Istungidokument
8.1.2013
***I
RAPORT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 574/2007/EÜ, et suurendada Välispiirifondi kaasrahastamise määra teatavate liikmesriikide puhul, kes on finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või kellel on oht sattuda sellistesse raskustesse
( COM(2012)0527 – C7‑0301/2012 – 2012/0253(COD) )
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Nils Torvalds
PR_COD_1app
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine) (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
lehekülg
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5
SELETUSKIRI 6
MENETLUS 8
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 574/2007/EÜ, et suurendada Välispiirifondi kaasrahastamise määra teatavate liikmesriikide puhul, kes on finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või kellel on oht sattuda sellistesse raskustesse
( COM(2012)0527 – C7‑0301/2012 – 2012/0253(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2012)0527 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0301/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ( A7-0433/2012 ),
1. võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
SELETUSKIRI
Majandus- ja finantskriis on paljudes liikmesriikides tõsiselt mõjutanud riigi rahandust. Enamik liikmesriikidest on pidanud rakendama ulatuslikke meetmeid võlataseme ja eelarvepuudujääkide vähendamiseks, et muuta riigi rahandus taas jätkusuutlikuks, mõnedele liikmesriikidele on aga kriis mõjunud nii raskelt, et neil on tulnud kasutada ELi finantstoetusmehhanisme. Majandusraskustest tulenevalt on nendel liikmesriikidel olnud probleeme ELi poolse rahastamisega seotud kaasrahastamisnõuete täitmisel. Need probleemid ilmnevad ka üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames toimuva rahastamise puhul.
Seda arvesse võttes on komisjon välja pakkunud võimaluse suurendada liidu kaasrahastamise määra nendele liikmesriikidele, kes kasutavad finantstoetusmehhanismi. Ettepaneku kohaselt suurendataks liidupoolse kaasrahastamise määra 20 protsendipunkti võrra ja vähendataks sellele vastavalt asjaomaste liikmesriikide kaasrahastamismäära. Liidupoolse kaasrahastamise määr oleks seega 70%. Erivajadustega seotud projektide puhul ning liikmesriikidele, kes saavad raha Ühtekuuluvusfondist, oleks maksimaalne kaasrahastamismäär 95%.
Raportöör peab vajalikuks rõhutada, et kaasrahastamise määra muutmisega liikmesriikide puhul, kes on finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes, ei kaasne vastavate fondide üldmahu suurenemine. Liikmesriikidelt nõutav kaasrahastamine väheneb, kuid neile igaks aastaks eraldatavad vahendid jäävad vastavalt alusaktile samaks. Raportöör toonitab veel, et samalaadsed muudatused kaasrahastamise nõuete osas on juba heaks kiidetud struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Kalandusfondi ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi puhul. Seetõttu on mõistlik teha samalaadseid muudatusi ka rändevoogudega seotud fondide puhul. Tuleb ka märkida, et ettepanekus esitatud suuremate kaasrahastamismäärade alus on ajutine ega mõjuta programmitöö perioodi aastateks 2014–2020.
Raportöör üldiselt toetab ettepanekuid, mille kohaselt tuleks rahalist toetust saavatele liikmesriikidele võimaldada suurem liidupoolse kaasrahastamise määr. Sellekohaste fondide aluspõhimõte on liikmesriikide vahelise solidaarsusmehhanismi loomine olukordadeks, kus tuleb juhtida rändevoogusid. Nimetatud ülesanne ei jagune liikmesriikide vahel võrdselt; seetõttu on õigustatud vajadus kaasrahastamise nõuded praegusi majandusprobleeme silmas pidades ümber hinnata.
See, et rändevoogude juhtimine toimiks, on väga tähtis Euroopa Liidule tervikuna. Kui üks liikmesriik ei ole suuteline tagama rändevoogude tõhusat juhtimist, ei mõjuta see ainult seda liikmesriiki ennast, vaid ka paljusid teisi liikmesriike.
Seetõttu on kõikide liikmesriikide huvides, et rändeprobleemidega seoses võetud kohustuste täitmine ei kannataks mõnede liikmesriikide majandusraskuste tõttu. Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni hiljutisest Kreeka-missioonist osavõtjad võivad tunnistada, et Kreekas on käsil mitmeid projekte, mille lõpuleviimiseks on vaja suurendada liidupoolset kaasrahastamist. See puudutab näiteks kehvas seisukorras olevate kinnipidamiskeskuste renoveerimist ning tõhusaks piirikontrolliks vajaliku tehnilise varustuse tõhustamist. On väga tähtis, et tõsiste majanduslike probleemide all kannatavad liikmesriigid saaksid ikkagi täita rändevoogude juhtimisega seotud ülesandeid.
Raportöör rõhutab, et väga olulised on hästitoimivad kontrolli- ja hindamissüsteemid, mis võimaldavad jälgida seda, kuidas vahendeid kasutatakse. On kahetsusväärne, et mõnes liikmesriigis tekitab vahendite väärkasutamine probleeme ka ELi vahendite kasutamisel. Seetõttu ei tohi alahinnata usaldusväärsete juhtimis- ja kontrollsüsteemide ning nõuetekohase kontrolli ja järelevalve tähtsust. Lisaks on vajalikud vahehindamised ning pidev tõhus järelevalve.
Rahastamise ettevalmistamist arvesse võttes on vaja, et otsused nende ettepanekute kohta tehtaks kiiresti. Seda silmas pidades soovitab raportöör kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil need ettepanekud heaks kiita olemasoleval kujul, muudatusettepanekuid tegemata. See tuleneb vajadusest tagada, et muutused avaldaksid soovitud mõju kaasrahastamist nõudvate projektide teostamisele nendes liikmesriikides, kes on finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes. Soovitus ei tähenda aga, et Euroopa Parlament oleks nõus kiitma ettepanekud heaks ilma nõuetekohase kontrollita. Raportöör on siiski seisukohal, et asjaolusid arvestades on kavandatud muudatused põhjendatud ning need tuleb heaks kiita kavandatud ajalises raamistikus. Raportöör soovitab kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil ettepanekuid toetada.
MENETLUS
Pealkiri | Välispiirifondi kaasrahastamise määra suurendamine teatavate liikmesriikide puhul, kes on finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või kellel on oht sattuda sellistesse raskustesse | |||
Viited | COM(2012)0527 – C7-0301/2012 – 2012/0253(COD) | |||
EP-le esitamise kuupäev | 20.9.2012 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | LIBE 22.10.2012 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | AFET 22.10.2012 | DEVE 22.10.2012 | BUDG 22.10.2012 |
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev | AFET 10.10.2012 | DEVE 8.10.2012 | BUDG 3.10.2012 |
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Nils Torvalds 5.11.2012 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 17.12.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 55 1 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Jan Philipp Albrecht, Edit Bauer, Rita Borsellino, Emine Bozkurt, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Simon Busuttil, Carlos Coelho, Ioan Enciu, Frank Engel, Tanja Fajon, Hélène Flautre, Kinga Gál, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Véronique Mathieu, Nuno Melo, Louis Michel, Claude Moraes, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Rui Tavares, Nils Torvalds, Kyriacos Triantaphyllides, Wim van de Camp, Axel Voss, Renate Weber, Cecilia Wikström, Auke Zijlstra | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Franziska Keller, Petru Constantin Luhan, Marian-Jean Marinescu, Jan Mulder, Andres Perello Rodriguez, Hubert Pirker, Salvador Sedó i Alabart, Janusz Wojciechowski | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Ashley Fox, Constance Le Grip, Iosif Matula, Phil Prendergast, Csaba Sándor Tabajdi, Marita Ulvskog, Derek Vaughan | |||
Esitamise kuupäev | 8.1.2013 | |||