Istungidokument
16.1.2013
***I
RAPORT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilist innovatsioonikava ning EIT panust uuenduslikumasse Euroopasse
( COM(2011)0822 – C7‑0462/2011 – 2011/0387(COD) )
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Marisa Matias
Raporti koostaja (*): Chrysoula Paliadeli, kultuuri- ja hariduskomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50
PR_COD_1amCom
Kasutatud tähised |
* Konsulteerimiskord *** Nõusolekumenetlus ***I Seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II Seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III Seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)
(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Õigusakti projektiga muudetava olemasoleva õigusakti kohta tehtud iga muudatusettepaneku päis sisaldab kolmandat ja neljandat rida, millel märgitakse vastavalt olemasolev õigusakt ja selle asjaomane säte. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
Lk
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5
SELETUSKIRI 93
KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS 98
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS 128
MENETLUS 146
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilist innovatsioonikava ning EIT panust uuenduslikumasse Euroopasse
( COM(2011)0822 – C7‑0462/2011 – 2011/0387(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011) 0822 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0462/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi ( A7-0422/2012 ),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(2) Strateegilises innovatsioonikavas tuleks määratleda EIT pikaajalised prioriteetsed valdkonnad ning kava peaks sisaldama ka EIT majandusliku mõju ja võime hindamist parima innovatsioonialase lisaväärtuse loomiseks. Strateegilises innovatsioonikavas tuleks võtta arvesse EIT järelevalve ja hindamise tulemusi. | (2) Strateegilises innovatsioonikavas tuleks määratleda pikaajalised prioriteetsed valdkonnad, et edendada tippvõimekust ja laiemat osalust kogu ELis, ning kava peaks sisaldama ka EIT majandusliku ja sotsiaalse mõju ja võime hindamist parima innovatsioonialase lisaväärtuse loomiseks. Strateegilises innovatsioonikavas tuleks võtta arvesse EIT järelevalve ja hindamise tulemusi. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 a) Ehkki meil on kogu ELis konkreetseid näiteid kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tippvõimekuse kohta, puudub nende jaoks ühtne süsteem. Euroopa peab kõrvaldama piiriülese – nii riigi-, sektori- kui ka erialaülese – strateegilise koostöö puudujäägi, et luua piisavalt kriitiline mass teadmiste kolmnurgas ning aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, muutes hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni mõju koostoimes suuremaks kui need valdkonnad eraldi suudaksid anda. |
| EIT, tagades teadmiste kolmnurga osade suurema integreerimise, tihendades koostööd haridussüsteemide, teadus- ja ärimaailma vahel, arendades uusi õppekavasid ja doktoriõppeprogramme, kaasates kõik asjaosalised majanduse üleilmastumise ja digitaliseerimise olukorras, aitab edendada haridust, teadusuuringuid ja innovatsiooni kui põhivahendeid, mille abil saavutada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline majandusmudel ning säilitada edaspidi tööhõivet. |
| Kasutades avalikust huvist ja ühiskondlikest probleemidest lähtuvat paindlikku innovatsioonipõhimõtet, mis keskendub haridusele, tehnoloogilisele ja tootmisalasele innovatsioonile ning selle sotsiaalsele mõjule, võimendades ja ergutades erasektorist pärit investeeringuid ning viljakat koostööd haridus- ja teadusasutustega, kaasa arvatud teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidega, ettevõtete, valitsuse ja kodanikega, aitab EIT luua uusi koostööplatvorme ja -vahendeid, nt avatud võrgustikud, avatud standardid, klastrid, teadmiste ja ideede jagamine ülikoolide vahel. |
| EIT on tõhus liidu asutus, mis aitab toime tulla uute suurenevate vajadustega, leida uuenduslikke lahendusi ja tugevdada nende mõju ühiskonnale. Laiendades osalemist, et levitada tipptaset kogu Euroopas, edendades tugevat koostoimet ja vastastikust täiendavust struktuurifondidega, võttes omaks paindlikkuse ja vastutuse ning pooldades kindlalt avatust, läbipaistvust ja välisekspertide kaasamist, saab EIT ühtlasi aktiivselt edendada uuenduste omaksvõtmist ja kasutamist ühiskonnas üldiselt. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Reguleerimisese |
Lisas esitatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegiline innovatsioonikava on käesolevaga vastu võetud. | Käesoleva otsusega kehtestatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegiline innovatsioonikava ajavahemikuks 2014–2020. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 1 a |
| Strateegilise innovatsioonikava eesmärgid |
| 1. Strateegilises innovatsioonikavas tuuakse välja EIT prioriteedid ajavahemikuks 2014–2020 ja EIT toimimise vahendid. Seega on tegemist peamise vahendiga EIT strateegilise kursi määramiseks, kuid see võimaldab samal ajal instituudil suurel määral ise otsustada seatud eesmärkide täitmise viiside ja vahendite üle. EIT keskmes on ühiskondlikest probleemidest lähtuv innovatsioon, mis keskendub haridusele, tehnoloogilisele ja tootmisalasele innovatsioonile ning paindlikkusele. |
| 2. Strateegiline innovatsioonikava hõlbustab kooskõlastatust poliitikasuundade vahel ning nende erisuguste vahendite sidusust ning loob innovatsioonipoliitika valdkonnas sünergiat, võttes omaks suurtele ühiskondlikele probleemidele keskenduva tõeliselt tervikliku lähenemisviisi, suunates EITed tegutsema innovatsiooni katalüsaatorina, mis aitab Euroopas luua avatuid ja kaasavaid innovatsioonimudeleid ning millest kujuneb välja rahvusvaheliselt tunnustatud ja heakskiidetud maailmatasemel innovatsiooniasutus. |
| 3. EIT on nende eesmärkide jaoks tõhus liidu asutus, et rahuldada uusi, esilekerkivaid vajadusi, leida innovaatilisi lahendusi ja suurendada nende mõju ühiskonnale. Võttes omaks paindlikkuse ja vastutuse ning pooldades kindlalt avatust, läbipaistvust ja välisekspertide kaasamist vastavalt oma strateegilisele innovatsioonikavale, saab EIT edendada aktiivselt uuenduste omaksvõtmist ja kasutamist ühiskonnas üldiselt ning leida jätkusuutlikke lahendusi uute tehnoloogiate levitamiseks ja kasutamiseks lõpptarbijate, kodanike ja ühiskonna seas laiemalt, jälgides hoolikalt, et uute teadusuuringute ja innovatsiooni stimuleerimisel arvestatakse eri ettevõtluskeskkondade erivajadusi. |
| 4. Strateegiline innovatsioonikava on EIT põhivahend, mille abil arendada innovatsioonipoliitikat, luua töökohti ja edendada säästvat arengut ning edendada osaluse laiendamist, et levitada tipptaset kogu Euroopas, kaasa arvatud tingimusi töökohtade loomiseks strateegilise innovatsioonikava projektide noortele vilistlastele. |
| 5. Strateegilise innovatsioonikava eesmärk on toetada EIT potentsiaali arendada uusi rahastamismudeleid, nagu innovatsiooniauhinnad, mis võimaldavad viia maksimumini teadusuuringute rahastamise kasu avalikkuse jaoks, tagades, et innovatsioon ei käsitle mitte üksnes ühiskonna kõige pakilisemaid vajadusi, vaid saab tuua ka kiiresti kasu Euroopa kodanikele, leides lühikese tähtajaga täpseid teaduslikke ja tehnilisi vastuseid. |
| 6. Strateegilise innovatsioonikava tähtis roll on pakkuda lahendusi kriisiajal, sest ülioluline on meelitada noori uut tüüpi töökohtadele ning tagada, et uued ja juba olemasolevad haridusprogrammid edendaksid noorte juurdepääsu tööturule. |
| 7. Strateegilist innovatsioonikava tuleb viia ellu kooskõlas määrusega (EÜ) nr 294/2008. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 1 a |
| EIT peakorter |
| EIT peakorter hakkab asuma Ungaris Budapestis. |
Selgitus
Kokkulepe EIT ja Ungari valitsuse vahel sõlmiti 2010. aastal, viitenumber: 2010/CLXVI. Selle kokkuleppe alusel kannab osa halduskuludest asukohariik Ungari, mis annab kuni 2030. aasta lõpuni büroopinnad tasuta ning eraldab kuni 2015. aasta lõpuni igal aastal 1,5 miljonit eurot personalikuludeks.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 1 b |
| Üldised prioriteedid |
| 1. EIT aitab luua tipptasemel teadusbaasi ning soodustab sel eesmärgil erialade- ja sektoritevahelist ning piiriülest liikumist ja võtab kasutusele uued põhimõtted ja tavad, mis toetuvad eeskätt avatud ja kaasavatele teadusuuringutele, tagamaks seda, et teadusuuringud oleksid eelkõige ja tulemuslikult suunatud olulist üldist huvi pakkuvatele probleemidele, ning lisab innovaatilistesse kraadiõppeprogrammidesse ettevõtluse ja riski võtmise kultuuri teemad. EIT peamine tõukejõud peab olema tipptase. Osaluse laiendamist edendatakse, et stimuleerida tipptaset kogu Euroopas, sh tipptasemele pürgimise kontseptsiooni, mis võimaldaks luua osalustingimusi väikestele, algjärgus olevatele tipptaseme üksustele, nt väikesed uurimisrühmad ja üliinnovaatilised tegevust alustavad ettevõtted. |
| 2. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad toimivad ELis teadmiste kolmnurga rakendusmudelina ja peaksid lõpuks kujunema teenusepakkujateks innovatsioonisuutlikkuse suurendamisel kogu ELis, töötades välja ja rakendades innovatsioonipoliitikat ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid. EIT strateegiline eesmärk on saada enamaks oma osade summast, seetõttu peaks EIT vastutama teadmis- ja innovaatikakogukondadeülese kooskõlastamise ja koostöö eest, et tagada koostoime ja lisaväärtuse loomine teadmis- ja innovaatikakogukondade ja paljude partnerite poolt EIT ökosüsteemi raames. |
| 3. Kasutades killustatusest ülesaamiseks pikaajalisi integreeritud partnerlussuhteid ning strateegilisemat koostööd riigi-, sektori- ja erialaüleselt, et luua piisav kriitiline mass teadmiste kolmnurgas, ning saavutades selle kriitilise massi oma Euroopa mõõtme abil laiaulatusliku ja tasakaalustatud geograafilise hõlmatusega, toimib EIT paindliku katalüsaatorina, et katsetada uusi innovatsioonimudeleid, toetada piiriüleselt talente ning luua rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadmiste kaubamärk. Toetudes arukale personalistrateegiale, mis hõlmab institutsioonisiseste ja -väliste eksperditeadmiste süsteemset kasutamist, ning rakendades sisejuhtimise korda, kujuneb EIT institutsioonina innovaatilise juhtimise eeskujuks, mis töötab vajaduse korral välja uusi rahastamisvahendeid. |
| 4. EIT tugevdab ja arendab edasi oma rolli „investorina”, kes edendab Euroopa teadusuuringute, ettevõtluse ja kõrghariduse valdkonna igal tasandil olemasolevaid tippkeskusi, võimaldab neil koonduda ning soodustab nendevahelist pikaajalist süstemaatilist koostööd. EIT aitab kaasa sellele, et luua jätkusuutlikke innovaatilisi tegevust alustavaid ettevõtteid ja teadusasutuse baasil tegutsevaid ettevõtteid ning suurendada kraadiõppes osalevate tudengite arvu, et parandada oma tulemuste saavutamist. EIT püüab edendada tehnosiiret ja tehnoloogia turustamist ning uute ettevõtete arendamist olemasolevate ettevõtete raames või uute uuenduslike ettevõtete loomist. |
| 5. EIT loob tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega piirkondliku innovatsioonikava, et tuua kokku nn seotud ühispaiknemiskeskused riikides, kus ei asu ühtegi ühispaiknemiskeskust. Need keskused toetatavad peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukonna innovatsioonitegevust oma kõrge innovatsioonipotentsiaaliga ning parandavad näidisobjektide, katsekohtade jms abil (nagu on kirjeldatud lisa 2. osa punktis 2.2) juurdepääsu esmatarbijatele ja lõppkasutajatele, kes kasutavad teadmis- ja innovaatikakogukondade tehnoloogiaid. |
| 6. EIT kasutab ära oma paindlikkuse, saavutamaks lihtsustamist, mida rakendatakse vastutustundlikul viisil, et saavutada tõhusaid tulemusi ning edendada murrangulisi uuendusi ja äriringkondade kaasamist. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 1 c |
| Teadmis- ja innovaatikakogukonnad |
| 1. EIT esitab teadmis- ja innovaatikakogukondadele strateegilised suunad ning kooskõlastab ja jälgib kogukondade tegevust, austades täiel määral nende autonoomiat ning jättes ruumi alt üles lähenemisviisiga algatustele, tagades samal ajal läbipaistvuse ja aruandluskohustuse. EIT tagab, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad tegutsevad läbipaistvalt ning võtavad arvesse kõikide osalejate – nii juba kaasatud osalejate kui ka uustulnukate – huve. Täiendavate teadmis- ja innovaatikakogukondade loomiseks eraldatakse vahendid konkurentsi alusel ning võttes arvesse projektide kvaliteeti ja potentsiaali. |
| 2. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on EIT põhivahend. Raamprogrammi Horisont 2020 alusel arendab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kontseptsiooni edasi, et toetada Euroopa innovatsioonikultuuri arendamist kõigis liikmesriikides. EIT aitab teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu luua multi- ja interdistsiplinaarseid keskkondi, kus avatud ja kaasavad innovatsioonimudelid edeneksid tõenäoliselt jõudsamalt. Austades alati sama põhimõtet viia ellu teadmiste kolmnurga täielik lõimimine ning järgides programmi Horisont 2020 teise ja kolmanda samba eesmärke, on vaja rakendada eripära arvestavat lähenemisviisi erinevatele teadmis- ja innovaatikakogukondadele ja nende rahastamisvajadustele, kuna mõned kogukonnad muutuvad väga suureks ja neil on suured rahalised vajadused, samas kui teised jäävad väikesteks ja vajavad vähem rahastamist. Sõltuvalt asjaoludest ja lahendatavatest probleemidest võivad teadmis- ja innovaatikakogukonnad erineda ka oma kestuselt. |
| 3. EIT jaoks on ülioluline kriitilise massi saavutamine, et välja arendada oma täielik potentsiaal juhtiva innovatsiooniinstituudina. Seda kajastab teadmis- ja innovaatikakogukondadele antav toetus, EIT teavitustegevuse intensiivsus ja ulatus, levitamise võimekus ja rahvusvahelise tegevuse edendamine ning võime pakkuda lihtsustatud menetlusi. EIT peaks vastutama teadmis- ja innovaatikakogukondade kooskõlastamise ja koostöö eest, abistama ja nõustama neid haldusküsimustes, et välja töötada strateegia, mille abil vähendada halduskoormust ja luua parimate tavade juhend, millega levitada olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade häid tavasid ja kogemusi uutele kogukondadele, kiirendada innovatsiooni, ühendada valdkondlikku ja valdkondadevahelist innovatsiooni, tagada koostoime ja lisaväärtuse loomine EIT paljude partnerite hulgas ning ideede levitamine EIT raames, edendada igas teadmis- ja innovaatikakogukonnas ühispaiknemiskeskuste ülest tööd ning stimuleerida teadmis- ja innovaatikakogukondi välja töötama ühiseid tööprogramme valdkondadevahelistes küsimustes. |
| 4. Olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade ning ühispaiknemiskeskustega seoses on EIT probleemiks praegu geograafiline kontsentratsioon; seda tuleks edaspidi arvesse võtta pärast tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade käivitamist ja EIT tegevuse laiendamist. ELi liikmesriikides tegutsev märkimisväärne hulk tippkeskusi ei saavuta eraldi sageli kriitilist massi, mis on vajalik ülemaailmses konkurentsis püsimiseks. Sama võib juhtuda ka väikeste teadmis- ja innovaatikakogukondadega. Nende integreerimisega EIT-sse pakutakse neile toetust, tausta ja kriitilist massi, mis on vajalik eduks ja olulise suuruse saavutamiseks, et olla maailmatasemel osalejad ja suuta muuta innovatsioonimaastikku ELis ning anda oma vastavas valdkonnas oluline panus ühiskondlike probleemide lahendamisse. Tagatakse VKEde osalemine ja väiksemate teadusorganisatsioonide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatus, väärtustades tugevaid kohalikke kogukondi, mis on juba tipptasemel eeskujuks, võttes arvesse eri piirkondade eripära ja nõudmisi ning hõlbustades kultuuritsoonide loomist ja arendamist koos kohaliku tööstusega. |
| 5. EIT valib esimese etapi käigus viie valitud teema seast kuni neli esimest teadmis- ja innovaatikakogukonda, pidades kinni järgmisest prioriteetide tähtsuse järjekorrast: |
| 1. toorained ja biopõhine majandus – säästev uurimine, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt, materjalide väljatöötamine ja asendamine; |
| 2. uuendustegevus tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise jaoks; |
| 3. linnaline liikuvus, arukas ja säästev areng; |
| 4. tulevikutoit – säästev tarneahel alates ressurssidest kuni tarbijateni; |
| 5. lisaväärtusega tootmine. |
| EIT võib kõrvale kalduda eeltoodud tähtsuse järjekorrast, põhjendades nõuetekohaselt oma otsust, ning teavitab sellisest otsusest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni. |
| Teadmis- ja innovaatikakogukondade esimene etapp käivitatakse 2014. aastal. 2018. aastal järgneb teine etapp, mille käigus on prioriteetsed need eelnimetatud teemad, mida ei võetud arvesse esimesel etapil. Kui EIT-l on piisavalt vahendeid täiendavate teadmis- ja innovaatikakogukondade loomiseks, võib EIT juhatus ise soovitada, valida ja järk-järgult käivitada uusi teemasid, tingimusel et need jäävad ühiskondlike probleemide valdkonda, et kogukonnad täidavad asutamise miinimumtingimusi, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 294/2008, ning et nendega viiakse läbi ulatuslikke konsultatsioone, kus osalevad paljud sidusrühmad, kes esindavad teadmiste kolmnurga kõiki kolme osa. |
| Kaaluda võiks teatavaid soovituslikke teemavaldkondi, mida komisjon ja eri platvormid on soovitanud, nagu näiteks: arukad turvalised ühiskonnad; merede säästev kasutamine; vesi ja metsad; biomimetism; säästev ehitamine ja nullenergiamajad; tervishoiualased uuendused ja inimeste mõjuvõimu suurendamine. See loetelu on siiski üksnes soovituslik teemavaldkondade jaoks, mis lõplikult valitakse, võttes seejuures arvesse tulevikus ilmneda võivaid uusi ja ettenägematuid probleeme. |
| Nende teemade alusel on EIT-l õigus otsustada ise tulevase teadmis- ja innovaatikakogukonna valikuprotsessi üle. Teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevaste konkursikutsete edukus sõltub suurel määral selgetest juhistest ootuste ja nõuete kohta ning tähtajast, mis taotlejatele antakse, et nad jõuaksid enne pakkumise esitamist end nii õiguslikult kui ka rahaliselt organiseerida. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad valitakse EIT määruses määratletud üksikasjalike kriteeriumide alusel, mille üldpõhimõteteks on tipptasemel saavutused ja uuendusvõimekusele orienteeritus. Iga väljavalitud teadmis- ja innovaatikakogukond peab näitama, kuidas ta tekitab asjaomases valdkonnas suurimat mõju, ja tõestama oma strateegia jätkusuutlikkust. |
| Valiku aluseks on ettepanekute kvaliteet, jätkusuutlikkus ja potentsiaal, kusjuures tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul tuleks korrapäraselt arvesse võtta teaduspotentsiaali arengu hindamist ja uue innovatsioonidünaamika võimalikku tekkimist. |
| Sel eesmärgil konsulteeritakse sidusrühmadega ja seejärel korraldatakse konkurentsipõhine ja avatud menetlus, mille käigus valitakse välja uued teemavaldkonnad ja vastavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad, kasutades selleks reeglistatud, läbipaistvat ja konkurentsipõhist protsessi, mille puhul võetakse arvesse alt üles lähenemisviisi ja tekkivaid ühiskondlikke probleeme ELis, tagades samas võimalikele osalejatele selguse ja prognoositavuse. |
| 6. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peavad läbi tegema vaheläbivaatuse, milles võetakse arvesse teadmis- ja innovaatikakogukondade Euroopa lisaväärtust, ning mahajäämuse korral tuleb neil rakendada asjakohaseid meetmeid. Kui teadmis- ja innovaatikakogukond ei saavuta kehtestatud kriteeriume, võib EIT katkestada rahastamise pärast teatavat konkreetset ajavahemikku, mis on kindlaks määratud kokkuleppes teadmis- ja innovaatikakogukondadega. |
| 7. EIT on teadmis- ja innovaatikakogukondade partner seni, kuni ta otsustab, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad on majanduslikult piisavalt iseseisvad pärast orienteeruvat ajavahemikku 7–15 aastat. Kui see aeg otsa saab ning kui teadmis- ja innovaatikakogukond otsustab jätkata ilma EIT rahastuseta või kujundada end ümber üheks või mitmeks ettevõtteks, et arendada ettevõtlust, millega tegeles endine teadmis- ja innovaatikakogukond, võib EIT teha otsuse olla uue üksuse täieõiguslik äripartner. |
| 8. EIT poolt teadmis- ja innovaatikakogukondadesse tehtud investeeringute tasuvust mõõdetakse selle põhjal, kui palju saab neist reaalset kasu Euroopa majandus ja ühiskond üldiselt – selleks on näiteks uute ettevõtete, toodete ja teenuste loomine praeguste ja tulevaste turgude jaoks, paremate oskustega ettevõtlikud inimesed, uued ja ligitõmbavamad töökohad ning nii liidu kui ka mujalt pärit talentide ligimeelitamine ja hoidmine. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 1 d |
| Haridusprogrammid ja -tegevus |
| 1. Raamprogrammi Horisont 2020 raames on EIT ainus vahend, millel on tugev rõhuasetus haridusele. EITst peaks saama maailmatasemel kraadiõppe pakkuja, sest ta ühendab kvaliteetse koolituse, liikuvuse, ettevõtjakogemused keskkonnas, kus toimub tegelik innovatsioon, ja kehtestab kõrghariduse jaoks lahkneva haridusparadigma. Strateegilise innovatsioonikava põhipunkt on EIT haridusalaste ülesannete edendamine ja täitmine. Eesmärgiks on anda inimestele hariduse kaudu üleilmse ühiskonna ja teadmistepõhise majanduse jaoks vajalikud oskused, teadmised ja hoiak. Seda silmas pidades töötatakse osana EIT-i tegevusest välja Marie Skłodowska-Curie stipendiumiprogramm. |
| 2. EIT aitab arendada innovatsiooniühiskonna jaoks vajalikku tööjõudu, harides peamisi osalejaid, nagu üliõpilasi, teadlasi ja ettevõtjaid, ning määrates kindlaks raamtingimused ja selgitades välja poliitika-, reguleerimis- ja standardimisküsimuste parimad tavad asjakohases sektoris. EIT kasutab eri tasemel koolitusprogramme uue põlvkonna maailmatasemel üliõpilaste jaoks – magistri- ja doktoriõppeprogrammid, suvekoolid, spetsiifilised koolitusprogrammid –, tagades pikaajalise panustamise, mis on vajalik kõrghariduses jätkusuutlike muudatuste tegemiseks, pakkudes eelkõige uusi, erialavahelisi ja -siseseid EIT märgistusega kraadiõppeprogramme. EIT püüab vastastikuste eksperdihinnangute abil saavutada EIT märgistusega kvalifikatsioonide riikliku ja rahvusvahelise tunnustamise. EITd ning teadmis- ja innovaatikakogukondi ergutatakse arendama haridusalast koostoimet ELi ja liikmesriikide poliitikaga, et tulevikus oleks olemas vajalik inimkapital selleks, et Euroopa saaks saavutada teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase tipptaseme. EIT võib ise või koostöös muude Euroopa või kolmandate riikide ülikoolide või teaduskeskustega koostada programme või korraldada kursusi fundamentaalsetel ja olulist innovatsiooni võimaldavatel erialadel. |
| 3. Sellega seoses peaks EIT osalema jõupingutustes, millega suurendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika alase hariduse ligitõmbavust, et koolitada ELis välja rohkem talente ning tagada, et oleks piisaval arvul erialaoskustega inimesi, keda on vaja tegeliku innovatsiooni arendamiseks. Teadus- ja innovaatikakogukonnad võiksid välja töötada juhendamisprogramme noortele eurooplastele, kasutades selleks praktikat, koolikülastusi, stipendiume loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas tipptasemel keskkooliõpilastele ja üliõpilastele, tipptasemel loodusteaduste üliõpilaste rahastatud suvekursusi ärikoolis ja/või ettevõtluskoolituses; EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad võivad pakkuda ka laiemat valikut innovaatilisi kutsealase arengu võimalusi, mis hõlmaks juhtimiskoolitust, sihtotstarbelisi kursusi ja ülikoolikursuste mooduleid või koolidele ettenähtud programme, et laiendada oma haridustegevust mitmekesisemate õppeviisidega, parandada haridustegevuse mõju ja jõuda suurema hulga inimesteni. Teadustöö atraktiivsust saaks Euroopas veelgi suurendada, pakkudes teadusstipendiume loodusteaduste tipptasemel üliõpilastele, tingimusel et nad pühenduvad teadus- ja arendustegevuse projektidele Euroopas või loovad innovaatilise ettevõtte Euroopas. |
| 4. Eelnimetatud programmid võib täielikult integreerida teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusse, nad võivad tuleneda eri teadmis- ja innovaatikakogukondade koostööst või neid võib korraldada EIT üksi või koostöös oma teadmis- ja innovaatikakogukondadega. EIT soodustab teadmis- ja innovaatikakogukondade osalemist kogukondadeüleses töös valdkondades, mis pakuvad häid võimalusi sünergia tekkeks, nt ühistes kutsealase arengu kursustes, ühises teadustegevuses, magistri- ja doktoriõppeprogrammides või teadlaste ja ettevõtjate teadmis- ja innovaatikakogukonna üleses liikumises. |
| 5. EIT kehtestab inimesi käsitleva konkreetse kava – piirkondliku innovatsioonikava – tagamaks et talendid, nagu kõikide tasandite üliõpilased, teadlased, õpetajad ja ettevõtjad väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukondi ja nende ühispaiknemiskeskusi, oleksid seotud EIT-ga. Niisugune kava annab parimatele talentidele ühelt poolt võimaluse saada kasu ühispaiknemiskeskustes loodud innovatsioonikeskkonnast, kuid teiselt poolt ka stiimulid kasutada täielikult ära teadmised ja oskusteave, mis on omandatud väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukondi. EIT sihtasutus võiks selles valdkonnas täita olulist osa . Kuna inimesed on tegelikud innovatsiooni kandjad, võiks vajaduse korral võtta abinõusid, millega tagada, et ELi äärealadelt pärit üliõpilased saaksid piisaval määral osaleda EIT haridusprogrammides (nt stipendiumide abil, mida kaasrahastavad liikmesriigid ja piirkondlik innovatsioonikava). EITd ergutatakse tegema koostööd liikmesriikide ja piirkondadega, et EIT vilistlased leiaksid võimalusi ja vajaliku toetuse, et leida väljund oma innovatsiooni- ja ettevõtluspotentsiaalile ELi piires. |
| 6. EIT juhatus korraldab regulaarselt Euroopa või rahvusvahelisi konverentse oma tegevusvaldkondade asjakohastel teemadel ning see teeb EIT-st kohtumispunkti kõikjalt Euroopast ja väljastpoolt pärit teadlaste, spetsialistide, õpetajate ja üliõpilaste jaoks. EIT loob ka veebipõhise vahendi või kohandab olemasolevat vahendit vastavalt vajadustele, et tagada platvorm teadmiste jagamiseks ning EITga seotud võrgustike loomiseks, mis annab olemasolevatesse teadmis- ja innovaatikakogukondadesse kaasamata üliõpilastele, õppejõududele ja teaduritele hõlpsa juurdepääsu käimasolevaid töid ja läbiviidud teadusuuringute tulemusi käsitlevale teabele. Seetarvis luuakse EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade haridus- ja koolitustegevuse õppematerjalide varamu, mis on kõigile kättesaadav. |
| 7. EIT ergutab looma oma vilistlaste võrgustikku, soodustades seeläbi teadmiste jagamist, juhendamist ja võrgustike loomist. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 g (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 1 g |
| ELi-ülene ja rahvusvaheline koostöö |
| 1. EIT kui vahend ELi-üleseks koostööks teadmiste kolmnurga kõigi sidusrühmade vahel töötab koostöö ja vastastikuse täiendavuse – mitte konkurentsi – alusel kõikide liikmesriikide teadus- ja haridusasutustega, eeskätt ülikoolide, ettevõtjate, klaster- ja teadusorganisatsioonide ühendustega. Koos komisjoniga aitab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadel teha koostööd piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, sest viimased täidavad olulist rolli ettevõtete, eeskätt VKEde, teadusasutuste, avaliku sektori asutuste kokkutoojana, olles vahendajaks nende eri osalejate, liikmesriikide ja liidu vahel. |
| 2. Piirkonnad ja liikmesriigid, kus tegutsevad ühispaiknemiskeskused, võivad saada kasu tegevuse koondumisest tulenevatest majanduslikest eelistest ja positiivsest välismõjust. Neid võimalusi edendatakse, kui luuakse tihe koostöö piirkondades asuvate teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite ja ametiasutuste ning organisatsioonide vahel, mis on kaasatud aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamisse ja elluviimisesse, nagu on kirjeldatud IV lisas dokumendis COM(2011) 615, 2011/0276 (COD) , C7-0335/11. Seevastu piirkonnad, mis on neist tegevustest välja jäetud, võivad kogeda kumulatiivsest negatiivsest mõjust tulenevaid riske. See võib suurendada praegust ebavõrdsust, tuues kasu piirkondadele, mis näitavad üles praegust tugevust innovatsioonisuutlikkuses, ent kahjustades neid piirkondi, milles esineb puudusi. Neid võimalusi tuleb samuti edendada piirkondliku innovatsioonikava abil. |
| 3. EIT töötab tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega välja tugeva rahvusvahelise strateegia, et selgitada liidus ja väljaspool liitu välja asjaomased kontaktisikud ja võimalikud partnerid ning luua nendega sidemed. EIT peab pikas plaanis looma selge identiteedi ja ülemaailmse EIT kaubamärgi, mis tutvustab teda kui Euroopa innovatsiooni ja ettevõtluse arengumootorit ja maailmatasemel hariduse andjat selles valdkonnas. Luues oluliste rahvusvaheliste partneritega soodsad strateegilised sidemed, võib EIT olla ise väga ligitõmbav ning muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid ligitõmbavamaks. EITst võib saada liidu innovatsioonikava elluviija, nii nagu Euroopa Teadusnõukogu (ERC) on Euroopa tipptaseme ja ülemaailmse juhtrolli täitja teaduse valdkonnas. Tugeva EIT kaubamärgi edendamine võib hõlmata meetmeid tugeva inim- ja ärivõrgustiku loomiseks EIT kogukonna ümber (üliõpilased, vilistlased, koolitajad, ettevõtjad, spetsialistid jne) ning identiteeditunde ja nähtavuse parandamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata teadus- ja innovatsioonikonverentside, iga-aastaste ürituste, võistluste ja auhindade üleandmiste, koolilõpu tseremooniate jms korraldamist. |
| 4. EIT loob korrapäraselt kohtuva EIT sidusrühmade foorumi, et hõlbustada suhtlemist ja üksteiselt õppimist kogu teadmiste kolmnurga laiemas innovaatikakogukonnas, foorumisse kaasatakse ka riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused. |
| 5. EIT kasutab sihipäraselt ülikoolide, ettevõtjate ja teadusorganisatsioonide ning klasterorganisatsioonide ühendusi teadmiste vahetuse ja tulemustest teavitamise platvormina. |
| 6. EIT loob mehhanismi, millega edendada EIT ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade ning teiste liidu algatuste vahelist sünergiat, näiteks korraldatakse EIT, teadmis- ja innovaatikakogukondade ja Euroopa Komisjoni asjaomaste teenistuste iga-aastaseid kohtumisi. |
| 7. EIT rakendatakse Euroopa Liidu põhivahendina üleilmseks koostööks tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 h (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 1 h |
| EIT ja muud liidu vahendid |
| 1. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kui ainsad ELi vahendid, mis täiendavad teadmiste kolmnurka, kasutavad täielikult ära olemasolevaid algatusi selles valdkonnas, nagu ELI teadusuuringute, haridus-, koolitus- ja noorteprogrammid, mis pakuvad Marie Skłodowska-Curie programmi teadlastele, programmi „Erasmus kõigile“ üliõpilastele ja Euroopa teadusruumi muude liikuvusalgatuste osalejatele lisavõimalusi uuendustegevuses, ettevõtluses ja tööstuses. |
| 2. EIT on oma omadustest lähtuvalt üleeuroopalise innovatsioonipoliitika tuumaks. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on muu hulgas oluline ja ainulaadne osa sellest poliitikast. Ühiseid tehnoloogiaalgatusi, avaliku ja erasektori partnerlusi, ühise kavandamise algatusi, Euroopa innovatsioonipartnerlusi ja sarnaseid (tulevasi) platvorme ulatuslike tööstuspõhiste teadusuuringute edendamiseks ergutatakse kooskõlastama oma tegevust EITga või soovi korral ühinema assotsieerunud partneritena või veelgi ulatuslikumal moel teadmis- ja innovaatikakogukondadega. Lisaks saab luua sidemeid uuendustegevusega ühise põllumajanduspoliitika raames. Need mitme osalisega koostööplatvormid ulatuslike teadusuuringute tegemiseks peaksid säästva, ümberjaotava ja konkurentsivõimelise arengupoliitika edendamist silmas pidades tuginema samadele põhimõtetele nagu strateegiline innovatsioonikava. |
| 3. EIT suurendab vastastikust toimet liidu ühtekuuluvuspoliitikaga, edendades tugevat koostoimet ja vastastikust täiendavust struktuurifondidega ning pöörates tähelepanu uuendustegevuse kohalike ja üleilmsete aspektide vahelistele seostele. Ühispaiknemiskeskused võimaldavad teha piiriülest koostööd ning tänu oma asukohale saavad nad ära kasutada asjaomastes piirkondades pakutavaid rahastamisvõimalusi. Ühispaiknemiskeskused täidavad kohalike ja üleilmsete ühenduste tugevdamisel otsustavat rolli. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 1 – punkt 1.1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kiiresti muutuvas maailmas rajaneb Euroopa tee tulevikku arukal, jätkusuutlikul ja kaasaval majanduskasvul. Selle eesmärgi saavutamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks üleilmses teadmistepõhises majanduses peetakse peamiseks liikumapanevaks jõuks hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnast moodustuvat teadmiste kolmnurka ning nende kolme valdkonna omavahelist koostoimet. Seda arvesse võttes määras Euroopa Liit need kolm valdkonda oma Euroopa 2020. aasta strateegias poliitilisteks prioriteetideks. Neid prioriteete hakatakse viima ellu eeskätt juhtalgatuste „Innovaatiline liit” ja „Noorte liikuvus” kaudu, mis moodustavad ELi nimetatud valdkondade tegevuse üldpoliitilise raamistiku. Neid täiendavad juhtalgatused „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika” ja „Ressursitõhus Euroopa”. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aitab nende juhtalgatuste eesmärkide täitmisele täielikult kaasa. | Kiiresti muutuvas maailmas rajaneb Euroopa tee tulevikku arukal, jätkusuutlikul ja kaasaval majanduskasvul. Selle eesmärgi saavutamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks üleilmses teadmistepõhises majanduses ja ühiskonnas peetakse peamiseks liikumapanevaks jõuks hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnast moodustuvat teadmiste kolmnurka ning nende kolme valdkonna omavahelist koostoimet. Seda arvesse võttes määras Euroopa Liit need kolm valdkonda oma Euroopa 2020. aasta strateegias poliitilisteks prioriteetideks. Neid prioriteete hakatakse viima ellu eeskätt juhtalgatuste „Innovaatiline liit” ja „Noorte liikuvus” kaudu, mis moodustavad ELi nimetatud valdkondade tegevuse üldpoliitilise raamistiku. Neid täiendavad juhtalgatused „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika” ja „Ressursitõhus Euroopa”. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aitab nende juhtalgatuste eesmärkide täitmisele täielikult kaasa. |
Teaduse, hariduse ja innovatsiooni kesksele kohale seadmise põhjused on selged. Arvestades üleilmse konkurentsi tihenemist ja liidu demograafilisi probleeme, on Euroopa tulevase majanduskasvu ja uute töökohtade aluseks järjest enam uuenduslikud ja murrangulised tooted, teenused ja ärimudelid ning tema võime hoolitseda talentide eest, neid ligi meelitada ja hoida. Ehkki Euroopas on mõningaid häid näiteid, on ELi liikmesriikide saavutused võrreldes üleilmsete innovatsiooniliidritega keskmiselt kehvemad. EL konkureerib järjest enam talentide nimel, kes on pärit tärkava majandusega riikide uutest tippkeskustest. | Teaduse, hariduse ja innovatsiooni kesksele kohale seadmise põhjused on selged. Teadmistepõhise majanduse kontekstis ning arvestades üleilmse konkurentsi tihenemist ja liidu demograafilisi probleeme, on Euroopa tulevase majanduskasvu ja uute töökohtade aluseks järjest enam uuenduslikud ja murrangulised tooted, teenused ja ärimudelid ning tema võime hoolitseda talentide eest, neid ligi meelitada ja hoida, võimaldades samal ajal ELi kodanikel mitte üksnes nendest uuendustest kasu saada, vaid ka nende arengule uute tehnoloogiate abil kaasa aidata. Ehkki Euroopas on mõningaid häid näiteid, on ELi liikmesriikide saavutused võrreldes üleilmsete innovatsiooniliidritega keskmiselt kehvemad. EL konkureerib järjest enam talentide nimel, kes on pärit tärkava majandusega riikide uutest tippkeskustest, kusjuures ajude äravool on ELi jaoks märkimisväärne probleem. |
Vaja on põhjalikku muutust meie innovatsioonisüsteemis ja paradigmades. Ehkki meil on kogu ELis konkreetseid näiteid kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tippvõimekuse kohta, puudub nende jaoks ühtne süsteem. Euroopa peab kõrvaldama piiriülese – nii riigi-, sektori- kui ka erialaülese – strateegilise koostöö puudujäägi. Euroopal tuleb edendada ka tõelist ettevõtluskultuuri, mis on teadusuuringute ja innovatsiooni rakendamiseks hädavajalik, et asutataks uusi ettevõtteid ja et potentsiaalselt kiire majanduskasvuga sektorite uuenduslikud tooted ja teenused jõuaksid tõepoolest turule. Euroopal tuleb parandada kõrgharidusasutuste kui innovatsiooni eestvedajate rolli, sest andekatele inimestele tuleb innovatsiooni edendamiseks tagada õiged oskused, teadmised ja hoiak. | Vaja on põhjalikku muutust meie innovatsioonisüsteemis ja paradigmades, see nõuab eelkõige avatud ja kaasaval teadustegevusel põhinevate uute põhimõtete ja tavade kasutuselevõttu. Ehkki meil on kogu ELis konkreetseid näiteid kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tippvõimekuse kohta, puudub nende jaoks ühtne süsteem. Euroopa peab kõrvaldama piiriülese – nii riigi-, sektori- kui ka erialaülese – strateegilise koostöö puudujäägi. Euroopal on tugev, avatud ja tõeline ettevõtluskultuur, mida iseloomustab suur hulk erinevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, mis on teadusuuringute ja innovatsiooni rakendamise edendamiseks ja toetamiseks hädavajalik, et asutataks uusi ettevõtteid ja et potentsiaalselt kiire majanduskasvuga sektorite uuenduslikud tooted ja teenused jõuaksid tõepoolest turule. Euroopal tuleb parandada kõrgharidusasutuste kui innovatsiooni eestvedajate rolli, sest andekatele inimestele tuleb innovatsiooni edendamiseks tagada õiged oskused, teadmised ja hoiak. |
EIT asutamise eesmärk oligi aidata kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, edendades liidu ja tema liikmesriikide innovatsioonivõimet. Instituut püüab kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni teadmiste kolmnurga täieliku lõimimisega aidata kaasa raamprogrammis Horisont 2020 käsitletavate ühiskondlike probleemide lahendamisele ja muuta Euroopa innovatsioonipartnerite koostöösüsteemi. | EIT asutamise eesmärk oligi aidata kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, edendades ja kiirendades liidu ja tema liikmesriikide innovatsioonivõimet. Instituut püüab kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni teadmiste kolmnurga täieliku lõimimisega aidata kaasa suurte ühiskondlike probleemide lahendamisele ja muuta Euroopa innovatsioonipartnerite koostöösüsteemi, et edendada avatud ja kaasavaid mudeleid ning aidata kaasa Euroopa paradoksi lahendamisele. |
| Raamprogrammi Horisont 2020 raames on EIT ainus vahend, millel on tugev rõhuasetus haridusele. EITst peaks saama maailmatasemel kraadiõppe pakkuja, sest ta ühendab kvaliteetse koolituse, liikuvuse, ettevõtjakogemused keskkonnas, kus toimub tegelik innovatsioon, ja kehtestab kõrghariduse jaoks lahkneva haridusparadigma. |
Selle eesmärgi saavutamiseks on EIT ühendanud EIT tasandi strateegilised suunad alt üles lähenemisviisiga teadmis- ja innovaatikakogukondade tasandil. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on terviklikud partnerlused, mis loovad konkreetsete ühiskondlike probleemide lahendamiseks väljapaistvate ülikoolide, teaduskeskuste, suurte ja väikeettevõtete ning teiste uuendustegevuses osalejate vahel pikaajalised sidemed. Iga teadmis- ja innovaatikakogukond hõlmab väikest hulka omavahel ühendatud ühispaiknemiskeskusi, mille raames teevad partnerid iga päev tihedalt koostööd ning millel on seninägematus ulatuses ühised strateegilised eesmärgid. Ühispaiknemiskeskused toetuvad olemasolevatele tippkeskustele, kujundades neist kohalikud innovatsioonikeskkonnad ja ühendades need laiemaks Euroopa innovatsioonisõlmede võrguks. EIT raamistikus on igale teadmis- ja innovaatikakogukonnale antud õigus suurel määral ise määrata kindlaks oma sisekorraldus, struktuur, tegevuskava ja töömeetodid, mis võimaldab neil valida oma eesmärkide saavutamiseks sobivaima lähenemisviisi. Strateegia tasandil korraldab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessi, koordineerib neid paindliku raamistiku alusel ning levitab teadmis- ja innovaatikakogukondade parimaid juhtimis- ja rahastamismudeleid. | Selle eesmärgi saavutamiseks on EIT ühendanud EIT tasandi strateegilised suunad alt üles lähenemisviisiga teadmis- ja innovaatikakogukondade tasandil. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on terviklikud partnerlused, mis loovad konkreetsete ühiskondlike probleemide lahendamiseks väljapaistvate ülikoolide, teaduskeskuste, suurte ja väikeettevõtete ning teiste uuendustegevuses osalejate vahel sidemed. Iga teadmis- ja innovaatikakogukond hõlmab väikest hulka omavahel ühendatud ühispaiknemiskeskusi, mille raames teevad partnerid iga päev tihedalt koostööd ning millel on seninägematus ulatuses ühised strateegilised eesmärgid. Ühispaiknemiskeskused toetuvad olemasolevatele tippkeskustele, kujundades neist kohalikud innovatsioonikeskkonnad ja ühendades need laiemaks Euroopa innovatsioonisõlmede võrguks. EIT raamistikus on igale teadmis- ja innovaatikakogukonnale antud õigus suurel määral ise määrata kindlaks oma sisekorraldus, struktuur, tegevuskava ja töömeetodid, mis võimaldab neil valida oma eesmärkide saavutamiseks sobivaima lähenemisviisi. Strateegia tasandil korraldab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessi, koordineerib neid paindliku raamistiku alusel, toetab ja nõustab neid haldusküsimustes, stimuleerib nendevahelist koostööd ning levitab teadmis- ja innovaatikakogukondade parimaid juhtimis- ja rahastamismudeleid. EIT peaks juhtima kooskõlastamist ja koostööd teadmis- ja innovaatikakogukondade vahel, et tagada koostoime ja lisaväärtuse loomine EIT paljude partnerite hulgas ning ideede levitamine EIT raames. |
EIT aitab teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu luua keskkondi, kus uuendustegevus edeneks tõenäoliselt jõudsamalt, ning tekitada läbimurret kõrghariduse, teaduse ja ettevõtluse koostööviisides. Niisugune käsitlusviis aitab lahendada raamprogrammis Horisont 2020 välja toodud järjest keerulisemaid ühiskondlikke probleeme terviklikumalt ning toob kokku eri sektorite ja erialade ning erineva taustaga asjatundjaid, kes muidu võib-olla ei kohtuks, et leida probleemile ühine väljapääs. | EIT püüab teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu kiirendada innovatsiooni ja aidata luua multi- ja interdistsiplinaarseid keskkondi, kus uuendustegevus edeneks tõenäoliselt jõudsamalt, ning tekitada läbimurret kõrghariduse, teaduse ja ettevõtluse koostööviisides. Niisugune käsitlusviis aitab lahendada raamprogrammis Horisont 2020 välja toodud järjest keerulisemaid ja omavahel seotud ühiskondlikke probleeme, ühendades valdkondliku ja valdkondadevahelise innovatsiooni, ning toob kokku eri erialade ning erineva taustaga asjatundjaid, kes muidu võib-olla ei kohtuks, et leida probleemile ühine väljapääs. |
Saavutused | Saavutused |
EIT lõpetas oma algusetapi, mille käigus käivitati tegevus teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu ja loodi EIT otsuste tegemise ja täidesaatvad ametid (juhatus ja peakorter). EIT on saavutanud edu ka oma keskse eesmärgi täitmisel, milleks on kogu innovatsiooniahela täielik lõimimine, tuues selleks kokku kõrgharidusasutused, teadusasutused ja ettevõtjaid kolme esimese teadmis- ja innovaatikakogukonna kaudu, mis loodi 2010. aastal valdkondades, mis on nõukogu ja Euroopa Parlamendi seisukoha järgi Euroopa edasise arengu jaoks olulise tähtsusega. Need on säästev energia (InnoEnergy), kliimamuutustega kohanemine ja nende mõju leevendamine (Climate-KIC) ning tuleviku info- ja kommunikatsiooniühiskond (EIT ICT Labs). | EIT lõpetas oma algusetapi, mille käigus käivitati tegevus teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu ja loodi EIT otsuste tegemise ja täidesaatvad ametid (juhatus ja peakorter). EIT on saavutanud edu ka oma keskse eesmärgi täitmisel, milleks on kogu innovatsiooniahela täielik lõimimine, tuues selleks kokku kõrgharidusasutused, teadusasutused ja ettevõtjaid kolme esimese teadmis- ja innovaatikakogukonna kaudu, mis loodi 2010. aastal valdkondades, mis on nõukogu ja Euroopa Parlamendi seisukoha järgi Euroopa edasise arengu jaoks olulise tähtsusega. Need on säästev energia (InnoEnergy), kliimamuutustega kohanemine ja nende mõju leevendamine (Climate-KIC) ning tuleviku info- ja kommunikatsiooniühiskond (EIT ICT Labs). |
Lisaks sellele edendab EIT kui innovatsiooniinstituudi tegevust nüüd Budapestis asuv peakorter. Asutatud on ka EIT sihtasutus, mis on õiguslikult sõltumatu organisatsioon ning mille ülesanne on parandada ja toetada EIT tööd ja tegevust ning suurendada EIT ühiskondlikku mõju. | Lisaks sellele edendab EIT kui innovatsiooniinstituudi tegevust nüüd Budapestis asuv peakorter. Asutatud on ka EIT sihtasutus, mis on õiguslikult sõltumatu organisatsioon ning mille ülesanne on parandada ja toetada EIT tööd ja tegevust ning suurendada EIT ühiskondlikku mõju. |
Teadmis- ja innovaatikakogukonnad maailmatasemel terviklikeks partnerlusteks muutumise suunas | Teadmis- ja innovaatikakogukonnad maailmatasemel terviklikeks partnerlusteks muutumise suunas |
Kolm praegust teadmis- ja innovaatikakogukonda on saavutanud oma vastavas valdkonnas kriitilise massi, sealhulgas teadmiste kolmnurga eri osade tasakaalustatud osaluse. Teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerite jõudude ühendamine – nii nende arv kui ka osatähtsus asjaomastes valdkondades – võimaldab neil saavutada maailmatasemel tulemusi. | Kolm praegust teadmis- ja innovaatikakogukonda on saavutanud oma vastavas valdkonnas kriitilise massi, sealhulgas teadmiste kolmnurga eri osade tasakaalustatud osaluse. Teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerite jõudude ühendamine – nii nende arv kui ka osatähtsus asjaomastes valdkondades – võimaldab neil saavutada maailmatasemel tulemusi. |
Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on oma strateegiate koostamisel ja juhtimisstruktuuride korraldamisel lähtunud erinevatest käsitlusviisidest, mis peegeldavad erinevaid teemasid. Üks kogukond asutati äriühinguna ning kaks ülejäänut mittetulundusühingutena. Kõik nad hõlmavad ligikaudu 30 põhipartnerit ja viit kuni kuut ühispaiknemiskeskust, millega on tavaliselt seotud veel erinev hulk siduspartnereid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKE). | Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on oma strateegiate koostamisel ja juhtimisstruktuuride korraldamisel lähtunud erinevatest käsitlusviisidest, mis peegeldavad erinevaid teemasid. Üks kogukond asutati äriühinguna ning kaks ülejäänut mittetulundusühingutena. Kõik nad hõlmavad ligikaudu 30 põhipartnerit ja viit kuni kuut ühispaiknemiskeskust, millega on tavaliselt seotud veel erinev hulk siduspartnereid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKE). |
Eraldi juriidilise isikuna asutatud teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mida juhib tegevdirektor, erinevad selgelt traditsioonilisest mitme kasusaajaga käsitlusviisist. Lisaks järgivad kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad oma tegevuse strateegilises kavandamises äriplaani põhimõtteid, kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad on rakendanud ühise asukoha põhimõtet: nad toovad erinevad meeskonnad kokku ühte füüsilisse paika, tegutsevad mitme teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse arvelduskojana ning põimivad eri valdkondades kogu Euroopas arendatud pädevusi ja oskusi. | Eraldi juriidilise isikuna asutatud teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mida juhib tegevdirektor, erinevad selgelt traditsioonilisest mitme kasusaajaga käsitlusviisist. Lisaks järgivad kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad oma tegevuse strateegilises kavandamises äriplaani põhimõtteid, kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad on rakendanud ühise asukoha põhimõtet: nad toovad erinevad meeskonnad kokku ühte füüsilisse paika, tegutsevad mitme teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse arvelduskojana ning põimivad eri valdkondades kogu Euroopas arendatud pädevusi ja oskusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid suutma hankida era-, avaliku ja teenindussektori investeeringuid ning saavutama nende pikaajalise osaluse. |
Teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevus on seotud kogu innovatsiooniahelaga ning hõlmab muu hulgas EIT märgistusega magistri- ja doktoriõppeprogrammide loomist, milles tipptasemel teadus on ühendatud ettevõtlusalase haridusega, ettevõtte rajamise teenustega ja liikuvuskavadega. Teadmis- ja innovaatikakogukondade esialgne tegevus on suunatud andekusele ja inimestele ning esimesed tulemused on saavutatud hariduse ja ettevõtluse valdkonnas, sealhulgas magistri- ja doktoriõppeprogrammide loomine. Kaks teadmis- ja innovaatikakogukonda on ühendanud jõud ja teevad koostööd „arukat võrku” käsitleva ühise magistriprogrammi raames. | Teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevus on seotud kogu innovatsiooniahelaga ning hõlmab muu hulgas EIT märgistusega magistri- ja doktoriõppeprogrammide loomist, milles tipptasemel teadus on ühendatud ettevõtlusalase haridusega, ettevõtte rajamise teenustega ja liikuvuskavadega. Teadmis- ja innovaatikakogukondade esialgne tegevus on suunatud andekusele ja inimestele ning esimesed tulemused on saavutatud hariduse ja ettevõtluse valdkonnas, sealhulgas magistri- ja doktoriõppeprogrammide loomine. Kaks teadmis- ja innovaatikakogukonda on ühendanud jõud ja teevad koostööd „arukat võrku” käsitleva ühise magistriprogrammi raames. |
| Olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade ning ühispaiknemiskeskustega seoses on EIT probleemiks praegu geograafiline kontsentratsioon; seda tuleks edaspidi arvesse võtta tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade käivitamisel ja EIT tegevuse laiendamisel. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 1.2 – lõik 1 – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Killustatuse kaotamine pikaajaliste terviklike partnerluste kaudu ja kriitilise massi saavutamine Euroopa mõõtme abil. Käimasolevatele koostööprojektidele tuginedes muudab EIT väljavalitud partnerlused teadmis- ja innovaatikakogukondade abil püsivamaks ja strateegilisemaks. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad võimaldavad maailmatasemel partneritel ühineda uute vormide alusel, optimeerida olemasolevaid vahendeid, jõuda uute, suurema riskiga ja ulatuslikumaid ülesandeid käsitlevate väärtusahelate abil uute ärivõimalusteni. ELi liikmesriikides on küll palju tippkeskusi, kuid nad ei saavuta sageli üksi tegutsedes üleilmseks konkurentsivõimeks vajalikku kriitilist massi. Teadmis- ja innovaatikakogukondade ühispaiknemiskeskused pakuvad tugevatele kohalikele osalejatele võimalust luua tihedaid piiriüleseid sidemeid teiste väljapaistvate partneritega, võimaldades neil seega tegutseda ja pälvida tunnustust rahvusvahelisel tasandil. | Killustatuse kaotamine pikaajaliste terviklike partnerluste kaudu ja kriitilise massi saavutamine Euroopa mõõtme abil. Käimasolevatele koostööprojektidele tuginedes muudab EIT väljavalitud partnerlused teadmis- ja innovaatikakogukondade abil püsivamaks ja strateegilisemaks. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad võimaldavad maailmatasemel partneritel ühineda uute vormide alusel, optimeerida olemasolevaid vahendeid ja töötada välja avatud ja kaasavaid innovatsioonimudeleid, jõuda uute, suurema riskiga ja ulatuslikumaid ülesandeid käsitlevate väärtusahelate abil uute ärivõimalusteni. ELi liikmesriikides on küll palju tippkeskusi, kuid nad ei saavuta sageli üksi tegutsedes üleilmseks konkurentsivõimeks vajalikku kriitilist massi. Teadmis- ja innovaatikakogukondade ühispaiknemiskeskused pakuvad tugevatele kohalikele osalejatele võimalust luua tihedaid piiriüleseid sidemeid teiste väljapaistvate partneritega, võimaldades neil seega tegutseda ja pälvida tunnustust rahvusvahelisel tasandil. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 1 – punkt 1.2 – lõik 1 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Haridusse, teadusesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mõju suurendamine ning innovatsiooni juhtimise uute viiside katsetamine. EIT tegutseb katalüsaatorina, luues tehnoloogiliste lahenduste ja teadusuuringute tulemuste kiirema kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise kaudu olemasolevale teadusbaasile lisaväärtust. Uuendustegevus aitab omakorda kaasa teadusuuringute investeeringute ühitamisele ja võimendamisele ning viia haridus- ja koolitustegevus suuremasse kooskõlla ettevõtjate vajadustega. EIT-le on selleks antud küllaldaselt paindlikkust, et katsetada uusi innovatsioonimudeleid, võimaldades teha selget vahet teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtimis- ja rahastamismudelite vahel ning kohaneda kiiresti avanevatele võimalustele reageerimiseks. | Haridusse, teadusesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mõju suurendamine ning innovatsiooni juhtimise uute viiside katsetamine. EIT tegutseb innovatsiooni katalüsaatorina, luues tehnoloogiliste lahenduste ja teadusuuringute tulemuste kiirema kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise kaudu ning teadusuuringute tulemuste viimisega kõikidele haridustasanditele olemasolevale teadusbaasile lisaväärtust. Uuendustegevus aitab omakorda kaasa teadusuuringute investeeringute ühitamisele ja võimendamisele ning viia haridus- ja koolitustegevus suuremasse kooskõlla ettevõtjate vajadustega. EIT-le on selleks antud küllaldaselt paindlikkust, et katsetada uusi innovatsioonimudeleid, võimaldades teha selget vahet teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtimis- ja rahastamismudelite vahel ning kohaneda kiiresti avanevatele võimalustele reageerimiseks. EIT-l on ka potentsiaal töötada välja sellised uued rahastamismudelid nagu innovatsiooniauhinnad, mis aitaksid maksimeerida teadusuuringute rahastamisest tulenevat üldist tulu ning tagaksid, et innovatsioon ei tegeleks üksnes ühiskonna kõige pakilisemate vajadustega, vaid tooks ELi kodanikele ka kiiresti kasu. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 1.2 – lõik 1 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Talentide piiriülene soodustamine ning ettevõtluse edendamine teadmiste kolmnurga lõimimise kaudu. EIT soodustab inimestest lähtuvaid uuendusi ning seab oma püüdluste keskmesse üliõpilased, teadustöötajad ja ettevõtjad. Ta pakub uusi ülikoolide ja erasektori vahelisi karjäärivõimalusi ning uuenduslikke programme erialaseks arenguks. EIT märgis, mida antakse uuenduslikele magistri- ja doktoriõppeprogrammidele, aitab luua rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadmiste kaubamärgi, et meelitada ligi talente nii Euroopast kui ka mujalt. Ettevõtlust soodustatakse uue põlvkonna maailmatasemel üliõpilaste kaudu, kelle teadmised ja hoiak aitavad muuta ideed ärivõimalusteks. | Talentide piiriülene soodustamine ning ettevõtluse edendamine teadmiste kolmnurga lõimimise kaudu. EIT soodustab inimestest lähtuvaid uuendusi ning seab oma püüdluste keskmesse üliõpilased, teadustöötajad ja ettevõtjad. Ta pakub uusi ülikoolide ja erasektori vahelisi karjäärivõimalusi ja liikuvusvõimalusi ning uuenduslikke programme erialaseks arenguks. EIT märgis, mida antakse uuenduslikele magistri- ja doktoriõppeprogrammidele, aitab luua rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadmiste kaubamärgi, et meelitada ligi talente nii Euroopast kui ka mujalt, võttes arvesse eri piirkondade eripära ja nõudmisi ning hõlbustades kultuuritsoonide loomist ja arendamist koos kohaliku tööstusega. Ettevõtlust soodustatakse uue põlvkonna maailmatasemel üliõpilaste kaudu, kelle teadmised ja hoiak aitavad muuta ideed ärivõimalusteks. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 1.2 – lõik 1 – taane 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Arukas rahastamine võimendamise ning tulemustele ja ettevõtlusele suunatud käsitlusviisi kaudu. EIT tagab 25% teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvest ning aitab 75% rahalistest vahenditest hankida paljude erinevate avaliku ja erasektori partnerite kaudu, võimendades suurte investeeringute ühendamise kaudu nende mõju märkimisväärselt ja ühendades avaliku ja erasektori rahastamisallikaid ühiselt kokkulepitud strateegiate nimel. Kuna EIT keskendub nii turu- kui ka ühiskondlikule mõjule, järgib ta tulemustele suunatud käsitlusviisi. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad tegutsevad nagu äriühingud aasta kaupa koostatava äriplaani alusel, mis hõlmab ulatuslikku tegevuskava alates haridusest kuni ettevõtte loomiseni, koos selgete eesmärkide, vahendite ja tulemuslikkuse põhinäitajatega, mille alusel neid hinnatakse. | Arukas rahastamine võimendamise ning tulemustele ja ettevõtlusele suunatud käsitlusviisi kaudu. EIT tagab 25% teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvest ning aitab 75% rahalistest vahenditest hankida paljude erinevate avaliku ja erasektori partnerite kaudu, võimendades suurte investeeringute ühendamise kaudu nende mõju märkimisväärselt ja ühendades avaliku ja erasektori rahastamisallikaid ühiselt kokkulepitud strateegiate nimel. Märkimisväärse 1–3kordse võimendava mõjuga suudab EIT-le eraldatav kogueelarve, mis moodustab 3,3% raamprogrammi Horisont 2020 kogueelarvest, võimendada avaliku ja erasektori vahenditega täiendavalt rohkem kui 10% raamprogrammi Horisont 2020 eelarvest, et saavutada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava elluviimine. Kuna EIT keskendub nii turu- kui ka ühiskondlikule mõjule, järgib ta tulemustele suunatud käsitlusviisi. EIT peaks toimima investorina, järgides ettevõtjaloogikat, ja tema investeeringud peaksid toimima teiste era- ja avaliku sektori rahastamisallikate võimendajana. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad tegutsevad nagu äriühingud aasta kaupa koostatava äriplaani alusel, mis hõlmab ulatuslikku tegevuskava alates haridusest kuni ettevõtte loomiseni, koos selgete eesmärkide, vahendite ja tulemuslikkuse põhinäitajatega, mille alusel neid hinnatakse. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – punkt 1.3 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Teaduse, innovatsiooni ja hariduse valdkonna vahelisi seoseid tunnustatakse ELi algatustes ja programmides järjest enam. Euroopa, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil on palju võimalusi vastastikku edendavaks tegevuseks. ELi tasandil tagab aastateks 2014–2020 ettenähtud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 strateegiline raamistik selle sünergia täieliku ärakasutamise. | Teaduse, innovatsiooni ja hariduse valdkonna vahelisi seoseid tunnustatakse ELi algatustes ja programmides järjest enam. Euroopa, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil on palju võimalusi vastastikku edendavaks tegevuseks. ELi tasandil tagab aastateks 2014–2020 ettenähtud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 strateegiline raamistik selle sünergia täieliku ärakasutamise. EIT ja tema teadmis- ja innovaatikakogukonnad peavad täiendama ELi teadusuuringute ja innovatsiooni üldrahastamist, mitte seda dubleerima. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.3 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT aitab aktiivselt kaasa raamprogrammis Horisont 2020 seatud eesmärkide saavutamisele ning täiendab eeskätt ühiskondlike probleemide käsitlemise kaudu teisi selle valdkonna algatusi. Raamprogrammis Horisont 2020 osaleb EIT ühiskondlike probleemide lahendamise eesmärgi täitmises, kuid arvestades käsitlusviisi, mis lähtub kõiki eesmärke hõlmavast tõrgeteta koostoimest, edendab ta tulemustele suunatud teadusuuringute ja kiire majanduskasvuga innovaatiliste VKEde asutamise soodustamise kaudu ka tööstuslikku juhtpositsiooni ja konkurentsivõimelisi raamistikke. Samuti aitab ta luua tipptasemel teadusbaasi ning soodustab sellel eesmärgil erialade- ja sektoritevahelist ning piiriülest liikumist ning lisab innovaatilistesse kraadiõppeprogrammidesse ettevõtluse ja riski võtmise kultuuri teemad. EIT aitab sellega oluliselt kaasa raamtingimuste edendamisele, mida on vaja ELi teadusvaldkonna innovatsioonivõime kasutamiseks ja Euroopa teadusruumi lõpuleviimise kiirendamiseks. | EIT aitab aktiivselt kaasa raamprogrammis Horisont 2020 seatud eesmärkide saavutamisele ning täiendab eeskätt ühiskondlike probleemide käsitlemise kaudu teisi selle valdkonna algatusi. Raamprogrammis Horisont 2020 osaleb EIT ühiskondlike probleemide lahendamise eesmärgi täitmises, kuid arvestades käsitlusviisi, mis lähtub kõiki eesmärke hõlmavast tõrgeteta koostoimest, edendab ta ka tööstuslikku juhtpositsiooni ja konkurentsivõimelisi raamistikke, stimuleerides sel eesmärgil tulemustele suunatud teadusuuringuid ja soodustades avatud ja kaasavate innovatsioonimudelite loomist kiire majanduskasvuga innovaatiliste VKEde seas. Samuti aitab ta luua tipptasemel teadusbaasi ning soodustab sellel eesmärgil erialade- ja sektoritevahelist ning piiriülest liikumist ning lisab innovaatilistesse kraadiõppeprogrammidesse ettevõtluse ja riski võtmise kultuuri teemad. EIT peab edendama piiriülest ja valdkondadevahelist koostööd ning ülikoolide, teadusinstituutide ja ettevõtete vahelist liikuvust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. EIT loob innovatsiooni ja teadmiste ühiskasutuse platvormi, mis võimaldab toetada piirkondi, mis teadmis- ja innovaatikakogukondades otseselt ei osale, ning aitab pikemas perspektiivis saavutada raamprogrammi Horisont 2020 prioriteete. Eraldi prioriteediks tuleks seada EIT spetsiifilise toimimisraamistiku kindlaksmääramine koostööks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, see aitaks kaasa ELi heade tavade levitamisele. EIT aitab sellega oluliselt kaasa raamtingimuste edendamisele, mida on vaja ELi teadusvaldkonna innovatsioonivõime kasutamiseks ja Euroopa teadusruumi lõpuleviimise kiirendamiseks. Euroopa Komisjon teeb EITga konsulteerides ettepaneku luua EIT ja programmi Horisont 2020 raames võetavate muude meetmete vaheline kooskõlastamismehhanism, mida rakendab EIT. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 1.3 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Peale selle lisab EIT hariduse iseseisva mõõtmena Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitikasse. Uuendusliku ja ettevõtlusele suunatud hariduse kaudu täidab ta teadusuuringute ja innovatsiooniraamistiku ning hariduspoliitika ja -programmide vahel tähtsat ühendavat rolli ning tagab pikaajalise panustamise, mis on vajalik kõrghariduses jätkusuutlike muudatuste tegemiseks. Just uute, erialavaheliste ja -siseste EIT märgistusega kraadiõppeprogrammide abil juhib EIT innovatsioonialase hariduse koostööpüüdlusi, millel on selge mõju ka Euroopa laiemale kõrgharidusasutuste ajakohastamise tegevuskavale, edendades sellega Euroopa kõrgharidusruumi. | Peale selle lisab EIT hariduse iseseisva mõõtmena Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitikasse, nähes selleks muu hulgas ette avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele. Uuendusliku ja ettevõtlusele suunatud hariduse kaudu täidab ta teadusuuringute ja innovatsiooniraamistiku ning hariduspoliitika ja -programmide vahel tähtsat ühendavat rolli ning tagab pikaajalise panustamise, mis on vajalik kõrghariduses jätkusuutlike muudatuste tegemiseks. Just uute, erialavaheliste ja -siseste EIT märgistusega kraadiõppeprogrammide abil juhib EIT innovatsioonialase hariduse koostööpüüdlusi, millel on selge mõju ka Euroopa laiemale kõrgharidusasutuste ajakohastamise tegevuskavale, edendades sellega Euroopa kõrgharidusruumi. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 1.3 – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
See võimaldab suurendada ka nimetatud käsitlusviisi ja liidu ühtekuuluvuspoliitika vastastikust toimet, käsitledes uuendustegevuse kohalike ja üleilmsete aspektide vahelisi seoseid. Ühispaiknemiskeskused võimaldavad teha piiriülest koostööd ning tänu oma asukohale saavad nad ära kasutada asjaomastes piirkondades pakutavaid rahastamisvõimalusi. Ühispaiknemiskeskused täidavad otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukonna kui terviku kohalike ja üleilmsete ühenduste tugevdamises ning teevad seda muu hulgas koostöö kaudu eeskätt nende piirkondlike ametiasutustega, mis osalevad piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamises ja elluviimises. Peale selle saaks tugevdada teadmis- ja innovaatikakogukondade ja kohalike klasterorganisatsioonide vahelisi sidemeid, et suurendada VKEde osalemist teadmis-ja innovaatikakogukondade tegevuses. Ehkki sünergia tekkimise võimalused on erinevad ja olenevad teadmis- ja innovaatikakogukonna teemast, näivad paljud ELi algatused ja programmid olevat eriti sobilikud ja võimaldavad saada kasu koostööst ja koordineerimisest. Kuna EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade kontseptsiooni põhieesmärk on anda lisaväärtust Euroopa olemasolevale tippvõimekusele, püüavad praegused ja tulevased kogukonnad määratluse kohaselt uurida neid sünergiavõimalusi sügavuti. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad lisaväärtust algatustele, mis asjaomastes valdkondades juba olemas võivad olla, sealhulgas ühise kavandamise algatustele, Euroopa innovatsioonipartnerlustele ning avaliku ja erasektori partnerlustele. | See võimaldab suurendada ka nimetatud käsitlusviisi ja liidu ühtekuuluvuspoliitika vastastikust toimet, käsitledes uuendustegevuse kohalike ja üleilmsete aspektide vahelisi seoseid. Ühispaiknemiskeskused võimaldavad teha piiriülest koostööd ning tänu oma asukohale saavad nad ära kasutada asjaomastes piirkondades pakutavaid rahastamisvõimalusi. Ühispaiknemiskeskused täidavad otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukonna kui terviku kohalike ja üleilmsete ühenduste tugevdamises ning teevad seda muu hulgas koostöö kaudu eeskätt nende piirkondlike ametiasutustega, mis osalevad piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamises ja elluviimises. |
| Piirkonnad ja liikmesriigid, kus tegutsevad ühispaiknemiskeskused, võivad saada kasu tegevuse koondumisest tulenevatest majanduslikest eelistest ja positiivsest välismõjust. Neid võimalusi edendatakse, kui luuakse tihe koostöö piirkondades asuvate teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite ja ametiasutuste ning organisatsioonide vahel, mis on kaasatud aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamisse ja elluviimisesse, nagu on kirjeldatud IV lisas dokumendis COM(2011) 615, 2011/0276 (COD) , C7-0335/11. Seevastu piirkonnad, mis on neist tegevustest välja jäetud, võivad kogeda kumulatiivsest negatiivsest mõjust tulenevaid riske. See võib suurendada praegust ebavõrdsust, tuues kasu piirkondadele, mis näitavad üles praegust tugevust innovatsioonisuutlikkuses, ent kahjustades neid piirkondi, milles esineb puudusi. Neid riske saaks vältida piirkondliku innovatsioonikava abil ja kui piirkonnad, mis ei ole ühispaiknemiskeskuste asukohaks, rakendavad aruka spetsialiseerumise strateegiad, kuhu kuuluvad ka partnerlused piirkondadega, kus paiknevad olemasolevad ja võimalikud ühispaiknemiskeskused, näiteks piirkondlikud rakendamis- ja innovaatikakogukonnad. |
| Peale selle saaks tugevdada teadmis- ja innovaatikakogukondade, VKEde ja kohalike klasterorganisatsioonide, nagu Climate-KICi olemasolevate piirkondlike innovatsiooni- ja rakenduskogukondade vahelisi sidemeid, et suurendada nende osalemist teadmis-ja innovaatikakogukondade tegevuses. Ehkki sünergia tekkimise võimalused on erinevad ja olenevad teadmis- ja innovaatikakogukonna teemast, näivad paljud ELi algatused ja programmid olevat eriti sobilikud ja võimaldavad saada kasu koostööst ja koordineerimisest. Kuna EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade kontseptsiooni põhieesmärk on anda lisaväärtust Euroopa olemasolevale tippvõimekusele, püüavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad ning piirkondlikud rakendamis- ja innovaatikakogukonnad määratluse kohaselt uurida neid sünergiavõimalusi sügavuti. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad lisaväärtust algatustele, mis asjaomastes valdkondades juba olemas võivad olla, sealhulgas ühise kavandamise algatustele, Euroopa innovatsioonipartnerlustele ning avaliku ja erasektori partnerlustele. Luuakse tagatised topeltrahastamise vältimiseks (75% rahastamisest tuleb era-, avaliku sektori ja piirkondlikest vahenditest, k.a muudest Euroopa programmidest ja ühtekuuluvuspoliitikast). Vältida tuleks teiste haridusega seotud programmide rahastamise vähendamist. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 1.3 – lõik 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Ühise kavandamise algatused on põhivahend teadusuuringute killustatuse kõrvaldamiseks ning peaksid seega tagama üleeuroopalise teadmis- ja innovaatikakogukonna teadusbaasi tuuma. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad võivad omakorda kiirendada ja soodustada ühise kavandamise algatuste raames saavutatud väljapaistvate riiklike teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu, vähendades sellega innovatsiooni valdkonna killustatust. Ühised tehnoloogiaalgatused ning äsja loodud avaliku ja erasektori partnerlused panevad aluse ulatuslike tööstuspõhiste teadusuuringute edendamisele ning kiirendavad tähtsamate tehnoloogiavaldkondade arengut. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad aitavad tagada olulised teadusinvesteeringud, et edendada tehnosiiret ja tehnoloogiliste lahenduste turustamist ning arendada ettevõtlusalase võimekuse abil olemasolevate ärivõimaluste raames uusi ettevõtteid. Teadmiste kolmnurga käsitlusviisi kaudu täiendab EIT investeeringuid, mida Euroopa Teadusnõukogu (ERC) teeb maailmatasemel eesliiniuuringutesse, võttes selleks arvesse kogu innovatsiooniahelat alates ideedest kuni kohaldamise ja kasutamiseni ning luues Marie Curie programmi teadlastele ja programmi „Erasmus kõigile“ üliõpilastele lisavõimalusi uuendustegevuseks ja ettevõtlusega kokkupuutumiseks. | Ühise kavandamise algatused on põhivahend teadusuuringute killustatuse kõrvaldamiseks ning peaksid seega tagama üleeuroopalise teadmis- ja innovaatikakogukonna teadusbaasi tuuma. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad võivad omakorda kiirendada ja soodustada ühise kavandamise algatuste raames saavutatud väljapaistvate riiklike teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu, vähendades sellega innovatsiooni valdkonna killustatust. Ühised tehnoloogiaalgatused ning äsja loodud avaliku ja erasektori partnerlused panevad aluse ulatuslike tööstuspõhiste teadusuuringute edendamisele ning kiirendavad tähtsamate tehnoloogiavaldkondade arengut. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad aitavad tagada olulised teadusinvesteeringud, et edendada tehnosiiret ja tehnoloogiliste lahenduste turustamist ning arendada ettevõtlusalase võimekuse abil olemasolevate ärivõimaluste raames uusi ettevõtteid. Teadmiste kolmnurga käsitlusviisi kaudu täiendab EIT investeeringuid, mida Euroopa Teadusnõukogu (ERC) teeb maailmatasemel eesliiniuuringutesse, võttes selleks arvesse kogu innovatsiooniahelat alates ideedest kuni kohaldamise ja kasutamiseni, ning tagab Euroopa teadusruumi väljaarendamise, luues teadlastele Maria Skłodowska-Curie programmi raames uusi võimalusi. Vastastikuses koostoimes programmiga „Erasmus kõigile” kasutab EIT Euroopa intellektuaalset kapitali uute oskuste omandamiseks uuendustegevuse ja ettevõtlusega kokkupuute valdkonnas. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 1.3 – lõik 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Tulevased Euroopa innovatsioonipartnerlused loovad üldraamistiku, et hõlbustada pakkumisest ja nõudlusest lähtuvate teadusuuringute ning innovatsioonivahendite ja meetmete kooskõlastamist ja nendest sünergia tekkimist. Teadmiste- ja innovaatikakogukonnad võivad täita Euroopa innovatsioonipartnerlustes olulist osa oma hajutatud olemuse ja vahetu kogemuse ning eriti vajaliku inimkapitali loomise, peamiste osalejate – ettevõtjate ja teadlaste – õpetamise kaudu. Samuti määravad nad kindlaks raamtingimused ning selgitavad välja asjaomase sektori parimad tavad seoses poliitikavaldkonna, reguleerimis- ja standardimisküsimustega. | Tulevased Euroopa innovatsioonipartnerlused loovad üldraamistiku, et hõlbustada pakkumisest ja nõudlusest lähtuvate teadusuuringute ning innovatsioonivahendite ja meetmete kooskõlastamist ja nendest sünergia tekkimist. Euroopa innovatsioonipartnerlus saab olla ühenduslüliks ühiskondlike probleemide ja EIT vahel, täites teemade tõstataja rolli ning uurides vajadust luua teadmis- ja innovaatikakogukond seoses teatavate teemadega. Teadmiste- ja innovaatikakogukonnad võivad täita Euroopa innovatsioonipartnerlustes olulist osa oma hajutatud olemuse ja vahetu kogemuse ning eriti vajaliku inimkapitali loomise, peamiste osalejate – ettevõtjate ja teadlaste – õpetamise kaudu. Samuti määravad nad kindlaks raamtingimused ning selgitavad välja asjaomase sektori parimad tavad seoses poliitikavaldkonna, reguleerimis- ja standardimisküsimustega. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.3 – lõik 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Tegelikkuses realiseeruvad sünergiavõimalused teadmis- ja innovaatikakogukonniti ja probleemiti erinevalt. Praegu arendatakse teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil sidemeid teiste algatustega ning need varieeruvad olenevalt iga kogukonna eripärast ja teemavaldkonnast. | Tegelikkuses realiseeruvad sünergiavõimalused teadmis- ja innovaatikakogukonniti ja probleemiti erinevalt. Praegu arendatakse teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil sidemeid teiste algatustega ning need varieeruvad olenevalt iga kogukonna eripärast ja teemavaldkonnast. Lisaks peaks EIT edendama teadmis- ja innovaatikakogukondade ning programmi Horisont 2020 kõikide põhivaldkondade, aga ka muude algatuste koostoimet ja vastastikust mõju, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse kattuvuse ohtu. |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 2.1 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT ning esimeste teadmis- ja innovaatikakogukondade asutamine nõudis palju töö käigus õppimist. Selgus et teadmis- ja innovaatikakogukond on uus nähtus ning niisuguse kogukonna õigusliku korraldamise ning tema ja tema partnerite vaheliste lepinguliste suhete sõlmimise keerukust alahindasid kõik asjaosalised. Asutamisprotsessi aeglustas asjaolu, et puudusid teadmised juriidilise isiku eri vormide sobivuse kohta. Säilitada tuleks küll alt üles käsitlusviis, mis tagab igale teadmis- ja innovaatikakogukonnale olulisel määral paindlikkust partnerluste korraldamisel, kuid lisajuhiseid oleks vaja sobivate õiguslike ettevõtlusvormide kohta. Peale selle tuleks suhtuda tõsiselt probleemidesse, mis kaasnevad eri akadeemiliste ja ärikultuuride ühendamisega ühe juriidilise isiku raames. Seega on oluline, et nii teadmis- ja innovaatikakogukond kui ka EIT jagaksid ühiseid väärtusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad kujutavad endast institutsioonide valdkonnas peaaegu täiesti uut ja mahukat vormi ning kõik nimetatud kogukonnad on erinevad. See loob küll palju võimalusi erinevateks innovatsioonimudeliteks, kuid muudab samal ajal kogukondade üldise koordineerimise ja järelevalve keerulisemaks. | EIT ning esimeste teadmis- ja innovaatikakogukondade asutamine nõudis palju töö käigus õppimist. Selgus et teadmis- ja innovaatikakogukond on uus nähtus ning niisuguse kogukonna õigusliku korraldamise ning tema ja tema partnerite vaheliste lepinguliste suhete sõlmimise keerukust alahindasid kõik asjaosalised. Asutamisprotsessi aeglustas asjaolu, et puudusid teadmised juriidilise isiku eri vormide sobivuse kohta. Säilitada tuleks küll alt üles käsitlusviis, mis tagab igale teadmis- ja innovaatikakogukonnale olulisel määral paindlikkust partnerluste korraldamisel, kuid lisajuhiseid oleks vaja sobivate õiguslike ettevõtlusvormide kohta. Peale selle tuleks suhtuda tõsiselt probleemidesse, mis kaasnevad eri akadeemiliste ja ärikultuuride ühendamisega ühe juriidilise isiku raames. Seega on oluline, et nii teadmis- ja innovaatikakogukond kui ka EIT jagaksid ühiseid väärtusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad kujutavad endast institutsioonide valdkonnas peaaegu täiesti uut ja mahukat vormi ning kõik nimetatud kogukonnad on erinevad. See loob küll palju võimalusi erinevateks innovatsioonimudeliteks, kuid muudab samal ajal kogukondade üldise koordineerimise ja järelevalve keerulisemaks. Seetõttu on vaja täpseid vajadusi arvesse võtvat lähenemisviisi erinevatele teadmis- ja innovaatikakogukondadele. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Edaspidi tuleks selgemaid juhiseid anda juba alates valimisprotsessist, et kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad vastaksid ühesugustele strateegilistele põhimõtetele, kuid et samal ajal oleks võimalik kasutada nende ülesehituse, tegevuse ja rahastamise suhtes erinevaid käsitlusviise. Kolmest praegusest teadmis- ja innovaatikakogukonnast ei piisa, et EIT saaks tagada kriitilise massi kõikide võimaluste ärakasutamiseks, mis tal juhtiva innovatsiooniinstituudina on. Kuna teadmis- ja innovaatikakogukondi on ainult kolm, siis on võimalused lähivaldkondade innovatsioonivõimaluste kasutamisel teadmis- ja innovaatikakogukondade ülese kasu saamiseks ning haldus- ja levitamisalase mastaabisäästu saavutamiseks piiratud. See tähendab ka seda, et EIT mastaap pole eraldiseisva Euroopa institutsioonina tegutsemiseks piisav. Selleks et EIT saavutaks kriitilise massi ja kujutaks endast midagi enamat kui vaid „selle osade summat“, oleks vaja luua täiendavaid teadmis- ja innovaatikakogukondi. Kui EIT soovib teadmis- ja innovaatikakogukondade abil uurida uusi innovatsiooni juhtimis- ja haldamismudeleid, tuleb luua mõned lisapartnerlused, et laiendada EIT kogemuste aluseks olevat valimit. | Edaspidi tuleks selgemaid juhiseid anda juba alates valimisprotsessist, et kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad vastaksid ühesugustele strateegilistele põhimõtetele, kuid et samal ajal oleks võimalik kasutada nende ülesehituse, tegevuse ja rahastamise suhtes erinevaid käsitlusviise. EIT peab täitma aktiivsemat rolli teadmis- ja innovaatikakogukondade nõustamisel ja toetamisel haldusküsimustes. Sel eesmärgil peab EIT töötama välja strateegia, et vähendada halduskoormust ja luua parimate tavade juhend, mille abil olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade häid tavasid ja kogemusi saaks edasi anda uutele teadmis- ja innovaatikakogukondadele. Kolmest praegusest teadmis- ja innovaatikakogukonnast ei piisa, et EIT saaks tagada kriitilise massi kõikide võimaluste ärakasutamiseks, mis tal juhtiva innovatsiooniinstituudina on. Kuna teadmis- ja innovaatikakogukondi on ainult kolm, siis on võimalused lähivaldkondade innovatsioonivõimaluste kasutamisel teadmis- ja innovaatikakogukondade ülese kasu saamiseks ning haldus- ja levitamisalase mastaabisäästu saavutamiseks piiratud. See tähendab ka seda, et EIT mastaap ei ole eraldiseisva Euroopa institutsioonina tegutsemiseks veel piisav. |
| EIT kui tõeline instituut |
| EIT peab olema enamat kui vaid oma osade summa, mida teadmis- ja innovaatikakogukonnad praegu on. EL vajab innovatsiooniga seoses rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadmiste märgist ning seda on võimalik saavutada EIT-le laiemat ja kaasavamat tegevusvaldkonda omistades. |
| Selleks et EIT saavutaks kriitilise massi, oleks vaja luua täiendavaid teadmis- ja innovaatikakogukondi. Kui EIT soovib teadmis- ja innovaatikakogukondade abil uurida uusi innovatsiooni juhtimis- ja haldamismudeleid, tuleb luua mõned lisapartnerlused, et laiendada EIT kogemuste aluseks olevat valimit. |
| EIT püüab tugevdada ja arendada edasi oma rolli „investorina”, kes edendab ja võimendab Euroopa teadusuuringute, ettevõtluse ja kõrghariduse valdkonna olemasolevaid tippkeskusi ning soodustab nendevahelist pikaajalist süstemaatilist koostööd. |
| EL ei saa aga endale lubada teadmiste kaotamist või raiskamist. Seda arvesse võttes peab EIT hõlmama ka ülikoolide võrgustikke lisaks neile, mis juba osalevad teadmis- ja innovaatikakogukondades, ning Marie Curie innovatsioonialaseid stipendiume ning tegutsema tihedas koostöös ja koostoimes ühiste tehnoloogiaalgatuste, piirkondlike innovatsiooni- ja rakenduskogukondade ning muude tekkivate uuenduslike teaduse tegemise või edendamise vormidega, sealhulgas väiksemate teadmis- ja innovaatikakogukondadega. Isegi kui uurimisobjekt ei ole olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade keskmes, edendab EIT valdkondadeülest innovatsioonikäsitust ning toetab mittetehnoloogilise, organisatsioonilise, süsteemse innovatsiooni ja avaliku sektori innovatsiooni arendamist kui vajalikku täiendust olemasolevale ja võimalikule edasisele uuendustegevusele. |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – lõik 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| EIT peab pikas plaanis looma selge identiteedi ja ülemaailmse EIT kaubamärgi, mis tutvustab teda kui Euroopa innovatsiooni ja ettevõtluse arengumootorit ja maailmatasemel hariduse andjat selles valdkonnas. EITst võib saada liidu innovatsioonikava elluviija, nii nagu Euroopa Teadusnõukogu (ERC) on Euroopa tipptaseme ja ülemaailmse juhtrolli täitja teaduse valdkonnas. Tugeva EIT kaubamärgi edendamine võib hõlmata meetmeid tugeva inim- ja ärivõrgustiku loomiseks EIT kogukonna ümber (üliõpilased, vilistlased, koolitajad, ettevõtjad, spetsialistid jne) ning identiteeditunde ja nähtavuse parandamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata teadus- ja innovatsioonikonverentside, iga-aastaste ürituste, võistluste ja auhindade üleandmiste, koolilõpu tseremooniate jms korraldamist. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT püüab nendele õppetundidele tuginedes tugevdada ja edasi arendada oma rolli „investorina“, kes edendab ja võimendab Euroopa teadusuuringute, ettevõtluse ja kõrghariduse valdkonna olemasolevaid tippkeskusi ning soodustab nendevahelist pikaajalist süstemaatilist koostööd teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu. | EIT püüab nendele õppetundidele tuginedes tugevneda ja edasi areneda, edendades ja võimendades Euroopa teadusuuringute, ettevõtluse ja kõrghariduse valdkonna olemasolevaid tippkeskusi, ning soodustada nendevahelist pikaajalist süstemaatilist koostööd teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu. Seda silmas pidades tuleks käivitada kõiki kommunikatsioonivahendeid ja -kanaleid kasutavad teavituskampaaniad, et tagada nii ülikoolidele kui ka tudengitele piisav juurdepääs teabele EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade toimimise ja tegevusalade kohta. |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT kui investori kontseptsioonis keskendutakse parimate strateegiliste võimaluste väljaselgitamisele ning maailmatasemel partnerluste kogumi – teadmis- ja innovaatikakogukondade – väljavalimisele nende elluviimiseks. Sellest kontseptsioonist lähtudes jagab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadele nende varasemate tulemuste ja nende äriplaanis kavandatud tegevuste alusel iga-aastasi toetusi. Äriplaani hindamisel on toeks sõltumatud väliseksperdid. Sellega seoses ei peaks EIT mitte üksnes seadma üldisi suundi ja looma tulevikukujutlusi, vaid tagama teadmis- ja innovaatikakogukondadele ka asjakohased rahalised vahendid ning kontrollima nende tegevust. Samal ajal võimaldatakse teadmis- ja innovaatikakogukondadele olulisel määral paindlikkust, et määrata kindlaks oma strateegia ja korraldus, viia ellu oma tegevust, kaasata vajalikke talente ning leida vahendeid. | EIT kui investori kontseptsioonis keskendutakse parimate strateegiliste võimaluste väljaselgitamisele ning maailmatasemel partnerluste kogumi – teadmis- ja innovaatikakogukondade – väljavalimisele nende elluviimiseks. Sellest kontseptsioonist lähtudes jagab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadele nende varasemate tulemuste ja nende äriplaanis kavandatud tegevuste alusel iga-aastasi toetusi, järgides selget, avalikku ja läbipaistvat menetlust. Äriplaani hindamisel on toeks sõltumatud väliseksperdid. Sellega seoses ei peaks EIT mitte üksnes seadma üldisi suundi ja looma tulevikukujutlusi, vaid tagama teadmis- ja innovaatikakogukondadele ka asjakohased rahalised vahendid ning kontrollima nende tegevust. Samal ajal võimaldatakse teadmis- ja innovaatikakogukondadele olulisel määral paindlikkust, et määrata kindlaks oma tegevuskava, strateegia ja korraldus, viia ellu oma tegevust, kaasata vajalikke talente ning leida vahendeid. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – lõik 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT poolt teadmis- ja innovaatikakogukondadesse tehtud investeeringute tasuvust mõõdetakse selle põhjal, kui palju saab neist reaalset kasu Euroopa majandus ja ühiskond üldiselt – selleks on näiteks uute ettevõtete, toodete ja teenuste loomine praeguste ja tulevaste turgude jaoks, paremate oskustega ettevõtlikud inimesed, uued ja ligitõmbavamad töökohad ning nii ELi kui ka välismaalt pärit talentide ligimeelitamine ja hoidmine. | EIT poolt teadmis- ja innovaatikakogukondadesse tehtud investeeringute tasuvust mõõdetakse selle põhjal, kui palju saab neist reaalset kasu Euroopa majandus ja ühiskond üldiselt – selleks on näiteks uute ettevõtete, toodete ja teenuste loomine praeguste ja tulevaste turgude jaoks, paremate oskustega ettevõtlikud inimesed, uued ja ligitõmbavamad töökohad, aga ka juba tipptasemel eeskujuks olevate kohalike kogukondade tugevate külgede ärakasutamine ning nii ELi kui ka välismaalt pärit talentide ligimeelitamine ja hoidmine. Ühtlasi kehtestatakse ka kvalitatiivsed tulemuslikkuse näitajad teadmis- ja innovaatikakogukondade hindamiseks. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – lõik 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Olulist osa täidab siinkohal ka EIT kui organisatsiooni tõelise identiteedi väljatöötamine ühiste väärtuste alusel koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega. Kõikidel teadmis- ja innovaatikakogukondadel ning nende partneritel on küll oma organisatsiooniline identiteet ja väärtused, kuid nad jagavad ka väärtusi, mis EITd ja neid ühendavad. Nendeks väärtusteks on tippvõimekus kogu teadmiste kolmnurgas, kvalifitseeritud ja ettevõtlikud inimesed, pikaajaline piiri-, eriala- ja sektoriülene koostöö ning sotsiaalsele ja majanduslikule mõjule keskendumine. Niisugune identiteet parandab ka EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade nähtavust ja mainet. | Olulist osa täidab siinkohal ka EIT kui organisatsiooni tõelise identiteedi väljatöötamine ühiste väärtuste alusel koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega. Kõikidel teadmis- ja innovaatikakogukondadel ning nende partneritel on küll oma organisatsiooniline identiteet ja väärtused, kuid nad jagavad ka väärtusi, mis EITd ja neid ühendavad. Nendeks väärtusteks on tippvõimekus kogu teadmiste kolmnurgas, kõikide liikmesriikide võimalus osaleda, kõrgelt kvalifitseeritud ja ettevõtlikud inimesed, pikaajaline piiri-, eriala- ja sektoriülene koostöö ning sotsiaalsele ja majanduslikule mõjule keskendumine. Niisugune identiteet parandab ka EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade nähtavust ja mainet. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT toetab aktiivselt esimest kolme teadmis- ja innovaatikakogukonda, et parandada nende võimekust ja mõju ning nende osa raamprogrammi Horisont 2020 eesmärkide saavutamisel. Aja jooksul laiendavad nad oma tegevusalasid, et kasutada ära uusi turu- või ühiskondlikke võimalusi. Niisuguse arengu toetamiseks määrab EIT koostöös iga teadmis- ja innovaatikakogukonnaga ja enda esitatud soovituste alusel kindlaks nende vajadustest lähtuvad kaasrahastamisstrateegiad, mis samal ajal toetavad ka EIT strateegilist tegevust. | EIT toetab aktiivselt esimest kolme teadmis- ja innovaatikakogukonda, et parandada nende võimekust ja mõju ning nende osa raamprogrammi Horisont 2020 eesmärkide saavutamisel. Aja jooksul laiendavad nad oma tegevusalasid, et kasutada ära uusi turu- või ühiskondlikke võimalusi ja kohaneda muutuva ülemaailmse keskkonnaga. Niisuguse arengu toetamiseks määrab EIT – selgel, läbipaistval ja avalikkuse ees vastutaval viisil – koostöös iga teadmis- ja innovaatikakogukonnaga ja enda esitatud soovituste alusel kindlaks nende vajadustest lähtuvad kaasrahastamisstrateegiad, mis samal ajal toetavad ka EIT strateegilist tegevust. |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – lõik 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Rahastamine |
| Teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine ELi vahenditest on keskse tähtsusega ning seda tuleks kasutada finantsvõimendusena. Liidu vahendite EITs kasutamise üks peamisi eesmärke on finantsvõimendus, soodustades täiendavate era- ja riiklike rahastamisvahendite kasutamist, edendades rahastamist mitmest fondist ja tugevdades EITd struktuurifondidega ühendavaid sidemeid. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärk on sünergia saavutamine asjakohaste liidu algatustega ning tekkivate tippkeskuste, kogukondade ja uuenduslike piirkondadega vähem arenenud liikmesriikides. |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – lõik 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Kuna inimesed on tegelikud innovatsiooni kandjad, saaks vajaduse korral ette näha sätte, et tagada ELi äärealadelt pärit üliõpilaste (nt stipendiumide abil, mida kaasrahastavad liikmesriigid, ja ühise kava abil) piisav osalus EIT haridusprogrammides. EITd julgustatakse tegema koostööd liikmesriikide ja piirkondadega tagamaks, et EIT vilistlased leiavad võimalusi ja toetuse, mida on vaja, et väljendada oma innovatsiooni- ja ettevõtluspotentsiaali ELi piires. |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ei toetu mitte üksnes oma partnerite tipptasemel teadusbaasile, vaid on ka EIT haridusalaste ülesannete edendamise ja täitmise eestvedajad. Eesmärgiks on anda inimestele hariduse kaudu üleilmse teadmistepõhise majanduse jaoks vajalikud oskused, teadmised ja hoiak. Selleks edendab EIT aktiivselt muu hulgas EIT märgistusega kraade ning kontrollib nende kvaliteetset ja sidusat rakendamist teadmis- ja innovaatikakogukondades. Selles tegevuses kasutavad nad palju vastastikuseid eksperdihinnanguid ning loovad sidemeid liikmesriikide ja kvaliteedi tagamise asutustega. See suurendab EIT märgistusega kvalifikatsioonide riiklikku ja rahvusvahelist tunnustamist ja muudab need üleilmselt ligitõmbavamaks ning loob samal ajal platvormi rahvusvaheliseks koostööks. Edaspidi julgustatakse teadmis- ja innovaatikakogukondi mitte piirduma oma haridusalases tegevuses üksnes kraadiõppega, vaid mitmekesistama õppeviise, et pakkuda arvukamaid innovaatilisi kutsealase arengu võimalusi, mis hõlmaks ka juhtimiskoolitust, sihtotstarbelisi kursusi ja suvekursusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonna haridusalase tegevuse mõju parandamiseks ja suurema hulga inimesteni jõudmiseks võivad nad kavandada eksperimendi korras ülikoolikursuste mooduleid või koolidele ettenähtud programme. | Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ei toetu mitte üksnes oma partnerite tipptasemel teadusbaasile, vaid on ka EIT haridusalaste ülesannete edendamise ja täitmise eestvedajad. Eesmärgiks on anda inimestele hariduse kaudu üleilmse teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna jaoks vajalikud oskused, teadmised ja hoiak. Selleks edendab EIT aktiivselt muu hulgas EIT märgistusega kraade ning kontrollib nende kvaliteetset ja sidusat rakendamist teadmis- ja innovaatikakogukondades. Selles kontekstis kehtestavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad EIT märgistusega kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele teatud hulga kvalitatiivseid kriteeriumeid, mis võimaldavad toetada akadeemilisi standardeid ja tagada Euroopa ülikoolide hea maine. Samuti kasutavad nad palju vastastikuseid eksperdihinnanguid ning loovad sidemeid liikmesriikide ja kvaliteedi tagamise asutustega. See edendab EIT märgistusega kvalifikatsioonide riiklikku ja rahvusvahelist tunnustamist ja mainet ning muudab need üleilmselt ligitõmbavamaks ning loob samal ajal platvormi rahvusvaheliseks koostööks. Edaspidi julgustatakse teadmis- ja innovaatikakogukondi mitte piirduma oma haridusalases tegevuses üksnes kraadiõppega, vaid mitmekesistama õppeviise, et pakkuda arvukamaid innovaatilisi kutsealase arengu võimalusi, mis hõlmaks ka juhtimiskoolitust, sihtotstarbelisi kursusi (sealhulgas kutsealaseid koolituskursusi) ja suvekursusi ning praktikat teadmis- ja innovaatikakogukondades ja nende partneritega. Teadmis- ja innovaatikakogukonna haridusalase tegevuse mõju parandamiseks ja suurema hulga inimesteni jõudmiseks võivad nad kavandada eksperimendi korras ülikoolikursuste kaug- ja e-õppe mooduleid ja kraade või koolidele ettenähtud programme. |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – lõik 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Sellega seoses peaks EIT osalema püüdlustes suurendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika alase hariduse ligitõmbavust, et koolitada ELis välja rohkem talente ning tagada, et oleks piisaval arvul erialaoskustega inimesi, keda on vaja tegeliku innovatsiooni arendamiseks. Teadus- ja innovaatikakogukonnad võiksid töötada välja juhendamisprogramme noortele eurooplastele, kasutades selleks praktikat, koolikülastusi, stipendiume loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas tipptasemel keskkooliõpilastele ja üliõpilastele, rahastatud juhendamist või ärikoole ja/või ettevõtluskursusi tipptasemel loodusteaduste üliõpilastele suve jooksul. |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – lõik 5 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
· soodustab teadmis- ja innovaatikakogukondade ühiste tööprogrammide väljatöötamist valdkondadevahelistes küsimustes; | • soodustab ühispaiknemiskeskuste ülest tööd igas teadmis- ja innovaatikakogukonnas ning stimuleerib teadmis- ja innovaatikakogukondade ühiste tööprogrammide väljatöötamist valdkondadevahelistes küsimustes; |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.1 – lõik 5 – taane 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – kehtestab EIT märgisega kraadidele kriteeriumid, et tagada nende akadeemiline kehtivus ja kõrged standardid; |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – lõik 5 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
- kehtestab EIT märgistusega kvalifikatsioonide joaks vastastikuste eksperdihinnangute süsteemi ning loob sidemed liikmesriikide ja rahvusvaheliste kvaliteedi tagamise asutustega. | - tagab aktiivselt järjepidevuse ja samaväärsuse üle kogu EIT, kehtestades EIT märgistusega kvalifikatsioonide jaoks vastastikuste eksperdihinnangute süsteemi ning loob sidemed liikmesriikide ja rahvusvaheliste kvaliteedi tagamise asutustega; |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – lõik 5 – taane 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
- julgustab teadmis- ja innovaatikakogukondi pakkuma mitmekesisemaid haridus- ja koolitustegevusi. | - julgustab teadmis- ja innovaatikakogukondi pakkuma mitmekesisemaid haridus- ja koolitustegevusi, eelkõige tegevusi, mille eesmärk on anda teadmis- ja innovaatikakogukondadele võimalus jagada teadmisi asutustega, kes võivad olla huvitatud osalemisest tulevastes teadmis- ja innovaatikakogukondades, ja suurendama teadlikkust kõnealustest haridusprogrammidest. |
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – lõik 5 – taane 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| - kutsub teadmis- ja innovaatikakogukondi üles andma tudengitele asjakohast teavet teises liikmesriigis omandatud kraadide tunnustamise kohta. |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – lõik 5 – taane 4 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| - määrab kindlaks diplomeid ja kraade hõlmava ühise Euroopa tasandi akrediteerimisprotsessi. |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 2 – punkt 2.1 – alapunkt 2.1.2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Mõju suurendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks ühiskondlike probleemide uutes valdkondades loob EIT järk-järgult juurde uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi. Sealjuures järgib ta pideva arengu kurssi ning tagab sellega, et eelmistes voorudes saadud kogemusi võetaks nõuetekohaselt arvesse ning et teadmis- ja innovaatikakogukondi asutataks ainult nendes valdkondades, kus on selged innovatsioonivõimalused ja olemas tippvõimekus, millele toetuda. Seepärast luuakse ajavahemikus 2014–2020 uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi kahes etapis: nii 2014. kui ka 2018. aastal luuakse kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda, mille tulemusel on neid nimetatud ajavahemiku lõpus ELis kokku üheksa (mis tähendab 40–50 ühispaiknemiskeskuse loomist kogu ELis). Uues teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessis, mis leiab tõenäoliselt aset 2018. aastal, arvestatakse suurel määral EIT ning loodud teadmis- ja innovaatikakogukondade kohta tehtud põhjalikku välishinnangut, mis hõlmab muu hulgas teadmis- ja innovaatikakogukondade majandusliku ja ühiskondliku mõju analüüsi ja hinnangut selle kohta, mil määral aitavad nad täita EIT eesmärki suurendada ELi ja liikmesriikide innovatsioonivõimet, ning samuti arvestatakse raamprogrammi Horisont 2020 hindamise tulemusi. | Mõju suurendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks ühiskondlike probleemide uutes valdkondades loob EIT avatud pakkumismenetluse kaudu järk-järgult juurde uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi, nagu on sätestatud artiklis 1 c, kooskõlas teemade „Ühiskondlikud probleemid” ning „Juhtpositsioon tööstusliku tehnoloogia vallas” raamesse kuuluvate prioriteetide ja eesmärkidega. Sealjuures järgib ta pideva arengu kurssi ning tagab sellega, et eelmistes voorudes saadud kogemusi võetaks nõuetekohaselt arvesse ning et teadmis- ja innovaatikakogukondi asutataks ainult nendes valdkondades, kus on selged innovatsioonivõimalused ja olemas tippvõimekus, millele toetuda. Kvalifitseerunud ettepanekud käivitatakse 2014. aastal ning pärast programmi Horisont 2020, EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade hindamist toimub uus avatud pakkumismenetlus, et valida uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mis käivitatakse 2018. aastal. Uues teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessis, mis leiab tõenäoliselt aset 2018. aastal, arvestatakse suurel määral EIT ning loodud teadmis- ja innovaatikakogukondade kohta tehtud põhjalikku välishinnangut, mis hõlmab muu hulgas teadmis- ja innovaatikakogukondade majandusliku ja ühiskondliku mõju analüüsi ja hinnangut selle kohta, mil määral aitavad nad täita EIT eesmärki suurendada ELi ja liikmesriikide innovatsioonivõimet, ning samuti arvestatakse raamprogrammi Horisont 2020 hindamise tulemusi. |
Uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad luuakse oluliste ühiskondlike probleemide valdkonnas, millel on tõeline innovatsioonipotentsiaal. EIT aitab sellega täielikult täita ELi poliitika üldisi eesmärke, eriti raamprogrammi Horisont 2020 omi, mille raames on välja toodud arvukad ühiskondlikud probleemid, ning rakendada progressi võimaldavaid ja tööstustehnoloogiaid. Eesmärk on luua teadmis- ja innovaatikakogukonnad teemavaldkondades, mida saab nende ulatuse ja keerukuse tõttu käsitleda üksnes eriala-, piiri- ja sektoriülese käsitlusviisi abil. Teemavaldkondade valik peab seetõttu lähtuma põhjalikust analüüsist, et selgitada välja, kas teadmis- ja innovaatikakogukond loob selles tõelist lisaväärtust ning avaldab head mõju majandusele ja ühiskonnale. | Uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad luuakse oluliste ühiskondlike probleemide valdkonnas, millel on tõeline innovatsioonipotentsiaal. EIT aitab sellega täielikult täita ELi poliitika üldisi eesmärke, eriti raamprogrammi Horisont 2020 omi, mille raames on välja toodud arvukad ühiskondlikud probleemid, ning rakendada progressi võimaldavaid ja tööstustehnoloogiaid. Eesmärk on luua teadmis- ja innovaatikakogukonnad teemavaldkondades, mida saab nende ulatuse ja keerukuse tõttu käsitleda üksnes eriala-, piiri- ja sektoriülese käsitlusviisi abil. Teemavaldkondade valik peab seetõttu lähtuma põhjalikust analüüsist, et selgitada välja, kas teadmis- ja innovaatikakogukond loob selles tõelist lisaväärtust ning avaldab head mõju majandusele ja ühiskonnale. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka humanitaarteaduste rollile kõrghariduses, kuna need annavad olulise panuse nii majandusellu kui ka Euroopa kultuuri ja pärandi edendamisse. Seoses sellega ei tohiks humanitaarteadusi tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade temaatiliste valdkondade valikul kõrvale jätta või unustada. |
| Uutele teadmis- ja innovaatikakogukondadele eraldatakse vahendeid konkursi alusel, võttes arvesse projektide kvaliteeti ja potentsiaali ning tagades igale teadmis- ja innovaatikakogukonnale asjakohase rahastuse, mis võimaldab tulemuslikku innovatsiooni. |
Euroopa Komisjon on kasutanud selle analüüsi tegemiseks menetlust, mis on ette nähtud teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevaste teemade objektiivseks hindamiseks. Üheks lähtepunktiks oli strateegilise innovatsioonikava projekt, mille EIT juhatus esitas komisjonile juunis 2011. Samal ajal määrati kindlaks selged kriteeriumid, mis võimaldavad hinnata iga tulevase teemavaldkonna innovaatilist potentsiaali. Kriteeriumide asjakohasust kontrolliti avaliku arutelu kaudu, milles osales kogu teadmiste kolmnurga laiem innovaatikakogukond. Selle protsessi tulemuseks oli järgmised kriteeriumid. | Euroopa Komisjon on kasutanud selle analüüsi tegemiseks menetlust, mis on ette nähtud teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevaste teemade objektiivseks hindamiseks. Üheks lähtepunktiks oli strateegilise innovatsioonikava projekt, mille EIT juhatus esitas komisjonile juunis 2011. Samal ajal määrati kindlaks selged kriteeriumid, mis võimaldavad hinnata iga tulevase teemavaldkonna innovaatilist potentsiaali. Kriteeriumide asjakohasust kontrolliti avaliku arutelu kaudu, milles osales kogu teadmiste kolmnurga laiem innovaatikakogukond. Selle protsessi tulemuseks oli järgmised kriteeriumid. |
- Euroopa oluliste majandus- ja ühiskondlike probleemide käsitlemine ning Euroopa 2020. aasta tegevuskava elluviimisele kaasaaitamine; | - Euroopa oluliste majandus- ja ühiskondlike probleemide käsitlemine ning Euroopa 2020. aasta tegevuskava elluviimisele kaasaaitamine; |
- ühtimine ja kooskõla nii EL-i asjakohaste poliitikavaldkondadega kui ka raamprogrammi Horisont 2020 ja programmi „Erasmus kõigile“ algatustega; | - ühtimine ja kooskõla nii EL-i asjakohaste poliitikavaldkondadega kui ka raamprogrammi Horisont 2020 ja programmi „Erasmus kõigile“ algatustega; |
- investeeringute hankimise võime ja ettevõtlussektori pikaajaline osalus ning asjaomaste toodete turu olemasolu või võime luua uusi turge; | - investeeringute hankimise võime ja ettevõtlussektori pikaajaline osalus ning asjaomaste toodete turu olemasolu või võime luua uusi turge; |
- võime avaldada püsivat ja süsteemset mõju, mida mõõdetakse uute ettevõtlike haritud inimeste, uute tehnoloogiate ja uute ettevõtete põhjal; | - võime avaldada püsivat ja süsteemset mõju, mida mõõdetakse uute ettevõtlike haritud inimeste, uute tehnoloogiate, uute ettevõtete ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade põhjal; |
- võime koondada kriitiliseks massiks maailmatasemel teaduse, hariduse ja uuendustegevuse sidusrühmad, mis muidu koos ei tegutseks; | - võime koondada kriitiliseks massiks maailmatasemel teaduse, hariduse ja uuendustegevuse sidusrühmad, mis muidu koos ei tegutseks; |
- vajadus kasutada erialadevahelist käsitlusviisi ja töötada välja uut tüüpi erialadevahelisi õppeprogramme; | - vajadus kasutada erialadevahelist käsitlusviisi ja julgustada ülikoole töötama välja uut tüüpi erialadevahelisi õppeprogramme; |
- võime kaotada olulisi puudujääke uuendustegevuses, nagu Euroopa paradoksi probleem, st et on valdkondi, milles Euroopal on tugev teadusbaas, kuid mille uuendustegevuse tulemused on kehvad. | - võime kaotada olulisi puudujääke uuendustegevuses, nagu Euroopa paradoksi probleem, st et on valdkondi, milles Euroopal on tugev teadusbaas, kuid mille uuendustegevuse tulemused on kehvad. |
EIT projektis ja laiema sidusrühma esitatud teemade hindamine näitas selgelt, et mõju, mida teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamine võiks avaldada, on erinev. Seetõttu jäeti mitu teemat täielikult kõrvale ning osa neist täpsustati, et need vastaksid paremini asjaomase valdkonna eripäradele nii Euroopa kui ka maailma kontekstis. | EIT projektis ja laiema sidusrühma esitatud teemade hindamine näitas selgelt, et mõju, mida teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamine võiks avaldada, on erinev. Seetõttu jäeti mitu teemat täielikult kõrvale ning osa neist täpsustati, et need vastaksid paremini asjaomase valdkonna eripäradele nii Euroopa kui ka maailma kontekstis. |
Uue teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamisega on võimalik luua enim lisaväärtust olemasolevatele meetmetele ning anda uuendustegevusele tõeline tõuge järgmistes teemavaldkondades: |
|
– lisaväärtusega tootmine; |
|
– tulevikutoit – säästev tarneahel alates ressurssidest kuni tarbijateni; |
|
– uuendustegevus tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise jaoks; |
|
– toorained – säästev uurimine, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja asendamine; |
|
– arukad turvalised ühiskonnad; |
|
– linnaline liikuvus. |
|
Täpsem teave iga teema kohta on esitatud dokumendi lõpus asuvatel teabelehtedel. |
|
Nende teemade alusel on EIT-l õigus otsustada ise tulevase teadmis- ja innovaatikakogukonna valikuprotsessi üle. Teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevaste konkursikutsete edukus sõltub suurel määral selgetest juhistest ootuste ja nõuete kohta ning tähtajast, mis taotlejatele antakse, et nad jõuaksid enne pakkumise esitamist end nii õiguslikult kui ka rahaliselt organiseerida. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad valitakse EIT määruses määratletud üksikasjalike kriteeriumide alusel, mille üldpõhimõteteks on tipptasemel saavutused ja uuendusvõimekusele orienteeritus. Iga väljavalitud teadmis- ja innovaatikakogukond peab näitama, kuidas ta tekitab asjaomases valdkonnas suurimat mõju, ja tõestama oma strateegia jätkusuutlikkust. |
|
Arvestades 2014. ja 2018. aastaks kavandatud kahte teadmis- ja innovaatikakogukondade valikukonkurssi, määrati teemad kindlaks esimese etapi jaoks. Pidades silmas vajadust kasutada uute teadmis- ja innovaatikakogukondade asutamisel järk-järgulist lähenemisviisi, võeti esimese kolme teema valikul aluseks valdkonna arengutase, võimalik ühiskondlik ja majanduslik mõju ning võime tekitada teiste programmidega sünergiat. Need teemad on: |
|
– uuendustegevus tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise jaoks; |
|
– toorained – säästev uurimine, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja asendamine; |
|
– tulevikutoit – säästev tarneahel alates ressurssidest kuni tarbijateni. |
|
Teise, 2018. aasta etapi puhul kaalutakse ülejäänud teemasid (linnaline liikuvus, lisaväärtusega tootmine ja arukad turvalised ühiskonnad), võttes seejuures arvesse tulevikus ilmneda võivaid uusi ja ettenägematuid probleeme. |
|
| Tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul tuleb arvesse võtta korrapäraselt hinnatava teaduspotentsiaali arengut ja uue innovatsioonidünaamika esilekerkimist sektorites, mis praegu veel kõrvale jäävad, kuid mis kriteeriumidele vastavad. |
EIT | EIT |
– valmistab õigeks ajaks ette teadmis- ja innovaatikakogukondade teise, 2014. aastal toimuva etapi valikumenetluse ning pärast raamprogrammi Horisont 2020 (sealhulgas selle konkreetse programmi ja EIT) hindamist kolmanda, 2018. aastal toimuva etapi valikuprotseduuri; | – valmistab õigeks ajaks ette teadmis- ja innovaatikakogukondade teise, 2014. aastal toimuva etapi valikumenetluse ning pärast raamprogrammi Horisont 2020 (sealhulgas selle konkreetse programmi ja EIT) hindamist kolmanda, 2018. aastal toimuva etapi valikuprotseduuri; |
| – konsulteerib täielikult kõigi huvitatud sidusrühmadega, sealhulgas – ülikoolide, ettevõtete, ettevõtjate ja teaduskeskuste kõrval – ka kodanikuühiskonna, kohaliku omavalitsuse ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega, enne kui otsustab teemavaldkondade üle, mida hõlmatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade kolmanda, 2018. aastal toimuva etapiga; |
| – teeb kõik endast oleneva tagamaks, et tulevastest teadmis- ja innovaatikakogukondade valikumenetlustest teavitataks võimalikult paljusid potentsiaalseid huvitatud isikuid. Potentsiaalsetele huvitatud isikutele antakse kogu vajalik teave, et nad saaksid põhjalikult kaaluda, kas ja millise konkreetse panuse nad saaksid anda. Sellega seoses saab pöörata erilist tähelepanu valdkondadele ja piirkondadele, mis ei ole seni olemasolevatesse teadmis- ja innovaatikakogukondadesse osalejaid andnud; |
| – tagab, et sotsiaalne aspekt oleks teadmis- ja innovaatikakogukondades esmatähtis kriteerium ning iga ühiskondliku probleemi puhul nähtav. |
– tagab, et tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade valikumenetluse raamtingimused soodustavad optimaalse tulemuse saavutamist, andes selleks selged juhised nõuete ja menetluste kohta ning pakkumise esitajatele piisavalt aega partnerluse korraldamiseks. | – tagab, et tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade valikumenetluse raamtingimused soodustavad optimaalse tulemuse saavutamist, andes selleks selged juhised nõuete ja menetluste kohta ning pakkumise esitajatele piisavalt aega partnerluse korraldamiseks. |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 2 – punkt 2.2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2.2. EIT mõju suurendamine | 2.2. EIT mõju suurendamine |
Innovatsiooni soodustamine kogu liidus | Innovatsiooni soodustamine kogu liidus |
Esialgses etapis keskendus EIT peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisele. Ehkki olemasolevate tippkeskuste edendamine on EIT konkreetne eesmärk, tuleb EIT-l tagada, et ta tegevus oleks kasulik ka liidu nendes valdkondades, mis teadmis- ja innovaatikakogukondadega otseselt seotud ei ole. Seepärast on EIT jaoks väga oluline edendada aktiivselt heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga lõimimise nimel, et kujundada ühist innovatsiooni ja teadmiste jagamise kultuuri. | Oma esialgse etapi vältel keskendus EIT peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisele. Ehkki olemasolevate tippkeskuste edendamine – või uute loomise soodustamine – liikmesriikide laialdasel osalusel on EIT konkreetne eesmärk, tuleb EIT-l tagada, et ta tegevus oleks kasulik ka liidu nendes valdkondades, mis teadmis- ja innovaatikakogukondadega otseselt seotud ei ole. Seepärast on EIT jaoks väga oluline edendada aktiivselt heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga lõimimise nimel, et kujundada ühist innovatsiooni ja teadmiste jagamise kultuuri. |
| EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad toimivad ELi teadmiste kolmnurga mudeli rakendustena ja peaksid lõpuks esile kerkima innovatsioonisuutlikkuse suurendamise teenusepakkujana kogu ELis innovatsioonipoliitika ja aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel. |
EIT-l tuleb tulevikus tegutseda selle nimel, et muuta teadmis- ja innovaatikakogukonna kogemused mõistetavaks ja ülekantavaks ning kujundada sellest kontseptsioon, millest võetaks eeskuju nii Euroopas kui ka mujal. Heade tavade väljaselgitamise, analüüsimise ja jagamisega ning teadmis- ja innovaatikakogukondade uute juhtimis- ja rahastamismudelitega püüab EIT tagada, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tekitatud teadmisi levitataks ning kasutataks inimeste ja institutsioonide huvides, sealhulgas nende huvides, kes teadmis- ja innovaatikakogukondades otseselt ei osale. | EIT-l tuleb tulevikus tegutseda selle nimel, et muuta teadmis- ja innovaatikakogukonna kogemused mõistetavaks ja ülekantavaks ning kujundada sellest kontseptsioon, millest võetaks eeskuju nii Euroopas kui ka mujal. EIT arendab raamprogrammi Horisont 2020 raames edasi teadmis- ja innovaatikakogukondade kontseptsiooni, et toetada Euroopa innovatsioonikultuuri arendamist kõigis liikmesriikides. Heade tavade väljaselgitamise, analüüsimise ja jagamisega ning teadmis- ja innovaatikakogukondade uute juhtimis- ja rahastamismudelitega püüab EIT tagada, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tekitatud teadmisi levitataks ning kasutataks kodanike – üldsuse, eraettevõtete ja institutsioonide huvides, sealhulgas nende huvides, kes teadmis- ja innovaatikakogukondades otseselt ei osale. Peale selle on hädavajalik, et EIT suurendaks oma nähtavust teadmis- ja innovaatikakogukondadesse seni kaasamata ning esmajoones seda laadi ühisettevõtmistes vähem kogenud liikmesriikide jaoks. Alati peab kohaldama tippvõimekuse kriteeriumit, nagu ka subsidiaarsuse põhimõtet. |
EIT võib täita otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukondade erinevate käsitlusviiside ühendamisel ning teha nii, et neid saaks kanda edasi ka valdkondadesse, mille innovatsioonivõime on väike ja mis muidu EIT kogemusi kasutada ei saaks. Niisuguse abistava tegevusega kiirendatakse tänu EIT kasulikele kogemustele nimetatud valdkondade innovatsioonivõime arengut. Kõnealuse tegevuse tulusus võib olla väga suur, sest selle aluseks on teadmis- ja innovaatikakogukondade töö. | EIT võib täita otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukondade erinevate käsitlusviiside ühendamisel ning teha nii, et neid saaks kanda edasi ka temaatilistesse valdkondadesse, mille innovatsioonivõime on väike ja mis muidu EIT kogemusi kasutada ei saaks. Niisuguse abistava tegevusega kiirendatakse tänu EIT kasulikele kogemustele nimetatud valdkondade innovatsioonivõime arengut. Kõnealuse tegevuse tulusus võib olla väga suur, sest selle aluseks on teadmis- ja innovaatikakogukondade töö. (Sellega seoses on väga tähtis, et innovatsiooni põhimõtet rakendataks ka akadeemilistes valdkondades, mis võivad luua ideid ja kontseptsioone või uut materiaalset tõestusmaterjali seoses Euroopa kultuuri mineviku ja tänapäevaga.) |
| EIT töötab selle protsessi toetamise meetmena välja piirkondliku innovatsioonikava. Piirkondliku innovatsioonikava osalistel peaks olema tahet ja potentsiaali saada teadmis- ja innovaatikakogukonna täisliikmeks ning areneda ökosüsteemideks, mille põhijooned vastavad ühispaiknemiskeskuste omadele. Piirkondliku innovatsioonikava osalised peaksid olema ettevõtjate, haridus- ja teadusasutuste struktureeritud partnerid ning nende teemad peaksid selgelt vastama olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade ja piirkondlike innovatsiooniplaanidega, nagu aruka spetsialiseerumise strateegiaid. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ergutavad piirkondliku innovatsioonikava osalisi omandama kogemusi ja edendama suhtlemist teadmis- ja innovaatikakogukondadega, võimaldades teadmis- ja innovaatikakogukondadel pääseda juurde tekkivate tippkeskuste seni kasutamata potentsiaalile. Sobivad kandidaadid tuleks leida avatud ja läbipaistva hankemenetluse kaudu, mida korraldavad EIT abiga teadmis- ja innovaatikakogukonnad. Kandidaadid valib välja teadmis- ja innovaatikakogukond nende ettepanekute ja suure innovatsioonipotentsiaali põhjal, mida nad saavad realiseerida näidisobjektide, katsekohtade, tehnoloogiaparkide, inkubaatorite, jne abil. EIT teavitus- ja levitustegevuse eelarvet saaks kasutada selleks, et võimaldada osalisel osaleda konkreetsetes projektides, õppida parimaid tavasid või saada teadmis- ja innovaatikakogukondade tehnoloogiate esmatarbijaks, mis teeks juurdepääsu lõppkasutajatele lihtsamaks. Sel viisil võivad nad ka meelitada ligi alustavaid ettevõtteid teadmis- ja innovaatikakogukondadest kui riskikapitali investeeringut. Pärast esialgset kahte aastat saab piirkondliku innovatsioonikava osalisi toetada piirkondlikest ja riiklikest rahastamisvahenditest ja struktuurifondidest, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond. Kõnealuse assotsieerumiskava abil suurendab EIT oma üleeuroopalist mõju ja tähtsust eesmärgiga, et iga teadmis- ja innovaatikakogukond töötaks ajavahemiku 2014–2020 jooksul välja vähemalt kaks piirkondliku innovatsioonikava osalist. EIT annab piirkondliku innovatsioonikava tulemuslikkusest iga-aastases tegevusaruandes korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
Peamised õppimist soodustavad EIT tasandi tegurid on järgmised: innovatsioonist lähtuvad teadusuuringud uute ettevõtete ja ärimudelite loomiseks, intellektuaalomandi haldamine ja selle jagamise uus käsitlusviis, ettevõtlus ja mitut eriala hõlmava hariduse uued lõimitud vormid ning uuenduslikud juhtimis- ja rahastamismudelid, mis tuginevad avatud innovatsiooni ja ametiasutuste kaasamise põhimõttele. See võimaldab EIT-l olla teistele eeskujuks ja Euroopa innovatsioonimaastiku teerajaja ning saada rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsiooniasutuseks. | Peamised õppimist soodustavad EIT tasandi tegurid on järgmised: innovatsioonist lähtuvad teadusuuringud uute ettevõtete ja ärimudelite loomiseks, eelkõige võimalus VKEdele ja avalik-õiguslikele asutustele innovatsioonis aktiivsemalt osaleda, ettevõtlus ja mitut eriala hõlmava hariduse uued lõimitud vormid ning uuenduslikud juhtimis- ja rahastamismudelid, mis tuginevad avatud innovatsiooni ja ametiasutuste kaasamise põhimõttele, et suunata teadustegevust eelkõige ühiskonna esmatähtsatest vajadustest juhindudes. See võimaldab EIT-l olla teistele eeskujuks ja Euroopa innovatsioonimaastiku teerajaja ning saada rahvusvaheliselt tunnustatud ja heakskiidetud maailmatasemel innovatsiooniasutuseks. |
Talentide soodustamine ja ligimeelitamine | Talentide soodustamine ja ligimeelitamine |
Andekad inimesed on eduka innovatsiooni süda. EIT üks esmaseid ülesandeid on anda andekatele inimestele võimalus kasutada täielikult ära oma potentsiaal ning luua nende viljakaks tegutsemiseks soodne keskkond. Niisuguseid keskkondi loob EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, kuid tal tuleb neid täiendada strateegiatega, mille abil meelitada ligi ja kaasata parimaid talente väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukondi. | Andekad inimesed, kui neile antakse asjakohane haridus ja pakutakse tööd inspireerivates tingimustes, on eduka teadustöö süda ning avatud innovatsioonile. EIT üks esmaseid ülesandeid on anda andekatele inimestele võimalus kasutada täielikult ära oma potentsiaal ning luua nende viljakaks tegutsemiseks soodne keskkond. Niisuguseid keskkondi loob EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, kuid tal tuleb neid täiendada strateegiatega, mille abil meelitada ligi ja kaasata parimaid talente väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukondi. |
Seetõttu kehtestab EIT konkreetse inimesi käsitleva kava, et tagada väljastpoolt ühispaiknemiskeskusi pärit talentide – kõikide tasandite üliõpilaste, teadlaste, õpetajate ja ettevõtjate – täielik seotus algatusega. Niisugune kava annab väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukondi pärit parimatele talentidele ühelt poolt võimaluse saada kasu ühispaiknemiskeskustes loodud innovatsioonikeskkondadest, kuid teiselt poolt ka stiimulid kasutada täielikult ära teadmisi ja oskusteavet, mida nad on saanud teadmis- ja innovaatikakogukondadega mitteseotud valdkondades. Tavaliselt võib selles küsimuses täita olulist osa EIT sihtasutus. | Seetõttu kehtestab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu kava, et tagada väljastpoolt ühispaiknemiskeskusi pärit talentide – kõikide tasandite üliõpilaste, teadlaste, õpetajate ja ettevõtjate – täielik seotus algatusega. Niisugune kava annab väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukondi pärit parimatele talentidele ühelt poolt võimaluse saada kasu ühispaiknemiskeskustes loodud innovatsioonikeskkondadest, kuid teiselt poolt ka stiimulid kasutada täielikult ära teadmisi ja oskusteavet, mida nad on saanud teadmis- ja innovaatikakogukondadega mitteseotud valdkondades. Tavaliselt võib selles küsimuses täita olulist osa EIT sihtasutus. |
EIT etendab konkreetset rolli ka väljastpoolt ELi pärit talentide ligimeelitamises. Usaldusväärse kaubamärgi ja oluliste rahvusvaheliste partneritega soodsate strateegiliste sidemete loomise abil võib EIT muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid ligitõmbavamaks. EIT peaks tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega töötama välja jõulise rahvusvahelise strateegia, et selgitada välja asjaomased kontaktisikud ja võimalikud partnerid ning looma nendega sidemed. Seda arvestades peaksid EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kasutama täielikult ära ELi asjaomaseid programme, nagu programm „Erasmus kõigile“ ja Marie Curie nimeline meede. Lisaks saab EIT soodustada teadmiste jagamist, juhendamist ja võrgustike loomist, julgustades looma EIT vilistlaste võrgustikku. | EIT etendab konkreetset rolli ka teadmiste ja innovatsiooni valdkonna rahvusvahelises koostöös. Usaldusväärse kaubamärgi ja oluliste rahvusvaheliste partneritega soodsate strateegiliste sidemete loomise abil võib EIT muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid või kõik muud selle tegevused või tegevusvaldkonnad ligitõmbavamaks. EIT peaks tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega töötama välja jõulise rahvusvahelise strateegia, et selgitada välja asjaomased kontaktisikud ja võimalikud partnerid ning looma nendega sidemed. Seda arvestades peaksid EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kasutama täielikult ära ELi asjaomaseid programme, nagu teadustegevuse, hariduse, koolituse ja noortega seotud ELi programme, eelkõige programmi „Erasmus kõigile“ ja Marie Skłodowska-Curie nimelist programmi ning muid Euroopa teadusruumi liikuvusalgatusi. Lisaks saab EIT soodustada teadmiste jagamist, juhendamist ja võrgustike loomist, julgustades muu hulgas looma EIT vilistlaste võrgustikku. |
| EIT-d ning teadmis- ja innovaatikakogukondi julgustatakse arendama edasi haridusalast koostoimet ELi ja liikmesriikide poliitikasuundadega, et toetada vajaliku inimkapitali olemasolu tulevikus, mis on väga oluline selleks, et Euroopa saavutaks juhtpositsiooni teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas. Sel eesmärgil tuleks edendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika alast haridust ning luua tuleks ettevõtlusalane juhendamine, praktika ja stipendiumid noortele eurooplastele ja edukatele keskkooliõpilastele ja üliõpilastele. |
| Et parandada EIT väljundite saavutamist, peaks teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusel olema mõõdetav mõju jätkusuutlike innovaatiliste alustavate ettevõtete ja teadusasutuse baasil tegutsevate ettevõtete loomisele, eelkõige toetades EIT kraadide ja koolituste saajate võrgustike loomist ja ettevõtlustegevust. |
EIT püüab leida andekaid inimesi ja suuepäraseid ideid ka muude meetmete abil, näiteks korraldab ideevõistlusi ja annab välja auhindu kas omaalgatuslikult või koostöös maailma juhtivate partneritega. | EIT püüab leida andekaid inimesi ja suuepäraseid ideid ka muude meetmete abil, näiteks korraldab ideevõistlusi ja annab välja auhindu kas omaalgatuslikult või koostöös maailma juhtivate partneritega. |
| EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad võiksid kasutada magistri- või doktoriõppe programmidest saadud teadusuuringute tulemusi ja nende rakendusi, samuti nende egiidi all saavutatud tulemusi ja rakendusi, ning neid võiks vastavalt avaldada, et panustada rahvusvahelisse akadeemilisse arutellu. |
EIT | EIT |
- kehtestab tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega kava („EIT kaaslased”), mis võimaldab EList ja mujalt pärit väga andekatel inimestel osaleda teatud ajal teadmis- ja innovaatikakogukonna ühispaiknemiskeskuste tegevuses, millest saavad kasu mõlemad pooled; | - kehtestab tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega piirkondliku innovatsioonikava, mis võimaldab üle kogu liidu kõigist uurimis- ja ettevõtlusvaldkondadest pärit erinevatel tudengitel, teadlastel, akadeemikutel, õppejõududel ja ettevõtjatel kes praegu teadmis- ja innovaatikakogukondades ei osale, ning EList ja mujalt pärit väga andekatel inimestel osaleda teatud ajal teadmis- ja innovaatikakogukonna ühispaiknemiskeskuste tegevuses, millest saavad kasu mõlemad pooled ning mis aitab tõsta teadlikkust teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevustest ja parandada üldiselt EIT nähtavust; |
| Loob tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega kava, et tuua kokku nn seotud ühispaiknemiskeskused riikides, kus ei asu ühtegi ühispaiknemiskeskust. Need toetavad peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukonna innovatsioonitegevust oma suure innovatsioonipotentsiaaliga ning juurdepääsuga esmatarbijatele ja lõppkasutajatele, kes kasutavad teadmis- ja innovaatikakogukondade tehnoloogiaid, näidisobjektide, katsekohtade jms abil; |
| - loob liidu ülikoolide tipptaset, koostööd ja ühisprojekte soodustava platvormi. |
loob veebipõhise vahendi või kohandab olemasolevat vahendit vastavalt vajadustele, et tagada platvorm teadmiste jagamiseks ning EITga seotud võrgustike loomiseks; | - loob veebipõhise vahendi või kohandab olemasolevat vahendit vastavalt vajadustele, et tagada platvorm teadmiste jagamiseks ning EITga seotud võrgustike loomiseks, tagades hõlpsa juurdepääsu käimasolevaid töid ja läbiviidud teadusuuringute tulemusi käsitlevale teabele. Seda vahendit kasutatakse selleks, et innustada praegu olemasolevates teadmis- ja innovaatikakogukondades mitteosalevaid tudengeid, teadlasi, akadeemikuid, õppejõude ja ettevõtjaid tutvuma teadmis- ja innovaatikakogukondade parasjagu käimasoleva tööga ja plaanidega tulevasteks teadmis- ja innovaatikakogukondade laineteks ning võtma neist õppust; |
kujundab ja toetab toimivat ja tugevat EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade haridus- ja koolitustegevuste vilistlaste („EIT vilistlased“) võrgustikku. | - kujundab ja toetab toimivat ja tugevat EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade haridus- ja koolitustegevuste vilistlaste („EIT vilistlased“) võrgustikku. |
loob süsteemi, mis võimaldab muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade kogemused ja edulood ELi üldisele innovaatikakogukonnale ja ka teistele kättesaadavaks. Selle raames võidakse luua EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonna haridus- ja koolitustegevuse õppematerjalide varamu, millele on kõigil juurdepääs. | - loob süsteemi, mis võimaldab muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade kogemused ja edulood ELi üldisele innovaatikakogukonnale ja ka teistele kättesaadavaks. Selle raames luuakse EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonna haridus- ja koolitustegevuse õppematerjalide varamu, millele on kõigil juurdepääs ning mis on kättesaadav kõigile, eelkõige just ülikoolidele ja kõrgharidusasutustele üle kogu liidu. |
| - tagab erasektori ja eriti VKEde tugeva osaluse teadmiste kolmnurgas. |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 2 – punkt 2.3 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad väga hea võimaluse innovatsiooni rahastamise ja juhtimise uute käsitlusviiside katsetamiseks. Teadmis- ja innovaatikakogukondade eksperimentide ja kogemuste kaudu rakendab EIT lihtsustamiskava niisugustes valdkondades nagu lepingulised kohustused, lihtsustatud aruandlus, ühekordsed maksed ja kindlad määrad. | Teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad väga hea võimaluse innovatsiooni rahastamise ja juhtimise uute käsitlusviiside katsetamiseks. Samuti võib konkreetse litsentsimiskorraga seotud innovatsiooniauhindade loomine kiirendada teadustegevust oluliste ühiskonnaprobleemidega seotud valdkondades, et leida lühikese aja jooksul teaduslikud vastused ja täpsed tehnoloogiad. Teadmis- ja innovaatikakogukondade eksperimentide ja kogemuste kaudu rakendab EIT lihtsustamiskava niisugustes valdkondades nagu lepingulised kohustused, lihtsustatud aruandlus, ühekordsed maksed ja kindlad määrad, et vähendada teadmis- ja innovaatikakogukondade jaoks halduskoormust. |
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 2 – punkt 2.3 – lõik 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Komisjon on suurendanud oma jõupingutusi EIT toetamisel tulemustele suunatud kindla ja tugeva järelevalvesüsteemi loomisel. See järelevalvesüsteem tagab EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade täieliku aruandluskohustuse, vahendite kvaliteedi ja osalemise raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetide saavutamisel ning pakub samal ajal teadmis- ja innovaatikakogukondadele äritegevuses piisaval määral paindlikkust. See võimaldab EIT-l arendada välja oskuse koguda ja analüüsida teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemusi, mõõta EIT tulemuslikkust oma eesmärkide täitmisel ning võrrelda EIT-d ning teadmis- ja innovaatikakogukondi parimate Euroopa ja rahvusvaheliste tavade taustal. Süsteem luuakse paindlikul viisil ja vajadusel kohandatakse seda vastavalt EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusalade arengule ja suurenevale arvule. Järgides sõltumatu välishindamise soovitusi ja raamprogrammi Horisont 2020 üldisi järelevalvesätteid on komisjon teinud koos EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega ettepaneku luua tulemustele suunatud EIT tulemuslikkuse järelevalve süsteem, mis käsitleb nelja tegevustasandit. | Komisjon on suurendanud oma jõupingutusi EIT toetamisel tulemustele suunatud kindla ja tugeva järelevalvesüsteemi loomisel. See järelevalvesüsteem tagab EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade täieliku aruandluskohustuse, vahendite kvaliteedi ja osalemise raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetide saavutamisel ning pakub samal ajal teadmis- ja innovaatikakogukondadele teadus- ja äritegevuses piisaval määral paindlikkust ning avatust uutele ideedele ja partneritele. See võimaldab EIT-l arendada välja oskuse koguda ja analüüsida teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemusi, mõõta EIT tulemuslikkust oma eesmärkide täitmisel ning võrrelda EIT-d ning teadmis- ja innovaatikakogukondi parimate Euroopa ja rahvusvaheliste tavade taustal. Süsteem luuakse paindlikul viisil ja vajadusel kohandatakse seda vastavalt EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusalade arengule ja suurenevale arvule. Järgides sõltumatu välishindamise soovitusi ja raamprogrammi Horisont 2020 üldisi järelevalvesätteid on komisjon teinud koos EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega ettepaneku luua tulemustele suunatud EIT tulemuslikkuse järelevalve süsteem, mis käsitleb nelja tegevustasandit. |
Raamprogrammi Horisont 2020 tasand: regulaarne järelevalve EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade osalemise üle raamprogrammi Horisont 2020 eesmärkide saavutamisel. | - Raamprogrammi Horisont 2020 tasand: regulaarne järelevalve EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade osalemise üle raamprogrammi Horisont 2020 eesmärkide saavutamisel. |
EIT tasand: EIT kui tõhusa ja tulemusliku ELi institutsiooni tulemuslikkuse hindamine. Mõõtmise aluseks on teadmis- ja innovaatikakogukondadele antav toetus, tema teavitus-, levitamis- ja rahvusvahelise tegevuse intensiivsus ja ulatus, lihtsustatud menetluste rakendamise võime. | - EIT tasand: EIT kui tõhusa ja tulemusliku ELi institutsiooni tulemuslikkuse hindamine. Mõõtmise aluseks on teadmis- ja innovaatikakogukondadele antav toetus, tema teavitus-, levitamis- ja rahvusvahelise tegevuse intensiivsus ja ulatus, lihtsustatud menetluste rakendamise võime ning tippkeskuste loomise soodustamine kui teaduse ja innovatsiooni laiendamise meetod kogu liidus. |
Teadmis- ja innovaatikakogukonna vaheline tasand: järelevalve kõikide teadmis- ja innovaatikakogukondade osalemise üle eraldiseisvas mehhanismis (nt EIT tulemustabelis) kindlaksmääratud strateegiliste eesmärkide saavutamisel. | - Teadmis- ja innovaatikakogukondade vaheline tasand: järelevalve kõikide teadmis- ja innovaatikakogukondade osalemise üle eraldiseisvas mehhanismis (nt EIT tulemustabelis) kindlaksmääratud strateegiliste eesmärkide saavutamisel ning interdistsiplinaarse teadustöö soodustamisel uute uurimis- ja innovatsioonivaldkondade loomise tugevdamise ja alalhoidmise meetodina. |
Teadmis- ja innovaatikakogukonna tasand: iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemuslikkuse järelevalve kogukonna äriplaanis sätestatud konkreetsete eesmärkide ja tulemuslikkuse põhinäitajate alusel. Teadmis- ja innovaatikakogukondadel on erinevad ärimudelid ja turud ning seega ka erinevad tööstusliku tulemuslikkuse põhinäitajad, millel on keskne roll iga teadmis- ja innovaatikakogukonna edukal haldamisel. | - Teadmis- ja innovaatikakogukonna tasand: iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemuslikkuse järelevalve kogukonna äriplaanis sätestatud konkreetsete eesmärkide ja tulemuslikkuse põhinäitajate alusel. Teadmis- ja innovaatikakogukondadel on erinevad ärimudelid ja turud ning seega ka erinevad tööstusliku tulemuslikkuse põhinäitajad, millel on keskne roll iga teadmis- ja innovaatikakogukonna edukal haldamisel. Peale selle soodustatakse EIT ühe tegevusalana ühispaiknemiskeskuste loomist tegevuste laiendamise ning kohaliku, piirkondliku või riikliku tasandi koostöö idee edendamise vahendina. |
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.3 – lõik 6 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
loob koostöös komisjoni ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega täieliku süsteemi, et jälgida EIT osalemist raamprogrammis Horisont 2020, EIT mõju, mis avaldub tema oma tegevuste ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuste kaudu, ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemusi. EIT annab kõikidest järelevalvetegevustest aru iga-aastases tegevusaruandes. | - loob koostöös komisjoni ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega täieliku süsteemi, et jälgida EIT osalemist raamprogrammis Horisont 2020, EIT mõju, mis avaldub tema oma tegevuste ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuste kaudu, ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemusi. EIT annab kõikidest järelevalvetegevustest aru iga-aastases tegevusaruandes, mis saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 3 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT juhtimismudel on tõestanud oma üldist väärtust. Algetapil saadud kogemused näitavad, et EIT otsustus- ja rakendusmehhanismide tõhusust on siiski võimalik suurendada. Strateegiliste otsuste tegemise eest vastutava EIT juhatuse ja rakendamise eest vastutava EIT peakorteri vaheline suhe tuleb täpsemalt määratleda ja seda tuleb tõhusamaks muuta. EIT peakorteril tuleb määrata kindlaks olulised valdkonnad, mille raames EIT peaks teadmis- ja innovaatikakogukondi toetama, et saavutada tasakaal toetamise ja järelevalve vahel. Juhatusel tuleb tagada, et strateegilistes otsustes võetaks asjakohaselt arvesse teadmis- ja innovaatikakogukondade ning üldise innovaatikakogukonna kogemusi. | EIT juhtimismudel on tõestanud oma üldist väärtust. Algetapil saadud kogemused näitavad, et EIT otsustus- ja rakendusmehhanismide tõhusust on siiski võimalik suurendada. Strateegiliste otsuste tegemise eest vastutava EIT juhatuse ja rakendamise eest vastutava EIT peakorteri vaheline suhe tuleb täpsemalt määratleda ja seda tuleb tõhusamaks muuta. EIT peakorteril tuleb määrata kindlaks olulised valdkonnad, mille raames EIT peaks teadmis- ja innovaatikakogukondi toetama, et saavutada tasakaal toetamise ja järelevalve vahel. Juhatusel tuleb tagada, et strateegilistes otsustes võetaks asjakohaselt arvesse teadmis- ja innovaatikakogukondade ning üldise innovaatikakogukonna kogemusi. EIT strateegiline eesmärk on saada enamaks kui selle osade summa, seetõttu peaks EIT rakendama teadmis- ja innovaatikakogukondadeülest kooskõlastamist ja koostööd, et tagada koostoime ja lisaväärtuse loomine teadmis- ja innovaatikakogukondade ja partnerite hulgas EIT ökosüsteemis. |
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – osa 3 – punkt 3.1 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Määravateks teguriteks on sealjuures juhatuse suurus ja koosseis ning menetluskord. Põhimõte, et juhatusse kuuluvad sõltumatud liikmed ja vähesed teadmis- ja innovaatikakogukondi esindavad valitud liikmed, on tõestanud oma väärtust ning võimaldab koguda eksperditeadmisi kogu teadmiste kolmnurgast. Esialgne mudel, mille kohaselt kuulus juhatusse 18 valitud liiget, kellele hiljem lisandus veel neli teadmis- ja innovaatikakogukonna esindajat, osutus piiratuks. Juhatuse liikmete arvu vähendamine muudab otsuste tegemise tõhusamaks ja vähendab halduskulusid. Tõhusust aitab suurendada ka see, kui EIT juhatus keskendub uuesti oma kesksele rollile – strateegilisele juhtimisele. Sidusust ELi muude algatustega saab parandada sisutihedamate konsultatsioonide abil Euroopa Komisjoniga EIT kolmeaastase tööprogrammi üle. Teave EIT ja teadmis- ja innovatsioonikogukondade kohta EIT kolmeaastases tööprogrammis võimaldab hinnata ja tagada täiendavust programmi Horisont 2020 muude osade ning muude liidu poliitiliste strateegiate ja vahenditega. Kõik need muudatused on lisatud strateegilise innovatsioonikavaga kaasnevasse muudetud EIT määrusesse. | Määravateks teguriteks on sealjuures juhatuse suurus ja koosseis ning menetluskord. Põhimõte, et juhatusse kuuluvad sõltumatud liikmed ja vähesed teadmis- ja innovaatikakogukondi esindavad valitud liikmed, on tõestanud oma väärtust ning võimaldab koguda eksperditeadmisi kogu teadmiste kolmnurgast. Juhatuses peaks olema hea tasakaal innovatsiooniprotsessi, äri, valitsuse ja teaduse sidusrühmade liikmete vahel. Esialgne mudel, mille kohaselt kuulus juhatusse 18 valitud liiget, kellele hiljem lisandus veel neli teadmis- ja innovaatikakogukonna esindajat, osutus piiratuks. Juhatuse liikmete arvu vähendamine muudab otsuste tegemise tõhusamaks ja vähendab halduskulusid. Tõhusust aitab suurendada ka see, kui EIT juhatus keskendub uuesti oma kesksele rollile – strateegilisele juhtimisele. Selleks võiks peamiselt akadeemilise strateegia ning haridustavadega seotud küsimustes väga kasulik olla juhatusele väärtuslikku abi ja nõu andev akadeemiliste ekspertide komisjon, mille ülesandeks oleks teostada järelevalvet programmide sisu, kvaliteedikriteeriumide ning sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektide üle. Sidusust ELi muude algatustega saab parandada sisutihedamate konsultatsioonide abil Euroopa Komisjoniga EIT kolmeaastase tööprogrammi üle. Teave EIT ja teadmis- ja innovatsioonikogukondade kohta EIT kolmeaastases tööprogrammis võimaldab hinnata ja tagada täiendavust programmi Horisont 2020 muude osade ning muude liidu poliitiliste strateegiate ja vahenditega. Kõik need muudatused on lisatud strateegilise innovatsioonikavaga kaasnevasse muudetud EIT määrusesse. |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 3 – punkt 3.1 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT juhatuse otsuseid rakendab EIT peakorter EIT tegevuse eest vastutava direktori juhtimisel. Seda tehes peegeldab peakorter EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemustele suunatud olemust ning on menetluskorra lihtsustamise peamine tõukejõud. Samal ajal parandab EIT peakorter võimet töötada süsteemselt läbi teadmis- ja innovaatikakogukondadest saadud teadmisi ning muuta need üldise innovaatikakogukonna huvides kättesaadavaks. Aja jooksul kujuneb EIT peakorterist rikkalik heade tavade varamu ning poliitikakujundajate jaoks väärtuslikke teadmisi omav partner. | EIT juhatuse otsuseid rakendab EIT peakorter EIT tegevuse eest vastutava direktori juhtimisel, kes annab aru komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seda tehes peegeldab peakorter EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemustele suunatud olemust ning on menetluskorra lihtsustamise peamine tõukejõud. Samal ajal parandab EIT peakorter võimet töötada süsteemselt läbi teadmis- ja innovaatikakogukondadest saadud teadmisi ning muuta need üldise innovaatikakogukonna huvides kättesaadavaks. Aja jooksul kujuneb EIT peakorterist rikkalik heade tavade varamu ning poliitikakujundajate jaoks väärtuslikke teadmisi omav partner. |
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 3 – punkt 3.2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised sidemed ei taga mitte ainult raamistikku nimetatud kogukondade tulemuslikuks tööks, vaid on ka vastastikuse õppimise aluseks ning võimaldavad täita EIT-l innovaatiliste mudelite katsetaja rolli. Selleks et luua teadmis- ja innovaatikakogukondadele asjakohased raamtingimused, tuleb EIT-l anda neile protsessi kõikidel tasanditel selged ja sidusad juhised, mis ei tohi aga samal ajal olla liialt piiravad. EIT peakorteri ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised sidemed peavad olema süsteemsed ja usaldusväärsed, et saavutada suurim tõhusus. Sellele peavad kaasa aitama nii EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised lepingulised suhted kui ka EIT peakorteri organisatsiooniline korraldus. | EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised sidemed ei taga mitte ainult raamistikku nimetatud kogukondade tulemuslikuks tööks, vaid on ka vastastikuse õppimise aluseks ning võimaldavad täita EIT-l innovaatiliste mudelite katsetaja rolli. Selleks et luua teadmis- ja innovaatikakogukondadele asjakohased raamtingimused, tuleb EIT-l anda neile protsessi kõikidel tasanditel selged ja sidusad juhised, mis ei tohi aga samal ajal olla liialt piiravad. Nendes juhistes võiks esmajoones käsitleda teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtimist ning nende koostööd partneritega. EIT peakorteri ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised sidemed peavad olema süsteemsed ja korrapärased ning selged, läbipaistvad ja usaldusväärsed, et saavutada suurim tõhusus. Sellele peavad kaasa aitama nii EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised lepingulised suhted kui ka EIT peakorteri organisatsiooniline korraldus. |
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 3 – punkt 3.2 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Piirdumata pelgalt juhtimisrolliga, muudab EIT peakorter oma tööülesanded optimaalseks, et tagada seeläbi teadmis- ja innovaatikakogukondade parimad võimalikud tulemused ning muuta head tulemused laiemalt kättesaadavaks. Tõhusust on võimalik suurendada pigem arvukate tsentraliseeritud teenuste ja ülesannetega kui iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil eraldi. Ehkki nende tegevusvaldkonnad on erinevad, on paljud elemendid valdkondadevahelise olemusega ja just seal saab EIT luua reaalset lisaväärtust. Tänu teadmiste levitaja rollile võib EIT peakorter saada teabe edastajaks ja leidlikuks vahendajaks ning edendada näiteks teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelisi vahetusi ja vastastikust õppimist, hõlbustada sidemeid EIT institutsioonide ja teiste tähtsamate organisatsioonidega, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), või käsitleda konkreetseid valdkondadevahelisi teemasid, nagu nõustamine intellektuaalomandi küsimustes, tehno- ja teadmussiire, võrdlemine parimate rahvusvaheliste tavadega või tuleviku-uuringute korraldamine ja prognoosimine, et selgitada välja EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevased suunad. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid koos otsustama, millises valdkonnas neid ülesandeid kõige tõhusamalt täita saab. Selleks on väga oluline, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kehtestaksid püsivad mehhanismid süsteemseks koostööks valdkondadevahelistes küsimustes. | Piirdumata pelgalt juhtimisrolliga, muudab EIT peakorter oma tööülesanded optimaalseks, et tagada seeläbi teadmis- ja innovaatikakogukondade parimad võimalikud tulemused ning muuta head tulemused laiemalt kättesaadavaks. Tõhusust on võimalik suurendada pigem arvukate tsentraliseeritud teenuste ja ülesannetega kui iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil eraldi. Ehkki nende tegevusvaldkonnad on erinevad, on paljud elemendid ja probleemid valdkondadevahelise olemusega ja just seal saab EIT luua reaalset lisaväärtust. Tänu teadmiste levitaja rollile võib EIT peakorter saada teabe edastajaks ja leidlikuks vahendajaks ning edendada näiteks hoonete ühiskasutust ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelisi vahetusi ja vastastikust õppimist, edendada teadmis- ja innovaatikakogukondade ning ülikoolivõrgustike, piirkondlike innovatsiooni- ja rakenduskogukondade, väiksemate teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelist teadmiste vahetamist, ja muud EIT vahendite abil juhitud teadustegevust, hõlbustada sidemeid EIT institutsioonide ja teiste tähtsamate organisatsioonidega, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), või käsitleda konkreetseid valdkondadevahelisi teemasid, nagu nõustamine intellektuaalomandi küsimustes, tehno- ja teadmussiire, võrdlemine parimate rahvusvaheliste tavadega või tuleviku-uuringute korraldamine ja prognoosimine, et selgitada välja EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevased suunad. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid koos otsustama, millises valdkonnas neid ülesandeid kõige tõhusamalt täita saab. Selleks on väga oluline, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kehtestaksid püsivad mehhanismid süsteemseks koostööks valdkondadevahelistes küsimustes. |
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 3 – punkt 3.2 – lõik 3 – taane 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| annab suuniseid teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtimiseks ning nende koostööks partneritega; |
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 3 – punkt 3.3 – lõik 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| EIT töötab samuti välja teabekampaania ülikoolidele, kohalikele asutustele ja liikmesriikide parlamentidele, mis võimaldab paremini teavitada innovatsiooniahela sidusrühmi, pakkudes kõikidele osapooltele vastastikust huvi. Selline teabekampaania juhib EIT tegevuse kaudu tähelepanu Euroopa Liidu tegevusele. |
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 3 – punkt 3.3 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Peale selle aitab sisutihe konsulteerimine teiste ELi institutsioonidega, eriti komisjoni asjaomaste teenistustega, alates protsessi algetapist maksimeerida sünergiat teiste ELi algatustega ja vastastikust õppimist. | Peale selle aitab sisutihe konsulteerimine teiste ELi institutsioonidega alates protsessi algetapist maksimeerida sünergiat teiste ELi algatustega ja vastastikust õppimist. EIT peab Euroopa Parlamendi ning komisjoni asjaomaste teenistustega korrapärast dialoogi. |
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 4 – punkt 4.1 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT töötas välja ainulaadse rahastamismudeli:, mille aluseks on ühised tugevused ning väljapaistvate organisatsioonide rahalised vahendid; EIT rahastamissüsteem toimib kui katalüsaator, mis võimendab ja koondab mitmesuguste avaliku ja erasektori partnerite eraldatavaid täiendavaid rahalisi vahendeid. Selle põhimõtte kohaselt tagab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade rahalistest vahenditest keskmiselt kuni 25% ning ülejäänud 75%, peaks tulema mujalt kui EIT-lt. See hõlmab teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite tulusid ja vahendeid, kuid ka avaliku sektori poolset rahastamist riiklikul, piirkondlikul ja ELi tasandil, eriti praegustest ja tulevastest struktuurifondidest ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames. Viimasel juhul taotlevad teadmis- ja innovaatikakogukonnad (või mõned nende partnerid) rahastamist programmide asjaomaste reeglite kohaselt ja teiste taotlejatega võrdsetel alustel. Teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite makstav osa ei põhine tavapärasel kaasrahastamise nõudel, vaid on eeltingimuseks, et osaleda olemasolevates organisatsioonides, ning kujutab endast nende rahalist kohustust teadmis- ja innovaatikakogukonna suhtes. Niisugune alt üles käsitlusviis tagab teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite innuka osaluse, suurendab investeeringuid ning soodustab teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite ja teiste struktuurilisi ja organisatsioonilisi muutusi. Esimestest teadmis- ja innovaatikakogukondadest saadud kogemus näitab, et tööstus on võtnud endale teadmis- ja innovaatikakogukondade äriplaanide rakendamise rahastamiskohustuse ning tööstuspartnerite panus teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvesse moodustab 20–30% teadmis- ja innovaatikakogukonna aastaeelarvest. Peale selle on teadmis- ja innovaatikakogukonnad suutnud ühitada ja koondada täiendavaid riiklikke rahastamisvooge, mis ei oleks muidu olnud kättesaadavad (näiteks on Saksamaa valitsus otsustanud usaldada haridusalgatuse „Software Campus” (Tarkvaralinnak) haldamise kogukonnale ICT Labs, kusjuures selle eelarve on 50 miljonit eurot 5 aasta jooksul, mis tuleb nii avaliku kui ka erasektori allikatest). | EIT töötas välja ainulaadse rahastamismudeli, mille aluseks on ühised tugevused ning väljapaistvate organisatsioonide rahalised vahendid; EIT rahastamissüsteem toimib kui katalüsaator, mis võimendab ja koondab mitmesuguste avaliku ja erasektori partnerite eraldatavaid täiendavaid rahalisi vahendeid. Selle põhimõtte kohaselt tagab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade rahalistest vahenditest keskmiselt kuni 25% ning ülejäänud 75%, peaks tulema mujalt kui EIT-lt. See hõlmab teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite tulusid ja vahendeid, kuid ka avaliku sektori poolset rahastamist riiklikul, piirkondlikul ja ELi tasandil, eriti praegustest ja tulevastest struktuurifondidest ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames. Viimasel juhul taotlevad teadmis- ja innovaatikakogukonnad (või mõned nende partnerid) rahastamist programmide asjaomaste reeglite kohaselt ja teiste taotlejatega võrdsetel alustel. Teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite makstav osa ei põhine tavapärasel kaasrahastamise nõudel, vaid on eeltingimuseks, et osaleda olemasolevates organisatsioonides, ning kujutab endast nende rahalist kohustust teadmis- ja innovaatikakogukonna suhtes. Niisugune alt üles käsitlusviis tagab teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite innuka osaluse, suurendab investeeringuid ning soodustab teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite ja teiste struktuurilisi ja organisatsioonilisi muutusi. Ülalt alla ülesehitust ei tohiks välistada, eriti teadusalgatustes, mis juba põhinevad sellisel ülesehitusel. Esimestest teadmis- ja innovaatikakogukondadest saadud kogemus näitab, et tööstus on võtnud endale teadmis- ja innovaatikakogukondade äriplaanide rakendamise rahastamiskohustuse ning tööstuspartnerite panus teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvesse moodustab 20–30% teadmis- ja innovaatikakogukonna aastaeelarvest. Peale selle on teadmis- ja innovaatikakogukonnad suutnud ühitada ja koondada täiendavaid riiklikke rahastamisvooge, mis ei oleks muidu olnud kättesaadavad (näiteks on Saksamaa valitsus otsustanud usaldada haridusalgatuse „Software Campus” (Tarkvaralinnak) haldamise kogukonnale ICT Labs, kusjuures selle eelarve on 50 miljonit eurot 5 aasta jooksul, mis tuleb nii avaliku kui ka erasektori allikatest). |
Selgitus
Strateegilist ülalt alla ülesehitust ei tohiks jätta välja teadusalgatuste puhul, mille ühendav eesmärk on töötada välja 21. sajandi loomkatseid välistavad meetodid, ja eriti teadusalgatuste puhul, mis juba põhinevad sellisel ülesehitusel.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 4 – punkt 4.1 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Teadmis- ja innovaatikakogukonnad läbivad erinevad arenguetapid, millele neil kuluvad eelarvest erineva suurusega summad, enne kui nad saavutavad nö täiskiiruse. Teadmis- ja innovaatikakogukonna rahaliste vahendite kasutamise võime on alguses üsna väike, kuid see suureneb järgmistel aastatel oluliselt. | Teadmis- ja innovaatikakogukonnad läbivad erinevad arenguetapid, millele neil kuluvad eelarvest erineva suurusega summad, enne kui nad saavutavad nö täiskiiruse. Teadmis- ja innovaatikakogukonna rahaliste vahendite kasutamise võime on alguses üsna väike, kuid see suureneb järgmistel aastatel oluliselt. Ärisektorid võivad aga üksteisest oluliselt erineda ja nõuda erinevat lähenemisviisi. Mõned teadmis- ja innovaatikakogukonnad muutuvad väga suureks ja neil on suured rahalised vajadused, samas kui teised jäävad väikesteks ja vajavad vähem rahastamist. EIT peaks seetõttu kohaldama täpseid vajadusi arvesse võtvat lähenemisviisi seoses teadmis- ja innovaatikakogukondade ja nende konkreetsete rahastamisvajadustega. |
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 4 – punkt 4.2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT vajab ajavahemikus 2014–2020 teadmis- ja innovaatikakogukondade jaoks 3,1 miljardit eurot ja sellel vajadusel on kolm põhikomponenti: kolme tegutseva teadmis- ja innovaatikakogukonna tugevdamine, järk-järguline liikumine uute, vastavalt 2014. ja 2018. aastal loodavate teadmis- ja innovaatikakogukondade asutamise suunas ning levitamis- ja teavitustegevus ning halduskulud. | EIT eelarve ajavahemikus 2014–2020 on 3,1 miljardit eurot ja sellel on kolm põhikomponenti: kolme tegutseva teadmis- ja innovaatikakogukonna tugevdamine, järk-järguline liikumine uute, vastavalt 2014. ja 2018. aastal loodavate teadmis- ja innovaatikakogukondade asutamise suunas, levitamis- ja teavitustegevus ning halduskulud. |
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 4 – punkt 4.2 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Seega on EIT eelarves kavandatud ajavahemikus 2014–2020 teadmis- ja innovaatikakogukondadele 2,9 miljardit eurot (93,13 % EIT eelarvest ajavahemikus 2014-2020). EIT mõjusa finantsvõimenduse abil hangivad teadmis- ja innovaatikakogukonnad muudest avalikest ja erasektori allikatest prognooside kohaselt 8,890 miljardit eurot. | EIT eelarves on kavandatud ajavahemikus 2014–2020 teadmis- ja innovaatikakogukondadele 2,9 miljardit eurot (93,13% EIT eelarvest ajavahemikus 2014–2020). EIT mõjusa finantsvõimenduse abil hangivad teadmis- ja innovaatikakogukonnad muudest avalikest ja erasektori allikatest prognooside kohaselt 8,890 miljardit eurot. |
(Vaata muudatusettepanekut 31, PE489.613v01-00)
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 4 – punkt 4.2 – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT osaleb ka paljudes levitamis- ja teavitustegevustes, nagu EIT stipendiumiprogramm, ning see suurendab märkimisväärselt tema töö mõju kogu Euroopas. Paljud valdkondadevahelised toetus- ja järelevalveteenused loovad teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevusele lisaväärtust ja tulu. Selle tegevuse rakendamisel ja arendamisel tuleb EIT-l järgida strateegiat, mille eesmärgiks on suurem tõhusus, st väikese vaevaga suurima mõju saavutamine. Niisuguse tegevuse elluviimiseks kulub EIT eelarvest ligikaudu 141,76 miljonit eurot (4, 4%). | EIT osaleb ka paljudes levitamis- ja teavitustegevustes, nagu EIT stipendiumiprogramm, ning see suurendab märkimisväärselt tema töö mõju kogu Euroopas. Paljud valdkondadevahelised toetus- ja järelevalveteenused loovad teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevusele lisaväärtust ja tulu. Selle tegevuse rakendamisel ja arendamisel tuleb EIT-l järgida strateegiat, mille eesmärgiks on suurem tõhusus, st väikese vaevaga suurima mõju saavutamine. Niisuguse tegevuse elluviimiseks kulub EIT eelarvest 141,76 miljonit eurot (4,4%). |
(Vaata muudatusettepanekut 32, PE489.613v01-00)
Selgitus
Selgitus EIT põhitegevuse eelarve oleks ebapiisav, kui ülemäärane osa EIT eelarvest eraldataks levitamis-, teavitus- ja halduskuludele.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 4 – punkt 4.2 – lõik 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kui EIT tahab saada avatud uuendustegevust ja lihtsustamist käsitlevate uute mudelite valdkonna teerajajaks, peaks seda kajastama ka tema halduspõhimõtted. EIT peakorter peab olema õhuke organisatsioon, mis järgib strateegilist käsitlusviisi ja püüab seega võimaluse korral kasutada alati eksperditeadmisi, kuid ei loo selleks tarbetuid ulatuslikke ja püsivaid struktuure. Halduskulud, mis koosnevad personali-, juhtimis-, infrastruktuuri- ja tegevuskuludest, ei moodusta aja jooksul EIT eelarvest rohkem kui 2,4%. Osa halduskuludest kannab asukohariik Ungari, mis annab kuni 2030. aastani büroopinnad tasuta ning eraldab kuni 2015. aasta lõpuni igal aastal 1,5 miljonit eurot personalikuludeks. Selle alusel on halduskulud aastatel 2014–2020 ligikaudu 77 miljonit eurot. | EIT tahab saada avatud uuendustegevust ja lihtsustamist käsitlevate uute mudelite valdkonna teerajajaks. Seda peaks kajastama ka tema halduspõhimõtted. EIT peakorter peab olema õhuke organisatsioon, mis järgib strateegilist käsitlusviisi ja püüab seega võimaluse korral kasutada alati eksperditeadmisi, kuid ei loo selleks tarbetuid ulatuslikke ja püsivaid struktuure. Halduskulud, mis koosnevad personali-, juhtimis-, infrastruktuuri- ja tegevuskuludest, ei moodusta aja jooksul EIT eelarvest rohkem kui 2,4%. Osa halduskuludest kannab asukohariik Ungari, mis annab kuni 2030. aastani büroopinnad tasuta ning eraldab kuni 2015. aasta lõpuni igal aastal 1,5 miljonit eurot personalikuludeks. Selle alusel on halduskulud aastatel 2014–2020 ligikaudu 77 miljonit eurot. |
(Vaata muudatusettepanekut 33, PE489.613v01-00)
Selgitus
Kokkulepe EIT ja Ungari valitsuse vahel sõlmiti 2010. aastal, viitenumber: 2010/CLXVI. Selle kokkuleppe alusel kannab osa halduskuludest asukohariik Ungari, mis annab kuni 2030. aasta lõpuni büroopinnad tasuta ning eraldab kuni 2015. aasta lõpuni igal aastal 1,5 miljonit eurot personalikuludeks.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 1– osa 2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Lisaväärtusega tootmise teadmis- ja innovaatikakogukond aitab täita raamprogrammi Horisont 2020 eesmärke tootmise ja töötlemise täiustamise kaudu ning selle konkreetset eesmärki muuta praegused tööstuslikud tootmismeetodid teadmistepõhisemaks, säästvamaks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja sektoriülesemaks tootmis- ja töötlemistehnoloogiaks, et saavutada uuenduslikumaid tooteid, protsesse ja teenuseid. | Lisaväärtusega tootmise teadmis- ja innovaatikakogukond aitab täita raamprogrammi Horisont 2020 eesmärke tootmise ja töötlemise täiustamise kaudu ning selle konkreetset eesmärki muuta praegused tööstuslikud tootmismeetodid teadmistepõhisemaks, säästvamaks, vähese heitega ja sektoriülesemaks tootmis- ja töötlemistehnoloogiaks, et saavutada uuenduslikumaid tooteid, protsesse ja teenuseid. |
(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)
Selgitus
Vähese heite kontseptsioon viitab kõigi eri sektoritest tulevate õhu saasteainete, mitte ainult süsinikdioksiidi- või metaaniheite vähendamisele. Seega on täiesti õigustatud muuta sõnastust väheselt süsinikdioksiidiheitelt vähesele heitele, mis on dokumendis väljapakutud tegevuse tõeline eesmärk. Teadusuuringud peaksid otsima viise, kuidas kõrvaldada kõik kasvuhoonegaasid ja muud saasteained.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 1– osa 2 – lõik 2 – taane -1 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| · keskkonnasäästlik projekteerimine |
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 2 – osa 3 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EL on selle teemaga täielikult seotud. Teadmis- ja innovaatikakogukond aitaks lahendada raamprogrammis Horisont 2020 kindlaks määratud ühiskondlikku probleemi „Toiduga kindlustatus, jätkusuutlik põllumajandus ja biomajandus”. Ta teeks eeskätt koostööd põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames. Viimases on rõhuasetus kõige eesrindlikumate teadusuuringute ja praktilise uuendustegevuse ühendamisel, kuid teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks seda peamiste osalejate, st ettevõtjate ja tarbijate harimise kaudu. Tegevust on vaja kooskõlastada ka ühise kavandamise algatusega „Põllumajandus, toiduga kindlustatus ja kliimamuutus”, mis koondab liikmesriikide teadusuuringute alast tegevust, et lõimida kohanemise, leevendamise ja toiduga kindlustatuse põhimõtted põllumajandus-, metsandus- ja maakasutussektori tegevusega. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond edendab kalanduse ja veisviljeluse keskkondlikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ja rõhutab seega vajadust uute ettevõtlusoskustega ühendatud tehniliste arenduste järele nendes valdkondades, mis käiksid käsikäes tarbijate käitumise arenguga; siin on võimalusi sünergia loomiseks. Tegevust on võimalik kooskõlastada ka hiljuti alanud ühise kavandamise algatustega „Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks” ja „Kliimaalaste teadmiste ühendamine Euroopa jaoks”, kõnealuse teemaga seotud Euroopa tehnoloogiaplatvormidega (eriti Food for Life platvormiga) ning arvukate seitsmenda raamprogrammi projektidega. Ta teeks ka koostööd konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsiooni turustamisprojektidega, mille puhul toidu- ja joogitööstus on üks prioriteetseid valdkondi. Neid kogemusi võetakse arvesse raamprogrammis Horisont 2020 seoses kliimat ja ressursitõhusust käsitleva ühiskondliku probleemiga. | EL on selle teemaga täielikult seotud. Teadmis- ja innovaatikakogukond aitaks lahendada raamprogrammis Horisont 2020 kindlaks määratud ühiskondlikku probleemi „Toiduga kindlustatus, jätkusuutlik põllumajandus, tulutoovad mered ja ookeanid ning biomajandus”. Ta teeks eeskätt koostööd põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames. Viimases on rõhuasetus kõige eesrindlikumate teadusuuringute ja praktilise uuendustegevuse ühendamisel, kuid teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks seda peamiste osalejate, st ettevõtjate ja tarbijate harimise kaudu. Tegevust on vaja kooskõlastada ka ühise kavandamise algatusega „Põllumajandus, toiduga kindlustatus ja kliimamuutus”, mis koondab liikmesriikide teadusuuringute alast tegevust, et lõimida kohanemise, leevendamise ja toiduga kindlustatuse põhimõtted põllumajandus-, metsandus- ja maakasutussektori tegevusega. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond edendab kalanduse ja veisviljeluse keskkondlikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ja rõhutab seega vajadust uute ettevõtlusoskustega ühendatud tehniliste arenduste järele nendes valdkondades, mis käiksid käsikäes tarbijate käitumise arenguga; siin on võimalusi sünergia loomiseks. Tegevust on võimalik kooskõlastada ka hiljuti alanud ühise kavandamise algatustega „Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks” ja „Kliimaalaste teadmiste ühendamine Euroopa jaoks”, kõnealuse teemaga seotud Euroopa tehnoloogiaplatvormidega (eriti Food for Life platvormiga) ning arvukate seitsmenda raamprogrammi projektidega. Ta teeks ka koostööd konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsiooni turustamisprojektidega, mille puhul toidu- ja joogitööstus on üks prioriteetseid valdkondi. Neid kogemusi võetakse arvesse raamprogrammis Horisont 2020 seoses kliimat ja ressursitõhusust käsitleva ühiskondliku probleemiga. |
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 2– osa 4 – lõik 1 – taane 7 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| - ta soodustab rahvusvahelist arengukoostööd, et suurendada toiduainete tootmist ning parandada toitumisvaldkonna ja toiduainesektori taset ja kvaliteeti. |
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 3– osa 1 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Probleemide lahendamise eesmärgiks on raamprogrammi Horisont 2020 kohaselt kõikide inimeste parema tervise, elukvaliteedi ja üldise heaolu tagamine teadus- ja uuendustegevuse toetamise kaudu. Sellesisulise tegevusega tahetakse hoida tervist ja edendada tervislikke eluviise kogu meie eluajal, ennetada haigusi, parandada meie oskusi ravida haigusi ja puuet ning nendega toime tulla, toetada aktiivsena vananemist ning aidata kaasa jätkusuutliku ja tõhusa hooldussektori saavutamisele. | Probleemide lahendamise eesmärgiks on raamprogrammi Horisont 2020 kohaselt kõikide inimeste parema tervise, elukvaliteedi ja üldise heaolu tagamine teadus- ja uuendustegevuse toetamise kaudu. Sellesisulise tegevusega tahetakse hoida tervist ja edendada tervislikke eluviise kogu meie eluajal, ennetada haigusi, parandada meie oskusi ravida haigusi ja puuet ning nendega toime tulla, toetada aktiivsena vananemist ning aidata kaasa jätkusuutliku ja tõhusa hooldussektori saavutamisele. Lisaks tuleks eriti tähtsustada kohalikke teenuseid ja linnade ning nende rajatiste kohandamist vananeva elanikkonna jaoks. |
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 3 – osa 2 – lõik 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Paljude projektide ja poliitikapõhimõtetega tuleks keskenduda vananevale elanikkonnale, nt tuleks eesmärgiks seada kohalike teenuste ja linnapiirkondade arendamine ja parendamine. |
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 4 – osa 1 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Tänapäeva ühiskond sõltub täielikult juurdepääsust toormele. Juurdepääs soodsa hinnaga materjalidele on ELi majanduse tulemusliku toimimise jaoks hädavajalik. Kuna ammenduvad loodusvarad vähenevad, rahvastik kasvab ning arenguriigid tarbivad järjest enam, avaldatakse Maa toorainetele ja loodusvaradele järjest suuremat survet. Need on mõned tegurid, mis põhjustavad prognooside kohaselt järgmistel aastakümnetel loodusvarade tarbimise kasvu. | Tänapäeva ühiskond sõltub täielikult juurdepääsust toormele. Juurdepääs materjalidele on ELi majanduse tulemusliku toimimise jaoks hädavajalik. Kuna ammenduvad loodusvarad vähenevad, rahvastik kasvab ning arenguriigid tarbivad järjest enam, avaldatakse Maa toorainetele ja loodusvaradele järjest suuremat survet. Need on mõned tegurid, mis põhjustavad prognooside kohaselt järgmistel aastakümnetel loodusvarade tarbimise kasvu. |
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 4 – osa 1 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Nagu on rõhutatud ressursitõhususe tegevuskavas ja raamprogrammis Horisont 2020, peaksime püüdma tagada Euroopa majanduse jaoks ja meie heaolu säilitamiseks vajalike toorainete kättesaadavuse, ning saavutada samal ajal ressursitõhusa majanduse, mis vastaks kasvava rahvastiku vajadustele planeedi seatud ökoloogilistes raamides. | Nagu on rõhutatud ressursitõhususe tegevuskavas ja raamprogrammis Horisont 2020, peaksime püüdma tagada Euroopa majanduse jaoks ja meie heaolu säilitamiseks vajalike toorainete kättesaadavuse ja säästva kasutamise, ning saavutada samal ajal ressursitõhusa majanduse, mis vastaks kasvava rahvastiku vajadustele planeedi seatud ökoloogilistes raamides. |
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 4 – osa 2 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Võttes arvesse teisi ELi programme, võiks asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond keskenduda niisuguse eksperditeadmiste keskuse kujundamisele, mis käsitleks akadeemilist, tehnilist ja praktilist haridust ning teadusuuringuid säästliku lahtise, allmaa- ja veealuse kaevandamise, materjalimajanduse, ringlussevõtu tehnoloogia, materjali asendamise ning geopoliitilise toorainetega kaubitsemise valdkonnas. See tegutseks Euroopa asjaomaste teemadega tegelevate tippkeskuste vahendaja ja arvelduskojana ning juhiks teadusprogrammi, mis on ELi tootmissektori jaoks strateegilise tähtsusega. Et täita seda eesmärki, saavutada meetmete võimalikult suur mõju ja vältida kattumist ELi tegevustega (sealhulgas tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerlusega), tagab teadmis- ja innovaatikakogukond maa ja mere uurimise, kaevandamise, töötlemise, kogumise ja ringlussevõtu tehnoloogiliselt innovaatiliste katsemeetmete (nt näidistehased) jaoks vajaliku täienduse inimkapitali valdkonnas (st koolitus, haridus). Esialgu võiks see teadmis- ja innovaatikakogukond püüda saada tehnoloogiavaldkonna teerajajaks ja arendada selleks katse- ning näidisprojekte, mis võiks hõlmata näiteks majanduslikult ligitõmbavaid ja jätkusuutlikke alternatiivmaterjale, mis on ELi jaoks strateegilise tähtsusega. Seejärel saab ta edendada säästva kaevandamise ja töötlemise, materjalimajanduse, ringlussevõtu tehnoloogia ja materjali asendamise valdkonnas olemasolevate turgude avardamist ja uute loomist. Vajalik on hinnata mõju ja töötada välja uuenduslikud ja kulutõhusad kohanemis- ja riskiennetusmeetmed väga tundlike elukeskkondade jaoks, nagu Arktika. | Võttes arvesse teisi ELi programme, võiks asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond keskenduda niisuguse eksperditeadmiste keskuse kujundamisele, mis käsitleks akadeemilist, tehnilist ja praktilist haridust ning teadusuuringuid säästliku lahtise, allmaa- ja veealuse kaevandamise, kasulike materjalide olmeprügist ja prügilatest eraldamise, materjalimajanduse, ringlussevõtu tehnoloogia, materjali asendamise ning toorainetega avatud kaubitsemise ja nende ülemaailmse haldamise valdkonnas. See tegutseks Euroopa asjaomaste teemadega tegelevate tippkeskuste vahendaja ja arvelduskojana ning juhiks teadusprogrammi, mis on ELi tootmissektori jaoks strateegilise tähtsusega. Et täita seda eesmärki, saavutada meetmete võimalikult suur mõju ja vältida kattumist ELi tegevustega (sealhulgas tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerlusega), tagab teadmis- ja innovaatikakogukond maa ja mere uurimise, kaevandamise, töötlemise, ressursitõhusa kasutamise, kogumise, ringlussevõtu ja asendamise tehnoloogiliselt innovaatiliste katsemeetmete (nt näidistehased) jaoks vajaliku täienduse inimkapitali valdkonnas (st koolitus, haridus). Esialgu võiks see teadmis- ja innovaatikakogukond püüda saada tehnoloogiavaldkonna teerajajaks ja arendada selleks katse- ning näidisprojekte, mis võiks hõlmata näiteks majanduslikult ligitõmbavaid ja jätkusuutlikke alternatiivmaterjale, mis on ELi jaoks strateegilise tähtsusega. Seejärel saab ta edendada säästva kaevandamise ja töötlemise, ressursitõhusa materjalimajanduse, ringlussevõtu tehnoloogia ja materjali asendamise valdkonnas olemasolevate turgude avardamist ja uute loomist. Vajalik on hinnata mõju ja töötada välja uuenduslikud ja kulutõhusad kohanemis- ja riskiennetusmeetmed väga tundlike elukeskkondade jaoks, nagu Arktika. |
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 4 – osa 3 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
ELi seisukoha järgi on see valdkond üks teravamaid probleeme. Teadmis- ja innovaatikakogukond aitaks lahendada raamprogrammis Horisont 2020 kindlaks määratud ühiskondlikku probleemi, seoses toorainete tarnimise ja ressursitõhususega. Ta aitaks ellu viia tooraineid käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust. Tooraineid käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus loob üldraamistiku, et hõlbustada pakkumisest ja nõudlusest lähtuvate olemasolevate teadusuuringute ning innovatsioonivahendite ja meetmete kooskõlastamist ja sünergia loomist nende vahel. See hõlmab tehnoloogiakeskseid tegevusi, ent ka raamtingimuste kindlaksmääramist ja sektorit mõjutavate poliitikavaldkondade ning reguleerimis- ja standardimisküsimuste parimate tavade väljaselgitamist. Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks valdkonda peamiste osalejate harimise ja koolitamise kaudu ning tagaks ka ainulaadse praktikute struktureeritud võrgu. See looks kindla aluse muude Euroopa innovatsioonipartnerluse raames rakendatavate innovatsiooniga seotud meetmete toetamiseks ja selle edukuse tagamiseks on inimkapital hädavajalik. Peale selle on sel hea võimalus toetada Euroopa innovatsioonipartnerlust raamtingimuste kindlaksmääramisel ja sektorit mõjutavate poliitikavaldkondade ning reguleerimis- ja standardimisküsimuste parimate tavade väljaselgitamisel. Teadmis- ja innovaatikakogukond arvestab olulisel määral tulemusi, mis on saavutatud mitmes seitsmenda raamprogrammi asjaomast teemat käsitlevas teadusprojektis, eriti neis, mida rahastatakse nanoteadusi, nanotehnoloogiat, materjale ja uut tootmistehnoloogiat käsitlevas raamistikus, ning keskkonnaprojektides. | ELi seisukoha järgi on see valdkond üks teravamaid probleeme. Teadmis- ja innovaatikakogukond aitaks lahendada raamprogrammis Horisont 2020 kindlaks määratud ühiskondlikku probleemi, seoses toorainete jätkusuutliku tarnimise ja ressursitõhususega. Ta aitaks ellu viia tooraineid käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust. Tooraineid käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus loob üldraamistiku, et hõlbustada pakkumisest ja nõudlusest lähtuvate olemasolevate teadusuuringute ning innovatsioonivahendite ja meetmete kooskõlastamist ja sünergia loomist nende vahel. See hõlmab tehnoloogiakeskseid tegevusi, ent ka raamtingimuste kindlaksmääramist ja sektorit mõjutavate poliitikavaldkondade ning reguleerimis- ja standardimisküsimuste parimate tavade väljaselgitamist. Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks valdkonda peamiste osalejate harimise ja koolitamise kaudu ning tagaks ka ainulaadse praktikute struktureeritud võrgu. See looks kindla aluse muude Euroopa innovatsioonipartnerluse raames rakendatavate innovatsiooniga seotud meetmete toetamiseks ja selle edukuse tagamiseks on inimkapital hädavajalik. Peale selle on sel hea võimalus toetada Euroopa innovatsioonipartnerlust raamtingimuste kindlaksmääramisel ja sektorit mõjutavate poliitikavaldkondade ning reguleerimis- ja standardimisküsimuste parimate tavade väljaselgitamisel. Teadmis- ja innovaatikakogukond arvestab olulisel määral tulemusi, mis on saavutatud mitmes seitsmenda raamprogrammi asjaomast teemat käsitlevas teadusprojektis, eriti neis, mida rahastatakse nanoteadusi, nanotehnoloogiat, materjale ja uut tootmistehnoloogiat käsitlevas raamistikus, ning keskkonnaprojektides. |
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 4 – osa 3 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Ta teeks ka koostööd konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsiooni turustamisprojektidega, mille puhul ringlussevõtt on üks prioriteetseid valdkondi. Neid kogemusi võetakse arvesse raamprogrammis Horisont 2020 seoses kliimameetmeid, ressursitõhusust ja toorainete jätkusuutlikku tarnimist käsitlevate ühiskondlike probleemidega. | Ta teeks ka koostööd konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsiooni turustamisprojektidega, mille puhul ringlussevõtt on üks prioriteetseid valdkondi. Neid kogemusi võetakse arvesse raamprogrammis Horisont 2020 seoses ühiskondlike probleemidega kliimameetmete, ressursitõhususe ja toorainete jätkusuutliku tarnimise näol, ergutades võtma kultuuripärandi jaoks kasutusele materjale, mis aja mõjudele paremini vastu peavad. |
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 4 – osa 3 – lõik 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Lisaks otsitakse koostoimet haruldaste muldmetallide alase Euroopa pädevusvõrgustikuga, mis on loodud kriitilise tähtsusega toorainete jaoks, mida kutsutakse haruldasteks muldmetallideks. Väga tähtis on ka rahvusvaheline koostöö toorainete valdkonnas, nt ELi, Jaapani ja USA teadus- ja arendustegevuse kolmepoolne koostöö kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas, nagu ka loodusvarade säästva majandamise rahvusvaheline töörühm, ja seda tuleks käsitleda ka kõnealuses teadmis- ja innovaatikakogukonnas. |
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 4 – osa 3 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks neid programme, sest keskenduks teadmiste kolmnurga erialadevahelisele tegevusele ja eriti uuenduslikele toodetele ja teenustele ning ettevõtlusalasele haridusele. | Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond taotleks vastastikust täiendamist ja koostoimet nende programmidega ja peaks keskenduma teadmiste kolmnurga erialadevahelisele tegevusele ja eriti uuenduslikele toodetele ja teenustele ning ettevõtlusalasele haridusele. |
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 4 – osa 4 – lõik 1 – taane 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
ta käsitleb Euroopa olulisi majandus- ja ühiskondlikke probleeme (vajadus töötada välja uuenduslikud lahendused toorainete kulutõhusa, vähese süsinikdioksiidiheitega ja keskkonnahoidliku uurimise, kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu jaoks) ning aitab täita Euroopa 2020. aasta tegevuskava ja selle eesmärke kliima, energia, tööhõive, innovatsiooni ja hariduse alal; | ta käsitleb Euroopa olulisi majandus- ja ühiskondlikke probleeme (vajadus töötada välja uuenduslikud lahendused toorainete kulutõhusa, vähese süsinikdioksiidiheitega ja keskkonnahoidliku uurimise, kaevandamise, töötlemise, kasutamise, taaskasutamise ja ringlussevõtu jaoks) ning aitab täita Euroopa 2020. aasta tegevuskava ja selle eesmärke kliima, energia, tööhõive, innovatsiooni ja hariduse alal; |
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 4 – osa 4 – lõik 1 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
ta suudab hankida ärisektori investeeringuid ning pakub võimalusi mitmesuguste uute toodete ja teenuste tekkeks säästva kaevandamise ja töötlemise, materjalimajanduse, ringlussevõtu tehnoloogia ja materjalide asendamise valdkonnas; | ta suudab hankida ärisektori investeeringuid ning pakub võimalusi mitmesuguste uute toodete ja teenuste tekkeks säästva kaevandamise ja töötlemise, materjalimajanduse, ringlussevõtu tehnoloogia ja kasulike materjalide olmeprügist eraldamise ning materjalide asendamise valdkonnas; |
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 6 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Linnaline liikuvus | Linnaline liikuvus, arukas ja säästev areng |
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 6 – osa 1 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Vajadust aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi järele loetakse üheks tähtsamaks ühiskondlikuks küsimuseks, mida käsitletakse raamprogrammis Horisont 2020. aasta transpordipoliitika valge raamat rõhutab täiendavalt meetmete rakendamise vajadust selles valdkonnas järgmisel aastakümnel. Linnalise liikuvuse küsimus on väga keeruline. Selle raames käsitletakse paljusid teemasid, nagu transport (sealhulgas uued liikuvuspõhimõtted, transpordi korraldamine, logistika, transpordisüsteemide ohutus ja turvalisus), keskkonnaküsimused (kasvuhoonegaaside, õhusaaste ja müra vähendamine) ja linnaplaneerimine (uued põhimõtted elu- ja töökoha lähendamiseks), ning ta avaldab olulist majanduslikku ja ühiskondlikku mõju (uute ettevõtete loomine, tööhõive, sotsiaalne kaasatus, eluaseme- ja asukohastrateegiad). Üldeesmärgiks on parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti, arvestades, et järjest enam kodanikke elab suurtes valglinnades, kus luuakse suur osa Euroopa majanduse rikkusest.13 | Vajadust aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi järele loetakse üheks tähtsamaks ühiskondlikuks küsimuseks, mida käsitletakse raamprogrammis Horisont 2020. aasta transpordipoliitika valge raamat rõhutab täiendavalt meetmete rakendamise vajadust selles valdkonnas järgmisel aastakümnel. Linnalise liikuvuse küsimus on väga keeruline. Seda tuleks käsitleda tõeliselt integreeritud ja tervikliku lähenemisviisi kaudu, võttes sõnaselgelt arvesse vastastikmõju teiste teemadega ruumilises kontekstis. Selle raames käsitletakse paljusid teemasid, nagu transport (sealhulgas uued liikuvuspõhimõtted, transpordi korraldamine, logistika, transpordisüsteemide ohutus ja turvalisus), keskkonnaküsimused (kasvuhoonegaaside, õhusaaste ja müra vähendamine) ja linnaplaneerimine, linna- ja looduslik maastik (uued põhimõtted elu- ja töökoha lähendamiseks), kultuuripärand, ning ta avaldab olulist majanduslikku ja ühiskondlikku mõju (uute ettevõtete loomine, tööhõive, sotsiaalne kaasatus, eluaseme- ja asukohastrateegiad). Üldeesmärgiks on parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti, arvestades, et järjest enam kodanikke elab suurtes valglinnades, kus luuakse suur osa Euroopa majanduse rikkusest. |
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 6 – osa 1 – lõik 1 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Kuna linnad ja linnaline liikuvus on osa keerulisest süsteemist, mis koosneb erinevatest muutujatest, peab kõnealune teadmis- ja innovaatikakogukond integreeruma territooriumi, demograafia, sotsiaalse kaasatuse, majandusdünaamika ja kaubandusega ning loodud ressursside ja ajalooliste ressurssidega kohandamise, nende taastamise ja säilitamisega. Teadmiste kolmnurk on sidus ainult siis, kui seda järgitakse. |
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 6 – osa 2 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukonna eesmärk on tagada keskkonnahoidlikum, kaasavam, ohutum ja arukam linnalise liikuvuse süsteem. | Linnalise liikuvuse ja aruka ning säästva arengu teadmis- ja innovaatikakogukonna eesmärk on tagada keskkonnahoidlikum, kaasavam, ohutum ja arukam linnalise liikuvuse süsteem. |
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 6 – osa 2 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Nagu eespool öeldud, on teema ühiskondlikust ja avaliku korra seisukohast väga tähtis. See on tähtis ka sotsiaalmajanduslikust seisukohast, sest hõlmab endas SKP ja tööhõive poolest olulisi majandussektoreid, nagu autotööstus ja ehitus. Peale selle on linnaline liikuvus seotud keskkonnakaitsestrateegiatega ning täielikult kaasatud sotsiaalset tõrjutust, asukohta, eluaset ja linnaplaneerimist käsitlevatesse meetmesse. | Nagu eespool öeldud, on teema ühiskondlikust ja avaliku korra seisukohast väga tähtis. See on tähtis ka sotsiaalmajanduslikust seisukohast, sest hõlmab endas SKP ja tööhõive poolest olulisi majandussektoreid, nagu autotööstus ja ehitus. Peale selle on linnaline liikuvus seotud keskkonnakaitsestrateegiatega ning täielikult kaasatud sotsiaalset tõrjutust, asukohta, eluaset, linnaplaneerimist ja ajalooliste keskuste taaselustamist käsitlevatesse meetmesse. |
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 6 – osa 2 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond on kooskõlas nii raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetidega kui ka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, mis käsitlevad arukama, säästvama, vähesema süsinikdioksiidiheitega ja kaasavama linnaarengu saavutamist. Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond aitaks täita kõiki Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, edendades näiteks ökotõhusaid lahendusi, arukaid IKT-lahendusi liikluskorralduses ning tõhusamate ja soodsama hinnaga transporditeenuste tagamist. | Linnalise liikuvuse ja aruka ning säästva arengu teadmis- ja innovaatikakogukond on kooskõlas nii raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetidega kui ka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, mis käsitlevad arukama, säästvama, vähesema süsinikdioksiidiheitega ja kaasavama linnaarengu saavutamist. Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond aitaks täita kõiki Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, edendades näiteks ökotõhusaid lahendusi, arukaid IKT-lahendusi liikluskorralduses ning tõhusamate ja soodsama hinnaga transporditeenuste tagamist. |
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 6 – osa 2 – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kuna linnaline liikuvus on olemuselt süsteemne, pakuks selle valdkonna teadmis- ja innovaatikakogukond innovatsiooniahelas palju uuendusvõimalusi, näiteks mitut transpordiliiki hõlmavate süsteemide arendamine ning arukamad ja säästvamad lahendused transpordis. | Linnaline liikuvus ja juurdepääsetavus on olemuselt süsteemsed. Linnade keerukus, teadmiste kolmnurga sidusus, projektide elluviimine selles valdkonnas nõuavad ühtset lähenemisviisi. Selle laia valdkonna teadmis- ja innovaatikakogukond pakuks innovatsiooniahelas palju uuendusvõimalusi, näiteks mitut transpordiliiki hõlmavate süsteemide arendamine ning arukamad ja säästvamad lahendused transpordis. |
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 6 – osa 2 – lõik 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond toetub tugevale tehnoloogilisele ja tööstusbaasile ning pakub võimalusi uute toodete ja teenuste arendamiseks, eriti säästva planeerimise ja ökotööstuse valdkonnas. | Linnalise liikuvuse ja aruka ning säästva arengu teadmis- ja innovaatikakogukond toetub tugevale tehnoloogilisele ja tööstusbaasile ning pakub võimalusi uute toodete ja teenuste arendamiseks, eriti säästva planeerimise ja ökotööstuse valdkonnas. |
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 6 – osa 2 – lõik 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond keskendub nendes tegevustes innovatsioonikolmnurgale, mis saab kasu eriti EIT kaudu saadavast ELi lisatoetusest. Asjaomase teadmis- ja innovaatikakogukonna suurim tegelik lisaväärtus on tema kui teadmiste kolmnurga kolme osa ühendaja ja uuendustegevuse partnerite koostööviiside süsteemi muutja tegevus. Teadmis- ja innovaatikakogukond käsitleb ka inimestest lähtuvaid uuendusi, mis seab tema tegevuse keskmesse üliõpilased, teadlased ja ettevõtjad, kes on eespool nimetatud probleemide lahendamiseks väga olulised. Seetõttu pööratakse suurt rõhku haridusele/koolitusele, ettevõtlusele ja tulemuste rakendamisele, nagu kohalike ja piirkondlike asutuste linnatranspordispetsialistide oskuste ja teadmiste arendamine (elukestev õpe / personalivahetusprogrammid / kutsealane koolitus), ettepanekute tegemine konkreetsete linnalise liikuvuse alaste kõrgharidusprogrammide loomiseks (suvekursused/vahetusprogrammid), uuenduslike transpordipõhimõtete edukas turuletoomine (ülikoolide ja teadusasutustega seonduvate ja nendest alustavate ettevõtete toetamine jne). Asjaomase teadmis- ja innovaatikakogukonna abil saab tugevdada ühispaiknemise põhimõtet, sest sellel teemal on mõistagi oluline kohalik ja piirkondlik mõõde. | Linnalise liikuvuse ja aruka ning säästva arengu teadmis- ja innovaatikakogukond keskendub nendes tegevustes innovatsioonikolmnurgale, mis saab kasu eriti EIT kaudu saadavast ELi lisatoetusest. |
| Kõik juurdepääsetavus- ja liikuvusprojektid peavad võtma arvesse territooriumi mõõdet, majandusdünaamikat, demograafilist ja rahvastikumõju, linnakeskkonna säilitamist ja majanduslike ning kultuuriliste ressursside ligimeelitamise suutlikkust. |
| Asjaomase teadmis- ja innovaatikakogukonna suurim tegelik lisaväärtus on tema kui teadmiste kolmnurga kolme osa ühendaja ja uuendustegevuse partnerite koostööviiside süsteemi muutja tegevus. Teadmis- ja innovaatikakogukond käsitleb ka inimestest lähtuvaid uuendusi, mis seab tema tegevuse keskmesse üliõpilased, teadlased ja ettevõtjad, kes on eespool nimetatud probleemide lahendamiseks väga olulised. Seetõttu pööratakse suurt rõhku haridusele/koolitusele, ettevõtlusele ja tulemuste rakendamisele, nagu kohalike ja piirkondlike asutuste linnatranspordispetsialistide oskuste ja teadmiste arendamine (elukestev õpe / personalivahetusprogrammid / kutsealane koolitus), ettepanekute tegemine konkreetsete linnalise liikuvuse alaste kõrgharidusprogrammide loomiseks (suvekursused/vahetusprogrammid), uuenduslike transpordipõhimõtete edukas turuletoomine (ülikoolide ja teadusasutustega seonduvate ja nendest alustavate ettevõtete toetamine jne). Asjaomase teadmis- ja innovaatikakogukonna abil saab tugevdada ühispaiknemise põhimõtet, sest sellel teemal on mõistagi oluline kohalik ja piirkondlik mõõde. |
SELETUSKIRI
EIT kui ELi tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika põhivahendi olulisuse ning selle strateegia ja toimimise suhtes valitseb tugev üksmeel. See annab raportöörile võimaluse jätta käesolevas lühikeses seletuskirjas vahele kõik need küsimused, mille puhul puudub vajadus komisjoni ettepanekut olulisel määral muuta, ning keskenduda aspektidele, mida meie arvates tuleks EIT oluliste eesmärkide paremaks täitmiseks veidi muuta.
EIT kui Euroopa instituut ja üleilmne tippteadmiste kaubamärk
EIT ei ole programm, EIT ei ole võrgustik: EIT on instituut. Loomulikult töötab ta programmi raames, loomulikult loob ta tehnoloogia- ja innovatsioonivõrgustikke paljude eri partneritega, kuid see on instituut, millel on täita tähtis roll, tegemist ei ole pelgalt teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse haldaja, koordineerija või hõlbustaja rolliga. Instituudina tuleks seda erinevalt programmi Horisont 2020 teistest osadest käsitleda väga eripärasel viisil. EIT on nii otsene innovatsioonivahend kui ka haridusvahend, mis toob täieõigusliku haridusmõõtme ELi teadus- ja innovatsioonipoliitikasse. See on üks EIT eripärasid kogu ELi poliitilises raamistikus: tegemist on ainsa vahendiga, mis täidab teadmiste kolmnurga.
Meie eesmärk on muuta EIT Euroopas ja piiri taga suureks innovatsioonipartneriks, kuid samuti suureks teaduslike ja tehnoloogiliste uuringute ja vastastikuse vahetuse, heade tavade ja teadmiste vahetamise kultuuri levitamise keskuseks.
EIT võib tugevdada oma rolli selles valdkonnas vastuvõtjana ja korraldades (või korraldades koos oma teadmis- ja innovaatikakogukondadega) suuri konverentse, seminare, tehnoloogianäitusi ning spetsiifilist koolitustegevust, ülikoolikursuste mooduleid või koolidele ettenähtud programme, suvekursusi, EIT stipendiumiprogramme, lisaks EIT märgistusega magistri- ja doktoriõppeprogramme, mis on juba olemas ning mida tuleks edasi arendada.
Kuigi EIT on haridus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniinstituut, et saa seda näha kui meie avaliku või erasektori ülikoolide ja teaduskeskuste konkurenti (ning see ei saa ka nii toimida), vaid kui kõigi nende käsutuses olevat olulist vahendit, mille abil arendada paremat koostööd, püsivat arvamuste ja kogemuste vahetamist ja koostada erisuguseid ühisprojekte: ühiseid teadusprojekte, ühiseid innovatsiooniprojekte ja ühiseid haridusprojekte. Nii aitab EIT tulla ELil toime komisjon ettepanekus nimetatud probleemiga: „ehkki meil on kogu ELis konkreetseid näiteid kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tippvõimekuse kohta, puudub nende jaoks ühtne süsteem”.
Me peame ka tunnistama, et EIT ei ole Euroopas ega ülemaailmses plaanis nähtav ega tunnustatud. Uus strateegiline tegevuskava peaks selle probleemi lahendama ning püüdma luua rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadmiste kaubamärgi, mis aitab meelitada ligi talente nii Euroopast kui ka väljastpoolt ning luua soodsaid strateegilisi sidemeid oluliste rahvusvaheliste partneritega.
Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja eri asju. Kindlasti aitab nimetatud tegevuste põhjalik tegevuskava probleemi lahendada; vaja on ka head ja tulemuslikku kommunikatsiooni, kuid meie arvates on strateegilise tegevuskava põhielement instituudi tulevaste ruumidega seotud suur edasiminek.
EIT uus peakorter
Ettevõtlusmaailmas on enesestmõistetav, et ettevõtte peakorter on institutsioonilise kommunikatsiooni ja kaubamärgi kujundamise seisukohalt väga oluline vahend. Meie arvates on aeg EIT-ga seoses see küsimus lahendada, kui me soovime luua instituudile üleilmse tippteadmiste kaubamärgi, mis näib olevat üksmeelne eesmärk.
Selleks, et maailm näeks EIT-d oma valdkonna ülemaailmse osalejana, mis on täielikult tippteadmistele pühendunud, peab EIT-l endal olema tipptasemel asupaik. See peegeldab tähtsust, mida EL tervikuna oma tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikale omistab.
Meie arvates on Euroopa Parlamendi hooned Strasbourgis EIT majutamiseks täiesti kohased. Me arvame, et EIT peakorteri viimine meie Strasbourgi hoonetesse tähendab soodsat muutust mitte üksnes EIT jaoks, vaid ka Euroopa Parlamendi ja ELi jaoks nii poliitilises kui majanduslikus mõttes. See oleks väga hea lahendus ka Strasbourgi linna jaoks. Miks?
EIT paigutamine Euroopa Parlamendi hoonetesse Strasbourgis tõmbaks kohe Euroopa ja maailma tähelepanu ning viiks EIT projekti ajakirjanduse keskmesse. Euroopa kodanikud ja ettevõtted ning meie ülemaailmsed partnerid näeksid seda kui suurt sümbolit, mis tähistab uut kontseptsiooni, mille EL järgmisel seitsmeaastasel perioodil vastu võtab, suurendades oma tähelepanu ja panust jõulisema innovatsioonipoliitika valdkonnas.
Poliitilisest vaatepunktist vastaks see Euroopa Parlamendi liikmete enamuse seisukohale, mida hiljutised nimelised hääletused kaks korda kinnitasid ning mille järgi peaks olema üks asukoht. Samuti vastaks see paljude Euroopa Parlamendi liikmete soovile mitte jätta oma otsust tühjaks.
ELi ja selle institutsioonide suhtes valitsevast avaliku arvamuse seisukohast eeskätt praegusel kriisi ja avaliku sektori kulutuste kärpimise ajal ei saa see otsus tuua kaasa midagi muud kui poolehoidu.
Majanduslikust aspektist ning võttes arvesse ELi üldeelarvet üldiste arvude taustal – nagu me peame tegema – võib selle otsusega kaasneda ainult kogukulude vähenemine. Lahenduse vastuvõtmiseks ei ole vaja mingit lisaraha, vaid pigem vastupidi.
Strasbourgi linna jaoks oleks tegemist väga hea lahendusega. Linna prestiiž on muutumatu; see on isegi suurenenud, sest linnast saaks Euroopa teadmiste ja innovatsiooni pealinn ning mitte ainult tänu EIT asupaigale, vaid seepärast, et hoonete omaduste tõttu võiks EL paigutada samasse kohta ka muud Euroopa akadeemilised ja teadusega seotud projektid ja institutsioonid. Linnaelu hea juhtimise seisukohalt on palju parem, kui siin on alaliselt elavad ja töötavad alaliselt inimesed, mitte tuhanded kolm päeva kuus kohalviibivad pendeldajad. EIT korraldaks Strasbourgis regulaarselt palju suuri sündmusi paljude osavõtjatega.
EIT ja selle praeguse, kuid peamiselt tulevase tegevuse jaoks näivad Strasbourgi ruumid täiuslikena. Need võivad kindlasti olla odav, lihtne ja kiire lahendus EIT peakorteri majutamise küsimusele, kuid pakuvad EIT-le ka võimalust korraldada suuri konverentse, seminare, koolitustegevust ja -kursusi, samuti tehnoloogia- ja teadusnäitusi – koht hõlmab suuri ja väikseid koosolekuruume (või klassiruume), kontoreid, baare ja restorane, isegi vannituba sisaldavat mitutsada ruumi, kus kõikjalt maailmast kohale tulevaid üritustel osalejaid võib tasuta majutada.
Strasbourgi hoonetes paikneks ka EIT sihtasutus, EIT sidusrühmade foorum, EIT vilistlaste võrgustik ja muud algatused, alustavad ettevõtted, ülikoolide võrgustikud.
Seal võiksid paikneda ka mõned uued teadmis- ja innovaatikakogukondade ühispaiknemiskeskused, kus partneritel oleksid suurepärased tingimused teha iga päev tihedat koostööd (see ei tohiks kahjustada teadmis- ja innovaatikakogukondade paiknemise jaotuse peamist poliitilist suunist, mis aitab tugevdada kohalikke ja üleilmseid ühendusi ning koostööd eri riiklike ja piirkondlike ametiasutustega ja ülikoolidega, kohalike klastrite ja VKEdega).
Me teame, et Euroopa Parlament ei saa seda isekeskis otsustada. Kuid ta võib esitada oma seisukoha ja paluda komisjonil selle teostatavust uurida. See on meie ettepanek.
Vahendite eraldamine
Et täita edukalt ülesanded, mida on vaja EIT ülemaailmseks tippteadmiste kaubamärgiks muutmiseks, vajab EIT reaalset eelarvet, mis ületab kaugelt teadmis- ja innovaatikakogukondade lihtsa eelarvete summa. Komisjoni ettepanekus nähakse 4,4% ette levitamis- ja teavitustegevuseks ning 2% halduskuludeks. Selline vahendite eraldamine on kooskõlas praeguse, n-ö ainult teadmis- ja innovaatikakogukondi (või peaaegu ainult teadmis- ja innovaatikakogukondi) hõlmava EIT kontseptsiooniga. Kuid vahest ei ole EIT käsitamine n-ö ainult teadmis- ja innovaatikakogukondi hõlmava projektina sobiv, pidades silmas neid olulisi ülesandeid ja rolli, mida EIT võib ELis täita, nagu on kirjeldatud eespool ning soovitatud komisjoni ettepanekus.
EIT-le teistsuguse ja kaugeleulatuvama kontseptsiooni rajamiseks ei vaja me tegelikult EIT jaoks rohkem raha: lihtne muutus komisjoni ettenähtud ressursside jaotuses võib olla piisav. 10–15% eraldamine üldeelarvest EIT enda tegevusele, 2% halduskuludeks ja ülejäänu teadmis- ja innovaatikakogukondadele hoidmine on võimalik lahendus, arvestades järgmist teavet teadmis- ja innovaatikakogukondade hulga ja suuruse kohta.
Teadmis- ja innovaatikakogukondade hulgast ja suurusest
Esialgse kolme teadmis- ja innovaatikakogukonna loomise protsessis kasutatud kogukondade mudel ja suurus, mille järgi peavad need kohe loomishetkest peale hõlmama kriitilist massi, oli tõenäoliselt projekti käivitamiseks sobiv vorm. Tehnoloogia- ja innovatsioonimaailmas on suutlikkus saavutada kriitiline mass tõepoolest kriitilise tähtsusega.
Samasugust nõuet võib kohaldada mõne uue teadmis- ja innovaatikakogukonna suhtes. Nüüd on aga vahest võimalik veidi teistsugune lahendus: kui EIT on sellisel kujul hea mõõtmega olemas, kas ei saa seda pidada iseenesest, koos praegu olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade võrgustikuga, kriitilise massi moodustajaks või kriitilise massi taustaks, mis kergendab väiksemate teadmis- ja innovaatikakogukondade või muude EIT piirkondliku koostöö projektide loomist? Mõnel juhul võivad väiksemad teadmis- ja innovaatikakogukonnad eripärastest probleemidest jagusaamisel paremaks lahenduseks osutuda. Sellisel juhul võib teadmis- ja innovaatikakogukondade suuruse (üks suurus sobib kõigile) dogmaatiline käsitus takistada parima lahenduse leidmist.
Tegutsedes peaksime silmas pidama seda, mis mõnikord toimub ettevõtlusmaailmas, kus suure kontserniga seotud väikse ettevõtte loomine võib esindada tõhusas ja dialektilises kombinatsioonis nii väikeste organisatsioonide lihtsust ja paindlikkust kui ka suure kontserni prestiiži, stabiilsust ja turutagatisi.
Nüüd tuleb teadmis- ja innovaatikakogukondade arendamisel pidada silmas arvulist ja temaatilist mitmekesisust ning piirkondlikku hõlmatust. Peaksime toonitama, et – olgu tegemist suurte või väikestega – teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid kujutama endast alati ülimalt lõimunud partnerlusi, mis toovad ülikoolid, teaduskeskused, ettevõtted, kaasa arvatud VKEd ning muud innovatsioonis osalejad kokku konkreetsete ühiskondlike probleemide juurde.
Ajavahemikuks 2014–2020 on komisjon juba määratlenud kuus teemavaldkonda, kus uue teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamisega on võimalik luua olemasolevatele meetmetele enim lisaväärtust ja anda uuendustegevusele tõeline tõuge:
– lisaväärtusega tootmine;
– tulevikutoit – säästev tarneahel alates ressurssidest kuni tarbijateni;
– uuendustegevus tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise jaoks;
– toorained – säästev uurimine, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja asendamine;
– arukad turvalised ühiskonnad;
– linnaline liiklus.
Meie arvates on liiga vara seda nimekirja heaks kiita ja sulgeda ning alt üles lähenemisviisi tuleks edasi arendada, nii et kaalumist väärt taotlusi võib esitada ka muudes valdkondades, nt merede säästva kasutamise, vee- ja merevaldkonna teadmis- ja innovaatikakogukonnaga seoses. Nimekiri ei ole veel suletud ning otsust uute käivitatavate teadmis- ja innovaatikakogukondade hulga, suuruse ja ajakava kohta ei ole veel tehtud. EIT-l on õigus otsustada määrusele vastavalt ise tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessi üle avatud, läbipaistval ja konkurentsipõhisel viisil, võttes arvesse programmis Horisont 2020 määratletud prioriteete.
EIT juhatusel peaks olema õigus korraldada ise avalikul ja läbipaistval viisil, EIT määruses ettenähtud menetluse kohaselt tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade valimist, võttes aluseks suurtele ühiskondlikele probleemidele vastavad üldised teemad. Taotluste vastuvõtmine peaks olema avatum kui iga etapi kolme tegevusvaldkonna eelnev kindaksmääramine, nagu komisjon soovitas. Võiks olla rohkem, võiks olla vähem.
Teadmis- ja innovaatikakogukondade suuruse (ja rahastamisvajaduste) paindlikum käsitus võib tuua kaasa olukorra, kus teises ja/või kolmanda etapis võib ette näha enam kui kolm uut teadmis- ja innovaatikakogukonda.
Igatahes hoiab juhatus ELi institutsioonid, eeskätt Euroopa Parlamendi igakülgselt kõnealuse protsessiga kursis ning võtab nende teemakohaseid arvamusi arvesse.
Pikaajalistest majanduslikest suhetest teadmis- ja innovaatikakogukondadega
Teadmis- ja innovaatikakogukondade elutsükli esimeses etapis annab EIT kuni 25% teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvest. Teadmis- ja innovaatikakogukondadesse tehtavate EIT investeeringute tasuvust on võimalik mõõta selle põhjal, kui palju saab neist kasu ühiskond ja majandus – selleks on näiteks paremad haridusvõimalused, uute ettevõtete ja uute töökohtade, uute toodete ja teenuste loomine.
Aja jooksul võivad teadmis- ja innovaatikakogukonnad uusi turu- või ühiskondlikke võimalusi ära kasutades muutuda EIT vahenditest sõltumatuks, kui esialgne projekt loomuliku lõpuni jõuab. Kuid võib-olla ei tähenda see, et EIT peaks lõpetama oma majandusliku seotuse selle teadmis- ja innovaatikakogukonna, institutsiooni või ettevõttega, milleks see 7- või 15-aastase programmi lõppedes kujuneb. EIT peaks kaaluma ka võimalust olla pikaajaline ettevõtluspartner projekti juures, mida ta on aidanud luua, ning saada projekti pakutavat võimalikku tulu, mis ei tulene üksnes intellektuaalomandi otsesest ja kaudsest ärakasutamisest.
Nende partnerlussuhete hoidmine võib nii tehnoloogilisest kui ka majanduslikust seisukohast olla strateegiliselt tähtis. Need tulud aitaksid EIT eelarvega rahastada uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi või olla abiks muude haridusprojektide koostamisel.
20.9.2012
KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilist innovatsioonikava ning EIT panust uuenduslikumasse Euroopasse
( COM(2011)0822 – C7-0462/2011 – 2011/0387(COD) )
Arvamuse koostaja (*): Chrysoula Paliadeli
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50
LÜHISELGITUS
Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegiline innovatsioonikava on poliitikadokument, milles visandatakse EIT prioriteedid aastateks 2014–2020.
Arvamuse koostaja väljendab ettepaneku üle heameelt ja toetab pühendumist kõrgharidusasutuste tihedale kaasamisele EIT edasisse arengusse.
Arvamuse koostaja toob esile järgmist:
·Üheaastane periood magistriprogrammi rakendamiseks kolmes tegutsevas teadmis- ja innovaatikakogukonnas on liiga lühike aeg nõuetekohase hindamise läbiviimiseks, jättes seetõttu vähe tegelikke võimalusi objektiivse otsuse tegemiseks.
·Strateegilisest innovatsioonikavast jääb mulje, et kolme põhiaspekti – teadmiste, teaduse ja innovatsiooni – seas jäetakse kõrgharidus kuidagi tagaplaanile. Tõenäoliselt moodustab see aga sageli „teadmiste kolmnurgaks” nimetatud kolmnurga aluse. Seetõttu julgustatakse teadmis- ja innovaatikakogukondi tagama, et nende magistri- ja doktoriõppeprogrammid oleksid korralikult rahastatud.
·Sotsiaal- ja humanitaarteadusi ei rõhutata strateegilises innovatsioonikavas nende tegeliku väärtuse kohaselt. Seetõttu on väga tähtis, et oleks võimalik tähtsustada piisavalt nende praegust ja tulevast rolli teaduses ja hariduses ning et tunnustataks nende panust uute ja uuenduslike erialavaheliste uurimisvaldkondade loomisse.
Arvamuse koostaja soovib tagada, et
1. ülikoole teavitataks paremini EIT olemasolust ja rollist, et rohkem ülikoole saaksid taotleda kaasamist teadmis- ja innovaatikakogukondadesse;
2. teadmis- ja innovaatikakogukondade kraadiõppekavad meelitaksid ligi rohkem tipptasemel üliõpilasi. EIT instituut tehakse tudengite jaoks nähtavamaks. EIT peaks toimima ühe peamise andekate noorte koondumise kohana, mis aitaks tagada tuleviku Euroopas arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Seda silmas pidades tuleks käivitada kõiki suhtlusvahendeid ja -tasandeid kasutavad teavituskampaaniad, tagamaks, et nii ülikoolidel kui ka tudengitel oleks EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade kohta piisavalt teavet;
3. loodaks tagatised topeltrahastamise vältimiseks (75% rahastamisest tuleb era-, avaliku sektori ja piirkondlikest vahenditest, k.a Euroopa programmidest ja ühtekuuluvuspoliitikast). Vältida tuleks teiste haridusega seotud programmide rahastamise vähendamist;
4. oleks tagatud EIT täiendavus olemasolevate haridus- ja teadusprogrammide suhtes;
5. EIT raames välja antud kraadide ja diplomite akadeemiline kehtivus oleks tagatud. EIT märgis peaks olema kõrgema kvaliteedi näitaja ning seetõttu tuleks EIT märgisega kraadide suhtes kohaldada kõrgeid kvaliteedikriteeriumeid (s.t Bologna protsessi kohaselt ettevõtlus, võimaldamaks akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate tihedat sektoritevahelist mobiilsust), et kaitsta Euroopa ülikoolide ja EIT mainet maailmas;
6. edendataks parimate tavade levitamist EIT kaudu riikides, mis olemasolevates teadmis- ja innovaatikakogukondades veel ei osale;
7. teadmis- ja innovaatikakogukondadesse seni mittekuuluvatel liikmesriikidel oleks samaväärsed võimalused nendega ühinemiseks, rakendades alati nii tippvõimekuse kriteeriumit kui ka subsidiaarsuse põhimõtet;
8. EIT juhatust abistaks akadeemiliste ekspertide komisjon, mille roll on teha järelevalvet programmide sisu, kvaliteedikriteeriumide ning sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektide üle;
9. veel kord tuleks järele mõelda uute temaatiliste tsüklite üle, mille komisjon on aastateks 2014 ja 2018 välja pakkunud, mis aga kahjuks näitavad ühepoolset teaduse ja innovatsiooni tulevikukontseptsiooni;
10. sotsiaalne aspekt oleks teadmis- ja innovaatikakogukondades esmatähtis kriteerium ning iga ühiskondliku probleemi puhul nähtavam;
11. EIT määraks kindlaks diplomite ja kraadide ühise Euroopa tasemel akrediteerimisprotsessi.
Arvamuse koostaja järeldused
1. Tippvõimekust üles näidanud kõrgkoolitudengid saavad võimaluse osaleda kraadi- ja doktoriõppe tasemel uurimistöös mitmes teadmis- ja innovaatikakogukonna ülikoolis. Nii saavad nad kasu ülikoolide, teaduskeskuste ja ettevõtete vahelisest koostööst.
2. Teadmis- ja innovaatikakogukondades osalevaid ülikoole julgustatakse arendama välja õppekavu, mis lisaks teadmistele, teadustööle ja ettevõtlusele tagavad kõrge kvaliteediga õppe kui innovatsiooni saavutamise viisi.
3. Ülikoolid säilitavad ka edaspidi akadeemilise vabaduse teadmiste ja teadustöö alal ning, otsides sünergiat ettevõtete huvidega, kannavad hoolt oma ülikooli õppekava kaitsmise eest.
4. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka humanitaarteaduste rollile kõrghariduses, kuna need annavad olulise panuse nii majandusellu kui ka Euroopa kultuuri ja pärandi edendamisse. Seoses sellega ei tohiks jätta humanitaarteadusi kõrvale tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade temaatiliste valdkondade valikul.
EIT pakub teadmiste kolmnurgas – nii ülikoolide kui ka tööstusettevõtete seas – nii juhtimise, õpetaja kui ka „elukestva õppija” poolel paradigma muutust ning võib sellisena saada oluliseks elemendiks tulevase kõrgtasemel oskustega Euroopa tööjõu väljakujunemisel.
MUUDATUSettepanekud
Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.1 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Teaduse, hariduse ja innovatsiooni kesksele kohale seadmise põhjused on selged. Arvestades üleilmse konkurentsi tihenemist ja liidu demograafilisi probleeme, on Euroopa tulevase majanduskasvu ja uute töökohtade aluseks järjest enam uuenduslikud ja murrangulised tooted, teenused ja ärimudelid ning tema võime hoolitseda talentide eest, neid ligi meelitada ja hoida. Ehkki Euroopas on mõningaid häid näiteid, on ELi liikmesriikide saavutused võrreldes üleilmsete innovatsiooniliidritega keskmiselt kehvemad. EL konkureerib järjest enam talentide nimel, kes on pärit tärkava majandusega riikide uutest tippkeskustest. | Teaduse, hariduse ja innovatsiooni kesksele kohale seadmise põhjused on selged. Teadmistepõhise majanduse kontekstis ning arvestades üleilmse konkurentsi tihenemist ja liidu demograafilisi probleeme, on Euroopa tulevase majanduskasvu ja uute töökohtade aluseks järjest enam uuenduslikud ja murrangulised tooted, teenused ja ärimudelid ning tema võime hoolitseda talentide eest, neid ligi meelitada ja hoida, võimaldades samal ajal ELi kodanikel mitte üksnes nendest uuendustest kasu saada, vaid ka nende tekkele uute tehnoloogiate abil kaasa aidata. Ehkki Euroopas on mõningaid häid näiteid, on liikmesriikide saavutused võrreldes üleilmsete innovatsiooniliidritega keskmiselt kehvemad. Liit konkureerib järjest enam talentide nimel, kes on pärit tärkava majandusega riikide uutest tippkeskustest. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.1 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Vaja on põhjalikku muutust meie innovatsioonisüsteemis ja paradigmades. Ehkki meil on kogu ELis konkreetseid näiteid kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tippvõimekuse kohta, puudub nende jaoks ühtne süsteem. Euroopa peab kõrvaldama piiriülese – nii riigi-, sektori- kui ka erialaülese – strateegilise koostöö puudujäägi. Euroopal tuleb edendada ka tõelist ettevõtluskultuuri, mis on teadusuuringute ja innovatsiooni rakendamiseks hädavajalik, et asutataks uusi ettevõtteid ja et potentsiaalselt kiire majanduskasvuga sektorite uuenduslikud tooted ja teenused jõuaksid tõepoolest turule. Euroopal tuleb parandada kõrgharidusasutuste kui innovatsiooni eestvedajate rolli, sest andekatele inimestele tuleb innovatsiooni edendamiseks tagada õiged oskused, teadmised ja hoiak. | Vaja on põhjalikku muutust meie innovatsioonisüsteemis ja paradigmades. Selleks tuleks kasutusele võtta uued põhimõtted ja tavad, toetudes avatud ja kaasavatele teadusuuringutele, läbipaistvust ja teabevahetust soodustavatele intellektuaalomandi õiguste haldusvahendite loomisele ning uute rahastamisvahendite väljatöötamisele, mis tagaksid teadusuuringute tulemusliku keskendumise eeskätt laialdast üldist huvi esindavatele valdkondadele. Ehkki meil on kogu ELis konkreetseid näiteid kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tippvõimekuse kohta, puudub nende jaoks ühtne süsteem. Euroopa peab kõrvaldama piiriülese – nii riigi-, sektori- kui ka erialaülese – strateegilise koostöö puudujäägi. Euroopal tuleb edendada ka tõelist ettevõtluskultuuri, mis on teadusuuringute ja innovatsiooni rakendamiseks hädavajalik, et asutataks uusi ettevõtteid ja et potentsiaalselt kiire majanduskasvuga sektorite uuenduslikud tooted ja teenused jõuaksid tõepoolest turule. Euroopal tuleb parandada kõrgharidusasutuste kui innovatsiooni eestvedajate rolli, sest andekatele inimestele tuleb innovatsiooni edendamiseks tagada õiged oskused, teadmised ja hoiak. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.1 – lõik 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT aitab teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu luua keskkondi, kus uuendustegevus edeneks tõenäoliselt jõudsamalt, ning tekitada läbimurret kõrghariduse, teaduse ja ettevõtluse koostööviisides. Niisugune käsitlusviis aitab lahendada raamprogrammis Horisont 2020 välja toodud järjest keerulisemaid ühiskondlikke probleeme terviklikumalt ning toob kokku eri sektorite ja erialade ning erineva taustaga asjatundjaid, kes muidu võib-olla ei kohtuks, et leida probleemile ühine väljapääs. | EIT aitab teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu luua keskkondi, kus uuendustegevus edeneks tõenäoliselt jõudsamalt, ning tekitada läbimurret kõrghariduse, teaduse ja ettevõtluse koostööviisides. Lisaks soodustab EIT noorte tööhõivet. Niisugune käsitlusviis aitab lahendada raamprogrammis Horisont 2020 välja toodud järjest keerulisemaid ühiskondlikke probleeme terviklikumalt ning toob kokku eri sektorite ja erialade ning erineva taustaga asjatundjaid, kes muidu võib-olla ei kohtuks, et leida probleemile ühine väljapääs. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.2 – lõik 1 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Haridusse, teadusesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mõju suurendamine ning innovatsiooni juhtimise uute viiside katsetamine. EIT tegutseb katalüsaatorina, luues tehnoloogiliste lahenduste ja teadusuuringute tulemuste kiirema kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise kaudu olemasolevale teadusbaasile lisaväärtust. Uuendustegevus aitab omakorda kaasa teadusuuringute investeeringute ühitamisele ja võimendamisele ning viia haridus- ja koolitustegevus suuremasse kooskõlla ettevõtjate vajadustega. EIT-le on selleks antud küllaldaselt paindlikkust, et katsetada uusi innovatsioonimudeleid, võimaldades teha selget vahet teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtimis- ja rahastamismudelite vahel ning kohaneda kiiresti avanevatele võimalustele reageerimiseks. | Haridusse, teadusesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mõju suurendamine ning innovatsiooni juhtimise uute viiside katsetamine. EIT tegutseb katalüsaatorina, luues tehnoloogiliste lahenduste ja teadusuuringute tulemuste kiirema kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise kaudu olemasolevale teadusbaasile lisaväärtust. Uuendustegevus aitab omakorda kaasa teadusuuringute investeeringute ühitamisele ja võimendamisele ning viia haridus- ja koolitustegevus suuremasse kooskõlla ettevõtjate vajadustega. EIT-le on selleks antud küllaldaselt paindlikkust, et katsetada uusi innovatsioonimudeleid, võimaldades teha selget vahet teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtimis- ja rahastamismudelite vahel ning kohaneda kiiresti avanevatele võimalustele reageerimiseks. EIT-l on ka potentsiaal töötada välja sellised uued rahastamismudelid nagu innovatsiooniauhinnad, mis aitaksid maksimeerida teadusuuringute rahastamisest tulenevat üldist tulu ning tagaksid, et innovatsioon ei vasta mitte üksnes ühiskonna kõige pakilisematele vajadustele, vaid toob ELi kodanikele kiiresti kasu. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.3 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT aitab aktiivselt kaasa raamprogrammis Horisont 2020 seatud eesmärkide saavutamisele ning täiendab eeskätt ühiskondlike probleemide käsitlemise kaudu teisi selle valdkonna algatusi. Raamprogrammis Horisont 2020 osaleb EIT ühiskondlike probleemide lahendamise eesmärgi täitmises, kuid arvestades käsitlusviisi, mis lähtub kõiki eesmärke hõlmavast tõrgeteta koostoimest, edendab ta tulemustele suunatud teadusuuringute ja kiire majanduskasvuga innovaatiliste VKEde asutamise soodustamise kaudu ka tööstuslikku juhtpositsiooni ja konkurentsivõimelisi raamistikke. Samuti aitab ta luua tipptasemel teadusbaasi ning soodustab sellel eesmärgil erialade- ja sektoritevahelist ning piiriülest liikumist ning lisab innovaatilistesse kraadiõppeprogrammidesse ettevõtluse ja riski võtmise kultuuri teemad. EIT aitab sellega oluliselt kaasa raamtingimuste edendamisele, mida on vaja ELi teadusvaldkonna innovatsioonivõime kasutamiseks ja Euroopa teadusruumi lõpuleviimise kiirendamiseks. | EIT aitab aktiivselt kaasa raamprogrammis Horisont 2020 seatud eesmärkide saavutamisele ning täiendab eeskätt ühiskondlike probleemide käsitlemise kaudu teisi selle valdkonna algatusi. Raamprogrammis Horisont 2020 osaleb EIT ühiskondlike probleemide lahendamise eesmärgi täitmises, kuid arvestades käsitlusviisi, mis lähtub kõiki eesmärke hõlmavast tõrgeteta koostoimest, edendab ta tulemustele suunatud teadusuuringute ja kiire majanduskasvuga innovaatiliste VKEde asutamise soodustamise kaudu ka tööstuslikku juhtpositsiooni ja konkurentsivõimelisi raamistikke. Samuti aitab ta luua tipptasemel teadusbaasi ning soodustab sellel eesmärgil erialade- ja sektoritevahelist ning piiriülest liikumist ning lisab innovaatilistesse kraadiõppeprogrammidesse ettevõtluse ja riski võtmise kultuuri teemad. EIT peab edendama piiriülest ja valdkondadevahelist koostööd ning ülikoolide, teadusinstituutide ja ettevõtete vahelist liikuvust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. EIT töötab välja innovatsiooni ja teadmiste ühiskasutust võimaldava platvormi, mis võimaldab toetada piirkondi, kes teadmis- ja innovaatikakogukondades otseselt ei osale, ning aitab kaasa raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetide saavutamisele. Eraldi prioriteediks tuleks seada EIT spetsiifilise toimimisraamistiku määratlemine koostööks kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis aitaks kaasa ELi heade tavade levitamisele. EIT aitab sellega oluliselt kaasa raamtingimuste edendamisele, mida on vaja ELi teadusvaldkonna innovatsioonivõime kasutamiseks ja Euroopa teadusruumi lõpuleviimise kiirendamiseks. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.3 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Peale selle lisab EIT hariduse iseseisva mõõtmena Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitikasse. Uuendusliku ja ettevõtlusele suunatud hariduse kaudu täidab ta teadusuuringute ja innovatsiooniraamistiku ning hariduspoliitika ja -programmide vahel tähtsat ühendavat rolli ning tagab pikaajalise panustamise, mis on vajalik kõrghariduses jätkusuutlike muudatuste tegemiseks. Just uute, erialavaheliste ja -siseste EIT märgistusega kraadiõppeprogrammide abil juhib EIT innovatsioonialase hariduse koostööpüüdlusi, millel on selge mõju ka Euroopa laiemale kõrgharidusasutuste ajakohastamise tegevuskavale, edendades sellega Euroopa kõrgharidusruumi. | Peale selle lisab EIT hariduse iseseisva mõõtmena Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitikasse, olles Horisont 2020 raames ainuke vahend, mis pöörab suurt tähelepanu hariduse aspektile, sealhulgas avatud juurdepääsu abil teadusväljaannetele. Seetõttu peaks EIT tagama, et teadmis- ja innovaatikakogukondade magistri- ja doktoriõppeprogrammid oleksid korralikult rahastatud. Uuendusliku ja ettevõtlusele suunatud hariduse kaudu täidab ta teadusuuringute ja innovatsiooniraamistiku ning hariduspoliitika ja -programmide vahel tähtsat ühendavat rolli ning tagab pikaajalise panustamise, mis on vajalik uute meetodite loomiseks kõrghariduse kohandamiseks vastavate ühiskondade arenevatele nõudmistele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ülikoolide ja teiste kõrgharidusasutuste asjakohasele rahastamisele. Nii tagatakse võrdsed võimalused institutsioonidele, kes on sihiks seadnud Euroopas kõrgeimale tasemele jõudmise. Lisaks tuleks jätkata juba tipptasemele jõudnud teadus- ja hariduskeskuste toetamist. Just uute, erialavaheliste ja -siseste EIT märgistusega kraadiõppeprogrammide abil juhib EIT innovatsioonialase hariduse koostööpüüdlusi, millel on selge mõju ka Euroopa laiemale kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskavale, hoides samas ajal Euroopa kõrghariduse humanistlikku traditsiooni, edendades sellega Euroopa kõrgharidusruumi. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.3 – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
See võimaldab suurendada ka nimetatud käsitlusviisi ja liidu ühtekuuluvuspoliitika vastastikust toimet, käsitledes uuendustegevuse kohalike ja üleilmsete aspektide vahelisi seoseid. Ühispaiknemiskeskused võimaldavad teha piiriülest koostööd ning tänu oma asukohale saavad nad ära kasutada asjaomastes piirkondades pakutavaid rahastamisvõimalusi. Ühispaiknemiskeskused täidavad otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukonna kui terviku kohalike ja üleilmsete ühenduste tugevdamises ning teevad seda muu hulgas koostöö kaudu eeskätt nende piirkondlike ametiasutustega, mis osalevad piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamises ja elluviimises. Peale selle saaks tugevdada teadmis- ja innovaatikakogukondade ja kohalike klasterorganisatsioonide vahelisi sidemeid, et suurendada VKEde osalemist teadmis-ja innovaatikakogukondade tegevuses. Ehkki sünergia tekkimise võimalused on erinevad ja olenevad teadmis- ja innovaatikakogukonna teemast, näivad paljud ELi algatused ja programmid olevat eriti sobilikud ja võimaldavad saada kasu koostööst ja koordineerimisest. Kuna EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade kontseptsiooni põhieesmärk on anda lisaväärtust Euroopa olemasolevale tippvõimekusele, püüavad praegused ja tulevased kogukonnad määratluse kohaselt uurida neid sünergiavõimalusi sügavuti. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad lisaväärtust algatustele, mis asjaomastes valdkondades juba olemas võivad olla, sealhulgas ühise kavandamise algatustele, Euroopa innovatsioonipartnerlustele ning avaliku ja erasektori partnerlustele. | See võimaldab suurendada ka nimetatud käsitlusviisi ja liidu ühtekuuluvuspoliitika vastastikust toimet, käsitledes uuendustegevuse kohalike ja üleilmsete aspektide vahelisi seoseid. Ühispaiknemiskeskused võimaldavad teha piirkondadeülest ja piiriülest koostööd ning tänu oma asukohale saavad nad ära kasutada asjaomastes piirkondades pakutavaid rahastamisvõimalusi. Ühispaiknemiskeskused täidavad otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukonna kui terviku kohalike ja üleilmsete ühenduste tugevdamises ning teevad seda muu hulgas koostöö kaudu eeskätt nende piirkondlike ametiasutustega, mis osalevad piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamises ja elluviimises. Peale selle saaks tugevdada teadmis- ja innovaatikakogukondade ja kohalike klasterorganisatsioonide vahelisi sidemeid, et suurendada VKEde osalemist teadmis-ja innovaatikakogukondade tegevuses. Ehkki sünergia tekkimise võimalused on erinevad ja olenevad teadmis- ja innovaatikakogukonna teemast, näivad paljud ELi algatused ja programmid olevat eriti sobilikud ja võimaldavad saada kasu koostööst ja koordineerimisest. Kuna EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade kontseptsiooni põhieesmärk on anda lisaväärtust Euroopa olemasolevale tippvõimekusele, püüavad praegused ja tulevased kogukonnad määratluse kohaselt uurida neid sünergiavõimalusi sügavuti. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad lisaväärtust algatustele, mis asjaomastes valdkondades juba olemas võivad olla, sealhulgas ühise kavandamise algatustele, Euroopa innovatsioonipartnerlustele ning avaliku ja erasektori partnerlustele. Luuakse tagatised topeltrahastamise vältimiseks (75% rahastamisest tuleb era-, avaliku sektori ja piirkondlikest vahenditest, k.a Euroopa programmidest ja ühtekuuluvuspoliitikast). Vältida tuleks teiste haridusega seotud programmide rahastamise vähendamist. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.3 – lõik 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Ühise kavandamise algatused on põhivahend teadusuuringute killustatuse kõrvaldamiseks ning peaksid seega tagama üleeuroopalise teadmis- ja innovaatikakogukonna teadusbaasi tuuma. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad võivad omakorda kiirendada ja soodustada ühise kavandamise algatuste raames saavutatud väljapaistvate riiklike teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu, vähendades sellega innovatsiooni valdkonna killustatust. Ühised tehnoloogiaalgatused ning äsja loodud avaliku ja erasektori partnerlused panevad aluse ulatuslike tööstuspõhiste teadusuuringute edendamisele ning kiirendavad tähtsamate tehnoloogiavaldkondade arengut. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad aitavad tagada olulised teadusinvesteeringud, et edendada tehnosiiret ja tehnoloogiliste lahenduste turustamist ning arendada ettevõtlusalase võimekuse abil olemasolevate ärivõimaluste raames uusi ettevõtteid. Teadmiste kolmnurga käsitlusviisi kaudu täiendab EIT investeeringuid, mida Euroopa Teadusnõukogu (ERC) teeb maailmatasemel eesliiniuuringutesse, võttes selleks arvesse kogu innovatsiooniahelat alates ideedest kuni kohaldamise ja kasutamiseni ning luues Marie Curie programmi teadlastele ja programmi „Erasmus kõigile“ üliõpilastele lisavõimalusi uuendustegevuseks ja ettevõtlusega kokkupuutumiseks. | Ühise kavandamise algatused on põhivahend teadusuuringute killustatuse kõrvaldamiseks ning peaksid seega tagama üleeuroopalise teadmis- ja innovaatikakogukonna teadusbaasi tuuma. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad võivad omakorda kiirendada ja soodustada ühise kavandamise algatuste raames saavutatud väljapaistvate riiklike teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu, vähendades sellega innovatsiooni valdkonna killustatust. Ühised tehnoloogiaalgatused ning äsja loodud avaliku ja erasektori partnerlused panevad aluse ulatuslike tööstuspõhiste teadusuuringute edendamisele ning kiirendavad tähtsamate tehnoloogiavaldkondade arengut. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad aitavad tagada olulised teadusinvesteeringud, et edendada tehnosiiret ja tehnoloogiliste lahenduste turustamist ning arendada ettevõtlusalase võimekuse abil olemasolevate ärivõimaluste raames uusi ettevõtteid. Teadmiste kolmnurga käsitlusviisi kaudu täiendab EIT investeeringuid, mida Euroopa Teadusnõukogu (ERC) teeb maailmatasemel eesliiniuuringutesse, võttes selleks arvesse kogu innovatsiooniahelat alates ideedest kuni kohaldamise ja kasutamiseni, ning tagab Euroopa teadusruumi väljaarendamise, luues teadlastele Marie Sklodowska-Curie nimeliste meetmete raames uusi võimalusi. Vastastikuses koostoimes programmiga „Erasmus kõigile” kasutab EIT Euroopa intellektuaalset kapitali uute oskuste omandamiseks uuendustegevuse ja ettevõtlusega kokkupuute valdkonnas. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT püüab nendele õppetundidele tuginedes tugevdada ja edasi arendada oma rolli „investorina“, kes edendab ja võimendab Euroopa teadusuuringute, ettevõtluse ja kõrghariduse valdkonna olemasolevaid tippkeskusi ning soodustab nendevahelist pikaajalist süstemaatilist koostööd teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu. | EIT püüab nendele õppetundidele tuginedes tugevdada ja edasi arendada oma rolli „investorina“, kes edendab ja võimendab Euroopa teadusuuringute, ettevõtluse ja kõrghariduse valdkonna olemasolevaid tippkeskusi ning soodustab nendevahelist pikaajalist süstemaatilist koostööd teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu. Seda silmas pidades tuleks käivitada kõiki suhtlusvahendeid ja -kanaleid kasutavad teavituskampaaniad, et tagada nii ülikoolidele kui ka tudengitele piisav juurdepääs teabele EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade toimimise ja tegevusalade kohta. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.1. – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ei toetu mitte üksnes oma partnerite tipptasemel teadusbaasile, vaid on ka EIT haridusalaste ülesannete edendamise ja täitmise eestvedajad. Eesmärgiks on anda inimestele hariduse kaudu üleilmse teadmistepõhise majanduse jaoks vajalikud oskused, teadmised ja hoiak. Selleks edendab EIT aktiivselt muu hulgas EIT märgistusega kraade ning kontrollib nende kvaliteetset ja sidusat rakendamist teadmis- ja innovaatikakogukondades. Selles tegevuses kasutavad nad palju vastastikuseid eksperdihinnanguid ning loovad sidemeid liikmesriikide ja kvaliteedi tagamise asutustega. See suurendab EIT märgistusega kvalifikatsioonide riiklikku ja rahvusvahelist tunnustamist ja muudab need üleilmselt ligitõmbavamaks ning loob samal ajal platvormi rahvusvaheliseks koostööks. Edaspidi julgustatakse teadmis- ja innovaatikakogukondi mitte piirduma oma haridusalases tegevuses üksnes kraadiõppega, vaid mitmekesistama õppeviise, et pakkuda arvukamaid innovaatilisi kutsealase arengu võimalusi, mis hõlmaks ka juhtimiskoolitust, sihtotstarbelisi kursusi ja suvekursusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonna haridusalase tegevuse mõju parandamiseks ja suurema hulga inimesteni jõudmiseks võivad nad kavandada eksperimendi korras ülikoolikursuste mooduleid või koolidele ettenähtud programme. | Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ei toetu mitte üksnes oma partnerite tipptasemel teadusbaasile, vaid on ka EIT haridusalaste ülesannete edendamise ja täitmise eestvedajad. Eesmärgiks on anda inimestele hariduse kaudu üleilmse teadmistepõhise majanduse jaoks vajalikud oskused, teadmised ja hoiak. Selleks edendab EIT aktiivselt muu hulgas EIT märgistusega kraade ning kontrollib nende kvaliteetset ja sidusat rakendamist teadmis- ja innovaatikakogukondades. Selles tegevuses kohaldavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad EIT märgisega kraadide suhtes terve hulga kvaliteedikriteeriumeid (s.t Bologna protsessi kohaselt ettevõtlus, mis võimaldab akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate tihedat sektorite vahelist mobiilsust), et hoida kõrgeid akadeemilisi standardeid ning lõpptasandil tagada Euroopa ülikoolide maine ja prestiiž. Lisaks kasutavad nad palju vastastikuseid eksperdihinnanguid ning loovad sidemeid liikmesriikide ja kvaliteedi tagamise asutustega. See suurendab EIT märgistusega kvalifikatsioonide riiklikku ja rahvusvahelist tunnustamist ja muudab need üleilmselt ligitõmbavamaks ning loob samal ajal platvormi rahvusvaheliseks koostööks. Edaspidi julgustatakse teadmis- ja innovaatikakogukondi mitte piirduma oma haridusalases tegevuses üksnes kraadiõppega, vaid mitmekesistama õppeviise, et pakkuda arvukamaid innovaatilisi kutsealase arengu võimalusi, mis hõlmaks ka juhtimiskoolitust, sihtotstarbelisi kursusi ja suvekursusi. Ülikoolid säilitavad ka edaspidi akadeemilise vabaduse teadmiste ja teadustöö alal ning, püüdes luua sünergiaid ettevõtete huvidega, kannavad hoolt oma ülikooli õppekava kaitsmise eest. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.1. – lõik 5 – taane 2 a (uus) (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| kehtestab EIT märgisega kraadidele kriteeriumid, et tagada nende akadeemiline kehtivus ja kõrged standardid; |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.1. – lõik 5 – taane 3 (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
kehtestab EIT märgistusega kvalifikatsioonide joaks vastastikuste eksperdihinnangute süsteemi ning loob sidemed liikmesriikide ja rahvusvaheliste kvaliteedi tagamise asutustega. | tagab aktiivselt järjepidevuse ja samaväärsuse üle kogu EIT, kehtestades EIT märgistusega kvalifikatsioonide joaks vastastikuste eksperdihinnangute süsteemi ning loob sidemed liikmesriikide ja rahvusvaheliste kvaliteedi tagamise asutustega; |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.1. – lõik 5 – taane 4 (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
julgustab teadmis- ja innovaatikakogukondi pakkuma mitmekesisemaid haridus- ja koolitustegevusi. | julgustab teadmis- ja innovaatikakogukondi pakkuma mitmekesisemaid haridus- ja koolitustegevusi, eelkõige tegevusi, mille eesmärk on anda teadmis- ja innovaatikakogukondadele võimalus jagada teadmisi asutustega, kes võivad olla huvitatud tulevastes teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemisest, ja suurendama teadlikkust kõnealustest haridusprogrammidest. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.1. – lõik 5 – taane 4 a (uus) (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| kutsub teadmis- ja innovaatikakogukondi üles andma tudengitele asjakohast teavet teises liikmesriigis omandatud kraadide tunnustamise kohta. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.1. – lõik 5 – taane 4 b (uus) (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| määrab kindlaks diplomite ja kraadide ühise Euroopa tasandi akrediteerimisprotsessi. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2. – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Mõju suurendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks ühiskondlike probleemide uutes valdkondades loob EIT järk-järgult juurde uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi. Sealjuures järgib ta pideva arengu kurssi ning tagab sellega, et eelmistes voorudes saadud kogemusi võetaks nõuetekohaselt arvesse ning et teadmis- ja innovaatikakogukondi asutataks ainult nendes valdkondades, kus on selged innovatsioonivõimalused ja olemas tippvõimekus, millele toetuda. Seepärast luuakse ajavahemikus 2014–2020 uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi kahes etapis: nii 2014. kui ka 2018. aastal luuakse kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda, mille tulemusel on neid nimetatud ajavahemiku lõpus ELis kokku üheksa (mis tähendab 40–50 ühispaiknemiskeskuse loomist kogu ELis). Uues teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessis, mis leiab tõenäoliselt aset 2018. aastal, arvestatakse suurel määral EIT ning loodud teadmis- ja innovaatikakogukondade kohta tehtud põhjalikku välishinnangut, mis hõlmab muu hulgas teadmis- ja innovaatikakogukondade majandusliku ja ühiskondliku mõju analüüsi ja hinnangut selle kohta, mil määral aitavad nad täita EIT eesmärki suurendada ELi ja liikmesriikide innovatsioonivõimet, ning samuti arvestatakse raamprogrammi Horisont 2020 hindamise tulemusi. | Mõju suurendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks ühiskondlike probleemide uutes valdkondades loob EIT järk-järgult juurde uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi. Sealjuures järgib ta pideva arengu kurssi ning tagab sellega, et eelmistes voorudes saadud kogemusi võetaks nõuetekohaselt arvesse ning et teadmis- ja innovaatikakogukondi asutataks ainult nendes teematilistes valdkondades, kus on selged innovatsioonivõimalused ja mis avaldavad märkimisväärset sotsiaalset mõju, samuti on olemas tippvõimekus, millele toetuda. Seepärast luuakse ajavahemikus 2014–2020 uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi kahes etapis: nii 2014. kui ka 2018. aastal luuakse kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda, mille tulemusel on neid nimetatud ajavahemiku lõpus ELis kokku üheksa (mis tähendab 40–50 ühispaiknemiskeskuse loomist kogu ELis). Uues teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessis, mis leiab tõenäoliselt aset 2018. aastal, arvestatakse suurel määral EIT ning loodud teadmis- ja innovaatikakogukondade kohta tehtud põhjalikku välishinnangut, mis hõlmab muu hulgas teadmis- ja innovaatikakogukondade majandusliku ja ühiskondliku mõju analüüsi ja hinnangut selle kohta, mil määral aitavad nad täita EIT eesmärki suurendada ELi ja liikmesriikide innovatsioonivõimet, ning samuti arvestatakse raamprogrammi Horisont 2020 hindamise tulemusi. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2. – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad luuakse oluliste ühiskondlike probleemide valdkonnas, millel on tõeline innovatsioonipotentsiaal. EIT aitab sellega täielikult täita ELi poliitika üldisi eesmärke, eriti raamprogrammi Horisont 2020 omi, mille raames on välja toodud arvukad ühiskondlikud probleemid, ning rakendada progressi võimaldavaid ja tööstustehnoloogiaid. Eesmärk on luua teadmis- ja innovaatikakogukonnad teemavaldkondades, mida saab nende ulatuse ja keerukuse tõttu käsitleda üksnes eriala-, piiri- ja sektoriülese käsitlusviisi abil. Teemavaldkondade valik peab seetõttu lähtuma põhjalikust analüüsist, et selgitada välja, kas teadmis- ja innovaatikakogukond loob selles tõelist lisaväärtust ning avaldab head mõju majandusele ja ühiskonnale. | Uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad luuakse oluliste ühiskondlike probleemide temaatilistes valdkondades, millel on tõeline innovatsioonipotentsiaal. EIT aitab sellega täielikult täita ELi poliitika üldisi eesmärke, eriti raamprogrammi Horisont 2020 omi, mille raames on välja toodud arvukad ühiskondlikud probleemid. Eesmärk on luua teadmis- ja innovaatikakogukonnad teemavaldkondades, mida saab nende ulatuse ja keerukuse tõttu käsitleda üksnes eriala-, piiri- ja sektoriülese käsitlusviisi abil. Teemavaldkondade valik peab seetõttu lähtuma põhjalikust analüüsist, et selgitada välja, kas teadmis- ja innovaatikakogukond loob selles tõelist lisaväärtust ning avaldab head mõju majandusele ja ühiskonnale. Uutele teadmis- ja innovaatikakogukondadele eraldatakse vahendeid konkursi alusel, võttes arvesse projektide kvaliteeti ja potentsiaali ning tagades igale teadmis- ja innovaatikakogukonnale asjakohase rahastuse, mis võimaldab tulemuslikku innovatsiooni. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2 – lõik 3 – taane 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
vajadus kasutada erialadevahelist käsitlusviisi ja töötada välja uut tüüpi erialadevahelisi õppeprogramme; | vajadus kasutada erialadevahelist käsitlusviisi ja julgustada ülikoole töötama välja uut tüüpi erialadevahelisi õppeprogramme; |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2. – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT projektis ja laiema sidusrühma esitatud teemade hindamine näitas selgelt, et mõju, mida teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamine võiks avaldada, on erinev. Seetõttu jäeti mitu teemat täielikult kõrvale ning osa neist täpsustati, et need vastaksid paremini asjaomase valdkonna eripäradele nii Euroopa kui ka maailma kontekstis. | EIT projektis ja laiema sidusrühma esitatud teemade hindamine näitas selgelt, et mõju, mida teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamine võiks avaldada, on erinev. Seetõttu jäeti mitu teemat täielikult kõrvale ning osa neist täpsustati, et need vastaksid paremini asjaomase valdkonna eripäradele nii Euroopa kui ka maailma kontekstis. Tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul tuleb arvesse võtta korrapäraselt hinnatava teaduspotentsiaali arengut ja uue innovatsioonidünaamika esilekerkimist sektorites, mis praegu veel kõrvale jäävad, kuid mis kriteeriumidele vastavad (näiteks merenduse valdkonnas). |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2. – lõik 5 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Uue teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamisega on võimalik luua enim lisaväärtust olemasolevatele meetmetele ning anda uuendustegevusele tõeline tõuge järgmistes teemavaldkondades: | Uue teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamisega on võimalik luua lisaväärtust olemasolevatele meetmetele ning anda uuendustegevusele tõeline tõuge järgmistes teemavaldkondades. Käesolev loetelu on siiski lõplikult tulevastesse teadmis- ja innovaatikakogukondadesse valitavate teemavaldkondade osas puhtalt soovituslik: |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2. – lõik 9
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Teise, 2018. aasta etapi puhul kaalutakse ülejäänud teemasid (linnaline liikuvus, lisaväärtusega tootmine ja arukad turvalised ühiskonnad), võttes seejuures arvesse tulevikus ilmneda võivaid uusi ja ettenägematuid probleeme. | Teise, 2018. aasta etapi puhul võidakse kaaluda ülejäänud teemasid eespool toodud loetelust (linnaline liikuvus, lisaväärtusega tootmine ja arukad turvalised ühiskonnad) koos teiste teemadega, mis võtavad arvesse tulevikus ilmneda võivaid uusi ja ettenägematuid probleeme. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2. – lõik 9 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka humanitaarteaduste rollile kõrghariduses, kuna need annavad olulise panuse nii majandusellu kui ka Euroopa kultuuri ja pärandi edendamisse. Seoses sellega ei tohiks humanitaarteadusi tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade temaatiliste valdkondade valikul kõrvale jätta või unustada. |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2. – lõik 10 – taane 1 a (uus) (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| konsulteerib enne 2018. aastal teadmis- ja innovaatikakogukondade kolmanda lainega hõlmatavate teemavaldkondade üle otsustamist täielikult kõigi huvitatud sidusrühmadega, sealhulgas – ülikoolide, ettevõtete, ettevõtjate ja teaduskeskuste kõrval – ka kodanikuühiskonna, kohaliku omavalitsuse ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega; |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2. – lõik 10 – taane 1 b (uus) (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| teeb kõik endast oleneva, tagamaks, et tulevastest teadmis- ja innovaatikakogukondade valikumenetlustest teavitataks võimalikult paljusid potentsiaalselt huvitatud osapooli. Potentsiaalselt huvitatud osapooltele antakse kogu vajalik teave, et nad saaksid kaaluda, kas ja millise panuse nad saaksid anda. Seoses sellega tuleb pöörata erilist tähelepanu valdkondadele ja piirkondadele, mis ei ole seni olemasolevatesse teadmis- ja innovaatikakogukondadesse osalejaid andnud; |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2. – lõik 10 – taane 2 a (uus) (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| tagab, et sotsiaalne aspekt oleks teadmis- ja innovaatikakogukondades esmatähtis kriteerium ning iga ühiskondliku probleemi puhul nähtav. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Esialgses etapis keskendus EIT peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisele. Ehkki olemasolevate tippkeskuste edendamine on EIT konkreetne eesmärk, tuleb EIT-l tagada, et ta tegevus oleks kasulik ka liidu nendes valdkondades, mis teadmis- ja innovaatikakogukondadega otseselt seotud ei ole. Seepärast on EIT jaoks väga oluline edendada aktiivselt heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga lõimimise nimel, et kujundada ühist innovatsiooni ja teadmiste jagamise kultuuri. | Oma esialgse etapi vältel keskendus EIT peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisele. Ehkki olemasolevate tippkeskuste edendamine – või uute loomise soodustamine – on EIT konkreetne eesmärk, tuleb EIT-l tagada, et ta tegevus oleks kasulik ka liidu nendes valdkondades, mis teadmis- ja innovaatikakogukondadega otseselt seotud ei ole. Peale selle on hädavajalik, et EIT suurendaks oma nähtavust teadmis- ja innovaatikakogukondadesse seni kaasamata ning esmajoones seda laadi ühisettevõtmistes vähem kogenud liikmesriikide jaoks. Alati peab kohaldama tippvõimekuse kriteeriumit, nagu ka subsidiaarsuse põhimõtet. Seepärast on EIT jaoks väga oluline edendada aktiivselt heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga lõimimise nimel, nt avaldada teadusuuringute ja avatud teadustegevuse tulemusi, et kujundada ühist innovatsiooni ja teadmiste jagamise kultuuri. |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT-l tuleb tulevikus tegutseda selle nimel, et muuta teadmis- ja innovaatikakogukonna kogemused mõistetavaks ja ülekantavaks ning kujundada sellest kontseptsioon, millest võetaks eeskuju nii Euroopas kui ka mujal. Heade tavade väljaselgitamise, analüüsimise ja jagamisega ning teadmis- ja innovaatikakogukondade uute juhtimis- ja rahastamismudelitega püüab EIT tagada, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tekitatud teadmisi levitataks ning kasutataks inimeste ja institutsioonide huvides, sealhulgas nende huvides, kes teadmis- ja innovaatikakogukondades otseselt ei osale. | EIT-l tuleb tulevikus tegutseda selle nimel, et muuta teadmis- ja innovaatikakogukonna kogemused mõistetavaks ja ülekantavaks ning kujundada sellest kontseptsioon, millest võetaks eeskuju nii Euroopas kui ka mujal. Heade tavade väljaselgitamise, analüüsimise ja jagamisega ning teadmis- ja innovaatikakogukondade uute juhtimis- ja rahastamismudelitega püüab EIT tagada, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tekitatud teadmisi levitataks ning kasutataks inimeste, eraettevõtjate ja institutsioonide huvides, sealhulgas nende huvides, kes teadmis- ja innovaatikakogukondades otseselt ei osale. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT võib täita otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukondade erinevate käsitlusviiside ühendamisel ning teha nii, et neid saaks kanda edasi ka valdkondadesse, mille innovatsioonivõime on väike ja mis muidu EIT kogemusi kasutada ei saaks. Niisuguse abistava tegevusega kiirendatakse tänu EIT kasulikele kogemustele nimetatud valdkondade innovatsioonivõime arengut. Kõnealuse tegevuse tulusus võib olla väga suur, sest selle aluseks on teadmis- ja innovaatikakogukondade töö. | EIT võib täita otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukondade erinevate käsitlusviiside ühendamisel ning teha nii, et neid saaks kanda edasi ka temaatilistesse valdkondadesse, mille innovatsioonivõime on väike ja mis muidu EIT kogemusi kasutada ei saaks. Niisuguse abistava tegevusega kiirendatakse tänu EIT kasulikele kogemustele nimetatud valdkondade innovatsioonivõime arengut. Kõnealuse tegevuse tulusus võib olla väga suur, sest selle aluseks on teadmis- ja innovaatikakogukondade töö. Sellega seoses on väga tähtis, et innovatsiooni põhimõtet rakendataks ka akadeemilistes valdkondades, mis võivad luua ideid ja kontseptsioone või uut materiaalset tõestusmaterjali seoses Euroopa kultuuri mineviku ja tänapäevaga. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2 – lõik 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Andekad inimesed on eduka innovatsiooni süda. EIT üks esmaseid ülesandeid on anda andekatele inimestele võimalus kasutada täielikult ära oma potentsiaal ning luua nende viljakaks tegutsemiseks soodne keskkond. Niisuguseid keskkondi loob EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, kuid tal tuleb neid täiendada strateegiatega, mille abil meelitada ligi ja kaasata parimaid talente väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukondi. | Andekad inimesed, kui neile antakse asjakohane haridus ja pakutakse tööd inspireerivates tingimustes, on eduka teadustöö süda ning avatud innovatsioonile. EIT üks esmaseid ülesandeid on anda andekatele inimestele võimalus kasutada täielikult ära oma potentsiaal ning luua nende viljakaks tegutsemiseks soodne keskkond. Niisuguseid keskkondi loob EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, kuid tal tuleb neid täiendada strateegiatega, mille abil meelitada ligi ja kaasata parimaid talente väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukondi. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2 – lõik 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT etendab konkreetset rolli ka väljastpoolt ELi pärit talentide ligimeelitamises. Usaldusväärse kaubamärgi ja oluliste rahvusvaheliste partneritega soodsate strateegiliste sidemete loomise abil võib EIT muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid ligitõmbavamaks. EIT peaks tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega töötama välja jõulise rahvusvahelise strateegia, et selgitada välja asjaomased kontaktisikud ja võimalikud partnerid ning looma nendega sidemed. Seda arvestades peaksid EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kasutama täielikult ära ELi asjaomaseid programme, nagu programm „Erasmus kõigile“ ja Marie Curie nimeline meede. Lisaks saab EIT soodustada teadmiste jagamist, juhendamist ja võrgustike loomist, julgustades looma EIT vilistlaste võrgustikku. | EIT etendab konkreetset rolli ka väljastpoolt ELi pärit talentide ligimeelitamises. Usaldusväärse kaubamärgi ja oluliste rahvusvaheliste partneritega soodsate strateegiliste sidemete loomise abil võib EIT muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid ligitõmbavamaks. EIT peaks tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega töötama välja jõulise rahvusvahelise strateegia, et selgitada välja asjaomased kontaktisikud ja võimalikud partnerid ning looma nendega sidemed. Seda arvestades peaksid EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kasutama täielikult ära ELi asjaomaseid programme, nagu programm „Erasmus kõigile“ ja Marie Curie nimeline meede. Tagatakse EIT täiendavus kõigi teiste olemasolevate haridus- ja teadusprogrammide (Euroopa Teadusuuringute Nõukogu, Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa innovatsioonipartnerlus, teadmusühendused jmt) suhtes. Lisaks saab EIT soodustada teadmiste jagamist, juhendamist ja võrgustike loomist, julgustades looma EIT vilistlaste võrgustikku. Samuti võiks EIT aidata selle ülesande täitmisele kaasa, toetades Euroopa kultuuriga – maailmale alati huvi pakkunud teemaga – seotud uurimisvaldkondi. |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2. – lõik 8 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad peavad tagama, et magistri- või doktoriõppe programmidest saadud teadusuuringute tulemused ja nende rakendused, samuti nende egiidi all saavutatud tulemused ja rakendused, avaldataks vastavalt, et panustada rahvusvahelisse akadeemilisse arutellu. |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2. – lõik 9 – taane 1 (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
kehtestab tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega kava („EIT kaaslased”), mis võimaldab EList ja mujalt pärit väga andekatel inimestel osaleda teatud ajal teadmis- ja innovaatikakogukonna ühispaiknemiskeskuste tegevuses, millest saavad kasu mõlemad pooled; | kehtestab tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega kava („EIT kaaslased”), mis võimaldab väga erinevatel tudengitel, teadlastel, akadeemikutel, õppejõududel ja ettevõtjatel kõigist uurimis- ja ettevõtlusvaldkondadest kogu liidust, kes praegu teadmis- ja innovaatikakogukondades ei osale, liidust ja mujalt pärit väga andekatel inimestel osaleda teatud ajal teadmis- ja innovaatikakogukonna ühispaiknemiskeskuste tegevuses, millest saavad kasu mõlemad pooled ning mis aitab tõsta teadlikkust teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevustest ja parandada üldiselt EIT nähtavust; |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2. – lõik 9 – taane 1 a (uus) (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| loob liidu ülikoolide tipptaset, koostööd ja ühisprojekte soodustava platvormi. |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2. – lõik 9 – taane 2 (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
loob veebipõhise vahendi või kohandab olemasolevat vahendit vastavalt vajadustele, et tagada platvorm teadmiste jagamiseks ning EITga seotud võrgustike loomiseks; | loob veebipõhise vahendi või kohandab olemasolevat vahendit vastavalt vajadustele, et tagada platvorm teadmiste jagamiseks ning EITga seotud võrgustike loomiseks; seda vahendit kasutatakse selleks, et innustada praegu olemasolevates teadmis- ja innovaatikakogukondades mitteosalevaid tudengeid, teadlasi, akadeemikuid, õppejõude ja ettevõtjaid tutvuma teadmis- ja innovaatikakogukondade parasjagu käimasoleva tööga ja plaanidega tulevasteks teadmis- ja innovaatikakogukondade laineteks ning võtma neist õppust; |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2. – lõik 9 – taane 2 a (uus) (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| töötab välja vahendid, mis hõlbustavad konkreetse valdkonna või teadusuuringutega seonduvate intellektuaalomandi õiguste kindlakstegemist ning nende omandamist, loovutamist või üleandmist vastavalt juhtumile ja osaliste vajadustele; |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2. – lõik 9 – taane 4 (lahtri sees)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
loob süsteemi, mis võimaldab muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade kogemused ja edulood ELi üldisele innovaatikakogukonnale ja ka teistele kättesaadavaks. Selle raames võidakse luua EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonna haridus- ja koolitustegevuse õppematerjalide varamu, millele on kõigil juurdepääs. | loob süsteemi, mis võimaldab muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade kogemused ja edulood ELi üldisele innovaatikakogukonnale ja ka teistele kättesaadavaks. Selle raames luuakse EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonna haridus- ja koolitustegevuse õppematerjalide varamu, millele on kõigil juurdepääs ning mis tehakse kättesaadavaks ülikoolidele ja kõrgharidusasutustele kogu liidus. |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.3. – lõik 5 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Komisjon on suurendanud oma jõupingutusi EIT toetamisel tulemustele suunatud kindla ja tugeva järelevalvesüsteemi loomisel. See järelevalvesüsteem tagab EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade täieliku aruandluskohustuse, vahendite kvaliteedi ja osalemise raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetide saavutamisel ning pakub samal ajal teadmis- ja innovaatikakogukondadele äritegevuses piisaval määral paindlikkust. See võimaldab EIT-l arendada välja oskuse koguda ja analüüsida teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemusi, mõõta EIT tulemuslikkust oma eesmärkide täitmisel ning võrrelda EIT-d ning teadmis- ja innovaatikakogukondi parimate Euroopa ja rahvusvaheliste tavade taustal. Süsteem luuakse paindlikul viisil ja vajadusel kohandatakse seda vastavalt EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusalade arengule ja suurenevale arvule. Järgides sõltumatu välishindamise soovitusi ja raamprogrammi Horisont 2020 üldisi järelevalvesätteid on komisjon teinud koos EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega ettepaneku luua tulemustele suunatud EIT tulemuslikkuse järelevalve süsteem, mis käsitleb nelja tegevustasandit. | Komisjon on suurendanud oma jõupingutusi EIT toetamisel tulemustele suunatud kindla ja tugeva järelevalvesüsteemi loomisel. See järelevalvesüsteem tagab EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade täieliku aruandluskohustuse, vahendite kvaliteedi ja osalemise raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetide saavutamisel ning pakub samal ajal teadmis- ja innovaatikakogukondadele teadus- ja äritegevuses piisaval määral paindlikkust. See võimaldab EIT-l arendada välja oskuse koguda ja analüüsida teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemusi, mõõta EIT tulemuslikkust oma eesmärkide täitmisel ning võrrelda EIT-d ning teadmis- ja innovaatikakogukondi parimate Euroopa ja rahvusvaheliste tavade taustal. Süsteem luuakse paindlikul viisil ja vajadusel kohandatakse seda vastavalt EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusalade arengule ja suurenevale arvule. Järgides sõltumatu välishindamise soovitusi ja raamprogrammi Horisont 2020 üldisi järelevalvesätteid on komisjon teinud koos EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega ettepaneku luua tulemustele suunatud EIT tulemuslikkuse järelevalve süsteem, mis käsitleb nelja tegevustasandit. |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.3. – lõik 5 – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT tasand: EIT kui tõhusa ja tulemusliku ELi institutsiooni tulemuslikkuse hindamine. Mõõtmise aluseks on teadmis- ja innovaatikakogukondadele antav toetus, tema teavitus-, levitamis- ja rahvusvahelise tegevuse intensiivsus ja ulatus, lihtsustatud menetluste rakendamise võime. | EIT tasand: EIT kui tõhusa ja tulemusliku ELi institutsiooni tulemuslikkuse hindamine. Mõõtmise aluseks on teadmis- ja innovaatikakogukondadele antav toetus, tema teavitus-, levitamis- ja rahvusvahelise tegevuse intensiivsus ja ulatus, lihtsustatud menetluste rakendamise võime ning tippkeskuste loomise soodustamine kui teaduse ja innovatsiooni laiendamise meetod kogu liidus. |
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.3. – lõik 5 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Teadmis- ja innovaatikakogukondade vaheline tasand: järelevalve kõikide teadmis- ja innovaatikakogukondade osalemise üle eraldiseisvas mehhanismis (nt EIT tulemustabelis) kindlaksmääratud strateegiliste eesmärkide saavutamisel. | Teadmis- ja innovaatikakogukondade vaheline tasand: järelevalve kõikide teadmis- ja innovaatikakogukondade osalemise üle eraldiseisvas mehhanismis (nt EIT tulemustabelis) kindlaksmääratud strateegiliste eesmärkide saavutamisel ning interdistsiplinaarse teadustöö soodustamisel uute uurimis- ja innovatsioonivaldkondade loomise tugevdamise ja alalhoidmise meetodina. |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.3. – lõik 5 – taane 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Teadmis- ja innovaatikakogukonna tasand: iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemuslikkuse järelevalve kogukonna äriplaanis sätestatud konkreetsete eesmärkide ja tulemuslikkuse põhinäitajate alusel. Teadmis- ja innovaatikakogukondadel on erinevad ärimudelid ja turud ning seega ka erinevad tööstusliku tulemuslikkuse põhinäitajad, millel on keskne roll iga teadmis- ja innovaatikakogukonna edukal haldamisel. | Teadmis- ja innovaatikakogukonna tasand: iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemuslikkuse järelevalve kogukonna äriplaanis sätestatud konkreetsete eesmärkide ja tulemuslikkuse põhinäitajate alusel. Teadmis- ja innovaatikakogukondadel on erinevad ärimudelid ja turud ning seega ka erinevad tööstusliku tulemuslikkuse põhinäitajad, millel on keskne roll iga teadmis- ja innovaatikakogukonna edukal haldamisel. Peale selle soodustatakse EIT ühe tegevusalana ühispaiknemiskeskuste loomist tegevuste laiendamise ning kohaliku, piirkondliku või riikliku tasandi koostöö idee edendamise vahendina. |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 3.1. – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Määravateks teguriteks on sealjuures juhatuse suurus ja koosseis ning menetluskord. Põhimõte, et juhatusse kuuluvad sõltumatud liikmed ja vähesed teadmis- ja innovaatikakogukondi esindavad valitud liikmed, on tõestanud oma väärtust ning võimaldab koguda eksperditeadmisi kogu teadmiste kolmnurgast. Esialgne mudel, mille kohaselt kuulus juhatusse 18 valitud liiget, kellele hiljem lisandus veel neli teadmis- ja innovaatikakogukonna esindajat, osutus piiratuks. Juhatuse liikmete arvu vähendamine muudab otsuste tegemise tõhusamaks ja vähendab halduskulusid. Tõhusust aitab suurendada ka see, kui EIT juhatus keskendub uuesti oma kesksele rollile – strateegilisele juhtimisele. Sidusust ELi muude algatustega saab parandada sisutihedamate konsultatsioonide abil Euroopa Komisjoniga EIT kolmeaastase tööprogrammi üle. Teave EIT ja teadmis- ja innovatsioonikogukondade kohta EIT kolmeaastases tööprogrammis võimaldab hinnata ja tagada täiendavust programmi Horisont 2020 muude osade ning muude liidu poliitiliste strateegiate ja vahenditega. Kõik need muudatused on lisatud strateegilise innovatsioonikavaga kaasnevasse muudetud EIT määrusesse. | Määravateks teguriteks on sealjuures juhatuse suurus ja koosseis ning menetluskord. Põhimõte, et juhatusse kuuluvad sõltumatud liikmed ja vähesed teadmis- ja innovaatikakogukondi esindavad valitud liikmed, on tõestanud oma väärtust ning võimaldab koguda eksperditeadmisi kogu teadmiste kolmnurgast. Esialgne mudel, mille kohaselt kuulus juhatusse 18 valitud liiget, kellele hiljem lisandus veel neli teadmis- ja innovaatikakogukonna esindajat, osutus piiratuks. Juhatuse liikmete arvu vähendamine muudab otsuste tegemise tõhusamaks ja vähendab halduskulusid. Tõhusust aitab suurendada ka see, kui EIT juhatus keskendub uuesti oma kesksele rollile – strateegilisele juhtimisele. Selleks võiks peamiselt akadeemilise strateegia ning haridustavadega seotud küsimustes väga kasulik olla juhatusele väärtuslikku abi ja nõu andev akadeemiliste ekspertide komisjon, mille ülesandeks oleks teostada järelevalvet programmide sisu, kvaliteedikriteeriumide ning sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektide üle. Sidusust ELi muude algatustega saab parandada sisutihedamate konsultatsioonide abil Euroopa Komisjoniga EIT kolmeaastase tööprogrammi üle. Teave EIT ja teadmis- ja innovatsioonikogukondade kohta EIT kolmeaastases tööprogrammis võimaldab hinnata ja tagada täiendavust programmi Horisont 2020 muude osade ning muude liidu poliitiliste strateegiate ja vahenditega. Kõik need muudatused on lisatud strateegilise innovatsioonikavaga kaasnevasse muudetud EIT määrusesse. |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 3.2 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Piirdumata pelgalt juhtimisrolliga, muudab EIT peakorter oma tööülesanded optimaalseks, et tagada seeläbi teadmis- ja innovaatikakogukondade parimad võimalikud tulemused ning muuta head tulemused laiemalt kättesaadavaks. Tõhusust on võimalik suurendada pigem arvukate tsentraliseeritud teenuste ja ülesannetega kui iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil eraldi. Ehkki nende tegevusvaldkonnad on erinevad, on paljud elemendid valdkondadevahelise olemusega ja just seal saab EIT luua reaalset lisaväärtust. Tänu teadmiste levitaja rollile võib EIT peakorter saada teabe edastajaks ja leidlikuks vahendajaks ning edendada näiteks teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelisi vahetusi ja vastastikust õppimist, hõlbustada sidemeid EIT institutsioonide ja teiste tähtsamate organisatsioonidega, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), või käsitleda konkreetseid valdkondadevahelisi teemasid, nagu nõustamine intellektuaalomandi küsimustes, tehno- ja teadmussiire, võrdlemine parimate rahvusvaheliste tavadega või tuleviku-uuringute korraldamine ja prognoosimine, et selgitada välja EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevased suunad. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid koos otsustama, millises valdkonnas neid ülesandeid kõige tõhusamalt täita saab. Selleks on väga oluline, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kehtestaksid püsivad mehhanismid süsteemseks koostööks valdkondadevahelistes küsimustes. | Piirdumata pelgalt juhtimisrolliga, muudab EIT peakorter oma tööülesanded optimaalseks, et tagada seeläbi teadmis- ja innovaatikakogukondade parimad võimalikud tulemused ning muuta head tulemused laiemalt kättesaadavaks. Tõhusust on võimalik suurendada pigem arvukate tsentraliseeritud teenuste ja ülesannetega kui iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil eraldi. Ehkki nende tegevusvaldkonnad on erinevad, on paljud elemendid valdkondadevahelise olemusega ja just seal saab EIT luua reaalset lisaväärtust. Tänu teadmiste levitaja rollile võib EIT peakorter saada teabe edastajaks ja leidlikuks vahendajaks ning edendada näiteks teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelisi vahetusi, läbipaistvust ja teabe kättesaadavaks tegemist (sh tööstusomandi õiguste valdkonnas), arendada vastastikust õppimist ning hõlbustada sidemeid ELi institutsioonide ja teiste tähtsamate organisatsioonidega, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). EIT võib käsitleda konkreetseid valdkondadevahelisi teemasid, nagu nõustamine avatud teadusuuringute, teadusalaste koostööprojektide, intellektuaalomandit käsitlevate õigusaktide ja konkurentsi alaste õigusaktide valdkonnas, tehno- ja teadmussiire, võrdlemine parimate rahvusvaheliste tavadega või tuleviku-uuringute korraldamine ja prognoosimine, et selgitada välja EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevased suunad. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid koos otsustama, millises valdkonnas neid ülesandeid kõige tõhusamalt täita saab. Selleks on väga oluline, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kehtestaksid püsivad mehhanismid süsteemseks koostööks valdkondadevahelistes küsimustes. |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 2 – osa 4 – lõik 1 – taane 7 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ta soodustab rahvusvahelist arengukoostööd, et suurendada toiduainete tootmist ning parandada toitumisvaldkonna ja toiduainesektori taset ja kvaliteeti. |
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – teabeleht 4 – osa 3 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Ta teeks ka koostööd konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsiooni turustamisprojektidega, mille puhul ringlussevõtt on üks prioriteetseid valdkondi. Neid kogemusi võetakse arvesse raamprogrammis Horisont 2020 seoses kliimameetmeid, ressursitõhusust ja toorainete jätkusuutlikku tarnimist käsitlevate ühiskondlike probleemidega. | Ta teeks ka koostööd konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsiooni turustamisprojektidega, mille puhul ringlussevõtt on üks prioriteetseid valdkondi. Neid kogemusi võetakse arvesse raamprogrammis Horisont 2020 seoses kliimameetmeid, ressursitõhusust ja toorainete jätkusuutlikku tarnimist käsitlevate ühiskondlike probleemidega, ergutades võtma kultuuripärandi jaoks kasutusele materjale, mis aja mõjudele paremini vastu peavad. |
MENETLUS
Pealkiri | Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegiline innovatsioonikava: EIT panus uuenduslikumasse Euroopasse | |||
Viited | COM(2011)0822 – C7-0462/2011 – 2011/0387(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ITRE 13.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | CULT 13.12.2011 | |||
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev | 20.4.2012 | |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Chrysoula Paliadeli 2.2.2012 | |||
Arutamine parlamendikomisjonis | 25.4.2012 | 19.6.2012 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 19.9.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 25 2 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Zoltán Bagó, Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Cătălin Sorin Ivan, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emilio Menéndez del Valle, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Marco Scurria, Emil Stoyanov, Hannu Takkula, László Tőkés, Marie-Christine Vergiat | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | François Alfonsi, Heinz K. Becker, Nadja Hirsch, Iosif Matula, Mitro Repo, Kay Swinburne | |||
13.7.2012
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilist innovatsioonikava ning EIT panust uuenduslikumasse Euroopasse
( COM(2011)0822 – C7‑0462/2011 – 2011/0387(COD) )
Arvamuse koostaja: Alajos Mészáros
LÜHISELGITUS
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „EIT”) asutati määrusega (EÜ) nr 294/2008, et suurendada Euroopa innovatsioonisuutlikkust. Selle abil püüdis EL esmakordselt koondada kõrghariduse, teadustöö ja innovatsiooni nn teadmiste kolmnurgaks. Nimetatud protsessi veavad peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mille raames tegelevad organisatsioonid pikaajaliselt ühiskondlike probleemidega. EIT alustas tööd 2010. aastal ning selle peakorter asub Budapestis.
EIT edasiarendamiseks on olemas üleüldine poliitiline tahe ning seetõttu väljendab arvamuse koostaja strateegilist innovatsioonikava käsitleva ettepaneku üle suurt heameelt.
ELi algatuste kooskõlastamismehhanismid
Kohe alguses tuleks siiski rõhutada, et EIT ning programmi Horisont 2020 raames võetavate muude meetmete ühtlustamiseks tuleks rakendada kooskõlastamismehhanismi. EIT peaks edendama teadmis- ja innovaatikakogukondade ning programmi Horisont 2020 kõikide põhivaldkondade, aga ka muude algatuste koostoimet, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse kattuvuse ohtu.
Strateegilise innovatsioonikava prioriteetide laiendamine
Arvamuse koostaja pooldab strateegilise innovatsioonikava teemavaldkondi, kuid teeb ettepaneku täiendada prioriteetide loetelu, kuhu kuuluvad praegu säästev tarneahel alates ressurssidest kuni tarbijateni, uuendustegevus tervislike eluviiside ja aktiivse vananemise jaoks, toorainete säästev uurimine, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja asendamine, arukad turvalised ühiskonnad ja linnaline liikuvus. Uusi prioriteete määratledes peaks EIT pidama Euroopa Liidu institutsioonidega korrapärast dialoogi.
Osalemise võimaldamine kõikidele liikmesriikidele ning EIT struktuuride vahelise koostoime edendamine, pidades esmajoones silmas VKEde huve
Eliitinstituudina, millel on teadustöö, kõrghariduse ja ettevõtluse korraldamisest uudne arusaam, peab EIT suurendama erasektori ja esmajoones VKEde osalust teadmiste kolmnurgas. See aitab teadustöö tulemusi uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamisel paremini ära kasutada. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid toetama piirkondade targa spetsialiseerumise ning tipptaseme poole pürgimise meetmeid, mis võimaldavad kaasata toimijaid kõikidest Euroopa piirkondadest.
Intellektuaalomandi õiguste haldamine
Viimaks soovib arvamuse koostaja, et EIT töötaks välja uue ja uuendusliku intellektuaalomandi õiguste poliitika ja tavad, mille abil reageerida asjaomaste sidusrühmade ja eriti VKEde vajadustele ja huvidele kogu Euroopas.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Strateegilises innovatsioonikavas tuleks määratleda EIT pikaajalised prioriteetsed valdkonnad ning kava peaks sisaldama ka EIT majandusliku mõju ja võime hindamist parima innovatsioonialase lisaväärtuse loomiseks. Strateegilises innovatsioonikavas tuleks võtta arvesse EIT järelevalve ja hindamise tulemusi. | Strateegilises innovatsioonikavas tuleks määratleda kogu ELis pädevusi tõstvad ja suuremat osalust toetavad EIT pikaajalised prioriteetsed valdkonnad ning kava peaks sisaldama ka EIT majandusliku mõju ja võime hindamist parima innovatsioonialase lisaväärtuse loomiseks. Strateegilises innovatsioonikavas tuleks võtta arvesse EIT järelevalve ja hindamise tulemusi. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.1 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kiiresti muutuvas maailmas rajaneb Euroopa tee tulevikku arukal, jätkusuutlikul ja kaasaval majanduskasvul. Selle eesmärgi saavutamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks üleilmses teadmistepõhises majanduses peetakse peamiseks liikumapanevaks jõuks hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnast moodustuvat teadmiste kolmnurka ning nende kolme valdkonna omavahelist koostoimet. Seda arvesse võttes määras Euroopa Liit need kolm valdkonda oma Euroopa 2020. aasta strateegias poliitilisteks prioriteetideks. Neid prioriteete hakatakse viima ellu eeskätt juhtalgatuste „Innovaatiline liit” ja „Noorte liikuvus” kaudu, mis moodustavad ELi nimetatud valdkondade tegevuse üldpoliitilise raamistiku. Neid täiendavad juhtalgatused „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika” ja „Ressursitõhus Euroopa”. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aitab nende juhtalgatuste eesmärkide täitmisele täielikult kaasa. | Kiiresti muutuvas maailmas rajaneb Euroopa tee tulevikku arukal, jätkusuutlikul ja kaasaval majanduskasvul. Selle eesmärgi saavutamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks üleilmses teadmistepõhises majanduses peetakse peamiseks liikumapanevaks jõuks hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnast moodustuvat teadmiste kolmnurka ning nende kolme valdkonna omavahelist koostoimet. Seda arvesse võttes määras Euroopa Liit need kolm valdkonda oma Euroopa 2020. aasta strateegias poliitilisteks prioriteetideks. Neid prioriteete hakatakse viima ellu eeskätt juhtalgatuste „Innovaatiline liit” ja „Noorte liikuvus” kaudu, mis moodustavad ELi nimetatud valdkondade tegevuse üldpoliitilise raamistiku. Neid täiendavad juhtalgatused „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika”, „Euroopa digitaalarengu tegevuskava”, „Ressursitõhus Euroopa” ning „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aitab nende juhtalgatuste eesmärkide täitmisele täielikult kaasa. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.1 – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT asutamise eesmärk oligi aidata kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, edendades liidu ja tema liikmesriikide innovatsioonivõimet. Instituut püüab kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni teadmiste kolmnurga täieliku lõimimisega aidata kaasa raamprogrammis Horisont 2020 käsitletavate ühiskondlike probleemide lahendamisele ja muuta Euroopa innovatsioonipartnerite koostöösüsteemi. | EIT asutamise eesmärk oligi aidata kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, edendades liidu ja tema liikmesriikide innovatsioonivõimet ja ettevõtlussuutlikkust, ning samuti suurendada teadustöö ja innovatsiooni valdkonnas saavutatud tulemuste väärtuslikeks toodeteks ja teenusteks muutmise potentsiaali. Instituut püüab kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni teadmiste kolmnurga täieliku lõimimisega aidata kaasa raamprogrammis Horisont 2020 käsitletavate ühiskondlike probleemide lahendamisele ja muuta Euroopa innovatsioonipartnerite koostöösüsteemi avatud ja kaasavates innovatsioonimudelites. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.1 – lõik 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Selle eesmärgi saavutamiseks on EIT ühendanud EIT tasandi strateegilised suunad alt üles lähenemisviisiga teadmis- ja innovaatikakogukondade tasandil. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on terviklikud partnerlused, mis loovad konkreetsete ühiskondlike probleemide lahendamiseks väljapaistvate ülikoolide, teaduskeskuste, suurte ja väikeettevõtete ning teiste uuendustegevuses osalejate vahel pikaajalised sidemed. Iga teadmis- ja innovaatikakogukond hõlmab väikest hulka omavahel ühendatud ühispaiknemiskeskusi, mille raames teevad partnerid iga päev tihedalt koostööd ning millel on seninägematus ulatuses ühised strateegilised eesmärgid. Ühispaiknemiskeskused toetuvad olemasolevatele tippkeskustele, kujundades neist kohalikud innovatsioonikeskkonnad ja ühendades need laiemaks Euroopa innovatsioonisõlmede võrguks. EIT raamistikus on igale teadmis- ja innovaatikakogukonnale antud õigus suurel määral ise määrata kindlaks oma sisekorraldus, struktuur, tegevuskava ja töömeetodid, mis võimaldab neil valida oma eesmärkide saavutamiseks sobivaima lähenemisviisi. Strateegia tasandil korraldab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessi, koordineerib neid paindliku raamistiku alusel ning levitab teadmis- ja innovaatikakogukondade parimaid juhtimis- ja rahastamismudeleid. | Selle eesmärgi saavutamiseks on EIT ühendanud EIT tasandi strateegilised suunad alt üles lähenemisviisiga teadmis- ja innovaatikakogukondade tasandil. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on terviklikud üleeuroopalised partnerlused, mis loovad konkreetsete ühiskondlike probleemide lahendamiseks väljapaistvate ülikoolide, teaduskeskuste, suurte ja väikeettevõtete ning teiste uuendustegevuses osalejate vahel pikaajalised sidemed. Iga teadmis- ja innovaatikakogukond hõlmab väikest hulka omavahel ühendatud ühispaiknemiskeskusi, mille raames teevad partnerid iga päev tihedalt koostööd ning millel on seninägematus ulatuses ühised strateegilised eesmärgid. Ühispaiknemiskeskused toetuvad olemasolevatele tippkeskustele, kujundades neist kohalikud innovatsioonikeskkonnad ja ühendades need laiemaks Euroopa innovatsioonisõlmede võrguks. EIT raamistikus on igale teadmis- ja innovaatikakogukonnale antud õigus suurel määral ise määrata kindlaks oma sisekorraldus, struktuur, tegevuskava ja töömeetodid, mis võimaldab neil valida oma eesmärkide saavutamiseks sobivaima lähenemisviisi. EIT peaks olema kogu Euroopa jaoks tulemusliku ja paindliku juhtimise eeskuju. Strateegia tasandil korraldab EIT vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud teemavaldkondadele teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessi, koordineerib neid paindliku raamistiku alusel ning levitab teadmis- ja innovaatikakogukondade parimaid juhtimis- ja rahastamismudeleid. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.1 – lõik 11
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Eraldi juriidilise isikuna asutatud teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mida juhib tegevdirektor, erinevad selgelt traditsioonilisest mitme kasusaajaga käsitlusviisist. Lisaks järgivad kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad oma tegevuse strateegilises kavandamises äriplaani põhimõtteid, kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad on rakendanud ühise asukoha põhimõtet: nad toovad erinevad meeskonnad kokku ühte füüsilisse paika, tegutsevad mitme teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse arvelduskojana ning põimivad eri valdkondades kogu Euroopas arendatud pädevusi ja oskusi. | Eraldi juriidilise isikuna asutatud teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mida juhib tegevdirektor, erinevad selgelt traditsioonilisest mitme kasusaajaga käsitlusviisist. Lisaks järgivad kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad oma tegevuse strateegilises kavandamises äriplaani põhimõtteid, kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad on rakendanud ühise asukoha põhimõtet: nad toovad erinevad meeskonnad kokku ühte füüsilisse paika, tegutsevad mitme teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse arvelduskojana ning põimivad eri valdkondades kogu Euroopas arendatud pädevusi ja oskusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid suutma hankida investeeringuid ning saavutama ettevõtlussektori pikaajalise osaluse. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.3 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT aitab aktiivselt kaasa raamprogrammis Horisont 2020 seatud eesmärkide saavutamisele ning täiendab eeskätt ühiskondlike probleemide käsitlemise kaudu teisi selle valdkonna algatusi. Raamprogrammis Horisont 2020 osaleb EIT ühiskondlike probleemide lahendamise eesmärgi täitmises, kuid arvestades käsitlusviisi, mis lähtub kõiki eesmärke hõlmavast tõrgeteta koostoimest, edendab ta tulemustele suunatud teadusuuringute ja kiire majanduskasvuga innovaatiliste VKEde asutamise soodustamise kaudu ka tööstuslikku juhtpositsiooni ja konkurentsivõimelisi raamistikke. Samuti aitab ta luua tipptasemel teadusbaasi ning soodustab sellel eesmärgil erialade- ja sektoritevahelist ning piiriülest liikumist ning lisab innovaatilistesse kraadiõppeprogrammidesse ettevõtluse ja riski võtmise kultuuri teemad. EIT aitab sellega oluliselt kaasa raamtingimuste edendamisele, mida on vaja ELi teadusvaldkonna innovatsioonivõime kasutamiseks ja Euroopa teadusruumi lõpuleviimise kiirendamiseks. | EIT aitab aktiivselt kaasa raamprogrammis Horisont 2020 seatud eesmärkide saavutamisele ning täiendab eeskätt ühiskondlike probleemide käsitlemise kaudu teisi selle valdkonna algatusi. Raamprogrammis Horisont 2020 osaleb EIT ühiskondlike probleemide lahendamise eesmärgi täitmises, kuid arvestades käsitlusviisi, mis lähtub kõiki eesmärke hõlmavast tõrgeteta koostoimest, edendab ta tulemustele suunatud teadusuuringute ning avatud ja kaasavate innovatsioonimudelite loomise soodustamise kaudu kiire majanduskasvuga innovaatiliste VKEde seas ka tööstuslikku juhtpositsiooni ja konkurentsivõimelisi raamistikke. Samuti aitab ta luua tipptasemel teadusbaasi ning soodustab sellel eesmärgil erialade- ja sektoritevahelist ning piiriülest liikumist ning lisab innovaatilistesse kraadiõppeprogrammidesse ettevõtluse ja riski võtmise kultuuri teemad. EIT aitab sellega oluliselt kaasa raamtingimuste edendamisele, mida on vaja ELi teadusvaldkonna innovatsioonivõime kasutamiseks ja Euroopa teadusruumi lõpuleviimise kiirendamiseks. Euroopa Komisjon teeb EITga konsulteerides ettepaneku luua EIT ja programmi Horisont 2020 raames võetavate muude meetmete ühtlustamiseks kooskõlastamismehhanism, mida rakendab EIT. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.3 – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
See võimaldab suurendada ka nimetatud käsitlusviisi ja liidu ühtekuuluvuspoliitika vastastikust toimet, käsitledes uuendustegevuse kohalike ja üleilmsete aspektide vahelisi seoseid. Ühispaiknemiskeskused võimaldavad teha piiriülest koostööd ning tänu oma asukohale saavad nad ära kasutada asjaomastes piirkondades pakutavaid rahastamisvõimalusi. Ühispaiknemiskeskused täidavad otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukonna kui terviku kohalike ja üleilmsete ühenduste tugevdamises ning teevad seda muu hulgas koostöö kaudu eeskätt nende piirkondlike ametiasutustega, mis osalevad piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamises ja elluviimises. Peale selle saaks tugevdada teadmis- ja innovaatikakogukondade ja kohalike klasterorganisatsioonide vahelisi sidemeid, et suurendada VKEde osalemist teadmis-ja innovaatikakogukondade tegevuses. Ehkki sünergia tekkimise võimalused on erinevad ja olenevad teadmis- ja innovaatikakogukonna teemast, näivad paljud ELi algatused ja programmid olevat eriti sobilikud ja võimaldavad saada kasu koostööst ja koordineerimisest. Kuna EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade kontseptsiooni põhieesmärk on anda lisaväärtust Euroopa olemasolevale tippvõimekusele, püüavad praegused ja tulevased kogukonnad määratluse kohaselt uurida neid sünergiavõimalusi sügavuti. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad lisaväärtust algatustele, mis asjaomastes valdkondades juba olemas võivad olla, sealhulgas ühise kavandamise algatustele, Euroopa innovatsioonipartnerlustele ning avaliku ja erasektori partnerlustele. | See võimaldab suurendada ka nimetatud käsitlusviisi ja liidu ühtekuuluvuspoliitika vastastikust toimet, käsitledes uuendustegevuse kohalike ja üleilmsete aspektide vahelisi seoseid. Üks EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade põhieesmärke on toetada piirkondade targa spetsialiseerumise ning tipptaseme poole pürgimise meetmeid, mis võimaldavad kõikidest Euroopa piirkondadest pärinevatel toimijatel EIT töös osaleda ja sellest kasu saada. Ühispaiknemiskeskused võimaldavad teha piiriülest koostööd ning tänu oma asukohale saavad nad ära kasutada asjaomastes piirkondades pakutavaid rahastamisvõimalusi. Ühispaiknemiskeskused täidavad otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukonna kui terviku kohalike ja üleilmsete ühenduste tugevdamises ning teevad seda muu hulgas koostöö kaudu eeskätt nende piirkondlike ametiasutustega, mis osalevad piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamises ja elluviimises. Peale selle saaks tugevdada teadmis- ja innovaatikakogukondade ja kohalike klasterorganisatsioonide vahelisi sidemeid, et suurendada VKEde osalemist teadmis-ja innovaatikakogukondade tegevuses. Teadmis- ja innovaatikakogukondadest välja kasvanud piirkondlike innovatsiooni- ja rakenduskogukondade mudel tõestab, et selle abil on võimalik tulemuslikult tõhustada ühtekuuluvuspoliitika ja selle rahastamisvahendite vahelist ühenduvust ja seoseid. Ehkki sünergia tekkimise võimalused on erinevad ja olenevad teadmis- ja innovaatikakogukonna teemast, näivad paljud ELi algatused ja programmid olevat eriti sobilikud ja võimaldavad saada kasu koostööst ja koordineerimisest. Kuna EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade kontseptsiooni põhieesmärk on anda lisaväärtust Euroopa olemasolevale tippvõimekusele, püüavad praegused ja tulevased kogukonnad määratluse kohaselt uurida neid sünergiavõimalusi sügavuti. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad lisaväärtust algatustele, mis asjaomastes valdkondades juba olemas võivad olla, sealhulgas ühise kavandamise algatustele, Euroopa innovatsioonipartnerlustele ning avaliku ja erasektori partnerlustele. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 1.3 – lõik 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Tegelikkuses realiseeruvad sünergiavõimalused teadmis- ja innovaatikakogukonniti ja probleemiti erinevalt. Praegu arendatakse teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil sidemeid teiste algatustega ning need varieeruvad olenevalt iga kogukonna eripärast ja teemavaldkonnast. | Tegelikkuses realiseeruvad sünergiavõimalused teadmis- ja innovaatikakogukonniti ja probleemiti erinevalt. Praegu arendatakse teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil sidemeid teiste algatustega ning need varieeruvad olenevalt iga kogukonna eripärast ja teemavaldkonnast. Lisaks peaks EIT edendama teadmis- ja innovaatikakogukondade ning programmi Horisont 2020 kõikide põhivaldkondade, aga ka muude algatuste koostoimet ja -mõju, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse kattuvuse ohtu. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1 – lõik 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT kui investori kontseptsioonis keskendutakse parimate strateegiliste võimaluste väljaselgitamisele ning maailmatasemel partnerluste kogumi – teadmis- ja innovaatikakogukondade – väljavalimisele nende elluviimiseks. Sellest kontseptsioonist lähtudes jagab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadele nende varasemate tulemuste ja nende äriplaanis kavandatud tegevuste alusel iga-aastasi toetusi. Äriplaani hindamisel on toeks sõltumatud väliseksperdid. Sellega seoses ei peaks EIT mitte üksnes seadma üldisi suundi ja looma tulevikukujutlusi, vaid tagama teadmis- ja innovaatikakogukondadele ka asjakohased rahalised vahendid ning kontrollima nende tegevust. Samal ajal võimaldatakse teadmis- ja innovaatikakogukondadele olulisel määral paindlikkust, et määrata kindlaks oma strateegia ja korraldus, viia ellu oma tegevust, kaasata vajalikke talente ning leida vahendeid. | EIT kui investori kontseptsioonis keskendutakse parimate strateegiliste võimaluste väljaselgitamisele ning maailmatasemel partnerluste kogumi – teadmis- ja innovaatikakogukondade – väljavalimisele nende elluviimiseks. Sellest kontseptsioonist lähtudes jagab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadele nende varasemate tulemuste ja nende äriplaanis kavandatud tegevuste alusel iga-aastasi toetusi, järgides selget ja läbipaistvat menetlust. Äriplaani hindamisel on toeks sõltumatud väliseksperdid. Sellega seoses ei peaks EIT mitte üksnes seadma üldisi suundi ja looma tulevikukujutlusi, vaid tagama teadmis- ja innovaatikakogukondadele ka asjakohased rahalised vahendid, kontrollima nende tegevust ja esitama selle kohta aruandeid, minemata liiga üksikasjalikuks ja põhjustamata halduskoormuse kasvu. Samal ajal võimaldatakse teadmis- ja innovaatikakogukondadele olulisel määral paindlikkust, et määrata kindlaks oma strateegia ja korraldus, viia ellu oma tegevust, kaasata vajalikke talente ning leida vahendeid. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1 – lõik 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Olulist osa täidab siinkohal ka EIT kui organisatsiooni tõelise identiteedi väljatöötamine ühiste väärtuste alusel koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega. Kõikidel teadmis- ja innovaatikakogukondadel ning nende partneritel on küll oma organisatsiooniline identiteet ja väärtused, kuid nad jagavad ka väärtusi, mis EITd ja neid ühendavad. Nendeks väärtusteks on tippvõimekus kogu teadmiste kolmnurgas, kvalifitseeritud ja ettevõtlikud inimesed, pikaajaline piiri-, eriala- ja sektoriülene koostöö ning sotsiaalsele ja majanduslikule mõjule keskendumine. Niisugune identiteet parandab ka EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade nähtavust ja mainet. | Olulist osa täidab siinkohal ka EIT kui organisatsiooni tõelise identiteedi väljatöötamine ühiste väärtuste alusel koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega. Kõikidel teadmis- ja innovaatikakogukondadel ning nende partneritel on küll oma organisatsiooniline identiteet ja väärtused, kuid nad jagavad ka väärtusi, mis EITd ja neid ühendavad. Nendeks väärtusteks on tippvõimekus kogu teadmiste kolmnurgas, kõikide liikmesriikide võimalus osaleda, kvalifitseeritud ja ettevõtlikud inimesed, pikaajaline piiri-, eriala- ja sektoriülene koostöö ning sotsiaalsele ja majanduslikule mõjule keskendumine. Niisugune identiteet parandab ka EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade nähtavust ja mainet. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.1 – lõik 5 – taane 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
julgustab teadmis- ja innovaatikakogukondi pakkuma mitmekesisemaid haridus- ja koolitustegevusi. | julgustab teadmis- ja innovaatikakogukondi pakkuma mitmekesisemaid haridus- ja koolitustegevusi ning sellealast nõustamist kogu ELis. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.1.2 – lõik 5 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Uue teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamisega on võimalik luua enim lisaväärtust olemasolevatele meetmetele ning anda uuendustegevusele tõeline tõuge järgmistes teemavaldkondades: | Uue teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamisega on võimalik luua enim lisaväärtust olemasolevatele meetmetele ning anda uuendustegevusele tõeline tõuge järgmistes soovituslikes teemavaldkondades: |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Esialgses etapis keskendus EIT peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisele. Ehkki olemasolevate tippkeskuste edendamine on EIT konkreetne eesmärk, tuleb EIT-l tagada, et ta tegevus oleks kasulik ka liidu nendes valdkondades, mis teadmis- ja innovaatikakogukondadega otseselt seotud ei ole. Seepärast on EIT jaoks väga oluline edendada aktiivselt heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga lõimimise nimel, et kujundada ühist innovatsiooni ja teadmiste jagamise kultuuri. | Esialgses etapis keskendus EIT peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisele. EIT konkreetne eesmärk peab olema olemasolevate tippkeskuste edendamine, soodustades liikmesriikide laialdast osalemist. EIT peab tagama, et ta tegevus oleks kasulik ka liidu nendes valdkondades, mis teadmis- ja innovaatikakogukondadega otseselt seotud ei ole. Seepärast on EIT jaoks väga oluline edendada aktiivselt heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga lõimimise nimel, et kujundada ühist innovatsiooni ja teadmiste jagamise kultuuri. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| EIT toetab sellise uuendusliku intellektuaalomandi õiguste poliitika ja tavade väljaarendamist, mille abil reageerida asjaomaste sidusrühmade ja eriti VKEde vajadustele ja huvidele kogu Euroopas. See aitab teadustöö tulemusi uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamisel paremini ära kasutada. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2 – lõik 9 – taane 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| juhib uuendusliku intellektuaalomandi õiguste poliitika ja tavade väljaarendamist, mille abil reageerida asjaomaste sidusrühmade ja eriti VKEde vajadustele ja huvidele kogu Euroopas. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.2 – lõik 9 – taane 4 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| tagab erasektori ja eriti VKEde tugeva osaluse teadmiste kolmnurgas. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 2.3 – lõik 5 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Komisjon on suurendanud oma jõupingutusi EIT toetamisel tulemustele suunatud kindla ja tugeva järelevalvesüsteemi loomisel. See järelevalvesüsteem tagab EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade täieliku aruandluskohustuse, vahendite kvaliteedi ja osalemise raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetide saavutamisel ning pakub samal ajal teadmis- ja innovaatikakogukondadele äritegevuses piisaval määral paindlikkust. See võimaldab EIT-l arendada välja oskuse koguda ja analüüsida teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemusi, mõõta EIT tulemuslikkust oma eesmärkide täitmisel ning võrrelda EIT-d ning teadmis- ja innovaatikakogukondi parimate Euroopa ja rahvusvaheliste tavade taustal. Süsteem luuakse paindlikul viisil ja vajadusel kohandatakse seda vastavalt EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusalade arengule ja suurenevale arvule. Järgides sõltumatu välishindamise soovitusi ja raamprogrammi Horisont 2020 üldisi järelevalvesätteid on komisjon teinud koos EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega ettepaneku luua tulemustele suunatud EIT tulemuslikkuse järelevalve süsteem, mis käsitleb nelja tegevustasandit. | Komisjon on suurendanud oma jõupingutusi EIT toetamisel tulemustele suunatud kindla ja tugeva järelevalvesüsteemi loomisel. See järelevalvesüsteem tagab EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade täieliku aruandluskohustuse, vahendite kvaliteedi ja osalemise raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetide saavutamisel ning pakub samal ajal teadmis- ja innovaatikakogukondadele äritegevuses piisaval määral paindlikkust ning avatust uutele ideedele ja partneritele. See võimaldab EIT-l arendada välja oskuse koguda ja analüüsida teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemusi, mõõta EIT tulemuslikkust oma eesmärkide täitmisel ning võrrelda EIT-d ning teadmis- ja innovaatikakogukondi parimate Euroopa ja rahvusvaheliste tavade taustal. Süsteem luuakse paindlikul viisil ja vajadusel kohandatakse seda vastavalt EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusalade arengule ja suurenevale arvule. Järgides sõltumatu välishindamise soovitusi ja raamprogrammi Horisont 2020 üldisi järelevalvesätteid on komisjon teinud koos EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega ettepaneku luua tulemustele suunatud EIT tulemuslikkuse järelevalve süsteem, mis käsitleb nelja tegevustasandit. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 3.2 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised sidemed ei taga mitte ainult raamistikku nimetatud kogukondade tulemuslikuks tööks, vaid on ka vastastikuse õppimise aluseks ning võimaldavad täita EIT-l innovaatiliste mudelite katsetaja rolli. Selleks et luua teadmis- ja innovaatikakogukondadele asjakohased raamtingimused, tuleb EIT-l anda neile protsessi kõikidel tasanditel selged ja sidusad juhised, mis ei tohi aga samal ajal olla liialt piiravad. EIT peakorteri ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised sidemed peavad olema süsteemsed ja usaldusväärsed, et saavutada suurim tõhusus. Sellele peavad kaasa aitama nii EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised lepingulised suhted kui ka EIT peakorteri organisatsiooniline korraldus. | EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised sidemed ei taga mitte ainult raamistikku nimetatud kogukondade tulemuslikuks tööks, vaid on ka vastastikuse õppimise aluseks ning võimaldavad täita EIT-l innovaatiliste mudelite katsetaja rolli. Selleks et luua teadmis- ja innovaatikakogukondadele asjakohased raamtingimused, tuleb EIT-l anda neile protsessi kõikidel tasanditel selged ja sidusad juhised, mis ei tohi aga samal ajal olla liialt piiravad. Nendes juhistes võiks esmajoones käsitleda teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtimist ning nende koostööd partneritega. EIT peakorteri ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised sidemed peavad olema süsteemsed ja korrapärased ning selged, läbipaistvad ja usaldusväärsed, et saavutada suurim tõhusus. Sellele peavad kaasa aitama nii EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised lepingulised suhted kui ka EIT peakorteri organisatsiooniline korraldus. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 3.2 – lõik 3 – taane 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| annab juhised teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtimiseks ning nende koostööks partneritega; |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – punkt 3.3 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Peale selle aitab sisutihe konsulteerimine teiste ELi institutsioonidega, eriti komisjoni asjaomaste teenistustega, alates protsessi algetapist maksimeerida sünergiat teiste ELi algatustega ja vastastikust õppimist. | Peale selle aitab sisutihe konsulteerimine teiste ELi institutsioonidega alates protsessi algetapist maksimeerida sünergiat teiste ELi algatustega ja vastastikust õppimist. EIT peab Euroopa Parlamendi ning komisjoni asjaomaste teenistustega korrapärast dialoogi. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 1.1 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Teaduse, hariduse ja innovatsiooni kesksele kohale seadmise põhjused on selged. Arvestades üleilmse konkurentsi tihenemist ja liidu demograafilisi probleeme, on Euroopa tulevase majanduskasvu ja uute töökohtade aluseks järjest enam uuenduslikud ja murrangulised tooted, teenused ja ärimudelid ning tema võime hoolitseda talentide eest, neid ligi meelitada ja hoida. Ehkki Euroopas on mõningaid häid näiteid, on ELi liikmesriikide saavutused võrreldes üleilmsete innovatsiooniliidritega keskmiselt kehvemad. EL konkureerib järjest enam talentide nimel, kes on pärit tärkava majandusega riikide uutest tippkeskustest. | Teaduse, hariduse ja innovatsiooni kesksele kohale seadmise põhjused on selged. Arvestades üleilmse konkurentsi tihenemist ja liidu demograafilisi probleeme, on Euroopa tulevase majanduskasvu ja uute töökohtade aluseks järjest enam uuenduslikud ja murrangulised tooted, teenused ja ärimudelid ning tema võime hoolitseda talentide eest, neid ligi meelitada ja hoida ning kodanike võimalus neid uuendusi kasutada, omaks võtta ja rakendada. Ehkki Euroopas on mõningaid häid näiteid, on ELi liikmesriikide saavutused võrreldes üleilmsete innovatsiooniliidritega keskmiselt kehvemad. EL konkureerib järjest enam talentide nimel, kes on pärit tärkava majandusega riikide uutest tippkeskustest. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 1.1 – lõik 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Vaja on põhjalikku muutust meie innovatsioonisüsteemis ja paradigmades. Ehkki meil on kogu ELis konkreetseid näiteid kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tippvõimekuse kohta, puudub nende jaoks ühtne süsteem. Euroopa peab kõrvaldama piiriülese – nii riigi-, sektori- kui ka erialaülese – strateegilise koostöö puudujäägi. Euroopal tuleb edendada ka tõelist ettevõtluskultuuri, mis on teadusuuringute ja innovatsiooni rakendamiseks hädavajalik, et asutataks uusi ettevõtteid ja et potentsiaalselt kiire majanduskasvuga sektorite uuenduslikud tooted ja teenused jõuaksid tõepoolest turule. Euroopal tuleb parandada kõrgharidusasutuste kui innovatsiooni eestvedajate rolli, sest andekatele inimestele tuleb innovatsiooni edendamiseks tagada õiged oskused, teadmised ja hoiak. | Vaja on põhjalikku muutust meie innovatsioonisüsteemis ja paradigmades. Ehkki meil on kogu ELis konkreetseid näiteid kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tippvõimekuse kohta, puudub nende jaoks ühtne süsteem. Euroopa peab kõrvaldama piiriülese – nii riigi-, sektori- kui ka erialaülese – strateegilise koostöö puudujäägi. Euroopal on ka tugev, avatud ja tõeline ettevõtluskultuur, milles väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mitmekesisus on märkimisväärselt suur, mis on hädavajalik teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks ja nendest kasu saamisele kaasa aitamiseks, uute ettevõtete asutamiseks ja selle saavutamiseks, et potentsiaalselt kiire majanduskasvuga sektorite uuenduslikud tooted ja teenused jõuaksid tõepoolest turule. Euroopal tuleb parandada kõrgharidusasutuste kui innovatsiooni eestvedajate rolli, sest andekatele inimestele tuleb innovatsiooni edendamiseks tagada õiged oskused, teadmised ja hoiak. |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 1 – punkt 1.1 – lõik 11
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Eraldi juriidilise isikuna asutatud teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mida juhib tegevdirektor, erinevad selgelt traditsioonilisest mitme kasusaajaga käsitlusviisist. Lisaks järgivad kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad oma tegevuse strateegilises kavandamises äriplaani põhimõtteid, kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad on rakendanud ühise asukoha põhimõtet: nad toovad erinevad meeskonnad kokku ühte füüsilisse paika, tegutsevad mitme teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse arvelduskojana ning põimivad eri valdkondades kogu Euroopas arendatud pädevusi ja oskusi. | Eraldi juriidilise isikuna asutatud teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mida juhib tegevdirektor, erinevad selgelt traditsioonilisest mitme kasusaajaga käsitlusviisist. Lisaks järgivad kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad oma tegevuse strateegilises kavandamises äriplaani põhimõtteid, kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad on rakendanud ühise asukoha põhimõtet: nad toovad erinevad meeskonnad kokku ühte füüsilisse paika, tegutsevad mitme teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse arvelduskojana ning põimivad eri valdkondades kogu Euroopas arendatud pädevusi ja oskusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid suutma mobiliseerida era-, avaliku ja kolmanda sektori investeeringuid ning saavutama nende pikaajalise osaluse. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – osa 2 – punkt 2.2 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
EIT-l tuleb tulevikus tegutseda selle nimel, et muuta teadmis- ja innovaatikakogukonna kogemused mõistetavaks ja ülekantavaks ning kujundada sellest kontseptsioon, millest võetaks eeskuju nii Euroopas kui ka mujal. Heade tavade väljaselgitamise, analüüsimise ja jagamisega ning teadmis- ja innovaatikakogukondade uute juhtimis- ja rahastamismudelitega püüab EIT tagada, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tekitatud teadmisi levitataks ning kasutataks inimeste ja institutsioonide huvides, sealhulgas nende huvides, kes teadmis- ja innovaatikakogukondades otseselt ei osale. | EIT-l tuleb tulevikus tegutseda selle nimel, et muuta teadmis- ja innovaatikakogukonna kogemused mõistetavaks ja ülekantavaks ning kujundada sellest kontseptsioon, millest võetaks eeskuju nii Euroopas kui ka mujal. Heade tavade väljaselgitamise, analüüsimise ja jagamisega ning teadmis- ja innovaatikakogukondade uute juhtimis- ja rahastamismudelitega püüab EIT tagada, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tekitatud teadmisi levitataks ning kasutataks üldsuse, eraettevõtete ja institutsioonide huvides, sealhulgas nende huvides, kes teadmis- ja innovaatikakogukondades otseselt ei osale. |
MENETLUS
Pealkiri | Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegiline innovatsioonikava: EIT panus uuenduslikumasse Euroopasse | |||
Viited | COM(2011)0822 – C7-0462/2011 – 2011/0387(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ITRE 13.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | JURI 13.12.2011 | |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Alajos Mészáros 19.12.2011 | |||
Arutamine parlamendikomisjonis | 30.5.2012 | 19.6.2012 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 10.7.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 21 0 2 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Piotr Borys, Luis de Grandes Pascual, Eva Lichtenberger, Dagmar Roth-Behrendt, József Szájer, Axel Voss | |||
MENETLUS
Pealkiri | Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegiline innovatsioonikava: EIT panus uuenduslikumasse Euroopasse | |||
Viited | COM(2011)0822 – C7-0462/2011 – 2011/0387(COD) | |||
EP-le esitamise kuupäev | 30.11.2011 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ITRE 13.12.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | BUDG 13.12.2011 | EMPL 13.12.2011 | ENVI 13.12.2011 | AGRI 13.12.2011 |
| CULT 13.12.2011 | JURI 13.12.2011 |
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev | BUDG 28.8.2012 | EMPL 16.2.2012 | ENVI 20.12.2011 | AGRI 20.12.2011 |
Kaasatud komisjon(id) istungil teada andmise kuupäev | CULT 20.4.2012 |
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Marisa Matias 20.1.2012 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 23.1.2012 | 18.6.2012 | 17.9.2012 | 8.10.2012 |
Vastuvõtmise kuupäev | 28.11.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 46 0 1 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Amelia Andersdotter, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Christian Ehler, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Salvador Sedó i Alabart, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Catherine Trautmann, Ioannis A. Tsoukalas, Marita Ulvskog, Alejo Vidal-Quadras | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Yves Cochet, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Seán Kelly, Vladimír Remek, Peter Skinner, Silvia-Adriana Ţicău | |||
Esitamise kuupäev | 17.1.2013 | |||