistuse raames, kaasa arvatud ettevalmistavad külastused ja aruandekoosolekud; |
| (b) noorsootöös või noorteorganisatsioonides tegevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust. See liikuvus võib hõlmata seminare, koolitust ja võrgustike loomist, suutlikkuse suurendamist eesmärgiga omandada nõutavaid võtmepädevusi; |
| (c) ebasoodsas olukorras olevate ja/või alaesindatud elanikerühmade juurdepääsu kõigile ELi liikuvusprogrammidele, haridusele ja koolitusele ning noorte meetmetele; |
| 2. Kõnealuse meetmega toetatakse ka noorte, noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide rahvusvahelist liikuvust kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest. |
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 10 d |
| Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostöö |
| 1. Innovatsioonile ja headele tavadele suunatud koostööga toetatakse: |
| (a) noorsoovaldkonnas osalevate organisatsioonide strateegilisi partnerlusi, mille eesmärk on rakendada ühisalgatusi, sh noortealgatusi ja kodanikuprojekte, ning edendada kodanikuaktiivsust, demokraatias osalemist ja ettevõtlikkust vastastikuse õppe ja kogemuste vahetuse kaudu; |
| (b) projekte, mille abil välja töötada ja rakendada uuenduslikke lähenemisviise noorsootöö valdkonnas; |
| (c) interaktiivse ja vastastikuse õppe võimalusi vahetusprogrammide, seminaride, noorsoo- ja vabatahtlikku tööd käsitlevate konverentside vormis eesmärgiga vahetada kogemusi ja parimaid tavasid; |
| (d) ettevõtete ja institutsioonide riikidevahelisi partnerlusi noorsoovaldkonnas; |
| (e) IT-tugisüsteeme noorsoovaldkonnas, võimaldades vastastikust õpet, teadmistel põhinevat noorsootööd ja parimate tavade vahetamist. |
| 2. Lisaks sellele toetatakse meetmega ka arengut, suutlikkuse suurendamist ja teadmiste vahetust noorsoovaldkonnas, luues partnerlusi liidu ja kolmandate riikide, eeskätt naaberriikide vahel ning kasutades vastastikust õpet. |
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 e (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 10 e |
| Poliitikavaldkonna reformi toetamine |
| 1. Poliitikavaldkonna reformi toetamine hõlmab tegevusi, mis on seotud järgmisega: |
| (a) liidu poliitilise tegevuskava elluviimine noorsoovaldkonnas, kasutades avatud koordineerimismeetodit; |
| (b) liidu tunnustamise ja läbipaistvuse töövahendite, eelkõige noortepassi (Youthpass) rakendamine osalevates riikides ning toetus üleeuroopalistele võrgustikele ja Euroopa valitsusvälistele noorsoo-organisatsioonidele; |
| (c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega noorsoovaldkonnas, mis hõlmab struktureeritud dialoogi noortega; |
| (d) Euroopa noortefoorum, noorsootöö arendamise uurimiskeskused ja Eurodeski võrgustik. |
| 2. Selle meetmega toetatakse ühtlasi poliitilist dialoogi kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – punkt c – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu; | (c) edendada vabatahtlikku tegevust spordis ning sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu. |
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
a) 16 741 738 000 eurot haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnale, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1; | a) 16 741 738 000 eurot haridus- ja koolitusvaldkonnale, millest vähemalt [xxx] eurot noorsoovaldkonnale, nagu on osutatud artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 10 b; |
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes. | 2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks hariduse ja koolituse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes. |
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Kooskõlas artikli 6 lõikes 1 osutatud kolme meetmeliigi oodatava lisaväärtusega ja kriitilise massi, koondumise, tõhususe ning tulemuslikkuse põhimõtetega eraldatakse artikli 13 lõike 1 punktis a näidatud summa orienteeruvalt järgmiselt: | 3. Kooskõlas artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 10 b osutatud kolme meetmeliigi oodatava lisaväärtusega ja kriitilise massi, koondumise, tõhususe ning tulemuslikkuse põhimõtetega eraldatakse artikli 13 lõike 1 punktis a näidatud summa orienteeruvalt järgmiselt: |
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– [4 %] sellest summast eraldatakse poliitilise reformi toetamisele; | – [4 %] sellest summast eraldatakse poliitilise reformi ja suutlikkuse suurendamise toetamisele; |
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Arvestades lõike 1 punkti a ning tagamaks, et sidusrühmade ja toetusesaajate põhikategooriatele eraldatud vahendite tase ei väheneks allapoole taset, mis on tagatud elukestva õppe programmi, programmi „Aktiivsed noored” ja Erasmus Mundus programmiga aastateks 2007−2013, toimub rahaliste vahendite eraldamine peamistele haridussektoritele vähemalt järgmises ulatuses: |
| – kõrgharidus: [30%]; |
| – kutseharidus ja -koolitus: [20%]; |
| – kooliharidus: [12%]; |
| –täiskasvanuõpe, sh eakate õpe: [8%]; |
| – noored: [12%]; |
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 3 a. Piisavalt rahalisi vahendeid eraldatakse partnerluspõhimõtte tõhusaks rakendamiseks ning suutlikkuse ja pädevuse suurendamise meetmeteks, mis on suunatud sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes otseselt või kaudselt osalevad programmi meetmete rakendamises. |
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Programmi rahaliste vahendite arvel võidaks katta ka ettevalmistamise, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamise kulud, mis on nõutavad programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks; eelkõige uuringud, asjatundjate kohtumised, info- ja kommunikatsioonimeetmed, muu hulgas korporatiivne kommunikatsioon, Euroopa Liidu poliitilised prioriteedid, kui need on seotud selle määruse üldeesmärkidega, IT-kulud fookusega infotöötlemisel ja -vahetusel koos kõigi muude tehniliste ja haldusabikuludega, mis komisjonile programmi juhtimisel tekivad. | 4. Programmi rahaliste vahendite arvel võidaks katta ka ettevalmistamise, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamise kulud, mis on nõutavad programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks ning partnerluspõhimõtte järgimiseks; eelkõige uuringud, asjatundjate ja sidusrühmade kohtumised, info- ja kommunikatsioonimeetmed, IT-kulud fookusega infotöötlemisel ja -vahetusel koos kõigi muude tehniliste ja haldusabikuludega, mis komisjonile programmi juhtimisel tekivad. |
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
6. Riikliku ameti hallatava artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega. | 6. Riikliku ameti hallatavad artikli 6 lõike 1 punktis a ja artikli 10 b punktis a osutatud inimeste õppimisega seotud liikuvuse rahalised vahendid eraldatakse liikmesriigi elanikkonna ja elustandardi, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse parameetri osakaal on 25 % kogusummast kooskõlas lõigetes 7 ja 8 osutatud kriteeriumidega. Vahendid, mis eraldatakse strateegiliseks partnerluseks, millele on osutatud artikli 8 lõike 1 punktis a ja artikli 10 d lõike 1 punktis a ning mis peab välja valima ja mida peab haldama riiklik amet, eraldatakse kriteeriumide alusel, mis komisjon määrab kindlaks kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kõnealused valemid peaksid olema võimalikult neutraalsed liikmesriikide eri haridus- ja koolitussüsteemide suhtes, peaksid vältima liikmesriikidele iga-aastaselt eraldatava eelarve olulist vähendamist ja peaksid minimeerima eraldatavate stipendiumide taseme ülemäärast tasakaalustamatust. |
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) peamiste haridussektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse süsteemse mõju. | (b) peamiste haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordisektoritega seotud rahaliste vahendite jaotamine eesmärgiga tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine ulatuses, mis tagab märkimisväärse institutsioonilise ja süsteemse mõju. |
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 3 a. Komisjon esitab programmi lõpphinnangu Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 30. juuniks 2022. |
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– „Erasmus Higher Education” seostub igat liiki kõrgharidusega Euroopas ja kogu maailmas; | – „Kõrgharidus” seostub igat liiki kõrgharidusega Euroopas ja kogu maailmas; |
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– „Erasmus Training” seostub kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuharidusega; | – „Kutseharidus ja -koolitus” seostub kutsehariduse ja -koolitusega; |
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – „Täiskasvanuharidus” seostub täiskasvanuõppega; |
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– „Erasmus Schools” seostub kooliharidusega; | – „Koolid” seostub kooliharidusega; |
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– „Erasmus Youth Participation” seostub mitteformaalse noorteharidusega. | – „Noorte osalus” seostub mitteformaalse noorteharidusega; |
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – „Sport” seostub tegevusega spordivaldkonnas. |
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Programmis võivad osaleda kõik avaliku sektori ja erasektori asutused, mis tegutsevad haridus-, koolitus-, noorsoo- ja rohujuure spordi valdkonnas. | 1. Programmis võivad osaleda kõik avaliku sektori või erasektori asutused, mis tegutsevad haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordi valdkonnas. Artikli 10 c lõike 1 punktis a ja artikli 10 d lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel on programmi ülesanne toetada ka noorterühmi, kes osalevad noorsootöös, kuid mitte tingimata mõne noorteorganisatsiooni raames. |
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et võimaldada programmis osaleda inimestel, kellel on eriti palju probleeme hariduslike, sotsiaalsete, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu. | 2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et edendada sotsiaalset kaasatust ja toetada programmis osalemist inimestel, kes on alaesindatud või ebasoodsas olukorras, kellel on erivajadused, vähem võimalusi ja probleeme hariduslike, sotsiaalsete, vaimsete, etniliste, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu. |
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Haldustoimingute kättesaadavust ja läbipaistvust käsitatakse programmi kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamisel väga oluliste näitajatena. |
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige -1 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| -1. Käesolevas määruses võib termin „riigi ametiasutus” viidata ühele või mitmele riiklikule ametiasutusele vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja tavadele. |
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas viisade väljastamiseks. | 2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas viisade väljastamisega seotud halduskorra lihtsustamiseks. |
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Kolme kuu jooksul selle määruse jõustumisest nimetab riigi ametiasutus ühe koordineeriva asutuse, mida edaspidi nimetatakse riiklikuks ametiks. Riigi ametiasutus esitab komisjonile asjakohase eelneva vastavushindamise selle kohta, et riiklik amet vastab määruse nr XX/2012 artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti vi ja artikli 57 lõigetele 1, 2 ja 3 ning delegeeritud määruse nr XX/2012 artiklile X, samuti liidu riiklikele ametitele kohalduvate sisekontrollistandardite nõuetele ja projektitoetuste programmi haldamise eeskirjadele. | 3. Kolme kuu jooksul selle määruse jõustumisest nimetab riigi ametiasutus ühe koordineeriva asutuse või asutused, mida edaspidi nimetatakse riiklikuks ametiks. Riigi ametiasutus esitab komisjonile asjakohase eelneva vastavushindamise selle kohta, et riiklik amet vastab määruse nr XX/2012 artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti vi ja artikli 57 lõigetele 1, 2 ja 3 ning delegeeritud määruse nr XX/2012 artiklile X, samuti liidu riiklikele ametitele kohalduvate sisekontrollistandardite nõuetele ja projektitoetuste programmi haldamise eeskirjadele. |
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige -1 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| -1. Käesolevas määruses võib termin „riiklik amet” viidata ühele või mitmele riiklikule ametile vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja tavadele. |
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Erandina lõikest 2 võib lõike 2 punktis b osutatud strateegiliste partnerluste valimise ja lepingu sõlmimise otsustamist tsentraliseerida, kui artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt sedasi otsustatakse ning üksnes teatud juhtudel, kus selline tsentraliseerimine on selgelt põhjendatud. |
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Riiklik amet võimaldab kohalikel ja piirkondlikel asutustel ja sidusrühmadel osaleda projektide läbiviimise kavandamises ja järelevalves. |
MENETLUS
Pealkiri | Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS” | |||
Viited | COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | CULT 13.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | EMPL 13.12.2011 | |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Vilija Blinkevičiūtė 15.12.2011 | |||
Arutamine parlamendikomisjonis | 10.7.2012 | 8.10.2012 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 9.10.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 40 1 4 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Emer Costello, Karima Delli, Richard Falbr, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Malika Benarab-Attou, Edite Estrela, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Csaba Sógor, Sampo Terho, Gabriele Zimmer | |||
17.7.2012
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
kultuuri- ja hariduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS”
( COM(2011)0788 – C7‑0436/2011 – 2011/0371(COD) )
Arvamuse koostaja: Silvia-Adriana Ţicău
LÜHISELGITUS
Haridus ja koolitus on Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia ning liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuuniste kesksed osad. Komisjon ja parlament pooldavad seetõttu ajavahemikul 2014–2020 ELi toetuse suurendamist haridusele ja koolitusele, et parandada inimeste kutseoskusi ja tegeleda paljudes liikmesriikides esineva noorte töötuse kõrge taseme probleemiga.
Määruse ettepanek
Programm „Erasmus kõigi jaoks” hõlmab hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkondi ning selle kaudu püütakse elukestva õppe vaatenurgast toetada kõiki haridussektoreid (kaasa arvatud kõrgharidus, kutseharidus, täiskasvanute koolitus, kooliharidus ja noorte tegevus).
Komisjon soovitab, et Erasmuse programmis tuleks koondada tähelepanu kolmele kesksele valdkonnale:
piiriülene ja rahvusvaheline õppimisega seotud liikuvus üliõpilaste, noorte, õpetajate ja personali jaoks;
koostöö innovatsiooni ja heade tavade nimel haridusasutuste vahel, samuti koostöö noorsoovaldkonnas aktiivsete asutustega ning poliitiliste tegevuskavade toetamine;
poliitiliste reformide toetamine ja suutlikkuse arendamine kolmandates riikides, sealhulgas laienemisprotsessis osalevates riikides, pöörates erilist tähelepanu naaberriikidele ja rahvusvahelisele poliitilisele dialoogile.
„Erasmus kõigi jaoks” põhineb olemasolevatel rahvusvahelistel programmidel („Erasmus Mundus”, „Tempus”, „Edulink” ja „Alfa”) ja koostööprogrammidel tööstusriikidega, ning hõlmab neid.
Aastateks 2014–2020 on programmile „Erasmus kõigi jaoks” ette nähtud 17 299 miljardi euro suurune eelarve, mille hulka kuulub ka hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonna meetmeteks ette nähtud 16 742 miljardit eurot (65% õppepersonali liikuvuseks, 26% innovatsiooni ja heade tavade alaseks koostööks, 4% poliitikareformide toetuseks ja 2% halduskuludeks), 318,4 miljonit eurot Jean Monnet’ meetmeteks ja 238,8 miljonit spordialasteks meetmeteks. Lisaks eraldatakse mitme välisvahendi kaudu kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks soovituslikud 1,8 miljardit eurot. Need vahendid vabanevad mitme aasta peale kahes jaos (vastavalt 4 ja 3 aasta pikkuste perioodide jaoks), mis tagab stabiilsuse ja prognoositavuse.
Programmi „Erasmus kõigi jaoks” rahastust kasutatakse artikli 6 lõikes 1 loetletud meetmete ettevalmistamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks, auditeerimiseks ja hindamiseks ning ka tehnilise abi kulutusteks. Komisjon pakub tagatist ka laenudele, mida antakse ühe osaleva riigi elanikest üliõpilastele, kes omandavad magistrikraadi teises osalisriigis.
Arvamuse koostaja seisukoht
Arvamuse koostaja toetab komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus ja teeb ettepaneku järgmisteks muudatusteks:
1. lisada programmi üldeesmärkide hulka eesmärk, mille kohaselt tuleb suurendada elukestvas õppes alla 35 aastaste inimeste arvu;
2. lisada programmi erieesmärkide ja meetmete hulka ettevõtlusega seotud haridusalane liikuvus ning määrata sellega seotud näitajad;
3. kaasata ELi tööstuspoliitika suunad ELi programmi „Erasmus kõigi jaoks” poliitikasuundadesse;
4. teha programm „Erasmus kõigi jaoks” kättesaadavaks ka valitsusvälistele organisatsioonidele (eelkõige noorte inimestega tegelevatele organisatsioonidele) sellistes valdkondades nagu haridus, koolitus, noorte tegevus ja rahvasport;
5. kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eesmärgiga hõlbustada juurdepääsu programmile „Erasmus kõigi jaoks” nende inimeste jaoks, kellel on hariduslikku, sotsiaalset, füüsilist, psühholoogilist, geograafilist, majanduslikku või kultuurilist laadi raskusi;
6. anda laenutagatise taotlemise võimalus ühest osalevast riigist pärit olevatele kraadiõppe üliõpilastele, kes omandavad doktorikraadi teises osalevas riigis;
7. selle asemel, et kehtestada artiklites 5 ja 11 nimetatud tulemuslikkuse kriteeriumid delegeeritud õigusaktidega, määratleda need määruse I lisas;
8. artikli 6 lõike 1 kohaste meetmete rakendamise eest vastutavate riiklike ametite poolt korraldatava rahastuse võimaldamise kriteeriumite osas loobuda nendest kriteeriumitest, mis on seotud „elamiskuludega liikmesriigis”, kuna see võib kaasa tuua üliõpilaste või kraadiõppe üliõpilaste diskrimineerimise vastavalt nende elukohaliikmesriigile;
9. tagada läbipaistvus seoses programmi „Erasmus kõigi jaoks” rakendamisega ja nõuda sel eesmärgil komisjonilt, et ta avaldaks oma veebilehel teabe määratud riiklike ametite, programmide ja iga-aastase rahastuse kohta, mida komisjon nende programmide rakendamiseks annab;
10. tagada koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel, et määrata 1. jaanuariks 2014 riiklikud ametid, kes hakkavad vastutama programmi „Erasmus kõigi jaoks“ juhtimise eest;
11. tagada kõikide programmiga liitunud riikide tasakaalustatud osalemine.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Erasmuse nime laialdane tuntus liikmesriikides ja programmis osalevate kolmandate riikide üldsuse seas kui sünonüüm ELi õppimisega seotud liikuvusest nõuab, et programmi kaasatud põhilised haridussektorid seda nime laialdasemat kasutaksid. | (3) Erasmuse nime laialdane tuntus liikmesriikides ja programmis osalevate kolmandate riikide üldsuse seas kui sünonüüm ELi õppimisega seotud liikuvusest kujutab endast argumenti programmi kaasatud põhiliste haridussektorite kasuks, muutes selle nime kasutamise veelgi laialdasemaks ja täiustades hindamis- ja järelevalvevahendeid. |
Selgitus
Tagamaks programmi edu ja riiklike vahendite nõuetekohase kasutamise ning et mitte kahjustada Erasmuse nime head mainet, on vaja täiustada järelevalve- ja hindamismeetmeid, eelkõige näitajate ja meetmete selge määratlemise kaudu.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (3 a) Vajadus muuta Euroopa hariduspoliitika ning varasemate programmide „Elukestev õpe”, „Aktiivsed noored”, „Leonardo da Vinci”, „Comenius”, „Erasmus”, „Grundtvig” edu püsivaks nõuab programmidele viitavate nimede säilitamist. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. | (7) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 ning põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga naiste ja meeste võrdsust, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. Selline edasipüüdlik taotlus tuleks üle kanda konkreetsetesse järelevalve- ja hindamistegevustesse tagamaks, et programmi rakendataks kooskõlas nimetatud eesmärkidega. |
Selgitus
Tagamaks programmi edu ja riiklike vahendite nõuetekohane kasutamine ning et mitte kahjustada Erasmuse nime head mainet, on vaja täiustada järelevalve- ja hindamismeetmeid, eelkõige näitajate ja meetmete selge määratlemise kaudu.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(10) Et toetada liikuvust, võrdseid võimalusi ja tipptaseme saavutamist, peaks liit looma Euroopa laenutagamisrahastu, et võimaldada üliõpilastel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, läbida magistriõpe mõnes muus osalevas riigis. Kõnealune rahastu oleks avatud finantsasutustele, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele soodsatel tingimustel laenu magistriõpinguteks mõnes muus osalevas riigis. | (10) Et toetada liikuvust, võrdseid võimalusi ja tipptaseme saavutamist, peaks liit looma Euroopa laenutagamisrahastu, et võimaldada üliõpilastel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, läbida magistri- või doktoriõpe mõnes muus osalevas riigis. Kõnealune rahastu oleks avatud finantsasutustele, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele soodsatel tingimustel laenu magistri- või doktoriõpinguteks mõnes muus osalevas riigis. See ei tohiks siiski kattuda Marie Curie programmiga raamprogrammi Horisont 2020 raames. |
Selgitus
Innovatsiooni ja teadusuuringute areng on ELi konkurentsivõime jaoks elulise väärtusega ning on tihedalt seotud kõrgharidusasutustega. Seetõttu on oluline, et programmi „Erasmus kõigile” raames loodav laenutagamisrahastu laieneks ka kraadiõpet sooritavatele õppuritele, kes soovivad omandada doktorikraadi mõnes muus osalevas riigis.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(14) Uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020) määratleti kaugeleulatuv ja globaalne visioon Euroopa kutsehariduse ja koolitusega seotud poliitika kohta ja taotleti liidu haridusprogrammide toetust kokkulepitud prioriteetidele, sealhulgas rahvusvahelisele liikuvusele ja liikmesriikide elluviidavatele reformidele. | (14) Uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011−2020) määratleti kaugeleulatuv ja globaalne visioon Euroopa kutsehariduse ja koolitusega seotud poliitika kohta ja taotleti liidu haridusprogrammide toetust kokkulepitud prioriteetidele, sealhulgas rahvusvahelisele liikuvusele ja liikmesriikide elluviidavatele reformidele. Kõnealust poliitikat tuleks programmi raames toetada ja käsitleda seda prioriteetsena. Kuna kutseharidus ja koolitus mängivad teaduse ja innovatsiooni jaoks soodsate tingimuste kujundamisel keskset rolli, on selle osa esiletoomine veel eriliselt huvipakkuv. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(15) Vaja on suurendada Euroopa koolide vahelise koostöö intensiivsust ja mahtu, samuti koolide personali ja õppurite liikuvust, et viia ellu 21. sajandi koole käsitlevas Euroopa koostöökavas sedastatud prioriteedid, nimelt parandada liidus koolihariduse kvaliteeti pädevuste arendamise valdkonnas ning suurendada võrdsust ja kaasatust koolisüsteemides ja -asutustes ning samuti tugevdada õpetajakutset ja koolide juhtimist. Selles valguses tuleb pidada eriti tähtsaks strateegilisi sihte kooli poolelijätmise vähendamiseks, parandada põhioskuste taset, väikelaste haridust ja hoidu, samuti sihte, mis kinnistavad kooliõpetajate ja -juhtide erialast pädevust, ning parandada ka sisserändaja taustaga ja sotsiaal-majanduslikult halvas olukorras laste haridusvõimalusi. | (15) Vaja on suurendada Euroopa koolide vahelise koostöö intensiivsust ja mahtu, samuti koolide personali ja õppurite liikuvust, et viia ellu 21. sajandi koole käsitlevas Euroopa koostöökavas sedastatud prioriteedid, nimelt parandada liidus koolihariduse kvaliteeti pädevuste arendamise valdkonnas ning suurendada võrdsust ja kaasatust koolisüsteemides ja -asutustes ning samuti tugevdada õpetajakutset ja koolide juhtimist. Selles valguses tuleb pidada eriti tähtsaks strateegilisi sihte kooli poolelijätmise vähendamiseks, parandada põhioskuste taset, väikelaste haridust ja hoidu, samuti sihte, mis kinnistavad kooliõpetajate ja -juhtide erialast pädevust, ning parandada ka sisserändaja taustaga ja sotsiaal-majanduslikult halvas olukorras laste haridusvõimalusi. Lisaks tuleks eriti pöörata tähelepanu keeleoskuse parandamisele, et minna kaasa paljude ametikohtade üleilmastumisega. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(19) Programm peaks kaasa aitama Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas, selle raames tuleks eelkõige toetada asutusi, millel on euroopalik juhtimisstruktuur, mis käsitlevad mõnda liidu jaoks olulist valdkonda, on mittetulundusühingud ja mille antud akadeemilisi kraade tunnustatakse. | (19) Programm peaks kaasa aitama Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas, selle raames tuleks eelkõige toetada asutusi, millel on euroopalik juhtimisstruktuur, mis käsitlevad mõnda liidu jaoks olulist valdkonda, on mittetulundusühingud ja mille antud akadeemilisi kraade tunnustatakse. Sellesse tuleks kaasata ka noorteorganisatsioonid ja noortepoliitika eksperdid. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (19 a) Tugevdada tuleb koostööd programmi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas nii riikide kui ka Euroopa tasandil. On väga tähtis saavutada elukestva õppe strateegiate ja poliitika kujundamisel laiapõhjaline osalus. Huvirühmade ideede ja murede kõigil tasanditel arvesse võtmise puhul on kesksel kohal kodanikuühiskond, mis on aluseks liidu ja selle kodanike vahelisele tihedale dialoogile Euroopa elukestva õppe reaalsuseks muutmisel. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus ja liidu meetmete laiendatud vastuvõtmine aitab soodustada mobiilsust kogu Euroopas elukestva õppe eesmärkidel, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustades kutse-eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust. Noortele üliõpilastele (sealhulgas kutseõppe ja -koolituse õpilastele) juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduses; see võib ka aidata muuta rahvusvahelise profiiliga töökohti atraktiivsemaks. | (21) Kvalifikatsiooni ja pädevuse parem läbipaistvus ja liidu meetmete laiendatud vastuvõtmine aitab soodustada mobiilsust kogu Euroopas elukestva õppe eesmärkidel, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustades kutse-eesmärkidel nii riikide- kui ka sektoritevahelist liikuvust. Noortele üliõpilastele (sealhulgas kutseõppe ja -koolituse õpilastele) juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet Euroopa majanduses; samuti soodustab see tööjõu liikuvust. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(22) Selleks soovitatakse laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsuse nr 2241/2004/EÜ kohase kvalifikatsiooni ja pädevuse läbipaistvuse ühtse raamistiku (Europass), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse kohase Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse kohase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ning Euroopa kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) kasutamist. | (22) Selleks soovitatakse laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsuse nr 2241/2004/EÜ kohase kvalifikatsiooni ja pädevuse läbipaistvuse ühtse raamistiku (Europass), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse kohase Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse kohase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ning Euroopa kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) kasutamist. Peale selle on tähtis edendada ja tugevdada kutsehariduse strateegiate ja poliitikate rakendamist programmi raames. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas. | (24) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisaväärtust, ning tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendatavus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4, iseäranis kultuuri, teadusuuringute, tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika, laienemise ning välissuhete valdkonnas. Sellist tagatist saab anda asjakohaste hindamis- ja järelevalvevahendite arendamise kaudu. |
Selgitus
Tagamaks programmi edu ja riiklike vahendite nõuetekohane kasutamine ning et mitte kahjustada Erasmuse nime head mainet, on vaja täiustada järelevalve- ja hindamismeetmeid, eelkõige näitajate ja meetmete selge määratlemise kaudu.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(33) Et tagada kiire reageerimine muutunud vajadustele programmi kogu kestuse jooksul, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad programmi haldamist riiklike ametite poolt ja programmi kasutatavaid näitajaid. Eriti tähtis on asjaolu, et komisjon korraldab ettevalmistavas etapis asjaomaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. | (33) Et tagada kiire reageerimine muutunud vajadustele programmi kogu kestuse jooksul, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad programmi haldamist riiklike ametite poolt. Eriti tähtis on asjaolu, et komisjon korraldab ettevalmistavas etapis asjaomaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
Selgitus
Et saavutada läbipaistvus ja tagada, et kõik potentsiaalsed toetusesaajad saavad valmistuda osalemiseks programmis „Erasmus kõigi jaoks“ ajavahemikus 2014–2020, tuleb riiklikke ameteid puudutavad haldamise tulemuslikkuse kriteeriumid sätestada määruses selle asemel, et komisjon need hiljem delegeeritud õigusaktidega kehtestaks.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus ja noored. | 3. Programmiga hõlmatakse kõikide tasandite haridust elukestva õppe valguses, eriti kõrgharidus, kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus, kooliharidus, mitteformaalne koolitus ja noored. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. mitteformaalne keskkond – õppeolukord, mida sageli kavandatakse ja organiseeritakse, kuid mis ei ole formaalse haridus- ja koolitussüsteemi osa; | 2. mitteformaalne koolitus – organiseeritud protsess, mis annab inimestele võimaluse arendada enda muid väärtusi, oskusi ja pädevusi kui need, mida arendatakse formaalse haridus- ja koolitussüsteemi raames. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordineerimismeetodi abil; | 5. toetus poliitikavaldkonna reformile – meede, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist liikmesriikidevahelise koostöö abil poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordineerimismeetodi abil, sealhulgas struktureeritud dialoogi kaudu kodanikuühiskonna, mitteformaalset koolitust pakkuvate organisatsioonide ja noorteorganisatsioonidega; |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
7. personal – isikud, kes on kaasatud kas kutsealaselt või vabatahtlikult haridusse, koolitusse või noorte mitteametlikku õppesse. See võib hõlmata õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid; | 7. personal – isikud, kes on kaasatud kas kutsealaselt või vabatahtlikult haridusse, koolitusse või mitteametlikku õppesse. See võib hõlmata õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja mittehariduslikke töötajaid; |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos ja mida iseloomustab mitteametlik õppesüsteem; | 17. noortetegevus – kooliväline tegevus (näiteks õpilasvahetus, vabatahtlik töö, noorte koolitus), mida viivad ellu noored kas üksikult või üheskoos ja mida iseloomustab mitteametlik koolitussüsteem; |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 28 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 28 a. struktureeritud dialoog – platvormid ja foorumid, et tagada valitsusväliste organisatsioonide ja teiste huvirühmade panus strateegiate ja poliitikate sõnastamisse. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c a) nende rõhuasetus pikaajalistele mõjudele ning see, kui need põhinevad võimaluse korral empiirilistele analüüsile. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Programmi eesmärk on luua hästitoimivad ja tõhusad elukestva õppe struktuurid, mille tuumaks on parimad tavad ja empiirilised uuringud ning mis hõlmavad elukestvat õpet mitmesuguste formaalsete ja mitteformaalsete pakkujate juures olemasolevates süsteemides ning tugevdades soodsat suhtumist õppimisse kogu elu jooksul. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Eelkõige on eesmärk aidata kaasa ka järgmiste eesmärkide saavutamisele: |
| (a) suurendada üle 35-aastaste inimeste osalust elukestvas õppes; |
| (b) muuta elukestev õpe kõigi jaoks tegelikkuseks; |
| (c) tagada noorte tööhõive kasv. |
Selgitus
Haridus ja koolitus on otseselt seotud korraliku ja hästitasustatud töökoha saamisega. Tööhõive (eelkõige noorte) tööhõive kasv liikmesriikides on üks ELi põhieesmärke ja seetõttu tuleks see võtta programmi „Erasmus kõigi jaoks” üldeesmärkide hulka.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – punkt a – alapunkt 1 – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– osalejate osakaal, kes on parandanud võtmepädevusi ja/või oskusi, mis on vajalikud nende tööalase konkurentsivõime jaoks; | – osalejate osakaal, kes on parandanud võtmepädevusi ja/või oskusi, mis on vajalikud nende tööalase konkurentsivõime jaoks, mida mõõdetakse objektiivsete kriteeriumite alusel, nt tööhõive määr üks aasta pärast õpingute lõpetamist või õppekava raames tööalases tegevuses osalejate määr; |
Selgitus
Tagamaks programmi edu ja riiklike vahendite nõuetekohase kasutamise ning et mitte kahjustada Erasmuse nime head mainet, on vaja täiustada järelevalve- ja hindamismeetmeid, eelkõige näitajate ja meetmete selge määratlemise kaudu. See ei tohiks põhineda üksnes subjektiivsetel avaldustel, vaid sinna tuleks kaasata võimalikult palju objektiivseid mõõtmiselemente.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – punkt a – alapunkt 1 – taane 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – nende osalevate ettevõtjate osakaal, kes on täiendanud oma võtmepädevusi ja/või ettevõtlusalast kvalifikatsiooni; |
Selgitus
Et rõhutada vajadust jätkuvalt soodustada noorte ettevõtjate haridust ja koolitust, on vaja eraldi näitajat, mis võimaldaks jälgida ettevõtlusalaste oskuste täiendamist eelkõige noorte hulgas.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – punkt a – alapunkt 1 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– noorte osalejate osakaal, kes kinnitavad, et on paremini ette valmistatud osalemiseks ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses; | – noorte osalejate osakaal, kes kinnitavad, et on paremini ette valmistatud osalemiseks ettevõtluses, ühiskondlikus või poliitilises tegevuses; |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – punkt c – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, õhutada riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas mitteametlik õpe, moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoovaldkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega; | (c) soodustada Euroopa elukestva õppe piirkonna kujunemist, keskendudes eriti kutseõppele ja -koolitusele, õhutada riigisisese poliitika reformimist, toetada haridus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas informaalne ja mitteametlik õpe ja oskuste arendamine, moderniseerimist ning üleeuroopalist koostööd noorsoo- ja elukestva õppe valdkonnas, muu hulgas parema poliitilise koostöö, parema tunnustamis- ja läbipaistvuse töövahendite kasutamisega ning heade tavade levitamisega; |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – punkt d – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: liikuvus- ja koostöötegevuses osalevate kolmandate riikide kõrgkoolide arv; | – seotud näitaja: rahvusvahelises liikuvus- ja koostöötegevuses osalevate ELi ja kolmandate riikide kõrgkoolide arv; |
Selgitus
Selguse ja järjepidevuse huvides.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – punkt d a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (d a) tõhustada koolitust Euroopa tööstuse konkurentsivõimele vajalike vanade ja uute oskuste taastamiseks; |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – punkt e – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– seotud näitaja: osalejate osakaal, kes on parandanud oma keeleoskust; | – seotud näitaja: osalejate osakaal, kes on parandanud oma keeleoskust, mida mõõdetakse peamiselt objektiivsete kriteeriumite alusel, nt head testide tulemused; |
Selgitus
Tagamaks programmi edu ja riiklike vahendite nõuetekohase kasutamise ning et mitte kahjustada Erasmuse nime head mainet, on vaja täiustada järelevalve- ja hindamismeetmeid, eelkõige näitajate ja meetmete selge määratlemise kaudu. See ei tohiks põhineda üksnes subjektiivsetel avaldustel, vaid sinna tuleks kaasata võimalikult palju objektiivseid mõõtmiselemente.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) inimeste õppimisega seotud liikuvus, | (a) inimeste õppimisega seotud liikuvus, k.a ettevõtlussektoris, muu hulgas praktika kaudu; |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) kõrghariduse ja kutsekoolituse üliõpilaste ning mitteametlikku tegevusse kaasatud noorte piiriülest liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mida mainitakse artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õppena partnerasutuses, töökogemuse omandamisel välismaal või noortetegevuses osalemisena, eelkõige vabatahtliku osalemise teel. Liikuvust magistrikraadi omandamiseks toetatakse üliõpilaslaenu rahastu abil, millele viidatakse artikli 14 lõikes 3; | (a) kõrghariduse, kutsekoolituse ja täiskasvanuhariduse üliõpilaste ning mitteametlikku tegevusse kaasatud noorte piiriülest liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mida mainitakse artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õppena partnerasutuses, töökogemuse omandamisel või töö- ja koolituslepingute alusel välismaal või eri tegevustes osalemisena, sh vabatahtliku osalemise kaudu. Liikuvust magistri- ja doktorikraadi omandamiseks toetatakse üliõpilaslaenu rahastu abil, millele viidatakse artikli 14 lõikes 3; |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) Personali liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mis on loetletud artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õpetamise vormis või välismaal kutsealastest arengumeetmetest osavõtu vormis. | (b) Personali liikuvust programmis osalevate riikide vahel, mis on loetletud artiklis 18. See liikuvus võib toimuda õpetamise vormis või osavõtuna välismaal kutsealastest arengumeetmetest, mis hõlmavad ka ettevõtluse valdkonda. |
Selgitus
Noorte ettevõtjate õppimisega seotud liikuvus on tööstuspoliitika rakendamise ja ELi konkurentsivõime seisukohalt väga oluline.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b a) kõikidele õppuritele võrdsete võimaluste tagamist koostöö ja liikuvuse vallas, sõltumata koduülikoolist ja/või -õppeasutusest. |
Selgitus
Innovatsiooni ja heade tavade vallas tehtavas koostöös tuleb järgida võrdsuse ja diskrimineerimisest hoidumise põhimõtet.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. See meede toetab liikuvust hariduse ja koolituse valdkonnas elukestva õppe raames, et levitada kõiki oskusi. |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) teadmusühendusi kõrgkoolide vahel, loomingulisust, innovatsiooni ning ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel, pakkudes asjakohaseid õppimisvõimalusi, sealhulgas töötades välja uued õppekavade kvalifikatsioonid; | (a) piiriüleseid strateegilisi partnerlusi hariduse, koolituse, oskuste arendamise ja/või noorsootegevuse valdkondades või muudes asjakohastes valdkondades tegutsevate organisatsioonide vahel, mis töötavad välja ühisalgatusi ning edendavad kogemuste ja oskusteabe vahetusi; |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (a a) piiriülest koostööd, mis keskendub tunnustamisele ja toetamisele, mis on suunatud pikaajalise süstemaatilise mõju saavutamisele haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamise või mitmekesistamise kaudu, hõlmates ka formaalset ja mitteformaalset koolitust pakkuvaid organisatsioone ja asutusi, ettevõtteid ja kodanikuühiskonda; |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– teadmusühendused kõrgkoolide ja loomingulisust, innovatsiooni ja ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide väljatöötamine; | – teadmusühendused kõrgkoolide ja loomingulisust, innovatsiooni ja ettevõtlust edendavate ettevõtete vahel asjakohaste õppimisvõimaluste pakkumise teel, sealhulgas uute õppekavade kvalifikatsioonide ja uute õppimismeetodite väljatöötamine; |
Selgitus
Hariduse puhul kulutatakse palju aega õppekava sisule ja viisidele, kuidas seda õpetada. Haridusasutuste koostöö peab võimaldama ka innovatiivsete õppimismeetodite väljatöötamist.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– sektoripõhised teadmusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendavate ettevõtete vahel, luues uusi sektoripõhiseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse viise ning rakendades liidu laialt tunnustatud vahendeid praktikas; | – sektoripõhised teadmusühendused haridus- ja koolituspakkujate ning tööalast konkurentsivõimet edendavate ettevõtete vahel, luues uusi sektoripõhiseid õppekavasid, töötades välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse, muu hulgas ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuse viise ning rakendades liidu laialt tunnustatud vahendeid praktikas; |
Selgitus
Hariduse ja koolituse pakkujad peaksid kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et avada karjäärivõimalusi, luua uusi sektoripõhiseid programme, arendada välja innovatiivseid kutseõppe ja koolitusmeetodeid ning rakendada ELi tasandil vastastikkuse tunnustamise meetmeid.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b a) võrgustikke ja liitusid, kes pakuvad koolitust kunsti ja käsitööoskuste valdkonnas ning kultuuripärandi säilitamisega seotud tegevusteks vajalike oskuste arendamiseks. |
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c a) elukestvat koolitust karjääri kujundamise tagamiseks ning tööhõivevõimaluste parandamist. |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. See meede hõlmab ka haldustoetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegutsevad elukestva õppe valdkonnas, pakkudes formaalset ja mitteformaalset koolitust, pöörates seejuures erilist tähelepanu noortele. |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa poolte vahel haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonnas; | c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa poolte vahel haridus-, koolitus- ja noorsoo-, kultuuri- ja ettevõtlusvaldkonnas; |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Jean Monnet’ meetmed | Euroopa haridus ja Jean Monnet’ meetmed |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii a) Euroopa Avaliku Halduse Instituut Maastrichtis; |
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii b) Euroopa Õiguse Akadeemia Trieris; |
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii c) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Middelfartis; |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – punkt c – alapunkt ii d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii d) Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus (CIFE) Nices; |
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – punkt c – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(c) edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu; | (c) edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu ja spordivaldkonnas vabatahtliku tegevuse toetamise kaudu; |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – punkt c a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (c a) soodustada jätkusuutlikku ja kaasavat arengut ja hõlbustada sel eesmärgil puudega inimeste jaoks juurdepääsu sporditegevusele; |
| – seotud näitaja: osalejate osakaal, kes kasutavad piiriüleste projektide tulemusi puudega inimeste laialdasemaks kaasamiseks spordiga seotud tegevustesse. |
| (c b) toetada spordiga seotud tegevusi ja koolitust seoses terve ja aktiivse vananeva ühiskonnaga; |
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Tulemuslikkuse kriteeriumid esimeses lõikes toodud eesmärkide saavutamise jälgimiseks ja hindamiseks on loetletud -I lisas. |
Selgitus
Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides peaksid riiklike ametite poolt hallatavate meetmete tulemuslikkuse kriteeriumid moodustama määruse lahutamatu osa. Seetõttu tuleks komisjoni ettepanekus esitatud näitajad sätestada -I lisas.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) mitut Euroopa riiki hõlmavate mitteäriliste Euroopa spordisündmuste toetamine; | (b) mitut Euroopa riiki hõlmavate mittetulunduslike Euroopa spordisündmuste toetamine massispordi tasandil; |
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt e
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(e) dialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega. | (e) dialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega, k.a ettevõtetega. |
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Toetatavad tegevused suurendavad vajaduse korral lisarahastamise mõjujõudu läbi kolmandate pooltega (nt eraettevõtted) sõlmitavate partnerluslepingute. | 2. Toetatavad tegevused võivad vajaduse korral suurendada lisarahastamise mõjujõudu läbi kolmandate pooltega (nt eraettevõtted) sõlmitavate partnerluslepingute. |
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes. | 2. Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale veel 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvuse meetmeid muu hulgas ka ettevõtluse valdkonnas riikidesse või riikidest, mida ei ole nimetatud artikli 18 lõikes 1, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude/institutsioonide/asutustega. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste rahastute kasutamise suhtes. |
Selgitus
Noorte ettevõtjate õppimisega seotud liikuvus on tööstuspoliitika rakendamise ja ELi konkurentsivõime seisukohalt väga oluline.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat, esimene eraldis hõlmab vastavalt nelja esimest aastat ja teine ülejäänud kolme aastat. Kõnealune rahastamine kajastub kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastes sihtprogrammides vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega. | Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat, esimene eraldis hõlmab vastavalt nelja esimest aastat ja teine ülejäänud kolme aastat. Meetmete järjepidevuse ja programmi sujuva toimimise tagamiseks on iga-aastased eraldised üldjoontes samas suurusjärgus. Kõnealune rahastamine kajastub kõnealuste väliskoostöö vahendite mitmeaastastes sihtprogrammides vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Ettenägematute asjaolude või suurte poliitiliste muutuste korral saab eraldisi kohandada vastavalt ELi välispoliitika prioriteetidele. Koostööd programmis mitteosalevate riikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nende riikide vahel kokkulepitud menetlusega. |
Selgitus
Programmi tulemuslikuks haldamiseks kogu perioodi (2014–2020) vältel on oluline, et iga-aastased eelarveeraldised jääksid samasse suurusjärku.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Komisjon rahastab laenutagatisi üliõpilastele, kes on artikli 18 lõikes 1 määratletud osaleva riigi residendid, omandavad täisajaga õppevormis magistrikraadi mõnes muus osalevas riigis, kusjuures laenutagatisi antakse fondivalitsejate kaudu, kellel on rakendamisvolitused usalduslepingute alusel, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja nõuded finantsvahendi rakendamise kohta ning poolte kohustused. Finantsinstrument vastab finantsmääruse finantsinstrumente käsitlevatele sätetele ja rakenduseeskirju asendavale delegeeritud aktile. Kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikega 2 tuleks tagatiste abil tekkinud tulud ja tagasimaksed määrata finantsinstrumendile. Selle finantsinstrumendi, sealhulgas turuvajaduste ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolli ja hindamist. | 3. Komisjon rahastab laenutagatisi üliõpilastele ja doktorantidele, kes on artikli 18 lõikes 1 määratletud osaleva riigi residendid, omandavad täisajaga õppevormis magistri- või doktorikraadi mõnes muus osalevas riigis, kusjuures laenutagatisi antakse fondivalitsejate kaudu, kellel on rakendamisvolitused usalduslepingute alusel, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja nõuded finantsvahendi rakendamise kohta ning poolte kohustused. Finantsinstrument vastab finantsmääruse finantsinstrumente käsitlevatele sätetele ja rakenduseeskirju asendavale delegeeritud aktile. Kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikega 2 tuleks tagatiste abil tekkinud tulud ja tagasimaksed määrata finantsinstrumendile. Selle finantsinstrumendi, sealhulgas turuvajaduste ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolli ja hindamist. |
Selgitus
Arvestades, kui oluline on teadus- ja arendustegevus ELi konkurentsivõime ning tööstusliku, majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks, peaksid ka doktorandid saama taotleda programmist „Erasmus kõigi jaoks” laenutagatisi, et osaleda doktoriõppe kursustel oma päritoluriigist erinevas osalevas riigis.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Riiklikel asutustel, samuti haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidel, kõrgkoolidel ja organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma tuludest avalikest allikatest, loetakse olevat vajalik finants-, kutse- ja haldussuutlikus programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks. Nad ei pea selle tõendamiseks lisadokumente esitama. | 4. Riiklikel asutustel, samuti haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidel, kõrgkoolidel ja organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma tuludest avalikest allikatest, loetakse olevat vajalik finants-, kutse- ja haldussuutlikus programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks. Nad ei pea selle tõendamiseks lisadokumente esitama. Riiklikud asutused, samuti haridus-, koolitus- , noorsoo- ja spordivaldkonna koolid, kõrgkoolid ja organisatsioonid, mis ei vasta esimeses lõikes sätestatud tingimustele, peavad esitama lisadokumendid, mis tõestavad programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks vajaliku finants-, kutse- ja haldussuutlikkuse olemasolu. |
Selgitus
Eesmärk on teksti täpsustada ning muuta programmis osalemine riiklikele asutustele, samuti haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidele, kõrgkoolidele ja organisatsioonidele kättesaadavamaks.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (b a) Projektide käigus saadud empiirilised tulemused. |
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Lisaks pidevale järelevalvele koostab komisjon hiljemalt 2017. aasta lõpuks hindamisaruande, et hinnata eesmärkide saavutamise tõhusust, programmi mõjusust ja selle Euroopa lisaväärtust, võttes arvesse otsust programmi uuendamise, muutmise või katkestamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse lihtsustamise ulatust, selle sisest ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja ka meetmete panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidesse. Ühtlasi võetakse arvesse hindamise tulemusi eelnevate programmide (elukestev õpe, „Aktiivsed noored”, Erasmus Mundus ja teised rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid) pikaajalise mõju kohta. | 2. Lisaks pidevale järelevalvele koostab ja esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, et hinnata eesmärkide saavutamise tõhusust, programmi mõjusust ja selle Euroopa lisaväärtust, võttes arvesse otsust programmi uuendamise, muutmise või katkestamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse lihtsustamise ulatust, selle sisest ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja ka meetmete panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidesse. Ühtlasi võetakse arvesse hindamise tulemusi eelnevate programmide (elukestev õpe, „Aktiivsed noored”, Erasmus Mundus ja teised rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid) pikaajalise mõju kohta. |
Selgitus
Tõhusa järelevalve teostamiseks programmi „Erasmus kõigi jaoks” üle aastail 2012–2020 peab komisjon koostama igal aastal hindamisaruande ning esitama selle ka Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – taane 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – „Erasmus entrepreneurship” seostub Euroopa tööstusharude ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega; |
| – "Erasmus Life Long Learning" seostub täiskasvanuharidusega. |
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Komisjon ja liikmesriigid ergutavad valitsusväliseid organisatsioone ning eelkõige hariduse, koolituse ja massispordi valdkonnas tegutsevaid noorteorganisatsioone programmis osalema. |
Selgitus
Kuna programmi „Erasmus kõigi jaoks” toetusesaajad on enamasti noored, on oluline, et programmis osaleksid ka valitsusvälised organisatsioonid ning esmajoones haridus-, koolitus- ja rahvaspordi valdkonnas tegutsevad noorteorganisatsioonid.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et võimaldada programmis osaleda inimestel, kellel on eriti palju probleeme hariduslike, sotsiaalsete, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu. | 2. Programmi rakendamisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et võimaldada programmis osaleda inimestel, kellel on eriti palju probleeme hariduslike, sotsiaalsete, sooliste, füüsiliste, psühholoogiliste, geograafiliste, majanduslike ja kultuuriliste põhjuste tõttu. Seetõttu tähtsustavad komisjon ja liikmesriigid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muude uute tehnoloogiate kasutamist, et hõlbustada sellistesse raskustesse sattunud inimestele juurdepääsu haridusele, koolitusele ja spordile. |
Selgitus
Komisjoni ja liikmesriikide püüded hõlbustada füüsilistel, psühholoogilistel, geograafilistel, majanduslikel ja kultuurilistel põhjustel raskustesse sattunud inimeste jaoks juurdepääsu haridusele, koolitusele ja spordile peaksid hõlmama ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muude uute tehnoloogiate kasutamist.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, arengu- ja ühtekuuluvuspoliitika; | (a) asjakohane liidu poliitika, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, tervise-, teadusuuringute ning innovatsiooni-, tööstus-, ettevõtlus-, õigusemõistmise, tarbija-, arengu- ja ühtekuuluvuspoliitika; |
Selgitus
ELi tööstuspoliitika sõltub suurel määral ELi haridus-, koolitus-, teadusuuringute ning innovatsioonipoliitikast. Seetõttu peaks „Erasmus kõigi jaoks” programmiga haakuvate poliitikavaldkondade sekka kuuluma ka ELi tööstuspoliitika.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas viisade väljastamiseks. | 2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused programmi nõuetekohaseks ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas viisade väljastamiseks. |
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Riiklik amet ergutab kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning huvirühmasid osalema projektide rakendamise ja järelevalve kujundamises. |
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Kaks kuud pärast riiklikult ametilt artikli 21 lõikes 3 viidatud eelneva vastavushindamise saamisest, komisjon aktsepteerib, aktsepteerib tingimuslikult või lükkab riikliku ameti määramise tagasi. Komisjon ei sõlmi riikliku ametiga lepingulisi suhteid kuni eelneva vastavushindamise aktsepteerimiseni. Tingimusliku aktsepteerimise korral võib komisjon oma lepingulistes suhetes riikliku ametiga kohaldada proportsionaalseid ettevaatusabinõusid. | 1. Kaks kuud pärast riiklikult ametilt artikli 21 lõikes 3 viidatud eelneva vastavushindamise saamisest, komisjon aktsepteerib, aktsepteerib tingimuslikult või lükkab riikliku ameti määramise tagasi. Komisjon ei sõlmi riikliku ametiga lepingulisi suhteid kuni eelneva vastavushindamise aktsepteerimiseni. Komisjon teeb asjakohase liikmesriigiga koostööd selle nimel, et riiklik amet määrataks võimalikult kiiresti. Igal juhul tuleb riiklik amet kindlaks määrata ja selle tööprogramm ametlikult heaks kiita hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Tingimusliku aktsepteerimise korral võib komisjon oma lepingulistes suhetes riikliku ametiga kohaldada proportsionaalseid ettevaatusabinõusid. |
Selgitus
Nende sätete eesmärk on tagada liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö, et riiklik amet määrataks ja selle tööprogramm kiidetaks ametlikult heaks enne 1. jaanuari 2014.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Komisjon vormistab eelkäijate elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” (2007−2013) finantslepingutega seotud juriidilised kohustused ning avab sellegipoolest pärast nõusoleku saamist programmi alguses programmi jaoks määratud riikliku ameti eelneva vastavushindamise. | 2. Komisjon vormistab ja avaldab oma veebilehel eelkäijate elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” (2007−2013) finantslepingutega seotud juriidilised kohustused ning avab sellegipoolest pärast nõusoleku saamist programmi alguses programmi jaoks määratud riikliku ameti eelneva vastavushindamise. |
Selgitus
Käesolevas lõikes mainitud teave peab olema kättesaadav ka Euroopa Komisjoni veebilehel, et võimaldada programmi „Erasmus kõigi jaoks” rakendamisega seotud heade tavade vahetamist ning läbipaistvust.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 10 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 10 a. Komisjon avaldab oma veebilehel järgmise teabe ning ajakohastab seda pidevalt: kogu teave liikmesriikide poolt määratud riiklike ametite kohta, komisjoni ning iga riikliku ameti vahel sõlmitud lepingu sisu, teave iga-aastaste rahastamisvahendite kohta, mis on antud riikliku ameti käsutusse programmi meetmete võtmiseks ja toetuste jagamiseks, aga ka programmi rakendava riikliku ameti kulutuste katmiseks. |
Selgitus
Komisjon peaks oma veebilehel avaldama kogu käesolevas lõikes mainitud teabe ning ajakohastama seda pidevalt, et võimaldada heade tavade vahetamist ja läbipaistvust.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Komisjon on volitatud võtma vastu kooskõlas artikliga 28 delegeeritud akte seoses artikli 13 lõike 7 ja artikli 22 lõikega 2, mis käsitlevad vastavalt tulemuslikkuse kriteeriumeid ja riiklike ametite hallatavaid meetmeid. | Komisjon on volitatud võtma vastu kooskõlas artikliga 28 delegeeritud akte seoses artikli 22 lõike 2 (mis käsitleb riiklike ametite hallatavaid meetmeid) muutmisega. |
Selgitus
Artiklis 13 mainitud tulemuslikkuse kriteeriumid sätestatakse määruse -I lisas, mitte delegeeritud aktides.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Programmi rakendamisel on komisjoni eesmärk luua kasutajasõbralik raamistik selgete, kiirete ja vähest vaeva nõudvate menetlustega, millega kaasnevad reeglid, suunised ja teavitamisviis on lihtsad. Kogu programmi rakendamise vältel peab riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil läbipaistev hindamine üldsusele kättesaadav olema. |
MENETLUS
Pealkiri | Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS” | |||
Viited | COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | CULT 13.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | ITRE 13.12.2011 | |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Silvia-Adriana Ţicău 14.2.2012 | |||
Arutamine parlamendikomisjonis | 30.5.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 12.7.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 41 4 3 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Jacky Hénin, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Béla Kovács, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Niki Tzavela, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Antonio Cancian, António Fernando Correia de Campos, Ioan Enciu, Jolanta Emilia Hibner, Eija-Riitta Korhola, Werner Langen, Zofija Mazej Kukovič, Pavel Poc, Algirdas Saudargas, Silvia-Adriana Ţicău | |||
MENETLUS
Pealkiri | Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „ERASMUS KÕIGI JAOKS” | |||
Viited | COM(2011)0788 – C7-0436/2011 – 2011/0371(COD) | |||
EP-le esitamise kuupäev | 23.11.2011 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | CULT 13.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | AFET 13.12.2011 | DEVE 13.12.2011 | BUDG 13.12.2011 | EMPL 13.12.2011 |
| ITRE 13.12.2011 | JURI 16.2.2012 | LIBE 13.12.2011 | FEMM 13.12.2011 |
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev | AFET 20.12.2011 | JURI 1.3.2012 | LIBE 5.12.2011 | FEMM 20.12.2011 |
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Doris Pack 24.1.2012 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 29.5.2012 | 9.7.2012 | 6.11.2012 |
|
Vastuvõtmise kuupäev | 27.11.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 21 1 3 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Lorenzo Fontana, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marco Scurria, Helga Trüpel, Gianni Vattimo, Marie-Christine Vergiat, Milan Zver | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | François Alfonsi, Heinz K. Becker, Ivo Belet, Nadja Hirsch, Hans-Peter Martin, Georgios Papanikolaou, Mitro Repo, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Isabelle Thomas | |||
Esitamise kuupäev | 10.12.2012 | |||