Istungidokument

21.12.2012

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mootorsõidukite mürataseme kohta

( COM(2011)0856 – C7‑0487/2011 – 2011/0409(COD) )

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Miroslav Ouzký

PR_COD_1amCom

Kasutatud tähised

* nõuandemenetlus

*** nõusolekumenetlus

***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

SISUKORD

lehekülg

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT....................4

SELETUSKIRI..........................................................................................................................43

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS.................................................44

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJON I ARVAMUS.......................................................66

MENETLUS..............................................................................................................................86

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mootorsõidukite mürataseme kohta

( COM(2011)0856 – C7‑0487/2011 – 2011/0409(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0856 ),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0487/2011),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. aprilli 2012. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi ( A7‑0435/2012 ),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Siseturg on sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks on loodud põhjalik Euroopa Liidu mootorsõidukite tüübikinnituse süsteem. Mootorsõidukite ja nende heitgaasisüsteemide tüübikinnitusele esitatavad tehnilised nõuded seoses lubatud müratasemetega on vaja ühtlustada, et vältida liikmesriigiti erinevate nõuete vastuvõtmist ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal inimeste ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge taseme.	(1) Siseturg on sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks on loodud põhjalik Euroopa Liidu mootorsõidukite tüübikinnituse süsteem, kuna maanteesõidukid on transpordisektori suurim müraallikas. Mootorsõidukite ja nende heitgaasisüsteemide tüübikinnitusele esitatavad tehnilised nõuded seoses lubatud müratasemetega on vaja ühtlustada, et vältida liikmesriigiti erinevate nõuete vastuvõtmist ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal inimeste ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge taseme ning parema elukvaliteedi ja tervise. Samuti peaks komisjon koostama mõjuhinnangu õhusaaste- ja mürataseme suhtes kehtivate märgistamistingimuste kohta. Selles mõjuhinnangus tuleks võtta arvesse käesoleva määrusega hõlmatud eri tüüpi sõidukeid (sealhulgas elektrisõidukid) ning mõju, mida selline märgistamine võib avaldada autotööstusele. Märgistamine on kasulik vahend tarbijate teadlikkuse suurendamiseks ja nende õiguste kaitsmiseks seoses läbipaistvusega enne sõiduki ostmist.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) ELi tüübikinnituse nõudeid juba kohaldatakse CO2-heiteid käsitlevate ELi õigusaktide raames, mis hõlmavad muu hulgas järgmisi õigusakte muu hulgas järgmised: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust,1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust,3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist4. Tehnilised nõuded, mida kohaldatakse CO2 -heidete ja saasteainete heite piirnorme käsitlevate ELi õigusaktide raames, peaksid olema kooskõlas nõuetega, mida kohaldatakse müra vähendamist käsitlevate õigusaktide raames. Seetõttu tuleks ELi tüübikinnituse nõuded kehtestada nii, et see kahetine eesmärk kindlalt saavutataks.
	_________________
	1 ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
	2 ELT L 140, 5.6.2009, lk 2.
	3 ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.
	4 ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.

Selgitus

CO2-heidete vähendamise tehniliste meetmete hulka kuuluvad meetmed sõiduki kaalu vähendamiseks, kusjuures tehnilised meetmed müra vähendamiseks heliisolatsioonide abil tavaliselt suurendavad sõiduki kaalu ja CO2-heiteid. Kuigi heliisolatsioonid vähendavad müra, suurendavad nad samas pealegi mootori põlema süttimise ohtu.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Liiklusmüra kahjustab tervist mitmel viisil. Pikaajaline müra võib kurnata organismi varusid, häirida võimet reguleerida organite funktsioone ja piirata seega nende toimimist. Liiklusmüra on potentsiaalne riskitegur selliste haiguste tekkimiseks nagu kõrgevererõhutõbi ja südameinfarkt. Liiklusmüra mõju tuleks täiendavalt uurida, lähtudes keskkonnamüra direktiivi 2002/49/EÜ sätetest.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Käesoleva määrusega tuleks seega kehtestada direktiivis 70/157/EMÜ sätestatud kohustuslikust meetodist erinev meetod. See meetod peaks põhinema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni müra töörühma (GRB) 2007. aastal avaldatud meetodil, mis sisaldab standardi ISO 362 2007. aasta versiooni. Komisjonile esitati nii vana kui ka uue katsemeetodi seiretulemused.	(6) Käesoleva määrusega tuleks seega kehtestada direktiivis 70/157/EMÜ sätestatud kohustuslikust meetodist erinev meetod. See meetod peaks põhinema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni müra töörühma (GRB) 2007. aastal avaldatud meetodil, mis sisaldab standardi ISO 362 2007. aasta versiooni. Komisjonile esitati nii vana kui ka uue katsemeetodi seiretulemused. Lisaks peaks komisjon eelmisele katsemeetodile omaste puudujääkide kaotamiseks esitama 24 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule mõjuhinnangu veeremi seadmestiku tõhusa panuse kohta sõidukite mürataseme vähendamisel, keskendudes teekatte mõjule, ning selle konkreetse valdkonna teadusuuringute alaste vajaduste kohta, et võtta vastu uus Euroopa katsemeetod, mis võtab arvesse ka teekatte tähtsust.

Selgitus

Liiklusmüra taset mõjutab ka teekatte tüüp ja kvaliteet. Seepärast on vaja Euroopa üldmeetodit, mis võtaks arvesse teekatte akustilisi näitajaid.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Ka tuleb selle määrusega veelgi vähendada müra piirnorme. Määruses tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega kehtestati mootorsõidukite rehvidele uued rangemad müraga seotud nõuded. Samuti tuleb arvesse võtta uuringuid, milles osutatakse liiklusmürast tingitud pahameelele ja tervisemõjudele, ning nendega seotud kuludele ja tuludele.	(8) Ka tuleb selle määrusega veelgi vähendada müra piirnorme. Määruses tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega kehtestati mootorsõidukite rehvidele uued rangemad müraga seotud nõuded ja milles rõhutati vajadust ühtse ja tervikliku lähenemisviisi järele, et käsitleda maanteemüra probleemi, võttes sealjuures arvesse teepindade märkimisväärset osatähtsust maanteemüra tekkes. Selline horisontaalne lähenemisviis vähendab tõhusamalt üldist liiklusmüra võrreldes sektoripõhise ja vertikaalse meetodiga. Rahvatervisega seotud eesmärgiks tuleks pidada ka liiklusmüra vähendamist, võttes arvesse uuringuid, milles osutatakse liiklusmürast tingitud pahameelele ja tervisemõjudele, ning nendega seotud kuludele ja tuludele. Käesolevas määruses tuleb samuti arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta1. Komisjon peaks tagama rehvide märgistamise seoses nende müratasemega. Lisaks tuleks võrrelda transpordiliike nende tekitatava liiklusmüra alusel.

Selgitus

Liiklusmüra taset mõjutab ka teekatte tüüp ja kvaliteet. Seepärast on vaja Euroopa üldmeetodit, mis võtaks arvesse teekatte akustilisi näitajaid.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Komisjon peaks avaldama nn vaikse maantee suunised, mis on mõeldud maanteeametitele, et neil oleks kasulik vahend jätkusuutlikuma maantee infrastruktuuri nõuete järgimiseks.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 b) Kuuenda keskkonnaalase tegevuskavaga sätestati keskkonnaalase poliitikakujundamise raamistik ELis ajavahemikuks 2002–2012. Tegevuskavas nõuti, et müra valdkonna meetmetega „vähendataks märkimisväärselt nende inimeste arvu, keda kahjustab regulaarselt ja pikaajaliselt keskmisel tasemel müra, eelkõige liiklusmüra“.

Selgitus

Määrus peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu varasemate eesmärkide ja ambitsioonidega.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 c) Tehnilised meetmed sõidukite müra vähendamiseks on seotud muude erinevate nõuetega, näiteks nõudega vähendada müra ja saasteainete õhku paiskamist ning suurendada ohutust, säilitades samal ajal kõnealuse sõiduki majandusliku kasuteguri. Kõigi nõuete üheaegne järgimine ja nende vahel tasakaalu säilitamine viib autotööstuse tihtipeale tegelikult teostatava piirini. Autoarendusel on tänu uute innovaatiliste materjalide ja meetodite kasutusele üha uuesti õnnestunud seda piiri edasi lükata. Innovaatiliste lahenduste leidmiseks tuleks seadusandlikult ette näha selge ja ajaliselt realistlik raamistik. Käesoleva määrusega kehtestatakse see raamistik ning seeläbi luuakse otsene stiimul ühiskonna vajadusi järgivaks innovatsiooniks, piiramata samas autotööstusele nii vajalikku majanduslikku vabadust.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 d) Mürasaaste on eelkõige konkreetse kohaga seotud probleem, millele on siiski vaja leida üleeuroopaline lahendus. Müratasemega tegeleva jätkusuutliku poliitika esimeseks sammuks peaksid olema meetmed müraallikate vähendamiseks. Müraallikas mootorsõiduk, mida reguleeritakse käesolevas määruses, on määratluse kohaselt liikuv sõiduk, nii et üksnes siseriiklikest meetmetest ei piisaks.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 e (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 e) Infrastruktuuri arendamiseks ja parandamiseks saab võtta olulisi meetmeid viisil, mis vähendab sõidukite mürataset nii palju kui võimalik, näiteks müratõkete laiaulatusliku kasutamise abil.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Mürataseme alase teabe jagamine tarbijatele, autoparkide haldajatele ja ametiasutustele võib mõjutada ostuotsuseid ja kiirendada üleminekut vaiksemale sõidukipargile. Et anda tarbijatele vajalikku teavet, peaks tootja jagama kooskõlas ühtlustatud katsemeetoditega sõidukite mürataset käsitlevat teavet müügikohas ja tehnilistes tutvustusmaterjalides. Sõiduki müratasemest tuleks tarbijat teavitada märgise abil, mis sarnaneb CO2-heiteid, kütusekulu ja rehvimüra käsitleva teabe jaoks kasutatavate märgistega.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b) Liiklusmüra vähendamiseks võiksid ametiasutused kehtestada meetmed ja stiimulid vaiksemate sõidukite ostu ja kasutuselevõtu kiirendamiseks.

Selgitus

Ametiasutused ja omavalitsused võivad soovida pakkuda stiimuleid, nagu hankestandardid või vaiksematele sõidukitele eelisjärjekorras teatud piirkondadele juurdepääsu lubamine või tarnetähtaegade lühendamine, et ergutada vaiksemate sõidukite ostmist ja kasutamist, mis on vahend liiklusmüra vähendamiseks tundlikes piirkondades või tiheda liiklusega piirkondades, mis on esitatud direktiivis 2002/49/EÜ (mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega) nõutud mürakaartidel (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 c) Sõidukite müratase sõltub osaliselt keskkonnast, kus sõidukid liiguvad, ning eelkõige maanteede infrastruktuuridest ja arukast maanteeliikluse korraldusest. Seetõttu tuleks kaaluda integreeritud lähenemisviisi kasutamist, eelkõige mürarikkamates linnapiirkondades ning kui on vaja lühiajalisi meetmeid.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 d) Sõiduautode puhul on sõitmisel keskmise kiirusega alla 45 km/h ülekaalus mootori- ja heitgaasisüsteemi müra, suurema sõidukiiruse korral aga rehvimüra ja tuulest tingitud müra. Rehvimüra ja tuulest tingitud müra tekitatakse olenemata mootori liigist ja võimsusest. Alates 1970. aastatest on mootorid muutunud sõidukite arendamise käigus tunduvalt vaiksemaks, kuid keskmiselt on suurenenud nende võimsus ja mass. Raskemate mootorite ning sõiduohutuse parandamise tagajärjel on kogu sõiduk muutunud raskemaks, millega on kaasnenud rehvide kokkupuutepinna vajalik laienemine, et parandada sõiduki stabiilsust. Selle pinna iga laiendamine toob kaasa sõiduki rehvimüra suurenemise.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 e (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 e) Müra on mitmetahuline probleem, sellel on palju allikaid ja tegureid, mis mõjutavad inimeste kuuldavat heli ja inimestele avaldatavat kahju. Liiklusmüra vähendamise õigusaktides tuleb neid aspekte käsitleda, võttes arvesse mootori, sõiduki ja rehvide müra, teekatet, sõiduviisi ja liikluskorraldust, ning neid aspekte tuleb käsitleda sellistes õigusaktides nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus 1222/2009/EÜ rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega2.
	_______________
	1 ELT L 342, 22.12.2009, lk 46.
	2 EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	10 a. Komisjon peaks uurima aktiivsete ohutussüsteemide võimalikkust vaiksemates sõidukites, näiteks hübriid- ja elektrisõidukites, et järgida paremini eesmärki suurendada linnades vähem kaitstud liiklejate, nagu pimedate, vaegnägijate ja -kuuljate, jalgratturite ja laste ohutust.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 b) Sõidukite müratase avaldab otsest mõju liidu kodanike elukvaliteedile, eelkõige linnapiirkondades, kus elektriline ja/või allmaaühistransport, rattasõit ja jala käimine on vähe arenenud või puuduvad täiesti. Samuti tuleks arvesse võtta ühistranspordi kasutajate arvu kahekordistamise eesmärki, mille Euroopa Parlament kehtestas oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsioonis Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava kohta1. Komisjon ja liikmesriigid peaksid subsidiaarsuse põhimõtet järgides edendama ühistransporti, jala käimist ja rattasõitu, eesmärgiga vähendada linnades mürasaastet.
	__________________
	1 Sel kuupäeval vastuvõetud tekstid P7_TA(2011)0584

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 c) Teave müra kohta, sealhulgas katseandmed, tuleks teha kättesaadavaks ja selgelt esitada müügikohtades ning sõidukite reklaamväljaannetes.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 d) Sõiduki müratase sõltub osaliselt selle kasutamisest ja nõuetekohasest ostujärgsest hooldamisest. Sellega seoses on vaja tõsta liidu kodanike teadlikkust selle kohta, kui oluline on sõita sujuvalt ja kinni pidada igas liikmesriigis kehtivatest kiirusepiirangutest.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Et komisjon saaks asendada käesoleva määruse tehnilised nõuded otseviitega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele nr 51 ja 59, kui uue katsemeetodiga seotud piirnormid on neis eeskirjades kehtestatud, või kohandada neid nõudeid teaduse ja tehnika arengule, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte seoses käesoleva määruse lisade katsemeetodeid ja müratasemeid käsitlevate sätete muutmisega. Seega on eriti tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase konsulteerimise. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(12) Et komisjon saaks kohandada käesoleva määruse tehnilised nõuded teaduse ja tehnika arengule, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisasid, mis käsitlevad ELi tüübikinnitusmenetlusi seoses sõidukitüüpide ja heitgaasisüsteemide müratasemega, mootorsõidukite müra mõõtmise meetodite ja vahenditega, summutisüsteemidega, suruõhumüraga, toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisega, katsekoha nõuetega, mõõtmismeetoditega müratasemeid käsitlevatele lisasätetele ning elektri- ja hübriidelektriautode kuuldavust tagavate meetmetega. Seega on eriti tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase konsulteerimise, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik, et kooskõlastada komisjoni ettepanek delegeeritud õigusaktidega seotud sätete uue standardsõnastusega ning et täpsustada üksikasjalikumalt lisasid, mida peaks olema võimalik delegeeritud õigusaktidega muuta.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Käesoleva määruse teemaks oleva müraallika mürataseme vähendamise potentsiaal on väiksem võrreldes rehvidega kokkupuutuva teekatte müra vähendamise potentsiaaliga. Teekatte mürataseme vähendamist oleks tehniliselt palju lihtsam saavutada. Juba olemasolevate asfaltisortidega, nagu poorne asfalt, müra summutavate omadustega asfalt või müraoptimeeriv asfalt, mis on integreeritud terviklikku lähenemisviisi, mis kombineerib erinevaid lihtsaid ehitusmeetmeid, on võimalik juba praegu lokaalselt müra vähendada 10 db võrra. Määruses ei kohaldata kõnealust tulemuslikku lähenemisviisi kohalike müraallikate suhtes, sest see koormaks tugevalt riigieelarvet, eriti kohalike ametiasutuste eelarvet. Fiskaalkriisi ajal oleks selle seisukohaga raske välja tulla ning pealegi puudutaks see regionaal- ja struktuuripoliitikat.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „sõidukitüüp” – direktiivi 2007/46/EÜ II lisa B osas määratletud rühm sõidukeid;	(2) „sõidukitüüp” –
	(i) vastavalt II lisa punktile 4.1.2.1 katsetatud sõidukite puhul direktiivi 2007/46/EÜ II lisa B osas määratletud rühm sõidukeid;
	(ii) vastavalt II lisa punktile 4.1.2.2 katsetatud sõidukite puhul selline rühm sõidukeid, mis ei erine oluliselt järgmistes aspektides:
	– kere kuju või materjalid (eriti mootoriruum ja selle helipidavus);
	– mootori tüüp (otto- või diiselmootor, kahe- või neljataktiline, kolb- või rootormootor), silindrite arv ja maht, sissepritsesüsteemi tüüp, klappide paigutus, mootori pöörlemiskiirus S või elektrimootori tüüp;
	– sõidukeid, millel on sama tüüpi mootor ja/või erinev jõuülekandearv, võib käsitleda sama tüüpi sõidukitena.
	Kui eespool mainitud erinevused tingivad erineva katsemeetodi kasutamise, tuleb neid erinevusi siiski käsitleda tüübimuutusena.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 21 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) „müügikoht” – sõidukite ladustamise ja tarbijatele müümise koht.

Selgitus

Selleks et tarbijate juurdepääs asjakohasele teabele oleks tagatud siis, kui nad kaaluvad sõiduki ostmist, tuleks teha laialdaselt kättesaadavaks teave müra kohta (esitatud tekst oleks järjepidev rehvide, sealhulgas nende mürataseme märgistamist käsitleva määruse nr 1222/2009 artikliga 3).

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 21 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b) „tehnilised reklaamväljaanded” – tehnilised juhendid, brošüürid, voldikud ja kataloogid (paberkandjal, elektroonilises vormis või internetis), samuti veebisaidid, mida kasutatakse üldsusele sõidukite reklaamimiseks.

Selgitus

Selleks et tagada tarbijatele täielik juurdepääs olulisele teabele, kui nad kaaluvad sõiduki ostmist, tuleb teave müra kohta teha üldiselt kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Sõidukite tehnoülevaatusel mõõdavad liikmesriigid mürataset sõiduki ELi tüübikinnitusse märgitud andmete põhjal.

Selgitus

Sõidukite kohustuslikul tehnoülevaatusel (kontrollimisel, kas sõiduki tekitatava müra tase jääb lubatu piiresse) peavad liikmesriigid tuginema sõiduki ELi tüübikinnitusse märgitud andmetele mürataseme kohta, mitte mingitele muudele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 b
	Järelevalve
	Liikmesriigid tagavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega)1 oma turu tõhusa järelevalve. Nad viivad piisaval määral läbi asjakohaseid tooteomaduste kontrollimisi vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 19 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele.
	_______________
	1 ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

Selgitus

Siseturu hea toimimise ja tööstusharudevahelise kasuliku konkurentsi jaoks on tähtis tagada turujärelevalve kõrge tase nii ühenduses ringlevate toodete puhul kui ka väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda tulevate toodete puhul. Seetõttu nõutakse, et liikmesriigid ja nende turujärelevalveasutused kontrolliksid ja teostaksid järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle. See on äärmiselt tähtis, et täita järgmiste avalike huvide kaitse nõudeid: üldises plaanis tervis ja ohutus, tööohutus- ja -tervishoid, tarbijakaitse, keskkonnakaitse ja julgeolek.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tootjad peavad tagama, et mürasummutussüsteem on konstrueeritud, valmistatud ja koostatud nii, et see oleks piisavalt korrosioonikindel, võttes arvesse sõiduki kasutustingimusi.	2. Tootjad peavad tagama, et mürasummutussüsteem on konstrueeritud, valmistatud ja koostatud nii, et see oleks piisavalt korrosioonikindel, võttes arvesse sõiduki kasutustingimusi ja piirkondade erinevaid ilmastikutingimusi.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
II lisa sätete kohaselt mõõdetud müratase ei tohi ületada III lisas esitatud piirnorme.	II lisas sätestatud katsetingimustes arvestatakse tavapäraseid sõidutingimusi ja sõiduki muudele olulistele osadele kehtestatud katsenõudeid, mis on juba hõlmatud määrusega (EÜ) nr 661/2009. II lisa sätete kohaselt mõõdetud ja lähima täisarvuni ümardatud müratase ei tohi ületada III lisas esitatud piirnorme.

Selgitus

Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega on oluline tagada, et käesoleva määruse katsetingimused ei avaldaks soovimatut mõju tootjatele, kes eelkõige rehvitööstuses on juba teinud märkimisväärseid samme mürataseme vähendamiseks. Sellega seoses tuleb rõhutada katsetingimuste täpsust ja tavapäraseid sõidutingimusi tuleks nimetada tingimusena III lisas esitatud piirnormide kontrollimisel. Selleks et kooskõlastada käesolev muudatusettepanek muude müra käsitlevate ELi õigusaktidega, tuleks mõõdetud müratase esitada süsteemsel viisil. Kõikides määrustes registreeritakse lõpptulemus täisarvuna. On tehtud ettepanek, et käesolevas määruses kasutataks sama tava.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon korraldab kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse III lisa kolmandas veerus 1. etapi kohta viidatud kuupäeva üksikasjaliku uuringu, et teha kindlaks, kas müra piirnormid on asjakohased. Uuringu järelduste põhjal võib komisjon vajaduse korral esitada ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.	Komisjon viib pärast käesoleva määruse III lisa kolmandas veerus 1. etapi kohta viidatud kuupäeva läbi III lisas osutatud müra piirnormide läbivaatamise. Läbivaatamine hõlmab mõju hindamist, mis sisaldab autotööstuse ja eelkõige sellest sõltuvate tööstusharude mõju üldist hindamist, võttes arvesse teiste määruste mõju, näiteks CO2 -heidete vähendamise ja ohutuste alaste määruste mõju mootorsõidukite müratasemele. Sellise läbivaatamise ja mõjuhinnangu põhjal teeb komisjon vajaduse korral ettepaneku muuta käesolevat määrust viisil, mis on konkurentsi seisukohast võimalikult erapooletu. III lisa neljanda veeru 2. etapis osutatud piirväärtused jõustuvad kuus aastat pärast mõjuhinnangu kinnitamist ja komisjonipoolse läbivaatamise lõppu.

Selgitus

Komisjoni algse ettepaneku korral puudus nõutud uuel sõidukite liigitusel põhinev korralik mõjuhinnang. Seepärast tuleb kiiremas korras nõuda mõjuhinnangut enne edasist suurt vähendamist. Läbivaatamise järel võivad jõustuda 2. etapi piirväärtused, austades tööstuse hästi tuntud tehnilise arengu üleminekuaega.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Vastavalt esimesele lõigule esitatud käesoleva määruse muudatusettepanekute puhul võetakse arvesse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud uusi standardeid ja eelkõige standardit ISO 10844:2011.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõigud 1 a ja 1 b (uued)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Sõiduk vastab automaatselt X lisa nõuetele, kui sõidukitootja esitab tüübikinnitusasutusele tehnilised dokumendid, mis tõendavad vahet sõiduki mootori maksimaalsel ja minimaalsel pöörlemissagedusel BB'17 ≤ 0,15 x S katsetingimuse puhul, mis kuuluvad VIII lisa punktis 3.3 määratud mürataset käsitlevatele lisasätetele vastavasse mõõtepiirkonda, arvestades II lisas sätestatud tingimusi.
	1b. N1-kategooria sõidukite suhtes ei kohaldata mürataset käsitlevaid lisasätteid, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
	(a) mootori töömaht ≤ 660 cm3 ning sõiduki maksimaalse lubatud massiga arvutatud massivõimsuse indeks PMR ≤ 35;
	(b) nimikoormus ≥ 850 kg ning sõiduki maksimaalse lubatud massiga arvutatud massivõimsuse indeks PMR ≤ 40.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga kehtestatakse proportsionaalsed nõuded VKEdele, kes valmistavad või taastavad sõidukeid. Lisaks lähtub UNICE standard mürataset käsitlevate lisasätete kohta tüüpilistest M1-kategooria sõidukitest ning vastutav ekspertide rühm soovitas teised kategooriad välja jätta. Mürataset käsitlevate lisasätete eesmärk on ära hoida ettenägematut mürataset, mis ei vasta tüübikinnituse katse tulemustele. Kuna seda ei ole kunagi täheldatud N1-kategooria kaubikute puhul, tagab see muudatusettepanek, et nende suhtes ei kohaldata mürataset käsitlevate lisasätete erikatseid.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. N1-kategooria sõidukid jäetakse mürataset käsitlevate lisasätete kohaldamisalast välja, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
	(a) mootori töömaht ei ületa 660 cm3 ja sõiduki suurima lubatud massi alusel arvutatud massivõimsus PMR ei ole suurem kui 35;
	(b) kasulik koormus on vähemalt 850 kg ja sõiduki suurima lubatud massi alusel arvutatud massivõimsus PMR ei ole suurem kui 40;

Selgitus

The requirements for ASEP (Additional Sound Emission Provisions) are tailored for a behaviour typical for sporty retrofit systems and M1 vehicles so to detect unexpected noise emission at high engine speeds. ASEP has been developed and approved by the experts group on noise of UNECE Working Party 29 of which the European Commission is a member. The same experts group has for good reasons recommended to exclude delivery vans according to (a) and (b) as mentioned above: no expected environmental benefit and economically unproportional efforts and costs for verification testing due to a much higher variety of delivery vans compared to passenger cars.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sõiduki tekitatav müra tavapärastel sõidutingimustel, mis erinevad II lisas kirjeldatud tüübikinnituskatse tingimustest, ei või katse tulemusest ebamõistlikult suurel määral erineda.	2. Sõiduki tekitatav müra tavapärastel sõidutingimustel, mis erinevad II lisas kirjeldatud tüübikinnituskatse tingimustest, ei või katse tulemusest erineda.

Selgitus

Tavapärane müra ei erine tavalistes tingimustes katse tulemustest.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sõidukitootja ei tohi üksnes käesolevas määruses sätestatud müranõuete täitmise eesmärgil tahtlikult muuta, kohandada ega kasutusele võtta ühtki mehaanilist, elektri-, soojus- ega muud seadet või protseduuri, mis ei ole kasutusel tavapärasel sõitmisel, kui on kohaldatavad mürataset käsitlevate lisasätete tingimused.	3. Sõidukitootja ei tohi üksnes käesolevas määruses sätestatud müranõuete täitmise eesmärgil tahtlikult muuta, kohandada ega kasutusele võtta ühtki mehaanilist, elektri-, soojus- ega muud seadet või protseduuri, mis ei ole kasutusel tavapärasel sõitmisel, kui on kohaldatavad mürataset käsitlevate lisasätete tingimused. Nendele meetmetele osutatakse tavapäraselt kui „tsükli muutmisele” (cycle beating).

Selgitus

Suurendamaks sätte selgust. Õigusakti mõte on kaotada määruses esinevad seaduselüngad ja neid ennetada.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Tüübikinnituse taotluses peab tootja esitama VIII lisa 1. liites toodud näidisele vastava kinnituse, et sõidukitüüp, millele tüübikinnitust taotletakse, vastab artikli 8 lõigete 1 ja 2 nõuetele.	5. Tüübikinnituse taotluses peab tootja esitama VIII lisa 1. liites toodud näidisele vastava kinnituse ja koos sellega asjakohased katsetulemused, et sõidukitüüp, millele tüübikinnitust taotletakse, vastab artikli 8 nõuetele.

Selgitus

Vajaliku õiguskindluse eesmärgil peab kohaldama kogu artiklit 8.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 a
	Sõidukite tootjad ja levitajad tagavad, et iga sõiduki müratase detsibellides (dB(A)) vastavalt ühtlustatud tüübikinnituse katsemeetoditele oleks müügikohas ja tehnilistes tutvustusmaterjalides esitatud nähtaval kohal.
	Komisjon esitab pärast põhjaliku mõjuhinnangu läbiviimist kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku tarbijate teavitamise kohta. Kõnealune ettepanek võidakse lisada kehtivasse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel1.
	______________
	EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 b
	Teekatte klassifikatsioon ja kvaliteet
	Järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiivis 2002/49/EÜ (mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega)1 sätestatud läbivaatamise tähtaegu, hindab komisjon võimalust kehtestada teede klassifikatsioonisüsteem, mis iseloomustab tavapärast veeremismüra igal teel Euroopa Liidus, ning esitab vajaduse korral kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku..
	Komisjon kaalub, kas tuleks lisada nõue, et liikmesriigid jagaksid direktiivis 2002/49/EÜ ette nähtud strateegilistes mürakaartides teavet teekatte kvaliteedi kohta.
	_______________
	1 ELT L 189, 18.7.2002.

Selgitus

Teekatte kvaliteet mõjutab suuresti sõidukite veeremismüra. Seni ei ole kasutatud strateegilist lähenemisviisi, mis võimaldaks anda ülevaate teekatte kvaliteedist ELis. Ülaltoodud ettepanek võimaldaks liikmesriikidel ja kogukondadel teha selgeks piirkonnad, kus teekatte parandamine on otstarbekas ja selle tulemusel väheneks keskkonnamüra.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 9	Artikkel 9
Kui tootjad otsustavad sõidukitele paigaldada helihoiatussüsteemi, peavad olema täidetud X lisa nõuded.	Kui tootjad otsustavad sõidukitele paigaldada helihoiatussüsteemi, peab helihoiatussüsteemi tekitatav heli olema pidev heli, mis teavitab jalakäijaid ja vähem kaitstud liiklejaid liikuvast sõidukist. Heli peab olema sõiduki käitumusele selgelt iseloomulik ja võib kõlada samamoodi kui samasse kategooriasse kuuluv sisepõlemismootoriga varustatud ja samades tingimustes kasutatava sõiduki hääl. Samuti peavad olema täidetud X lisa nõuded.
	Komisjon hindab ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest vajadust määruse läbivaatamiseks, võttes muu hulgas arvesse seda, kuidas aktiivsed ohutussüsteemid aitavad paremini saavutada linnapiirkondade vähem kaitstud liiklejate ohutuse suurendamise eesmärki võrreldes sõiduki helihoiatussüsteemidega, ning esitab vajaduse korral kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku, milles nähakse ette sõidukitesse paigaldatud helihoiatussüsteemi maksimaalne müratase.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjonil on õigus I–XI lisa muutmiseks võtta vastu delegeeritud õigusakte.	1. Selleks et kohandada käesoleva määruse tehnilisi nõudeid vastavalt tehnika ja teaduse arengule, on komisjonil õigus I, II ja IV–XII lisa muutmiseks võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte.

Selgitus

ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt võib komisjonile delegeerida ainult seadusandliku õigusakti mitteolemuslikke osi, kusjuures olemuslikud osad jäävad seadusandliku akti raamesse. III lisa sätted, s.o müra piirnormid ja üleminekuaeg (etapid) on ettepaneku olemuslikud osad ja jäävad seetõttu kaasseadusandjate hooleks. Muudatusettepanek on vajalik ka selleks, et kooskõlastada komisjoni ettepanek delegeeritud õigusaktidega seotud sätete uue standardsõnastusega.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui katsemeetodiga seotud piirnormid määratakse kindlaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 51, kaalub komisjon III lisas sätestatud tehniliste nõuete asendamist otseviitega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade nr 51 ja 59 vastavatele nõuetele.	2. Kui katsemeetodiga seotud piirnormid määratakse kindlaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 51, hindab komisjon võimalust asendada III lisas sätestatud tehnilised nõuded otseviitega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade nr 51 ja 59 vastavatele nõuetele, tingimusel et selle tulemuseks ei ole ELi keskkonna- ja tervishoiunormide nõrgendamine ning esitab, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamust, vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku III lisa muutmiseks seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Selgitus

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.	1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitus antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik, et kooskõlastada komisjoni ettepanek delegeeritud õigusaktidega seotud sätete uue standardsõnastusega.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva vastu artikli 10 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte.	2. Komisjonile antakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast viieks aastaks õigus võtta vastu artikli 10 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Selgitus

Komisjonile delegeeritavad volitused peaksid olema piiratud viie aastaga, mida on võimalik pikendada, kui täidetud on teatud tingimused, näiteks on esitatud aruanne ja Euroopa Parlamendil või nõukogul puuduvad vastuväited. Käesolevas muudatusettepanekus võetakse arvesse uut standardsõnastust seoses delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik, et kooskõlastada komisjoni ettepanek delegeeritud õigusaktidega seotud sätete uue standardsõnastusega.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 10 lõikega 1, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel ühe kuu võrra pikendada.	5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 10 lõikega 1, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik, et kooskõlastada komisjoni ettepanek delegeeritud õigusaktidega seotud sätete uue standardsõnastusega.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12	välja jäetud
Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusaktist teatamise kuupäevast. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.
2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva Euroopa Komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles nimetatud kuupäeval.
3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastu võetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, siis õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon peab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid põhjendama.

Selgitus

Artikli 11 lõike 5 kõrval on artikkel 12 üleliigne. Muudatusettepanekuga kooskõlastatakse seega komisjoni ettepanek delegeeritud õigusaktidega seotud sätete uue standardsõnastusega.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kiirmenetlus	välja jäetud
1. Artikli 10 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 11 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Selgitus

Kiirmenetluse kasutamist ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ei artiklis 10 ega põhjendustes ja seepärast tuleks artikkel 13 välja jätta.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 5.2.2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	III lisa tabelis esitatud piirväärtusi kohaldatakse mõistliku lubatud kõikumisega mõõtmise ajal.

Selgitus

Kõikide müraeeskirjade praegused sätted lubavad hälvet tootmise jaoks.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 3.2.1. – esimene lause


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.2.1. Katsetatav sõiduk valitakse selliselt, et kõik turule lastavad sama tüüpi sõidukid vastavad käesoleva määruse nõuetele.	3.2.1. Katsetatav sõiduk valitakse selliselt, et see on tüüpiline turule lastavatele sõidukitele vastavalt tootja juhistele.

Selgitus

Kõikide müraeeskirjade praegused sätted lubavad hälvet tootmise jaoks.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 3.2.2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.2.2. Rehvide veeremismüra on sätestatud määruses (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite üldist ohutust. Katsetamisel kasutatavad rehvid peavad olema sõidukile tüüpilised, need valib sõidukitootja ja need registreeritakse käesoleva määruse I lisa 3. liites. Rehvid peavad vastama ühele sõiduki originaalvarustuses määratud rehvimõõtudest. Rehvid peavad olema turul saadaval kas praegu või tulevikus sõidukiga samal ajal. 2/ Rehvid peavad olema täidetud sõidukitootja poolt sõiduki katsemassi jaoks soovitatud rõhuni. Rehvimustri sügavus peab vastama vähemalt õigusaktides nõutavale sügavusele.	3.2.2. Rehvide veeremismüra on sätestatud määruses (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite üldist ohutust. Katsetamisel kasutatavad rehvid peavad olema sõidukile tüüpilised, need valib sõidukitootja ja need registreeritakse käesoleva määruse I lisa 3. liites. Rehvid peavad vastama ühele sõiduki originaalvarustuses määratud rehvimõõtudest. Rehvid peavad olema turul saadaval kas praegu või tulevikus sõidukiga samal ajal. 2/ Rehvid peavad olema täidetud sõidukitootja poolt sõiduki katsemassi jaoks soovitatud rõhuni. Rehvimustri sügavus peab vastama õigusaktides nõutavale sügavusele.
2/ Kuna rehvide osa üldises müras on märkimisväärne, tuleb arvesse võtta rehvide ja teepinna kokkupuutel tekkiva müra kohta kehtivaid õigusnorme. Veorattarehvid, talverehvid ja erikasutusrehvid tuleb tüübikinnituse ja toodangu nõuetelevastavuse mõõtmistel tootja taotlusel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni määruse nr 117 (ELT L 231, 29.8.2008, lk 19) kohaselt kõrvale jätta.	Kuna rehvide osa üldises müras on märkimisväärne, tuleb arvesse võtta rehvide ja teepinna kokkupuutel tekkiva müra kohta kehtivaid õigusnorme. Veorattarehvid, talverehvid ja erikasutusrehvid tuleb tüübikinnituse ja toodangu nõuetelevastavuse mõõtmistel tootja taotlusel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni määruse nr 117 viimaste muudatuste kohaselt kõrvale jätta.

Selgitus

Nagu 2011. aastal Genfis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (mille liige on Euroopa Komisjon) töörühma 29 (töörühm, mis vastutab ühtlustatud üleilmsete sõidukistandardite väljatöötamise eest) müraalase eksperdirühma 53. istungjärgul kokku lepitud.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4.1.2.1.4.1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.1.2.1.4.1. Käsikäigukasti, automaatkäigukasti, kohastuva ülekande või sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga sõidukid, mida katsetatakse fikseeritud ülekandearvudega	4.1.2.1.4.1. Käsikäigukasti, automaatkäigukasti, kohastuva ülekande või sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga sõidukid, mida katsetatakse fikseeritud ülekandearvudega
Ülekandearvu on võimalik valida järgmistel tingimustel:	Ülekandearvu on võimalik valida järgmistel tingimustel:
(a) kui üks konkreetne ülekandearv võimaldab kiirendust hälbega ±5% võrdluskiirendusest awot ref, mis ei ületa 3,0 m/s2, tuleb katse teha selle ülekandearvuga;	(a) kui üks konkreetne ülekandearv võimaldab kiirendust hälbega ±5% võrdluskiirendusest awot ref, mis ei ületa 2,0 m/s2, tuleb katse teha selle ülekandearvuga;
(b) kui ükski ülekandearvudest ei võimalda nõutavat kiirendust, tuleb võrdluskiirendusest suurema kiirenduse jaoks valida ülekandearv i ja võrdluskiirendusest väiksema kiirenduse jaoks ülekandearv i+1. Kui kiirendus ülekandearvul i ei ületa 3,0 m/s2, tuleb katsetamiseks kasutada mõlemat ülekandearvu. Kaalumissuhe võrdluskiirenduse awot ref suhtes arvutatakse järgmiselt:	(b) kui ükski ülekandearvudest ei võimalda nõutavat kiirendust, tuleb võrdluskiirendusest suurema kiirenduse jaoks valida ülekandearv i ja võrdluskiirendusest väiksema kiirenduse jaoks ülekandearv i+1. Kui kiirendus ülekandearvul i ei ületa 2,0 m/s2, tuleb katsetamiseks kasutada mõlemat ülekandearvu. Kaalumissuhe võrdluskiirenduse awot ref suhtes arvutatakse järgmiselt:
k = (awot ref – awot (i+1))/(awot (i) – awot (i+1))	k = (awot ref – awot (i+1))/(awot (i) – awot (i+1))
(c) kui ülekandearvu i kiirendusväärtus ületab 3,0 m/s2, tuleb kasutada esimest ülekandearvu, mis annab alla 3,0 m/s2 kiirenduse, välja arvatud juhul, kui ülekandearv i+1 annab kiirenduseks vähem kui aurban. Sel juhul tuleb kasutada kahte käiku, st käike i ja i+1, kaasa arvatud käiku i, mille puhul kiirendus ületab 3,0 m/s2. Muudel juhtudel teisi käike ei kasutata. Katse ajal saavutatud kiirendust awot test kasutatakse kiirenduse awot ref asemel osalise võimsusteguri kP arvutamiseks;	(c) kui ülekandearvu i kiirendusväärtus ületab 2,0 m/s, tuleb kasutada esimest ülekandearvu, mis annab alla 2,0 m/s kiirenduse, välja arvatud juhul, kui ülekandearv i+1 annab kiirenduseks vähem kui aurban. Sel juhul tuleb kasutada kahte käiku, st käike i ja i+1, kaasa arvatud käiku i, mille puhul kiirendus ületab 2,0 m/s2. Muudel juhtudel teisi käike ei kasutata. Katse ajal saavutatud kiirendust awot test kasutatakse kiirenduse awot ref asemel osalise võimsusteguri kP arvutamiseks;

Selgitus

Olemasolev kasutatav sõidustatistika kergsõidukite ülemaailmse katsemenetluse (Worldwide Light Duty Test Procedure – WLTP) väljatöötamiseks näitab, et suurem kiirendus kui 2 m/s² ei ole põhjendatud. Pealegi oli 2007.–2010. aastal käesoleva uue määruse kohustusliku järelevalvemenetluse aluseks 2 m/s² suurune katsepiirang.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa

Komisjoni ettepanek

III lisa

Piirnormid

II lisa sätete kohaselt mõõdetud müratase ei tohi ületada järgmisi piirnorme.

Sõidukikategooria	Sõidukikategooria kirjeldus		Piirnormid ühik: dB(A) [detsibellid A-skaalal]
			Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uute sõidukite registreerimisel, müümisel ja kasutuselevõtul
			1. etapp alates [2 aasta möödumisest avaldamisest]		2. etapp alates [5 aasta möödumisest avaldamisest]		3. etapp alates [7 aasta möödumisest avaldamisest]
			Üldine	Maastikusõiduk*	Üldine	Maastikusõiduk*	Üldine	Maastikusõiduk*
M	Reisijateveoks kasutatavad sõidukid
M1	Istmete arv < 9		70	71**	68	69**	68	69**
M1	Istmete arv < 9; massivõimsuse indeks > 150 kW/t		71	71	69	69	69	69
M2	Istmete arv > 9; Mass < 2 tonni		72	72	70	70	70	70
M2	Istmete arv > 9; 2 tonni < mass < 3,5 tonni		73	74	71	72	71	72
M2	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass < 5 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW		74	75	72	73	72	73
M2	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass < 5 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW		76	78	74	76	74	76
M3	Istmete arv > 9; Mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW		75	76	73	74	73	74
M3	Istmete arv > 9; Mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW		77	79	75	77	75	77
N	Kaubaveoks kasutatavad sõidukid
N1	Mass < 2 tonni		71	71	69	69	69	69
N1	2 tonni < mass < 3,5 tonni		72	73	70	71	70	71
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus < 75 kW		74	75	72	73	72	73
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; 75 < mootori nimivõimsus < 150 kW		75	76	73	74	73	74
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW		77	79	75	77	75	77
N3	Mass > 12 tonni; 75 < mootori nimivõimsus < 150 kW		77	78	75	76	75	76
N3	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW		80	82	78	80	78	80


*		Suuremad piirnormid kehtivad vaid juhul, kui sõiduk vastab ELi direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 4 esitatud maastikusõidukite asjakohasele määratlusele.
**		M1-kategooria sõidukite puhul kehtivad maastikusõidukitele ette nähtud suuremad piirnormid vaid juhul, kui maksimaalne lubatud mass on > 2 tonni.

Muudatusettepanek

III lisa

Piirnormid

II lisa sätete kohaselt mõõdetud ja selline allapoole lähima täisarvuni ümardatud müratase, kui komast paremale jääv murdosa on väiksem kui 0,5, ja ülespoole lähima täisarvuni ümardatud müratase, kui komast paremale jääv murdosa on vähemalt 0,5 või sellest suurem, ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

Sõidukikategooria	Sõidukikategooria kirjeldus		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel [detsibellid A-skaalal]		Uute sõidukitüüpide tüübikinnituste ning uute sõidukite registreerimise, müümise ja kasutuselevõtu piirnormid [detsibellid A-skaalal]
			1. etapp alates [6 aasta möödumisest avaldamisest]	2. etapp alates [8 aasta möödumisest avaldamisest]
M	Reisijateveoks kasutatavad sõidukid
M1	Istmete arv ≤ 9; ≤ 125kW/t		68		68
	Istmete arv ≤ 9; 125kW/t < massivõimsuse indeks ≤ 150kW/t		69		69
	Istmete arv ≤ 9; massivõimsuse indeks > 150kW/t		71		71
M2	Istmete arv > 9; mass ≤ 2,5 tonni		69		69
	Istmete arv > 9; 2,5 tonni < mass < 3,5 tonni		71		71
	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass < 5 tonni		72		72
M3	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus ≤ 180 kW		73		73
	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; 180 kW < mootori nimivõimsus ≤ 250kW		75		75
	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus > 250 kW		76		76
N	Kaubaveoks kasutatavad sõidukid
N1	Mass < 2,5 tonni		69		69
	2,5 tonni < mass < 3,5 tonni		70		70
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW		72		72
	3,5 tonni < mass ≤ 12 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW		75		75
N3	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus ≤ 180 kW		75		75
	Mass > 12 tonni; 180 kW < mootori nimivõimsus ≤250kW		77		77
	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus > 250 kW		79		79

*		Piirnorme suurendatakse 1 dB-ni sõidukite puhul, mis vastavad ELi direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 4 esitatud maastikusõidukite asjakohasele määratlusele.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – punkt 3 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Punktis 2 nimetatud katseteks tuleb valida üks sõiduk. Kui katsetulemused vastavad direktiivi 2007/46/EÜ X lisas sätestatud toodangu nõuetelevastavuse nõuetele, loetakse sõiduk vastavaks toodangu nõuetelevastavust käsitlevatele sätetele.	Punktis 2 nimetatud katseteks tuleb valida üks sõiduk. Kui katsetulemused vastavad direktiivi 2007/46/EÜ X lisas sätestatud toodangu nõuetelevastavuse nõuetele, loetakse sõiduk vastavaks toodangu nõuetelevastavust käsitlevatele sätetele. Kohaldatavateks nõuetelevastavuse nõueteks on III lisas esitatud piirnormid 1dB(A) suuruse täiendava varuga.

Selgitus

Kooskõlas teiste määrustega, näiteks määrusega nr 661/2009 ja vastavuses nõuetega kehtivates õigusaktides, nähakse toodangu nõuetelevastavuse kontrollimisel ette täiendav +1dB suurune varu.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – punkt 1 – joonealune märkus 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1/ ISO10844:1994.	1/ Esimese viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest võivad tootjad kasutada kas vastavalt standardile ISO 10844:1994 või standardile ISO 10844:2011 sertifitseeritud katseradasid. Pärast nimetatud kuupäeva kasutavad tootjad ainult standardile ISO 10844:2011 vastavaid katseradasid.

Selgitus

ISO10844:1994 ajakohastati 2011. aasta märtsis uueks ISO standardiks ISO10844:2011. Uut teksti ei ole siiski veel kõikidesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukite ja rehvide katseasutusi käsitlevatesse eeskirjadesse lisatud. Sel põhjusel on oluline kehtestada kahe standardi vaheline üleminekuperiood, et anda tootjatele võimalus rada vajadusel ümber ehitada ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjonile võimalus lisada oma eeskirjadesse viide uuele standardile.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – punkt 3.2.2 – lõige 2 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Peale punktides 1–3.2.2 sätestatud nõuete tuleb täita järgmised nõuded:	Peale punktides 1–3.2.2 sätestatud nõuete tuleb täita järgmised ISO 10844:2011 nõuded või viidata 5-aastase üleminekuperioodi jooksul standardile ISO 10844:1994:

Selgitus

Kõnealune nõue peaks olema kooskõlas nii käesoleva määruse VII lisa lõikega 1 kui ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tehtud tööga. Käesoleva lõike punktides a–g sätestatud nõuded on võetud ISO standardist 10844:2011. Seda standardit ei ole siiski veel ühessegi ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja lisatud. Seetõttu on 5-aastase üleminekuperioodi jooksul vaja viidata ka ISO standardi 10844:1994 eelmisele versioonile, et anda ÜRO Euroopa Majanduskomisjonile võimalus oma eeskirjade muutmiseks ja katseasutustele võimalus kõnealuse standardi 2011. aasta versioonis nõutud muudatuste kasutuselevõtuks.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt 4.3.


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.3. Käesoleva standardi kohaselt tuleb tekstuuri sügavuse mõõtmised teha vähemalt kümnes kohas, mis asuvad ühtlaste vahemike järel katseriba rattajälgedes. Saadud keskmist väärtust võrreldakse määratud vähima tekstuurisügavusega. Vt protseduuri kirjelduse kohta standardit ISO 10844:1994.	4.3. Käesoleva standardi kohaselt tuleb tekstuuri sügavuse mõõtmised teha vähemalt kümnes kohas, mis asuvad ühtlaste vahemike järel katseriba rattajälgedes. Saadud keskmist väärtust võrreldakse määratud vähima tekstuurisügavusega. Vt protseduuri kirjelduse kohta standardit ISO 10844: 2011.

Selgitus

Määrus peaks olema kooskõlas praeguste ISO standarditega.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt 2.3. – rida 4 „Sõiduki kiirendus”


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sõiduki kiirendus awot ASEP: awot ≤ 5,0 m/s2	Sõiduki kiirendus awot ASEP: awot ≤ 4,0 m/s2

Selgitus

Komisjoni ettepanekus sätestatud ASEP katses nõutav kiirendus ei ole tüüpiline linnatingimustes sõitmisele. Katse muutub seega üha keerukamaks ja raskemaks, et korrata pidevalt suurematel kiirendustel. ASEPi jaoks kasutatav andmekogum ei tulene meetodi B andmetest. Tegelikult ei ole meetod B ja ASEP seotud, seetõttu ei ole vaja meetodi B muudatust ASEPi katses korrata. Peale selle ei ole teostatud täielikku mõju hindamist, et võtta arvesse muutust 4,0 – 5, 0 m/s2.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt 2.4. – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Selleks, et ASEPi katse oleks esinduslik ja (tüübikinnitusasutuse jaoks) korratav, katsetatakse sõidukeid toodangu käigukasti kalibreeringut kasutades.

Selgitus

Toodangu käigukasti kalibreeringu kasutamine on vajalik järgmistel põhjustel: kuna käigukasti kasutatakse väljaspool selle nn normaalseid parameetreid, on kalibreering vajalik, et hoida valitud käike ASEPi katse ajal sees; seoses eespool nimetatuga ei ole eraldi kalibreering toodangu autode jaoks kättesaadav. Toodangu vastavus ei ole seetõttu saavutatav; mittelineaarne kiirendus: kõrget käiku sees hoides ja kasutades täisvõimsust madalatel pööretel võib põhjustada mootori pöörete arvu kiire tõusu. Kiire tõusu põhjustab pöördemomendi muunduri libisemine mootori madalatel pööretel.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – A osa – punkt 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sõiduki helihoiatussüsteem on heli tekitav seade, mille eesmärk on teavitada jalakäijaid ja vähem kaitstud liiklejaid.	Sõiduki helihoiatussüsteem on hübriidelektrisõiduki ja elektrisõiduki süsteem, mis annab sõiduki liikumise kohta teavet jalakäijatele ja vähem kaitstud liiklejatele.

Selgitus

IX lisas toodud sõiduki helihoiatussüsteemi määratlus peaks vastama artikli 3 punktis 21 sätestatud määratlusele.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Helihoiatussüsteemi tekitatav heli peaks olema pidev heli, mis teavitab jalakäijaid ja vähem kaitstud liiklejaid liikuvast sõidukist.	(a) Helihoiatussüsteemi tekitatav heli peaks olema pidev heli, mis teavitab jalakäijaid ja vähem kaitstud liiklejaid liikuvast sõidukist. Heli peaks sõiduki liikumisest selgesti märku andma ja peaks sarnanema heliga, mida tekitab samasse kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on sisepõlemismootor.
Kasutada ei tohi aga alljärgnevaid ja sarnast tüüpi helisid:
(i) sireen, pasun, kellamäng, kellahelin ja alarmsõidukite helid;
(ii) alarmihelid, nt tulekahju-, varga-, suitsualarm;
(iii) vahelduv heli.
Vältida tuleb alljärgnevaid ja sarnast tüüpi helisid:
(iv)meloodilised helid, loomade ja putukate tekitatavad helid;
(v)helid, mis tekitavad segadust sõiduki ja/või selle tegevuse kindlaksmääramisel (nt kiirendamine, aeglustamine).

Selgitus

Selle asemel et loetleda eri helitüüpe, mis helihoiatussüsteemis kasutamiseks ei sobi, tuleks selgesti kirjeldada sobiva heli omadusi.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – A osa – punkt 4 – punktid b ja c

Komisjoni ettepanek
IX lisa
(b)	Helihoiatussüsteemi tekitatav heli peab andma arusaadavalt märku sõiduki tegevusest, nt helihoiatus tugevuse või muude omaduste automaatse muutumisega vastavalt sõiduki kiirusele.
(c)	Helihoiatussüsteemi tekitatav heli ei tohi ületada ligikaudset mürataset, mida samade tingimuste korral tekitab samasse kategooriasse kuuluv sarnane sõiduk, millel on sisepõlemismootor. Keskkonnaga seotud kaalutlused Helihoiatussüsteemi arendamisel tuleb arvesse võtta ümbritseva keskkonna üldist mürataset.

Muudatusettepanek

IX lisa
(b)	Helihoiatussüsteemi tekitatav heli peab andma arusaadavalt märku sõiduki tegevusest ja sõidusuunast, nt helihoiatus tugevuse või muude omaduste automaatse muutumisega vastavalt sõiduki kiirusele.
(c)	Helihoiatussüsteemi tekitatav heli ei või ületada ligikaudset mürataset, mida samade tingimuste korral tekitab samasse kategooriasse kuuluv sarnane sõiduk, millel on sisepõlemismootor. Keskkonnaga seotud kaalutlused Helihoiatussüsteemi arendamisel tuleb arvesse võtta ümbritseva keskkonna üldist mürataset.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus mootorsõidukite mürataseme kohta on keskseks eesmärgiks kaitsta rahvatervist ja keskkonda mootorsõidukite mürataseme vähendamise meetmete kaudu.

Ettepanekuga soovitakse võtta vastu uus katsemeetod mootorsõidukite mürataseme mõõtmiseks ja uued müra piirnormid kergsõidukite, keskmise suurusega sõidukite ning raskeveokite eri kategooriatele.

Raportöör toetab komisjoni ettepaneku üldsuunda ja peab seda oluliseks sammuks mootorsõidukite müra tõttu rahvatervisele ja keskkonnale avaldatava mõju vastu võitlemisel. Siiski arvab raportöör, et komisjoni ettepanekule oleks kasulik lisada mitu täiendust ja tehnilist kohandust, eelkõige pakkuda madalama müratasemega sõidukite tootmise ja ostmise jaoks stiimuleid. Samuti tõdeb raportöör, et mootorsõidukite müra allikaid on mitu, sealhulgas mootor, rehvid, teekate ja aerodünaamiline müra.

Komisjoni ettepanekus selle praegusel kujul ei panda piisavalt rõhku tarbijatele mootorsõidukite mürataseme alase teabe jagamisele. Raportöör toetab sõidukite müra märgistamissüsteemi loomist, et populariseerida madala müratasemega sõidukeid ja võimaldada tarbijatel teha sõiduki ostule eelnevalt teadlik valik.

Sõidukite veeremismüra taseme muutmisel on samuti väga tähtis teekatte kvaliteet. Raportöör leiab, et komisjoni ettepanekut saaks täiendada teede klassifikatsioonisüsteemi kehtestamise abil, mis võimaldaks liikmesriikidel ning nende riiklikel ja kohalikel ametiasutustel jälgida ja hinnata tõhusamalt oma teekatte kvaliteeti, eesmärgiga vähendada mõju üldisele müratasemele.

Raportöör soovib esitada ka mitu muudatusettepanekut mootorsõidukite mürataseme mõõtmise meetodeid käsitlevate tehniliste nõuete kohta ja piirnorme käsitlevate sätete kohta, et viia ettepanek vastavusse katsete tegemise korraga ning parandada nõuete üldist otstarbekust. Ettepanekute hulka kuuluvad muudatused rehvimustri sügavust käsitlevates sätetes ja kiirenduse piirmäära muudatus ülekandemäära valiku tingimuste puhul. Samuti teeb raportöör ettepaneku teatud muudatuste kohta sõidukite liigitamisel seoses müra piirnormide kohaldatavusega.

Viimaseks arvab raportöör, et piirnormide (ja nende kohaldamise algusaegade) kehtestamine sõidukikategooriatele – nagu on sätestatud komisjoni ettepaneku III lisas –, on määruse olemuslik osa, mille üle peaksid otsustama kaasseadusandjad. Seetõttu ei saa raportöör toetada ettepanekut volitada komisjoni delegeeritud õigusaktide kaudu muutma määruse neid aspekte ning teeb seepärast ettepaneku, et kõik edasised muudatused jõustuvad kaasotsusega seadusandliku tavamenetluse raames.

25.6.2012

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mootorsõidukite mürataseme kohta

( COM(2011)0856 – C7‑0487/2011 – 2011/0409(COD) )

Arvamuse koostaja: Anja Weisgerber

LÜHISELGITUS

Mootorsõidukid on üks peamisi mürasaaste allikaid. Arvatakse, et pidev viibimine tugeva müra mõjuväljas suurendab südame-veresoonkonna haiguste, kognitiivsete kahjustuste, unehäirete ja tinnituse esinemissagedust. Arvamuse koostaja toetab kindlalt määruse ettepaneku eesmärki, milleks on keskkonnamüra vähendamine mürataseme piirmäärade vähendamise ning mürataseme mõõtmise uue ja täpsustatud katsemeetodi kasutuselevõtmisega. Kuid mürataseme piirmäärad peavad olema nii ranged kui ka tehniliselt teostatavad. Seejuures tuleb meeles pidada, et mürataset mõõdetakse logaritmiliselt, nii et helivaljuse vähendamisel 3 detsibelli (dB) võrra väheneb müra 50%.

Sõidukite tüübikinnituse nõuded kehtivad muu hulgas ka CO2-heite ja saasteainete kohta (Euro 5/6 ja Euro VI standardid). Nende nõuete täitmiseks võetavad meetmed on sõidukimüra vähendamise meetmetega osaliselt vastuolus. Näiteks võib mürataseme vähendamise meetmete tulemusel suureneda sõiduki mass, mis viib CO2-heite suurenemisele. ELi tüübikinnitusnõuete kehtestamisel tuleks hoolikalt jälgida, et eri eesmärgid oleksid tasakaalus, ning järgida üldsihti, milleks on sõidukite muutmine vaiksemaks, turvalisemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Peale selle ei tohiks sõiduki mürataseme vähendamiseks võetud meetmete tulemusena väheneda liiklusohutus, nt spetsiaalne mürataset vähendav teekate võib märgatavalt vähendada veeremüra, ühtlasi aga ka pikendada pidurdusteekonda. Arvamuse koostaja rõhutab, et lisaks sõidukite mürataseme piirmäära vähendamisele on oluline arvestada ka muid keskkonnamüra allikaid, nagu teekate, liikluskorraldus ja sõidukijuhtide käitumine.

Arvamuse koostaja toetab kindlalt määruse ettepaneku eesmärke, kuid teeb ühtlasi mõned ettepanekud nende eesmärkide paremaks saavutamiseks. Tervisekasu ja õiguskindluse suurendamiseks tuleks kehtestada pikaajalised mürataseme piirmäärad. Samuti tuleb teha vajalikud kohandused sõidukite kategooriates. Praegustes sõidukite müraheidet käsitlevates õigusaktides on eri sõidukikategooriate ja alamkategooriate jaoks kehtestatud erinevad piirmäärad. Alamkategooriad on kehtestatud 1970. aastal ning neid ei ole muudetud pärast 1985. aastat. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku uuendada alamkategooriaid ja kohandada sõidukite klassifikatsioon uusimate tehniliste standarditega. Need kohandused peaksid võimaldama määrata ranged mürataseme piirmäärad ja üldist mürataset optimaalselt vähendada. Sõidukikategooriate täiendav eristamine võimaldab määrata väiksema mootorivõimsusega sõidukitele rangemad ja võimsama mootoriga sõidukitele realistlikumad mürataseme piirmäärad. Uute pikaajaliste mürataseme piirmäärade kehtestamine eeldab kõigi sõidukite täiesti uut konstruktsiooni.

Ühtlasi leiab arvamuse koostaja, et määruses tuleks arvesse võtta ka sõiduautode ja raskeveokite arenduse ja tootmise erinevusi. Need erinevused peaksid kajastuma eri etappide ajastuses, mille kohta piirmäärad kehtivad. Seetõttu soovitab arvamuse koostaja kehtestada sõiduautode ja tarbesõidukite jaoks erinevad etapid.

Läbipaistvus on vastutustundliku tarbijapoliitika võtmeelement ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon toetab seda juba pikka aega. Et tarbijad saaksid lähtuda oma ostuotsuse tegemisel sõiduki müratasemest, tuleb neile tagada selge ja läbipaistev teave iga sõiduki mürataseme kohta. Sama teabe andmine riigiasutustele võimaldab neil määrata sobivad stiimulid, et soodustada vaiksemate sõidukite kasutuselevõtmist, näiteks kehtestades busside hankestandardid ja lubades teatavates tundlikes elurajoonides ja tundlikel kellaaegadel eelisjuurdepääsu ainult kõige vaiksematele kaubaautodele. Juba praegu on kasutusel CO2-heite, kütusekulu ja rehvimüra märgised, samasugune märgis tuleks kasutusele võtta ka sõidukite mürataseme kohta.

Elektri- ja hübriidsõidukite kohta tuleks määrusega kehtestada tehnilised standardid, võttes kasutusele elektriautode minimaalse müra nõuded. ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) on moodustanud vaiksete sõidukite minimaalse mürataseme töörühma, kus arutatakse lähenevast sõidukist teavitavate helisüsteemide nõuete ühtlustamist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) ELi tüübikinnitusnõuded kehtivad muu hulgas CO2-heite kohta (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames1, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist2), samuti saasteainete heite kohta (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust3, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust4). CO2 ja saasteainete heite piirväärtusi käsitlevad tehnilised nõuded ei tohi olla mürataseme vähendamise nõuetega vastuolus. Seetõttu tuleks ELi tüübikinnitusnõuete valdkonnas leida tasakaal eri eesmärkide vahel.
	_____________
	1 ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.
	2 ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.
	3 ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
	4 ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.

Selgitus

CO2-heite vähendamiseks mõeldud tehniliste meetmete hulka kuulub sõiduki massi vähendamine, samas kui tehnilised meetmed mürataseme vähendamiseks ja heliisolatsiooni paigaldamiseks tavaliselt suurendavad sõiduki massi ja CO2-heidet. Kuigi heliisolatsioonid vähendavad müra, suurendavad nad samas pealegi mootori põlema süttimise ohtu.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) ELi ligi 500 miljonist kodanikust on umbes 300 miljonil juhiluba. Euroopa Liidus registreeritakse 22% kõigist maailma sõidukitest ja toodetakse 25% kõigist maailma sõidukitest. Igal aastal valmistatakse Euroopa autotööstuses 17 miljonit uut sõidukit ja see arv on praegu suurenemas.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Tehnilised meetmed sõidukite müra vähendamiseks on seotud muude erinevate nõuetega, nagu näiteks samaks jääva majandusliku kasuteguri juures lisaks müra vähendamisele paisata õhku ka vähem saasteaineid ja suurendada ühtlasi sõiduohutust. Kõigi nõuete üheaegne järgimine ja nende vahel tasakaalu säilitamine viib autotööstuse tihtipeale tegelikult teostatava piirini. Autoarendusel on tänu uute innovaatiliste materjalide ja meetodite kasutusele üha uuesti õnnestunud seda piiri edasi lükata. Innovaatiliste lahenduste leidmiseks tuleks seadusandlikult ette näha selge ja ajaliselt realistlik raamistik. Käesoleva määrusega kehtestatakse see raamistik ning seeläbi tekitatakse viivitamatult stiimul ühiskonna vajadusi järgivaks innovatsiooniks, piiramata samas autotööstusele nii vajalikku majanduslikku vabadust.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 b) Mürasaaste on eelkõige konkreetse kohaga seotud probleem, millele on siiski vaja leida lahendus ELi tasandil. Müratasemega tegeleva kestliku poliitika esimeseks sammuks peaksid olema meetmed, mida rakendatakse müraallika suhtes. Müraallikas mootorsõiduk, millega käesolev määrus tegeleb, on määratluse kohaselt liikuv, nii et üksnes siseriiklikest meetmetest siin ei piisaks.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Mürataset puudutava teabe jagamine tarbijatele, sõidukiparkide haldajatele ja riigiasutustele võib mõjutada ostuotsuseid ja kiirendada üleminekut vaiksemale sõidukipargile. Et anda tarbijale vajalikku teavet, peaks tootja müügikohas ja tehnilistes tutvustusmaterjalides teatavaks tegema ühtlustatud katsemeetodile vastavad sõidukite müratasemed. Tarbijat tuleks sõiduki müratasemest teavitada samasuguse märgisega, nagu kasutatakse CO2-heitest, kütusekulust ja rehvimürast teavitamiseks.

Selgitus

Until now, it is not possible to know the noise level of a vehicle. Noise information is required for tyres at points of sale and in promotional material by Regulation 1222/2009 on the labelling of tyres. To promote low-noise vehicles and to give the customer the possibility to make an informed choice about the purchase, the manufacturer shall be obliged to display the noise level of a vehicle. National and municipal public authorities have a central role as major purchasers of vehicle fleets, particularly public transport vehicles and municipal vehicles, as well as responsibility for implementation of Directive 2002/49/EC which aims to reduce environmental noise in urban areas and along major transport infrastructures.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Sõiduautode puhul on sõitmisel keskmise kiirusega alla 45 km/h ülekaalus mootori- ja heitgaasisüsteemi müra, suurema sõidukiiruse korral aga rehvimüra ja tuulest tingitud müra. Rehvimüra ja tuulest tingitud müra tekitatakse olenemata mootori liigist ja võimsusest. Alates 1970. aastatest on sõidukite arendamise käigus muutunud mootorid tunduvalt vaiksemaks, kuid keskmiselt on suurenenud nende võimsus ja mass. Raskemate mootorite ning sõiduohutuse parandamise tagajärjel on kogu sõiduk muutunud raskemaks, millega on kaasnenud rehvide kokkupuutepinna vajalik laienemine, et parandada sõiduki stabiilsust. Selle pinna iga laiendamine toob kaasa sõiduki rehvimüra suurenemise.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Käesoleva määruse teemaks oleva müraallika mürataseme vähendamise potentsiaal on väiksem võrreldes rehvidega kokkupuutuva teekatte müra vähendamise potentsiaaliga. Teekatte mürataseme vähendamist oleks tehniliselt palju lihtsam saavutada. Juba olemasolevate asfaltisortidega, nagu poorne asfalt, müra summutavate omadustega asfalt või müraoptimeeriv asfalt, mis on integreeritud terviklikku lähenemisviisi, mis kombineerib erinevaid lihtsaid ehitusmeetmeid, on võimalik juba praegu lokaalselt müra vähendada 10 db võrra. Käesolev määrus ei hõlma seda tõhusat lähenemisviisi kohalikele müraallikatele, sest selle rakendamine oleks suureks koormaks riiklikele eelarvetele, eriti kohalike omavalitsuste eelarvetele. Fiskaalkriisi ajal oleks selle seisukohaga raske välja tulla ning pealegi puudutaks see regionaal- ja struktuuripoliitikat.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 21 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) „müügikoht” – koht, kus sõidukeid tarbijatele müügiks pakutakse.

Selgitus

Et tarbijad saaksid enne sõiduki ostmist asjakohast teavet, tuleb mürataset puudutavad andmed teha laialdaselt kättesaadavaks. (Ettepanekud on kooskõlas rehvide, sealhulgas nende mürataseme märgistamist käsitleva määruse nr 1222/2009 artikliga 3).

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 21 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b) „tehnilised tutvustusmaterjalid” – tehnilised juhendid, brošüürid ja kataloogid (trükitud, elektroonilisel või võrgukujul), samuti veebisaidid, mille eesmärk on tarbijatele sõidukeid müüa.

Selgitus

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
II lisa sätete kohaselt mõõdetud müratase ei tohi ületada III lisas esitatud piirnorme.	II lisas sätestatud katsetingimustes arvestatakse tavapäraseid sõidutingimusi ja sõiduki muudele olulistele osadele kehtestatud katsenõudeid, mis on juba hõlmatud määrusega (EÜ) nr 661/2009. II lisa sätete kohaselt mõõdetud müratase ei tohi ületada III lisas esitatud piirnorme.

Selgitus

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõigud 1 a ja 1 b (uued)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Sõiduk vastab automaatselt X lisa nõuetele, kui sõidukitootja esitab tüübikinnitusasutusele tehnilised dokumendid, millest ilmneb, et joonel BB′ mõõdetud sõiduki mootori maksimaalse ja minimaalse pöörlemiskiiruse vahe on väiksem või võrdne 0,15 × S iga katsetingimuse puhul, mis kuulub VIII lisa punktis 3.3 määratud mürataset käsitlevatele lisasätetele vastavasse mõõtepiirkonda, arvestades II lisas sätestatud tingimusi.
	N1-kategooria sõidukite suhtes ei kohaldata mürataset käsitlevaid lisasätteid, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
	(a) mootori töömaht ≤ 660 cm3 ning sõiduki maksimaalse lubatud massiga arvutatud massivõimsuse indeks PMR ≤ 35;
	(b) nimikoormus ≥ 850 kg ning sõiduki maksimaalse lubatud massiga arvutatud massivõimsuse indeks PMR ≤ 40.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga kehtestatakse proportsionaalsed nõuded VKEdele, kes valmistavad või taastavad sõidukeid. UNICE standard mürataset käsitlevate lisasätete kohta lähtub tüüpilistest M1-kategooria sõidukitest ning vastutav ekspertide rühm soovitas teised kategooriad välja jätta. Mürataset käsitlevate lisasätete eesmärk on ära hoida ettenägematut mürataset, mis ei vasta tüübikinnituse katse tulemustele. Kuna seda ei ole kunagi täheldatud N1-kategooria kaubikute puhul, tagab see muudatusettepanek, et nende suhtes ei kohaldata mürataset käsitlevate lisasätete erikatseid.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 a (uus)
	Teave
	Sõidukite tootjad ja levitajad tagavad, et iga sõiduki müratase detsibellides (dB(A)) vastavalt ühtlustatud tüübikinnituse katsemeetoditele oleks müügikohas ja tehnilistes tutvustusmaterjalides esitatud nähtaval kohal.
	Komisjon esitab tarbijate teavitamist käsitleva ettepaneku parlamendile ja nõukogule hiljemalt aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.
	Sätted tarbijatele mõeldud teabe kohta võib lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel1. Mürataseme esitamiseks kasutatakse sama meetodit nagu CO2-heite puhul.
	______________
	1 ELT L 12, 18.1.2000, lk 16.

Selgitus

Senini ei ole tarbijal võimalik sõiduki mürataset teada saada. Madala müratasemega sõidukite propageerimiseks ja selleks, et võimaldada tarbijal teha ostu kohta teadlik otsus, kohustatakse tootjat ja levitajat sõiduki mürataset teatavaks tegema.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui tootjad otsustavad sõidukitele paigaldada helihoiatussüsteemi, peavad olema täidetud X lisa nõuded.	Kui tootjad otsustavad sõidukitele paigaldada helihoiatussüsteemi, peavad nad tagama, et helihoiatussüsteemi tekitatav heli oleks pidev heli, mis teavitab jalakäijaid ja vähem kaitstud liiklejaid liikuvast sõidukist. Heli peaks sõiduki liikumisest selgesti märku andma ja ei tohiks ületada ligikaudset mürataset, mida samade tingimuste korral tekitab samasse kategooriasse kuuluv sarnane sõiduk, millel on sisepõlemismootor, ning ühtlasi peavad olema täidetud X lisa nõuded.

Selgitus

Peamised helihoiatussüsteemi puudutavad tingimused tuleks esitada asjakohases artiklis, mitte üksnes lisas. Kui UNECE töörühm võtab vastu määruse, millega helihoiatussüsteemidele kehtestatakse ülemaailmsed ühtlustatud standardid, tuleks ELi nõudeid vastavalt kohandada.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) vaiksete sõidukite minimaalse mürataseme töörühm võtab vastu UNECE eeskirja, hindab komisjon võimalust asendada X lisas sätestatud tehnilised nõuded otseviitega UNECE eeskirja vastavatele nõuetele, ning vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku X lisa muutmiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjonil on õigus I–XI lisa muutmiseks võtta vastu delegeeritud õigusakte.	1. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I–II ja IV–X lisa muutmiseks.

Selgitus

ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt võib komisjonile delegeerida üksnes seadusandliku akti mitteolemuslikud osad, valdkonna olemuslikud aspektid aga sätestatakse seadusandliku aktiga. III lisa sätted, st mürataseme piirmäärad ja üleminekuaeg (etapid) kujutavad endast ettepaneku olemuslikke osi ja jäävad seetõttu kaasseadusandjate otsustada.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui katsemeetodiga seotud piirnormid määratakse kindlaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 51, kaalub komisjon III lisas sätestatud tehniliste nõuete asendamist otseviitega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade nr 51 ja 59 vastavatele nõuetele.	2. Kui katsemeetodiga seotud piirnormid määratakse kindlaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 51, hindab komisjon võimalust asendada III lisas sätestatud tehnilised nõuded otseviitega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade nr 51 ja 59 vastavatele nõuetele, ning vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku III lisa muutmiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4.1.2.1.4.1 – alapunkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kui üks konkreetne ülekandearv võimaldab kiirendust hälbega ±5% võrdluskiirendusest awot ref, mis ei ületa 3,0 m/s2, tuleb katse teha selle ülekandearvuga;	a) kui üks konkreetne ülekandearv võimaldab kiirendust hälbega ±5% võrdluskiirendusest awot ref, mis ei ületa 2,0 m/s2, tuleb katse teha selle ülekandearvuga;

Selgitus

Reaalse linnaliiklusolukorra simuleerimiseks peaks maksimaalne kiirendus olema 2,0 m/s2.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4.1.2.1.4.1 – alapunkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kui ükski ülekandearvudest ei võimalda nõutavat kiirendust, tuleb võrdluskiirendusest suurema kiirenduse jaoks valida ülekandearv i ja võrdluskiirendusest väiksema kiirenduse jaoks ülekandearv i+1. Kui kiirendus ülekandearvul i ei ületa 3,0 m/s2, tuleb katsetamiseks kasutada mõlemat ülekandearvu. Kaalumissuhe võrdluskiirenduse awot ref suhtes arvutatakse järgmiselt: k = (awot ref – awot (i+1))/(awot (i) – awot (i+1))	b) kui ükski ülekandearvudest ei võimalda nõutavat kiirendust, tuleb võrdluskiirendusest suurema kiirenduse jaoks valida ülekandearv i ja võrdluskiirendusest väiksema kiirenduse jaoks ülekandearv i+1. Kui kiirendus ülekandearvul i ei ületa 2,0 m/s2, tuleb katsetamiseks kasutada mõlemat ülekandearvu. Kaalumissuhe võrdluskiirenduse awot ref suhtes arvutatakse järgmiselt: k = (awot ref – awot (i+1))/(awot (i) – awot (i+1))

Selgitus

Reaalse linnaliiklusolukorra simuleerimiseks peaks maksimaalne kiirendus olema 2,0 m/s2.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4.1.2.1.4.1 – alapunkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kui ülekandearvu i kiirendusväärtus ületab 3,0 m/s2, tuleb kasutada esimest ülekandearvu, mis annab alla 3,0 m/s2 kiirenduse, välja arvatud juhul, kui ülekandearv i+1 annab kiirenduseks vähem kui aurban. Sel juhul tuleb kasutada kahte käiku, st käike i ja i+1, kaasa arvatud käiku i, mille puhul kiirendus ületab 3,0 m/s2. Muudel juhtudel teisi käike ei kasutata. Katse ajal saavutatud kiirendust awot test kasutatakse kiirenduse awot ref asemel osalise võimsusteguri kP arvutamiseks;	c) kui ülekandearvu i kiirendusväärtus ületab 2,0 m/s2, tuleb kasutada esimest ülekandearvu, mis annab alla 2,0 m/s2 kiirenduse, välja arvatud juhul, kui ülekandearv i+1 annab kiirenduseks vähem kui aurban. Sel juhul tuleb kasutada kahte käiku, st käike i ja i+1, kaasa arvatud käiku i, mille puhul kiirendus ületab 2,0 m/s2. Muudel juhtudel teisi käike ei kasutata. Katse ajal saavutatud kiirendust awot test kasutatakse kiirenduse awot ref asemel osalise võimsusteguri kP arvutamiseks;

Selgitus

Reaalse linnaliiklusolukorra simuleerimiseks peaks maksimaalne kiirendus olema 2,0 m/s2.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa

Komisjoni ettepanek

III lisa

Piirnormid

II lisa sätete kohaselt mõõdetud müratase ei tohi ületada järgmisi piirnorme.

Sõiduki-kategooria	Sõidukikategooria kirjeldus	Piirnormid ühik: dB(A) [detsibellid A-skaalal]
		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uute sõidukite registreerimisel, müümisel ja kasutuselevõtul
		1. etapp alates [2 aasta möödumisest avaldamisest]		2. etapp alates [5 aasta möödumisest avaldamisest]		3. etapp alates [7 aasta möödumisest avaldamisest]
		Üldine	Maas-tiku-sõiduk*	Üldine	Maas-tiku-sõiduk*	Üldine	Maas-tiku-sõiduk*
M	Reisijateveoks kasutatavad sõidukid
M1	Istmete arv < 9	70	71**	68	69**	68	69**
M1	Istmete arv < 9; massivõimsuse indeks > 150 kW/t	71	71	69	69	69	69
M2	Istmete arv > 9; mass < 2 tonni	72	72	70	70	70	70
M2	Istmete arv > 9; 2 tonni < mass < 3,5 tonni	73	74	71	72	71	72
M2	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass < 5 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW	74	75	72	73	72	73
M2	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass < 5 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	76	78	74	76	74	76
M3	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW	75	76	73	74	73	74
M3	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	77	79	75	77	75	77
N	Kaubaveoks kasutatavad sõidukid
N1	Mass < 2 tonni	71	71	69	69	69	69
N1	2 tonni < mass < 3,5 tonni	72	73	70	71	70	71
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus < 75 kW	74	75	72	73	72	73
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; 75 < mootori nimivõimsus < 150 kW	75	76	73	74	73	74
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	77	79	75	77	75	77
N3	Mass > 12 tonni; 75 < mootori nimivõimsus < 150 kW	77	78	75	76	75	76
N3	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	80	82	78	80	78	80

*	Suuremad piirnormid kehtivad vaid juhul, kui sõiduk vastab ELi direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 4 esitatud maastikusõidukite asjakohasele määratlusele.
**	M1-kategooria sõidukite puhul kehtivad maastikusõidukitele ette nähtud suuremad piirnormid vaid juhul, kui maksimaalne lubatud mass on > 2 tonni.

Muudatusettepanek

III lisa

Piirnormid

II lisa sätete kohaselt mõõdetud müratase ei tohi ületada järgmisi piirnorme.

Sõi-dukikategooria	Sõidukikate-gooria kirjeldus	Piirnormid ühik: dB(A) [detsibellid A-skaalal]
		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel****		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel****		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel****		Piir-normid uutele sõidu-kitüü-pidele tüübi-kinni-tuse taotle-misel*****
		1. etapp alates [2 aasta möödumisest avaldamisest] ********		2. etapp alates [6 aasta möödumisest avaldamisest] ********		3. etapp alates [10 aasta möödumisest avaldamisest]		4. etapp alates [14 aasta möö-dumi-sest aval-dami-sest]******
		Üldine	Maas-tiku-sõiduk*	Üldine	Maas-tiku-sõiduk*	Üldine	Maas-tiku-sõiduk*	Üldine***
	Kauba- ja reisijateveoks kasutatavad sõidukid*******
M1	Istmete arv < 9; massivõimsuse indeks < 120 kW/t	72	73 **	71	72**	71	72**	67
M1	Istmete arv < 9; 120 kW/t < massivõimsuse indeks < 160 kW/t	73	74	72	73	71	72	68
M1	Istmete arv < 9; massivõimsuse indeks > 160 kW/t	75	76	74	75	73	74	70
M1	Istmete arv ≤ 4 koos juhiga; massivõimsuse indeks > 200 kW/t; juhiistme R-punkt < 450 mm maapinnast	77	N/A	76	N/A	76	N/A	76
M2	Istmete arv > 9; mass < 2,5 tonni; mootori nimivõimsus < 75 kW	71	72	69	70	69	70	68
M2	Istmete arv > 9; mass < 2,5 tonni; mootori nimivõimsus > 75 kW	72	73	70	71	70	71	69
M2	Istmete arv > 9; 2,5 tonni < mass < 3,5 tonni	74	75	72	73	71	72	70
M2	Istmete arv > 9; mass > 3,5 tonni	76	77	73	74	72	73	71
N1	Mass < 2,5 tonni	72	73	71	72	71	72	69
N1	2,5 tonni < mass < 3,5 tonni	73	74	73	74	72	73	69
		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel****		Piir-normid uutele sõidu-kitüü-pidele tüübi-kinni-tuse taotle-misel*****
		1. etapp alates [3 aasta möödumisest avaldamisest]		2. etapp alates [8 aasta möödumisest avaldamisest]		3. etapp alates [12 aasta möödumisest avaldamisest]		4. etapp alates [16 aasta möödu-misest avalda-misest]******
		Üldine	Maas-tiku-sõiduk*	Üldine	Maas-tiku-sõiduk*	Üldine	Maastikusõiduk*	Üldine***
M3	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus < 100 kW	74	75	73	74	72	73	71
M3	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; 100 kW < mootori nimivõimsus < 180 kW	76	77	74	75	73	74	72
M3	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; 180 < mootori nimivõimsus < 250 kW	78	79	78	79	76	77	75
M3	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus > 250 kW	80	81	79	80	78	79	77
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus < 75 kW	76	77	75	76	74	75	71
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; 75 < mootori nimivõimsus < 150 kW	76	77	76	77	73	74	72
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; 150 kW < mootori nimivõimsus	78	79	77	78	77	78	74
N3	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus < 100 kW	76	77	75	76	75	76	72
N3	Mass > 12 tonni; 100 < mootori nimivõimsus < 150 kW	79	80	78	79	77	78	75
N3	Mass > 12 tonni; 150 < mootori nimivõimsus < 250 kW	81	82	80	81	79	80	77
N3	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus > 250 kW	82	83	81	82	80	81	79

*	Suuremad piirnormid kehtivad vaid juhul, kui sõiduk vastab ELi direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 4 esitatud maastikusõidukite asjakohasele määratlusele.
**	M1-kategooria sõidukite puhul kehtivad maastikusõidukitele ette nähtud suuremad piirnormid vaid juhul, kui maksimaalne lubatud mass on > 2 tonni.
***	Maastikusõidukite puhul suurendatakse üldiseid piirnorme +1 dB (A) võrra.
****	Uute sõidukite esmase registreerimise üleminekuperiood: kaks aastat pärast jõustumist, välja arvatud M1- ja N1-kategooria sõidukid ≤ 50kW/t ja M2-kategooria sõidukid ≤ 75kW, mille suhtes üleminekuperioodi kohaldatakse alles 2. etapist alates.
*****	Uute sõidukite esmase registreerimise üleminekuperiood: kolm aastat pärast jõustumist.
******	Komisjon viib pärast 3. etapi kehtestamist läbi põhjaliku uuringu 4. etapi kinnitamiseks seoses kavandatud müra piirnormide tehnilise teostatavusega. Positiivse hinnangu korral kohaldatakse 4. etappi neli aastat pärast komisjoni uuringu avaldamist.
*******	M1-kategooria eriotstarbelised sõidukid: ratastooliga juurdepääsetavad sõidukid (nagu on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ II lisa punktis 5.5) ja soomussõidukid (nagu on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 5.2), heitgaasisüsteemi on lubatud muuta ilma ühegi lisakatsetuseta, eeldusel et säilitatakse kõik algsed heitekontrolliseadmed, sealhulgas tahkete osakeste filtrid (kui need on olemas). Kui nõutav on uus katse, on kohaldatavale piirnormile lisaks lubatud 2 dB(A).
********	Nende sõidukite puhul, mis on toodetud väikeseeriatena vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ XII lisa A osa 1. jaole, lükatakse 1. ja 2. etapi kohaldamise tähtaega kahe aasta võrra edasi.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – punkt 3 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Punktis 2 nimetatud katseteks tuleb valida üks sõiduk. Kui katsetulemused vastavad direktiivi 2007/46/EÜ X lisas sätestatud toodangu nõuetelevastavuse nõuetele, loetakse sõiduk vastavaks toodangu nõuetelevastavust käsitlevatele sätetele.	Punktis 2 nimetatud katseteks tuleb valida üks sõiduk. Kui katsetulemused vastavad direktiivi 2007/46/EÜ X lisas sätestatud toodangu nõuetelevastavuse nõuetele, loetakse sõiduk vastavaks toodangu nõuetelevastavust käsitlevatele sätetele. Toodangu nõuetelevastavuse seisukohast on III lisa nõuded piirmäärade kohta täidetud, kui III lisa piirmääradest peetakse kinni koos täiendava varuga 1 dB(A).

Selgitus

Toodangu nõuetelevastavuse kontrollimist käsitlevates kehtivates õigusaktides on ette nähtud varu 1 dB(A).

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – A osa – punkt 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sõiduki helihoiatussüsteem on heli tekitav seade, mille eesmärk on teavitada jalakäijaid ja vähem kaitstud liiklejaid.	Sõiduki helihoiatussüsteem on hübriidelektrisõiduki ja elektrisõiduki süsteem, mis annab sõiduki liikumise kohta teavet jalakäijatele ja vähem kaitstud liiklejatele.

Selgitus

IX lisas toodud sõiduki helihoiatussüsteemi määratlus peaks vastama artikli 3 punktis 21 sätestatud määratlusele.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) Helihoiatussüsteemi tekitatav heli peaks olema pidev heli, mis teavitab jalakäijaid ja vähem kaitstud liiklejaid liikuvast sõidukist.	a) Helihoiatussüsteemi tekitatav heli peaks olema pidev heli, mis teavitab jalakäijaid ja vähem kaitstud liiklejaid liikuvast sõidukist. Heli peaks sõiduki liikumisest selgesti märku andma ja peaks sarnanema heliga, mida tekitab samasse kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on sisepõlemismootor.
Kasutada ei tohi aga alljärgnevaid ja sarnast tüüpi helisid:
i) sireen, pasun, kellamäng, kellahelin ja alarmsõidukite helid;
ii) alarmihelid, nt tulekahju-, varga-, suitsualarm;
iii) vahelduv heli.
Vältida tuleb alljärgnevaid ja sarnast tüüpi helisid:
iv) meloodilised helid, loomade ja putukate tekitatavad helid;
v) helid, mis tekitavad segadust sõiduki ja/või selle tegevuse kindlaksmääramisel (nt kiirendamine, aeglustamine).

Selgitus

Selle asemel et loetleda eri helitüüpe, mis helihoiatussüsteemis kasutamiseks ei sobi, tuleks selgesti kirjeldada sobiva heli omadusi.

MENETLUS

Pealkiri	Mootorsõidukite müratase
Viited	COM(2011)0856 – C7-0487/2011 – 2011/0409(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 15.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	IMCO 15.12.2011
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Anja Weisgerber 29.2.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	26.4.2012	8.5.2012	20.6.2012
Vastuvõtmise kuupäev	21.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	27 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Sirpa Pietikäinen, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Raffaele Baldassarre, Mario Borghezio, Simon Busuttil, Pier Antonio Panzeri, Laurence J.A.J. Stassen, Marc Tarabella, Kyriacos Triantaphyllides, Anja Weisgerber, Kerstin Westphal

20.6.2012

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJON I ARVAMUS

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mootorsõidukite mürataseme kohta

( COM(2011)0856 – C7‑0487/2011 – 2011/0409(COD) )

Arvamuse koostaja: Gilles Pargneaux

LÜHISELGITUS

1. Sissejuhatus

Määruse ettepanek käsitleb sõiduautosid, väikefurgoone (väikesed tarbesõidukid), busse, kaubikuid ja raskeveokeid. Praegu reguleerivad neljarattaliste sõidukite mürataset direktiiv 70/157/EMÜ ja 12 sellega seotud direktiivi. Komisjon soovib praegust õigusraamistikku uuendada, et täita järgmised peaeesmärgid:

– õigusraamistiku lihtsustamine. Direktiiv 70/157/EMÜ ja 12 sellega seonduvat direktiivi kuulutatakse kehtetuks ja asendatakse kavandatava määrusega, millega kehtestatakse peamised sätted ja kohaldamisala;

– uue katsemeetodi juurutamine. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni töörühm töötas uue katsemeetodi välja 2007. aastal. Uue meetodiga tehtud katsed annavad tulemuseks 2 dB võrra madalama mürataseme kui direktiiviga 70/157/EMÜ sätestatud vana meetod. Pärast uue meetodi kolmeaastast katsetamist kinnitas Euroopa Komisjoni mõjuhinnang meetodi tõhusust;

– piirnormide muutmine. Komisjon pakub välja sõiduki tüübist lähtuva järkjärgulise mürataseme vähendamise:

· kergsõidukite ja keskmise suurusega sõidukite puhul 4 dB võrra viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist. See vähendamine toimuks kahes osas: 2 dB võrra aastaks 2014 ja täiendava 2 dB võrra aastaks 2017. Pärast seda tähtaega ei tohi sõiduki müratase enam ületada 68 dB;

· raskeveokite puhul 3 dB võrra 5 aasta jooksul pärast määruse jõustumist. Normi alandatakse 1 dB võrra aastaks 2014 ja täiendava 2 dB võrra aastaks 2017. Veoki müratase ei tohi pärast seda enam ületada 78 dB;

– vajadus seada sisse elektri- ja hübriidelektrisõidukite minimaalne müratase. Lähenevast sõidukist teavitavaid helisüsteeme puudutavad sätted tagavad, et kasutusse võetakse vaid piisavat heli tekitavad sõidukid, mis toob kaasa ka kasutatava tehnoloogia ühtlustamise. Komisjon täpsustab siiski, et sellise süsteemi paigaldamine jääb sõidukitootjale vabatahtlikuks.

2. Ettepaneku transpordimõõde

Määruse kohaldamisala

Erinevalt käesolevast määruse ettepanekust, puuduvad õigusaktid kahe- või kolmerattaliste sõidukite mürataseme kohta. Selle õigusliku tühimiku täitmiseks teeb raportöör ettepaneku lisada teksti viide vajadusele võtta vastu eraldi Euroopa õigusakt kahe- ja kolmerattaliste sõidukite tekitatud müra kohta.

Uued piirnormid

Raportöör teeb ettepaneku pikendada uute piirnormide rakendamise perioodi. Kergsõidukite ja keskmise suurusega sõidukite puhul toetab raportöör mürataseme vähendamist 4 dB võrra seitsme aasta jooksul pärast määruse jõustumist. See vähendamine toimuks kahes osas: 2 dB võrra aastaks 2014 ja täiendava 2 dB võrra aastaks 2019.

Raskeveokite osas toetab raportöör komisjoni ettepanekut selle praeguses sõnastuses.

Elektri- ja hübriidelektrisõidukite minimaalne müratase

Tänu täiesti vaiksele tööle on elektriautode õnnetuses osalemise tõenäosus linnakeskkonnas kaks korda suurem, sest nõrgemad liikluses osalejad, ja veelgi enam pimedad, ei märka neid. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et sõiduki lähenemisest teavitava helisüsteemi paigaldamine peaks sõidukitootjatele olema kohustuslik, mitte vabatahtlik, nagu soovib komisjon.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Siseturg on sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks on loodud põhjalik Euroopa Liidu mootorsõidukite tüübikinnituse süsteem. Mootorsõidukite ja nende heitgaasisüsteemide tüübikinnitusele esitatavad tehnilised nõuded seoses lubatud müratasemetega on vaja ühtlustada, et vältida liikmesriigiti erinevate nõuete vastuvõtmist ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal inimeste ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge taseme.	(1) Siseturg on sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks on loodud põhjalik Euroopa Liidu mootorsõidukite tüübikinnituse süsteem, kuna maanteesõidukid on transpordisektori suurim müraallikas. Mootorsõidukite ja nende heitgaasisüsteemide tüübikinnitusele esitatavad tehnilised nõuded seoses lubatud müratasemetega on vaja ühtlustada, et vältida liikmesriigiti erinevate nõuete vastuvõtmist ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal inimeste ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge taseme ning parema elukvaliteedi ja tervise.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Ka tuleb selle määrusega veelgi vähendada müra piirnorme. Määruses tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega kehtestati mootorsõidukite rehvidele uued rangemad müraga seotud nõuded. Samuti tuleb arvesse võtta uuringuid, milles osutatakse liiklusmürast tingitud pahameelele ja tervisemõjudele, ning nendega seotud kuludele ja tuludele.	(8) Ka tuleb selle määrusega veelgi vähendada müra piirnorme. Määruses tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega kehtestati mootorsõidukite rehvidele uued rangemad müraga seotud nõuded ja milles rõhutati vajadust ühtse ja tervikliku lähenemisviisi järele, et käsitleda maanteemüra probleemi, võttes sealjuures arvesse teepindade märkimisväärset osatähtsust maanteemüra tekkes. Samuti tuleb arvesse võtta uuringuid, milles osutatakse liiklusmürast tingitud pahameelele ja tervisemõjudele, ning nendega seotud kuludele ja tuludele. Käesolevas määruses tuleb samuti arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta1. Komisjon peaks tagama rehvide märgistamise seoses nende müratasemega.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Selleks et sõidukite müra vähenemine ei põhjustaks liiklusohutuse vähenemist, peaks komisjon uurima võimalust muuta käesoleva määruse lisasid, tagamaks, et mürakatsete läbimiseks ei oleks sõidukid varustatud vaiksemate, aga vähem ohutute rehvidega, mida seejärel kasutatakse avalikel teedel. Selle eesmärgi saaks saavutada üksikasjalikumate nõuete kehtestamisega nendele rehvitüüpidele, mida võib kasutada eri sõidukikategooriate puhul vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 ja määrusele (EÜ) nr 1222/2009.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 b) Infrastruktuuri arendamiseks ja parandamiseks saab võtta olulisi meetmeid viisil, mis vähendab sõidukite mürataset nii palju kui võimalik, näiteks müratõkete laiaulatusliku kasutamise abil.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b) Läbipaistvuse huvides peaks komisjon kaaluma võimalust laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ (milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel)1 kohaldamisala ja lisama sinna teabe sõidukite mürataseme kohta
	__________________
	¹EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 c) Sõidukite müratase sõltub osaliselt keskkonnast, kus sõidukid liiguvad, ning eelkõige maanteede infrastruktuuridest ja arukast maanteeliikluse korraldusest. Seetõttu tuleks kaaluda integreeritud lähenemisviisi kasutamist, eelkõige mürarikkamates linnapiirkondades ning kui on vaja lühiajalisi meetmeid.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Keskkonna seisukohalt kasulikud omadused, mida eeldatakse elektri- ja hübriidelektrisõidukitelt, on märkimisväärselt vähendanud nende sõidukite müra. Selle tulemusena on kadunud oluline kuuldava heli allikas, mis peale teiste liiklejate on vajalik eelkõige pimedatele ja vaegnägijatest jalakäijatele ning jalgratturitele, andes neile teada sõiduki lähenemisest, juuresolekust või eemaldumisest. Seetõttu arendab tööstus helisüsteeme, et korvata elektri- ja hübriidelektriautode kuuldava heli puudumist. Lähenevast sõidukist teavitavate helisüsteemide toimimine, kui sellised süsteemid sõidukile paigaldatakse, tuleb ühtlustada. Samas peaks niisuguste süsteemide paigaldamine jääma sõidukitootjate valikuvõimaluseks.	(10) Keskkonna seisukohalt kasulikud omadused, mida eeldatakse elektri- ja hübriidelektrisõidukitelt, on märkimisväärselt vähendanud nende sõidukite müra. Selle tulemusena on kadunud oluline kuuldava heli allikas, mis peale teiste liiklejate on vajalik eelkõige pimedatele ja vaegnägijatest jalakäijatele ning jalgratturitele, andes neile teada sõiduki lähenemisest, juuresolekust või eemaldumisest. Seetõttu arendab tööstus helisüsteeme, et korvata elektri- ja hübriidelektriautode kuuldava heli puudumist. Lähenevast sõidukist teavitavate helisüsteemide toimimine, kui sellised süsteemid sõidukile paigaldatakse, tuleb ühtlustada. Niisuguste süsteemide paigaldamine peaks olema kohustuslik kõigile sõidukitootjatele. Komisjoni tuleks samuti paluda uurida, kas on kasu heli- ja valgussignaaliga ohutussüsteemidest, mida on võimalik paigaldada sõiduautodele eesmärgiga suurendada vähem kaitstud liiklejate ohutust linnapiirkondades.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Arvestades, et puuduvad õigusaktid kahe- ja kolmerattaliste sõidukite mürataseme reguleerimiseks, peaks komisjon esitama sellel teemal õigusakti ettepaneku. Euroopa Liidu huvides on reguleerida ka nende sõidukite tekitatavat müra sarnaselt käesolevas määruses käsitletavate neljarattaliste sõidukitega. Vähemalt kaherattalisi mootorsõidukeid käsitlev eraldi määrus võimaldaks parandatud katsemetoodika alusel hinnata rangemate piirnormide kehtestamise võimalusi, et tagada turule toodavate sõidukite mürataseme tegelik vähenemine.

Selgitus

Eraldi määruses tuleks käsitleda ka vähemalt kaherattaliste mootorsõidukite mürataset. Nende sõidukite tekitatav müra on peamine elanikkonna pahameele põhjustaja. Häiriv müra tuleneb sõidukijuhi kaaskodanike suhtes hoolimatust käitamisest või muudetud, kulunud või nõuetele mittevastava väljalaskesüsteemi kasutamisest.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 b) Sõidukite müratase avaldab otsest mõju liidu kodanike elukvaliteedile, eelkõige linnapiirkondades, kus elektriline ja/või allmaaühistransport, rattasõit ja jala käimine on vähe arenenud või puuduvad täiesti. Samuti tuleks arvesse võtta ühistranspordi kasutajate arvu kahekordistamise eesmärki, mille Euroopa Parlament seadis oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsioonis Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava kohta1. Komisjon ja liikmesriigid peaksid subsidiaarsuse põhimõtet järgides edendama ühistransporti, jala käimist ja rattasõitu, eesmärgiga vähendada linnades mürasaastet.
	__________________
	1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0584

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 c) Teave müra kohta, sealhulgas katseandmed, tuleks teha kättesaadavaks ja selgelt esitada müügikohtades ning sõidukite reklaamväljaannetes.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 d) Sõiduki müratase sõltub osaliselt selle kasutamisest ja nõuetekohasest ostujärgsest hooldamisest. Sellega seoses on vaja tõsta liidu kodanike teadlikkust selle kohta, kui oluline on sõita sujuvalt ja kinni pidada igas liikmesriigis kehtivatest kiirusepiirangutest.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Et komisjon saaks asendada käesoleva määruse tehnilised nõuded otseviitega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele nr 51 ja 59, kui uue katsemeetodiga seotud piirnormid on neis eeskirjades kehtestatud, või kohandada neid nõudeid teaduse ja tehnika arengule, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte seoses käesoleva määruse lisade katsemeetodeid ja müratasemeid käsitlevate sätete muutmisega. Seega on eriti tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase konsulteerimise. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(12) Et komisjon saaks asendada käesoleva määruse tehnilised nõuded otseviitega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele nr 51 ja 59, kui uue katsemeetodiga seotud piirnormid on neis eeskirjades kehtestatud, või kohandada neid nõudeid teaduse ja tehnika arengule, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte seoses käesoleva määruse lisade katsemeetodeid ja müratasemeid käsitlevate sätete muutmisega. Eriti tähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase konsulteerimise, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Enne delegeeritud akti vastuvõtmist peab komisjon läbi viima vajaliku konsulteerimise, sh ekspertide tasandil. Käesolevas muudatusettepanekus võetakse arvesse uut delegeeritud õigusaktide standardsõnastust.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Komisjon ja liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust pakkuda rahalisi stiimuleid, et suurendada madala müratasemega sõidukite kasutamist ja julgustada seega tarbesõidukitega kauplevaid ettevõtjaid sellistesse sõidukitesse investeerima.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:	Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(2) „sõidukitüüp” – direktiivi 2007/46/EÜ II lisa B osas määratletud rühm sõidukeid;	(2) „sõidukitüüp” –
	(2.1) vastavalt II lisa punktile 4.1.2.1 katsetatud sõidukite puhul direktiivi 2007/46/EÜ II lisa B osas määratletud rühm sõidukeid;
	(2.2) vastavalt II lisa punktile 4.1.2.2 katsetatud sõidukite puhul selline rühm sõidukeid, mis ei erine oluliselt järgmistes aspektides:
	(2.2.1) kere kuju või materjalid (eriti mootoriruum ja selle helipidavus);
	(2.2.2) mootori tüüp (otto- või diiselmootor, kahe- või neljataktiline, kolb- või rootormootor), silindrite arv ja maht, sissepritsesüsteemi tüüp, klappide paigutus, mootori pöörlemiskiirus S või elektrimootori tüüp;
	(2.2.3) sõidukeid, millel on sama tüüpi mootor ja/või erinev jõuülekandearv, võib käsitleda sama tüüpi sõidukitena.
	Kui aga ülaltoodud erinevuste puhul on ette nähtud erinevad katsemeetodid, tuleb neid erinevusi käsitleda tüübi muudatusena.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 21 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21 a) „müügipunkt” – koht, kus pakutakse tarbijatele sõidukeid müügiks;

Selgitus

Selleks et tagada tarbijatele täielik juurdepääs olulisele teabele, kui nad kaaluvad sõiduki ostmist, tuleb teave müra kohta teha üldiselt kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 21 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21 b) „tehnilised reklaamväljaanded” – tehnilised juhendid, brošüürid, voldikud ja kataloogid (paberkandjal, elektroonilises vormis või internetis), samuti veebisaidid, mida kasutatakse üldsusele sõidukite reklaamimiseks.

Selgitus

Selleks et tagada tarbijatele täielik juurdepääs olulisele teabele, kui nad kaaluvad sõiduki ostmist, tuleb teave müra kohta teha üldiselt kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tootjad peavad tagama, et mürasummutussüsteem on konstrueeritud, valmistatud ja koostatud nii, et see oleks piisavalt korrosioonikindel, võttes arvesse sõiduki kasutustingimusi.	2. Tootjad peavad tagama, et mürasummutussüsteem on konstrueeritud, valmistatud ja koostatud nii, et see oleks piisavalt korrosioonikindel, võttes arvesse sõiduki kasutustingimusi ja piirkondade erinevaid ilmastikutingimusi.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a) Tootja avaldab teabe oma sõidukite mürataseme kohta, sh nende hinnangulise mürataseme detsibellides, eelkõige müügipunktides ja reklaamväljaannetes.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
II lisa sätete kohaselt mõõdetud müratase ei tohi ületada III lisas esitatud piirnorme.	II lisas sätestatud katsetingimustes tuleks arvesse võtta tavapäraseid sõidutingimusi ja samuti sõiduki muudele olulistele osadele kehtestatud katsenõudeid, mida on juba käsitletud ELi määruses1.
	II lisa sätete kohaselt mõõdetud ja matemaatiliselt lähima täisarvuni ümardatud müratase ei tohi ületada III lisas esitatud piirnorme.
	__________________
	1Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).

Selgitus

Genfi ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni müra eksperdirühma (töörühm 29) seisukoha kasutuselevõtmine.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon korraldab kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse III lisa kolmandas veerus 1. etapi kohta viidatud kuupäeva üksikasjaliku uuringu, et teha kindlaks, kas müra piirnormid on asjakohased. Uuringu järelduste põhjal võib komisjon vajaduse korral esitada ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.	Komisjon korraldab kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse III lisa kolmandas veerus 1. etapi kohta viidatud kuupäeva üksikasjaliku uuringu, et teha kindlaks, kas müra piirnormid on asjakohased ja kas liiklusohutusele ei ole avaldatud halba mõju. Uuringu järelduste põhjal võib komisjon põhjendatud juhtudel esitada ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks müra piirnormide osas. Uuringu tulemustest teavitatakse Euroopa Parlamenti.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Vastavalt esimesele lõigule esitatud käesoleva määruse muudatusettepanekute puhul võetakse arvesse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud uusi standardeid ja eelkõige standardit ISO 10844:2011.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sõiduki helihoiatussüsteem	Sõiduki helihoiatussüsteem
Kui tootjad otsustavad sõidukitele paigaldada helihoiatussüsteemi, peavad olema täidetud X lisa nõuded.	Kui tootjad paigaldavad sõidukitele helihoiatussüsteemi, peavad olema täidetud X lisa nõuded.

Selgitus

Tänu täiesti vaiksele tööle on elektri- ja hübriidautode õnnetuses osalemise tõenäosus linnakeskkonnas kaks korda suurem, sest nõrgemad liikluses osalejad, ja veelgi enam pimedad, ei märka neid. Seega peaks lähenevast sõidukist teavitava helisignaali paigaldamine muutuma sõidukitootjatele kohustuslikuks.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui tootjad otsustavad sõidukitele paigaldada helihoiatussüsteemi, peavad olema täidetud X lisa nõuded.	Kui tootjad otsustavad sõidukitele paigaldada helihoiatussüsteemi, peavad olema täidetud IX lisa nõuded.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjonil on õigus I–XI lisa muutmiseks võtta vastu delegeeritud õigusakte.	1. Komisjonil on õigus I–XI lisa muutmiseks võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 11.

Selgitus

Käesolevas muudatusettepanekus võetakse arvesse uut delegeeritud õigusaktide standardsõnastust.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva vastu artikli 10 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte.	2. Komisjonile antakse õigus võtta viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva vastu artikli 10 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Selgitus

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 10 lõikega 1, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel ühe kuu võrra pikendada.	5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 10 lõikega 1, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

Selgitus

Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväidete esitamise kogutähtaeg võiks olla neli kuud. See on realistlikum aeg, mis võimaldab parlamendil või nõukogul järgida vastuväite esitamiseks vajalikku menetlust. Käesolevas muudatusettepanekus võetakse arvesse uut delegeeritud õigusaktide standardsõnastust.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12	välja jäetud
Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusaktist teatamise kuupäevast. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.
2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva Euroopa Komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles nimetatud kuupäeval.
3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastu võetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, siis õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon peab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid põhjendama.

Selgitus

Arvestades artikli 11 sätetega, on artikkel 12 üleliigne ning selle kustutamise eesmärk on muuta teksti vastavalt uuele delegeeritud õigusaktide standardsõnastusele.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13	välja jäetud
Kiirmenetlus
1. Artikli 10 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 11 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Selgitus

Artikkel 13 on üleliigne, sest kiirmenetluse kasutamine ei ole piisavalt põhjendatud (ei artiklis 10 ega põhjendustes), ning seega tuleb artikkel välja jätta.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 3.2.2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.2.2. Rehvide veeremismüra on sätestatud määruses (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite üldist ohutust. Katsetamisel kasutatavad rehvid peavad olema sõidukile tüüpilised, need valib sõidukitootja ja need registreeritakse käesoleva määruse I lisa 3. liites. Rehvid peavad vastama ühele sõiduki originaalvarustuses määratud rehvimõõtudest. Rehvid peavad olema turul saadaval kas praegu või tulevikus sõidukiga samal ajal. 2/ Rehvid peavad olema täidetud sõidukitootja poolt sõiduki katsemassi jaoks soovitatud rõhuni. Rehvimustri sügavus peab vastama vähemalt õigusaktides nõutavale sügavusele.	3.2.2. Rehvide veeremismüra on sätestatud määruses (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite üldist ohutust. Katsetamisel kasutatavad rehvid peavad olema sõidukile tüüpilised, need valib sõidukitootja ja need registreeritakse käesoleva määruse I lisa 3. liites. Rehvid peavad vastama ühele sõiduki originaalvarustuses määratud rehvimõõtudest. Rehvid peavad olema turul saadaval kas praegu või tulevikus sõidukiga samal ajal. 2/ Rehvid peavad olema täidetud sõidukitootja poolt sõiduki katsemassi jaoks soovitatud rõhuni. Rehvimustri sügavus peab vastama vähemalt õigusaktides nõutavale sügavusele.
2/ Kuna rehvide osa üldises müras on märkimisväärne, tuleb arvesse võtta rehvide ja teepinna kokkupuutel tekkiva müra kohta kehtivaid õigusnorme. Veorattarehvid, talverehvid ja erikasutusrehvid tuleb tüübikinnituse ja toodangu nõuetelevastavuse mõõtmistel tootja taotlusel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni määruse nr 117 (ELT L 231, 29.8.2008, lk 19) kohaselt kõrvale jätta.	2/ Kuna rehvide osa üldises müras on märkimisväärne, tuleb arvesse võtta rehvide ja teepinna kokkupuutel tekkiva müra kohta kehtivaid õigusnorme. Veorattarehvid, talverehvid ja erikasutusrehvid tuleb tüübikinnituse ja toodangu nõuetelevastavuse mõõtmistel tootja taotlusel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni määruse nr 117 viimaste muudatuste kohaselt kõrvale jätta.

Selgitus

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – Piirnormid

Komisjoni ettepanek

Sõidukikategooria	Sõidukikategooria kirjeldus	Piirnormid ühik: dB(A) [detsibellid A-skaalal]
		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uute sõidukite registreerimisel, müümisel ja kasutuselevõtul
		1. etapp alates [2 aasta möödumisest avaldamisest]		2. etapp alates [5 aasta möödumisest avaldamisest]		3. etapp alates [7 aasta möödumisest avaldamisest]
		Üldine	Maastikusõiduk*	Üldine	Maastikusõiduk*	Üldine	Maastikusõiduk*
M	Reisijateveoks kasutatavad sõidukid
M1	Istmete arv < 9	70	71**	68	69**	68	69**
M1	Istmete arv < 9; massivõimsuse indeks > 150 kW/t	71	71	69	69	69	69
M2	Istmete arv > 9; Mass < 2 tonni	72	72	70	70	70	70
M2	Istmete arv > 9; 2 tonni < mass < 3,5 tonni	73	74	71	72	71	72
M2	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass < 5 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW	74	75	72	73	72	73
M2	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass < 5 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	76	78	74	76	74	76
M3	Istmete arv > 9; Mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW	75	76	73	74	73	74
M3	Istmete arv > 9; Mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	77	79	75	77	75	77
N	Kaubaveoks kasutatavad sõidukid
N1	Mass < 2 tonni	71	71	69	69	69	69
N1	2 tonni < mass < 3,5 tonni	72	73	70	71	70	71
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus < 75 kW	74	75	72	73	72	73
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; 75 < mootori nimivõimsus < 150 kW	75	76	73	74	73	74
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	77	79	75	77	75	77
N3	Mass > 12 tonni; 75 < mootori nimivõimsus < 150 kW	77	78	75	76	75	76
N3	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	80	82	78	80	78	80

*	Suuremad piirnormid kehtivad vaid juhul, kui sõiduk vastab ELi direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 4 esitatud maastikusõidukite asjakohasele määratlusele.
**	M1-kategooria sõidukite puhul kehtivad maastikusõidukitele ette nähtud suuremad piirnormid vaid juhul, kui maksimaalne lubatud mass on > 2 tonni.

Muudatusettepanek

Sõidukikategooria	Sõidukikategooria kirjeldus	Piirnormid ühik: dB(A) [detsibellid A-skaalal]
		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uute sõidukite registreerimisel, müümisel ja kasutuselevõtul
		1. etapp alates [2 aasta möödumisest avaldamisest]		2. etapp alates [6 aasta möödumisest avaldamisest]		3. etapp alates [8 aasta möödumisest avaldamisest]
		Üldine	Maastikusõiduk*	Üldine	Maastikusõiduk*	Üldine	Maastikusõiduk*
M	Reisijateveoks kasutatavad sõidukid
M1	Istmete arv < 9	70	71**	68	69**	68	69**
M1	Istmete arv < 9; massivõimsuse indeks > 150 kW/t	71	71	69	69	69	69
M2	Istmete arv > 9; Mass < 2 tonni	72	72	70	70	70	70
M2	Istmete arv > 9; 2 tonni < mass < 3,5 tonni;	73	74	71	72	71	72
M2	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass < 5 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW	74	75	72	73	72	73
M2	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass < 5 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	76	78	74	76	74	76
M3	Istmete arv > 9; Mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW	75	76	73	74	73	74
M3	Istmete arv > 9; Mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	77	79	75	77	75	77
N	Kaubaveoks kasutatavad sõidukid
N1	Mass < 2 tonni	71	71	69	69	69	69
N1	2 tonni < mass < 3,5 tonni;	72	73	70	71	70	71
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus < 75 kW	74	75	72	73	72	73
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; 75 < mootori nimivõimsus < 150 kW	75	76	73	74	73	74
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	77	79	75	77	75	77
N3	Mass > 12 tonni; 75 < mootori nimivõimsus < 150 kW	77	78	75	76	75	76
N3	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	80	82	78	80	78	80

*	Suuremad piirnormid kehtivad vaid juhul, kui sõiduk vastab ELi direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 4 esitatud maastikusõidukite asjakohasele määratlusele.
**	M1-kategooria sõidukite puhul kehtivad maastikusõidukitele ette nähtud suuremad piirnormid vaid juhul, kui maksimaalne lubatud mass on > 2 tonni.

MENETLUS

Pealkiri	Mootorsõidukite müratase
Viited	COM(2011)0856 – C7-0487/2011 – 2011/0409(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 15.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	TRAN 15.12.2011
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Gilles Pargneaux 10.1.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	8.5.2012
Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 12 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdi Cristiano Allam, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Ádám Kósa, Werner Kuhn, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Spyros Danellis, Gilles Pargneaux, Alfreds Rubiks, Janusz Władysław Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	María Irigoyen Pérez

MENETLUS

Pealkiri	Mootorsõidukite müratase
Viited	COM(2011)0856 – C7-0487/2011 – 2011/0409(COD)
EP-le esitamise kuupäev	9.12.2011
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 15.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	IMCO 15.12.2011	TRAN 15.12.2011
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Miroslav Ouzký 9.1.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	29.5.2012	20.6.2012
Vastuvõtmise kuupäev	18.12.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 27 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Tadeusz Cymański, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Karl-Heinz Florenz, Gerben-Jan Gerbrandy, Nick Griffin, Matthias Groote, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Jo Leinen, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Marina Yannakoudakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margrete Auken, Jutta Haug, Judith A. Merkies, Miroslav Mikolášik, Britta Reimers, Giancarlo Scottà, Alda Sousa, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Anna Záborská, Andrea Zanoni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Reinhard Bütikofer, Jean Lambert, Csaba Sógor, Josef Weidenholzer
Esitamise kuupäev	21.12.2012