Istungidokument

 

A7-0021/2013

29.1.2013

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu

( COM(2011)0665 /3 – C7‑0374/2011 – 2011/0302(COD) )

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöörid: Adina-Ioana Vălean, Dominique Riquet, Inés Ayala Sender

(Komisjonide ühised koosolekud – kodukorra artikkel 51)

PR_COD_1amCom

 

 

Kasutatud tähised

  *  nõuandemenetlus  

  ***  nõusolekumenetlus

  ***I  seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

  ***II  seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III  seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

 

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

 

 

 

SISUKORD

lehekülg

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

SELETUSKIRI  111

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA  117

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS  124

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS  141

MENETLUS  174

 

 

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu

( COM(2011)0665 /3 – C7‑0374/2011 – 2011/0302(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0665 /3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 172, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0374/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust kavandatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 51,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi ( A7-0021/2013 ),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.   juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale esitatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

3.   tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[1]; kordab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavaid lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma praeguseid poliitilisi prioriteete ning Lissaboni lepinguga saadud uusi ülesandeid, samuti reageerida ootamatutele sündmustele; juhib tähelepanu sellele, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa oleks 2013. aasta tasemest vähemalt 5% suurem, oleks võimalik liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuse põhimõtte täitmiseks anda kõigest piiratud panus; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millistest poliitilistest prioriteetidest või projektidest võiks täielikult loobuda, hoolimata nende tõendatud lisaväärtusest Euroopa jaoks;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

 

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172, 174 ja 349,

 

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendused 1–3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Ühendamise Rahastu asutamisega peaks suurendatama majanduskasvu potentsiaali võimalikult palju tänu transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonipoliitika omavahelise koostoime ärakasutamisele ja rakendamisele ning sedasi peaks tõhustatama liidu sekkumist.

(1) Aruka, jätkusuutliku ja igakülgse majanduskasvu saavutamiseks ja töökohtade loomise edendamiseks vastavalt strateegia „Euroopa 2020”1 eesmärkidele on liidul vaja eeskätt transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonnas kaasaegseid ja hästi toimivaid taristuid, mis aitavad kaasa liidu ja selle kõigi piirkondade ühendamisele ja integratsioonile. Need ühendusvõimalused peaksid parandama isikute, kaupade, kapitali ja ideede vaba liikumist, hõlbustades piiriüleseid ühendusi, soodustades samal ajal suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning seega peaksid need aitama kaasa konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuse vastu võitlemisele.

 

(1 a) Tungivalt on vaja finantsalast lihtsustamist, et kasutada ära telekommunikatsiooni- ja energiavõrkude kasutuselevõtu, arenduse ja hoolduse võimaliku koostoime eelised.

(2) Täielikult toimiv ühtne turg sõltub kaasaegsest hästi toimivast taristust, mis ühendab Euroopat eelkõige transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonnas. Tänu sellistele majanduskasvu soodustavatele ühendusvõimalustele tagataks parem juurdepääs siseturule ja aidataks kaasa konkurentsivõimelisema turumajanduse tagamisele kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja ülesannetega.

(2) Euroopa Ühendamise Rahastu asutamise eesmärk on kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning suurendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Sellega peaks Euroopa Ühendamise Rahastu võimaldama täielikult ära kasutada transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektori omavahelist koostoimet, suurendades seega liidu meetmete tulemuslikkust ning võimaldades optimeerida rakendamise kulusid.

 

 

(2 a) Euroopa Ühendamise Rahastu väljendab Euroopa jaoks prioriteetsete tööstusvaldkondade vajadusi. Sellest saab asendamatu vahend säästva arengu allikaks oleva Euroopa tööstuspoliitika loomisel.

(3) Euroopa Ühendamise Rahastu asutatakse selleks, et kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning suurendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist.

(3) Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamiseks vajalik rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 peaks olema 50 000 000 000 eurot, mis kujutab endast Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel XX/XX/2013 sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti [17] tähenduses peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus.

 

__________________

 

1 Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” ( COM(2010)2020 ).

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Komisjon on seadnud kohustuseks võtta liidu rahastamisprogrammides arvesse kliimamuutuste küsimust ning suunata vähemalt 20 % ELi eelarvest kliimateemaliste eesmärkide saavutamisele. Oluline on tagada, et ühishuviprojektide ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel pööratakse suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõju leevendamisele ja nendega kohanemisele ning riskide ennetamisele ja juhtimisele. Tänu käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele taristuinvesteeringutele peaks olema lihtsam üle minna vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele ja katastroofidele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale.

(5) Komisjon on seadnud kohustuseks võtta liidu rahastamisprogrammides arvesse kliimamuutuste küsimust ning suunata vähemalt 20% ELi eelarvest kliimateemaliste eesmärkide saavutamisele. Oluline on tagada, et ühishuviprojektide ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel pööratakse suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõju leevendamisele ja nendega kohanemisele ning riskide ennetamisele ja juhtimisele. Tänu käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele taristuinvesteeringutele peaks olema lihtsam üle minna vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele ja katastroofidele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale, võttes arvesse looduslikest ja rahvastiku tingimustest tingitud raskustega piirkondade, eriti äärepoolseimate piirkondade ja saarte eripärasid. Eelkõige energia- ja transpordisektoris peaks Euroopa Ühendamise Rahastu aitama saavutada liidu keskpikki ja pikaajalisi CO2-heite vähendamise eesmärke.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Komisjon peaks tagama, et siseturul kohaldatavaid rahvusvahelisi lepinguid ja standardeid kohaldatakse liikmesriikide suhtes erapooletult, ilma et need moonutaksid konkurentsi, et kindlustada Euroopa ettevõtetele edu ülemaailmse konkurentsiga silmitsi seistes.

 

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Selleks et rahastada taristut piiriülestes piirkondades osana võrgu kui terviku arendamisest, tuleks luua tugev koostoime Euroopa Ühendamise Rahastu ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamisvahendite vahel.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Komisjon võttis 28. märtsil 2011 vastu valge raamatu „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”. Kõnealuses valges raamatus on seatud eesmärgiks vähendada transpordisektorist pärinevat kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks vähemalt 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Seoses taristuga on valges raamatus seatud eesmärgiks luua 2030. aastaks täielikult toimiv ja kogu liitu hõlmav mitmeliigiline TEN-T põhivõrk. Samuti on valges raamatus seatud eesmärgiks optimeerida mitmeliigiliste logistikasüsteemide toimimist, sh kasutada laialdasemalt ära ressursitõhusamaid transpordiliike. Seepärast seatakse järgmised asjakohased TEN-T poliitika ülesanded: 30 % maantee-kaubavedudest, mis on pikemad kui 300 km, tuleks asendada muude transpordiliikidega 2030. aastaks ja 50 % sellistest vedudest tuleks asendada 2050. aastaks; olemasoleva kiirraudteevõrgu pikkust tuleks 2030. aastaks kolmekordistada ja 2050. aastaks peaks enamik keskmise vahemaa reisijatevedusid toimuma raudteed pidi; aastaks tuleks kõik põhivõrgu lennuväljad ühendada raudteevõrguga; kõik meresadamad tuleks ühendada raudtee-kaubaveosüsteemiga ning võimaluse korral ka siseveeteede süsteemiga.

(7) Komisjon võttis 28. märtsil 2011 vastu valge raamatu „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”. Kõnealuses valges raamatus on seatud eesmärgiks vähendada transpordisektorist pärinevat kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks vähemalt 60% võrreldes 1990. aasta tasemega. Seoses taristuga on valges raamatus seatud eesmärgiks luua 2030. aastaks täielikult toimiv, koostalitlusvõimeline ja kogu liitu hõlmav mitmeliigiline TEN-T põhivõrk. Koostalitlusvõimet võiks suurendada innovaatiliste lahendustega, mis parandavad kaasatud süsteemide ühilduvust. Samuti on valges raamatus seatud eesmärgiks optimeerida mitmeliigiliste logistikasüsteemide toimimist, sh kasutada laialdasemalt ära ressursitõhusamaid transpordiliike. Seepärast seatakse järgmised asjakohased TEN-T poliitika ülesanded: 30% maantee-kaubavedudest, mis on pikemad kui 300 km, tuleks asendada muude transpordiliikidega 2030. aastaks ja 50% sellistest vedudest tuleks asendada 2050. aastaks; olemasoleva kiirraudteevõrgu pikkust tuleks 2030. aastaks kolmekordistada ja 2050. aastaks peaks enamik keskmise vahemaa reisijatevedusid toimuma raudteed pidi; aastaks tuleks kõik põhivõrgu lennuväljad ühendada raudteevõrguga; kõik meresadamad tuleks ühendada raudtee-kaubaveosüsteemiga ning võimaluse korral ka siseveeteede süsteemiga.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta resolutsioonis transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta rõhutati asjaolu, et tõhus transpordipoliitika vajab esilekerkivate probleemide lahendamiseks sobivat finantsraamistikku ning et selleks tuleks suurendada praegu transpordi ja liikuvuse jaoks olemas olevaid ressursse; samuti peeti vajalikuks luua vahend, mille eesmärk on kooskõlastada transpordi rahastamise eri allikate, ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavate rahaliste vahendite, avaliku ja erasektori partnerluse või muude finantsinstrumentide, näiteks tagatiste, kasutamist.

(8) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta resolutsioonis transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta rõhutati asjaolu, et tõhus transpordipoliitika vajab esilekerkivate probleemide lahendamiseks sobivat finantsraamistikku ning et selleks tuleks suurendada praegu transpordi ja liikuvuse jaoks asjaomastel eelarveridadel olemas olevaid ressursse; samuti peeti vajalikuks luua vahend, mille eesmärk on kooskõlastada ja optimeerida transpordi rahastamise eri allikate ja kõigi liidu tasandil saadaolevate finantsvahendite ja ‑mehhanismide kasutamist.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Mitmeaastane finantsraamistik (2007–2013) on näidanud, et TEN-T projektide piiratud eelarve takistab suurimate ning eelkõige piiriüleste projektide arengut. Piisav Euroopa rahastus TEN-T projektidele võimaldaks tagada mitte ainult suurema atraktiivsuse erainvesteeringutele, vaid ka riikide tugevama poliitilise tahte Euroopa projekte ellu viia ning seega ka piiriüleste projektidega seotud liikmesriikide vahelise parema koostöö. Liit peaks olema ambitsioonikam suurte Euroopa taristuprojektide puhul, mille keerukus ja töömaht eeldab projektide eelarvete suurendamist ning nende suhtes kohaldatavate rahastamiseeskirjade kohandamist. Selle eesmärk on lisada TEN-T uutele suunistele õnnestumiseks vajalikud eelarve- ja regulatiivsed vahendid.

Selgitus

Eelmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis tuleb rõhutada, et piiratud eelarvete ja kohati ebasobiva reguleeriva raamistiku tõttu jäid tulemused pettumust tekitavaks. Seega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu, et tagada TEN-T projektide elluviimiseks kohane reguleeriv ja eelarveraamistik.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Valges raamatus esitatud eesmärkidest lähtuvalt määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse (EL) nr XXX/2012 kohaste TEN-T suunistega kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu taristu, täpsustatakse nõuded, millele kõnealune taristu peab vastama, ning esitatakse suuniste rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaehitamine 2030. aastaks.

(10) Valges raamatus esitatud eesmärkidest lähtuvalt määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse (EL) nr XXX/2012 kohaste TEN-T suunistega kindlaks TEN-T taristu, täpsustatakse nõuded, millele kõnealune taristu peab vastama, ning esitatakse suuniste rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaehitamine 2030. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu olulise korrastamise kaudu.

 

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Liikmesriikide transporditaristukavade analüüsile tuginedes leiab komisjon, et aastatel 2014–2020 vajab kogu TEN-T võrk transpordialaseid investeeringuid hinnanguliselt ligikaudu 500 miljardi euro väärtuses, millest umbes 250 miljardit eurot tuleb investeerida TEN-T põhivõrku. Arvestades liidu olemasolevaid vahendeid, tuleb soovitud mõju saavutamiseks keskenduda projektidele, millel on Euroopa jaoks suurim lisandväärtus. Seepärast tuleks toetus suunata põhivõrku (eelkõige põhivõrgukoridoridele) ja ühishuviprojektidele liikluskorraldussüsteemide alal (täpsemalt lennuliikluse korraldamise süsteemidele, mis tulenevad Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemist (SESAR) ja mis vajavad liidu eelarvest ligikaudu kolm miljardit eurot).

(11) Liikmesriikide transporditaristukavade analüüsile tuginedes leiab komisjon, et aastatel 2014–2020 vajab kogu TEN-T võrk transpordialaseid investeeringuid hinnanguliselt ligikaudu 500 miljardi euro väärtuses, millest umbes 250 miljardit eurot tuleb investeerida TEN-T põhivõrku.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Selleks et mõõta liidu poolt transporditaristule antud toetuse tulemuslikkust ning panust käesolevas määruses esitatud eesmärkide saavutamisse, peaks komisjon töötama välja ühise metoodika, mis tõestab selgelt rahastatud projektide eeliseid majanduse ja keskkonna seisukohast.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Praegu kehtiva finantsraamistiku rakendamisel saadud kogemused näitavad, et paljudel liikmesriikidel, kellel on õigus saada toetust Ühtekuuluvusfondist, on tõsiseid raskusi selliste komplekssete piiriüleste ja liidule lisandväärtust andvate transporditaristuprojektide õigeaegse lõpuleviimisega. Seepärast tuleks transpordiprojektide, eelkõige piiriüleste ning liidu jaoks suure lisandväärtusega projektide paremaks elluviimiseks paigutada üks osa Ühtekuuluvusfondi eraldistest (10 miljardit eurot) ümber selleks, et rahastada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides rakendatavaid transpordipõhivõrgu projekte Euroopa Ühendamise Rahastust. Komisjon peaks toetama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike projektide nõuetekohasel ettevalmistamisel, et muuta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavad eraldised võimalikult prioriteetseks.

(13) Praegu kehtiva finantsraamistiku rakendamisel saadud kogemused näitavad, et mõnedel liikmesriikidel, kellel on õigus saada toetust Ühtekuuluvusfondist, on tõsiseid raskusi selliste komplekssete piiriüleste ja liidule lisandväärtust andvate transporditaristuprojektide õigeaegse lõpuleviimisega ning Euroopa vahendite tõhusa kasutamise võimaldamisega. Seepärast tuleks transpordiprojektide, eelkõige piiriüleste ning liidu jaoks suure lisandväärtusega projektide paremaks elluviimiseks paigutada üks osa Ühtekuuluvusfondi eraldistest (10 miljardit eurot) ümber selleks, et rahastada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides rakendatavaid transpordipõhivõrgu projekte (ja eelkõige põhivõrgukoridore) või horisontaalsete prioriteetidega seotud transpordiprojekte Euroopa Ühendamise Rahastust. Esmases etapis tuleks rahastamiskõlblike projektide valimisel pidada kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. Komisjon peaks toetama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike projektide nõuetekohasel ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsionaalset suutlikkust ning korraldades täiendavaid konkursikutseid, tagades samal ajal läbipaistva projektide valikumenetluse.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkide tulemusliku saavutamise olulisteks eeltingimusteks on institutsiooniline ja haldussuutlikkus. Komisjon peaks tagama, et need on projektide koostamiseks või rakendamiseks alati piisaval tasemel, ning peaks asjaomasele liikmesriigile pakkuma vastavaid vahendeid alati, kui vaja.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Euroopa energiataristu ajakohastamiseks ja laiendamiseks ning võrkude piiriüleseks omavaheliseks ühendamiseks on vaja suuri investeeringuid, et kulutõhusalt täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on konkurentsivõimelisus, säästvus ja varustuskindlus. Energiataristu vajab kuni 2020. aastani investeeringuid hinnanguliselt kuni ühe miljardi euro väärtuses, millest ca 200 miljonit eurot läheks Euroopa jaoks olulistesse elektri- ja gaasiülekande- ning salvestus- ja hoiustamistaristutesse. Euroopa jaoks oluliste projektide puhul on oht, et lubade andmise, reguleerimise ja rahastamisega seotud takistuste tõttu võib ligikaudu 100 miljardi euro väärtuses investeeringuid jääda ettenähtud ajal tegemata.

(15) Euroopa energiataristu ajakohastamiseks ja laiendamiseks ning võrkude piiriüleseks omavaheliseks ühendamiseks, kaotades energiasaared, on vaja suuri investeeringuid, et kulutõhusalt täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on konkurentsivõimelisus, säästvus ja varustuskindlus. Pikad elektrikiirteed aitavad oluliselt ületada taastuvate elektrienergia allikate muutlikkust, jagades neid ressursse (ümber) kogu liidus. Energiataristu vajab kuni 2020. aastani investeeringuid hinnanguliselt kuni ühe miljardi euro väärtuses, millest ca 200 miljonit eurot läheks Euroopa jaoks oluliseks peetavatesse elektri- ja gaasiülekande- ning salvestus- ja hoiustamistaristutesse. Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogule esitatud komisjoni talituste 10. juuni 2011. aasta töödokumendis „Energiainfrastruktuuri investeerimisvajadused ja -lüngad” kinnitatakse, et Euroopa jaoks oluliste projektide puhul on oht, et lubade andmise, reguleerimise ja rahastamisega seotud takistuste tõttu võib ligikaudu 100 miljardi euro väärtuses investeeringuid jääda ettenähtud ajal tegemata.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Euroopa Ülemkogu kohtumisel 4. veebruaril 2011 kutsuti komisjoni üles lihtsustama ja tõhustama loamenetlusi ning töötama välja investeeringute jaoks atraktiivne õigusraamistik. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et suur osa investeeringutest peaks tulema turult ning et kulutused tuleks katta tariifide kaudu. Euroopa Ülemkogul tunnistati, et riik peaks rahastama selliseid projekte, mis on vajalikud varustuskindluse või solidaarsuse seisukohast, kuid mis turupõhisele finantseerimisele huvi ei paku.

(17) Euroopa Ülemkogu kohtumisel 4. veebruaril 2011 kutsuti komisjoni üles ühtlustama, lihtsustama, kiirendama ja tõhustama loamenetlusi ning töötama välja investeeringute jaoks atraktiivset õigusraamistikku. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et suur osa investeeringutest peaks tulema turult ning et kulutused tuleks katta tariifide kaudu. Euroopa Ülemkogul tunnistati, et riik peaks rahastama selliseid projekte, mis on vajalikud varustuskindluse või solidaarsuse seisukohast, kuid mis turupõhisele finantseerimisele huvi ei paku. Samuti rõhutas Euroopa Ülemkogu, et vaja on teha suuri jõupingutusi Euroopa energiataristu ajakohastamiseks ja laiendamiseks ning võrkude piiriüleseks ühendamiseks, et tagada liikmesriikidevahelise solidaarsuse toimivus, et pakkuda alternatiivseid tarne- või transiiditeid ja energiaallikaid ning et arendada taastuvaid energiaallikaid, nii et need suudaksid konkureerida traditsiooniliste energiaallikatega.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Telekommunikatsioonisüsteem muutub üha enam internetipõhiseks taristuks ning lairibavõrgud ja digitaalteenused on omavahel tihedalt seotud. Internet on muutumas valdavaks sidepidamisvahendiks teenuste pakkumisel ja äritegevuses. Seepärast on üleeuroopaline juurdepääs kiirele internetiühendusele ja digitaalteenustele majanduskasvu ja ühtse turu seisukohast äärmiselt oluline.

(19) Telekommunikatsioonisüsteem muutub üha enam internetipõhiseks taristuks ning lairibavõrkude taristu hoogustab digitaalteenuste kasutamist suure hulga tegevuste jaoks ühiskonnas. Internet on muutumas valdavaks teabevahetuse, äritegevuse, era- ja avalike teenuste pakkumise ning sotsiaalse ja kultuurilise ühtekuuluvuse platvormiks. Uute andmetöötluse paradigmadena kerkivad esile ka pilvandmetöötlus ja tarkvara pakkumine teenusena. Seepärast on üleeuroopaline juurdepääs kõikjale ulatuvale kiirele internetiühendusele ja uuenduslikele digitaalteenustele majanduskasvu ja ühtse turu seisukohast äärmiselt oluline.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Kaasaegsed kiudoptilised internetivõrgud on äärmiselt oluline taristu Euroopa äriühingute vahelise ühenduse seisukohast, eelkõige selliste VKEde jaoks, mis kulutõhususe suurendamiseks soovivad kasutada pilvandmetöötlust.

(20) Kaasaegsed kiired internetivõrgud on äärmiselt oluline taristu Euroopa äriühingute vahelise ühenduse seisukohast, eelkõige selliste VKEde jaoks, mis kulutõhususe suurendamiseks soovivad kasutada pilvandmetöötlust. Telekommunikatsiooni valdkonnas pööratakse erilist rõhku meetmetele, mis toetavad pilvandmeside- ning ülikiirete juhtmeta võrkude kasutuselevõtu eesmärke. Et vältida taristu dubleerimist, hoida ära erainvesteeringute mujale viimist ning parandada suutlikkuse suurendamist uute investeerimisvõimaluste loomiseks ja edendada kulutõhususe meetmete rakendamist, tuleks võtta meetmeid, et täiustada Euroopa Ühendamise Rahastust lairibaühendustele antavate liidu toetuste ning kõigist teistest saadaolevatest allikatest, k.a riiklike lairibakavade kaudu antavate toetuste kooskõlastamist.

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Euroopa 2020. aasta strateegias kutsutakse üles rakendama digitaalarengu tegevuskava, millega kehtestatakse stabiilne õigusraamistik, et soodustada investeeringuid avatud ja konkurentsivõimelisse kiire interneti taristusse ja sellega seotud teenustesse. Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2010. aasta juunis kiideti heaks Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja kutsuti kõiki institutsioone üles seda täielikult rakendama.

(21) Strateegias „Euroopa 2020” kutsutakse üles rakendama digitaalarengu tegevuskava, millega kehtestatakse stabiilne õigusraamistik, et soodustada investeerimist avatud ja konkurentsivõimelisse kiire interneti taristusse ja sellega seotud teenustesse. Eesmärk peaks olema saavutada Euroopas kiireim lairibaühendus kogu maailmas, püüdes tagada, et 2020. aastaks oleks eurooplastele kättesaadav lairibaühendus kiirusega 100 Mbit/s ja et 50% liidu kodumajapidamistest omaks juurdepääsu ühendusele kiirusega 1 Gbit/s, kus see on võimalik, või rohkem.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) 31. mail 2010 jõudis nõukogu järeldusele, et Euroopa peaks suunama vajalikud vahendid kiirel ja ülikiirel internetiühendusel ja koostalitlusvõimelistel rakendustel põhineva ühtse e-turu arendamisse, ning tunnistas, et järgmise põlvkonna lairibavõrkudesse tehtavad tõhusad ja konkurentsivõimelised investeeringud oleksid olulised innovatsiooni, tarbija valikuvõimaluste ja liidu konkurentsivõime jaoks ning suudaksid tagada parema elukvaliteedi tänu paremale tervishoiusüsteemile, ohutumale transpordile, uutele meediavõimalustele ning kaupade ja teenuste paremale kättesaadavusele eelkõige piiriüleselt aladel.

(22) Nõukogu jõudis 31. mail 2010 järeldusele, et Euroopa peaks suunama vajalikud vahendid kiirel ja ülikiirel internetiühendusel ja koostalitlusvõimelistel rakendustel põhineva ühtse e-turu arendamisse, ning tunnistas, et järgmise põlvkonna lairibavõrkudesse tehtavad tõhusad ja konkurentsivõimelised investeeringud oleksid vajalikud innovatsiooni, tarbija valikuvõimaluste ja liidu konkurentsivõime jaoks ning suudaksid tagada parema elukvaliteedi tänu paremale tervishoiusüsteemile, ohutumale transpordile, uutele meediavõimalustele ning kaupade, teenuste ja teadmiste paremale kättesaadavusele eelkõige piiriüleselt.

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a) Seetõttu on oluline ergutada kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega kiirete ja ülikiirete lairibavõrkude kasutuselevõttu kogu liidus ning lihtsustada üleeuroopaliste digitaalteenuste väljatöötamist ja rakendamist. Riiklikud investeeringud kiiretesse ja ülikiiretesse lairibavõrkudesse ei tohi tuua kaasa turumoonutusi ega pärssida investeerimishuvi. Seda tuleks kasutada erainvesteeringute ligitõmbamiseks ning ainult juhtudel, kui äriline huvi investeerimiseks puudub.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Avalike hüviste digitaalseks pakkumiseks on ELis vaja välja arendada tugevad ja ühtsed võrgud ning kaasata nii avaliku sektori kui ka kodanikuühiskonna esindajad riigi ja piirkonna tasandil, mistõttu on oluline tagada süsteemi kulude ja tarkvaraarenduse struktureeritud rahastamine ELi poolt ning kõnealuste võrkude usaldusväärsete sõlmpunktide hooldamine, jättes üksnes riigisisesed kulud riigi operaatorite kanda.

(24) Avalike hüviste digitaalseks pakkumiseks on liidus vaja välja arendada tugevad ja ühtsed võrgud ning kaasata nii avaliku sektori kui ka kodanikuühiskonna esindajad riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil, mistõttu on oluline tagada süsteemi kulude ja tarkvaraarenduse struktureeritud rahastamine liidu poolt ning kõnealuste võrkude usaldusväärsete sõlmpunktide küberturve ja hooldamine, jättes üksnes riigisisesed kulud riigi operaatorite kanda. Ühtse e-turu lõplikuks moodustamiseks tuleks tagada tihe koostöö ning Euroopa Ühendamise Rahastu raames toimuva tegevuse koordineerimine riiklike ja piirkondlike lairibameetmetega.

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Selleks et tõhustada liidu rahalist abi ja suurendada selle mõju, soodustada erainvesteeringuid ja vastata üksikute projektide erinõuetele, on vaja mitmesuguseid rakendusmeetodeid, mis vajavad eri rahastamismäärasid.

(25) Selleks et tõhustada liidu rahalist abi ja suurendada selle mõju, soodustada erainvesteeringuid ja vastata üksikute projektide erinõuetele, on vaja mitmesuguseid rakendusmeetodeid, mis vajavad eri rahastamismäärasid ja rahastamisvahendeid.

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Avalikkusele huvi pakkuvaid üldteenuseid (nt põhiteenused) mõjutavad sageli ulatuslikud turuhäired. Rahastatavad valdkonnad on seotud avalike teenuste osutamisega (e-tervishoiu, e-identiteedi, e-hanke laialdane kasutamine ja nende koostalitlusvõime), mistõttu algetapis ei määratleta neid äriliste teenustena. Juhul kui rahastatakse üksnes põhiteenuseid, tuleks avalikkusele huvi pakkuvate teenuste tegelikuks kasutuselevõtuks anda ka õige stiimul liikmesriigi ja piirkonna tasandil: see on eelkõige tingitud sellest, et riigi tasandil puudub stiimul ühendada siseriiklikud süsteemid põhisüsteemidesse (ning sellest tulenevalt kujundada välja koostalitluse ja piiriüleste teenuste tingimused), ning asjaolust, et erainvestorid üksi ei tagaks teenuste kasutuselevõttu koostalitlusvõimelistes raamistikes.

(28) Avalikkusele huvi pakkuvaid üldteenuseid (nt põhiteenused) mõjutavad sageli ulatuslikud turuhäired. Rahastatavad valdkonnad on seotud avalike teenuste osutamise (e-valitsus, e-tervishoid, e-identiteet, e-õpe, e-hange ja Euroopa kultuuripärandi digiteerimine), laialdase kasutamise ja koostalitlusvõimega, mistõttu algetapis ei määratleta neid äriliste teenustena. Juhul kui rahastatakse üksnes põhiteenuseid, tuleks avalikkusele huvi pakkuvate teenuste tegelikuks kasutuselevõtuks anda ka õige stiimul liikmesriigi ja piirkonna tasandil: see on eelkõige tingitud sellest, et riigi tasandil puuduvad stiimulid ühendada siseriiklikud süsteemid põhisüsteemidesse (ning sellest tulenevalt kujundada välja koostalitluse ja piiriüleste teenuste tingimused), ning asjaolust, et erainvestorid üksi ei tagaks teenuste kasutuselevõttu koostalitlusvõimelistes raamistikes. E-riigi teenuste piiriülese osutamisega seotud ühishuviprojektide puhul tuleks võtta arvesse Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime raamistiku 25 soovitust, mis käsitlevad konkreetseid koostalitlusvõime nõudeid, samuti võimalust kasutada üle Euroopa avalikus sektoris juba rakendatud avatud lähtekoodiga lahendusi.

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a) Piiriüleste teenuste kasutuselevõtt ühest Euroopa riigist teise liikumiseks elektrooniliste menetluste loomise teel võimaldab tegeleda elektrooniliselt kõigi vajalike haldusmenetlustega, hõlbustades eurooplaste liikuvust ning muutes selle samas vähem kulukaks. Sellest tulenevalt on neil teenustel potentsiaal lihtsustada eurooplaste töötamist, õppimist ja elamist teises liikmesriigis ühtsete kontaktpunktide abil aadressivahetuste registreerimiseks kõigis sihtriigi ametiasutustes (kohalik omavalitsus, kool, arst, politsei jne), kasutades lähteriigi elektroonilist identiteeti.

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Algatuses „Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm” keskendutakse muu hulgas ühiskondlike probleemide (nt arukal, keskkonnahoidlikul ja integreeritud transpordil, turvalisel, puhtal ja tõhusal energial ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial rajanev tervishoid, juhtimine ja säästev areng) lahendamisele, et vahetult reageerida Euroopa 2020. aasta strateegias kindlaksmääratud probleemidele ning toetada tegevust, mis hõlmab kogu tsüklit alates teadusuuringutest kuni turustamiseni. Raamprogrammiga „Horisont 2020” toetatakse kõiki innovatsioonitsükli etappe, eelkõige turustamisele lähedasemat tegevust, sh innovaatilisi finantsinstrumente. Selleks et suurendada liidupoolse rahastamise mõju ja tagada ühtsus, hakkab Euroopa Ühendamise Rahastu tegema tihedat koostööd programmiga „Horisont 2020”.

(30) Algatuses „Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm” keskendutakse muu hulgas ühiskondlike probleemide (nt arukal, keskkonnahoidlikul, juurdepääsetaval ja integreeritud transpordil, turvalisel, puhtal ja tõhusal energial ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial rajanev tervishoid, juhtimine ja säästev areng) lahendamisele, et vahetult reageerida strateegias „Euroopa 2020” kindlaksmääratud probleemidele ning toetada tegevust, mis hõlmab kogu tsüklit alates teadusuuringutest kuni turustamiseni. Raamprogrammiga „Horisont 2020” toetatakse kõiki innovatsioonitsükli etappe, eelkõige turustamisele lähedasemat tegevust, sh innovaatilisi finantsinstrumente. Lisaks sellele järgib Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) ühiskondlike probleemide ületamisel samasid eesmärke, keskendudes uurimistulemuste rakendamisele ning uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamisele. Selleks et tagada liidupoolse rahastamise suurem mõju ja tagada ühtsus, hakkab Euroopa Ühendamise Rahastu tegema tihedat koostööd programmiga „Horisont 2020” ja EIT-ga.

Selgitus

Arvestades 80 miljoni puuetega inimese olemasolu Euroopas, elanikkonna vananemist ning keskkonnaküsimusi, on transpordi juurdepääsetavusest saanud oluline ühiskonna väljakutse.

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a) Oma teatises „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020” sätestas komisjon ohutut taristut toetavate poliitiliste meetmete raamistiku kui peamise elemendi, et vähendada liiklusõnnetuste ohvrite arvu 2020. aastaks 50% võrra. Seetõttu peaks Euroopa Ühendamise Rahastu tagama, et taotlused liidupoolseks rahastamiseks vastavad kõigis asjakohastes liiklusohutuse alastes liidu õigusaktides sätestatud ohutusnõuetele, soovitustele ja eesmärkidele. Euroopa Ühendamise Rahastu tulemuslikkuse hindamisel tuleks võtta arvesse ohvrite arvu vähenemist EL 27 maanteedevõrgus.

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendused 32–39 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Käesoleva määruse alusel rakendatavad finantsinstrumendid peaksid olema kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] VIII jaotises ja delegeeritud õigusaktis sätestatud eeskirjadega ning finantsinstrumentide suhtes kohaldatavate parima tava eeskirjadega.

välja jäetud

(33) Paljudes liikmesriikides võetud fiskaalmeetmete tõttu peavad riigiasutused ümber hindama taristuinvesteeringute kavad või nad on seda juba teinud. Seoses sellega on avaliku ja erasektori partnerlust peetud taristuprojektide teostamise tõhusaks vahendiks, millega tagatakse selliste poliitikaeesmärkide saavutamine nagu kliimamuutuste vastu võitlemine, alternatiivsete energiaallikate ning energia ja maavarade tõhusam kasutamine, säästva transpordi toetamine ja lairibavõrkude kasutuselevõtt. Komisjon võttis 19. novembri 2009. aasta teatisega avaliku ja erasektori partnerluse kohta kohustuse muuta avaliku ja erasektori partnerluse jaoks ettenähtud rahalised vahendid kättesaadavamaks, laiendades olemasolevate finantsinstrumentide rakendusala.

 

(34) Hoolimata sellest, et suurt osa Euroopa 2020. aasta strateegia alusel tehtavatest investeeringutest on võimalik saada turgudelt ja reguleerivate meetmete abil, on rahastamiseks vaja riiklikku sekkumist ning liidu abi toetuste ja innovaatiliste finantsinstrumentide näol. Finantsinstrumente tuleks kasutada konkreetsete turuvajaduste rahuldamiseks kooskõlas Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkidega ning need ei tohiks eemale tõrjuda erasektori poolset rahastamist. Enne finantsinstrumentide kasutamise kohta otsuse tegemist peaks komisjon kõnealuseid instrumente eelnevalt hindama.

(34) Hoolimata sellest, et suurt osa strateegia „Euroopa 2020” alusel tehtavatest investeeringutest on võimalik saada turgudelt ja reguleerivate meetmete abil, on rahastamiseks vaja riiklikku sekkumist ning liidu abi toetuste ja innovaatiliste finantsinstrumentide näol.

 

(34 a) Liidu eelarve kasutamise optimeerimiseks toetuste osas tuleks neid anda ainult projektidele, millest saadakse vähe tulu või ei saada seda üldse.

 

(34 b) Selleks et tagada võrdsus ühelt poolt selliste transpordiprojektide, milles juba rakendatakse kohustuslikult põhimõtet „kasutaja maksab”, ning teiselt poolt selliste projektide vahel, mille puhul kasutajatelt tasu ei võeta, peaks liit nägema ette toetuste kaudu rahastamise ka transpordiprojektidele, millest saadakse tulu.

 

(34 c) Liikmesriikide eelarvemeetmed peaksid ärgitama riigiasutusi edendama taastuvaid energiaallikaid ning energia- ja ressursitõhusust.

 

(34 d) Paljudes liikmesriikides või delegeeritud volitustega piirkondades võetud fiskaalmeetmete tõttu peavad riigiasutused oma taristuinvesteeringute kavad ümber hindama või nad on seda juba teinud. Seoses sellega peaksid avaliku ja erasektori partnerlused toimima taristuprojektide teostamise tõhusate vahenditena, millega tagatakse selliste poliitikaeesmärkide saavutamine nagu kliimamuutuse vastu võitlemine, alternatiivsete energiaallikate edendamine ning energia ja maavarade tõhusam kasutamine, säästva transpordi toetamine ja lairibavõrkude kasutuselevõtt. Komisjon võttis 19. novembri 2009. aasta teatisega avaliku ja erasektori partnerluse kohta kohustuse muuta avaliku ja erasektori partnerluse jaoks ettenähtud rahalised vahendid kättesaadavamaks, laiendades olemasolevate finantsinstrumentide rakendusala.

(35) ELi eelarve läbivaatamise käigus rõhutati asjaolu, et pikaajaliste äripotentsiaaliga projektide puhul peaks olema normiks kasutada liidu fonde koostöös finants- ja pangandussektoriga, eelkõige Euroopa Investeerimispangaga (EIP) ja liikmesriikide avaliku sektori finantseerimisasutustega, aga ka muude rahvusvaheliste finantseerimisasutustega ja erafinantssektoriga.

(35) ELi eelarve läbivaatamise käigus rõhutati asjaolu, et pikaajaliste äripotentsiaaliga projektide puhul peaks olema normiks kasutada liidu fonde koostöös finants- ja pangandussektoriga, eelkõige Euroopa Investeerimispangaga (EIP) ja liikmesriikide avaliku sektori finantseerimisasutustega, aga ka muude rahvusvaheliste finantseerimisasutustega ja erafinantssektoriga, k.a riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Partnerluse korraldus peab rõhutama kohalikke teadmisi ning projektide ja finantsvahendajate vahelist suhet.

 

(35 a) Finantsinstrumente tuleks kasutada konkreetsete turuvajaduste rahuldamiseks selge Euroopa lisandväärtusega meetmete puhul, mis on kooskõlas Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkidega, ning need ei tohiks eemale tõrjuda erasektori poolset rahastamist. Need peaks parandama liidu eelarvest tehtavate kulutuste finantsvõimendust ja saavutama erasektori rahastamise ligimeelitamisel suurema kordistava mõju. See on eriti asjakohane seoses laenude raske kättesaadavusega, piirangutega avaliku sektori kulutustele ning vajadusega toetada Euroopa majanduse elavdamist. Enne finantsinstrumentide kasutamise kohta otsuse tegemist peaks komisjon viima läbi kõnealuse instrumendi eelhindamise, et teha kindlaks, et investeerimisolukord ei ole optimaalne ja et instrumendiga ei tekitata turumoonutusi. Lisaks peaks innovaatilise finantsinstrumendi abil rahastatavatel projektidel olema Euroopa lisandväärtus ja need peaksid olema kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega.

(36) Euroopa 2020. aasta strateegias tõotas komisjon kasutada ELi rahastamisvahendeid sidusa rahastamisstrateegia raames, kuhu koondatakse liidult ning liikmesriikide avalikult ja erasektorilt taristu rahastamiseks saadavad vahendid. Kõige selle aluseks on põhjendused, et paljudel juhtudel on ebaoptimaalseid investeerimisolukordi võimalik lahendada ja turu puudujääke kõrvaldada finantsinstrumentide, mitte toetuste abil.

 

(37) Euroopa Ühendamise Rahastu peaks pakkuma finantsinstrumente, millega soodustatakse erasektori investorite ja finantseerimisasutuste olulist osalemist taristuinvesteeringutes. Selleks et finantsinstrumendid oleksid erasektori jaoks piisavalt atraktiivsed, tuleks nende kavandamisel ja rakendamisel võtta vajalikul määral arvesse halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist ning silmas pidada ka paindlikkust, et kindlaksmääratud rahastamisvajadustele suudetaks paindlikult reageerida. Kõnealuste instrumentide kavandamisel tuleks lähtuda 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud finantsinstrumentide, näiteks TEN-T projektide laenutagamisvahendi (LGTT), riskijagamisrahastu (RSFF) ning 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondi ehk nn Marguerite’i fondi rakendamisel saadud kogemustest.

(37) Euroopa Ühendamise Rahastu peaks pakkuma finantsinstrumente, millega soodustatakse erasektori investorite ja finantseerimisasutuste olulist osalemist taristuinvesteeringutes. Selleks et finantsinstrumendid oleksid erasektori jaoks piisavalt atraktiivsed, tuleks nende kavandamisel ja rakendamisel võtta vajalikul määral arvesse lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist, kuid samal ajal tuleks tagada piisav paindlikkus, et kindlaksmääratud rahastamisvajadustele suudetaks paindlikult reageerida. Vastutavad korraldusasutused peaksid looma erainvestorite huvi äratamiseks vajalikud stiimulid. Kõnealuste instrumentide kavandamisel tuleks lähtuda 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud finantsinstrumentide, näiteks TEN-T projektide laenutagamisvahendi (LGTT), riskijagamisrahastu (RSFF), 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondi ehk nn Marguerite’i fondi ning Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse rakendamisel saadud kogemustest.

 

(37 a) Kõnealused innovaatilised finantsinstrumendid, näiteks projektivõlakirjad, võivad anda hoogu Euroopa lisandväärtusega transporditaristu rahastamisele. Seetõttu tuleks nende kasutamist tugevalt soodustada, et kasutada liidu eelarvet kõige tõhusamalt.

(38) Kuigi enamik finantsinstrumente peaks olema ette nähtud kõigi sektorite jaoks ühiselt, võib mõni neist olla mõeldud mõne konkreetse sektori jaoks. Komisjoni talituste prognoosid näitavad, et kuna lairibateenustele antakse rahalist toetust eelkõige finantsinstrumentide kaudu, ei tohiks finantsinstrumentide jaoks vajalike liidu eelarvevahendite maht ületada transpordisektoris kaht miljardit ja energeetikasektoris üht miljardit eurot.

(38) Rahalise abi tõhusaima vormi valikul tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse abikõlblike projektide sektori- ja projektispetsiifilisi omadusi.

(39) Selleks et tagada finantsinstrumentide kaudu abi saajate mitmekesisus sektorite kaupa ja suurendada geograafilist mitmekesisust, nii et järk-järgult hõlmataks kõiki liikmesriike, peaks komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga andma ühisalgatuste, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse ekspertkeskuse (EPEC) ja Jaspersi kaudu vajalikku toetust liikmesriikidele selliste projektide ettevalmistamiseks, mille rahastamist võidakse kaaluda.

(39) Selleks et tagada finantsinstrumentide kaudu abi saajate mitmekesisus sektorite kaupa ja suurendada geograafilist mitmekesisust, nii et järk-järgult hõlmataks kõiki liikmesriike, ning pöörates eritähelepanu neile liikmesriikidele, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, peaks komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga andma ühisalgatuste, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse ekspertkeskuse (EPEC) ja Jaspersi kaudu vajalikku toetust liikmesriikidele selliste projektide ettevalmistamiseks, mille rahastamist võidakse kaaluda.

 

 

(39 a) Käesoleva määruse alusel rakendatavad finantsinstrumendid peaksid olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju)1 VIII jaotises ja delegeeritud õigusaktis sätestatud eeskirjadega ning finantsinstrumentide suhtes kohaldatavate parima tava eeskirjadega2.

 

__________________

 

1 ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

 

2 COM(2011)xxx – Järgmise põlvkonna finantsinstrumentide raamistik.

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Rahastust toetuse saamist käsitlev mitmeaastane programmitöö peaks olema suunatud liidu prioriteetide toetamisele, tagades vajalike rahaliste vahendite olemasolu ning liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsuse ja järjepidevuse. Pärast transpordisektori mitmeaastase tööprogrammi rakendamist esitatud taotlustega seotud kulusid tuleks hakata käsitama abikõlblikuna alates 1. jaanuarist 2014, et tagada nende projektide jätkumine, mis on juba hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas.

(41) Euroopa Ühendamise Rahastust toetuse saamist käsitlev mitmeaastane programmitöö peaks olema suunatud liidu prioriteetide toetamisele, tagades vajalike rahaliste vahendite olemasolu ning liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsuse, õigluse, läbipaistvuse ja järjepidevuse. Pärast transpordisektori mitmeaastase tööprogrammi rakendamist esitatud taotlustega seotud kulusid tuleks hakata käsitama abikõlblikuna alates 1. jaanuarist 2014, et tagada nende projektide jätkumine, mis on juba hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas.

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 a) Arvestades liidu tasandil olemasolevate vahendite piiratust, tuleb soovitud mõju saavutamiseks keskenduda projektidele, millel on Euroopa jaoks suurim lisandväärtus. Transpordisektoris tuleks seega liidu toetust anda põhivõrgule (eelkõige põhivõrgukoridoridele) ja ühishuviprojektidele liikluskorraldussüsteemide valdkonnas. Energiasektoris peaks rahaline abi keskenduma energia siseturu väljakujundamisele, varustuskindluse tagamisele, taastuvenergia ülekande tagamisele tootmiskohtadest nõudlus- ja salvestuskeskustesse ning erainvesteeringute ligimeelitamisele. Telekommunikatsioonisektoris tuleks rahaline abi suunata peamiselt projektidele, mis tekitavad nõudlust lairibaühenduse järele, sealhulgas Euroopa digitaalteenuste taristu ülesehitamisele, mis peaks omakorda soodustama investeerimist lairibavõrgu kasutuselevõttu.

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 b) Energiasektoris tuleks oluline osa ette nähtud eelarvest eraldada finantsinstrumentide kujul. Telekommunikatsioonisektoris tuleks ühishuviprojektidele anda liidu rahalist abi üldteenuste ja horisontaalsete prioriteetide (sh programmi rakendamist toetavate meetmete) toetusena ning põhiteenusplatvormide toetuse ja hanke vormis. Lairibavõrkude kasutuselevõtu meetmetele, sealhulgas lairibaühenduse järele nõudluse tekitamise meetmetele tuleks anda rahalist toetust finantsinstrumentide kujul.

Selgitus

Arvestades energia- ja telekommunikatsioonisektori eripära ning selleks, et hoida ära turu moonutamist ja kasutada kõige kulutõhusamalt ELi vahendite võimendavat mõju, tuleks rahalist toetust anda suures osas finantsinstrumentide kujul.

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Komisjon peaks teostama vahe- ja järelhindamist, et hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju rahastu ja Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide üldeesmärkide saavutamisele.

(43) Komisjon peaks viima läbi vahe- ja järelhindamised ning edastama need Euroopa Parlamendile, nõukogule Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, et hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju Euroopa Ühendamise Rahastu üldeesmärkide ja strateegia „Euroopa 2020” prioriteetide saavutamisele. Komisjon peaks avalikustama teabe Euroopa Ühendamise Rahastu konkreetsete projektide kohta ja seda vähemalt kord aastas ajakohastama.

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Eri määrustega kavandatud sektorispetsiifilistele suunistele tuginedes on koostatud selliste prioriteetsete valdkondade loetelu, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, ning kõnealune loetelu tuleks esitada lisas. Selleks et võtta arvesse poliitiliste prioriteetide, tehniliste võimaluste ja liiklusvoogude võimalikku muutumist, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta. Seega on eriti tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase arutelu, sh eksperditasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(44) Eri määrustega kavandatud sektorispetsiifilistele suunistele tuginedes on koostatud selliste prioriteetsete valdkondade loetelu, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, ning kõnealune loetelu tuleks esitada lisas. Selleks et võtta arvesse poliitiliste prioriteetide, tehniliste võimaluste ja liiklusvoogude võimalikku muutumist, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta. Komisjon peaks viima oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Euroopa Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(47) Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistuste kohaldamist. Parlamenti tuleks kõigi selliste meetmetega kõikides etappides ja täielikult läbipaistvalt kursis hoida.

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 a) Osapoolte vahel sõlmitava lepingu vorm peaks vastama projekti alustele ja tingimustele ning peaks tagama Euroopa Ühendamise Rahastu raames kaasrahastatavate ja avaliku hanke korras teostatavate projektide laialdase ja ausa konkurentsi.

 

Selleks et saavutada parim majanduslikult tasuv hind ja tagada projekti tõhusaim elluviimine, peaksid lepingulised alused olema õiglased ja kajastama projektiga seotud riske olenemata riiklikest või rahvusvahelistest standarditest.

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 b) Selleks et tagada Euroopa Ühendamise Rahastust rahastatavate projektide laialdane ja aus konkurents, peaks lepingu vorm vastama projekti eesmärkidele ja tingimustele. Lepingutingimused tuleks koostada nii, et need tagaksid tehtavast tööst tulenevate riskide õiglase hajutamise, et maksimeerida kulutasuvus ja tagada töö võimalikult tõhus sooritamine. Seda põhimõtet tuleks kohaldada sõltumata sellest, kas kasutatakse riiklikku või rahvusvahelist lepinguvormi.

Selgitus

Mõnes liikmesriigis kasvab hankijate seas suundumus asendada üldised lepingutingimused eritingimustega ja muuta nii riskide jagamist seoses avalike projektidega. Niisugustel riski jagamise muudatustel on negatiivsed tagajärjed mitte ainult asjaomase lepingutäitja lepingulisele olukorrale, vaid ka üldisele konkurentsikeskkonnale asjaomastes riikides ning projektile endale.

 

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 c) Et tagada Euroopa Ühendamise Rahastust abi saavatele projektidele laialdane ja õiglane konkurents, peavad pakkumused põhinema õiglastel ja läbipaistvatel lepingutingimustel ning kasutatav lepinguvorm peab olema projekti eesmärkide ja tingimuste seisukohast asjakohane.

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48) Mõned liidule huvi pakkuvad taristuprojektid võiksid ühendada ja hõlmata ka naaberriike, ühinemiseks valmistuvaid riike ja muid kolmandaid riike. Euroopa Ühendamise Rahastu peaks olema kõnealuste taristute ühendamise ja rahastamise lihtsustatud vahend, mille abil tagada liidu eelarve sise- ja välisvahendite sidusus.

(48) Mõned liidule huvi pakkuvad taristuprojektid võiksid ühendada ja hõlmata ka naaberriike, ühinemiseks valmistuvaid riike ja muid kolmandaid riike, näiteks Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas, millel on oluliselt päikeseenergiat, mida võiks pikkade elektriühenduste kaudu liitu importida. Euroopa Ühendamise Rahastu peab olema kõnealuste taristute ühendamise ja rahastamise lihtsustatud vahend, mille abil tagada liidu eelarve sise- ja välisvahendite sidusus. Komisjoni osalevate peadirektoraatide vahel on vaja nõuetekohast koordineerimist, et mitte takistada nende projektide elluviimist, eelkõige meremagistraalide valdkonnas.

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48 a) Kolmandate riikide ettevõtete osalemine on Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkide saavutamise hädavajalik eeltingimus, kuna nad võivad projektidesse panustada oma kogemusi ja tehnoloogiat. Samas tuleb erilist tähelepanu pöörata töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse järgimisele nende ettevõtete poolt. See on Euroopa ühiskonna üha selgemini väljendatud nõudmine. Seega tuleks komisjonile anda vahendid nimetatud ülesande täitmiseks, et edendada ausat konkurentsi liidu ettevõtete ja kolmandate riikide vahel.

 

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48 b) Kolmandate riikide ettevõtete osalemisega liidu rahastatavates projektides peab kaasnema vastastikkuse nõue kaubandussuhetes. See tähendab, et liidu ettevõtetele peab vastavas kolmandas riigis olema tagatud juurdepääs võrdväärsetele võimalustele.

 

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Reguleerimisese

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu ning määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele eesmärgiga toetada transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu projekte.

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu ning määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele, samuti mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames eraldatavad ressursid ja nende juhtimise vahendid eesmärgiga toetada transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu ühishuviprojekte ja kasutada ära nende sektorite vahelist koostoimet.

 

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „piiriülene lõik” – lõik, mis tagab ühishuviprojekti jätkumise vähemalt kahes liikmesriigis või ühes liikmesriigis ja selle naaberriigis;

(2) „piiriülene lõik” – lõik, mis tagab ühishuviprojekti jätkumise määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 3 punktis o kindlaksmääratud lähimate linnatranspordisõlmede vahel kummalgi pool piiri kahes liikmesriigis või ühes liikmesriigis ja selle naaberriigis;

 

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) „naaberriik” – riik, mis kuulub Euroopa naabruspoliitika, sh strateegilise partnerluse ja laienemispoliitika kohaldamisalasse, Euroopa Majanduspiirkonda või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni;

 

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) „kolmas riik” – naaberriik ja mis tahes muu riik, kellega liit võib teha koostööd käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks;

 

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) „uuringud” – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised toetusmeetmed, sh eeltööd, et projekt kindlaks määrata ja välja arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohtikäsitleva eelteabe kogumine ning finantsplaani ettevalmistamine;

(4) „uuringud” – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, kaardistamis-, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised toetusmeetmed, sh eeltööd, et projekt kindlaks määrata ja välja arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantsplaani ettevalmistamine;

Selgitus

Kaardistamine ja eriti lairibavõrgu kaardistamine tuleb lisada toetusena rahastatavate uuringute mõiste määratlusse.

 

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) „programmi rakendamist toetavad meetmed” – täiendavad meetmed, mis on vajalikud Euroopa Ühendamise Rahastu ja üksikute sektorispetsiifiliste suuniste rakendamiseks, nt teenused, eelkõige tehniline abi, samuti ettevalmistus-, teostatavus-, koordineerimis-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevus, mis on otseselt vajalikud rahastu juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, eelkõige uuringud, kohtumised, teabevahetus, taristu kaardistamine, mestimine, teabe levitamine, teadlikkuse tõstmine ja kommunikatsioonimeetmed, teabevahetuseks kasutatava infotehnoloogiaga seotud kulud, samuti kõik muud tehnilise ja haldusabiga seotud kulud, mis võivad olla vajalikud rahastu juhtimiseks või üksikute sektorite spetsiifiliste suuniste rakendamiseks;

(5) „programmi rakendamist toetavad meetmed” – kõik täiendavad meetmed, mis on vajalikud Euroopa Ühendamise Rahastu ja üksikute sektorispetsiifiliste suuniste rakendamiseks, nt teenused, eelkõige tehniline ja finantskorralduse abi, samuti ettevalmistus-, teostatavus-, koordineerimis-, järelevalve-, huvitatud pooltega konsulteerimise, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevus, mis on vajalik ühishuviprojektide ettevalmistamiseks eeskätt Ühtekuuluvusfondist abi saavates riikides, et saada rahastamist käesoleva määruse kohaselt või finantsturult, või on need otseselt vajalikud käesolevaga loodud rahastu juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks. Nendeks on eelkõige uuringud, kohtumised, teabevahetus, taristu kaardistamine, teabe levitamine, teadlikkuse tõstmine ning kommunikatsiooni- ja kooskõlastatud meetmed, rahastut käsitlevaks teabevahetuseks kasutatava infotehnoloogiaga seotud kulud, samuti kõik muud tehnilise ja haldusabiga seotud komisjoni kulud, mis võivad olla vajalikud rahastu juhtimiseks või üksikute sektorite spetsiifiliste suuniste rakendamiseks;

 

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) „meede” – mis tahes rahaliselt, tehniliselt ja ajaliselt sõltumatu tegevus, mis on vajalik ühishuviprojekti rakendamiseks;

(6) „meede” – mis tahes rahaliselt ja tehniliselt määratletav ning ajaliselt piiritletud tegevus, mis on vajalik ühishuviprojekti rakendamiseks;

 

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) „rakendusasutus” – avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja või asutus, kelle liikmesriik või rahvusvaheline organisatsioon kui abisaaja on määranud meedet rakendama. Abisaaja teeb otsuse sellise määramise kohta omal vastutusel ja kui on vaja sõlmida riigihankeleping, siis kooskõlas kohaldatavate riigihankeeeskirjadega;

(9) „rakendusasutus” – avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja või asutus, kelle liikmesriik või rahvusvaheline organisatsioon kui abisaaja on määranud meedet rakendama. Abisaaja teeb otsuse sellise määramise kohta omal vastutusel ja kui on vaja sõlmida riigihankeleping, siis kooskõlas kohaldatavate liidu avaliku hanke eeskirjadega;

 

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) „üldine võrk” – määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] II peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu;

 

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) „kitsaskoht” – füüsiline tõke, mille tõttu süsteem katkeb ja pikamaa-liiklusvoog ei saa jätkuda. Selliseid tõkkeid on võimalik kõrvaldada uue taristu, nt sildade või tunnelite abil, millega lahendatakse sellised probleemid nagu langused, kurviraadiused, rööpmelaius. Olemasoleva taristu ajakohastamise vajadust ei käsitata kitsaskohana;

(12) „kitsaskoht” – füüsiline ja/või toimimistõke transpordi valdkonnas, mille tõttu süsteem katkeb ja pikamaa-liiklusvoog ei saa jätkuda ning mida on võimalik kõrvaldada uue taristu loomisega või olemasoleva taristu põhjaliku ajakohastamisega, mis võib tuua kaasa kitsaskoha piiranguid lahendavaid olulisi täiendusi;

 

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 20 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) „sektorite omavaheline koostoime” – selliste sarnaste või üksteist täiendavate meetmete olemasolu vähemalt kahes kolmest käesolevas määruses käsitletavast sektorist (transport, energia ja telekommunikatsioon), mis võimaldavad kulude ja/või tulemuste optimeerimist tänu rahaliste, tehniliste ja/või inimressursside ühisele kasutamisele;

 

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 20 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 b) „isoleeritud võrk” – liikmesriigi raudteevõrk või selle osa, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 3 punktis qq.

 

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Ühendamise Rahastu võimaldab üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja rakendada energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektori ühishuviprojekte. Eelkõige toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu selliste projektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja ehitada uus või ajakohastada olemasolev transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu. Selleks on Euroopa Ühendamise Rahastule seatud järgmised eesmärgid:

Euroopa Ühendamise Rahastu võimaldab üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja rakendada energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektori ühishuviprojekte. Eelkõige toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu selliste projektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja ehitada uus taristu või ajakohastada olemasolev taristu transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonnas ning milles antakse prioriteet puuduvale taristule. Selleks on Euroopa Ühendamise Rahastule seatud järgmised eesmärgid:

 

 

 

 

 

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele, arendades välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mis ühtse turu konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu Euroopa Liidu jaoks ning tänu millele luuakse soodsamad tingimused erasektori ja riiklikele investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu otsetoetuse ning kasutades ära sektorite omavahelist koostoimet. Kõnealuse eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on avalik ja erasektor investeerinud ühishuviprojektidesse, eelkõige käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide kaudu rakendatud ühishuviprojektidesse;

a) aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, arendades välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mille puhul võetakse arvesse tulevasi liiklusvooge ja mis maailmaturul konkurentsivõime parandamise ning ühtse turu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu liidu jaoks ning tänu millele luuakse soodsamad tingimused erasektori, avaliku sektori või avaliku ja erasektori ühistele investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu otsetoetuse juhul, kui projektide jaoks tuleks kasuks vahendite ühendamine. Kõnealuse eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on erasektor, avalik sektor või avalik ja erasektor ühiselt investeerinud ühishuviprojektidesse ja muu hulgas käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide kaudu rakendatud ühishuviprojektidesse;

 

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) võimaldada liidul saavutada eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada energiatõhusust 20 % ja taastuvenergia osakaalu 20 %-le ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem solidaarsus.

b) võimaldada liidul saavutada säästva arengu eesmärgid, sealhulgas eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 20% võrreldes 1990. aasta tasemega ning suurendada energiatõhusust 20% ja taastuvenergia osakaal 20%-le, aidates seega saavutada liidu keskpikki ja pikaajalisi CO2-heite vähendamise eesmärke, ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem solidaarsus;

 

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) suurendada käesoleva määruse alusel kasutusele võetavate vahendite tõhusust. Selle eesmärgi saavutamist hinnatakse mastaabisäästu põhjal, mille komisjon on saavutanud Euroopa Ühendamise Rahastu haldamisel rahaliselt, tehniliselt ja inimressursside osas, ning vajaduse korral lähtudes projektide koguarvust, mis viidi ellu sektorite omavahelist koostoimet ära kasutades;

 

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b b) toetada Euroopa tasandil lisandväärtust ja märkimisväärset ühiskondlikku kasu andvaid projekte, millele ei leidu turul piisavat rahastamist.

 

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 - sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Lisaks artiklis 3 kehtestatud üldeesmärkidele peaks Euroopa Ühendamise Rahastu aitama saavutada järgmisi sektorispetsiifilisi eesmärke:

1. Ilma et see piiraks artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide kohaldamist, toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu järgmiste sektorispetsiifiliste eesmärkide saavutamist:

 

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine, mõõdetuna Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saavatel transpordimarsruutidel rajatud uute ja täiustatud piiriüleste ühenduste ning kõrvaldatud kitsaskohtade arvuga;

i) kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine, eelkõige piiriülestel lõikudel, mõõdetuna Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saavatel transpordimarsruutidel rajatud uute ja täiustatud piiriüleste ühenduste ning kõrvaldatud kitsaskohtade arvuga kõigi transpordiliikide puhul;

 

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) säästva ja tõhusa transpordi tagamine pikas perspektiivis, mõõdetuna tava- ja kiirraudteevõrgu pikkusega EL 27 riikides;

ii) säästva ja tõhusa transpordi tagamine pikas perspektiivis, mõõdetuna rajatud või määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 45 lõikes 2 sätestatud põhivõrgu nõuetele ajakohastatud raudteevõrgu ja siseveeteede võrgu pikkusega ning alternatiivsete energiaallikatega varustamise punktide arvuga maanteepõhivõrku kasutavate sõidukite jaoks EL 27 riikides;

 

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) transpordiliikide optimaalne integreerimine ja ühendamine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine. Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse raudteevõrguga ühendatud sadamate ja lennuväljade arvuga;

iii) transpordiliikide optimaalne integreerimine ja ühendamine ning transporditeenuste mitmeliigilisuse ja juurdepääsetavuse suurendamine. Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse raudteevõrguga ühendatud sisevee- ja meresadamate ja lennuväljade arvuga ning rajatud mitmeliigiliste logistikaplatvormide ja meremagistraalide arvuga;

 

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a) transpordiliikide koostalitlusvõime ja ohutuse optimeerimine. Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse arukate transpordisüsteemidega (ERTMS ja RIS) varustatud kilomeetrite arvuga, Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele kohandatud liinide kilomeetrite arvuga ning maanteetranspordi sektori arukate transpordisüsteemide, SESARi ning laevaliikluse seire- ja teabesüsteemide kasutuselevõtu määraga;

 

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii b) tulevasteks transpordivoogudeks valmistumine;

 

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii c) kõigi transpordiliikide süsinikdioksiidiheite vähendamise hõlbustamine uuenduslikele vähese süsinikdioksiidiheitega ja energiatõhusatele transporditehnoloogiatele ülemineku ning alternatiivsete käitamissüsteemide kasutuselevõtu kaudu ja piisava taristu pakkumisega, mida on vaja vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ja transpordisüsteemile ülemineku toetamiseks.

 

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) energiasiseturu tõhusam integreerimine ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine, sh selle tagamine, et ükski liikmesriik ei jääks Euroopa võrgust eraldatuks, mõõdetuna liikmesriikide võrke tõhusalt ühendavate ja sisemisi kitsaskohti tõhusalt kõrvaldavate projektide arvuga;

i) konkurentsivõime suurendamine energia siseturu tõhusama integreerimise ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamisega, sh selle tagamisega, et ükski liikmesriik ei jääks Euroopa võrgust eraldatuks või ühest allikast sõltuvaks, mõõdetuna liikmesriikide võrke ühendavate ja sisemisi kitsaskohti kõrvaldavate ning seeläbi gaasiturul tarneallikate vahelisele konkurentsile ja hindade lähenemisele tulemuslikult kaasa aitavate projektide arvuga;

 

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) liidu varustuskindluse tagamine, mõõdetuna süsteemi vastupidavuse ja süsteemi talitluskindluse paranemisega ning tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamist võimaldavate projektide arvuga;

ii) liidu varustuskindluse tagamine nii elektri- kui ka gaasisektoris, mõõdetuna süsteemi vastupidavuse, tõhususe ja talitluskindluse paranemisega ning nutivõrkude kasutuselevõtu, energiataristu varade optimaalse kasutamise ja taastuvate energiaallikate integreerimisega, samuti tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamist võimaldavate projektide arvuga;

 

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine, soodustades eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärit energia integreerimist ülekandevõrku ja arendades välja CO2-võrgud, mõõdetuna toodetud ning põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse üle kantud taastuvenergiahulgaga ning selliste CO2-heitkoguste summaga, mis on ära hoitud tänu Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saanud projektide väljaehitamisele;

iii) säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine, soodustades eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärit energia integreerimist ülekande- ja jaotusvõrku, parandades energiatõhusust ning arendades välja arukad energiavõrgud ja CO2-võrgud, mõõdetuna tootmiskohtadest põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse üle kantud taastuvenergia hulgaga, nõudlusele reageerimise rakendamise osakaaluga, arukate elektrivõrkude arvuga ning selliste CO2-heitkoguste summaga, mis on ära hoitud tänu Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saanud projektide väljaehitamisele, ja Euroopa energiasüsteemi integreeritud taastuvatest energiaallikatest toodetud võimsuse koguhulgaga;

 

 

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-i) lairibateenuste järele nõudluse suurendamine ja tekitamine, edendades riikide avalike elektrooniliste teenuste omavahelist ühendamist ja koostalitlust ning sellistele võrkudele juurdepääsu, mida mõõdetakse avalikke elektroonilisi teenuseid kasutavate kodanike ja ettevõtjate protsendimääraga ning selliste teenuste piiriülese kättesaadavusega;

i) kiire ja ülikiire lairibaühenduse võrkude kiirem kasutuselevõtt, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seas, ja nende võrkude kiirem ajakohastamine, mõõdetuna lairibaühenduse ja ülikiire lairibaühenduse katvusmääraga ning selliste majapidamiste arvuga, kes on sõlminud lepingu kiirema kui 100 Mbp/s lairibaühenduse saamiseks;

i) kiire ja ülikiire lairibaühenduse võrkude kiirem kasutuselevõtt, et rahuldada olemasolevat ja kasvavat nõudlust, kaotada digitaalne lõhe ning edendada konkurentsivõimet, tööhõivet ja majanduskasvu, sh ühendades väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), ja nende võrkude kiirem ajakohastamine, mõõdetuna lairibaühenduse ja ülikiire lairibaühenduse katvusmääraga ning selliste majapidamiste arvuga, kes on sõlminud lepingu kiirusega 100 Mbit/s, 1 Gbit/s või kiirema lairibaühenduse saamiseks;

 

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamiseks vajalik rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 on 50 000 000 000 eurot1. Kõnealune summa jaotatakse artiklis 3 osutatud sektorite vahel järgmiselt:

1. Aastani 2020 on transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektorite üleeuroopalistesse võrkudesse vaja investeerida hinnanguliselt 970 000 000 000 eurot. Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamiseks vajalik rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 on [50 000 000 000 eurot1]. Kõnealune summa jaotatakse artiklis 3 osutatud sektorite vahel järgmiselt:

a) transport: 31 694 000 000 eurot, millest 10 000 000 000 eurot paigutatakse kooskõlas käesoleva määrusega ümber Ühtekuuluvusfondist kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

a) transport: [31 694 000 000] eurot, millest [10 000 000 000] eurot paigutatakse kooskõlas käesoleva määrusega ümber Ühtekuuluvusfondist kasutamiseks üksnes kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

b) energia: 9 121 000 000 eurot;

b) energia: [9 121 000 000] eurot;

c) telekommunikatsioon: 9 185 000 000 eurot.

c) telekommunikatsioon: [9 185 000 000] eurot;

__________________

__________________

1 Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. Vastavad summad jooksevhindades on esitatud finantsselgituses.

1 Sõltuvalt aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku osas saavutatavast kokkuleppest.

 

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamispakett võib hõlmata kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute ja ekspertide kohtumistega, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti kulusid, mis on seotud infotöötlusele ja -vahetusele keskenduvate IT-võrkudega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonile programmi juhtimisega kaasnevad.

2. Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamispakett hõlmab kulusid, mis on seotud:

 

a) meetmetega, mille eesmärk on toetada ühishuviprojekte artikli 7 tähenduses;

 

b) programmi rakendamist toetavate meetmetega artikli 2 punkti 5 tähenduses, kuni 1,5% ulatuses;

Rahaeraldistega võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et minna määruse (EÜ) nr 680/2007 alusel vastuvõetud meetmete rakendamiselt üle programmi rakendamisele. Vajaduse korral võib sarnaste kulude katmiseks eelarvesse assigneeringud kirjendada ka pärast 2020. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid, mille rakendamist ei ole 2020. aasta 31. detsembriks veel lõpule viidud.

c) tehnilise ja haldusabi kuludega, mis on vajalikud selleks, et minna määruse (EÜ) nr 680/2007 alusel vastuvõetud meetmete rakendamiselt üle programmi rakendamisele.

 

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Pärast artikli 26 lõike 1 kohast vahehindamist võib komisjon paigutada lõikes 1 esitatud eelarveeraldise assigneeringuid ümber sektorite vahel, v.a Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 eurot, mis on ette nähtud kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordisektoriprojektide jaoks.

3. Pärast artikli 26 lõike 1 kohast vahehindamist võivad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul ja pärast asjaomaste parlamendikomisjonidega konsulteerimist paigutada lõikes 1 esitatud eelarveeraldise assigneeringuid ümber sektorite vahel, v.a Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud [10 000 000 000 eurot]1, mis on ette nähtud kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordisektoriprojektide jaoks.

 

__________________

 

1 Sõltuvalt aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku osas saavutatavast kokkuleppest.

 

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

 

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Tööprogrammidega kehtestatakse kavandatud prioriteetide rahastamiseks kasutatavate toetuste, hangete ja finantsinstrumentide vormid.

 

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib osa Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamise ülesandest usaldada määruse (EL) nrXXXX/ 2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktis c nimetatud asutustele.

2. Komisjon võib osa Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamise ülesandest usaldada mõjuhinnangu alusel määruse (EL, Euratom) nr 966/ 2012 artikli 55 lõike 1 punktis a ja artiklis 59 osutatud asutustele, eeskätt TEN-T rakendusametile, kohandades seda Euroopa Ühendamise Rahastu optimaalse juhtimise ja tõhususe nõuetele kõnealuses kolmes sektoris.

 

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Transpordivaldkonnas võib liit anda rahalist abi hangete vormis ja finantsinstrumentide kaudu käesoleva määruse alusel üksnes neile meetmetele, millega toetatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] kohaseid ühishuviprojekte. Üksnes järgmised meetmed vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis rahalise abi saamise tingimustele:

Transpordivaldkonnas võib liit anda rahalist abi hangete vormis ja finantsinstrumentide kaudu käesoleva määruse alusel üksnes neile meetmetele, millega toetatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] kohaseid ühishuviprojekte. Üksnes järgmised meetmed vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis rahalise abi saamise tingimustele:

(a) meetmed, millega rakendatakse põhivõrk vastavalt määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] III peatükile, sh määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 39 kohaste uute tehnoloogialahenduste ja uuenduste kasutuselevõtmine;

a) meetmed, millega rakendatakse põhivõrk vastavalt määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] III peatükile, sh uute tehnoloogialahenduste ja uuenduste kasutuselevõtmine vastavalt nimetatud määrusele ja käesoleva määruse lisa I osas eelnevalt kindlaks määratud prioriteedid;

(b) määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 8 lõike 1 punktides b ja c kindlaksmääratud ühishuviprojektidega seotud uuringud;

b) määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 8 lõike 1 punktides b ja c kindlaksmääratud ühishuviprojektidega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsuse nr 661/2010/EL (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta)1 III lisas kindlaksmääratud piiriüleste prioriteetsete projektidega seotud uuringud;

(c) määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 8 lõike 1 punktides a ja d kindlaksmääratud ühishuviprojektide rakendamist toetavad meetmed;

c) määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 8 lõike 1 punktides a ja d kindlaksmääratud ühishuviprojektide rakendamist toetavad meetmed;

 

c a) meetmed, millega toetatakse põhivõrgu linnatranspordisõlmi;

(d) meetmed, millega toetatakse liikluskorraldussüsteeme vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 37;

d) meetmed, millega toetatakse liikluskorraldussüsteeme vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 37;

(e) meetmed, millega toetatakse kaubaveoteenuseid vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 38;

e) meetmed, millega toetatakse kaubaveoteenuseid vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 38;

(f) meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra, moderniseerides olemasolevat veeremit;

f) meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra, moderniseerides olemasolevat veeremit, muu hulgas koostöös raudteetööstusega;

(g) programmi rakendamist toetavad meetmed.

g) programmi rakendamist toetavad meetmed.

Transpordivaldkonnas on õigus saada piiriüleseid lõike või nende osi hõlmavate meetmete rakendamiseks liidult rahalist abi juhul, kui asjaomaste liikmesriikide või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on sõlmitud kirjalik leping kõnealuste piiriüleste lõikude lõplikuks väljaehitamiseks. Erandkorras, kui projekt on vajalik ühenduse rajamiseks naaberliikmesriigi või kolmanda riigi võrguga, kuid piiri reaalselt ei ületata, ei ole vaja sõlmida eespool osutatud kirjalikku lepingut.

Transpordivaldkonnas on õigus saada piiriüleseid lõike või nende osi hõlmavate meetmete rakendamiseks liidult rahalist abi juhul, kui asjaomaste liikmesriikide või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on sõlmitud kirjalik leping kõnealuste piiriüleste lõikude realiseerimiseks või lõplikuks väljaehitamiseks.

Kasutajate jaoks märkimisväärselt suure kasuteguriga projektidele antakse toetust eelkõige kõnealuste projektide ettevalmistamise jaoks, eeskätt avaliku ja erasektori partnerluse raames teostatava hindamise jaoks.

 

 

____________

 

1 ELT L 204, 5.8.2010, lk 1.

 

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Energiavaldkonnas on konkreetsed tingimused, mille alusel on õigus saada liidult finantsinstrumentide kaudu ning toetuste vormis rahalist abi ühishuviprojektide rakendamise meetmete jaoks, esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artiklis 15.

3. Energiavaldkonnas on konkreetsed tingimused, mille alusel on õigus saada liidult finantsinstrumentide kaudu ning toetuste vormis rahalist toetust ühishuviprojektide rakendamise meetmete jaoks, esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artiklis 15.

 

Energiasektori jaoks artikli 5 lõike 1 punktis b ette nähtud rahastamispaketis antakse prioriteet finantsinstrumentide kasutamisele, et suurendada liidu rahalise toetuse kordistavat mõju vastavalt käesoleva määruse artiklitele 14 ja 15.

 

Selleks tagab komisjon rahalise toetuse eraldamise peamiselt finantsinstrumentide kaudu, eeldusel et turg need piisaval määral kasutusele võtab.

 

Toetusi kasutatakse meetmete puhul, mis ei ole projekti äriplaani ega muude (eelkõige võimalike investorite, võlausaldajate või riikide reguleerivate asutuste koostatud) hinnangute kohaselt majanduslikult tasuvad ja mille puhul finantsinstrumendist ei piisaks, et tuua kaasa positiivne investeerimisotsus.

 

Lisaks tuleks valiku langetamisel arvesse võtta seda, mil määral aitab projekt kaasa ühe või mitme järgmise asjaomase eesmärgi saavutamisele:

 

– energia siseturu suurema integreerimise edendamine ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine, pannes rõhku energiaisolatsioonile lõpu tegemisele;

 

– liidu energiavarustuse kindluse suurendamine süsteemi vastupidavuse ja toimimiskindluse parandamise abil;

 

– säästva arengu ja keskkonnakaitse toetamine, tagades muu hulgas taastuvallikatest toodetud elektrienergia ülekandmise tootmiskohtadest põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse.

 

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Kahe esimese tööprogrammi puhul antakse prioriteet projektidele ja meetmetele, mille eesmärk on energiaisolatsioonile lõpu tegemine ja kitsaskohtade kõrvaldamine energiavaldkonnas, samas kui vähemalt 75% kõigist energiasektori jaoks käesoleva määruse alusel ette nähtud rahaeraldistest eraldatakse elektritaristu projektidele.

 

Lisaks toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastust ka projekte, mis seonduvad taastuvenergia ning arukate elektrivõrkudega (ülekande- ja jaotussüsteemide tasandil) riskijagamisrahastute kaudu, mis moodustavad osa artikli 14 lõikes 3 kirjeldatud finantsinstrumentidest.

 

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Telekommunikatsioonivaldkonnas vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis ning hankemenetluse ja finantsinstrumentide kaudu rahalise abi saamise tingimustele kõik meetmed, mille abil rakendatakse ühishuviprojekte ja programmi rakendamist toetavaid meetmeid, mis on esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] lisas.

4. Telekommunikatsioonivaldkonnas vastavad liidult rahalise abi saamise tingimustele järgmised meetmed, mille abil rakendatakse ühishuviprojekte ja programmi rakendamist toetavaid meetmeid, millele on osutatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] lisas:

 

– üldteenuseid, põhiteenusplatvorme ja programmi rakendamist toetavaid meetmeid rahastatakse toetuste ja/või hanke kaudu;

 

– lairibavõrkudega seotud meetmeid rahastatakse reeglina finantsinstrumentide kaudu;

 

– lairibavõrkudega seotud meetmeid võidakse rahastada ka toetuste kaudu projektide puhul, millega vähendatakse digitaalset lõhet, ühendades maa-, mägi-, äärepoolsed või hõredalt asustatud piirkonnad või saared, raskesti ligipääsetavad ja perifeersed piirkonnad, eeldusel et abi andmisest finantsinstrumendi kaudu ei piisaks, et tuua kaasa positiivne investeerimisotsus.

 

 

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Ühishuviprojektide rakendamise meetmed, mis tekitavad koostoimet vähemalt kahe Euroopa Ühendamise Rahastuga hõlmatud sektori vahel ja mis on loetletud käesoleva määruse lisa III osa jaotises a, võivad saada käesoleva määruse alusel liidult rahalist abi.

 

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööprogrammidega kehtestatakse asjaomaste meetme rahastamiseks kasutatavate toetuste vormid.

Artiklis 17 osutatud tööprogrammidega kehtestatakse asjaomaste meetme rahastamiseks kasutatavate toetuste vormid.

 

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Abikõlblikud võivad olla keskkonnakaitsealaste ja liidu õigustiku järgimist käsitlevate uuringutega seotud kulud.

5. Abikõlblikud on keskkonnakaitsealaste ja liidu õigustiku järgimist käsitlevate uuringutega seotud kulud.

Selgitus

Direktiivide 85/337/EMÜ ja 2001/42/EÜ sätetes ettenähtud keskkonnamõjude hindamine on vältimatult vajalik ja kohustuslik ning seetõttu ka nõuetekohaselt abikõlblik.

 

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Maa ostmisega seotud kulud ei ole abikõlblikud.

6. Maa ostmisega seotud kulud ei ole abikõlblikud, välja arvatud projektide puhul, mida toetatakse Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud summadega.

 

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kolmandad riigid ja kolmandates riikides asutatud üksused võivad osaleda ühishuviprojekte rakendada aitavates meetmetes, kui see on vajalik konkreetse ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks.

4. Kolmandad riigid ja kolmandates riikides asutatud üksused võivad osaleda ühishuviprojekte rakendada aitavates, eriti tarneallikate mitmekesistamise ja energiasektori varustuskindlusega seotud meetmetes, kui see on vajalik konkreetse ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks ja on asjakohaselt põhjendatud.

 

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Neid ei või rahastada käesoleva määruse alusel, v.a juhul, kui see on hädavajalik asjaomase ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks.

Neid ei või toetuste vormis rahastada käesoleva määruse alusel, v.a juhul, kui see on hädavajalik asjaomase ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks ja pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et neid meetmeid ei ole võimalik toetada Euroopa Ühendamise Rahastu raames ette nähtud muu rahalise abi vormis või liidu muude programmide kaudu. Pidades eelkõige silmas meremagistraalide projekte, loob komisjon tingimused, mis soodustavad niisuguste projektide arendamist koos laienemispiirkonnas asuvate kolmandate riikidega.

 

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui ühishuviprojektiga seotud asjakohaseid meetmeid on vaja tõhusamalt rakendada kolmandates riikides vastavalt määrustele (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised], (EL) nr XXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] ja (EL) nr XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised], võib käesoleva määruse alusel antava rahalise abi ühendada muude asjakohaste liidu määrustega hõlmatud rahalise abiga. Sel juhul võib komisjon teha rakendusakti kaudu otsuse rakendamise suhtes kohaldatava ühtse eeskirjakogumi kohta.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Mitme- ja iga-aastastes tööprogrammides võib lisaks sätestada konkreetsed taotluste esitamise eeskirjad.

6. Artiklis 17 osutatud mitme- ja iga-aastastes tööprogrammides võib lisaks sätestada konkreetsed taotluste esitamise eeskirjad.

 

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) tööde jaoks ettenähtud toetused:

b) tööde jaoks ette nähtud toetused:

(i) raudtee ja siseveeteed: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest; rahastamismäära võib suurendada 30 % kitsaskohtade kõrvaldamise meetmete puhul; rahastamismäära võib suurendada 40 % piiriüleste lõikudega seotud meetmete puhul;

i) raudtee- ja teedevõrkude puhul liikmesriikides, kelle territooriumil puudub raudteevõrk, või määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 3 punktis qq määratletud isoleeritud võrguga liikmesriigis, kus ei teostata raudtee pikamaa-kaubavedusid: liidu rahaline abi ei ületa 20% abikõlblikest kuludest; rahastamismäära võib suurendada 30%-ni kitsaskohtade kõrvaldamise meetmete puhul; rahastamismäära võib suurendada 40%-ni piiriüleste lõikudega seotud meetmete ja raudtee koostalitlusvõime tõhustamise meetmete puhul;

 

i a) siseveeteede puhul: liidu rahaline abi ei ületa 30% abikõlblikest kuludest; rahastamismäära võib suurendada 40%-ni kitsaskohtade kõrvaldamise meetmete ja piiriüleste lõikudega seotud meetmete puhul;

ii) siseveeteeühendused sadamate ja lennuväljadega, raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vähendamise meetmed, millega moderniseeritakse olemasolev veerem, ning sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide väljaarendamine: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest.

ii) siseveeteeühendused sisevee- ja meresadamate ja lennuväljadega ning sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide väljaarendamine: liidu rahaline abi ei ületa 20% abikõlblikest kuludest;

 

ii a) meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra, moderniseerides olemasolevat veeremit: liidu rahaline abi ei ületa 20% abikõlblikest kuludest kuni kombineeritud ülemmäärani 1% artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest;

 

ii b) puudega inimeste parem juurdepääs transpordile (taristule ja teenustele): liidu rahaline abi ei ületa 30% kohandamistööde abikõlblikest kuludest, mis ei ületa ühelgi juhul 10% kõigist tööde abikõlblikest kuludest.

 

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt c ja punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks ettenähtud toetused:

c) liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks ettenähtud toetused:

i) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS): liidu rahaline abi ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest;

i) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), jõeteabeteenused (RIS), laevaliikluse seire- ja teabesüsteemid (VTMIS), SESAR ja maanteeliikluse korraldamise süsteemid (ITS): maapealsete komponentide puhul ei ületa liidu rahaline abi 50% abikõlblikest kuludest; pardaseadmete puhul ei ületa liidu rahaline abi ERTMSi puhul 40% abikõlblikest kuludest ning RISi, VTMISi, SESARi ja maanteetranspordi sektori ITSi puhul 20% abikõlblikest kuludest kuni kombineeritud ülemmäärani 5% artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest;

ii) liikluskorraldussüsteemid, kaubaveoteenused, turvaline parkimine maanteepõhivõrgus ning meremagistraalide arendamist toetavad meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest.

ii) kauba- ja kombineeritud veoteenused ning turvalised parkimisalad maanteepõhivõrgus: liidu rahaline abi ei ületa 20% abikõlblikest kuludest;

 

ii a) meremagistraalide arendamist toetavad meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 30% abikõlblikest kuludest;

 

c a) toetused seoses meetmetega, millega toetatakse uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni kõigi transpordiliikide puhul: liidu rahaline abi ei ületa 20% abikõlblikest kuludest.

 

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punktid a ja b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) liidu rahaline abi ei ületa 50 % uuringute ja/või tööde abikõlblikest kuludest;

a) liidu rahaline abi ei ületa 50% uuringute abikõlblikest kuludest ja 40% tööde abikõlblikest kuludest;

(l) kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 80 %ni selliste meetmete puhul, mis määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi.

b) kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 70%ni selliste meetmete puhul, mis artiklis 7 osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast või millega tugevdatakse liidu solidaarsust ja/või mis aitavad kaasa säästvale arengule ja keskkonnakaitsele, eelkõige nutivõrkudele.

 

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m) lairibavõrkudega seotud meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest;

a) lairibavõrkudega seotud meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 40% abikõlblikest kuludest;

 

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Eespool nimetatud kaasrahastamismäärasid või suurendada kuni kümne protsendipunkti võrra selliste meetmete puhul, mis mõjutavad mitme sektori koostoimet või millega saavutatakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, suurendatakse vastupidavust kliimatingimustele või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet.

5. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni kümne protsendipunkti võrra lõigetes 2, 3 ja 4 ettenähtud määradega võrreldes meetmete puhul, mis tekitavad koostoimet vähemalt kahe Euroopa Ühendamise Rahastuga hõlmatud sektori vahel.

Suurendada ei tohiks artiklis 11 osutatud kaasrahastamismäärasid.

Suurendada ei tohiks artiklis 11 osutatud kaasrahastamismäärasid.

 

Nende meetmete puhul eraldatakse liidu rahaline abi artikli 5 lõikes 1 esitatud valdkonnaeelarvetest ja seda kaalutakse vastavalt nende valdkondade suhtelisele osalemisele meetmes.

 

Komisjon teeb artiklis 17 osutatud iga-aastastes ja mitmeaastastes programmides ettepaneku käesolevas artiklis ettenähtud kaasrahastamismäärade kehtestamise kohta. Selleks töötab ta välja metoodika nende kriteeriumite hindamiseks.

 

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Väljavalitud meetmetele antava rahalise abi summat muudetakse iga projekti kulude-tulude analüüsi, eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimisvajaduse alusel.

6. Väljavalitud meetmetele antava rahalise abi summat võidakse muuta iga projekti kulude-tulude analüüsi, eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimisvajaduse alusel.

 

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõiked 1, 2 ja 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, käivitatakse konkreetsed põhivõrgu rakendamise projektide konkursid üksnes nendes liikmesriikides, mis vastavad Ühekuuluvusfondist abi saamise tingimustele.

1. Seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, käivitatakse konkreetsed põhivõrgu (eelkõige põhivõrgukoridoride) rakendamise või horisontaalsete prioriteetidega seotud projektide konkursid üksnes nendes liikmesriikides, mis vastavad Ühekuuluvusfondist abi saamise tingimustele.

2. Selliste konkreetsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse käesoleva määruse alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealuste projektikonkursside rakendamisel käsitatakse võimaluse korral kõige prioriteetsemana neid projekte, mille puhul peetakse kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest.

2. Selliste konkreetsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse käesoleva määruse alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2016 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. Alates 1. jaanuarist 2017 tehakse kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, käesoleva määruse kohaselt transporditaristuprojektide rahastamiseks kättesaadavaks Euroopa Ühendamise Rahastusse ümberpaigutatud vahendid, mis ei olnud ette nähtud transporditaristuprojektile.

 

2 a. Eesmärgiga toetada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike, kel võib olla raskusi piisavalt küpsete ja/või kvaliteetsete ja liidu jaoks piisava lisandväärtusega projektide väljatöötamisel, tuleks pöörata erilist tähelepanu Euroopa Ühendamise Rahastu kohastele programmi tugimeetmetele, mille eesmärk on suurendada haldusasutuste ja avalike teenistuste institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust seoses käesoleva määruse I lisas loetletud projektide väljatöötamise ja rakendamisega. Komisjon võib korraldada lisaprojektikonkursse, et tagada kõigis Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides ümberpaigutatud vahendite võimalikult suur vastuvõtuvõime.

 

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Erandina artiklist 10 ning seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, kohaldatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [millega kehtestatakse ühissätted ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006] artikli 22 ja artikli 110 lõike 3 kohaseid Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid rahastamismäärasid järgmiste meetmete suhtes:

3. Erandina artiklist 10 ning seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks eranditult kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, kohaldatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [millega kehtestatakse ühissätted ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006] artikli 22 ja artikli 110 lõike 3 kohaseid Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid rahastamismäärasid järgmiste meetmete suhtes:

(a) uuringutoetused;

(a) uuringutoetused;

(b) tööde jaoks ettenähtud toetused:

(b) tööde jaoks ettenähtud toetused:

(i) raudtee ja siseveeteed;

(i) raudtee ja siseveeteed;

(ii) piiriüleste maanteelõikude toetamise meetmed;

(ii) piiriüleste maanteelõikude toetamise meetmed ning raudteevõrguta liikmesriikide puhul ka TEN-T teevõrk;

(iii) siseveeteeühendused sadamate ja lennuväljadega, sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide väljaarendamine;

(iii) siseveeteeühendused mere- ja sisemaa sadamatega ja lennuväljadega, mitmeliigilise transpordi platvormide (muu hulgas automaatsete rööpapaari vahetamise süsteemide) ja sadamate väljaarendamine ning ühenduskohad, eelkõige raudteeühendused;

(c) liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks ettenähtud toetused:

(c) liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks ettenähtud toetused:

(i) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS);

(i) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), jõeteabeteenused (RIS) ja laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (VTMIS), SESAR ja ITS maanteesektori jaoks;

(ii) liikluskorraldussüsteemid.

 

 

(iia) meremagistraalide arendamist toetavad meetmed;

 

(ca) toetused seoses meetmetega, millega toetatakse uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni kõigi transpordiliikide puhul.

 

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon tühistab, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, rahalise abi andmise meetmetele, mida ei ole hakatud rakendama ühe aasta jooksul pärast abi andmise tingimustes kindlaksmääratud meetme rakendamise alguskuupäeva.

1. Komisjon tühistab, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, rahalise abi andmise uuringutele, mida ei ole alustatud ühe aasta jooksul pärast abi andmise tingimustes kindlaksmääratud alguskuupäeva või kahe aasta jooksul kõigi muude käesoleva määruse alusel rahalise abi saamiseks kõlblike meetmete puhul.

2. Komisjon võib peatada või lõpetada rahalise abi andmise või vähendada abisummat või selle sisse nõuda määruses (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] sätestatud tingimustel, eelkõige järgmistel juhtudel:

2. Komisjon võib peatada või lõpetada rahalise abi andmise või vähendada abisummat või selle sisse nõuda määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud tingimustel, eelkõige järgmistel juhtudel:

(a) meetme rakendamisel ei peeta kinni liidu õiguse sätetest;

(a) meetme rakendamisel ei peeta kinni liidu õiguse sätetest;

(b) kui ei ole täidetud mõnda toetuse andmise aluseks olnud tingimust, eelkõige juhul, kui ilma komisjoni kinnituseta on tehtud projekti või meetme laadi mõjutavaid olulisi muudatusi;

(b) kui ei ole täidetud mõnda toetuse andmise aluseks olnud tingimust, eelkõige juhul, kui ilma komisjoni kinnituseta on tehtud projekti või meetme laadi mõjutavaid olulisi muudatusi;

(c) pärast projekti edenemise hindamist, eelkõige juhul, kui meetme rakendamine on oluliselt viibinud.

(c) pärast projekti edenemise hindamist, eelkõige juhul, kui meetme rakendamine on oluliselt viibinud.

3. Komisjon võib nõuda antud rahalise abi tagasimaksmist, kui kahe aasta jooksul pärast rahalise abi andmise tingimustes kindlaksmääratud lõppkuupäeva ei ole rahalist abi saava meetme rakendamist lõpule viidud.

3. Komisjon võib nõuda antud rahalise abi tagasimaksmist, kui kahe aasta jooksul pärast rahalise abi andmise tingimustes kindlaksmääratud lõppkuupäeva ei ole rahalist abi saava meetme rakendamist lõpule viidud, välja arvatud juhul, kui see tuleneb nõuetekohaselt põhjendatud vääramatust jõust.

4. Enne lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud otsuste tegemist uurib komisjon käsitletavat juhtumit ja teavitab asjaomaseid abisaajaid, nii et nad saaksid esitada oma tähelepanekud ettenähtud ajavahemiku jooksul.

4. Enne lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud otsuste tegemist uurib komisjon käsitletavat juhtumit ja teavitab asjaomaseid abisaajaid, nii et nad saaksid esitada oma tähelepanekud ettenähtud ajavahemiku jooksul. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõigist otsustest, mis tehakse artiklis 17 ettenähtud iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisel.

 

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) võib ette näha konkreetsed tingimused, nt hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud meetme eesmärkidega ning kui selliste tingimuste kohaldamisel ei eirata riigihankepõhimõtteid;

(a) võib ette näha konkreetsed tingimused, nt hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud meetme eesmärkidega ning kui selliste tingimuste kohaldamisel ei eirata liidu riigihankepõhimõtteid;

 

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] VIII jaotise kohaselt kehtestatud finantsinstrumente võib kasutada selleks, et lihtsustada juurdepääsu rahastamisele nende üksuste jaoks, kes rakendavad meetmeid, mis aitavad realiseerida määrustes (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised], (EL) nr XXX 2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] ja (EL) nr XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] kindlaksmääratud ühishuviprojekte ja saavutada kõnealuste projektide eesmärke. Finantsinstrumendid põhinevad turupuudujääkide või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade ja investeerimisvajaduste eelneval hindamisel.

1. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VIII jaotise kohaselt kehtestatud finantsinstrumente võib kasutada selleks, et lihtsustada juurdepääsu rahastamisele nende üksuste jaoks, kes rakendavad meetmeid, mis aitavad realiseerida määrustes (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised], (EL) nr XXXX 2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] ja (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] kindlaksmääratud ühishuviprojekte ja saavutada kõnealuste projektide eesmärke.

 

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 - sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kasutada võib järgmisi finantsinstrumente:

3. Kasutada võib eelkõige järgmisi finantsinstrumente:

 

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) laenud ja/või tagatised, milleks kasutatakse riskijagamisvahendeid, sh selliste projektivõlakirjade tagamise süsteem, mida annavad välja finantseerimisasutused omavahenditest koos liidu toetusega maksete ja/või kapitali assigneeringutele;

(b) laenud ja/või tagatised, milleks kasutatakse riskijagamisvahendeid, muu hulgas selliste projektivõlakirjade tagamise süsteem, millega tagatakse üksikuid projekte või projektiportfelle, mida annavad välja finantseerimisasutused omavahenditest koos liidu toetusega maksete ja/või kapitali assigneeringutele;

 

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) mis tahes muud finantsinstrumendid.

(c) muud finantsinstrumendid, kui on täidetud järgmised tingimused:

 

– kooskõla määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012; ning

 

– kooskõla käesoleva määruse eesmärkidega;

 

komisjonile antakse volitus võtta vastu käesoleva määruse artikli 25 kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva lõike punktis c osutatud muid finantsinstrumente;

 

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) finantsinstrumendid, mille eesmärk on hõlbustada erainvesteeringute tegemist innovaatilise tehnoloogia juurutamiseks, mille puhul investeerimisrisk on suurem.

 

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Finantsinstrumentide abil toetatavad meetmed valitakse välja põhimõttel „kes ees, see mees” ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse valikut geograafiliselt mitmekesistada, et see hõlmaks kõiki liikmesriike.

1. Meetmed, mida võib kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17 finantsinstrumentide kaudu toetada, valitakse artikli 17 kohaselt vastavalt nende rakendamisvalmidusele, nendega püütakse tagada liikmesriikide vahel sektoripõhine ja geograafiline mitmekesistamine ning need meetmed vastavad järgmistele kriteeriumidele:

 

– annavad Euroopa lisandväärtust;

 

– vastavad strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele;

 

– välistavad konkurentsimoonutused siseturul;

 

– avaldavad võimendavat mõju liidu toetusele.

2. Liit, mis tahes liikmesriik ja muud investorid võivad lisaks finantsinstrumentide kaudu saadavale toetusele anda täiendavalt rahalist abi, tingimusel et komisjon on nõus meetmete abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või instrumendi investeerimisstrateegia muudatustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu.

2. Liit, mis tahes liikmesriik ja muud investorid võivad lisaks finantsinstrumentide kaudu saadavale toetusele anda täiendavalt rahalist abi, tingimusel et komisjon on nõus meetmete abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või instrumendi investeerimisstrateegia muudatustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu.

3. Finantsinstrumentide eesmärk on säilitada liidu eelarvega tagatud varade väärtus. Tänu kõnealustele instrumentidele võib saada tulu, mis aitab saavutada muude partnerite või investorite eesmärke.

3. Finantsinstrumentide eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste mitmekordistavat mõju, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid nii avalikelt kui ka erainvestoritelt, säilitades samas liidu eelarvega tagatud varade väärtuse. Tänu kõnealustele instrumentidele võib saada tulu, ilma et see siiski kahjustaks käesoleva määruse raames toetatavate meetmete elluviimist.

4. Finantsinstrumente võib ühendada liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.

4. Eri liiki finantsinstrumente võib ühendada liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega, kui see on vajalik projekti jätkumise kindlustamiseks.

5. Tööprogrammidega võib kehtestada lisatingimused vastavalt sektorite erivajadustele.

5. Tööprogrammidega võib kehtestada lisatingimused vastavalt sektorite erivajadustele.

6. Vastavalt määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 18 lõikele 2 assigneeritakse ühe finantsinstrumendiga saadud tulud ja tagasimaksed kõnealusele finantsinstrumendile. Ajavahemikku 2007–2013 käsitlevas mitmeaastases finantsraamistikus juba sätestatud finantsinstrumentide puhul assigneeritakse kõnealusel perioodil alanud tegevuse tulemusel saadud tulud ja tagasimaksed finantsinstrumendile ajavahemikus 2014–2020.

6. Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 18 lõikele 2 assigneeritakse ühe finantsinstrumendiga saadud tulud ja tagasimaksed kõnealusele finantsinstrumendile käesoleva määruse kehtivusajaks.

 

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõiked 1 ja 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võtab iga sektori kohta vastu mitme- ja iga-aastase tööprogrammi. Komisjon võib ka vastu võtta mitme- ja igaaastased tööprogrammid, mis hõlmavad rohkem kui üht sektorit. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon võtab artikli 25 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte iga sektori mitme- ja iga-aastase tööprogrammi kohta. Komisjon võib ka artikli 25 kohaselt vastu võtta vastu delegeeritud õigusakte mitme- ja iga-aastaste tööprogrammide kohta, mis hõlmavad rohkem kui üht sektorit.

2. Mitmeaastased tööprogrammid vaadatakse läbi vähemalt perioodi keskel. Vajaduse korral muudab komisjon mitmeaastast tööprogrammi rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Mitmeaastased tööprogrammid vaadatakse läbi vähemalt perioodi keskel. Vajaduse korral võtab komisjon artikli 25 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte mitmeaastase tööprogrammi muutmiseks.

 

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Transpordivaldkonnas kasutatakse vähemalt 4–5 % artikli 5 lõike 1 punktis a ettenähtud eelarvevahenditest innovaatiliste finantsinstrumentidena.

 

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Energia- ja telekommunikatsioonivaldkonna mitmeaastastes tööprogrammides esitatakse strateegiline suund seoses ühishuviprojektidega ja need võivad sisaldada konkreetseid ühishuviprojekte.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Mitme- ja iga-aastaste tööprogrammide koostamisel kehtestab komisjon lõikes 1 osutatud korras valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid vastavalt järgmistes õigusaktides sätestatud eesmärkidele ja prioriteetidele:

6. Mitme- ja iga-aastaste tööprogrammide koostamisel kehtestab komisjon lõikes 1 osutatud korras valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid vastavalt käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 ning määruses (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised], määruses (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] või määruses (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] sätestatud eesmärkidele ja prioriteetidele. Arvesse võetakse järgmisi kriteeriume:

 

(a) meetme teostatavus projekti väljatöötamise ja ettevalmistamise järgus ning kavandatava rakendamise usaldusväärsus;

 

(b) liidu toetuse võimendav mõju avaliku ja erasektori investeeringutele ja ühtsele turule;

 

(c) vajadus saada üle konkreetsetest finantstakistustest ja turupoolse rahastamise puudumisest projekti iseloomust või äärmisest vajalikkusest tulenevalt;

 

(d) kulud ja tulud, sealhulgas majanduslik ja sotsiaalne mõju, mõju kasvuhoonegaasidele ja/või muud keskkonnamõjud ning kättesaadavus;

 

(e) piiriülene mõõde ja suutlikkus liikmesriigi isoleeritust vähendada või see kaotada.

(a) transpordivaldkonnas määrus (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised];

 

(b) energiavaldkonnas määrus (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised];

 

(c) telekommunikatsioonivaldkonnas määrus (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised].

 

 

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Tööprogrammid kooskõlastatakse, et kasutada ära transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektori omavahelist koostoimet eelkõige sellistes valdkondades nagu energianutivõrgud, elektrilised liikumisvõimalused ning arukad ja säästvad transpordisüsteemid. Heaks võib kiita mitut sektorit hõlmavad projektikonkursid.

7. Tööprogrammid kooskõlastatakse, et kasutada ära transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektori omavahelist koostoimet eelkõige sellistes valdkondades nagu energianutivõrgud, elektrilised liikumisvõimalused ning arukad ja säästvad transpordisüsteemid, ühised trasside rajamise õigused või taristute liitmine. Heaks võib kiita mitut sektorit hõlmavad projektikonkursid, mille puhul igale sektorile eraldatakse vahendeid artikli 5 lõikes 1 ettenähtud määras vastavalt meetmes osaleva sektori osakaalule.

 

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga-aastaseid osamakseid hõlmav esialgne kava edastatakse toetusesaajatele ja finantsinstrumentide kohaldamise korral asjaomastele finantseerimisasutustele.

Iga-aastaseid osamakseid hõlmav esialgne kava edastatakse toetusesaajatele, asjaomastele liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile ning finantsinstrumentide kohaldamise korral asjaomastele finantseerimisasutustele.

 

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kirjendatud, kantakse automaatselt ühe aasta võrra edasi.

Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kirjendatud, kantakse automaatselt ühe aasta võrra edasi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitele 9 ja 10.

 

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonile antakse artikli 25 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud loetelude täiendamise või muutmise kohta.]

Komisjonile antakse artikli 25 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud loetelude täiendamise või muutmise kohta ja artikli 17 kohaselt üht sektorit või mitut sektorit hõlmava mitme- ja iga-aastase tööprogrammi koostamiseks.

 

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teostavad transpordi- ja energiasektori projektide puhul meetmete tehnilist jälgimist ja finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad projektide või nende osadega seoses kaasnenud kulude õigsust ning nõuetele vastavust. Liikmesriigid võivad taotleda komisjoni osalemist kohapealsetes kontrollides.

Liikmesriigid teostavad meetmete tehnilist jälgimist ja finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad projektide või nende osadega seoses kaasnenud kulude õigsust ning nõuetele vastavust. Liikmesriigid võivad taotleda komisjoni osalemist kohapealsetes kontrollides.

 

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Telekommunikatsioonivaldkonnas teevad riikide reguleerivad asutused kõik selleks, et tagada vajalik õiguskindlus ja investeerimistingimused, mis hõlbustaksid liidult käesoleva määruse alusel rahalist abi saavate projektide rakendamist.

välja jäetud

Selgitus

Lihtsustamiseks on vaja ühtlustada liikmesriikide kohustused kõigis kolmes valdkonnas.

 

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teavitavad komisjoni pidevalt ja võimaluse korral interaktiivsete geograafiliste ja tehniliste infosüsteemide kaudu, üleeuroopalise transpordivõrgu puhul süsteemi TENtec kaudu, ühishuviprojektide rakendamisel tehtud edusammudest ja sellekohastest investeeringutest, sh kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetussummadest.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni korrapäraselt ja vähemalt kord aastas interaktiivse geograafilise, tehnilise, avaliku ja hõlpsalt ligipääsetava infosüsteemi kaudu, üleeuroopalise transpordivõrgu puhul süsteemi TENtec kaudu, ühishuviprojektide rakendamisel tehtud edusammudest ja sellekohastest investeeringutest, sh kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetussummadest. Komisjon ajakohastab sellest lähtuvalt vähemalt kord aastas teabe Euroopa Ühendamise Rahastu raames elluviidavate konkreetsete projektide kohta, muu hulgas vajaduse korral teabe ELi kaasrahastamise vormide ja summade ning iga projekti edenemise kohta, ning avalikustab selle. EIP edastab sellel eesmärgil vastava taotluse korral komisjonile asjakohase teabe, kaitstes konfidentsiaalset äriteavet.

 

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

1. Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve – tagades, et kulud ei oleks eri liikmesriikides sama tüüpi taristu puhul ebaproportsionaalsed, võttes nõuetekohaselt arvesse kohalikke hindu –, pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

Selgitus

Võimalikult suures ulatuses tuleb tagada, et ELi rahaga rahastatavate taristuprojektide kulud oleksid eri liikmesriikides ühtsed, võttes aluseks kohalikud tööjõu- ja materjalikulud.

 

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komitee tagab artiklis 17 osutatud tööprogrammide horisontaalse ülevaate, et tagada kooskõla sektorite vahel ning nende omavahelise koostoime väljaselgitamine ja ellurakendamine.

3. Komitee tagab artiklis 17 osutatud tööprogrammide horisontaalse ülevaate, et tagada nende kooskõla ning sektorite vahelise koostoime väljaselgitamine, ellurakendamine ja hindamine, ning püüab eeskätt tagada finantspaketi võrdse jaotumise kõigi sektorite vahel mitut sektorit hõlmavate projektikonkursside korral ja selliste meetmete kaasrahastamismäära kehtestamisel, mis võivad luua sektorite omavahelist koostoimet.

 

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast vastu artiklis 20 osutatud delegeeritud õigusakte.

2. Komisjonile antakse mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ajaks õigus võtta vastu artiklites 17 ja 20 osutatud delegeeritud õigusakte.

 

Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nimetatud seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituse delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

 

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon koostab hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks hindamisaruande, milles käsitletakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist (tulemuste ja mõju tasandil), vahendite kasutamise tõhusust ja ELi lisandväärtust, pidades silmas meetmete uuendamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemist. Hindamisel käsitletakse ka lihtsustamise võimalusi, sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel. Komisjon võtab arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

1. Komisjon esitab hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, milles käsitletakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist (tulemuste ja mõju tasandil), vahendite kasutamise tõhusust ja ELi lisandväärtust, pidades silmas meetmete uuendamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemist. Hindamisel käsitletakse ka lihtsustamise võimalusi, sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel, sealhulgas mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Hindamisel võetakse arvesse varasemalt võetud meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi. Peale selle annab komisjon asjaomase hindamise raames hinnangu tulevastele meetmetele, mida tuleb võtta liidu kulutuste tõhususe parandamiseks ja prioriteetsetesse projektidesse tehtavate investeeringute suurendamiseks. Hinnangus uuritakse muu hulgas seda, kuidas teha rahastamisvahendid veelgi huvipakkuvamaks enamatele pikaajalistele investoritele, sealhulgas avaliku sektori investoritele, ja kuidas laiendada sobivate projektide haaret, ja omakapitaliinstrumentide võimalikku väljatöötamist liidu taristu rahastamiseks.

 

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Euroopa Ühendamise Rahastu puhul võetakse arvesse 2015. aastal läbiviidavat Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse sõltumatut täiemahulist hindamist. Kõnealuse hindamise alusel hindab komisjon Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse asjakohasust ja selle tulemuslikkust prioriteetsetesse projektidesse investeeringumahtude suurendamisel ning liidu rahaliste vahendite kasutamise tõhususe parandamisel. Selle hinnangu valguses ja kõiki võimalusi arvestades kaalub komisjon ettepaneku tegemist asjakohaste õigusaktide muutmiseks, muu hulgas seadusandlike muudatuste tegemiseks, eeskätt juhul, kui kasutuselevõtt turul ei ole prognoosidega võrreldes rahuldav või kui alternatiivsed pikaajaliste laenude rahastamise viisid muutuvad piisavalt kättesaadavaks.

 

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Abisaajad ja vajaduse korral ka asjaomased liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antud abi avalikustatakse piisaval määral, et teavitada üldsust liidu rollist projektide elluviimisel.

1. Abisaajad ja vajaduse korral ka asjaomased liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antud abi avalikustatakse piisaval määral ja rakendatakse piisavat läbipaistvust, et teavitada üldsust liidu rollist projektide elluviimisel.

 

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon rakendab Euroopa Ühendamise Rahastu projektide ja rakendamise tulemuste suhtes teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määruse alusel toimuvale teavitamisele eraldatud eelarvest kaetakse ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimine.

2. Komisjon rakendab Euroopa Ühendamise Rahastu projektide ja rakendamise tulemuste suhtes teavitus- ja teabevahetusmeetmeid.

 

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt a – Horisontaalsed prioriteedid

 

Komisjoni ettepanek

Innovaatiline juhtimine ja teenused

Ühtne Euroopa taevas – SESAR

Innovaatiline juhtimine ja teenused

Maantee-, raudtee- ja sisevete liikluskorraldussüsteemid (ITS, ERTMS ja RIS)

Innovaatiline juhtimine ja teenused

Sadamate ja lennuväljade põhivõrk

Parlamendi muudatusettepanek

Innovaatiline juhtimine ja teenused

Ühtne Euroopa taevas – SESAR

Innovaatiline juhtimine ja teenused

Maantee-, raudtee- ja sisevete ning mereliikluskorraldussüsteemid (ITS, ERTMS, RIS, VTMIS ja e-merendusteenused)

Innovaatiline juhtimine ja teenused

Sadamate, lennuväljade ja meremagistraalide põhivõrk

Uued tehnoloogialahendused ja innovatsioon

Uued tehnoloogialahendused ja innovatsioon määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 39 punktide a–d kohaselt

 

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Helsinki – Tallinn – Riga – Kaunas – Warszawa – Katowice

Helsinki – Tallinn – Riga – Kaunas – Warszawa – Katowice

 

Klaipeda – Kaunas

Gdynia – Katowice

Gdynia – Katowice

Katowice – Ostrava – Brno – Wien

Katowice – Ostrava – Brno – Wien

 

Szczecin/Świnoujście – Poznań – Wrocław – Ostrava

Katowice – Žilina – Bratislava – Wien

Katowice – Žilina – Bratislava – Wien

Wien – Graz – Klagenfurt – Villach – Udine – Venezia – Bologna – Ravenna

Wien – Graz – Klagenfurt – Villach – Udine – Venezia – Bologna – Ravenna – Ancona

 

Graz – Maribor –Ljubljana – Koper/Trieste

 

Komisjoni ettepanek

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud

Transpordiliik

Kirjeldus/ajakava

Helsinki – Tallinn

Sadamad, meremagistraalid

Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide ja nendevaheliste ühenduste (edasi)arendamine, meremagistraalid (sh jäämurdevõimekus)

Tallinn - Riga – Kaunas – Warszawa

Raudtee

(Üksikasjalikud) uuringud seoses uue UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlusvõimeluse liiniga; uue liiniga seotud tööd peaksid algama enne 2020. aastat; raudtee ja lennuväljade/sadamate vahelised ühendused

Gdynia – Katowice

Raudtee

Uuendamine

Gdynia, Gdansk

Sadamad

Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Warszawa – Katowice

Raudtee

Uuendamine

Katowice – Ostrava – Brno – Wien & Katowice – Žilina – Bratislava – Wien

Raudtee

Uuendamine, eelkõige Poola ja Tšehhi Vabariigi, Poola ja Slovakkia ning Slovakkia ja Austria vahelistel piiriülestel lõikudel; mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Wien – Graz – Klagenfurt – Udine – Venezia – Ravenna

Raudtee

Uuendamine ja käimasolevad tööd; mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Trieste, Venice, Ravenna

Sadamad

Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Muudatusettepanek

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud

Transpordiliik

Kirjeldus/ajakava

Helsinki – Tallinn

Sadamad, meremagistraalid

Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide ja nendevaheliste ühenduste (edasi)arendamine, meremagistraalid (sh jäämurdevõimekus)

Tallinn - Riga – Kaunas – Warszawa

Raudtee

(Üksikasjalikud) uuringud seoses uue UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlusvõimeluse liiniga; uue liiniga seotud tööd peaksid algama enne 2020. aastat; raudtee ja lennuväljade/sadamate vahelised ühendused

Klaipėda - Kaunas

Raudtee

Uuendamine, sadamatevahelised ühendused, meremagistraalid

Via Baltica koridor

Maantee

Piiriüleste lõikudega seotud tööd (EE, LV, LT, PL)

Gdynia – Katowice

Raudtee

Uuendamine

Gdynia, Gdansk

Sadamad

Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Wrocław - Poznań - Szczecin/Świnoujście

Raudtee

Tööd

Świnoujście, Szczecin

sadam

Sadamatevahelised ühendused

Warszawa – Katowice

Raudtee

Uuendamine

Katowice – Ostrava – Brno – Wien & Katowice – Žilina – Bratislava – Wien

Raudtee

Uuendamine, eelkõige Poola ja Tšehhi Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Austria, Poola ja Slovakkia ning Slovakkia ja Austria vahelistel piiriülestel lõikudel, liinil Brno-Přerov; mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Wien – Graz – Klagenfurt – Udine – Venezia – Ravenna

Raudtee

Uuendamine ja käimasolevad tööd; mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Graz – Maribor – Pragersko

Raudtee

Uuringud ja tööd teise rööpmepaari rajamiseks

Trieste, Venice, Ravenna, Koper, Ancona

Sadamad

Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Ravenna – Ancona

Raudtee

Uuendamine

 

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Valgevene piir – Warzsawa – Poznań – Frankfurt/Oder – Berlin – Hannover – Osnabrück – Enschede – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

Valgevene piir – Warzsawa – Poznań – Frankfurt/Oder – Berlin – Hannover – Osnabrück – Enschede – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

 

Komisjoni ettepanek

Valgevene piir – Warszawa – Poznań – Saksamaa piir

Raudtee

Olemasoleva liini uuendamine, kiirraudteealased uuringud

Poola piir – Berlin – Hannover – Amsterdam/Rotterdam

Raudtee

Mitme lõigu uuendamine (Amsterdam – Utrecht – Arnhem; Hannover – Berliin)

West-German Canals, Mittellandkanal, Hannover – Magdeburg – Berlin

Siseveed

Uuendamine

Amsterdami lüüsid

Siseveed

uuringud käivad

Felixstowe – Midlands

Raudtee, sadam, mitmeliigilise transpordi platvormid

Sadamatevahelised ühendused ja mitmeliigilise transpordi platvormid

Muudatusettepanek

Valgevene piir – Warszawa – Poznań – Saksamaa piir

Raudtee

Olemasoleva liini uuendamine, kiirraudteealased uuringud

Poola piir – Berlin – Hannover – Amsterdam/Rotterdam

Raudtee

Mitme lõigu uuendamine (Amsterdam – Utrecht – Arnhem; Hannover – Berliin)

West-German Canals, Mittellandkanal, Hannover – Magdeburg – Berlin

Siseveed

Uuendamine

Rhine-Waal-Noordzeekanaal

Siseveed

Mitmeliigilised ühendused

Amsterdami lüüsid ja Amsterdami uus merelüüs Rijnkanaal – Ijmuiden

Siseveed

Uuringud käivad, sadam; ka Beatrixi lüüsi uuendamine

Felixstowe – Midlands

Raudtee, sadam, mitmeliigilise transpordi platvormid

Sadamatevahelised ühendused ja mitmeliigilise transpordi platvormid

 

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Algeciras – Madrid – Tarragona

Algeciras – Madrid – Zaragoza – Tarragona

Sevilla – Valencia – Tarragona

Sevilla – Valencia – Tarragona

Tarragona – Barcelona – Perpignan – Lyon – Torino – Milano – Venezia – Ljubljana – Budapest – Ukraina piir

Tarragona – Barcelona – Perpignan – Marseille – Lyon – Torino – Milano – Venezia – Ljubljana – Budapest – UA border

 

Komisjoni ettepanek

Algeciras – Madrid

Raudtee

Uuringud käivad, töid alustatakse enne 2015. aastat ja viiakse lõpule 2020. aastal

Sevilla – Antequera – Granada – Almería – Cartagena – Murcia – Alicante – Valencia

Raudtee

uuringud ja tööd

Valencia – Tarragona – Barcelona

Raudtee

Ehitamine aastatel 2014–2020

Barcelona

sadam

Raudtee ühendamine sadama ja lennuväljaga

Barcelona – Perpignan

Raudtee

Piiriülene lõik, tööd käivad, uus liin ehitatakse lõplikult välja aastaks 2015, olemasoleva liini uuendamine

Perpignan – Montpellier

Raudtee

Ümbersõit Nîmes'i – Montpellier liinil hakkab tööle 2017. aastal, Montpellier – Perpignani liinil 2020. aastal

Lyon – Torino

Raudtee

Piiriülene lõik, põhitunneliga seotud töid alustatakse enne 2020. aastat; juurdepääsuteedega seotud uuringud

Milano - Brescia

Raudtee

Osalisene uuendamine, osaliselt uus kiirraudteeliin

Brescia – Venezia – Trieste

Raudtee

mitmel lõigul alustatakse töid enne 2014. aastat

Milano – Mantova – Venezia – Trieste

Siseveed

Uuringud, uuendamine ja tööd

Trieste – Divača

Raudtee

Uuringud käivad ja osaline uuendamine; piiriülese lõigu väljaehitamine mitte enne 2020. aastat

Koper – Divača – Ljubljana – Maribor

Raudtee

Uuringud ja uuendamine / osaliselt uus liin

Ljubljana sõlm

Raudtee

Ljubljana raudteesõlm, sh mitmeliigilise transpordi platvorm; raudtee ühendamine lennuväljaga

Maribor – Zalalövö

Raudtee

Piiriülene lõik: uuringud, töid alustatakse enne 2020. aastat

Boba– Szekesferhervar

Raudtee

Uuendamine

Budapest – Miskolc – Ukraina piir

Raudtee

Uuendamine

Muudatusettepanek

Algeciras – Madrid

Raudtee

Uuringud käivad, töid alustatakse enne 2015. aastat ja viiakse lõpule 2020. aastal

Sevilla – Antequera – Granada – Almería – Cartagena – Murcia – Alicante – Valencia

Raudtee

uuringud ja tööd

Valencia – Tarragona – Barcelona

Raudtee

Ehitamine aastatel 2014–2020

Madrid-Zaragoza-Barcelona

Raudtee

Olemasolevate liinide uuendamine (rööpmed, kõrvalteed ja platvormid)

Barcelona

sadam

Raudtee ühendamine sadama (uute juurdepääsude ehitamine) ja lennuväljaga

Barcelona – Valencia – Livorno

Meremagistraalid

Uuendamine

Barcelona – Perpignan

Raudtee

Piiriülene lõik, tööd käivad, uus liin ehitatakse lõplikult välja aastaks 2015, olemasoleva liini uuendamine (rööpmed, kõrvalteed ja platvormid)

Perpignan – Montpellier

Raudtee

Ümbersõit Nîmes'i – Montpellier liinil hakkab tööle 2017. aastal, Montpellier – Perpignani liinil 2020. aastal

Lyon – Avignon – Marseille

Raudtee

Uuendamine

Lyon – Torino

Raudtee

Olemasoleva piiriülese lõigu uuendamine, põhitunneliga seotud töid alustatakse enne 2020. aastat; juurdepääsuteedega seotud uuringud

Milano - Brescia

Raudtee

Osalisene uuendamine, osaliselt uus kiirraudteeliin

Brescia – Venezia – Trieste

Raudtee

Mitmel lõigul alustatakse töid enne 2014. aastat koostoimes 1. koridoriga kattuvatel lõikudel läbiviidavate uuendustegevustega

Milano – Mantova – Venezia – Trieste

Siseveed

Uuringud, uuendamine ja tööd

Trieste – Divača

Raudtee

Uuringud käivad ja osaline uuendamine; piiriülese lõigu väljaehitamine mitte enne 2020. aastat

Koper - Divača - Ljubljana - Pragersko

Raudtee

Uuringud ja uuendamine / osaliselt uus liin

Ljubljana sõlm

Raudtee

Ljubljana raudteesõlm, sh mitmeliigilise transpordi platvorm; raudtee ühendamine lennuväljaga

Maribor – Zalalövö

Raudtee

Piiriülene lõik: uuringud, töid alustatakse enne 2020. aastat

Boba– Szekesferhervar

Raudtee

Uuendamine

Budapest – Miskolc – Ukraina piir

Raudtee

Uuendamine

 

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hamburg / Rostock – Berlin – Praha – Brno – Bratislava – Budapest – Arad – Timişoara – Sofia

Hamburg / Rostock – Berlin – Praha – Brno – Bratislava – Budapest – Arad – Timişoara – Sofia

Sofia – Burgas / Türgi piir

Sofia – Burgas / Türgi piir

Sofia – Thessaloniki – Piraeus – Limassol – Lefkosia

Sofia – Thessaloniki – Piraeus – Limassol – Lefkosia

 

Komisjoni ettepanek

Dresden – Praha

Raudtee

Kiirraudteega seotud uuringud

Prague

Raudtee

Uuendamine, kaubavedude ümbersõit; raudtee ühendamine lennuväljaga

Hamburg – Dresden – Praha – Pardubice

Siseveed

Elbe veetee uuendamine

Děčíni lüüsid

Siseveed

uuringud

Breclav – Bratislava

Raudtee

Piiriülene lõk, uuendamine

Bratislava – Hegyeshalom

Raudtee

Piiriülene lõk, uuendamine

Budapest - Arad - Timişoara - Calafat

Raudtee

Ungaris uuendamine peaaegu lõpetatud, Rumeenias veel käib

Vidin – Sofia – Burgas / Türgi piir

Sofia – Thessaloniki – Athens/Piraeus

Raudtee

Uuringud ja tööd liinil Vidin – Sofia – Thessaloniki; liini Sofia – Burgas / Türgi piir uuendamine

Athens/Piraeus – Limassol

Meremagistraalid

Sadama läbilaskevõime ja sisemaaühendused

Limassol – Lefkosia

Sadamad, mitmeliigilise transpordi platvormid

Transpordiliikidevahelise ühenduse uuendamine

Muudatusettepanek

Dresden – Praha

Raudtee

Kiirraudteega seotud uuringud

Prague

Raudtee

Uuendamine, kaubavedude ümbersõit; raudtee ühendamine lennuväljaga

Hamburg – Dresden – Praha – Pardubice

Siseveed

Elbe veetee uuendamine

Děčíni lüüsid

Siseveed

uuringud

Prague - Brno - Breclav

Raudtee

Uuendamine, sh Brno raudteesõlm ja mitmeliigilise transpordi platvorm

Breclav – Bratislava

Raudtee

Piiriülene lõk, uuendamine

Bratislava – Hegyeshalom

Raudtee

Piiriülene lõk, uuendamine

Budapest - Arad - Timişoara - Craiova - Calafat

Raudtee

Ungaris uuendamine peaaegu lõpetatud, Rumeenias veel käib

Vidin – Sofia – Burgas / Türgi piir

Sofia – Thessaloniki – Athens/Piraeus

Raudtee

Uuringud ja tööd liinil Vidin – Sofia – Thessaloniki; liini Sofia – Burgas / Türgi piir uuendamine

Athens/Piraeus – Limassol

Meremagistraalid

Sadama läbilaskevõime ja sisemaaühendused

Limassol – Lefkosia

Sadamad, mitmeliigilise transpordi platvormid

Transpordiliikidevahelise ühenduse uuendamine

 

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Helsinki – Turku – Stockholm – Malmö – København – Fehmarn – Hamburg – Hannover

Helsinki – Turku – Stockholm – Malmö – København – Fehmarn – Lübeck – Hamburg – Hannover

Bremen – Hannover – Nürnberg – München – Brenner – Verona – Bologna – Roma – Napoli – Bari

Bremen – Hannover – Nürnberg

 

Rostock – Berlin – Nürnberg

 

Nürnberg – München – Brenner – Verona – Bologna – Roma – Napoli – Bari

Napoli – Palermo – Valletta

Napoli – Palermo – Valletta

 

Komisjoni ettepanek

Kotka/Hamina – Helsinki

Sadam, raudtee

Sadama ühendamine sisemaaga, raudtee uuendamine

Helsinki

Raudtee

Lennuvälja ühendamine raudteega

Vene piir – Helsinki

Raudtee

tööd käivad

Turku – Stockholm

Sadamad, meremagistraalid

Sadama ühendamine sisemaaga, jäämurdevõimekus

Stockholm – Malmö (Põhjamaade kolmnurk)

Raudtee

Tööd käivad teatavatel lõikudel

Fehmarn

Raudtee

Uuringud käivad, Fehmarni vöötme püsiühenduse ehitamine 2014.–2020. aastal

København – Hamburg läbi Fehmarni: juurdepääsuteed

Raudtee

Taani juurdepääsuteed ehitatakse lõplikult välja 2020. aastaks, Saksamaa juurdepääsuteed ehitatakse välja kahes etapis (2020–2027)

Hamburg/Bremen – Hannover

Raudtee

Tööd algavad enne 2020. aastat

München – Wörgl

Raudtee

Juurdepääs Brenneri baastunnelile ja piiriülesele lõigule: uuringud

Brenneri baastunnel

Raudtee

uuringud ja tööd

Fortezza – Verona

Raudtee

uuringud ja tööd

Napoli – Bari

Raudtee

uuringud ja tööd

Napoli – Reggio Calabria

Raudtee

Uuendamine

Messina – Palermo

Raudtee

Uuendamine (järelejäänud lõigud)

Palermo – Valletta

Sadamad, meremagistraalid

Sadamate ühendamine sisemaaga

Valletta – Marsaxlokk

Sadam, lennuväli

Võetakse kasutusele liikluskorraldussüsteemid, transpordiliikide vahelise ühenduse uuendamine

Muudatusettepanek

Kotka/Hamina – Helsinki

Sadam, raudtee

Sadama ühendamine sisemaaga, raudtee uuendamine

Helsinki

Raudtee

Lennuvälja ühendamine raudteega

Vene piir – Helsinki

Raudtee

tööd käivad

Turku – Stockholm

Sadamad, meremagistraalid

Sadama ühendamine sisemaaga, jäämurdevõimekus

Stockholm – Malmö (Põhjamaade kolmnurk)

Raudtee

Tööd käivad teatavatel lõikudel

Fehmarn

Raudtee

Uuringud käivad, Fehmarni vöötme püsiühenduse ehitamine 2014.–2020. aastal

København – Hamburg läbi Fehmarni: juurdepääsuteed

Raudtee

Taani juurdepääsuteed ehitatakse lõplikult välja 2020. aastaks, Saksamaa juurdepääsuteed ehitatakse välja kahes etapis (2020–2027)

Hamburg/Bremen – Hannover

Raudtee

Tööd algavad enne 2020. aastat

Rostock

Sadamad, meremagistraalid

Ühendused sadamate ja raudtee vahel; vähesaastavad praamid; jäälõhkumise suutlikkus

Rostock - Berliin - Nürnberg

Raudtee

Uuringud ja uuendamine

München – Wörgl

Raudtee

Juurdepääs Brenneri baastunnelile ja piiriülesele lõigule: uuringud

Brenneri baastunnel

Raudtee

uuringud ja tööd

Fortezza – Verona

Raudtee

uuringud ja tööd

Napoli – Bari

Raudtee

uuringud ja tööd

Napoli – Reggio Calabria

Raudtee

Uuendamine

Messina – Palermo

Raudtee

Uuendamine (järelejäänud lõigud)

Palermo – Valletta

Sadamad, meremagistraalid

Sadamate ühendamine sisemaaga

Valletta – Marsaxlokk

Sadam, lennuväli

Võetakse kasutusele liikluskorraldussüsteemid, transpordiliikide vahelise ühenduse uuendamine

 

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 6 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Genova–Rotterdam

6. Genova – Rotterdam/Amsterdam/Antwerpen

Genova – Milano/Novara – Simplon/Lötschberg/Gotthard – Basel – Mannheim – Köln

Genova – Milano/Novara – Simplon/Lötschberg/Gotthard – Basel – Mannheim – Köln

Köln– Düsseldorf – Rotterdam/Amsterdam

Köln– Düsseldorf – Rotterdam/Amsterdam/Antwerpen

Köln– Liège – Bruxelles/Brussel– Zeebrugge

Köln– Liège – Bruxelles/Brussel– Zeebrugge

 

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sines / Lisboa – Madrid – Valladolid

Sines / Lisboa – Madrid – Valladolid

Lisboa – Aveiro – Oporto

Lisboa – Aveiro – Oporto

Aveiro – Valladolid – Vitoria – Bordeaux – Paris – Mannheim/Strasbourg

Aveiro – Valladolid – Vitoria – Bordeaux – Paris – Mannheim/Strasbourg

 

Toulouse – Bordeaux – Pariis – Mannheim/Strasbourg

 

Le Havre – Rouen – Pariis

 

Komisjoni ettepanek

Kiire raudtee Sines/Lisboa – Madrid

Raudtee, sadamad

Uuringud ja tööd käivad, liikidevahelise ühenduse uuendamine Sines/Lissaboni sadamas

Kiirraudteeliin Porto – Lisboa

Raudtee

uuringud käivad

Raudteeühendus Aveiro – Hispaania

Raudtee

Piiriülene lõik: tööd käivad

Raudteeühendus Bergara – San Sebastián – Bayonne

Raudtee

Valmib Hispaanias eeldatavasti 2016. aastaks, Prantsusmaal 2020. aastaks

Bayonne – Bordeaux

Raudtee

Käib avalik arutelu

Tours – Bordeaux

Raudtee

tööd käivad

Paris

Raudtee

Kiirraudteeliini lõunapoolme ümbersõit

Baudrecourt – Mannheim

Raudtee

Uuendamine

Baudrecourt – Strasbourg

Raudtee

Tööd käivad ja peaksid lõppema 2016. aastal

Muudatusettepanek

Kiire raudtee Sines/Lisboa – Madrid

Raudtee, sadamad

Uuringud ja tööd käivad, liikidevahelise ühenduse uuendamine Sines/Lissaboni sadamas

Kiirraudteeliin Porto – Lisboa

Raudtee

uuringud käivad

Raudteeühendus Aveiro – Hispaania

Raudtee

Piiriülene lõik: tööd käivad

Raudteeühendus Bergara – San Sebastián – Bayonne

Raudtee

Valmib Hispaanias eeldatavasti 2016. aastaks, Prantsusmaal 2020. aastaks

Bayonne – Bordeaux

Raudtee

Käib avalik arutelu

Toulouse - Bordeaux

Raudtee

Käib avalik arutelu

Tours – Bordeaux

Raudtee

tööd käivad

Paris

Raudtee

Kiirraudteeliini lõunapoolme ümbersõit

Baudrecourt – Mannheim

Raudtee

Uuendamine

Baudrecourt – Strasbourg

Raudtee

Tööd käivad ja peaksid lõppema 2016. aastal

Le Havre – Pariis

Raudtee

Uuendamine

 

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Belfast – Dublin – Holyhead – Birmingham

Belfast – Dublin – Holyhead – Birmingham

 

Larne – Belfast

Glasgow/Edinburgh – Birmingham

Glasgow/Edinburgh – Birmingham

Birmingham – London – Lille – Brussel/Bruxelles

Birmingham – London – Lille – Brussel/Bruxelles

Dublin/Cork/Southampton – Le Havre – Paris

Dublin/Cork/Southampton – Le Havre – Paris

London – Dover – Calais – Paris

London – Dover – Calais – Paris

 

Komisjoni ettepanek

Dublin – Belfast

Raudtee

uuendamine; Dublini ühendused (DART)

Glasgow – Edinburgh

Raudtee

Uuendamine

Kiirliin 2 (High Speed 2)

Raudtee

uuringud

Cardiff – Bristol – London

Raudtee

Uuendamine

Dublin, Cork, Southampton, Le Havre

Sadamad

sisemaaühendused

Le Havre – Paris

Siseveed

Uuendamine

Le Havre – Paris

Raudtee

uuringud

Calais – Paris

Raudtee

Esialgsed uuringud

Muudatusettepanek

Dublin – Belfast

Raudtee

uuendamine; Dublini ühendused (DART)

Glasgow – Edinburgh

Raudtee

Uuendamine

Kiirliin 2 (High Speed 2)

Raudtee

uuringud

Cardiff – Bristol – London

Raudtee

Uuendamine

Dublin, Cork, Southampton, Le Havre

Sadamad

sisemaaühendused

Le Havre – Paris

Siseveed

Uuendamine

Le Havre – Paris

Raudtee

uuringud

Calais – Paris

Raudtee

Esialgsed uuringud

Larne - Belfast

Sadam, mitmeliigilise transpordi ühendused

Uuendamine

 

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amsterdam – Rotterdam – Antwerp – Brussel/Bruxelles – Luxembourg

Amsterdam – Rotterdam – Antwerp – Brussel/Bruxelles – Luxembourg

Luxembourg – Dijon – Lyon

Luxembourg – Dijon – Lyon

Luxembourg – Strasbourg – Basel

Luxembourg – Strasbourg – Basel

 

Strasbourg - Mulhouse - Dijon

 

Komisjoni ettepanek

Maas

Siseveed

Uuendamine

Albertkanaal

Siseveed

Uuendamine

Terneuzen

Meri

Lüüsid: uuringud käivad

Terneuzen – Gent

Siseveed

Uuringud, uuendamine

Antwerp

Meri, sadam

Lüüsid: uuringud käivad, sadam: sisemaaühendused

Seine’i – Escaut’ kanal

Siseveed

Projekteerimine lõpetatud, käivitatud konkurentsi käsitlev dialoog, lõplik väljaehitamine 2018. aastaks

Valloonia veeteede uuendamine

Siseveed

Uuringud, uuendamine

Brussel/Bruxelles – Luxembourg - Strasbourg

Raudtee

tööd käivad

Strasbourg – Mulhouse – Basel

Raudtee

Uuendamine

Raudteeühendus Luxembourg – Dijon – Lyon (Reini – Rhône’i kiirraudtee)

Raudtee

uuringud ja tööd

Lyon

Raudtee

Idapoolne ümbersõit: uuringud ja tööd

Saône’i – Moselle’i/Rheini kanal

Siseveed

Uuendamine

Rhône

Siseveed

Uuendamine

Muudatusettepanek

Maas, sh Maaswerken

Siseveed

Uuendamine, mitmeliigilise transpordi ühendused

Reini – Scheldti koridor: Volkeraklock ja Kreekaklock, Krammerlock ja Lock Hansweert

Lüüsid

Uuendamine

Albertkanaal

Siseveed

Uuendamine

Terneuzen

Meri

Lüüsid: uuringud käivad

Terneuzen – Gent

Siseveed

Uuringud, uuendamine

Rotterdam - Antwerpen

Raudtee

Raudtee-kaubaveoliini uuendamine

Antwerp

Meri, sadam

Lüüsid: uuringud käivad, sadam: sisemaaühendused

Seine-Nordi kanal; Seine’i – Escaut’ ühendus

Siseveed

Projekteerimine lõpetatud, käivitatud konkurentsi käsitlev dialoog, lõplik väljaehitamine 2020. aastaks, piiriüleseid ja mitmeliigilise transpordi ühendusi hõlmav uuendamine

Valloonia veeteede uuendamine

Siseveed

Uuringud, uuendamine

Brussel/Bruxelles – Luxembourg - Strasbourg

Raudtee

tööd käivad

Strasbourg – Mulhouse – Basel

Raudtee

Uuendamine

Strasbourg - Dijon - Lyon

Raudtee

Uuringud ja tööd, uuendamine

Luxembourg - Dijon - Ambérieu

Raudtee

Uuringud ja tööd, uuendamine

Lyon

Raudtee

Lyoni linnastu ümbersõit: uuringud ja tööd

Saône’i – Moselle’i/Rheini kanal

Siseveed

Uuendamine

Rhône

Siseveed

Uuendamine

Lyon – Avignon Marseille’ sadam – Fos

Raudtee

Uuendamine

Marseille

sadam

Ühendusteed sisemaaga ja mitmeliigiline terminal

 

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Strasbourg – Stuttgart – München – Wels/Linz

Strasbourg – Stuttgart – München – Wels/Linz

Strasbourg – Mannheim – Frankfurt – Würzburg – Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels/Linz

Strasbourg – Mannheim – Frankfurt – Würzburg – Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels/Linz

Wels/Linz – Wien – Budapest – Arad – Brašov – Bucurešti – Constanta - Sulina

Wels/Linz – Wien – Budapest – Arad – Brašov – Bucurešti – Constanta - Sulina

 

Komisjoni ettepanek

Raudteeühendus Strasbourg – Kehl Appenweier

Raudtee

Appenweieri ühendustega seotud tööd

Karlsruhe – Stuttgart – München

Raudtee

Uuringud ja tööd käivad

München – Mühldorf – Freilassing – Salzburg

Raudtee

Uuringud ja tööd käivad

Salzburg – Wels

Raudtee

uuringud

Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels

Raudtee

Uuringud; tööd osaliselt käivad

Raudteeühendus Wels – Wien

Raudtee

Ehitatakse lõplikult välja eeldatavasti 2017. aastaks

Wien – Budapest

Raudtee

Ungari kiirliinidega seotud uuringud

Arad – Brašov – Bucurešti – Constanta

Raudtee

Teatavate lõikude uuendamine; kiirliinidega seotud uuringud

Main – Maini-Doonau kanal – Doonau

Siseveed

Uuringud ja tööd mitme lõigul ja seoses mitme kitsaskohaga; siseveesaamad: sisemaaühendused

Constanta

sadam

sisemaaühendused

Muudatusettepanek

Raudteeühendus Strasbourg – Kehl Appenweier

Raudtee

Appenweieri ühendustega seotud tööd

Karlsruhe – Stuttgart – München

Raudtee

Uuringud ja tööd käivad

München – Mühldorf – Freilassing – Salzburg

Raudtee

Uuringud ja tööd käivad

Salzburg – Wels

Raudtee

uuringud

Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels

Raudtee

Uuringud; tööd osaliselt käivad

Raudteeühendus Wels – Wien

Raudtee

Ehitatakse lõplikult välja eeldatavasti 2017. aastaks

Wien – Budapest

Raudtee

Ungari kiirliinidega seotud uuringud

Budapest – Arad

Raudtee

Uuringud Budapesti ja Aradi vahelise kiirvõrgustiku kohta

Arad – Brašov – Bucurešti – Constanta

Raudtee

Teatavate lõikude uuendamine; kiirliinidega seotud uuringud

Main – Maini-Doonau kanal – Doonau (Kehlheim – Constanța/Midia/Sulina) + Bucurešti – Doonau kanal

Siseveed

Uuringud ja tööd mitme lõigul ja seoses mitme kitsaskohaga; siseveesaamad: sisemaaühendused raudteega

Giurgiu, Galați

sadam

Mitmeliigilise transpordi platvormide ja sisemaaga olevate ühenduste edasiarendamine: uuringud ja tööd

Constanta

Sadam, meremagistraalid

Maismaaühendused, meremagistraalid (sh jäämurdeteenused)

 

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Sofiast endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi piirini

Piiriülene

Raudtee

uuringud käivad

Sofiast Serbia piirini

Piiriülene

Raudtee

uuringud käivad

Timișoara – Serbia piir

Piiriülene

Raudtee

uuringud käivad

München – Praha

Piiriülene

Raudtee

uuringud

Nürnberg – Praha

Piiriülene

Raudtee

uuringud

Katowice –Wrocław – Dresden

Piiriülene

Raudtee

Uuendamine

Wroclaw – Praha

Piiriülene

Raudtee

uuringud

Graz – Maribor – Pragersko

Piiriülene

Raudtee

uuringud

Botnia koridor: Lulea – Oulu

Piiriülene

Raudtee

uuringud ja tööd

Loode-Hispaania ja Portugal

Kitsaskoht

Raudtee

tööd käivad

Frankfurt – Fulda – Erfurt – Berliin

Kitsaskoht

Raudtee

uuringud

Halle – Leipzig – Nürnberg

Kitsaskoht

Raudtee

Tööd käivad ja peaksid lõppema 2017. aastaks

Rail Egnatia

Kitsaskoht

Raudtee

uuringud käivad

Siseveetee Dunkerque – Lille

Kitsaskoht

Siseveed

uuringud käivad

 

 

 

 

Sundsvall – Umea – Lulea

Kitsaskoht

Raudtee

uuringud ja tööd

Malmö – Göteborg

Muu põhivõrk

Raudtee

Tööd

Botnia – Kiruna – Norra piir

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud ja tööd

Raudteeühendus Shannon – Cork – Dublin

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud käivad

Raudteeühendus Wilhelmshavenisse ja Bremerhavenisse

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud käivad

Zilina – Ukraina piir

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine

Ventspils – Riga – Venemaa piir

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine

Klaipeda – Kaunas – Vilnius – Valgevene piir

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine, ühendus lennuväljaga

Tallinn – Tartu – Koidula – Vene piir

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine

Marseille – Toulon – Nice – Itaalia piir

Muu põhivõrk

Raudtee

Kiirliinidega seotud uuringud

Bordeaux – Toulouse

Muu põhivõrk

Raudtee

Kiirliinidega seotud uuringud

Tampere – Oulu

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine

Pamplona – Zaragoza – Sagunto

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud ja tööd

Muudatusettepanek

Sofiast endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi piirini

Piiriülene

Raudtee

uuringud käivad

Sofiast Serbia piirini

Piiriülene

Raudtee

uuringud käivad

Timișoara – Serbia piir

Piiriülene

Raudtee

uuringud käivad

München – Praha

Piiriülene

Raudtee

uuringud

Nürnberg – Praha

Piiriülene

Raudtee

uuringud

Wroclaw – Dresden

Piiriülene

Raudtee

Uuendamine

Wroclaw – Praha

Piiriülene

Raudtee

uuringud

Ljubljana – Horvaatia piir

Piiriülene

Raudtee

uuringud

Botnia koridor: Lulea – Oulu

Piiriülene

Raudtee

uuringud ja tööd

Iasi – Moldova Vabariigi piir

Piiriülene

Raudtee

uuringud käivad

Suceava –Ukraina piir

Piiriülene

Raudtee

uuringud

Nowa Sól - Hradec Králové

Piiriülene

Maantee

Tööd

A Coruña - Palencia

Kitsaskoht

Raudtee

tööd käivad

Gijón – Palencia

Kitsaskoht

Raudtee

tööd käivad

A Coruña – Madrid (reisijateveo kiirliin)

Kitsaskoht

Raudtee

tööd käivad

Prioriteetsed projektid otsuse 661/2010 III lisa kohaselt (Prague – Linz, uus suure läbilaskevõimega raudtee: Kesk-Püreneede ülene ühendus, „Raudne Rein” (Rheidt –Antwerpen))

Piiriülene

Raudtee

uuringud käivad

Frankfurt – Fulda – Erfurt – Berliin

Kitsaskoht

Raudtee

uuringud

Halle – Leipzig – Nürnberg

Kitsaskoht

Raudtee

Tööd käivad ja peaksid lõppema 2017. aastaks

Rail Egnatia

Kitsaskoht

Raudtee

uuringud käivad

Siseveetee Dunkerque – Lille

Kitsaskoht

Siseveed

uuringud käivad

Parlalleelne kiirraudtee Pariis – Lyon

Kitsaskoht

Raudtee

Esialgsed uuringud käivad

Sundsvall – Umea – Lulea

Kitsaskoht

Raudtee

uuringud ja tööd

Alba-Iulia – Turda – Dej – Suceava – Paşcani – Iaşi

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud ja tööd

Bucuresti - Buzau - Braila - Galati

Muu põhivõrk

Raudtee

Sadamataristu täiustamine ja parandamine ning ühendus maismaaga; kiirvõrgustiku uuringud

Kybartai - Kaunas

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine

Ruhri piirkond – Münster – Osnabrück – Hamburg

Muu põhivõrk

Raudtee

Lõigu Münster – Lünen uuendamine (kaherööpmeline)

Nantes - Tours - Lyon

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud ja tööd

Ploiesti-Suceava

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud

Malmö – Göteborg

Muu põhivõrk

Raudtee

Tööd

Botnia – Kiruna – Norra piir

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud ja tööd

Raudteeühendus Shannon – Cork – Dublin

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud käivad

Raudteeühendus Wilhelmshavenisse ja Bremerhavenisse

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud käivad

Zilina – Ukraina piir

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine

Ventspils – Riga – Venemaa piir

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine

Klaipeda – Kaunas – Vilnius – Valgevene piir

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine, ühendus lennuväljaga

Katowice –Wrocław – Saksamaa piir

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine

Marseille – Toulon – Nice – Itaalia piir

Muu põhivõrk

Raudtee

Kiirliinidega seotud uuringud

Bordeaux – Toulouse

Muu põhivõrk

Raudtee

Kiirliinidega seotud uuringud

Tampere – Oulu

Muu põhivõrk

Raudtee

Uuendamine

Pamplona – Zaragoza – Sagunto

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud ja tööd

Craiova - Bucharest

Muu põhivõrk

Raudtee

uuringud

 

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – II osa

 

Komisjoni ettepanek

a) Prioriteetsed koridorid

 

Eesmärk

Asjaomased liikmesriigid

1. Põhjamere elektrivõrk (NSOG)

Arendada Põhjameres, Iiri meres, La Manche'i väinas, Läänemeres ja neid ümbritsevates vetes paiknevat integreeritud elektrivõrku elektri transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse ning riikidevahelise elektrikaubanduse laiendamiseks

Belgia, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik

2. Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas

Arendada kõnealuse piirkonna liikmesriikide võrkude vahelisi ühendusi ja ühendusi Vahemere-äärsete kolmandate riikidega eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri võrku integreerimiseks

Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik

3. Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas

Suurendada Lääne-Euroopa põhja-lõunasuunaliste gaasivoogude võrkudevahelise ühendamise võimsust tarneteede mitmekesistamiseks ja gaasi lühiajalise väljundvõimsuse suurendamiseks

Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik

4. Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas

Tugevdada põhja-lõuna- ja ida-läänesuunalisi ühendusi ja siseliine siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks

Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari

5. Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas

Tugevdada Läänemere piirkonna ning Aadria, Egeuse ja Musta mere piirkonna ühendatud gaasivõrke eelkõige gaasitarnete mitmekesistamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks

Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari

6. Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava

Arendada välja Läänemeremaade võrkudevahelised ühendused ja vastavalt täiustada riigisiseseid võrgutaristuid, et kõrvaldada Läänemeremaade eraldatus ning kiiremini integreerida piirkonna turud

Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani

7. Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava

Taristu loomine, et kõrvaldada Läänemeremaade ja Soome eraldatus, nende sõltuvus ühest tarnijast ning mitmekesistada gaasitarneid Läänemere piirkonnas

Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani

8. Lõunapoolne gaasikoridor

Gaasi ülekandmine liitu Kaspia mere piirkonnast, Kesk-Aasiast, Lähis-Idast ja Vahemere idapiirkonnast, et mitmekesistada gaasitarneid

Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari

b) Prioriteetsed valdkonnad

 

Eesmärk

Asjaomased liikmesriigid

Nutivõrkude kasutuselevõtt

Nutivõrgu tehnoloogia kiirem kasutuselevõtt kogu liidus, et tõhusalt integreerida kõigi elektrivõrguga ühendatud kasutajate käitumine ja tegevus

Kõik

Elektrikiirteed

Esimeste elektrikiirteede rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrikiirteede süsteem

Kõik

Riikidevaheline CO2 transpordivõrk

Liikmesriikidevahelise CO2-transporditaristu ehitamise ettevalmistamine, et koguda ja säilitada CO2

Kõik

Muudatusettepanek

a) Prioriteetsed koridorid

 

Eesmärk

Asjaomased liikmesriigid

1. Põhjamere elektrivõrk (NSOG)

Arendada Põhjameres, Iiri meres, La Manche’i väinas, Läänemeres ja neid ümbritsevates vetes paiknevat integreeritud elektrivõrku ja nendega seotud võrkudevahelisi ühendusi elektri transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse ning riikidevahelise elektrikaubanduse laiendamiseks.

Belgia, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik

2. Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas

Arendada kõnealuse piirkonna liikmesriikide võrkude vahelisi ühendusi ja ühendusi Vahemere-äärse piirkonnaga, sealhulgas Pürenee poolsaarega eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri võrku integreerimiseks ning täiustada riigisiseseid võrgutaristuid, et kiiremini integreerida piirkonna turud.

Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

3. Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas

Tugevdada põhja-lõuna- ja ida-läänesuunalisi ühendusi ja siseliine siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks

Austria, Bulgaaria, Horvaatia1, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari

 

 

__________________

 

 

1 Eeldusel, et Horvaatia ühineb ja alates ühinemise kuupäevast.

4. Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava

Arendada Läänemere piirkonna liikmesriikide võrkudevahelisi ühendusi ja täiustada vastavalt riigisiseseid võrgutaristuid, et lõpetada Baltimaade eraldatus ning kiiremini integreerida piirkonna turud, muu hulgas töötades taastuvenergia integreerimise nimel.

Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani

5. Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas

Mitmekesistada Lääne-Euroopa põhja-lõuna suunaliste gaasivoogude gaasitaristu tarneteid ja suurendada gaasi lühiajalist väljundvõimsust.

Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik.

6. Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas

Arendada gaasitaristut Läänemere piirkonna, Aadria ja Egeuse mere piirkonna, Vahemere idapiirkonna ja Musta mere piirkonna vaheliste ning siseste piirkondlike ühenduste jaoks ning mitmekesistada gaasitarneid ja suurendada varustuskindlust.

Austria, Bulgaaria, Horvaatia1,Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari;

 

 

__________________

 

 

1 Eeldusel, et Horvaatia ühineb ja alates ühinemise kuupäevast.

7. Lõunapoolne gaasikoridor

Arendada taristut gaasi ülekandmiseks liitu Kaspia mere piirkonnast, Kesk-Aasiast, Lähis-Idast ja Vahemere idapiirkonnast, et mitmekesistada gaasitarneid.

Austria, Bulgaaria, Horvaatia1, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari

 

 

__________________

 

 

1 Eeldusel, et Horvaatia ühineb ja alates ühinemise kuupäevast.

8. Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava

Arendada gaasitaristut, et lõpetada Baltimaade ja Soome eraldatus ning nende sõltuvus ühest tarnijast, täiustada vastavalt riigisiseseid võrgutaristuid ning mitmekesistada gaasitarneid ja suurendada varustuskindlust Läänemere piirkonnas.

Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani

b) Prioriteetsed valdkonnad

 

Eesmärk

Asjaomased liikmesriigid

Nutivõrkude kasutuselevõtt

Nutivõrgu tehnoloogia kasutuselevõtt kogu liidus, et tõhusalt integreerida kõigi elektrivõrguga ühendatud kasutajate käitumine ja tegevus, eelkõige suurte elektrikoguste tootmine taastuvatest või hajutatud energiaallikatest ja tarbijate nõudlusreageering.

Kõik

Elektrikiirteed

Esimeste elektrikiirteede rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrikiirteede süsteem, mis on võimeline järgnevaks:

Kõik

 

(i) mahutama tuuleenergia järjest suurenevat ülejääki Põhjamere ja Läänemere piirkonnas ja nende lähiümbruses ning suurendama elektritootmist taastuvatest energiaallikatest Ida- ja Lõuna-Euroopas ning samuti Põhja-Aafrikas;

 

 

(ii) ühendama need uued tootmissõlmed suure hoiustusvõimsusega Põhjamaades, Alpides ja muudes piirkondades ning suurte tarbimiskeskustega, ja

 

 

(iii) saama hakkama üha paindlikuma ja detsentraliseerituma elektrinõudluse ja -tarnetega.

 

Riikidevaheline CO2 transpordivõrk

Liikmesriikidevahelise CO2-transporditaristu ehitamise ettevalmistamine, et koguda ja säilitada CO2

Kõik

 

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – III osa

 

Komisjoni ettepanek

a) Horisontaalprioriteedid

 

Innovaatiline juhtimine, kaardistamine ja teenused

Tehnilise abi ja projekti kordamise meetmed, kui need on vajalikud kasutuselevõtuks ja juhtimiseks, hõlmavad projektide ja investeeringute kavandamist ning teostatavusuuringuid.

 

Üleeuroopalise lairibataristu kaardistamine, et arendada asjaomaste saitide pidevat üksikasjalikku füüsilist seiret ja dokumenteerimist, trasside rajamise õiguse analüüsi, olemasolevate rajatiste uuendamispotentsiaali hindamist jne.

 

Keskkonnamõju analüüs, võttes arvesse kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet.

Toetusmeetmed ja muud tehnilise abi meetmed

Meetmed, mis on vajalikud ühishuviprojektide rakendamise ettevalmistamiseks, või seda toetavad meetmed, sh ettevalmistavad, teostatavus-, hindamis- ja kinnitavad uuringud, ning muud tehnilise abi meetmed, sh meetme täielikule kindlaksmääramisele ja väljaarendamisele eelnevad meetmed.

b) Lairibavõrgud

Kõnealuses valdkonnas aitab aruka ja kaasava majanduskasvu saavutamisele kaasa tasakaalustatud ja geograafiliselt mitmekesine lairibaprojektide pakett, sh projektid, millega nähakse ette lairibaühendus kiirusega 30Mbp/s ja kiirem kui 100Mbp/s, ning linnalähedasi ja maapiirkondi hõlmavad projektid, et saavutada rahuldav lairibaühendus kõikides liikmesriikides.

Toetusmeetmete iseloomustus

Kirjeldus

Lairibavõrkude valdkonnas võetakse järgmisi toetusmeetmeid:

investeeringud lairibavõrkudesse, millega on võimalik saavutada digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärk pakkuda kõigile internetiühendust kiirusega 30 Mbit/s; või

 

investeeringud lairibavõrkudesse, millega on võimalik saavutada digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärk ja pakkuda vähemalt pooltele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s internetiühendusele;

Lairibavaldkonna toetusmeetmed sisaldavad eelkõige üht või mitut järgmist elementi:

passiivse füüsilise taristu kasutuselevõtt või passiivse ja aktiivse füüsilise taristu ning lisataristu elementide kombinatsiooni kasutuselevõtt, mida täiendatakse sellise taristu haldamiseks vajalike teenustega;

 

seonduvad rajatised ja teenused, nagu hoonesisene juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, kaablikanalid, juhtmed, mastid, päästeluugid ja kaablikapid;

 

lairibavõrkude ja muude teenustevõrkude (energia, transport, vesi, kanalisatsioon jne), eelkõige arukate elektrijaotusvõrkude vahelise potentsiaalse koostoime rakendamine.

c) Digitaalteenuste taristud

Digitaalteenuste taristute valdkonnas rahastatakse järgmisi toetusmeetmeid.

Digitaalteenus

Kirjeldus

üleeuroopalised kiired tuumühendused avaliku sektori haldusasutustele;

Avalik üleeuroopaline teenuste magistraaltaristu pakub ülikiiret ühendust ja ühenduvust ELi avaliku sektorite asutuste vahel sellistes valdkondades nagu avalik haldus, kultuur, haridus ja tervishoid.

E-valitsuse teenuste piiriülene osutamine

Standarditud, piiriülesed ja kasutajasõbralikud teabevahetusplatvormid suurendavad nii majanduse kui ka avaliku sektori tõhusust ning aitavad luua ühtse turu.

 

Tänu sellistele platvormidele on võimalik korraldada elektroonilisi hankeid, osutada tervishoiuteenuseid internetipõhiselt, äriühingutel esitada standardaruandeid, vahetada õigusteavet elektrooniliselt, osutada e-valitsuse teenuseid ettevõtjatele, sh üleeuroopaline võimalus registreerida äriühing internetis.

Juurdepääs avaliku sektori teabele ja mitmekeelsetele teenustele

Euroopa kultuuriressursside mahukate kogude digitaliseerimine ja kolmandate isikute poolt korduskasutamise soodustamine.

 

Täielik juurdepääs ELi avaliku sektori valduses oleva avalikustatava teabe korduskasutamisele aastaks 2020.

 

ELi ettevõtjate võimalus pakkuda oma keeles sidusteenuseid, mis on hõlpsalt kättesaadavad ja kasutatavad kõikides ELi keeltes.

Ohutus ja turvalisus

Jagatud andmetöötlusseadmed, andmebaasid ja tarkvaravahendid liikmesriikide turvalisema interneti keskuste jaoks, sh seksuaalse kuritarvitamisega seotud infosisu kohta tehtud avalduste käsitlemist toetav tegevus.

 

Arendatakse välja ja võetakse kasutusele elutähtsad infotaristud, sh teabevahetuskanalid ja -platvormid, et tõhustada valmisolekut, teabe jagamist, koordineeritud tegutsemist ning olukordade lahendamist kogu ELis.

info- ja kommunikatsioonilahenduste kasutuselevõtmine arukates energiavõrkudes ja arukate energiateenuste osutamiseks.

Arukate energiateenuste puhul kasutatakse kaasaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et rahuldada kodanike (kes võivad olla nii energiatootjad kui ka -tarbijad), energiatarnijate ja riigiasutuste vajadusi.

 

Muudatusettepanek

a) Horisontaalprioriteedid

Innovaatiline juhtimine, kaardistamine ja teenused

Tehnilise abi ja projekti kordamise meetmed, kui need on vajalikud kasutuselevõtuks ja juhtimiseks, hõlmavad projektide ja investeeringute kavandamist ning teostatavusuuringuid.

 

Üleeuroopalise lairibataristu kaardistamine koos olemasoleva ja kavandatud, sh transpordi ja energia valdkonna taristu kaardistamisega, et arendada asjaomaste saitide pidevat üksikasjalikku füüsilist seiret ja dokumenteerimist, trasside rajamise õiguse analüüsi, olemasolevate rajatiste uuendamispotentsiaali hindamist jne.

 

Keskkonnamõju analüüs, võttes arvesse kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet.

Toetusmeetmed ja muud tehnilise abi meetmed

Meetmed, mis on vajalikud ühishuviprojektide rakendamise ettevalmistamiseks, või seda toetavad meetmed, sh ettevalmistavad, teostatavus-, hindamis- ja kinnitavad uuringud, tehniline ja finantskorralduse abi, mis on vajalik ühishuviprojektide ettevalmistamiseks, et saada rahastamist käesoleva määruse kohaselt, ning muud tehnilise abi meetmed, sh meetme täielikule kindlaksmääramisele ja väljaarendamisele eelnevad meetmed.

b) Lairibavõrgud

Kõnealuses valdkonnas aitab aruka ja kaasava majanduskasvu saavutamisele kaasa tasakaalustatud ja geograafiliselt mitmekesine lairibaprojektide pakett, sh projektid, millega nähakse ette lairibaühendus kiirusega 100Mbp/s ja kiirem kui 1Gbp/s, ning linnalähedasi ja maapiirkondi hõlmavad projektid, et saavutada rahuldav lairibaühendus kõikides liikmesriikides.

Toetusmeetmete iseloomustus

Kirjeldus

Lairibavõrkude valdkonnas võetakse järgmisi toetusmeetmeid:

investeeringud avatud ja suure kiirusega lairibavõrkudesse, millega on võimalik vähemalt saavutada digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärk pakkuda, seal kus see on võimalik, kõigile internetiühendust kiirusega 100 Mbit/s; või

 

investeeringud avatud ülikiiretesse lairibavõrkudesse, millega on võimalik saavutada digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärk ja pakkuda vähemalt pooltele Euroopa kodumajapidamistele, seal kus see on võimalik, juurdepääsu 1 Gbit/s või kiiremale internetiühendusele;

Lairibavaldkonna toetusmeetmed sisaldavad eelkõige üht või mitut järgmist elementi:

passiivse füüsilise taristu kasutuselevõtt või passiivse ja aktiivse füüsilise taristu ning lisataristu elementide kombinatsiooni kasutuselevõtt, mida täiendatakse sellise taristu haldamiseks vajalike teenustega;

 

seonduvad rajatised ja teenused, nagu hoonesisene juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, kaablikanalid, juhtmed, mastid, päästeluugid ja kaablikapid;

 

lairibavõrkude ja muude teenustevõrkude (energia, transport, vesi, kanalisatsioon jne), eelkõige arukate elektrijaotusvõrkude vahelise potentsiaalse koostoime rakendamine.

c) Digitaalteenuste taristud

Digitaalteenus

Kirjeldus

üleeuroopalised kiired tuumühendused avaliku sektori haldusasutustele;

Avalik üleeuroopaline teenuste magistraaltaristu pakub ülikiiret ühendust ja ühenduvust ELi avaliku sektorite asutuste vahel sellistes valdkondades nagu avalik haldus, kultuur, haridus, teadusuuringud ja tervishoid.

E-valitsuse teenuste piiriülene osutamine

Standarditud, piiriülesed ja kasutajasõbralikud teabevahetusplatvormid suurendavad nii majanduse kui ka avaliku sektori tõhusust ning aitavad luua ühtse turu.

 

Tänu sellistele platvormidele on võimalik korraldada elektroonilisi hankeid, osutada tervishoiuteenuseid internetipõhiselt, äriühingutel esitada standardaruandeid, vahetada õigusteavet elektrooniliselt, osutada e-valitsuse teenuseid ettevõtjatele, sh üleeuroopaline võimalus registreerida äriühing internetis, koostalitlusvõimelisi piiriüleseid elektroonilisi teenuseid, võtta kasutusele ühistranspordi taristuid, mis võimaldavad kasutada turvalisi ja koostalitlusvõimelisi mobiilseid lähiteenuseid, ja kasutada veebipõhist vaidluste lahendamise platvormi.

Haridusvõimalustele juurdepääsu Euroopa platvorm

Elektrooniline mitmekeelne platvorm, kus haridusasutused ja üksikisikud saavad jagada õppematerjali avatud litsentsi alusel. Platvormis oleksid õpikud, artiklid ja videod ning see võimaldaks kasutajatel materjali sisestada, teha koostööd ja pidada arutelusid. See võimaldaks asutustel teha veebipõhiselt koostööd, jagada kogemusi ja luua avatud hariduse võimaluste ja veebipõhise õppe suutlikkust ning edendada kaugõpet ja koostööd hariduses osalejate vahel, sh e-õppe rakenduste kaudu. Samuti oleks see platvorm mõeldud avalike raamatukogude ressursside otsimiseks ja neile juurdepääsuks.

Juurdepääs avaliku sektori teabele ja mitmekeelsetele teenustele

Euroopa kultuuriressursside mahukate kogude digitaliseerimine ja kolmandate isikute poolt korduskasutamise soodustamine.

 

Täielik juurdepääs ELi avaliku sektori valduses oleva avalikustatava teabe korduskasutamisele aastaks 2020 vastavalt eraelu ja isikuandmete kaitse eeskirjadele.

 

ELi ettevõtjate võimalus pakkuda oma keeles sidusteenuseid, mis on hõlpsalt kättesaadavad ja kasutatavad kõikides ELi keeltes.

Ohutus ja turvalisus

Jagatud andmetöötlusseadmed, andmebaasid ja tarkvaravahendid liikmesriikide turvalisema interneti keskuste jaoks, sh seksuaalse kuritarvitamisega seotud infosisu kohta tehtud avalduste käsitlemist toetav tegevus.

 

Arendatakse välja ja võetakse kasutusele elutähtsad infotaristud, sh teabevahetuskanalid ja -platvormid, et tõhustada valmisolekut, teabe jagamist, koordineeritud tegutsemist ning olukordade lahendamist kogu ELis.

info- ja kommunikatsioonilahenduste kasutuselevõtmine arukates energiavõrkudes ja arukate energiateenuste osutamiseks.

Arukate energiateenuste puhul kasutatakse kaasaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et rahuldada kodanike (kes võivad olla nii energiatootjad kui ka -tarbijad), energiatarnijate ja riigiasutuste vajadusi.

 

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – III a osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Euroopa Ühendamise Rahastu kohaldamisalasse kuuluva vähemalt kahe sektori omavahelist koostoimet loovate projektide loetelu

 

Mittefossiilse ja saastevaba energia (nt elekter või vesinik) tarnevõrkude kasutuselevõtt transpordivahendite tarbeks

 

Nutivõrkude rakendamine uusi või olemasolevaid transpordi- ja telekommunikatsioonitaristuid kasutades.

 

Transporditaristute (nt tunnelite, sildade, ülevoolupaisude jms) kasutamine energia tootmiseks ja/või selliste uute võrkudevaheliste ühenduste kasutuselevõtuks, millega suurendatakse elektri tootmisvõimsust ja võetakse kasutusele uusi gaasikoridore või telekommunikatsioonivõrke

 

 

 

SELETUSKIRI

 

Euroopa Ühendamise Rahastu loomist käsitleva määruse eesmärk on:

 

– koondada vahendid Euroopa lisandväärtusega projektidele transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonnas eesmärgiga luua terviklik Euroopa võrk, mis tagab taristute ühesuguse kõrgetasemelise toimimise kogu liidu territooriumil;

 

– koondada ja lihtsustada käesoleva määrusega alusel vahendite eraldamist ja selle tingimusi kogu liidus ning kasutada ühtlasi ära kõnesoleva kolme sektori omavahelise koostoime;

 

– jaotada hoolikalt vahendeid otsetoetustena ja innovaatiliste finantsinstrumentide kujul, kaasates turu ja suurendades kordades liidu assigneeringute tõhusust;

 

– paremini integreerida Ühtekuuluvusfondi riike rahanduslikul, tehnilisel ja tegevuslikul tasandil, liites transpordivaldkonda Euroopa Ühendamise Rahastu vahendite ühe osa Ühtekuuluvusfondi eeskirjade kohaldamisalasse.

 

Praeguse sügava kriisi tingimustes on majanduslikuks, sotsiaalseks ja keskkonnaalaseks edasiminekuks põhjendatud

 

– avaliku sektori eelarve tasakaalustamine,

– Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamine,

– säästva, kaasava ja tasakaalustatud majanduskasvu taastamine.

 

Seda arvesse võttes toetavad raportöörid kindlalt käesolevat määrust, mille eesmärk on luua Euroopa Ühendamise Rahastu, mis aitab kolmel viisil kaasa majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamisele transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektoris.

 

– Esiteks annab see ühistranspordisektorile vajalikud vahendid taristuprojektide elluviimiseks ja ergutab sellega paljusid majandussektoreid nii nende elluviimise, käikulaskmise kui ka järgneva hoolduse ajal.

 

– Teiseks ergutab see nendes valdkondades teadustegevust, tehnoloogia ülekannet ja arengut (nii rahanduses kui ka tootmises), mis võimaldab Euroopal säilitada nendes valdkondades oma juhtrolli maailmas.

 

– Kolmandaks annab see Euroopa Liidule tugeva, hästi toimiva ja usaldusväärse transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisüsteemi, mis aitab kaas liidu majanduse konkurentsivõimele maailmas, liidu tasakaalustatud ja igakülgsele toimimisele ning parandab liidu majanduse, sotsiaalsektori ja keskkonnanäitajaid ning piirkondade integratsioonid.

 

Hinnanguliselt on ELi rahastamisvajadus aastani 2020 järgmine:

– 500 miljardit üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse, millest 250 miljardit tuleb eraldada kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja eelkõige puuduvate piiriüleste ühenduste loomiseks;

– 200 miljardit üleeuroopalistele energiavõrkudele;

– 270 miljardit lairibavõrgu ja teenusplatvormide kasutuselevõtule.

 

Rahastu 50 miljardi jaotamine eeldab seega

– taristute hoolikat valikut nende Euroopa lisandväärtuse põhjal ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele vastamise seisukohast;

– rahastu optimaalset ja kooskõlastatud haldamist Euroopa Liidu organite poolt;

– tihedat koostööd osalejatega (liikmesriigid, piirkonnad, piirkondlikud osalised, projektiarendajad);

– Euroopa Liidu enda institutsioonide (komisjon, nõukogu, parlament) koostööd;

– erilise tähelepanu pööramist Ühtekuuluvusfondist abisaavatele riikidele, kellel on suured vajadused ja sageli piiratud vahendid;

– rahastamisvahendite optimaalset jaotamist klassikaliste sekkumismeetmete ja uute finantsinstrumentide vahel;

Øtoetusi tuleks kasutada ainult vähetasuvate või üldse mitte tulutoovate projektide tarbeks, kaasrahastamismäärad peavad vastama kehtestatud eesmärkidele ja prioriteetidele, turuosaliste ootustele ning sõltuma samuti tegevuse laadist;

Øinnovaatilised finantsinstrumendid peaksid võimaldama ulatuslikku turu osalemist, tagades samas

oELi huvid ning tegevuse õiguspärasuse ja põhjendatuse,

otugeva võimendava mõju,

oturumoonutuste ja turuhäirete puudumise;

– käesoleva määruse arvessevõtmist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, mis tagab samal eesmärgil eraldatava muu rahastamise tiheda kooskõlastamise, eriti järgmistes valdkondades:

Ø8. teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm – Horisont 2020,

Øpiirkondlik ühtekuuluvuspoliitika.

 

Seda arvesse võttes on raportöörid seisukohal, et mitmeaastased ja iga-aastased programmid tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktidega. Parlament peab olema sellesse kaasatud, sest neis tehakse poliitilisi valikuid (näiteks peavad projektikonkursid olema avalikud) ja võidakse vastu võtta ühishuviprojekte käsitlevaid täiendavaid norme, mis võivad oluliselt muuta põhiõigusakti. Pealegi ei ole energia- ja telekommunikatsioonisektori jaoks rahastatavate ühishuviprojektide nimekirja, mis võib komisjonile jätta liiga suure otsustusõiguse.

 

Käesoleva määruse kohaldamisala kolm sektorit on liidu ja selle elanike tuleviku seisukohast strateegilise tähtsusega.

 

I – Transpordivaldkond

 

Sellest valdkonnast sõltub liidu piirkondade füüsiline ühendus ning isikute ja kaupade liikumine, milleta ei ole areng võimalik ja mis tagab liidu piirkondade tasakaalustatud arengu. Siinkohal on sobilik taristuid käsitleva poliitika ja taristute kasutamise taustal rõhutada, et Euroopa transport ja sellega seotud majandusharud (nt maanteetransport, lennundus, raudtee, kosmos, transpordisüsteemid) on endiselt maailmas juhtpositsioonil ning moodustavad olulise osa liidu majanduspotentsiaalist.

 

Teine tõhusa transpordivõrguga seonduv oluline asjaolu on selle valdkonna panus konkurentsivõimesse. Juba 1993. aastal märkis Euroopa Komisjoni president Jacques Delors valges raamatus majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive kohta[2], et 15 miljoni töökoha loomiseks ja majanduskasvu taaskäivitamiseks, on transpordivõrgu vajadused aastani 2000 hinnanguliselt 220 miljardit eküüd[3], millest 82 miljardit on vaja esmatähtsatele projektidele.

 

Kakskümmend aastat hiljem, sarnases majanduskriisi olukorras teeb komisjon ettepaneku eraldada transpordisektorile 50 miljardit eurot vähem (31,7 miljardit eurot), kuid liidu liikmesriikide arv ja vajadused on oluliselt suurenenud.

 

Raportööride arvates on transpordisektoris oodatava võimendava mõju tekitamiseks ideaalne selline summa, mis moodustab vähemalt 10 % hinnangulistest vajadustest (500 miljardit eurot TEN-T-le aastani 2020).

Komisjon soovitab piiratud vahenditega toimetulekuks keskenduda Euroopa Ühendamise Rahastus selgelt nendele projektidele, mis on valmis sel määral, et neid rahastada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodil, ning millel on suur ELi lisandväärtus ja tegelevad horisontaalsete küsimuste või transpordi säästvate liikidega, nagu raudtee või siseveetransport. Lisas on juba toodud mitmeid võimalikke projekte, eelkõige transpordikoridoride osas, mida rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastust saadavatest vahenditest. Projektikonkurssides jääb siiski alles konkurentsielement, sest olemasolevast rahast ei jätku kõigi lisas nimetatud projektide rahastamiseks.

 

Raportöörid peavad tervitatavaks transpordikoridoridel põhineva lähenemise kasutamist, mis on oluline edasiminek nende 30 TENT-T prioriteetse projekti haldamises, mis valiti 2004. aastal välja suure tähtsuse tõttu rahvusvahelise transpordivoo, ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide seisukohast. Raportöörid jäävad praeguses etapiks alustuseks kümne eelnevalt kindlaks määratud transpordikoridori ja komisjoni esitatud muude valdkondade juurde ning teeb vaid ettepaneku muuta vähesel määral horisontaalprioriteete, lisades meremagistraalid, sest need on endiselt TEN-T ja merenduse ITS teenuste prioriteediks.

Kui aga nõukogu otsustab oluliselt vähendada rahastamispaketti, tuleb suuresti läbi vaadata lisa I osas nimetatud transpordiprojektide nimekiri.

 

Ühe osa Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamist Euroopa Ühendamise Rahastu raames transpordisektori tarbeks, tuleb käsitleda kui võimalust asjaomastele riikidele. See võimaldab paremat ühendust Euroopa suurte võrkudega, mis parandab riikide konkurentsivõimet ja integreerumist Euroopa Liitu. Nende riikide konkreetset olukorda arvesse võttes tuleb nii rahalisest kui ka tegevuse seisukohast meeles pidada eeskätt nn võta või jäta põhimõtet. Kompenseerides Ühtekuuluvusfondist abisaavate riikide teatavaid puudujääke haldussuutlikkuse valdkonnas tehnilise abi andmisega projektide kavandamisel, annab see neile võimaluse täielikult ära kasutada Euroopa Ühendamise Rahastu võimalused.

 

II – Energiavaldkond

 

Eelolevatel aastatel on Euroopa Liidul taristute väljaarendamisel palju äärmiselt suuri ülesandeid:

-vastastikune sõltuvus või sõltumatus ja solidaarsus liidu energiavarustuse valdkonnas (kindlus ja stabiilsus),

-energiasäästlike arukate ja võimsamate võrkude rajamine,

-uue taastuvenergiavõrkude rajamine ja nende ühendamine tavavõrkudega.

 

Energiasektoris on puuduolevate investeeringute summa hinnanguliselt üle 200 miljardi euro ning siseturu rajamine on viibinud, mis takistab peamiselt strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist.

 

Seepärast on raportöörid seisukohal, et igal energiataristusse investeeritud eurol on suurim võimendav mõju ja need on kõige väärtuslikumad investeeringud Euroopa Ühendamise Rahastu seisukohast. Finantsinstrumentide ulatuslik kasutamine selles valdkonnas annab samuti täiendavaid eeliseid, mis suurendavad ja meelitavad ligi erarahastamist turupõhiste instrumentide kaudu, mis on hädavajalik taristute rajamiseks piiratud vahendite tingimustes.

 

Toetusi võib ja peab kasutama viimase võimalusena prioriteetsete projektide puhul, mis ei ole majanduslikult tasuvad, kuid neil on suuri positiivseid välismõjusid; samas ei tohi toetustega moonutada alles kujunevat energiaturgu ega tekitada kunstlikult konkurentsi eravahenditega.

 

Euroopa Ühendamise rahastu annab võimaluse täita tühimiku uue ja ajakohastatud taristu vajaduste ning teisalt 2020. aastaks seatud energia- ja kliimavaldkonna eesmärkide vahel, kuid seda tingimusel, et prioriteete järgitaks kogu Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamise järgus.

 

III – Telekommunikatsiooni valdkond

 

Nõudlusel põhineva lairibavõrgu kasutuselevõtt peab olema strateegiline valik ühtse turu rajamisel kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamisel.

 

Seepärast tuleb eelisjärjekorras toetada järgmist: Euroopa digitaalteenuste taristu; üleeuroopalised kiired tuumühendused avaliku sektori haldusasutustele; e-valitsuse teenuste piiriülene osutamine (nt piiriülesed elektroonilised hanketeenused, piiriülesed e-õiguse teenused, piiriülesed e-tervise teenused), mis annavad juurdepääsu avaliku sektori teabele, sealhulgas Euroopa kultuuripärandi digiteeritud vahenditele, data.eu-le ja mitmekeelsetele ressurssidele, ohutus ja turvalisus (turvalisem internet ja elutähtsate teenuste taristu) ning aruka energiaga seotud teenused.

 

Raportöörid usuvad, et finantsinstrumendid peaksid olema lairibavõrgu kasutuselevõtu ainsaks teotamisviisiks Euroopa Ühendamise Rahastu raames. Finantsinstrumentidel on toetuste ees tõepoolest palju eelised, sealhulgas palju suurem võimendav mõju ning seega on võimalik sama eelarvega teenindada palju rohkem inimesi. Kui ettepanek heaks kiidetakse, tuleb avaliku sektori toetatud programmides keskenduda sellistele positiivsetele välismõjudele nagu kohaliku ja maamajanduse areng, suurem konkurentsivõime ja töökohtade loomine.

 

IV – Sektorite omavaheline koostoime

 

Raportöörid peavad tervitatavaks komisjoni ettepanekut koondada ühte õigusakti kolm sektorit, sest see vähendab programmi juhtimise halduskulusid. Raportöörid on siiski seisukohal, et energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektorite omavahelist võimalikku koostoimet tuleks veelgi ergutada. Selleks et ergutada projektiarendajaid rohkem koostama meetmeid, mis tekitavad võimalikku koostoimet nende kolme valdkonna vahel, teevad raportöörid ettepaneku täpsustada koostoimet käsitlevate osade sõnastust, eeskätt abikõlblikkuse kriteeriumite, kaasrahastamise määrade ning juhtimis- ja finantsnormide osas. Lisa IV osas esitatakse uus võimalikku koostoimet tekitavate projektide loetelu.

 

Raportöörid on arvamusel, et Euroopa Ühendamise Rahastu võib läbipaistva, koostoimiva, lihtsustatud, koondatud ja konkreetsete tingimustega seotud juhtimise abil saavutada Euroopa rahastamise maksimaalse tõhususe liidu suurte poliitiliste prioriteetide elluviimiseks transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonnas.

 

Tehtud ettepanekutega ei ole niivõrd soovitud lisada uusi osi, pigem on eesmärk muuta ettepanek selgemaks, sest raportöörid on seisukohal, et Euroopa Ühendamise Rahastu peab olema kompaktne.

 

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatelt läbirääkimistelt ootavad raportöörid eelkõige seda, et rahastule eraldatakse piisavalt eelarvevahendeid ja tegevusressursse. Vahendite vähendamine muudaks kogu määruse mõttetuks ja seaks tõsiselt ohtu liidu majanduskasvu ja konkurentsipoliitika.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Pr Amalia Sartori

Esimees

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

BRÜSSEL

 

Hr Brian Simpson

Esimees

Transpordi- ja turismikomisjon

BRÜSSEL

Teema:  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu ( COM(2011)0665 – C7‑0374/2011 – 2011/0302(COD) ) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud esimehed

Palusite 16. jaanuari 2013. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artiklile 37 arvamust selle kohta, kas oleks asjakohane lisada ELi toimimise lepingu artiklid 174 ja 349 õiguslikuks aluseks ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu.

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu, esitati komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 172 alusel. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon ning transpordi- ja turismikomisjon vaatasid ettepaneku ühiselt läbi vastavalt kodukorra artiklis 51 sätestatud komisjonide ühiste koosolekutega menetlusele.

 

18. detsembril 2012. aastal võtsid komisjonid vastu kõnealust määrust käsitleva ühise raporti, mis sisaldas regionaalarengukomisjoni muudatusettepanekut artiklite 174 ja 349 lisamise kohta määruse õiguslikuks aluseks.

Taust

 

1. Ettepanek

 

Kavandatava määruse eesmärk on luua uus integreeritud vahend, s.o Euroopa Ühendamise Rahastu, investeeringuteks ELi prioriteetsetesse transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristutesse.

 

Euroopa Ühendamise Rahastu on kooskõlas poliitilise raamistiku muutmisega kõigis kolmes valdkonnas järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks. Määruse ettepanekus määratakse energiasektori jaoks kindlaks kaksteist prioriteeti, transpordikoridori ja -piirkonda, neli iga sektori kohta: elektri- ja gaasitransport, nutivõrkude arendamine, elektriedastuse kiirteed ja piiriülesed CO2-võrgud.

 

Transpordisektoris on kindlaks määratud põhivõrk transpordikoridoridega, kus toimub tõhus ja vähese CO2-heitega reisijate- ja kaubaveoliiklus. Nii kasutatakse olemasolevaid teenuseid mitmeliigiliste transpordivõimaluste loomiseks ja muudetakse need tõhusamaks.

 

Telekommunikatsioonivõrkude puhul on põhieesmärk digitaalsete kitsaskohtade kõrvaldamine. See tähendab vajadust üldiselt parandada kogu lairibavõrku ning rajada digitaalteenuste taristu platvormid, mis võimaldavad Euroopa avalike teenuste sidusat digitaalset kasutuselevõttu.

 

Selleks, et tagada nende prioriteetide elluviimine mitmeaastases finantsraamistikus kindlaks määratud aja jooksul, on vajalik rahaline panus ELi eelarvest. Rahastamine toimub komisjoni ettepanekute kohaselt, kasutades uuenduslikke rahastamisvahendeid, mis tekitavad võimendava mõju, soodustades muude avaliku ja erasektori rahastamisvahendite leidmist ja ligimeelitamist ELile huvi pakkuvate projektide jaoks.

 

2. Ettepaneku õiguslik alus

 

Komisjoni väljapakutud õiguslik alus, ELi toimimise lepingu artikkel 172, on õiguslik alus üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste ja muude meetmete vastuvõtmiseks transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristute valdkonnas, ning see on sõnastatud järgmiselt:

 

„Artikkel 172

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu artikli 171 lõikes 1 märgitud suunised ja muud meetmed, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.

Suuniste ja ühist huvi pakkuvate projektide puhul, mis on seotud mingi liikmesriigi territooriumiga, on nõutav asjassepuutuva liikmesriigi heakskiit.”

 

ELi toimimise lepingu artiklis 171, millele viidatakse artiklis 172, määratakse kindlaks meetmed, mida liit võib võtta üleeuroopaliste võrkude edendamiseks:

 

„Artikkel 171

1. Selleks et saavutada artiklis 170 seatud eesmärke, liit:

— sätestab suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid; need suunised määravad kindlaks ühist huvi pakkuvad projektid;

— rakendab kõiki meetmeid, eriti tehnilise standardimise valdkonnas, mis võivad osutuda tarvilikuks niisuguste võrkude koostoimimisvõime tagamiseks;

— võib toetada eelkõige teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetuste näol liikmesriikide rahastatavaid ühist huvi pakkuvaid projekte, mis on kindlaks määratud esimeses taandes märgitud suuniste raames; liit võib samuti kaasa aidata transpordi infrastruktuuri alaste eriprojektide rahastamisele liikmesriikides artikli 177 kohaselt loodud Ühtekuuluvusfondi kaudu.

Liidu tegevus võtab arvesse projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust.

2. Koostöös komisjoniga kooskõlastavad liikmesriigid omavahel riigi tasandil järgitavat poliitikat, millel võib olla oluline mõju artiklis 170 seatud eesmärkide saavutamisele. Tihedas koostöös liikmesriikidega võib komisjon teha kasulikke algatusi sellise kooskõlastamise edendamiseks.

3. Liit võib otsustada teha koostööd kolmandate riikidega vastastikust huvi pakkuvate projektide edendamiseks ning võrkude koostoimimisvõime tagamiseks.”

 

3. Õigusliku aluse muutmise ettepanek

 

Vastutavate komisjonide poolt regionaalarengukomisjoni muudatusettepaneku alusel vastu võetud volituse eesmärk on lisada määrusele kaks uut õiguslikku alust:

 

a) ELi toimimise lepingu artikkel 174, milles sätestatakse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse üldised eesmärgid ja mis on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 174

Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.

Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.

Asjaomaste regioonide puhul pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.”

 

b) ELi toimimise lepingu artikkel 349, milles käsitletakse erimeetmeid äärepoolseimate piirkondade toetamiseks:

 

„Artikkel 349

Võttes arvesse Guadeloupe'i, Prantsuse Guajaana, Martinique'i, Réunioni, Saint-Barthélemy, Saint-Martini, Assooride, Madeira ja Kanaari saarte struktuurilist ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda, mida tingivad nende kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked looduslikud olud, majanduslik sõltuvus mõnest tootest, mille püsivus ja koosmõju piiravad nende arengut, võtab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga komisjoni ettepaneku põhjal erimeetmed, mis on suunatud eriti aluslepingute kohaldamise tingimuste sätestamisele nendes piirkondades, kaasa arvatud ühine poliitika. Kui nõukogu võtab asjaomased erimeetmed vastu seadusandliku erimenetluse kohaselt, teeb nõukogu samuti otsuse komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Esimeses lõigus osutatud meetmed on seotud eelkõige selliste valdkondadega nagu tolli- ja kaubanduspoliitika, maksupoliitika, vabatsoonid, põllumajandus- ja kalanduspoliitika, toorainete ja hädavajalike tarbekaupadega varustamise tingimused, riigiabi ning struktuurifondidele ja liidu horisontaalprogrammidele ligipääsu tingimused.

Nõukogu võtab esimeses lõigus osutatud meetmed, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade erilisi iseärasusi ja piiranguid, õõnestamata liidu õiguskorra, sealhulgas siseturu ja ühise poliitika terviklikkust ja sidusust.”

 

Kuigi muudatusettepanek kahe uue õigusliku aluse lisamise kohta ei sisaldanud mingit põhjendust, annab muudatuse põhjustest aimu regionaalarengukomisjoni arvamuse lühiselgitus:

 

Arvamuse koostaja märgib, et Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise nõuetele vastavad liikmesriigid on „avaldanud kahtlusi ja isegi vastuseisu” seoses 10 miljardi euro ümberpaigutamisega Ühtekuuluvusfondist, et näha see summa Euroopa Ühendamise Rahastu raames ette üksnes Ühtekuuluvusfondist toetust saavate liikmesriikide transporditaristu projektidele.

 

Analüüs

 

1. Euroopa Kohtu kehtestatud põhimõtted

 

Euroopa Kohtu praktika sobiva õigusliku aluse valimise osas on kindlalt välja kujunenud. Kohus on rõhutanud, et pidades silmas õigusliku aluse tagajärgi pädevusele ja menetlusele, on õigusliku aluse valik põhimõttelise tähtsusega[4]. Seega peab ELi lepingu artikli 13 lõike 2 kohaselt iga institutsioon tegutsema talle aluslepinguga antud volituste piires[5]. Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et liidu õigusakti õigusliku aluse valik peab põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu[6].

 

Pidades silmas võimalust, et õigusaktil on rohkem kui üks õiguslik alus, on kohus arvamusel, et nii saab see olla üksnes juhul, kui õigusaktil on mitu eesmärki või see koosneb mitmest komponendist, mis on omavahel olemuslikult seotud, ilma et mõni neist oleks teisega võrreldes teisejärguline või kaudne. Kui meetme läbivaatamisel selgub, et meetmel on mitu eesmärki ja/või see koosneb mitmest komponendist, millest üht võib pidada peamiseks eesmärgiks või komponendiks, samas on teised vaid juhuslikud või täiendavad, siis peab õigusakt põhinema üksnes ühele õiguslikule alusele, s.t sellele, mis on aluseks peamisele eesmärgile ja komponendile[7].

 

2. Pakutud õigusliku aluse hindamine

 

a) Ettepaneku õiguslik alus

 

ELi toimimise lepingu artikkel 172 näeb ette, et seadusandlikku tavamenetlust kohaldatakse kõikide meetmete ja suuniste suhtes, mis puudutavad üleeuroopalisi võrke (artikli 171 lõige 1), mille arendamine ja rakendamine kuuluvad ELi toimimise lepingus, eelkõige viidatud artiklis 170, sätestatud eesmärkide hulka. Artiklis 170 täpsustatakse: „liit [aitab] kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.”

 

Määruse (millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu) ettepaneku artiklis 1 määratletakse määruse reguleerimisese järgmiselt:

 

„Artikkel 1

 

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu ning määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele eesmärgiga toetada transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu projekte.”

 

Ettepaneku artiklis 3 määratakse kindlaks määruse üldeesmärgid, mida täiendavad sektorispetsiifilised eesmärgid vastavalt kolmele asjassepuutuvale sektorile: transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude valdkond. Ettepaneku artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt:

 

„Artikkel 3

 

Euroopa Ühendamise Rahastu võimaldab üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja rakendada energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektori ühishuviprojekte. Eelkõige toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu selliste projektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja ehitada uus või ajakohastada olemasolev transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu. Selleks on Euroopa Ühendamise Rahastule seatud järgmised eesmärgid:

 

(a) aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele, arendades välja nüüdisaegsed, mitmekesised, konkurentsivõimelised ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mis ühtse turu konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu Euroopa Liidu jaoks ning tänu millele luuakse soodsamad tingimused erasektori ja riiklikele investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu otsetoetuse ning kasutades ära sektorite omavahelist koostoimet.

Kõnealuse eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on avalik ja erasektor investeerinud ühishuviprojektidesse, eelkõige käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide kaudu rakendatud ühishuviprojektidesse.

 

(b) võimaldada liidul saavutada eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada energiatõhusust 20 % ja taastuvenergia osakaalu 20 %-le ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem solidaarsus.”

 

Kavandatava määruse eesmärgid on selgelt kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 172, mida tuleb seega käsitada ettepaneku korrektse õigusliku alusena.

 

b) ELi toimimise lepingu artikkel 174 võimaliku õigusliku alusena

 

Õiguslikus aluses peab olema sätestatud pädevus võtta vastu õigusakte. ELi toimimise lepingu artiklis 174 seatakse üldised eesmärgid regionaalpoliitika arenguks, kuid see ei hõlma rakendussätteid, mis annaksid institutsioonidele õiguse võtta vastu õigusakte.

 

Seega on selge, et artikkel 174 ei saa õigusliku alusena kõne alla tulla. Samas võib aga täheldada, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 171, milles kirjeldatakse täpselt tegevust üleeuroopaliste võrkude valdkonnas ja mida rakendatakse artikli 72 kaudu, „[võib] liit samuti kaasa aidata transpordi infrastruktuuri alaste eriprojektide rahastamisele liikmesriikides artikli 177 kohaselt loodud Ühtekuuluvusfondi kaudu.”

 

c) ELi toimimise lepingu artikkel 349 võimaliku õigusliku alusena

 

Artikkel 349 lubab vastupidiselt artiklile 174 seadusandlike meetmete võtmist „[erimeetmetena], mis on suunatud eriti aluslepingute kohaldamise tingimuste sätestamisele” selles artiklis kindlaks määratud piirkondades. Nende meetmete hulgas nimetatakse artiklis ka struktuurifondidele ja liidu horisontaalprogrammidele ligipääsu tingimusi.

Kui kaaluda, kas artikkel 349 võiks teise õigusliku alusena kõne alla tulla, tuleb enne kontrollida mitte üksnes seda, kas ettepanekul peaks veel teine õiguslik alus olema, vaid ka seda, kas komisjonis vastu võetud raportiga muudeti ettepanekut sellisel määral, et täiendav õiguslik alus oleks vajalik.

Mis puudutab ettepanekut, siis näib ilmne olevat, et Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamine äärepoolseimates piirkondades ei ole ettepaneku eraldiseisev ega keskne eesmärk. Peale selle näib samuti selge olevat, et tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni poolt vastu võetud ühise raportiga ei muudetud üldiseid eesmärke sellisel määral, et see õigustaks ELi toimimise lepingu artikli 349 lisamist teise õigusliku alusena.

Määruse ettepaneku artikli 7 lõike 4 kohta võeti vastu muudatusettepanek, milles märgitakse, et meetmeid lairibavõrkudega seotud valdkondades võib rahastada ka toetuste abil projektidele, mis vähendavad digitaalset lõhet maa-, mägi-, äärepoolsete või väga hõredalt asustatud piirkondade või saarte, raskesti ligipääsetavate või äärealade ühendamise kaudu eeldusel, et rahastamisvahendist antud rahaline abi ei oleks nii suur, et tooks endaga kaasa positiivse investeerimisotsuse.

Siiski ei sisalda see muudatusettepanek kavandatava määruse teist sõltumatut eesmärki, mis oleks võrreldav nendega, mis võeti määruse üldiste eesmärkidena vastu, kas siis komisjoni ettepanekuna või tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni poolt ühiselt vastu võetuna.

 

Õiguskomisjoni soovitus

 

Õiguskomisjon arutas eelnimetatud küsimust 22. jaanuar 2013. aasta koosolekul. Sellel koosolekul otsustas õiguskomisjon ühehäälselt[8] soovitada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa Ühendamise Rahastut käsitleva määruse ettepaneku asjakohane õiguslik alus on üksnes ELi toimimise lepingu artikkel 172.

 

Lugupidamisega

Klaus-Heiner Lehne

 

20.9.2012

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS

transpordi- ja turismikomisjonile ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu

( COM(2011)0665 /2 – C7‑0374/2011 – 2011/0302(COD) )

Arvamuse koostaja: Göran Färm

 

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 a (uus)

 

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 a. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale tehtud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

 

Muudatusettepanek    2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 b (uus)

 

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 b. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavaid lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma kehtivaid poliitilisi prioriteete ning Lissaboni lepinguga saadud uusi ülesandeid, samuti reageerida ootamatutele sündmustele; juhib tähelepanu sellele, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa oleks 2013. aasta tasemest vähemalt 5% suurem, oleks võimalik liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuse põhimõtte täitmiseks anda kõigest piiratud panus; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millistest poliitilistest prioriteetidest või projektidest võiks täielikult loobuda, hoolimata nende tõendatud lisaväärtusest Euroopa jaoks;

 

______________

 

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Euroopa Ühendamise Rahastu ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahel tuleks üldise võrgu raames piiriülestes piirkondades infrastruktuuride rahastamiseks tõhus koostoime luua.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Praegu kehtiva finantsraamistiku rakendamisel saadud kogemused näitavad, et paljudel liikmesriikidel, kellel on õigus saada toetust Ühtekuuluvusfondist, on tõsiseid raskusi selliste komplekssete piiriüleste ja liidule lisandväärtust andvate transporditaristuprojektide õigeaegse lõpuleviimisega. Seepärast tuleks transpordiprojektide, eelkõige piiriüleste ning liidu jaoks suure lisandväärtusega projektide paremaks elluviimiseks paigutada üks osa Ühtekuuluvusfondi eraldistest (10 miljardit eurot) ümber selleks, et rahastada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides rakendatavaid transpordipõhivõrgu projekte Euroopa Ühendamise Rahastust. Komisjon peaks toetama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike projektide nõuetekohasel ettevalmistamisel, et muuta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavad eraldised võimalikult prioriteetseks.

(13) Praegu kehtiva finantsraamistiku rakendamisel saadud kogemused näitavad, et paljudel liikmesriikidel, kellel on õigus saada toetust Ühtekuuluvusfondist, on tõsiseid raskusi selliste komplekssete piiriüleste ja liidule lisandväärtust andvate transporditaristuprojektide õigeaegse lõpuleviimisega. Seepärast tuleks transpordiprojektide, eelkõige piiriüleste ning liidu jaoks suure lisandväärtusega projektide paremaks elluviimiseks paigutada üks osa Ühtekuuluvusfondi eraldistest (10 miljardit eurot) ümber selleks, et rahastada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides rakendatavaid transpordipõhivõrgu projekte Euroopa Ühendamise Rahastust. Komisjon peaks toetama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike ja tugevdama vajaduse korral nende haldussuutlikkust projektide nõuetekohasel ettevalmistamisel, et muuta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavad eraldised võimalikult prioriteetseks, kuid ka selleks, et toetada neid kõigi liikmesriikide jaoks olemasoleva 21,7 miljardi euro taotlemisel ja tagada võimalikult suurel määral geograafiline tasakaal.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Selleks et tõhustada liidu rahalist abi ja suurendada selle mõju, soodustada erainvesteeringuid ja vastata üksikute projektide erinõuetele, on vaja mitmesuguseid rakendusmeetodeid, mis vajavad eri rahastamismäärasid.

(25) Selleks et tõhustada liidu rahalist abi ja suurendada selle mõju, soodustada erainvesteeringuid ja vastata üksikute projektide erinõuetele, on vaja mitmesuguseid rakendusmeetodeid, mis vajavad eri rahastamismäärasid ja rahastamisvahendeid.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Hoolimata sellest, et suurt osa Euroopa 2020. aasta strateegia alusel tehtavatest investeeringutest on võimalik saada turgudelt ja reguleerivate meetmete abil, on rahastamiseks vaja riiklikku sekkumist ning liidu abi toetuste ja innovaatiliste finantsinstrumentide näol. Finantsinstrumente tuleks kasutada konkreetsete turuvajaduste rahuldamiseks kooskõlas Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkidega ning need ei tohiks eemale tõrjuda erasektori poolset rahastamist. Enne finantsinstrumentide kasutamise kohta otsuse tegemist peaks komisjon kõnealuseid instrumente eelnevalt hindama.

(34) Hoolimata sellest, et suurt osa Euroopa 2020. aasta strateegia alusel tehtavatest investeeringutest on võimalik saada turgudelt ja reguleerivate meetmete abil, on rahastamiseks vaja riiklikku sekkumist ning liidu abi toetuste ja innovaatiliste finantsinstrumentide näol. Finantsinstrumente tuleks kasutada konkreetsete turuvajaduste rahuldamiseks kooskõlas Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkidega, need peaksid täiendama muid olemasolevaid rahastamismeetmeid ning need ei tohiks eemale tõrjuda erasektori poolset rahastamist. Enne finantsinstrumentide kasutamise kohta otsuse tegemist peaks komisjon kõnealuseid instrumente eelnevalt hindama.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Euroopa 2020. aasta strateegias tõotas komisjon kasutada ELi rahastamisvahendeid sidusa rahastamisstrateegia raames, kuhu koondatakse liidult ning liikmesriikide avalikult ja erasektorilt taristu rahastamiseks saadavad vahendid. Kõige selle aluseks on põhjendused, et paljudel juhtudel on ebaoptimaalseid investeerimisolukordi võimalik lahendada ja turu puudujääke kõrvaldada finantsinstrumentide, mitte toetuste abil.

(36) Euroopa 2020. aasta strateegias tõotas komisjon kasutada ELi rahastamisvahendeid sidusa rahastamisstrateegia raames, kuhu koondatakse liidult ning liikmesriikide avalikult ja erasektorilt taristu rahastamiseks saadavad vahendid. Kõige selle aluseks on põhjendused, et paljudel juhtudel on ebaoptimaalseid investeerimisolukordi võimalik lahendada ja turu puudujääke kõrvaldada finantsinstrumentide, mitte toetuste abil, parandades eelarvest tehtavate kulutuste finantsvõimendust ja saavutades erasektori rahastamise ligimeelitamisel suurema kordistava mõju. See on eriti asjakohane seoses krediidi raske kättesaadavusega, piirangutega avaliku sektori kulutuste tegemisel ning pidades silmas vajadust toetada Euroopa majanduse elavdamist. Turunõudlusest juhitud rahastamisvahenditega toetatakse sarnase rahastamisvajadusega projekte ja tänu sektoritevahelisele koostoimele peaksid need andma suuremat kasu turumõju, haldustõhususe ja ressursside kasutamise seisukohalt.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Euroopa Ühendamise Rahastu peaks pakkuma finantsinstrumente, millega soodustatakse erasektori investorite ja finantseerimisasutuste olulist osalemist taristuinvesteeringutes. Selleks et finantsinstrumendid oleksid erasektori jaoks piisavalt atraktiivsed, tuleks nende kavandamisel ja rakendamisel võtta vajalikul määral arvesse halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist ning silmas pidada ka paindlikkust, et kindlaksmääratud rahastamisvajadustele suudetaks paindlikult reageerida. Kõnealuste instrumentide kavandamisel tuleks lähtuda 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud finantsinstrumentide, näiteks TEN-T projektide laenutagamisvahendi (LGTT), riskijagamisrahastu (RSFF) ning 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondi ehk nn Marguerite’i fondi rakendamisel saadud kogemustest.

(37) Euroopa Ühendamise Rahastu peaks pakkuma finantsinstrumente, millega soodustatakse erasektori investorite ja finantseerimisasutuste olulist osalemist taristuinvesteeringutes. Selleks et finantsinstrumendid oleksid erasektori jaoks piisavalt atraktiivsed, tuleks nende kavandamisel ja rakendamisel võtta vajalikul määral arvesse halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist ning silmas pidada ka paindlikkust, et kindlaksmääratud rahastamisvajadustele suudetaks paindlikult reageerida. Kõnealuste instrumentide kavandamisel tuleks lähtuda 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud finantsinstrumentide, näiteks TEN-T projektide laenutagamisvahendi (LGTT), riskijagamisrahastu (RSFF) ning 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondi ehk nn Marguerite’i fondi ning Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse rakendamisel saadud kogemustest.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Selleks et tagada finantsinstrumentide kaudu abi saajate mitmekesisus sektorite kaupa ja suurendada geograafilist mitmekesisust, nii et järk-järgult hõlmataks kõiki liikmesriike, peaks komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga andma ühisalgatuste, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse ekspertkeskuse (EPEC) ja Jaspersi kaudu vajalikku toetust liikmesriikidele selliste projektide ettevalmistamiseks, mille rahastamist võidakse kaaluda.

(39) Selleks et tagada finantsinstrumentide kaudu abi saajate mitmekesisus sektorite kaupa ja suurendada geograafilist mitmekesisust, nii et hõlmataks kõiki liikmesriike, ning pöörates eritähelepanu Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavatele liikmesriikidele, peaks komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga andma ühisalgatuste, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse ekspertkeskuse (EPEC) ja Jaspersi kaudu vajalikku toetust liikmesriikidele selliste projektide ettevalmistamiseks, mille rahastamist võidakse kaaluda.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Komisjon peaks teostama vahe- ja järelhindamist, et hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju rahastu ja Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide üldeesmärkide saavutamisele.

(43) Komisjon peaks teostama vahe- ja järelhindamist, et hinnata eri tüüpi rahalise toetuse tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju rahastu üldeesmärkide saavutamisele ja ühist huvi pakkuvatesse projektidesse tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute üldisele mahule, suurendades Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide saavutamiseks tehtavate investeeringute summat.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele, arendades välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mis ühtse turu konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu Euroopa Liidu jaoks ning tänu millele luuakse soodsamad tingimused erasektori ja riiklikele investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu otsetoetuse ning kasutades ära sektorite omavahelist koostoimet. Kõnealuse eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on avalik ja erasektor investeerinud ühishuviprojektidesse, eelkõige käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide kaudu rakendatud ühishuviprojektidesse;

a) aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele, arendades välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mis ühtse turu konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu Euroopa Liidu jaoks ning tänu millele luuakse soodsamad tingimused erasektori ja riiklikele investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu otsetoetuse juhul, kui projektide jaoks tuleks kasuks vahendite ühendamine, ning kasutades ära sektorite omavahelist koostoimet. Kõnealuse eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on avalik ja erasektor investeerinud ühishuviprojektidesse, eelkõige käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide kaudu rakendatud ühishuviprojektidesse;

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) toetada Euroopa tasandil lisandväärtust ja suurt ühiskondlikku kasu andvaid projekte, millele ei leidu turul piisavat rahastamist.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine, mõõdetuna Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saavatel transpordimarsruutidel rajatud uute ja täiustatud piiriüleste ühenduste ning kõrvaldatud kitsaskohtade arvuga;

i) kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine nii transpordi infrastruktuurides kui ka ühenduspunktides, mis asuvad piiripunktides nende vahel, mõõdetuna Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saavatel transpordimarsruutidel rajatud uute ja täiustatud piiriüleste ühenduste ning kõrvaldatud kitsaskohtade arvuga;

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamiseks vajalik rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 on 50 000 000 000 eurot. Kõnealune summa jaotatakse artiklis 3 osutatud sektorite vahel järgmiselt:

1. Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamiseks vajalik rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 on 50 000 000 000 eurot, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvealase koostöö kohta ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) nr XX/XX/2013 punkti [17] tähenduses. Kõnealune summa jaotatakse artiklis 3 osutatud sektorite vahel järgmiselt:

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) Transport 31 694 000 000 eurot, millest 10 000 000 000 eurot paigutatakse kooskõlas käesoleva määrusega ümber Ühtekuuluvusfondist kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

a) Transport 31 694 000 000 eurot, millest 10 000 000 000 eurot paigutatakse kooskõlas käesoleva määrusega ümber Ühtekuuluvusfondist kasutamiseks eranditult kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamispakett võib hõlmata kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute ja ekspertide kohtumistega, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti kulusid, mis on seotud infotöötlusele ja -vahetusele keskenduvate IT-võrkudega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonile programmi juhtimisega kaasnevad.

Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamispakett võib hõlmata kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega ning halduskuludega, eelkõige uuringute ja ekspertide kohtumistega, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti kulusid, mis on seotud infotöötlusele ja -vahetusele keskenduvate IT-võrkudega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonile programmi juhtimisega kaasnevad.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Pärast artikli 26 lõike 1 kohast vahehindamist võib komisjon paigutada lõikes 1 esitatud eelarveeraldise assigneeringuid ümber sektorite vahel, v.a Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 eurot, mis on ette nähtud kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordisektoriprojektide jaoks.

3. Pärast artikli 26 lõike 1 kohast vahehindamist võib komisjon teha ettepaneku lõikes 1 esitatud eelarveeraldise assigneeringuid ümberpaigutamiseks sektorite vahel, v.a Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 eurot, mis on ette nähtud kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordisektoriprojektide jaoks, ilma et see piiraks komisjoni volitusi eelarvepädeva asutuse iga-aastase eelarvemenetluse käigus.

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Transpordivaldkonnas võib liit anda rahalist abi hangete vormis ja finantsinstrumentide kaudu käesoleva määruse alusel üksnes neile meetmetele, millega toetatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] kohaseid ühishuviprojekte. Üksnes järgmised meetmed vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis rahalise abi saamise tingimustele:

2. Transpordivaldkonnas võib liit anda rahalist abi hangete vormis ja finantsinstrumentide kaudu käesoleva määruse alusel üksnes neile meetmetele, millega toetatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] kohaseid ühishuviprojekte. Selleks et tagada ka rahastamisvahendite kasutamisel võimalikult suur geograafiline tasakaal, eelkõige lõikes 1 osutatud programmi rakendamist toetavate meetmete kaudu, pakub komisjon vajaduse korral haldustuge, tugevdades liikmesriikide suutlikkust projektide nõuetekohasel ettevalmistamisel selliste vahendite jaoks. Üksnes järgmised meetmed vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis rahalise abi saamise tingimustele:

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – punkt g a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a) meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni kõigis transpordiliikides.

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taotlusi võivad esitada üks või mitu liikmesriiki, rahvusvahelist organisatsiooni, ühisettevõtet või liikmesriikides asutatud avalik-õiguslikku või eraettevõtjat või asutust.

1. Taotlusi võivad esitada üks või mitu liikmesriiki, rahvusvahelist organisatsiooni, ühisettevõtet, mil on nt Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse õiguslik vorm, või liikmesriikides asutatud avalik-õiguslikku või eraettevõtjat või asutust.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) siseveeteeühendused sadamate ja lennuväljadega, raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vähendamise meetmed, millega moderniseeritakse olemasolev veerem, ning sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide väljaarendamine: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest.

ii) siseveeteeühendused sadamate ja lennuväljadega, raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vähendamise meetmed, millega moderniseeritakse olemasolev veerem, ning sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide väljaarendamine ning meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni kõigis transpordiliikides: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest.

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 80 %ni selliste meetmete puhul, mis määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi.

b) kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 80 %ni selliste meetmete puhul, mis määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi, eelkõige taastuvenergia valdkonnas.

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selliste konkreetsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse käesoleva määruse alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealuste projektikonkursside rakendamisel käsitatakse võimaluse korral kõige prioriteetsemana neid projekte, mille puhul peetakse kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest.

2. Selliste konkreetsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse käesoleva määruse alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Selleks et tagada võimalikult suurel määral geograafiline tasakaal, toetab komisjon kõnealuste projektikonkursside rakendamisel Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike ja tugevdab vajaduse korral nende haldussuutlikkust projektide nõuetekohasel ettevalmistamisel, tagamaks et võimaluse korral käsitatakse kõige prioriteetsemana neid projekte, mille puhul peetakse kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest, kuid ka selleks, et toetada neid liikmesriike kõigi liikmesriikide jaoks olemasoleva 21,7 miljardi euro taotlemisel.

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Ümberpaigutatud vahendite võimalikult suure vastuvõtuvõime tagamiseks kõigis liikmesriikides, kes on Ühtekuuluvusfondi suhtes abikõlblikud, pööratakse eritähelepanu käesoleva määruse kohastele programmi tugimeetmetele, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärke rakendavate projektide arendamise ja rakendamisega seotud haldusasutuste ja avalike teenistuste institutsioonilist suutlikkust.

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) laenud ja/või tagatised, milleks kasutatakse riskijagamisvahendeid, sh selliste projektivõlakirjade tagamise süsteem, mida annavad välja finantseerimisasutused omavahenditest koos liidu toetusega maksete ja/või kapitali assigneeringutele;

b) laenud ja/või tagatised, milleks kasutatakse riskijagamisvahendeid, sh selliste projektivõlakirjade tagamise süsteem, millega tagatakse üksikuid projekte või projektiportfelle, mida annavad välja finantseerimisasutused omavahenditest koos liidu toetusega maksete ja/või kapitali assigneeringutele;

 

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Finantsinstrumentide abil toetatavad meetmed valitakse välja põhimõttel „kes ees, see mees” ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse valikut geograafiliselt mitmekesistada, et see hõlmaks kõiki liikmesriike.

1. Kõigi muude tingimuste püsimisel valitakse finantsinstrumentide abil toetatavad meetmed välja põhimõttel „kes ees, see mees” ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse valikut geograafiliselt mitmekesistada, et see hõlmaks kõiki liikmesriike.

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Finantsinstrumentide eesmärk on säilitada liidu eelarvega tagatud varade väärtus. Tänu kõnealustele instrumentidele võib saada tulu, mis aitab saavutada muude partnerite või investorite eesmärke.

3. Finantsinstrumentide eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste finantsvõimendust, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid nii avalikelt kui ka erainvestoritelt. Tänu kõnealustele instrumentidele võib saada tulu, mis aitab saavutada muude partnerite või investorite eesmärke.

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Finantsinstrumente võib ühendada liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.

4. Eri tüüpi finantsinstrumente võib ühendada omavahel ja/või liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon koostab hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks hindamisaruande, milles käsitletakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist (tulemuste ja mõju tasandil), vahendite kasutamise tõhusust ja ELi lisandväärtust, pidades silmas meetmete uuendamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemist. Hindamisel käsitletakse ka lihtsustamise võimalusi, sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel. Komisjon võtab arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

1. Komisjon koostab hiljemalt 2017. aasta keskpaigaks hindamisaruande, milles käsitletakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist (tulemuste ja mõju tasandil), vahendite kasutamise tõhusust ja ELi lisandväärtust, pidades silmas meetmete uuendamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemist. Hindamisel käsitletakse ka lihtsustamise võimalusi, sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel, sealhulgas mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Komisjon võtab arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi. Peale selle annab komisjon asjaomase hindamise raames hinnangu tulevastele meetmetele, mida tuleb võtta liidu kulutuste tõhususe parandamiseks ja prioriteetsetesse projektidesse tehtavate investeeringute suurendamiseks. Hinnangus uuritakse muu hulgas seda, kuidas teha rahastamisvahendid veelgi huvipakkuvamaks enamatele pikaajalistele investoritele, sealhulgas avaliku sektori investoritele, ja kuidas laiendada sobivate projektide haaret, ja omakapitaliinstrumentide võimalikku väljatöötamist liidu taristu rahastamiseks.

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Rahastu puhul võetakse arvesse 2015. aastal läbiviidavat Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse sõltumatut täiemahulist hindamist. Kõnealuse hindamise alusel hindab komisjon Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse asjakohasust ja selle tulemuslikkust prioriteetsetesse projektidesse investeeringumahtude suurendamisel ning liidu rahaliste vahendite kasutamise tõhususe parandamisel. Selle hindamise valguses ja kõiki võimalusi arvestades kaalub komisjon ettepaneku tegemist asjakohaste õigusaktide muutmiseks, muu hulgas seadusandlike muudatuste tegemiseks, eeskätt juhul, kui prognoositav kasutuselevõtt turul ei ole rahuldav või kui alternatiivsed pikaajalised laenu rahastamise vahendid muutuvad piisavalt kättesaadavaks.

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa ühendamise rahastamisvahend

Viited

COM(2011)0665 – C7-0374/2011 – 2011/0302(COD)

Vastutavad komisjonid

  istungil teada andmise kuupäev

ITRE

17.11.2011

TRAN

17.11.2011

 

 

Arvamuse esitaja(d)

  istungil teada andmise kuupäev

BUDG

17.11.2011

Arvamuse koostaja

  nimetamise kuupäev

Göran Färm

6.2.2012

Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud

  istungil teada andmise kuupäev

15.3.2012

Vastuvõtmise kuupäev

19.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Richard Ashworth, Francesca Balzani, Zuzana Brzobohatá, Andrea Cozzolino, James Elles, Göran Färm, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Ivars Godmanis, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Barbara Matera, Claudio Morganti, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Alda Sousa, Derek Vaughan, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

François Alfonsi, Alexander Alvaro, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Peter Jahr, Paul Rübig, Peter Šťastný

 

 

29.11.2012

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu

( COM(2011)0665 /2 – C7‑0374/2011 – 2011/0302(COD) )

Arvamuse koostaja: Markus Pieper

 

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Ühendamise Rahastu on ELi peamine vahend selliste põhivõrku kuuluvate projektide rahastamiseks, millel on Euroopa jaoks suurim lisandväärtus ja millega luuakse piiriülesed puuduvad ühendused, kõrvaldatakse peamised kitsaskohad ja luuakse mitmeliigilise transpordi ühendussõlmed. Euroopa Ühendamise Rahastust saavad kasu kõik liikmesriigid, sest see tagab võrdse juurdepääsu siseturule ja kiirendab sellise taristu väljaarendamist, mida EL vajab.

 

Mis puutub 10 miljardisse eurosse, mis on ümber paigutatud Ühtekuuluvusfondist ja nähtud Euroopa Ühendamise Rahastu raames ette üksnes transporditaristu projektidele ühtekuuluvusliikmesriikides, siis on viimased avaldanud selle suhtes kahtlusi ja isegi vastuseisu. Ühtekuuluvusriikidele ette nähtud vahenditele tuleks siiski leida kindel rakendus, sest kui neid ei kasutata, ei lähe nad tagasi Ühtekuuluvusfondi, vaid nendest jäädakse üldse ilma. Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja kohus on töötada komisjoni ettepanekuga ja lisada teksti vajalikud selgitused, et tagada kõigi liikmesriikide toetus ning saavutada suure ELi lisandväärtusega hea ettepanek. Seetõttu on arvamuse koostaja seisukohal, et teksti tuleks lisada järgmised selgitused:

 

Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 miljardile eurole ei peaks kehtestama ülemmäära 2,5% SKPst.

 

Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 miljardi euro suurusele summale ei peaks kehtestama mitmeaastases finantsraamistikus kavandatavat ülemmäära 2,5% SKPst. Põhimõtteliselt ei ole loogiline seada ülemmäära sellisele keskselt hallatavale vahendile nagu Euroopa Ühendamise Rahastu. Enamik rahastatavaid projekte on piiriülesed projektid ja ülemmäära seadmine võib põhjustada projekti kahe poole ebavõrdset kohtlemist. Veelgi enam, see tekitab ühtekuuluvusliikmesriikide puhul ebavõrdse kohtlemise 21,7 miljardi euro ja 10 miljardi euro suuruse rahasumma vahel, kuna konkursipõhiste projektide rakendamisel ei ole võimalik järgida ei sellist ülemmäära ega ka täielikult fikseeritud riigikohast rahastamispaketti.

 

Suurem tähelepanu piiriülestele projektide piirialadel.

 

Paljudel piirialadel peegeldab taristu ikka veel kitsaid riiklikke põhimõtteid (investeeringud piirialadel ei ole liikmesriikides, kes eelistavad investeerida keskuse taristutesse, esmatähtis valimisteteema, kuigi see on otsustav Euroopa integratsiooniprotsessist ja siseturust kasusaamisel) ja need piirkonnad kannatavad oma ääremaise asukoha tõttu. Enamik prioriteetseid projekte hõlmab tõepoolest riikidevahelisi taristuprojekte, aga projektide piiriülesed osad lõpetatakse kas kõige viimasena või jäävad üldse lõpetamata. Praeguseks on TEN-T 30 prioriteetsest projektist 26 seotud töödega piirialadel või neil on piiriülene mõõde, kuid kõikide nende projektide puhul on investeeringud piirialal tehtud viimasena.

 

Euroopa Ühendamise Rahastu ja Ühtekuuluvusfondi vahel tuleks saavutada tugev koostoime.

 

Piiriüleste taristuprojektide koostoimet tuleks arendada ka Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavate territoriaalse koostöö programmidega. Piiriülesed taristuprojektid peaksid ka jõukamate piirkondade puhul olema ERFist toetuse saamise suhtes majanduskasvu ja tööhõiveprogrammide puhul otseselt abikõlblikud.

 

Euroopa Ühendamise Rahastu peaks mõnel juhul toetama üldist võrku.

 

Euroopa Ühendamise Rahastu peaks olema juurdepääsetav ka üldise võrgu taristuprojektide jaoks ülemmääraga 5%, eelkõige piiriüleste piirkondade projektide jaoks.

 

„Sügavam” ühendamise rahastu põhitaristusse investeerimise tugevdamiseks.

 

Rahalistes raskustes riigid sõltuvad enim investeeringutest taristusse, kuna see ergutab majanduskasvu ja loob töökohti. Seetõttu peaksid rahalistes raskustes liikmesriigid taotluse esitamisel saama kasutada ka ressursse, mis tekivad Euroopa Ühendamise Rahastu raames ja/või nende taristuprojektide riiklike rahastamispakettide korrigeeritud või sissenõutud rahavoogudest. Vastavaid summasid peaks komisjon konkurentsivõime ja kasvu programmi raames keskselt haldama. See peaks julgustama investeerimist nii riiklikesse kui ka riikidevahelistesse taristuprojektidesse ning seega aitama kaasa ka Euroopa lisandväärtuse tekkimisele.

 

Ja viimaks, kuid sama olulisena väärib rõhutamist, et sujuva, koostalitlusvõimelise ja mitmeliigilise transpordi ees seisvate tõkete (taristuga seotud, tehniliste ja haldustõkete) väljaselgitamiseks ja nendega tegelemiseks on vajalik kogu ELi hõlmav nägemus pikast riigipiire ületavast koridorist. Need tõkked ei tekita kasvanud kulude ja logistikaahela vähenenud usaldusväärsuse tõttu suurt kahju mitte üksnes Euroopa konkurentsivõimele, vaid mõjutavad asümmeetriliselt ka kõige äärepoolsemaid riike, halvendades seega ELi territoriaalset ühtekuuluvust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172, 174 ja 349,

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Täielikult toimiv ühtne turg sõltub kaasaegsest hästi toimivast taristust, mis ühendab Euroopat eelkõige transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonnas. Tänu sellistele majanduskasvu soodustavatele ühendusvõimalustele tagataks parem juurdepääs siseturule ja aidataks kaasa konkurentsivõimelisema turumajanduse tagamisele kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja ülesannetega.

(2) Täielikult toimiv ühtne turg sõltub kaasaegsest, lõimitud, hästi toimivast taristust, mis ühendab Euroopat ja selle piirkondi eelkõige transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonnas. Tänu sellistele majanduskasvu soodustavatele ühendusvõimalustele tagataks parem juurdepääs siseturule ja aidataks kaasa konkurentsivõimelisema turumajanduse tagamisele kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja ülesannetega.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Komisjon on seadnud kohustuseks võtta liidu rahastamisprogrammides arvesse kliimamuutuste küsimust ning suunata vähemalt 20 % ELi eelarvest kliimateemaliste eesmärkide saavutamisele. Oluline on tagada, et ühishuviprojektide ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel pööratakse suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõju leevendamisele ja nendega kohanemisele ning riskide ennetamisele ja juhtimisele. Tänu käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele taristuinvesteeringutele peaks olema lihtsam üle minna vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele ja katastroofidele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale.

(5) Komisjon on seadnud kohustuseks võtta liidu rahastamisprogrammides arvesse kliimamuutuste küsimust ning suunata vähemalt 20% ELi eelarvest kliimateemaliste eesmärkide saavutamisele. Oluline on tagada, et ühishuviprojektide ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel pööratakse suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõju leevendamisele ja nendega kohanemisele ning riskide ennetamisele ja juhtimisele. Tänu käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele taristuinvesteeringutele peaks olema lihtsam üle minna vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele ja katastroofidele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale, suurendamata siiski Euroopa teatud piirkondade, näiteks äärepoolseimate piirkondade ja saarte eraldatust.

Selgitus

Meetmed ja tegevus vähese CO2-heitega ühiskonna ja majanduse arendamiseks ei tohiks suurendada nende piirkondade eraldatust, mis on juba niigi siseturust kaugel.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Selliste rahastamisvahendite nagu Euroopa Ühendamise Rahastu ja ERF vahel tuleks saavutada tugev koostoime, et rahastada üldise võrgu raames piiriüleste piirkondade taristut.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Valges raamatus esitatud eesmärkidest lähtuvalt määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse (EL) nr XXX/2012 kohaste TEN-T suunistega kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu taristu, täpsustatakse nõuded, millele kõnealune taristu peab vastama, ning esitatakse suuniste rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaehitamine 2030. aastaks.

(10) Valges raamatus esitatud eesmärkidest lähtuvalt määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse (EL) nr XXX/2012 kohaste TEN-T suunistega kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu taristu, täpsustatakse nõuded, millele kõnealune taristu peab vastama, ning esitatakse suuniste rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaehitamine 2030. aastaks tänu uue taristu loomisele ning ka olemasoleva taristu korrastamisele ja ajakohastamisele.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Liikmesriikide transporditaristukavade analüüsile tuginedes leiab komisjon, et aastatel 2014–2020 vajab kogu TEN-T võrk transpordialaseid investeeringuid hinnanguliselt ligikaudu 500 miljardi euro väärtuses, millest umbes 250 miljardit eurot tuleb investeerida TEN-T põhivõrku. Arvestades liidu olemasolevaid vahendeid, tuleb soovitud mõju saavutamiseks keskenduda projektidele, millel on Euroopa jaoks suurim lisandväärtus. Seepärast tuleks toetus suunata põhivõrku (eelkõige põhivõrgukoridoridele) ja ühishuviprojektidele liikluskorraldussüsteemide alal (täpsemalt lennuliikluse korraldamise süsteemidele, mis tulenevad Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemist (SESAR) ja mis vajavad liidu eelarvest ligikaudu kolm miljardit eurot).

(11) Liikmesriikide transporditaristukavade analüüsile tuginedes leiab komisjon, et aastatel 2014–2020 vajab kogu TEN-T võrk transpordialaseid investeeringuid hinnanguliselt ligikaudu [500] miljardi euro väärtuses, millest umbes [250] miljardit eurot tuleb investeerida TEN-T põhivõrku. Arvestades liidu olemasolevaid vahendeid, tuleb soovitud mõju saavutamiseks keskenduda projektidele, millel on Euroopa jaoks suurim lisandväärtus. Seepärast tuleks toetus suunata põhivõrku (eelkõige põhivõrgukoridoridele), välistamata seejuures toetust üldvõrgule, mis võib tulemuslikult suurendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning parandada juurdepääsetavust kogu liidus, ja ühishuviprojektidele liikluskorraldussüsteemide alal (täpsemalt lennuliikluse korraldamise süsteemidele, mis tulenevad Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemist (SESAR) ja mis vajavad liidu eelarvest ligikaudu kolm miljardit eurot).

Selgitus

Kuigi Euroopa Ühendamise Rahastu toetus tuleks keskendada põhivõrgule, ei tohiks sellest siiski täielikult välistada toetust üldvõrgule Euroopa jaoks lisandväärtusega projektides, eelkõige sellistes piirkondades nagu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 355 ja 375 sätestatud äärepoolseimad piirkonnad, mis kuuluvad üldvõrku, et ei süveneks nende eraldatus.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Praegu kehtiva finantsraamistiku rakendamisel saadud kogemused näitavad, et paljudel liikmesriikidel, kellel on õigus saada toetust Ühtekuuluvusfondist, on tõsiseid raskusi selliste komplekssete piiriüleste ja liidule lisandväärtust andvate transporditaristuprojektide õigeaegse lõpuleviimisega. Seepärast tuleks transpordiprojektide, eelkõige piiriüleste ning liidu jaoks suure lisandväärtusega projektide paremaks elluviimiseks paigutada üks osa Ühtekuuluvusfondi eraldistest (10 miljardit eurot) ümber selleks, et rahastada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides rakendatavaid transpordipõhivõrgu projekte Euroopa Ühendamise Rahastust. Komisjon peaks toetama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike projektide nõuetekohasel ettevalmistamisel, et muuta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavad eraldised võimalikult prioriteetseks.

(13) Praegu kehtiva finantsraamistiku rakendamisel saadud kogemused näitavad, et mõnedel liikmesriikidel, kellel on õigus saada toetust Ühtekuuluvusfondist, on tõsiseid raskusi selliste komplekssete piiriüleste ja liidule lisandväärtust andvate transporditaristuprojektide õigeaegse lõpuleviimisega. Seepärast tuleks transpordiprojektide, eelkõige piiriüleste ning liidu jaoks suure lisandväärtusega projektide paremaks elluviimiseks paigutada üks osa Ühtekuuluvusfondi eraldistest ([XXX] miljardit eurot) ümber selleks, et rahastada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides rakendatavaid transpordipõhivõrgu projekte Euroopa Ühendamise Rahastust. Kuni 31. detsembrini 2016 tuleks projektide valimisel täielikult kinni pidada Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. Alates 1. jaanuarist 2017 tuleks vahendid, mis ei ole veel ette nähtud transporditaristuprojektile, teha kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele, kellel on käesoleva määruse eeskirjade alusel õigus saada toetust Ühtekuuluvusfondist. Suurim võimalik tähtsus tuleks omistada projektidele, mille puhul peetakse kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. Komisjon peaks toetama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike käesoleva määruse lisas loetletud Euroopa lisandväärtusega projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkide tulemusliku saavutamise olulised eeltingimused on institutsiooniline ja haldussuutlikkus. Komisjon peaks tagama, et need on projektide koostamiseks või rakendamiseks alati piisaval tasemel, ning peaks asjaomasele liikmesriigile pakkuma vastavaid vahendeid alati, kui on vaja.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Avalike hüviste digitaalseks pakkumiseks on ELis vaja välja arendada tugevad ja ühtsed võrgud ning kaasata nii avaliku sektori kui ka kodanikuühiskonna esindajad riigi ja piirkonna tasandil, mistõttu on oluline tagada süsteemi kulude ja tarkvaraarenduse struktureeritud rahastamine ELi poolt ning kõnealuste võrkude usaldusväärsete sõlmpunktide hooldamine, jättes üksnes riigisisesed kulud riigi operaatorite kanda.

(24) Avalike hüviste digitaalseks pakkumiseks on ELis vaja välja arendada tugevad ja ühtsed võrgud ning kaasata nii avaliku sektori kui ka kodanikuühiskonna esindajad riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil, mistõttu on oluline tagada süsteemi kulude ja tarkvaraarenduse struktureeritud rahastamine ELi poolt ning kõnealuste võrkude usaldusväärsete sõlmpunktide hooldamine, jättes üksnes riigisisesed kulud riigi operaatorite kanda.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Euroopa Ühendamise Rahastu peaks pakkuma finantsinstrumente, millega soodustatakse erasektori investorite ja finantseerimisasutuste olulist osalemist taristuinvesteeringutes. Selleks et finantsinstrumendid oleksid erasektori jaoks piisavalt atraktiivsed, tuleks nende kavandamisel ja rakendamisel võtta vajalikul määral arvesse halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist ning silmas pidada ka paindlikkust, et kindlaksmääratud rahastamisvajadustele suudetaks paindlikult reageerida. Kõnealuste instrumentide kavandamisel tuleks lähtuda 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud finantsinstrumentide, näiteks TEN-T projektide laenutagamisvahendi (LGTT), riskijagamisrahastu (RSFF) ning 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondi ehk nn Marguerite’i fondi rakendamisel saadud kogemustest.

(37) Euroopa Ühendamise Rahastu peaks pakkuma finantsinstrumente, millega soodustatakse erasektori investorite ja finantseerimisasutuste olulist osalemist taristuinvesteeringutes. Selleks et finantsinstrumendid oleksid erasektori jaoks piisavalt atraktiivsed, tuleks nende kavandamisel ja rakendamisel võtta vajalikul määral arvesse halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist ning silmas pidada ka paindlikkust, et kindlaksmääratud rahastamisvajadustele suudetaks paindlikult reageerida. Vastutavad korraldusasutused peaksid töötama välja erainvestorite huvi äratamiseks vajalikud stiimulid. Kõnealuste instrumentide kavandamisel tuleks lähtuda 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud finantsinstrumentide, näiteks TEN-T projektide laenutagamisvahendi (LGTT), riskijagamisrahastu (RSFF) ning 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondi ehk nn Marguerite’i fondi rakendamisel saadud kogemustest.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Rahastust toetuse saamist käsitlev mitmeaastane programmitöö peaks olema suunatud liidu prioriteetide toetamisele, tagades vajalike rahaliste vahendite olemasolu ning liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsuse ja järjepidevuse. Pärast transpordisektori mitmeaastase tööprogrammi rakendamist esitatud taotlustega seotud kulusid tuleks hakata käsitama abikõlblikuna alates 1. jaanuarist 2014, et tagada nende projektide jätkumine, mis on juba hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas.

(41) Rahastust toetuse saamist käsitlev mitmeaastane programmitöö peaks olema suunatud liidu prioriteetide toetamisele, tagades vajalike rahaliste vahendite olemasolu ning liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsuse, õigluse ja järjepidevuse. Pärast transpordisektori mitmeaastase tööprogrammi rakendamist esitatud taotlustega seotud kulusid tuleks hakata käsitama abikõlblikuna alates 1. jaanuarist 2014, et tagada nende projektide jätkumine, mis on juba hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Eri määrustega kavandatud sektorispetsiifilistele suunistele tuginedes on koostatud selliste prioriteetsete valdkondade loetelu, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, ning kõnealune loetelu tuleks esitada lisas. Selleks et võtta arvesse poliitiliste prioriteetide, tehniliste võimaluste ja liiklusvoogude võimalikku muutumist, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta. Seega on eriti tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase arutelu, sh eksperditasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(44) Eri määrustega kavandatud sektorispetsiifilistele suunistele tuginedes on koostatud selliste prioriteetsete valdkondade loetelu, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, ning kõnealune loetelu tuleks esitada lisas. Selleks et võtta arvesse poliitiliste prioriteetide, tehniliste võimaluste ja liiklusvoogude võimalikku muutumist, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta. Komisjon peaks korraldama oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) „kõikehõlmav võrk” – üleeuroopaline transpordivõrk, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr XXXX/2012 [üleeuroopalise transpordivõrgu suunised] II peatükis ning mis tagab kõigi liidu piirkondade, kaasa arvatud äärepoolsete, äärepoolseimate ja väga hõredalt asustatud piirkondade omavahelise ühendatuse ning juurdepääsu siseturule, suurendades nii piirkondadevahelist majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust liikmesriikide vahel, nende sees ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel;

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Ühendamise Rahastu võimaldab üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja rakendada energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektori ühishuviprojekte. Eelkõige toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu selliste projektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja ehitada uus või ajakohastada olemasolev transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu. Selleks on Euroopa Ühendamise Rahastule seatud järgmised eesmärgid:

Euroopa Ühendamise Rahastu võimaldab üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja rakendada energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektori ühishuviprojekte. Eelkõige toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu selliste projektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja ehitada uus või ajakohastada olemasolev transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu ning milles antakse prioriteet puuduvale taristule. Selleks on Euroopa Ühendamise Rahastule seatud järgmised eesmärgid:

(a) aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele, arendades välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mis ühtse turu konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu Euroopa Liidu jaoks ning tänu millele luuakse soodsamad tingimused erasektori ja riiklikele investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu otsetoetuse ning kasutades ära sektorite omavahelist koostoimet. Kõnealuse eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on avalik ja erasektor investeerinud ühishuviprojektidesse, eelkõige käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide kaudu rakendatud ühishuviprojektidesse;

a) aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele, arendades välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad ning tuleviku liiklusvooge arvestavad üleeuroopalised võrgud, mis ühtse turu konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu Euroopa Liidu jaoks ning tänu millele luuakse soodsamad tingimused erasektori ja riiklikele investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu otsetoetuse ning kasutades ära sektorite omavahelist koostoimet. Kõnealuse eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on avalik ja erasektor investeerinud ühishuviprojektidesse, eelkõige käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide, aga ka muude rahaliste vahendite kaudu rakendatud ühishuviprojektidesse;

(b) võimaldada liidul saavutada eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada energiatõhusust 20 % ja taastuvenergia osakaalu 20 %-le ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem solidaarsus.

b) aidata liidul saavutada eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 20%, suurendada energiatõhusust 20% ja taastuvenergia osakaalu 20%-le ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem solidaarsus.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) rajada puuduvad ühendused ja kõrvaldada kitsaskohad, eelkõige piiriülestes lõikudes.

Selgitus

Piirialad kannatavad oma kauge asukoha tõttu ja sõltuvad seetõttu eriti ühendustest ELi transpordivõrgustikuga. Seetõttu tuleks piirialadel ergutada taristuprojekte, millega kõrvaldatakse kitsaskohad ja luuakse puuduvad ühendused põhivõrguga ning tagatakse seeläbi parem juurdepääs siseturule.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Lisaks artiklis 3 kehtestatud üldeesmärkidele peaks Euroopa Ühendamise Rahastu aitama saavutada järgmisi sektorispetsiifilisi eesmärke:

1. Lisaks artiklis 3 kehtestatud üldeesmärkidele peaks Euroopa Ühendamise Rahastu aitama saavutada järgmisi sektorispetsiifilisi eesmärke:

(c) transpordivaldkonnas toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruse (EL) nr xxxx/2012 [TEN-T suunised] artiklis 4 kindlaksmääratud eesmärgid:

a) transpordivaldkonnas toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruse (EL) nr xxxx/2012 [TEN-T suunised] artiklis 4 kindlaksmääratud eesmärgid:

i) kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine, mõõdetuna Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saavatel transpordimarsruutidel rajatud uute ja täiustatud piiriüleste ühenduste ning kõrvaldatud kitsaskohtade arvuga;

i) kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine, kasutades seejuures ka käesoleva määruse artiklis 10 osutatud kvoote ja kaasrahastamismäärasid ning võttes arvesse geograafiliselt ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi, mõõdetuna Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saavatel transpordimarsruutidel rajatud uute ja täiustatud riigisiseste ja piiriüleste ühenduste ning kõrvaldatud kitsaskohtade arvuga;

ii) säästva ja tõhusa transpordi tagamine pikas perspektiivis, mõõdetuna tava- ja kiirraudteevõrgu pikkusega EL 27 riikides;

ii) säästva ja tõhusa transpordi tagamine pikas perspektiivis, mõõdetuna tava- ja kiirraudteevõrgu pikkusega EL 27 riikides;

iii) transpordiliikide optimaalne integreerimine ja ühendamine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine. Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse raudteevõrguga ühendatud sadamate ja lennuväljade arvuga;

iii) transpordiliikide optimaalne integreerimine ja ühendamine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine. Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse raudteevõrguga ühendatud sadamate ja lennujaamade arvuga;

 

iv) tuleviku transpordivoogudeks valmistumine;

(d) energiavaldkonnas toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruses (EL) nr xxxx/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] kindlaksmääratud eesmärgid:

b) energiavaldkonnas toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruses (EL) nr xxxx/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] kindlaksmääratud eesmärgid:

i) energiasiseturu tõhusam integreerimine ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine, sh selle tagamine, et ükski liikmesriik ei jääks Euroopa võrgust eraldatuks, mõõdetuna liikmesriikide võrke tõhusalt ühendavate ja sisemisi kitsaskohti tõhusalt kõrvaldavate projektide arvuga;

i) energiasiseturu tõhusam integreerimine ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine, sh selle tagamine, et ükski liikmesriik ei jääks Euroopa võrgust eraldatuks, mõõdetuna liikmesriikide võrke tõhusalt ühendavate ja sisemisi kitsaskohti tõhusalt kõrvaldavate projektide arvuga;

ii) liidu varustuskindluse tagamine, mõõdetuna süsteemi vastupidavuse ja süsteemi talitluskindluse paranemisega ning tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamist võimaldavate projektide arvuga;

ii) liidu varustuskindluse ja -tõhususe tagamine taristu moderniseerimise teel, mõõdetuna süsteemi vastupidavuse ja süsteemi talitluskindluse paranemisega ning tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamist võimaldavate projektide arvuga;

iii) säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine, soodustades eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärit energia integreerimist ülekandevõrku ja arendades välja CO2-võrgud, mõõdetuna toodetud ning põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse üle kantud taastuvenergiahulgaga ning selliste CO2-heitkoguste summaga, mis on ära hoitud tänu Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saanud projektide väljaehitamisele;

iii) säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine, soodustades eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärit energia integreerimist ülekandevõrku ja arendades välja CO2-võrgud, mõõdetuna toodetud ning põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse üle kantud taastuvenergiahulgaga ning selliste CO2-heitkoguste summaga, mis on ära hoitud tänu Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saanud projektide väljaehitamisele;

(e) telekommunikatsioonivõrkude valdkonnas nähakse ette toetada Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruses (EL) nr xxxx/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] kindlaksmääratud eesmärgid:

c) telekommunikatsioonivõrkude valdkonnas nähakse ette toetada Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruses (EL) nr xxxx/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] kindlaksmääratud eesmärgid:

i) kiire ja ülikiire lairibaühenduse võrkude kiirem kasutuselevõtt, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seas, ja nende võrkude kiirem ajakohastamine, mõõdetuna lairibaühenduse ja ülikiire lairibaühenduse katvusmääraga ning selliste majapidamiste arvuga, kes on sõlminud lepingu kiirema kui 100 Mbp/s lairibaühenduse saamiseks;

i) kiire ja ülikiire lairibaühenduse võrkude kiirem kasutuselevõtt kõikides ELi piirkondades ja nende vahel ning samuti maapiirkondades, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seas, ja nende võrkude kiirem ajakohastamine, mõõdetuna lairibaühenduse ja ülikiire lairibaühenduse katvusmääraga ning selliste majapidamiste arvuga, kes on sõlminud lepingu kiirema kui 100 Mbp/s lairibaühenduse saamiseks;

ii) avalike elektrooniliste teenuste omavahelise ühendamise ja koostalitluse ning sellistele võrkudele juurdepääsu tagamine, mõõdetuna avalikke elektroonilisi teenuseid kasutavate kodanike ja ettevõtjate ning selliste teenuste piiriülese kättesaadavuse protsendimääraga.

ii) avalike elektrooniliste teenuste omavahelise ühendamise ja koostalitluse ning sellistele võrkudele juurdepääsu tagamine, mõõdetuna avalikke elektroonilisi teenuseid kasutavate kodanike ja ettevõtjate ning selliste teenuste piiriülese kättesaadavuse protsendimääraga.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine, soodustades eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärit energia integreerimist ülekandevõrku ja arendades välja CO2-võrgud, mõõdetuna toodetud ning põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse üle kantud taastuvenergiahulgaga ning selliste CO2-heitkoguste summaga, mis on ära hoitud tänu Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saanud projektide väljaehitamisele;

iii) säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine, soodustades eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärit energia integreerimist ülekandevõrku, arendades välja CO2-võrgud ning investeerides säästvasse transporti, mõõdetuna toodetud ning põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse üle kantud taastuvenergiahulgaga ning selliste CO2-heitkoguste summaga, mis on ära hoitud tänu Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saanud projektide väljaehitamisele;

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamiseks vajalik rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 on 50 000 000 000 eurot. Kõnealune summa jaotatakse artiklis 3 osutatud sektorite vahel järgmiselt:

1. Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamiseks vajalik rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 on [XXX] eurot. Kõnealune summa jaotatakse artiklis 3 osutatud sektorite vahel järgmiselt:

a) transport: 31 694 000 000 eurot, millest 10 000 000 000 eurot paigutatakse kooskõlas käesoleva määrusega ümber Ühtekuuluvusfondist kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

a) transport: [XXX] eurot, millest [XXX] eurot paigutatakse kooskõlas käesoleva määrusega, määrusega (EL) nr [...]/2012 [ühissätete määrus] ja määrusega (EL) nr [...]/2012 [Ühtekuuluvusfond] ümber Ühtekuuluvusfondist kasutamiseks üksnes kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides lisas 1 loetletud projektide jaoks ja pidades kuni 31. detsembrini 2016 täielikult kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest;

b) energia: 9 121 000 000 eurot;

b) energia: [XXX] eurot;

c) telekommunikatsioon: 9 185 000 000 eurot.

c) telekommunikatsioon: [XXX] eurot.

2. Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamispakett võib hõlmata kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute ja ekspertide kohtumistega, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti kulusid, mis on seotud infotöötlusele ja -vahetusele keskenduvate IT-võrkudega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonile programmi juhtimisega kaasnevad.

2. Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamispakett võib hõlmata kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute ja ekspertide kohtumistega, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti kulusid, mis on seotud infotöötlusele ja -vahetusele keskenduvate IT-võrkudega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonile programmi juhtimisega kaasnevad.

Rahaeraldistega võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et minna määruse (EÜ) nr 680/2007 alusel vastuvõetud meetmete rakendamiselt üle programmi rakendamisele. Vajaduse korral võib sarnaste kulude katmiseks eelarvesse assigneeringud kirjendada ka pärast 2020. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid, mille rakendamist ei ole 2020. aasta 31. detsembriks veel lõpule viidud.

Rahaeraldistega võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et minna määruse (EÜ) nr 680/2007 alusel vastuvõetud meetmete rakendamiselt üle programmi rakendamisele. Vajaduse korral võib sarnaste kulude katmiseks eelarvesse assigneeringud kirjendada ka pärast 2020. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid, mille rakendamist ei ole 2020. aasta 31. detsembriks veel lõpule viidud.

3. Pärast artikli 26 lõike 1 kohast vahehindamist võib komisjon paigutada lõikes 1 esitatud eelarveeraldise assigneeringuid ümber sektorite vahel, v.a Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 eurot, mis on ette nähtud kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordisektoriprojektide jaoks.

3. Pärast artikli 26 lõike 1 kohast vahehindamist võib komisjon paigutada lõikes 1 esitatud eelarveeraldise assigneeringuid ümber sektorite vahel kuni 3% sektori kohta, v.a Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud [XXX] eurot, mis on ette nähtud kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordisektoriprojektide jaoks.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. ELilt toetustena, finantsinstrumentide kaudu ja hanke vormis saadava rahalise abi saamise tingimustele vastavad üksnes need meetmed, millega rakendatakse ühishuviprojekte, mis on kooskõlas määrustega (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised], (EL) nr XXX/2012 [TEN-E suunised], nr XXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] ja (EL) nr XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised], samuti programmi rakendamist toetavad meetmed.

1. ELilt toetustena, finantsinstrumentide kaudu ja hanke vormis saadava rahalise abi saamise tingimustele vastavad üksnes need meetmed, millega rakendatakse ühishuviprojekte, mis on kooskõlas määrustega (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised], (EL) nr XXX/2012 [TEN-E suunised], nr XXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] ja (EL) nr XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised], samuti programmi rakendamist toetavad meetmed.

2. Transpordivaldkonnas võib liit anda rahalist abi hangete vormis ja finantsinstrumentide kaudu käesoleva määruse alusel üksnes neile meetmetele, millega toetatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] kohaseid ühishuviprojekte. Üksnes järgmised meetmed vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis rahalise abi saamise tingimustele:

2. Transpordivaldkonnas võib liit anda rahalist abi hangete vormis ja finantsinstrumentide kaudu käesoleva määruse alusel üksnes neile meetmetele, millega toetatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] kohaseid ühishuviprojekte. Üksnes järgmised meetmed vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis rahalise abi saamise tingimustele:

(a) meetmed, millega rakendatakse põhivõrk vastavalt määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] III peatükile, sh määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 39 kohaste uute tehnoloogialahenduste ja uuenduste kasutuselevõtmine;

a) meetmed, millega rakendatakse põhivõrk vastavalt määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] III peatükile, sh määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 39 kohaste uute tehnoloogialahenduste ja uuenduste kasutuselevõtmine;

 

a a) meetmed, millega rakendatakse üldvõrk vastavalt määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] II peatükile, kui selliste meetmetega hõlbustatakse piiriüleseid liiklusvoogusid või kõrvaldatakse kitsaskohti ja kui nendega toetatakse ka põhivõrgu arendamist ning tagatakse piirkondade, sealhulgas kaugeimate ja äärepoolseimate piirkondade omavahelised ühendused (kuni 5% käesoleva määruse artikli 5 kohaselt transpordisektorile eraldatud rahastamispaketist);

(b) määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 8 lõike 1 punktides b ja c kindlaksmääratud ühishuviprojektidega seotud uuringud;

b) määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 8 lõike 1 punktides b ja c kindlaksmääratud ühishuviprojektidega seotud uuringud;

(c) määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 8 lõike 1 punktides a ja d kindlaksmääratud ühishuviprojektide rakendamist toetavad meetmed;

c) määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 8 lõike 1 punktides a ja d kindlaksmääratud ühishuviprojektide rakendamist toetavad meetmed;

(d) meetmed, millega toetatakse liikluskorraldussüsteeme vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 37;

d) meetmed, millega toetatakse liikluskorraldussüsteeme vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 37;

(e) meetmed, millega toetatakse kaubaveoteenuseid vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 38;

e) meetmed, millega toetatakse kaubaveoteenuseid vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 38;

(f) meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra, moderniseerides olemasolevat veeremit;

f) meetmed, mis on suunatud raudteemüra vähendamisele, sealhulgas kohandades ja moderniseerides olemasolevat veeremit;

(g) programmi rakendamist toetavad meetmed.

g) programmi rakendamist toetavaid meetmed;

 

g a) meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni kõigis transpordiliikides.

Transpordivaldkonnas on õigus saada piiriüleseid lõike või nende osi hõlmavate meetmete rakendamiseks liidult rahalist abi juhul, kui asjaomaste liikmesriikide või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on sõlmitud kirjalik leping kõnealuste piiriüleste lõikude lõplikuks väljaehitamiseks. Erandkorras, kui projekt on vajalik ühenduse rajamiseks naaberliikmesriigi või kolmanda riigi võrguga, kuid piiri reaalselt ei ületata, ei ole vaja sõlmida eespool osutatud kirjalikku lepingut.

Transpordivaldkonnas on õigus saada piiriüleseid lõike või nende osi hõlmavate meetmete rakendamiseks liidult rahalist abi juhul, kui asjaomaste liikmesriikide või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on sõlmitud kirjalik leping kõnealuste piiriüleste lõikude lõplikuks väljaehitamiseks. Komisjon annab abi lepingu sõlmimiseks ning esitab parlamendile kord aastas aruande juhtude kohta, kus on ilmnenud probleeme, ning probleemide laadi kohta. Erandkorras, kui projekt on vajalik ühenduse rajamiseks naaberliikmesriigi või kolmanda riigi võrguga, kuid piiri reaalselt ei ületata, ei ole vaja sõlmida eespool osutatud kirjalikku lepingut.

Kasutajate jaoks märkimisväärselt suure kasuteguriga projektidele antakse toetust eelkõige kõnealuste projektide ettevalmistamise jaoks, eeskätt avaliku ja erasektori partnerluse raames teostatava hindamise jaoks.

Kasutajate jaoks märkimisväärselt suure kasuteguriga projektidele antakse toetust eelkõige kõnealuste projektide ettevalmistamise jaoks, eeskätt avaliku ja erasektori partnerluse raames teostatava hindamise jaoks.

3. Energiavaldkonnas on konkreetsed tingimused, mille alusel on õigus saada liidult finantsinstrumentide kaudu ning toetuste vormis rahalist abi ühishuviprojektide rakendamise meetmete jaoks, esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artiklis 15.

3. Energiavaldkonnas on konkreetsed tingimused, mille alusel on õigus saada liidult finantsinstrumentide kaudu ning toetuste vormis rahalist abi ühishuviprojektide rakendamise meetmete jaoks, esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artiklis 15.

4. Telekommunikatsioonivaldkonnas vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis ning hankemenetluse ja finantsinstrumentide kaudu rahalise abi saamise tingimustele kõik meetmed, mille abil rakendatakse ühishuviprojekte ja programmi rakendamist toetavaid meetmeid, mis on esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] lisas.

4. Telekommunikatsioonivaldkonnas vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis ning hankemenetluse ja finantsinstrumentide kaudu rahalise abi saamise tingimustele kõik meetmed, mille abil rakendatakse ühishuviprojekte ja programmi rakendamist toetavaid meetmeid, mis on esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] lisas.

 

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse alusel võib anda toetusi määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] artiklis XXX sätestatud vormis.

1. Käesoleva määruse alusel võib anda toetusi määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] artiklis XXX sätestatud vormis.

Tööprogrammidega kehtestatakse asjaomaste meetme rahastamiseks kasutatavate toetuste vormid.

Tööprogrammidega kehtestatakse asjaomaste meetme rahastamiseks kasutatavate toetuste vormid.

2. Kulud võivad olla abikõlblikud alates abitaotluse esitamise kuupäevast. [Esimese mitmeaastase programmiga hõlmatud projektidest tulenevate meetmete kulud võivad olla abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2014].

2. Kulud võivad olla abikõlblikud alates abitaotluse esitamise kuupäevast. [Esimese mitmeaastase programmiga hõlmatud projektidest tulenevate meetmete kulud võivad olla abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2014].

3. Abikõlblikud võivad olla üksnes liikmesriikides tekkivad kulud, v.a juhul, kui ühishuviprojekt hõlmab kolmandate riikide territooriumi ja kui meede on hädavajalik asjaomase projekti eesmärkide saavutamiseks.

3. Abikõlblikud võivad olla üksnes liikmesriikides tekkivad kulud, v.a juhul, kui ühishuviprojekt hõlmab kolmandate riikide territooriumi ja kui meede on hädavajalik asjaomase projekti eesmärkide saavutamiseks.

4. Seadmete ja taristuga seotud kulud, mida abisaaja käsitab kapitalikuluna, võivad olla täies mahus abikõlblikud.

4. Seadmete ja taristuga seotud kulud, mida abisaaja käsitab kapitalikuluna, võivad olla täies mahus abikõlblikud.

5. Abikõlblikud võivad olla keskkonnakaitsealaste ja liidu õigustiku järgimist käsitlevate uuringutega seotud kulud.

5. Abikõlblikud võivad olla keskkonnakaitsealaste ja liidu õigustiku järgimist käsitlevate uuringutega seotud kulud.

6. Maa ostmisega seotud kulud ei ole abikõlblikud.

6. Hoonestamata maa ostmisega seotud kulud ei ole abikõlblikud.

7. Käibemaks ei ole abikõlblik kulu.

7. Tagastamatu käibemaks on abikõlblik kulu.

8. Abisaajate kulude abikõlblikkuse eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis rakendusasutuste kulude suhtes.

8. Abisaajate kulude abikõlblikkuse eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis rakendusasutuste kulude suhtes.

 

8 a. Tehnilist ja haldusabi loetakse abikõlblikuks kuluks.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taotlusi võivad esitada üks või mitu liikmesriiki, rahvusvahelist organisatsiooni, ühisettevõtet või liikmesriikides asutatud avalik-õiguslikku või eraettevõtjat või asutust.

1. Taotlusi võivad esitada üks või mitu liikmesriiki, rahvusvahelist organisatsiooni, ühisettevõtet, nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus, või liikmesriikides asutatud avalik-õiguslikku või eraettevõtjat või asutust.

Selgitus

Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus on ainulaadne ELi tasandi vahend, mis saab kujundada ja arendada kohalikke strateegiaid, esindada korraldusasutust keerulistes programmides, milles ühendatakse eri rahastamisallikad, ning rakendada projekte või programme. Tänu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusele on võimalik vähendada halduskulusid ja keerukust ning anda piiriülestele olukordadele lisandväärtust.

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taotluste hulgast tehakse valik artiklis 17 osutatud tööprogramme käsitlevate projektikonkursside raames, v.a määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artiklis XXX osutatud juhtudel.

1. Taotluste hulgast tehakse valik artiklis 17 osutatud tööprogramme käsitlevate projektikonkursside raames, v.a määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artiklis XXX osutatud juhtudel.

2. Transpordi valdkonnas:

2. Transpordi valdkonnas:

(h) uuringutoetustega seotud liidu rahaline abi ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest;

a) uuringutoetustega seotud liidu rahaline abi ei ületa 50% abikõlblikest kuludest;

(i) tööde jaoks ettenähtud toetused:

b) tööde jaoks ettenähtud toetused:

(i) raudtee ja siseveeteed: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest; rahastamismäära võib suurendada 30 % kitsaskohtade kõrvaldamise meetmete puhul; rahastamismäära võib suurendada 40 % piiriüleste lõikudega seotud meetmete puhul;

i) raudtee ja siseveeteed: liidu rahaline abi on vähemalt 20%, kuid ei ületa 30% abikõlblikest kuludest; rahastamismäära suurendatakse kuni 30%ni kitsaskohtade kõrvaldamise meetmete puhul; rahastamismäära suurendatakse kuni 40%ni piiriüleste lõikudega seotud meetmete puhul; 25% Euroopa Ühendamise Rahastu vahenditest on ette nähtud piiriületuskohtade programmidele;

ii) siseveeteeühendused sadamate ja lennuväljadega, raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vähendamise meetmed, millega moderniseeritakse olemasolev veerem, ning sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide väljaarendamine: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest;

ii) siseveeteeühendused sadamate ja lennujaamadega, raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vähendamise meetmed, millega kohandatakse olemasolev veerem ja hõlbustatakse selle moderniseerimist, ning sadamate väljaarendamine, võttes seejuures arvesse geograafiliselt ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi, ning meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni kõigi transpordiliikide puhul: liidu rahaline abi ei ületa 20% abikõlblikest kuludest;

(j) liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks ettenähtud toetused:

c) liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks ettenähtud toetused:

i) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS): liidu rahaline abi ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest;

i) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) ja jõeteabesüsteemid: liidu rahaline abi ei ületa 50% abikõlblikest kuludest;

ii) liikluskorraldussüsteemid, kaubaveoteenused, turvaline parkimine maanteepõhivõrgus ning meremagistraalide arendamist toetavad meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest.

ii) liikluskorraldussüsteemid, kaubaveoteenused, turvaline parkimine maanteepõhivõrgus ning meremagistraalide arendamist toetavad meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 20% abikõlblikest kuludest;

3. Energiavaldkonnas:

3. Energiavaldkonnas:

(k) liidu rahaline abi ei ületa 50 % uuringute ja/või tööde abikõlblikest kuludest;

a) liidu rahaline abi ei ületa 50% uuringute ja/või tööde abikõlblikest kuludest;

(l) kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 80 %ni selliste meetmete puhul, mis määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi.

b) kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 80%ni selliste meetmete puhul, mis määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi.

4. Telekommunikatsiooni valdkonnas:

4. Telekommunikatsiooni valdkonnas:

(m) lairibavõrkudega seotud meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest;

a) lairibavõrkudega seotud meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 50% abikõlblikest kuludest;

(n) üldteenustega seotud meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 75 % abikõlblikest kuludest;

b) üldteenustega seotud meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 75% abikõlblikest kuludest;

(o) põhiteenusplatvorme rahastatakse harilikult hankemenetluse kaudu. Erandjuhul võib neid rahastada toetusega, mis katab kuni 100 % abikõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist;

c) põhiteenusplatvorme rahastatakse harilikult hankemenetluse kaudu. Erandjuhul võib neid rahastada toetusega, mis katab kuni 100% abikõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist;

(p) programmi rakendamist toetavad meetmed, sh taristu kaardistamine, mestimine ja tehniline abi: liidu rahaline abi ei ületa 75 % abikõlblikest kuludest.

d) programmi rakendamist toetavad meetmed, sh taristu kaardistamine, mestimine ja tehniline abi: liidu rahaline abi ei ületa 75% abikõlblikest kuludest.

5. Eespool nimetatud kaasrahastamismäärasid või suurendada kuni kümne protsendipunkti võrra selliste meetmete puhul, mis mõjutavad mitme sektori koostoimet või millega saavutatakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, suurendatakse vastupidavust kliimatingimustele või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Suurendada ei tohiks artiklis 11 osutatud kaasrahastamismäärasid.

5. Eespool nimetatud kaasrahastamismäärasid või suurendada kuni kümne protsendipunkti võrra selliste meetmete puhul, mis mõjutavad mitme sektori koostoimet või millega saavutatakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, suurendatakse vastupidavust kliimatingimustele või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Suurendada ei tohiks artiklis 11 osutatud kaasrahastamismäärasid.

6. Väljavalitud meetmetele antava rahalise abi summat muudetakse iga projekti kulude-tulude analüüsi, eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimisvajaduse alusel.

6. Väljavalitud meetmetele antava rahalise abi summat muudetakse iga projekti kulude-tulude analüüsi, eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimisvajaduse alusel.

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, käivitatakse konkreetsed põhivõrgu rakendamise projektide konkursid üksnes nendes liikmesriikides, mis vastavad Ühekuuluvusfondist abi saamise tingimustele.

1. Seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud [XXX] euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, käivitatakse konkreetsed põhivõrgu rakendamise projektide konkursid üksnes nendes liikmesriikides, mis vastavad Ühekuuluvusfondist abi saamise tingimustele.

2. Selliste konkreetsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse käesoleva määruse alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealuste projektikonkursside rakendamisel käsitatakse võimaluse korral kõige prioriteetsemana neid projekte, mille puhul peetakse kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest.

2. Selliste konkreetsete projektikonkursside suhtes, mille eesmärk on liikuvuse takistuste kõrvaldamine, kohaldatakse käesoleva määruse alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Abikõlblikud projektid valitakse välja käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide seisukohast piisava küpsusastme, kvaliteedi ja ELile antava lisandväärtuse alusel ning pidades kuni 31. detsembrini 2016 kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. Alates 1. jaanuarist 2017 tehakse Euroopa Ühendamise Rahastusse ümberpaigutatud vahendid, mis ei olnud ette nähtud transporditaristuprojektile, käesoleva määruse eeskirjade kohaselt kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele, kellel on õigus saada Ühtekuuluvusfondist toetust transporditaristuprojektide rahastamiseks. Suurim võimalik tähtsus omistatakse siiski projektidele, mille puhul peetakse kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest.

3. Erandina artiklist 10 ning seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, kohaldatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [millega kehtestatakse ühissätted ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006] artikli 22 ja artikli 110 lõike 3 kohaseid Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid rahastamismäärasid järgmiste meetmete suhtes:

3. Erandina artiklist 10 ning seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud [XXX] euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, kohaldatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [millega kehtestatakse ühissätted ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006] artikli 22 ja artikli 110 lõike 3 kohaseid Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid rahastamismäärasid järgmiste meetmete suhtes:

(q) uuringutoetused;

a) uuringutoetused;

(r) tööde jaoks ettenähtud toetused:

b) tööde jaoks ettenähtud toetused:

i) raudtee ja siseveeteed;

i) raudtee ja siseveeteed;

ii) piiriüleste maanteelõikude toetamise meetmed;

ii) piiriüleste maanteelõikude toetamise meetmed;

iii) siseveeteeühendused sadamate ja lennuväljadega, sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide väljaarendamine;

iii) siseveeteeühendused sadamate ja lennujaamadega, sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide väljaarendamine;

(s) liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks ettenähtud toetused:

c) liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks ettenähtud toetused:

i) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS);

i) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), jõeteabeteenused (RIS) ning laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (VTMIS);

ii) liikluskorraldussüsteemid.

ii) liikluskorraldussüsteemid;

 

iii) meremagistraalid.

 

Selleks et toetada Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavaid liikmesriike, millel võib olla tekkinud probleeme piisava valmiduse, kvaliteedi ja ELi lisandväärtusega projektide väljatöötamisel, korraldab komisjon vähemalt kord aastas täiendavaid projektikonkursse. Ümberpaigutatud vahendite võimalikult suure vastuvõtuvõime tagamiseks kõigis Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides pööratakse eritähelepanu Euroopa Ühendamise Rahastu kohastele programmi tugimeetmetele, mille eesmärk on tugevdada käesoleva määruse I lisas loetletud projektide väljatöötamise ja rakendamisega seotud haldusasutuste ja avalike teenistuste institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust.

 

3 a. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud [XXX] euro suurust summat ei arvata ühtekuuluvusriikidele kehtestatud ülemmäära 2,5% SKPst hulka.

 

3 b. Ühtekuuluvusfondi vahendeid, mida kasutatakse transpordisektori projektide rahastamiseks Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, ei arvata ühtekuuluvuspoliitika piirmäärade süsteemi.

 

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

1. Finantsraskustes liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr XXX/XXXX (ühissätete määrus) artikli 22 ja artikli 100 lõike 3 sätteid, võivad lisaks Euroopa Ühendamise Rahastu määruse1 kohasele suuremale kaasrahastamismäärale (kuni 10%) kasutada taotluse korral ka:

 

i) ressursse, mis tekivad taristuprojektide Euroopa Ühendamise Rahastu raames sissenõutud rahavoogudest;

 

ii) ressursse, mis tekivad nende taristuprojektide riiklike rahastamispakettide korrigeeritud ja/või sissenõutud rahavoogudest;

 

iii) vastavaid summasid peaks komisjon konkurentsivõime ja majanduskasvu programmi raames keskselt haldama. See julgustab investeerimist nii riiklikesse kui ka riikidevahelistesse taristuprojektidesse ning aitab seega kaasa Euroopa lisandväärtuse tekkimisele.

 

_________________

 

1 Samas, 3, artikli 11 lõige 3.

Selgitus

Finantsraskustes liikmesriigid on taristust eriti sõltuvad, kuna see suurendab tööhõivet ja stimuleerib majanduskasvu.

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) pärast projekti edenemise hindamist, eelkõige juhul, kui meetme rakendamine on oluliselt viibinud.

c) pärast projekti edenemise hindamist, eelkõige juhul, kui meetme rakendamine on abisaajate otsesel vastutusel oluliselt viibinud.

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Enne lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud otsuste tegemist uurib komisjon käsitletavat juhtumit ja teavitab asjaomaseid abisaajaid, nii et nad saaksid esitada oma tähelepanekud ettenähtud ajavahemiku jooksul.

4. Enne lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud otsuste tegemist uurib komisjon käsitletavat juhtumit ja teavitab asjaomaseid abisaajaid, nii et nad saaksid esitada oma tähelepanekud vähemalt kolme kuu jooksul.

Selgitus

Kolme kuu pikkune tähtaeg peaks andma riiklikele ja kohalikele asutustele piisavalt aega konkreetse projekti sügavuti analüüsimiseks ja selle kohta põhjalike tähelepanekute esitamiseks enne, kui Euroopa Komisjon meetmeid võtab.

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Finantsinstrumendid on suunatud liidu ühe või mitme konkreetse poliitilise eesmärgi täitmisele, toimivad mittediskrimineerival viisil, neil peab olema selge lõpukuupäev, need peavad vastama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele ja täiendama traditsioonilisi vahendeid, näiteks toetusi.

Selgitus

Finantsinstrumentide kasutamine peaks olema põhjalikult reguleeritud ning tuleks anda piisavad garantiid, et vähendada riski avalikele vahenditele ja suurendada võimendavat mõju.

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teostavad transpordi- ja energiasektori projektide puhul meetmete tehnilist jälgimist ja finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad projektide või nende osadega seoses kaasnenud kulude õigsust ning nõuetele vastavust. Liikmesriigid võivad taotleda komisjoni osalemist kohapealsetes kontrollides.

Liikmesriigid teostavad transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektori projektide puhul meetmete tehnilist jälgimist ja finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad projektide või nende osadega seoses kaasnenud kulude õigsust ning nõuetele vastavust. Liikmesriigid võivad taotleda komisjoni osalemist kohapealsetes kontrollides.

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Telekommunikatsioonivaldkonnas teevad riikide reguleerivad asutused kõik selleks, et tagada vajalik õiguskindlus ja investeerimistingimused, mis hõlbustaksid liidult käesoleva määruse alusel rahalist abi saavate projektide rakendamist.

Telekommunikatsioonivaldkonnas teevad riikide reguleerivad asutused samuti kõik selleks, et tagada vajalik õiguskindlus ja investeerimistingimused, mis hõlbustaksid liidult käesoleva määruse alusel rahalist abi saavate projektide rakendamist.

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

1. Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve – tagades, et kulud ei oleks eri liikmesriikides sama tüüpi taristu puhul ebaproportsionaalsed, võttes nõuetekohaselt arvesse kohalikke hindu – pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

Selgitus

Võimalikult suures ulatuses tuleb tagada, et ELi rahaga rahastatavate taristuprojektide kulud oleksid eri liikmesriikides ühtsed, võttes aluseks kohalikud tööjõu- ja materjalikulud.

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjoni abistab rahastu koordineerimiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

1. Komisjoni abistavad rahastu koordineerimiskomitee ning vahendi kõigi kolme sektori – transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu – tarvis loodud komiteed. Kõnealused komiteed on komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komitee tagab artiklis 17 osutatud tööprogrammide horisontaalse ülevaate, et tagada kooskõla sektorite vahel ning nende omavahelise koostoime väljaselgitamine ja ellurakendamine.

3. Koordineerimiskomitee tagab artiklis 17 osutatud tööprogrammide horisontaalse ülevaate, et tagada kooskõla sektorite vahel ning nende omavahelise koostoime väljaselgitamine ja ellurakendamine. Vastavate sektorite komiteed aitavad komisjonil teostada järelevalvet vastavate suuniste rakendamise üle ning osalevad nende läbivaatamises.

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast vastu artiklis 20 osutatud delegeeritud õigusakte.

2. Artiklis 20 osutatud volitused delegeeritakse komisjonile kolmeks aastaks alates ...*. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

 

_________________

 

* Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Selgitus

Delegeeritud õigusaktid ei tohiks vähendada seadusandjate volitusi ning seetõttu tuleks lisada sätted, mis võimaldavad korrapärast järelevalvet komisjoni täitevvolituste üle.

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Artikli 20 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

5. Artikli 20 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kolme kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon koostab hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks hindamisaruande, milles käsitletakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist (tulemuste ja mõju tasandil), vahendite kasutamise tõhusust ja ELi lisandväärtust, pidades silmas meetmete uuendamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemist. Hindamisel käsitletakse ka lihtsustamise võimalusi, sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel. Komisjon võtab arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

1. Komisjon koostab hiljemalt 2017. aasta keskpaigaks hindamisaruande, milles käsitletakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist (tulemuste ja mõju tasandil), vahendite kasutamise tõhusust ja ELi lisandväärtust, pidades silmas meetmete uuendamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemist. Hindamisel käsitletakse ka lihtsustamise võimalusi, sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel, sealhulgas mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Komisjon võtab arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

 

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – jagu a – punkt 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Valgevene piir – Warzsawa – Poznań – Frankfurt/Oder – Berlin – Hannover – Osnabrück – Enschede – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

Valgevene piir – Varssavi – Poznań – Frankfurt/Oder – Berliin – Hannover – Osnabrück – Rheine – Twente/Mittellandkanal – Enschede – Hengelo – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

 

Siseveed: Teostatavusuuring ühenduse loomiseks Mittellandkanali ja Twentekanali vahel

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa 1 – I osa – jagu a – punkt 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Valgevene piir – Warzsawa – Poznań – Frankfurt/Oder – Berlin – Hannover – Osnabrück – Enschede – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

Valgevene piir – Varssavi – Poznań – Frankfurt/Oder – Berliin – Hannover – Osnabrück – Münsteri/Osnabrücki lennujaam (FMO) – Enschede – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

 

Raudtee, lennujaam: Raudtee ühendamine Münsteri/Osnabrücki lennujaamaga

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa 1 – I osa – jagu a – punkt 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Valgevene piir – Warzsawa – Poznań – Frankfurt/Oder – Berlin – Hannover – Osnabrück – Enschede – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

Valgevene piir – Varssavi – Poznań – Frankfurt/Oder – Berliin – Hannover – Osnabrück – Hengelo/Twente – Enschede – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

 

Raudtee: Mitme lõigu uuendamine (Hannover – Osnabrück – Hengelo/Twente; eeskätt Minden/Seelze – Hannover ja Twente ümbersõit)

 

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa 1 – I osa – jagu a – punkt 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Valgevene piir – Warzsawa – Poznań – Frankfurt/Oder – Berlin – Hannover – Osnabrück – Enschede – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

Valgevene piir – Varssavi – Poznań – Frankfurt/Oder – Berliin – Hannover – Lääne-Saksamaa kanalid, Mittellandkanal – Osnabrück – Enschede – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

 

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud: Lääne-Saksamaa kanalid, Mittellandkanal, Hannover – Magdeburg – Berliin

 

Transpordiliik: Siseveed

 

Kirjeldus/ajakava: Uuendamine (nt sildade tõstmine, võimaldamaks kolme ülestikuse konteineri vedu), sh ühendused muude transpordiliikidega

 

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa ühendamise rahastamisvahend

Viited

COM(2011)0665 – C7-0374/2011 – 2011/0302(COD)

Vastutavad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

17.11.2011

TRAN

17.11.2011

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

17.11.2011

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Markus Pieper

23.11.2011

Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud

       istungil teada andmise kuupäev

       

       

15.3.2012

Arutamine parlamendikomisjonis

23.11.2011

20.6.2012

12.7.2012

17.9.2012

Vastuvõtmise kuupäev

27.11.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Victor Boştinaru, John Bufton, Salvatore Caronna, Nikos Chrysogelos, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Ewald Stadler, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jan Březina, Andrea Cozzolino, Ivars Godmanis, Karin Kadenbach, Lena Kolarska-Bobińska, Heide Rühle, Vilja Savisaar-Toomast, Elisabeth Schroedter

 

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa ühendamise rahastamisvahend

Viited

COM(2011)0665 – C7-0374/2011 – 2011/0302(COD)

EP-le esitamise kuupäev

19.10.2011

 

 

 

Vastutavad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

17.11.2011

TRAN

17.11.2011

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

17.11.2011

REGI

17.11.2011

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Adina-Ioana Vălean

10.11.2011

Inés Ayala Sender

10.11.2011

Dominique Riquet

10.11.2011

 

Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud

       istungil teada andmise kuupäev

       

       

15.3.2012

Õigusliku aluse vaidlustamine

       JURI arvamuse kuupäev

JURI

22.1.2013

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

27.3.2012

24.4.2012

18.9.2012

5.11.2012

Vastuvõtmise kuupäev

18.12.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

81

8

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Erik Bánki, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Michael Cramer, Jürgen Creutzmann, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Pilar del Castillo Vera, Christine De Veyrac, Christian Ehler, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Vicky Ford, Jacqueline Foster, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, Mathieu Grosch, András Gyürk, Fiona Hall, Jacky Hénin, Jim Higgins, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Philippe Lamberts, Eva Lichtenberger, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marian-Jean Marinescu, Marisa Matias, Gesine Meissner, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Hubert Pirker, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Salvador Sedó i Alabart, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Keith Taylor, Britta Thomsen, Silvia-Adriana Ţicău, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Giommaria Uggias, Marita Ulvskog, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Peter van Dalen, Patricia van der Kammen, Alejo Vidal-Quadras, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria Badia i Cutchet, Spyros Danellis, Ioan Enciu, Markus Ferber, Michael Gahler, Eider Gardiazábal Rubial, Andrzej Grzyb, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Ivailo Kalfin, Werner Langen, Mario Pirillo, Dominique Riquet, Ramon Tremosa i Balcells, Sabine Wils, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Tanja Fajon, Esther Herranz García, Marit Paulsen, Sergio Paolo Francesco Silvestris

Esitamise kuupäev

29.1.2013

 

[1]   Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266
[2] COM (93) 700
[3] 1 eküü = 1 euro 1. jaanuari 1999. aasta seisuga.
[4] Arvamus 2/00, Cartagena protokoll, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5; otsus kohtuasjas C-370/07: komisjon vs. nõukogu, EKL 2009, lk I-8917, punktid 46–49; arvamus 1/08, teenustekaubanduse üldleping, EKL 2009, lk I-11129, punkt 110.
[5] Otsus kohtuasjas parlament vs. komisjon EKL 2007, lk I-9045, punkt 49 ja selles viidatud kohtupraktika.
[6] Vt kõige hiljutisem otsus kohtuasjas C-411/06: komisjon vs. parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585.
[7] Vt nt otsust kohtuasjas C-178/03: komisjon vs. parlament ja nõukogu, EKL 2006, lk I-107, punkt 43.
[8] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Raffaele Baldassarre (aseesimees), Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Piotr Borys, Françoise Castex (aseesimees), Christian Engström, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Vytautas Landsbergis, Eva Lichtenberger, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Evelyn Regner (aseesimees), Dagmar Roth-Behrendt, Francesco Enrico Speroni (raportöör), Dimitar Stoyanov, József Szájer, Rebecca Taylor, Axel Voss, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka.