Istungidokument

A7-0366/2013

6.11.2013

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus)

( COM(2011)0626 – C7‑0339/2011 – COM(2012)0535 – C7-0310/2012 – 2011/0281(COD) )

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Michel Dantin

PR_COD_1amCom

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT.........................4

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA..............................................................................269

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS...............................................................................................271

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS.............................................................................................282

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS........................................................................287

MENETLUS....................................................................................................................................293

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus)

( COM(2011)0626 – C7‑0339/2011 – COM(2012)0535 – C7-0310/2012 – 2011/0281(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0626 ) ning muudetud ettepanekut ( COM(2012)0535 ),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0339/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse kontrollikoja 8. märtsi 2012. aasta arvamust 1/2012[1],

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. aprilli 2012. aasta ja 12. detsembri 2012. aasta arvamusi[2],

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 4. mai 2012. aasta arvamust[3],

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta otsust institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga[4],

–   võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. oktoobri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi ( A7-0366/2013 ),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED*



komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

...,

millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus

(ÜTK määrus)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut▌,

olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[6],

võttes arvesse kontrollikoja arvamust[7],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[8]

ning arvestades järgmist:

(1)         Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” ▌ on esitatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Kõnealuse teatise üle peetavat mõttevahetust arvesse võttes, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama kõiki ÜPP põhivahendeid, sealhulgas nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007[9]. Arvestades reformi ulatust on asjakohane tunnistada see määrus kehtetuks ja asendada uue ÜTK määrusega. Võimaluse korral peaks reform ühtlustama, tõhustama ja lihtsustama eelkõige ka selliseid sätteid, mis hõlmavad rohkem kui ühte põllumajandussektorit, sealhulgas tagades, et komisjon võib delegeeritud õigusaktidega võtta vastu meetmete mitteolemuslikke osi.

(4)         Käesolev määrus peaks sisaldama kõiki ÜTK määruse põhielemente.

(5)         Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete suhtes, et tagada kõigi selliste toodete ühine turukorraldus, nagu on nõutud aluslepingu artikli 40 lõikes 1.

(6)         Tuleks selgitada, et määrust (EL) nr […][10] ning selle alusel vastuvõetud sätteid tuleks põhimõtteliselt kohaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes. Eelkõige on määruses (EL) nr [...] [horisontaalne ÜPP määrus] kehtestatud sätted, millega tagatakse ÜPP määruses sätestatud kohustuste täitmine, sh kontrollid ning nõuetele mittevastavuse korral kohaldatavad haldusmeetmed ja -karistused ning eeskirjad seoses tagatiste esitamise ja vabastamise ning alusetult makstud summade tagasimaksmisega.

(6a)       Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 43 lõikele 3 võtab nõukogu vastu meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise kohta. Selguse huvides tuleks aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaldamisel käesolevas määruses sõnaselgelt osutada asjaolule, et nõukogu võtab meetmed kõnealuse artikli alusel.

(6b)       Käesolevas määruses tuleks sätestada teatavaid sektoreid käsitlevad teatavad mõisted. Riisisektori eripära arvessevõtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, millega muudetakse riisisektorit käsitlevaid mõisteid niivõrd, kui see on vajalik nende ajakohastamiseks turu arenguid silmas pidades.

(7)         Käesolevas määruses osutatakse kombineeritud nomenklatuuri rubriikide ja alamrubriikide tootekirjeldustele ja viidetele. Muudatused ühise tollitariifistiku nomenklatuuris võivad tingida vajaduse käesolevat määrust tehniliselt kohandada. Kõnealuste muudatuste arvessevõtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte vajalike kohanduste tegemise kohta. Lihtsuse ja selguse huvides tuleks nõukogu määrus (EMÜ) nr 234/79[11], millega praegu on ette nähtud selline õigus, tunnistada kehtetuks ning õigus tuleks integreerida käesolevasse määrusesse.

▌

(10)       Teravilja, riisi, suhkru, kuivsööda, seemnete, veini, oliiviõli ja lauaoliivide, lina ja kanepi, puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja, banaanide, piima ja piimatoodete ning siidiusside puhul tuleks kehtestada turustusaastad, mis on võimaluse korral kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele.

▌

(12)       Turgude stabiliseerimiseks ja põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme tagamiseks on eri sektorites välja töötatud turutoetuse diferentseeritud süsteem ja kasutusele võetud otsetoetuskavad, milles võetakse ühest küljest arvesse iga sektori vajadusi, teisalt aga eri sektorite omavahelist sõltuvust. Neid meetmeid rakendatakse riikliku sekkumise või ▌ eraladustusabi maksmise vormis. Jätkuvalt on vaja säilitada turutoetusmeetmed, samal ajal neid tõhustades ja lihtsustades.

(12a)     Kehtestada tuleb liidu rümpade klassifitseerimis-, identifitseerimis- ja esitlemisskaalad veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitselihasektoris nende sektorite hindade registreerimise ja turusekkumise meetmete kohaldamise eesmärgil. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki.

(13)       Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks riiklikku sekkumist käsitlevad sätted allutada ühisele struktuurile, säilitades samas igas sektoris järgitava poliitika. Selleks on asjakohane eristada võrdluskünniseid ja sekkumishindu ning määratleda viimati nimetatud hind, eelkõige selgitades, et üksnes riikliku sekkumise jaoks kehtestatud sekkumishinnad vastavad WTO põllumajanduslepingu 3. lisa 8. punkti esimeses lauses osutatud kohaldatavatele jäikadele hindadele (st turuhinna ▌toetus). Sellega seoses tuleks mõista, et turusekkumine võib olla nii riikliku sekkumise kui ka sekkumise muude vormidena, mille puhul ei kasutata varem kehtestatud hinna avaldamist.

(14)       Iga asjaomase sektori varasemate ÜTKde kohaseid tavasid ja kogemusi silmas pidades, peaks riikliku sekkumise süsteem olema vajaduse korral avatud aasta teatavatel perioodidel ning seda tuleks avada kõnealuse perioodi jooksul pidevalt või sõltuvalt turuhindadest.

(15)       Riikliku sekkumise hind peaks koosnema mõnede toodete teatavate koguste puhul kindlaksmääratud hinnast ning varasemate ÜTKde kohaseid tavasid ja kogemusi kajastavatel muudel juhtudel sõltub see hankemenetlusest.

(16)       Käesolevas määruses tuleks sätestada riikliku sekkumise käigus ostetud toodete müümise võimalus. Sellised meetmed tuleb võtta viisil, mis väldib turuhäireid ning tagab võrdse juurdepääsu kaupadele ja ostjate võrdse kohtlemise.

(16a)     ÜPP kohaselt vastu võetud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise abikava suhtes tuleks kohaldada eraldi määrust, mis võetakse vastu kava sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide kajastamiseks. Käesolevas määruses tuleks siiski sätestada, et riiklikes sekkumisvarudes hoitavad tooted tuleb teha kättesaadavaks, et neid saaks realiseerida kavas kasutamiseks.

(17)       Turu tasakaalustamise, turuhindade stabiliseerimise ja turuolukorra arvesse võtmise eesmärgi saavutamiseks võib olla vaja anda eraladustusabi konkreetsete põllumajandustoodete puhul. Turu läbipaistvuse tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌, et sätestada tingimused, mille kohaselt võib otsustada anda eraladustusabi ▌, võttes arvesse turuolukorda.

▌(18)   Selleks et tagada, et tooted, mis on kokku ostetud riikliku sekkumise raames või mille suhtes antakse eraladustusabi, oleksid pikaajalise ladustamise jaoks sobivad ning veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning selleks, et võtta riikliku sekkumise ja eraladustamise kulutasuvuse tagamise eesmärgil arvesse eri sektorite eripära, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌, millega lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele sätestatakse nõuded ja tingimused, millele kõnealused tooted peavad oma kvaliteedi ja abikõlblikkuse poolest vastama ▌.

(18a)     Teravilja- ja koorimata riisi sektorite eripära arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses kvaliteedikriteeriumide sätestamisega nimetatud toodete kokkuostu ja müügi puhul.

(19)       Selleks et tagada asjakohane ladustamismaht ning riikliku sekkumise süsteemi tõhusus seoses kulutasuvuse, jaotamise ja ettevõtjate juurdepääsuga ning selleks, et säilitada riikliku sekkumise raames kokku ostetud toodete kvaliteet nende müümiseks ladustamisperioodi lõpus, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌nõuete kohta, mida tuleb järgida ladustuskohtades kõikide toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse riiklikku sekkumist, ning eeskirjade kohta, milles käsitletakse toodete ladustamist sellises liikmesriigis ja väljaspool seda liikmesriiki, kes vastutab toodete ja nende töötlemise eest seoses tollimaksude ning muude vastavalt ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatavate või sissenõutavate summadega.

(20)       Selleks et tagada eraladustamise puhul soovitud tulemus turul, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ eeskirjade ja tingimuste kohta, mida kohaldatakse, kui lepingulise ladustusaja jooksul ladustatav kogus on väiksem, kui lepingus ette nähtud, ▌ ettemakse andmise tingimuste kohta ning eraladustuslepingute alusel ladustatud toodete uuesti turustamise või müügi tingimuste kohta.

(21)       Riikliku sekkumise ja eraladustamise süsteemide nõuetekohase toimimise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌hankemenetluste kasutamise ettenägemise, ettevõtjate suhtes kohaldatavate lisatingimuste ja ettevõtja poolt tagatise esitamise kohustuse kohta ▌.

(22)       Selleks et võtta arvesse tehnilisi arenguid ning veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha sektorite vajadusi ning vajadust standardida eri toodete esitlemist turu läbipaistvuse parandamise ja hindade registreerimise eesmärgil ning seoses turusekkumise meetmete kohaldamisega, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌, millega kohandatakse ja ajakohastatakse liidu rümpade klassifitseerimisskaalad nimetatud sektorites ning sätestatakse teatavad seotud lisasätted ja erandid.

(25)       Tuleks soodustada koolilaste puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete tarbimist, eesmärgiga järjepidevalt suurendada kõnealuste toodete osakaalu laste toiduvalikus ajal, mil nende toitumisharjumused on kujunemisjärgus, aidates seega kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele, eelkõige turgude stabiliseerimisele ning praeguste ja tulevaste varude kättesaadavusele. Tuleks soodustada liidu abi, et rahastada või kaasrahastada kõnealuste toodete jagamist lastele õppeasutustes.

(26)       Abikavade eelarve mõistliku haldamise tagamiseks tuleks kehtestada iga kava jaoks asjakohased sätted. Liidu toetust ei tohi kasutada olemasolevate riiklike koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavade ning koolidele piima jagamise kavade rahaliste vahendite asendamiseks. Pidades silmas eelarvepiiranguid, peaksid liikmesriigid sellest hoolimata suutma asendada abikavadele antava riikliku rahalise toetuse erasektori toetustega. Koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavade ning koolidele piima jagamise kavade tõhususe suurendamiseks võib olla vaja ▌täiendavaid meetmeid, mille puhul peaks liikmesriikidel olema lubatud anda riiklikku toetust. Koolidele puuvilja jagamise kavades osalevad liikmesriigid peaksid osutama liidu toetuse subsideerivale rollile.

(27)       Selleks et parandada laste toitumisharjumusi ning tagada, et toetus oleks suunatud lastele, kes käivad korrapäraselt haridusasutustes, mida liikmesriik haldab või mille ta on heaks kiitnud, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ koolidele puuvilja jagamise kava kohta, milles käsitletakse toetuse suunamisega seotud täiendavaid kriteeriume, toetusesaajate heakskiitmist ja valimist ning riiklike või piirkondlike strateegiate koostamist ja täiendavaid meetmeid.

(27a)     Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte koolidele puuvilja jagamise kava kohta, milles käsitletakse saadud toetusetaotlustel põhinevat toetuse liikmesriikide vahel ümberjaotamise meetodit, liidult toetuse saamiseks abikõlblikke kulusid, sealhulgas võimalus määrata kindlaks selliste kulude ülemmäär, ning liikmesriikide kohustust jälgida ja hinnata oma koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavade tõhusust.

(27b)     Selleks et parandada teadlikkust koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles nõutakse koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavas osalevatelt liikmesriikidelt osutamist liidu toetuse subsideerivale rollile.

(28)       Selleks et võtta arvesse piimatoodete tarbimise suundumust ▌, piimatoodete turu uuendusi ja arengut, toodete kättesaadavust liidu eri turgudel ning toiteväärtuse aspekte, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte koolidele piima jagamise kava kohta, milles käsitletakse: koolidele piima jagamise kava jaoks sobivaid tooteid; liikmesriikide riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, sealhulgas vajaduse korral kaasnevad meetmed; ning järelevalvet ja hindamist.

(28a)     Selle tagamiseks, et asjaomased toetusesaajad ja taotlejad vastaksid toetuse saamise tingimustele ning liidu toetuse tõhusaks ja tulemuslikuks kasutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌, milles käsitletakse eeskirju toetusesaajate ja taotlejate kohta, kes vastavad toetuse saamise tingimustele; nõuet, et liikmesriigid peavad taotlejad heaks kiitma; ning piimatoodete kasutamist toidu valmistamisel haridusasutustes.

(28b)     Selle tagamiseks, et toetuse taotlejad täidavad oma kohustusi, on komisjonil õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse meetmeid seoses tagatise esitamisega ▌ juhul, kui toetus on ette makstud ▌.

▌

(28c)     Selleks et parandada teadlikkust toetuskava kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille kohaselt peavad liikmesriigid osutama oma koolidele piima jagamise kavas osalemisele ja asjaolule, et liit seda subsideerib.

(28d)     Selle tagamiseks, et toetuse saamine kajastuks toodete hinnas, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse koolidele piima jagamise kava raames hindade järelevalve teostamist.

(30)       Liidu rahastamist on vaja selleks, et ergutada tunnustatud tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide liite või tootmisharudevahelisi organisatsioone koostama töökavasid oliiviõli ja lauaoliivide tootmise ja turustamise parandamiseks. Sellega seoses tuleks käesolevas määruses sätestada liidu toetuse andmine vastavate töökavade raames võetavatele meetmetele antud prioriteetide alusel. ▌ Kaasrahastamist tuleks siiski vähendada selliste töökavade tõhususe suurendamise nimel.

(31)       Selleks et tagada ▌oliiviõli ja lauaoliivide sektori tootjaorganisatsioonidele, tootjaorganisatsioonide liitudele või tootmisharudevahelistele organisatsioonidele antava liidu toetuse tõhus ja tulemuslik kasutamine oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi tõstmiseks ▌, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌erimeetmete kohta, mida saab liidu toetusega rahastada, ning tegevuste ja kulude kohta, mida rahastada ei saa; liidu toetusest konkreetsetele valdkondadele eraldatavate miinimumsummade kohta; tagatise esitamise nõude kohta; ning kriteeriumide kohta, mida liikmesriigid peavad tööprogrammide valikul ja heakskiitmisel arvesse võtma ▌.

(32)       Käesolevas määruses tuleks eristada ühelt poolt puu- ja köögivilja, sealhulgas värskelt turustamiseks ette nähtud puu- ja köögivilja ning töötlemiseks ette nähtud puu- ja köögivilja, ning teiselt poolt töödeldud puu- ja köögivilja. Rakendusfonde käsitlevaid eeskirju, rakenduskavasid ja liidu finantsabi tuleks kohaldada üksnes puu- ja köögivilja ning töötlemiseks ette nähtud puu- ja köögivilja suhtes, neid käsitletakse paralleelselt.

(33)       Puu- ja köögivilja tootmismahtu ei ole võimalik täpselt prognoosida; kõnealused tooted riknevad kiiresti. Isegi piiratud ülejäägid võivad turgu märkimisväärselt häirida. Seepärast tuleks võtta kriisiohjamismeetmed ning need meetmed jätkuvalt rakenduskavadesse lülitada.

(34)       Puu- ja köögivilja tootmine ning turustamine peaks igati arvestama keskkonnaprobleeme, sealhulgas viljelustavasid, jäätmekäitlust ja turult kõrvaldatud toodete hävitamist, eeskätt vee kvaliteedi kaitse, elurikkuse säilitamise ja maapiirkondade korrashoiu seisukohalt.

(35)       Maaelu arengu poliitika kohaselt tuleks tootjarühmade loomiseks anda toetust kõigi liikmesriikide kõikides sektorites. Seetõttu tuleks lõpetada eritoetuse andmine puu- ja köögiviljasektoris.

(36)       Eeskätt puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele ja nende liitudele suurema vastutuse andmiseks oma rahaliste otsuste eest ja neile määratud riiklike ressursside ettevalmistamiseks tulevaste nõudmiste jaoks tuleks nende ressursside kasutamisele seada tingimused. Tootjaorganisatsioonide ja nende liitude asutatud rakendusfondide ühine rahastamine on sobiv lahendus. Teatavatel juhtudel peaks olema lubatud täiendav rahastamine. Rakendusfonde tuleks kasutada üksnes puu- ja köögiviljasektori rakenduskavade rahastamiseks. Liidu kulude kontrollimiseks peaks rakendusfonde asutavatele tootjaorganisatsioonidele ja nende liitudele antaval abil olema piir.

(37)       Piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektoris on tootmise organiseeritus madal, tuleks lubada täiendavate riiklike rahaliste toetuste andmist. Liikmesriikidele, kellel on erilisi struktuurilisi raskusi, peaks liit need toetused hüvitama.

(38)       Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele ja nende liitudele tõhusa, sihipärase ja jätkusuutliku toetuse tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌rakendusfondide ja -kavade kohta, rakenduskavade riikliku raamistiku ja riikliku strateegia kohta seoses ▌riikliku raamistiku ja ▌riiklike strateegiate tõhususe jälgimise ja hindamise kohustusega; liidu finantsabi kohta; kriiside ennetamise ja ohjamise meetmete kohta; ning riikliku finantsabi kohta.

(39)       Konkureerivate struktuuride tugevdamiseks on oluline tagada veinisektori toetusmeetmed. Kõnealuste meetmete määratlemise ja rahastamise eest peaks vastutama liit, aga piirkondlike organite vajadustele vastava sobiva meetmekombinatsiooni valik peaks jääma liikmesriikidele, võttes vajaduse korral arvesse piirkonna eripära ning lülitades meetmed ka riiklikesse toetusprogrammidesse. Kõnealuste programmide rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid.

(40)       Üks riiklike toetusprogrammide jaoks kõlblik keskne meede peaks olema liidu veinide müügi edendamine ja turustamine. Innovatsiooni toetamine võib suurendada liidu viinamarjasaaduste turustamisvõimalusi ja konkurentsivõimet. Ümberkorraldus- ja muutmistegevuse rahastamist tuleks jätkata, sest neil on veinisektorile positiivne struktuuriline mõju. Samuti peaks olema võimalik toetada veinisektoris selliste investeeringute tegemist, mille eesmärk on parandada ettevõtete majanduslikke näitajaid. Kõrvalsaaduste destilleerimise toetamine peaks olema selline meede, mida on võimalik kasutada liikmesriikidel, kes soovivad sellist vahendit kasutada, et tagada veini kvaliteet ja kaitsta samal ajal keskkonda.

(41)       Kriisiolukordade vastutustundliku lahendamise soodustamiseks tuleks veinitoetusprogrammide raames rahastada selliseid ennetusvahendeid nagu näiteks saagikindlustus, ühisfondid ja toorelt koristamine.

(42)       Viinamarjakasvatajate toetamist käsitlevad sätted, mille kohta liikmesriigid on teinud toetusõigusi käsitleva otsuse, on muudetud lõplikuks alates 2015. eelarveaastast vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103n ning kõnealuses artiklis sätestatud tingimuste kohaselt.

(43)       Selle tagamiseks, et liikmesriikide veinitoetusprogrammid täidavad oma eesmärgid ning et Euroopa rahaliste vahendite kasutamine on tõhus ja tulemuslik, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌eeskirjade kohta, milles käsitletakse: kulude eest vastutamist alates kuupäevast, kui komisjon toetusprogrammid ja toetusprogrammide muudatused kätte saab, kuni nende kohaldamise alguskuupäevani; toetusprogrammide sisu, kulusid, haldus- ja personalikulusid ning tegevusi, mida võib liikmesriikide toetusprogrammidesse lisada, ning tingimusi ja võimalust teha saagikindlustuse toetuse korral makseid vahendajate kaudu; tagatise esitamise nõuet ettemakse korral; teatavate mõistete kasutamise korral; kulude ülemmäära kindlaksmääramist seoses viinamarjaistanduste ümberistutamisega tervislikel või fütosanitaarsetel põhjustel; projektide topeltrahastamise vältimist; veinivalmistamise kõrvalsaaduste kõrvaldamist tootjate poolt ja erandeid kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, ning destilleerijate vabatahtlikku sertifitseerimist käsitlevaid sätteid; ning mis võimaldavad liikmesriikidel kehtestada tingimused toetusmeetmete nõuetekohaseks toimimiseks.

(44)       Mesinduse eripäraks on tootmistingimuste ja saagikuse suured erinevused ja ettevõtjate hajutatus ning mitmekesisus nii tootmis- kui ka turustusetapis. Lisaks arvestades mesilaste tervisega seotud vahejuhtumite sagenemist seoses tarude vastu suunatud teatavate rünnakutega ning eelkõige varroatoosi levikut mitmes liikmesriigis viimastel aastatel ja probleeme, mida see haigus mee tootmises tekitab, on liidu abinõud jätkuvalt vajalikud, sest varroatoosi ei ole võimalik täielikult likvideerida ning seda tuleb ravida selleks kinnitatud toodetega. Neid asjaolusid arvestades ning eesmärgiga parandada mesindustoodete tootmist ja turustamist liidus, tuleks iga kolme aasta järel kõnealuse sektori jaoks koostada riiklikud programmid, et parandada mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimusi. Neid riiklikke programme peaks osaliselt rahastama liit.

(44a)     Tuleb kindlaks määrata, milliseid meetmeid võib lisada mesindusprogrammidesse. Selleks et tagada liidu toetuskava kohandamine vastavalt viimastele arengutele ja hõlmatud meetmete tõhusus mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamisel, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte meetmete nimekirja ajakohastamise kohta olemasolevaid meetmeid kohandades või uusi meetmeid lisades.

(45)       Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja tegelik kasutamine mesindussektori toetuseks, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌liikmesriikide mesindusprogrammide ja maaelu arengu programmide topeltrahastamise vältimise kohta ning igale osalevale liikmesriigile liidu rahalise toetuse eraldamise aluse kohta.

(45a)     Määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt on humala pindalatoetus tootmiskohustusega sidumata alates 1. jaanuarist 2010. Selleks et võimaldada humalatootjaid ühendavatel tootjaorganisatsioonidel oma tegevust endisel kujul jätkata, tuleks lisada erisäte, mille kohaselt on asjaomases liikmesriigis võimalik kasutada samaväärseid summasid samade tegevuste rahastamiseks. Selle tagamiseks, et toetusega rahastatakse käesolevas määruss sätestatud tootjaorganisatsioonide eesmärke, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toetusetaotlusi, eeskirju abikõlblike humalakasvatusalade kohta ja toetuse arvutamist.

(46)       Sarnaselt muude sektorite toetusviisidega otsetoetuste süsteemi raames tuleks liidu toetus siidiusside kasvatamiseks tootmisest lahti siduda.

(47)       Toetuse maksmine liidus lõssi ja lõssipulbri tootmiseks, mida kasutatakse söödana ning töödeldakse kaseiiniks ja kaseinaatideks, ei ole osutunud tõhusaks turutoetusmeetmeks ning see tuleks seetõttu peatada; samuti tuleks peatada juustu tootmisel kaseiini ja kaseinaatide kasutamist käsitlevate eeskirjade kohaldamine.

(47a)     Määruses (EÜ) nr 1234/2007 on sätestatud, et istutusõiguste üleminekurežiimi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015. Otsus lõpetada viinapuude istutamise keeld üleminekuajal liidu tasandil nimetatud kuupäeval on õigustatud, sest 2008. aasta liidu veinituru korralduse reformi peamised eesmärgid on saavutatud, eelkõige on tehtud lõpp pikaajalisele struktuursele veini ületootmisele ning liidu veinisektori konkurentsivõime ja turule orienteeritus on pidevalt paranenud. Selliste positiivsete arengute põhjuseks oli viinapuude kasvuala märkimisväärne vähenemine üle kogu liidu, vähem konkurentsivõimeliste tootjate lahkumine, samuti teatavate turutoetusmeetmete järkjärguline kaotamine, mille tõttu kadus motivatsioon teha investeeringuid, mis ei olnud majanduslikult elujõulised. Tarnemahu vähenemine, struktuurimeetmete ning veiniekspordi edendamise toetamine võimaldasid paremini kohaneda liidu tasandil vähenenud nõudlusega, mille põhjuseks oli tarbimise pidev kahanemine traditsioonilistelt veinitootmisega tegelevates liikmesriikides.

(47b)     Kuid väljavaade, et nõudlus maailmaturu tasandil kasvab pidevalt, motiveerib tarnemahtu suurendama ning seega istutama järgmise kümne aasta jooksul uusi viinapuid. Kuigi oma turuosa säilitamise nimel maailmaturul tuleks püüelda peamise eesmärgi poole, milleks on liidu veinisektori konkurentsivõime suurendamine, võib rahvusvahelisel turul prognoositavale nõudluse kasvule vastav liiga kiirelt kasvav viinapuude uusistutus viia uuesti olukorrani, kus keskpikal perioodil on tarnemaht liiga suur, millel võivad olla sotsiaalsed ja keskkonnaalased mõjud konkreetsetes veinitootmise piirkondades. Selleks et tagada viinapuude istutamise plaaniline kasv ajavahemikul 2016–2030, tuleks liidu tasandil luua uus süsteem viinapuude istutamise haldamiseks, viinapuude istutuseks antavate lubade süsteem.

(47c)     Sellise uue süsteemi raames võib lubasid anda nii, et tootjad ei kanna mingeid kulusid ning kui luba ei kasutata, siis see aegub kolme aasta pärast. Tänu sellele saaksid veinitootjad, kellele selline luba on antud, seda kiirelt ja vahetult kasutada, vältides sellega spekulatsiooni.

(47d)     Viinapuude uusistutuse kasvu peaks piirama kaitsemeetmete mehhanismiga liidu tasandil, mille aluseks on liikmesriigi kohustus anda igal aastal lubasid uusistutustele, mis moodustavad kokku 1% istutatud viinapuude kogu kasvualast, võimaldades samas teatavat paindlikkust, et võtta arvesse iga liikmesriigi konkreetseid olusid. Liikmesriigid peaksid saama ise otsustada, kas eraldada riiklikul või piirkondlikul tasandil väiksema pindala, sealhulgas selliste piirkondade jaoks, mis vastavad konkreetse kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise nõuetele, lähtudes objektiivsetest ja mittediskrimineerivatest põhjendustest, tagades samas, et kehtestatud piirangud on üle 0% ning ei ole taotletava eesmärgi saavutamiseks liiga piiravad.

(47e)     Selleks et tagada lubade andmine mittediskrimineerival viisil, tuleks sätestada teatavad kriteeriumid, eelkõige juhul, kui tootjate poolt esitatud taotluste koguarv ületab liikmesriikidele kättesadavaks tehtud lubade koguarvu.

(47f)      Loa andmine tootjatele, kes juurivad välja olemasoleva viinapuude kasvuala, peaks toimuma taotluse esitamisel automaatselt ning olema sõltumatu uusistutuste kaitsemehhanismist, sest sellega ei kaasne viinapuude kasvuala üldpindala suurenemine. Konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, peaks liikmesriikidel olema võimalus piirata sellise loa andmist taasistutuseks, võttes aluseks tunnustatud ja representatiivsete kutseorganisatsioonide soovitused.

(47g)     Sellist uut lubade andmise süsteemi viinapuude istutusteks ei tohiks kohaldada liikmesriikidele, kes ei kohalda liidu istutusõiguse üleminekurežiimi ning peaks olema vabatahtlik neile liikmesriikidele, kelle suhtes küll kohaldatakse istutusõigusi, kuid kus viinapuude kasvuala jääb alla teatava künnise.

(47h)     Sujuva ülemineku tagamiseks endiselt istutusõiguse režiimilt uuele süsteemile tuleks kehtestada üleminekusätted, eelkõige seetõttu, et vältida ülemäärast istutamist enne uue süsteemi kehtivuse algust. Liikmesriikidel peaks olema teatava paindlikkuse rakendamise võimalus tähtaja üle otsustamisel, et esitada taotlused seoses istutusõiguste muutmisega lubadeks 31. detsembrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020.

(47i)      Selleks et tagada viinapuude istutuseks lubade andmise süsteemi ühtlane ja tõhus rakendamine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses tingimustega, mille tõttu jäetakse teatavate viinapuude istutamine süsteemist välja, eeskirjadega, mis on seotud abikõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidega, nende kriteeriumide lisamisega ning viinapuude, mis tuleb välja juurida, ja uute istutatud viinapuude üheaegse olemasoluga, samuti põhjendustega, mille alusel võib liikmesriik piirata taasistutuseks lubade andmist.

(47j)      Loata toimunud istutamise kontroll peaks olema tõhus, et tagada uue süsteemi eeskirjade järgimine.

(48)       Põllumajandustoodete turustamisstandardite kohaldamine võib aidata kaasa nii nende toodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele kui ka toodete kvaliteedi parandamisele. Seetõttu on niisuguste standardite kohaldamine tootjate, kauplejate ja tarbijate huvides.

(49)       Pärast põllumajandustoodete kvaliteedipoliitikat käsitleva komisjoni teatise▌ avaldamist ja sellele järgnenud arutelusid on ▌ asjakohane jätta sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtima, et võtta arvesse tarbijate ootusi ja aidata kaasa põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele ja põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisele ▌.

(52)       Turustamisstandardite jaoks tuleks kehtestada horisontaalset laadi sätted.

(52a)     Turustamisstandardite puhul tuleks eristada eri sektorite või toodete suhtes kohaldatavaid kohustuslikke eeskirju ning sektori- või tootepõhiselt kehtestatavaid vabalt valitavaid vabatahtlikke märkeid.

(52b)     Turustamisstandardeid tuleks põhimõtteliselt kohaldada kõigi asjaomaste liidus turustatavate toodete suhtes.

(52c)     Sektorid ja tooted, mille puhul võib turustamisstandardeid kohaldada, tuleks loetleda käesolevas määruses. Siiski selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja vajadust parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamise kvaliteeti ja sellega seotud majandustingimusi, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte selle loetelu muutmise kohta rangetel tingimustel.

(52d)     Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ning parandada teatavate põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimusi ning kvaliteeti ja selleks et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimustega, rahuldada tarbijate nõudmisi ning võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekitamist tootearendusel, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte sektori- või tootepõhiste turustamisstandardite kehtestamise kohta kõigil turustamisetappidel ning samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavate erandite kohta. Turustamisstandardites tuleks muu hulgas arvesse võtta asjaomaste toodete looduslikke ja põhiomadusi ning seeläbi vältida asjaomase toote tavapärase koostise märkimisväärset muutust. Lisaks tuleks turustamisstandardites arvesse võtta tarbijate eksitamise võimalikku ohtu nende ootuste ja arusaamade tõttu; mis tahes erandid standarditest ei tohiks kaasa tuua lisakulusid, mida peaksid kandma üksnes põllumajandustootjad.

(53)       Turustamisstandardeid tuleks kohaldada selleks, et turule tarnitaks lihtsasti standardseid ja rahuldava kvaliteediga tooteid ning need standardid peaksid eelkõige käsitlema tehnilisi mõisteid, liigitusi, esitlust, tähistamist ja märgistamist, pakendamist, tootmismeetodit, säilitamist, ladustamist, transporti, ▌ seonduvaid haldusdokumente, sertifitseerimist ja tähtaegu, kasutamis- ja müügipiiranguid.

(54)       Võttes arvesse tootjate huvi tutvustada oma toodete ja tootmise omadusi ning tarbijate huvi saada piisavat ja läbipaistvat tooteteavet, peaks olema eelkõige võimalik määrata juhtumipõhiselt vastaval geograafilisel tasandil kindlaks asjakohane tootmise asukoht ja päritolu, võttes samas arvesse teatavate sektorite eripära, eelkõige töödeldud põllumajandustoodete puhul.

▌

(56)        Kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes tuleks sätestada erieeskirjad, kui kolmandas riigis jõus olevate riiklike sätetega õigustatakse erandite tegemist kõnealustest turustamisstandarditest, kui on tagatud nende sätete samaväärsus liidu õigusaktidega. Samuti on asjakohane kehtestada eeskirjad, mis on seotud liidust eksporditavate toodete turustamisstandardite kohaldamisega.

▌

(58a)     Puu- ja köögiviljasektori tooteid, mis on mõeldud tarbijale värskelt müümiseks, tuleks turustada üksnes siis, kui need on veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning kui on näidatud nende päritoluriik. Selle nõude nõuetekohase kohaldamise tagamiseks ja teatavate eriolukordade arvesse võtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse konkreetseid erandeid sellest nõudest.

(58b)     Kogu liidus tuleks järgida kvaliteedipoliitikat, kohaldades humalasektori toodete suhtes sertifitseerimismenetlust ja keelates selliste toodete turustamise, millele ei ole sertifikaati välja antud. Selle nõude nõuetekohase kohaldamise tagamiseks ja teatavate eriolukordade arvesse võtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte meetmete kohta, millega kehtestatakse erandid sellest nõudest teatavate kolmandate riikide kaubandusnõuete rahuldamiseks või erikasutuseks ettenähtud toodete puhul.

(59a) Teatava sektori ja toote puhul on määratlused, nimetused ja müüginimetused olulised konkurentsitingimuste kindlaksmääramise seisukohalt. Seepärast on asjakohane sätestada sektorite ja/või toodete puhul mõisted, nimetused ja müüginimetused, mida tuleks kasutada liidus üksnes selliste toodete turustamiseks, mis vastavad vastavatele nõuetele.

(59b)     Selleks et kohandada mõisteid ja teatavate toodete müüginimetusi tarbijate muutuvatest nõudmistest, ▌ tehnilisest arengust ja tootearendusest tulenevate vajadustega, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ määratluste ja müüginimetuste suhtes kohaldatavate ▌ muudatuste või erandite kohta.

(59ba)   Selleks et tagada, et ettevõtjad ja liikmesriigid saavad ühemõtteliselt ja õigesti aru teatavate sektorite jaoks sätestatud määratlustest ja müüginimetustest, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse eeskirju nende täpsustamise ja kohaldamise kohta.

(59c)     Selleks et võtta arvesse iga toote või sektori eripära, eri turustusetappe, tehnilisi tingimusi, mis tahes võimalikke praktilisi probleeme ning analüüsimeetodite täpsust ja korratavust, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühe või mitme konkreetse standardi lubatud hälve, mille ületamisel tuleks käsitada kogu tootepartiid kõnealusele standardile mittevastavana.

(59d)     Tuleks kindlaks määrata teatavad veinivalmistustavad ja veini tootmisega seotud piirangud, eelkõige seoses kupaažiga ja teatavatest kolmandatest riikidest pärit viinamarjavirrete, viinamarjamahla ja värskete viinamarjade sortide kasutamisega. Rahvusvaheliste standardite täitmiseks peaks komisjon võtma arvesse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) soovitatud veinivalmistustavasid.

(59e)     Tuleks kehtestada eeskirjad veiniviinamarjasortide liigitamise kohta, mille kohaselt peaksid liikmesriigid, kelle veinitoodang on suurem kui 50 000 hektoliitrit aastas, jätkuvalt vastutama selliste veiniviinamarjasortide liigitamise eest, millest nende territooriumil võib veini valmistada. Teatavad veiniviinamarjasordid tuleks seejuures kõrvale jätta.

(59f)      Võiderasvadega seoses peaks liikmesriikidel olema võimalus säilitada või võtta vastu teatavad kvaliteeditasemeid käsitlevad riiklikud eeskirjad.

(59g)     Veinisektori puhul peaks liikmesriikidel olema lubatud piirata teatavate veinivalmistustavade kasutamist või välistada nende kasutamine ning näha ette rangemad piirangud oma territooriumil valmistatava veini suhtes, samuti lubada kasutada katseliselt veinivalmistustavasid, mille kasutamiseks ei ole veel luba antud.

(60)       Selleks et seoses turustamisstandarditega tagada riiklike eeskirjade nõuetekohane ja läbipaistev kohaldamine teatavate toodete ja/või sektorite suhtes, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ , millega kehtestatakse selliste turustamisstandardite kohaldamistingimused ning katselise tegevusega saadud toodete valdamise, ringluse ja kasutamise tingimused.

(60new) Lisaks turustamisstandarditele tuleks kehtestada vabalt valitavad vabatahtlikud märked, tagamaks, et konkreetse toote omadusi või tootmis- või töötlemisviisi iseärasusi kirjeldatavaid mõisteid turul ei kuritarvitata ning et tarbijad võivad nende mõistete abil toodete erinevad omadused kindlaks määrata. Käesoleva määruse eesmärke arvesse võttes ja selguse huvides peaks käesolevas määruses loetlema olemasolevad vabatahtlikud kvaliteedimõisted.

(60a)     Liikmesriikidele tuleks anda õigus kehtestada eeskirju selliste veinitoodete müümise kohta, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele. Selleks et tagada veinitooteid käsitlevate riiklike eeskirjade nõuetekohane ja läbipaistev kohaldamine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse käesoleva määruse nõuetele mittevastavate veinitoodete kasutamise tingimuste kehtestamist.

(60b)     Selleks et võtta arvesse turu olukorda ning turustamisstandardite ja rahvusvaheliste standardite arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse uue vabalt valitava vabatahtliku märke reserveerimist ja selle kasutamistingimuste kehtestamist ning vabalt valitava vabatahtliku märke kasutamistingimuste muutmist ja vabalt valitavate vabatahtlike märgete tühistamist.

(60c)     Selleks et võtta arvesse teatavate sektorite omadusi ja tarbijate ootusi, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse üksikasju uute vabalt valitavate vabatahtlike märgete loomise nõuete kohta.

(60d)     Selleks et tagada, et vabalt valitavate vabatahtlike märgete abil kirjeldatavad tooted vastaksid kehtivatele kasutamistingimustele, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse vabalt valitavate vabatahtlike märgete täiendavaid kasutamiseeskirju.

(61)       Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära ja teatavate põllumajandustoodete eripära ▌, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ tingimuste kohta ▌, mille alusel loetakse imporditud tooted piisaval määral vastavaks turustamisstandarditega seotud liidu nõuetele, ning mille abil saab võtta meetmeid erandite kehtestamiseks eeskirjadest, mille kohaselt liidus turustatakse üksnes sellistele standarditele vastavaid tooteid, ning ▌ liidust eksporditavate toodete suhtes turustamisstandardite kohaldamisega seotud tingimuste kohta.

(61a) Veini käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada aluslepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid arvestades.

(62)       Kvaliteetveinide kontseptsiooni aluseks on liidus muu hulgas veini geograafilise päritoluga seonduvad eriomadused. Tarbijate teavitamiseks tähistatakse selliseid veine kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega. Selleks et asjaomaste toodete kvaliteediga seonduvaid väiteid toetaks läbipaistev ja üksikasjalikum raamistik, tuleks luua süsteem päritolunimetuse ja geograafilise tähise registreerimistaotluste läbivaatamiseks kooskõlas lähenemisviisiga, mis järgib toiduainete (välja arvatud vein ja kanged alkohoolsed joogid) suhtes kohaldatavat liidu horisontaalset kvaliteedipoliitikat, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ▌määrusega (EÜ) nr 1151/2012[12].

(63)       Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide eriliste kvaliteediomaduste säilitamiseks tuleks anda liikmesriikidele õigus kohaldada rangemaid eeskirju.

(64)       Selleks et veinide päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid saaks liidu kaitse alla võtta, tuleks need liidu tasandil tunnustada ja need registreerida vastavalt komisjoni sätestatud menetluskorrale.

(65)       Tuleks kaitsta kolmandate riikide selliseid päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, mis on ka päritolumaal kaitstud.

(66)       Registreerimismenetlus peaks kõikidel füüsilistel või juriidilistel isikutel, kellel on liikmesriigi või kolmanda riigi vastu seaduslik huvi, võimaldama vastuväidet esitades oma õigusi kasutada.

(67)       Registreeritud päritolunimetused ja geograafilised tähised peaksid olema kaitstud selliste kasutusviiside eest, millega seoses kasutatakse põhjendamatult ära nõuetele vastavate toodete saavutatud mainet. Ausa konkurentsi edendamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks peaks kõnealune kaitse laienema ka toodetele ja teenustele, mida käesolevas määruses ei käsitleta, sealhulgas aluslepingute I lisas nimetamata toodetele ja teenustele.

(68)       Selleks et võtta arvesse olemasolevat märgistamistava ▌, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌, millega lubatakse kasutada viinamarjasordi nime, mis sisaldab kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist või koosneb sellest.

(69)       Selleks et võtta arvesse ▌ tootmise eripära piiritletud geograafilises piirkonnas, ▌ peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌, milles käsitletakse täiendavaid kriteeriume geograafilise ala piiritlemiseks ning piiritletud geograafilises piirkonnas toimuva tootmisega seotud piiranguid ja erandeid ▌.

(69a)     Selleks et tagada toote kvaliteet ja läbipaistvus, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille kohaselt võivad tootespetsifikaadid sisaldada lisanõudeid.

(69b)     Selleks et tagada tootjate ja ettevõtjate seaduslikud õigused ja huvid, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sellise taotleja kategooriat, kes võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset; tingimusi, mida peab järgima päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlemisel, ▌ komisjoni kontrolli, vastuväidete esitamise menetlust ning kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise muutmist, tühistamist või vahetamist käsitlevaid menetlusi; piirüleste taotluste suhtes kohaldatavaid tingimusi; kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud taotlustele esitatavaid tingimusi; kaitse või selle muudatuse kohaldamise alguskuupäeva; ning tootespetsifikaatide muutmisega seotud tingimusi ▌ .

(70)       Selleks et tagada piisav kaitse, on komisjonil õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse piiranguid kaitstud nimetuse suhtes.

(70a)     Selleks et tagada, et käesoleva määruse kohaldamine ei kahjusta ettevõtjaid ega pädevaid asutusi seoses veininimetustega, millele on kaitse antud enne 1. augustit 2009 või mille kohta on kaitsetaotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva, peaks komisjonil ▌ olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌, mis käsitlevad üleminekusätteid seoses selliste veininimetustega; veinidega, mis on enne konkreetset kuupäeva turule viidud või märgistatud; tootespetsifikaatide muutmisega.

(71)       Liidus kasutatakse traditsiooniliselt teatavaid nimetusi, mis annavad tarbijatele sellist teavet veinide eriomaduste ja kvaliteedi kohta, mis täiendab kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste abil antavat teavet. Siseturu toimimise ja ausa konkurentsi tagamiseks ning tarbijate eksitamise vältimiseks peaks olema võimalik nimetatud traditsioonilisi nimetusi liidus kaitse alla võtta.

(72)       Selleks et tagada piisav kaitse ▌, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ kaitstava nimetuse ▌ keeleversiooni ja kirjaviisi kohta ▌.

(72a)     Selleks et tagada tootjate ja ettevõtjate seaduslikud õigused, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte selliste taotlejate kategooria kohta, kes võivad esitada traditsioonilise nimetuse kaitsetaotluse; traditsioonilise nimetuse tunnustamise taotluse kehtivustingimuste kohta; traditsioonilise nimetuse kavandatud tunnustamise tagasilükkamise põhjuste kohta; kaitse ulatuse kohta, sealhulgas seos kaubamärkide, kaitstud traditsiooniliste nimetuste, kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste, homonüümide või teatavate viinamarjaveinide nimetustega; traditsioonilise nimetuse tühistamise põhjuste kohta; taotluse või nõude esitamise kuupäeva kohta; ning traditsioonilise nimetuse kaitse taotlemisel järgitava korra kohta, sealhulgas komisjoni kontroll, vastuväidete esitamise menetlused ning tühistamis- või muutmismenetlused ▌.

(72b)     Selleks et võtta arvesse kauplemistingimusi liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille alusel võib traditsioonilist nimetust kasutada kolmandatest riikidest pärit toodetel, ja nähakse ette sellega seotud erandid.

(73)       Käesoleva määrusega hõlmatud veinisektori toodete kirjeldamine, nimetamine ja esitusviis võib nende turustamisvõimalusi märkimisväärselt mõjutada. Veinisektori toodete märgistust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide erinevused võivad takistada siseturu sujuvat toimimist. Seega tuleks kehtestada eeskirjad, mis arvestavad tarbijate ja tootjate seaduslike huvidega. Seepärast on asjakohane näha ette liidu eeskirjad märgistamise ja esitusviisi kohta.

(74)       Selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga ▌, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ erandlike olukordade kohta, mille puhul on õigustatud nimetustele „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” viite väljajätmine.

(74a)     Riisisektori eripära arvessevõtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte esitusviisi ja muude kui käesoleva määrusega ettenähtud märgistuse andmete kasutamise kohta; teatavate kohustuslike ja vabatahtlike üksikasjade kohta; ning esitusviisi kohta ▌ .

(74b)     Selleks et kaitsta ettevõtjate seaduslikke huve, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide ajutist märgistamist ja esitusviisi ning veine, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele ▌.

(74c)     Selleks et vältida ettevõtjate kahjustamist, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte üleminekusätete kohta seoses veinidega, mis on viidud turule ja märgistatud kooskõlas enne 1. augustit 2009 kehtinud asjakohaste eeskirjadega.

(74d)     Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise veinisektori toodetega kauplemise eripära, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte erandite kohta märgistust ja esitusviisi käsitlevatest eeskirjadest seoses eksporditavate toodetega, kui asjaomase kolmanda riigi õigusaktid seda nõuavad.

▌

(77a)     Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on pärast kvoodisüsteemi kohaldamise lõppu jätkuvalt vaja erivahendeid. Seepärast tuleks kehtestada standardsätted, mis reguleerivad nende vahel sõlmitud majandusharusiseseid kirjalikke kokkuleppeid.

(78a)     Suhkruturu korralduse 2006. aasta reform tõi kaasa põhjalikud muudatused liidu suhkrusektoris. Selleks et võimaldada suhkrupeedikasvatajatel lõplikult kohaneda uue turuolukorraga ja suurema turule orienteeritusega, tuleks olemasolevat suhkrukvootide süsteemi pikendada kuni selle kaotamiseni turustusaasta 2016/2017 lõpus.

(78a1)   Selleks et võtta arvesse suhkrusektori eripära, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse suhkrusektorit käsitlevate tehniliste mõistete ajakohastamist; suhkrupeedi ja suhkruroo ostmisega seotud majandusharusiseste kokkulepete ostutingimuste ajakohastamist; ning täiendavaid eeskirju, milles käsitletakse ettevõtjale esitatava suhkru brutomassi, pakendikaalu ja suhkrusisalduse kindlaksmääramist ning pressimisjääke.

(78a1a) Hiljutine kogemus osutab vajadusele erimeetmete järele, et tagada liidu turu piisav varustamine suhkruga suhkrukvootide järelejäänud kehtivusaja jooksul.

(78a2)   Selleks et võtta arvesse suhkrusektori eripära ja tagada, et kõigi poolte huve võetakse nõuetekohaselt arvesse ning võttes arvesse vajadust ennetada kõikvõimalikke turuhäired, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tarnelepingute ja ostutingimuste kohta; ostutingimuste ajakohastamise kohta käesolevas määruses sätestatud majandusharusiseste kokkulepete puhul; ning kriteeriumide kohta, mida kohaldavad suhkruettevõtjad, kui nad jaotavad suhkrupeedimüüjate vahel suhkrupeedi koguseid, mille kohta sõlmitakse külvieelsed tarnelepingud.

(78a3)   Selleks et võtta arvesse liikmesriikide tehtud otsuseid, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte käesolevas määruses sätestatud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi riiklike ja piirkondlike tootmiskvootide kohandamise kohta.

(78a4)   Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse loetelu toodetest, mille tootmiseks võib kasutada tööstuslikku suhkrut, tööstuslikku isoglükoosi või tööstuslikku inuliinisiirupit.

(78a5)   Selleks et tagada, et suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit tootvad tunnustatud ettevõtjad täidavad oma kohustusi, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte selliste ettevõtjate tunnustamise ja tunnustamise tühistamise kohta, samuti halduskaristuste kriteeriumide kohta.

(78a5a) Selleks et võtta arvesse suhkrusektori eripära ja tagada, et kõigi poolte huve võetakse nõuetekohaselt arvesse, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte kvoodisüsteemi toimimisega seotud mõistete tähenduse kohta; ning äärepoolseimates piirkondades kehtivate müügitingimuste kohta.

(78a6)   Selleks et tagada, et peedikasvatajad oleksid osalised otsuses kanda teatavad tootmisekogused üle, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte suhkru ülekandmise kohta.

(78b)     Viinamarjakasvatusvõimaluste paremaks haldamiseks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile istandusregistril põhineva tootmisvõimsuse ülevaate. Et innustada liikmesriike ülevaadet esitama, tuleks ümberkorraldus- ja muutmistoetust anda üksnes nendele liikmesriikidele, kes on kõnealuse ülevaate esitanud.

(78c)     Selleks et liikmesriikidel oleks lihtsam jälgida ja kontrollida tootmisvõimsust, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ istandusregistri ▌ sisu ning vastavate erandite kohta.

(79)       Asjakohaste toodete jälgitavuse rahuldava taseme tagamiseks, eelkõige tarbijakaitse huvides, tuleks nõuda, et kõikidel käesoleva määrusega hõlmatud veinisektori toodetel oleks liidus ringeldes saatedokument.

(82)       Veinitoodete transpordi lihtsustamiseks ja selleks et liikmesriikidel oleks seda lihtsam kontrollida, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ saatedokumenti ja selle kasutamist käsitlevate eeskirjade kohta; selliste tingimuste kohta, mille kohaselt kehtib saatedokument kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise tõendina; registri pidamise ja kasutamise kohustuse kohta; registripidaja täpsustamise ning registri pidamise kohustusest vabastamise kohta; ja registrisse tehtavate kannete kohta.

▌

(84a)     Ametlikke kirjalikke lepinguid käsitlevate liidu õigusaktide puudumisel võivad liikmesriigid teha oma lepinguõiguse raames selliste lepingute kasutamise kohustuslikuks tingimusel, et ei rikuta liidu õigust ning tagatakse siseturu ja ühise turukorralduse nõuetekohane toimimine. Arvestades kõnealuses valdkonnas valitseva olukorra ebaühtlust liidus, peaks selliste otsuste tegemine jääma subsidiaarsuse huvides liikmesriikide pädevusse. Siiski tuleks lepingute asjakohaste miinimumnõuete ning siseturu ja ühise turukorralduse nõuetekohase toimimise tagamiseks piima- ja piimatootesektoris liidu tasandil kehtestada lepingute kasutamise peamised tingimused. Kõik need põhitingimused peaksid olema osapoolte vahel vabalt kokkulepitavad. Kuna mõne piimaühistu põhikirjas võib sarnase mõjuga punkt juba olemas olla, tuleks sellised ühistud lihtsuse huvides lepingutele kehtestatud nõuetest vabastada. Sellise süsteemi tulemuslikkuse suurendamiseks peaksid liikmesriigid otsustama, kas lepingut peaks võrdselt kohaldama vahendajate suhtes, kes koguvad põllumajandustootjatelt piima ja viivad selle töötlejatele.

(84b)     Tootmise elujõulise arengu ja seega piimatootjatele rahuldava elatustaseme tagamiseks tuleks parandada nende läbirääkimispositsiooni töötlejatega, mille tulemusel jaguneks lisandväärtus tarneahelas ühtlasemalt. Kõnealuste ÜPP eesmärkide saavutamiseks tuleks aluslepingu artikli 42 ja artikli 43 lõike 2 kohaselt võtta vastu säte, mis võimaldaks piimatootjatest koosnevatel tootjaorganisatsioonidel või nende liitudel pidada oma liikmete toorpiima toodangu või selle osa suhtes piimatöötlejaga ühiselt läbirääkimisi lepingutingimuste, sealhulgas hinna üle. Piimaturul tõhusa konkurentsi säilitamiseks tuleks selle võimaluse suhtes kohaldada asjakohaseid koguselisi piirnorme. Et mitte kahjustada ühistute tõhusat toimimist ning selguse huvides tuleks täpsustada, et kui põllumajandustootja kuulumisega ühistusse kaasnevad kohustused selle tootja kas osa või kogu piimatoodangu kohta, kohustades teda tarnima toorpiima ühistu põhikirjas või sellel põhinevates eeskirjades või otsustes kehtestatud tingimustel, siis ei toimu nende tingimuste üle läbirääkimisi tootjaorganisatsiooni kaudu.

(84c)     Arvestades kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise olulisust eeskätt kehvemate tingimustega maapiirkondades, samuti selleks, et tagada lisandväärtus ja säilitada teatud juustude kvaliteeti, millel on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, ja arvestades piimakvootide kaotamist, peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada eeskirju, et reguleerida niisuguste määratletud geograafilises piirkonnas toodetud juustude kogu tarnet määruses (EL) nr 1151/2012 määratletud tootmisharudevahelise organisatsiooni, tootjaorganisatsiooni või rühma taotlusel. Taotlust peaks toetama suur enamik piimatootjatest, kes toodavad suurema osa kõnealuse juustu tootmiseks kasutatavast piimast, ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja rühmade puhul suur enamik kõnealuse juustu tootmist esindavatest juustutootjatest.

(84d)     Turu arengu jälgimiseks vajab komisjon aegsasti teavet tarnitava toorpiima koguse kohta. Seepärast tuleks tagada, et esmaostja edastaks sellist teavet liikmesriikidele korrapäraselt ja et liikmesriik teavitaks sellest komisjoni.

(85)       Tootjaorganisatsioonidel ja nende liitudel võib olla oluline tähtsus tarnete koondamisel ja turustamise parandamisel, kavandamisel ja kohandamisel vastavalt nõudlusele, tootmiskulude optimeerimisel ja omahindade tasakaalustamisel, teadusuuringute läbiviimisel, parimate tavade edendamisel ja tehnilise abi andmisel, kõrvalsaaduste käitlemisel ja oma liikmete käsutusse antud riskijuhtimise vahendite haldamisel, aidates seega kaasa tootjate seisukoha tugevdamisele toiduainete tarneahelas.

(85-a)    Tootmisharudevahelistel organisatsioonidel võib olla oluline osa tarneahelas osalejate vahelise dialoogi algatamisel, parimate tavade edendamisel ja turu läbipaistvuse suurendamisel.

(85a)     Seepärast tuleks tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide mõistet ja tunnustamist käsitlevad kehtivad eeskirjad ühtlustada, tõhustada ja laiendada, et näha ette käesoleva määruse kohaselt sätestatud põhikirjadest tulenev võimalik taotluspõhine tunnustamine teatavates sektorites. Eelkõige peaksid tunnustamiskriteeriumid ja tootjaorganisatsioonide põhikirjad tagama, et sellised organid on asutatud tootjate algatusel ja neid kontrollitakse kooskõlas eeskirjadega, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid.

(86)       Eri sektorites kehtivad sätted, millega suurendatakse tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide mõju sellega, et liikmesriikidel võimaldatakse selliste organisatsioonide teatavaid eeskirju teatavatel tingimustel laiendada mitteliikmetest tootjatele, on osutunud tõhusaks ning need tuleks ühtlustada, tõhustada ja laiendada kõigis sektorites.

(87)       Tuleks sätestada teatavate meetmete vastuvõtmise võimalus pakkumise kohandamiseks turu nõuetele, mis võivad kaasa aidata turgude stabiliseerimisele ja põllumajandusega tegeleva asjaomase rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamisele.

(88)       Selleks et soodustada tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide, ▌ liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ meetmete kohta, mis käsitlevad kvaliteedi parandamist; edendavad paremat tootmis-, töötlemis- ja turustuskorraldust; hõlbustavad turuhinnadünaamika registreerimist; ja võimaldavad kujundada kasutatud tootmisvahenditel põhinevaid lühi- ja pikaajalisi prognoose.

(89)       Veinituru toimimise parandamiseks peaksid liikmesriigid suutma rakendada tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsuseid. Kõnealuste otsuste reguleerimisalasse ei tohiks aga kuuluda konkurentsi moonutada võivad tavad.

(89a)     Kuigi kirjalike tüüplepingute kasutamist piimasektoris reguleerivad eraldi sätted, võib selliste lepingute kasutamine aidata suurendada ka muude sektorite tootjate vastutust ning tõsta nende teadlikkust vajadusest võtta rohkem arvesse turusignaale, parandada hindade ülekandumist ja kohandada pakkumist nõudlusega, ning aidata ära hoida teatavaid ebaõiglaseid kaubandustavasid. Nimetatud lepinguid käsitlevate liidu õigusaktide puudumisel võivad liikmesriigid otsustada teha oma lepinguõiguse raames selliste lepingute kasutamise kohustuslikuks tingimusel, et ei rikuta liidu õigust ning tagatakse siseturu ja ühise turukorralduse nõuetekohane toimimine.

(89b)     Tootmise elujõulise arengu ja seega veise- ja vasikalihasektori ning oliiviõli sektori tootjatele, samuti teatavate põllukultuuride tootjatele rahuldava elatustaseme tagamiseks tuleks parandada nende läbirääkimispositsiooni tarneahela järgmise etapi ettevõtjatega, mille tulemusel jaguneks ▌ lisandväärtus tarneahelas ühtlasemalt. Kõnealuste ÜPP eesmärkide saavutamiseks peaks tootjaorganisatsioonidel olema suutelised pidama koguselisi piiranguid arvesse võttes läbirääkimisi tarnelepingute tingimuste, sealhulgas hindade üle oma liikmete kogu toodangu või selle osa suhtes, tingimusel et need organisatsioonid järgivad ühte või mitut tarnete koondamise, oma liikmete toodete turuleviimise ja tootmiskulude optimeerimise eesmärki ning nende eesmärkide järgimine toob kaasa tegevuse integreerimise ja kui on tõenäoline, et see integreerimine parandab märkimisväärselt tõhusust, nii et tootjaorganisatsiooni tegevus aitab üldiselt kaasa aluslepingu artikli 39 eesmärkide täitmisele. Selle saaks ellu viia eeldusel, et tootjaorganisatsioon teostab teatavaid konkreetseid tegevusi ja need tegevused on olulised asjaomase toodangu koguse ning tootmise ja toote turuleviimise kulude seisukohalt.

(89c)     Eelkõige kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega vinnutatud singi lisaväärtuse tagamiseks ja kvaliteedi säilitamiseks peaks liikmesriikidel olema rangetel tingimustel lubatud kohaldada eeskirju, et reguleerida sellise vinnutatud singi pakkumist, tingimusel et neid eeskirju toetavad suur enamik sellise singi tootjatest ning, kui see on asjakohane, seakasvatajad nimetatud singiga seotud geograafilises piirkonnas.

(92)       Kõikide liidus kasvatatud humala tarnelepingute registreerimine on koormav meede ning tuleks lõpetada.

(93)       Selleks et tagada, et tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide ▌ eesmärgid ja ülesanded oleksid selgelt määratletud, nii et see aitaks tõhustada nende meetmeid ilma põhjendamatu halduskoormuseta ja ilma et see kahjustaks ühinemisvabaduse põhimõtet eelkõige kõnealuste organisatsioonide organisatsiooniväliste isikute suhtes, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ eeskirjade kohta, mis käsitlevad: konkreetseid eesmärke, mida kõnealused organisatsioonid võivad täita, peavad täitma või ei tohi täita ja, kui see on asjakohane, mis on lisatud käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele; selliste organisatsioonide ja liitude põhikirju, muude organisatsioonide kui tootjaorganisatsioonide põhikirju, teatavate sektorite tootjaorganisatsioonide põhikirjade suhtes kohaldatavaid eritingimusi, sealhulgas erandid, selliste organisatsioonide ja liitude struktuur, liikmelisuse aeg, suurus, demokraatlik aruandekohustus ja tegevus, ühinemiste mõju; tunnustamise, tunnustuse tühistamise ja peatamise tingimusi, sellest tulenevat mõju ning nõudeid võtta tunnustamise kriteeriumide täitmata jätmise korral parandusmeetmeid; riikidevahelisi organisatsioone ja liite ning riikidevahelise koostöö korral kohaldatavaid haldusabi eeskirju; sektoreid, mille puhul kohaldatakse liikmesriikide luba, mille suhtes kohaldatakse allhanget ning tingimusi ja selliste tegevuste iseloomu, mille puhul võib kasutada allhanget, ning tehniliste vahendite hankimist organisatsioonide või liitude poolt; organisatsioonide ja liitude poolt turustatava toodangu miinimummahu või -väärtuse arvutamise alust; eeskirju, millega reguleeritakse läbirääkimistega hõlmatud toorpiima koguse arvutamist tootjaorganisatsiooni poolt, selliste liikmete vastuvõtmist, kes ei ole tootjad (tootjaorganisatsioonide puhul) ja kes ei ole tootjaorganisatsioonid (tootjaorganisatsioonide liidu puhul);

             organisatsioonivälistele isikutele organisatsioonide teatavate eeskirjade laiendamist ja selliste isikute kohustuslikku registreerimistasu, sealhulgas nimetatud tasu kasutamist ja jaotamist kõnealuste organisatsioonide poolt, ja rangemate tootmiseeskirjade nimekirja, mida tohib laiendada; esindatavusega seotud täiendavaid nõudeid; asjaomaseid majanduspiirkondi, sealhulgas kõnealuste piirkondade mõiste kontroll komisjoni poolt; minimaalset ajavahemikku, mille jooksul peaksid eeskirjad enne nende laiendamist kehtima; selliseid isikuid või organisatsioone, kelle suhtes võib eeskirju või rahastamist kohaldada; ning olukorda, mille puhul komisjon võib nõuda eeskirjade laiendamise või kohustuslike sissemaksete tagasilükkamist või tühistamist.

▌

(95)       Kaubavoogude järelevalve on eelkõige haldusküsimus, mis tuleks lahendada paindlikult. Tuleks teha litsentsinõuete kehtestamise otsus, võttes arvesse litsentside vajalikkust asjakohaste turgude korraldamise ning eelkõige kõnealuste toodete impordi või ekspordi järelevalve seisukohalt.

(96)       Selleks et võtta arvesse liidu rahvusvahelisi kohustusi ja kohaldatavaid liidu sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja loomade heaolu standardeid, vajadust jälgida kaubanduse ja turu ning impordi ja ekspordi arengut, vajadust nõuetekohase turukorralduse järele ja vajadust vähendada halduskoormust, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ selliste toodete loetelu kohta ▌, mille puhul nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi esitamist; juhtumite ja olukordade kohta, mil impordi- või ekspordilitsentsi ei pea esitama.

(97)       Selleks et näha ette litsentside süsteemi täiendavad elemendid, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ eeskirjade kohta, mis käsitlevad: litsentsiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning selle õiguslikke tagajärgi ja juhtumeid, mille puhul kohaldatakse hälvet litsentsil märgitud koguse importimise või eksportimise kohustuse suhtes või mille puhul tuleb näidata päritolu, impordilitsentsi väljaandmist või vabasse ringlusse lubamist, mille puhul tuleb esitada kolmanda riigi või asutuse väljaantud dokument, millega tõendatakse muu hulgas toodete päritolu, ehtsust ja kvaliteediomadusi; ▌ litsentsi üleandmist või ▌ piiranguid nimetatud üleandmise suhtes; kanepi impordilitsentside lisatingimusi ning pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmisele või selliste juhtumitega tegelemisele suunatud liikmesriikidevahelise ▌ haldusabi põhimõtet; ja ▌ selliseid juhtumeid ja olukordi, mille puhul nõutakse või ei nõuta tagatise esitamist, et tagada toodete import või eksport litsentsi kehtivusaja jooksul.

(98)       WTO lepingute ja kahepoolsete kokkulepete kohaselt põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate tollimaksude olulised andmed on sätestatud ühises tollitariifistikus. Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu meetmed, mis käsitlevad kõnealuste oluliste andmete alusel tollimaksude üksikasjalikku arvutamist.

(100)     Piiril kehtiva hinna süsteem tuleks säilitada teatavate toodete puhul. Selleks et tagada piiril kehtiva hinna süsteemi tõhusus, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse kaubasaadetise deklareeritud hinna õigsuse kontrollimist kindla impordiväärtuse alusel ja et näha ette tingimused, mille puhul nõutakse tagatise esitamist.

(100a) Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid liidu turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, tuleks selliste toodete impordi puhul kohaldada täiendavat tollimaksu, juhul kui teatavad tingimused on täidetud.

( ▌101) Teatavatel tingimustel on asjakohane avada ja hallata imporditariifikvoote, mis tulenevad kooskõlas aluslepinguga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest või muudest õigusaktidest. Vastuvõetud haldamismeetod peaks arvestama impordi tariifikvootide puhul nõuetekohaselt liidu tootmis-, töötlemis- ja tarbimisturu olemasolevate ja tekkivate tarnevajadustega tarnete konkurentsivõime, kindluse ja pidevuse seisukohast ja turu tasakaalu kaitsmise vajadusega.

(101a)   Selleks, et täita mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru jooksul sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, mis puudutavad Hispaaniasse 2 000 000 tonni maisi ja 300 000 tonni sorgo importimise tariifikvoote ning Portugali 500 000 tonni maisi importimise tariifikvoote, tuleks komisjonile anda õigus võtta vasta teatavaid delegeeritud õigusakte selliste sätete kehtestamise kohta, mida on vaja tariifikvoodiimpordiks, ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide makseasutuste imporditud koguste riiklikuks ladustamiseks.

(102)     Selleks et tagada võrdne ligipääs saadaolevatele kogustele ▌ ja ning ettevõtjate võrdne kohtlemine impordi tariifikvoodi raames, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌, millega: määratakse kindlaks tingimused ja abikõlblikkuse nõuded, mida ettevõtja peab täitma impordi tariifikvoodi raames taotluse esitamisel; kehtestatakse eeskirjad ettevõtjatevahelise õiguste üleandmise kohta ja vajaduse korral üleandmise piirangute impordi tariifikvootide haldamisel; nõutakse impordi tariifikvootide süsteemis osalemise korral tagatise esitamist; nähakse vajadusel ette mis tahes konkreetsed eripärad, nõuded või piirangud, mida kohaldatakse rahvusvahelistes lepingutes või muudes õigusaktides sätestatud tariifikvootide suhtes.

(103)     Kui põllumajandustooted vastavad teatavatele spetsifikatsioonidele ja/või hinnatingimustele, võivad need kolmandates riikides kuuluda impordi erirežiimi alla. Sellise süsteemi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks on vajalik halduskoostöö importiva kolmanda riigi ja liidu asutuste vahel. Selleks peaks toodetele olema lisatud liidus välja antud sertifikaat.

(104)     Selle tagamiseks, et eksporditavad tooted võiksid liidu poolt ▌ aluslepingu kohaselt sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete alusel kolmandasse riiki importimisel kuuluda erirežiimi alla, kui teatavad tingimused on täidetud, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ , mille kohaselt nõutakse, et liikmesriigi pädeval asutusel tuleb taotluse korral ja pärast asjakohast kontrolli anda välja tingimuste täitmist tõendav dokument.

(104a)   Selleks et keelatud kultuurid ei saaks häirida kiu tootmiseks kasvatatava kanepi turu toimimist, tuleks käesolevas määruses sätestada imporditud kanepi ja kanepiseemnete kontroll, tagamaks et kõnealused saadused pakuksid tetrahüdrokannabinooli sisalduse suhtes teatavaid garantiisid. Lisaks tuleks jätkata muul otstarbel kui külvamiseks imporditud kanepiseemnete suhtes kasutatavat kontrollsüsteemi, mis näeb ette asjaomaste importijate heakskiitmise süsteemi.

(104b)   Humalasektori toodete puhul järgitakse kogu liidus kvaliteedipoliitikat. Importtoodete puhul tuleks sätted, millega tagatakse ainult samaväärsetele kvaliteedi miinimumtunnustele vastavate toodete importimine, käesolevasse määrusesse inkorporeerida. Halduskoormuse vähendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille kohaselt vastavustunnistuse ja pakendite märgistamisega seotud kohustusi ei kohaldata.

(104c)   Liit on sõlminud mitu turule sooduspääsu käsitlevat kokkulepet kolmandate riikidega ja sellest lähtuvalt on neil riikidel võimalik roosuhkrut liitu eksportida soodsatel tingimustel. Teatava aja jooksul tuleks säilitada seonduvad sätted, milles käsitletakse rafineerimistehaste suhkruvajaduse hindamist ning teatavatel tingimustel impordilitsentside reserveerimist oluliste imporditud toor-roosuhkru koguste spetsialiseerunud kasutajatele, keda loetakse liidus täiskoormusega rafineerimistehasteks. Selle tagamiseks, et rafineerimiseks mõeldud suhkrut rafineeritakse kooskõlas nende tingimustega, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse impordikorra toimimise mõistete kasutamist; tingimusi ja nõudeid, mida ettevõtja peab järgima impordilitsentsi taotluse esitamisel, sealhulgas tagatise esitamine, ning eeskirju kehtestatavate halduskaristuste kohta.

(105)     Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest liidu välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Sellisel juhul peaks liit saama viivitamata võtta kõik vajalikud meetmed, et liidu turg ei jääks võimalike häirete puhul kaitseta. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

(106)     On asjakohane võimaldada sees- ja välistöötlemise korra kasutamine peatada, kui selline kord häirib või võib häirida liidu turgu.

(107)     Toetused kolmandatesse riikidesse eksportimisel, mis põhinevad erinevusel liidu ja maailmaturu hindade vahel ning jäävad WTO raames võetud kohustuste piiridesse, tuleks säilitada meetmena, mis võib hõlmata teatavaid tooteid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, kui siseturu tingimused kuuluvad erandlike meetmete puhul kirjeldatu reguleerimisalasse. Subsideeritud ekspordi suhtes tuleks rakendada väärtuselisi ja koguselisi piiranguid ning, ilma et see piiraks erandlike meetmete kohaldamist, kasutada oleva toetuse määr peaks olema null.

(108)     Väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada eksporditoetuste kindlaksmääramise ajal, kontrollides makseid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevate eeskirjade alusel. Järelevalvet võib hõlbustada eksporditoetuste kohustuslik eelkinnitamine, lubades diferentseeritud toetuste puhul võimalust muuta ettenähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib ühtne eksporditoetuse määr. Sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat toetust, mis ei või olla suurem kui alguses ettenähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa.

(109)     Koguselistele piirangutele vastavuse peaks tagama usaldusväärne ja tõhus järelevalvesüsteem. Selleks tuleks eksporditoetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi. Eksporditoetust tuleks anda kasutatavate piirnormide ulatuses iga asjaomase toote konkreetse olukorra põhjal. Sellest eeskirjast võiks erandeid lubada üksnes aluslepingute I lisas loetlemata töödeldud toodete puhul, mille suhtes koguselisi piiranguid ei kohaldata. Tuleks sätestada erandid halduseeskirjadest kõrvalekaldumise puhuks, kui eksporditoetustega kaetud eksport ei ületa tõenäoliselt ette nähtud koguseid.

(110)     Elusveiste ekspordi korral tuleks ▌ eksporditoetusi anda ja välja maksta üksnes juhul, kui järgitakse loomade heaolu, eelkõige loomade kaitset transportimisel käsitlevate liidu õigusaktide sätteid.

▌

(113)     Selleks et tagada eksporditoetuste süsteemi nõuetekohane toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte kohustuse kohta esitada tagatis kohustuste täitmise kohta ettevõtja poolt.

(114)     Ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormuse vähendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ eesmärgiga kehtestada sellised künnised, millest allpool ei nõuta ekspordilitsentsi esitamist, ja määrata sihtkohad või tegevused, mille puhul ekspordilitsentsi esitamise kohustusest erandi tegemine võib olla õigustatud, ning lubada õigustatud olukordades ekspordilitsentsi andmist tagasiulatuvalt.

(115)     Selleks et võtta arvesse praktilisi olukordi, mille puhul võib eksporditoetusi maksta täiel või osalisel määral, ning aidata ettevõtjatel katta periood taotlemise ja eksporditoetuse lõppmakse vahel, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ eeskirjade kohta seoses: mõne muu kuupäevaga eksporditoetuse maksmiseks; ▌ eksporditoetuse ettemaksega, sealhulgas tagatise esitamise ja vabastamise tingimused; lisatõenditega, kui toodete tegeliku sihtkoha suhtes on kahtlusi, sealhulgas liidu tolliterritooriumile reimpordi võimaluse; sihtkohtadega, mida käsitatakse ekspordina liidust, ning seoses eksporditoetuseks kõlblike sihtkohtade lisamisega liidu tolliterritooriumi hulka.

(115a)   Selleks et tagada aluslepingu I lisas loetletud toodete ja sellistest toodetest töödeldud toodete eksportijatele võrdne juurdepääs eksporditoetusele, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte põllumajandustooteid käsitlevate teatavate eeskirjade kohaldamise kohta töödeldud kaupade kujul eksporditavate toodete suhtes.

(116)     Selleks et tagada, et eksporditoetust saavad tooted eksporditakse liidu tolliterritooriumilt ja et vältida nende võimalikku tagasisaatmist kõnealusele territooriumile ning ▌ vähendada ettevõtjate halduskoormust selle tõendamisel, et toetust saavad tooted jõuavad diferentseeritud toetuste puhul sihtriiki, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ eeskirjade kohta seoses: tähtajaga, mil liidu tolliterritooriumilt väljaviimine peab olema lõpetatud, sealhulgas ajutiseks taassisseveoks ettenähtud aeg; töötlemisega, mida eksporditoetust saavad tooted võivad kõnealusel perioodil läbida; sihtkohta saabumise tõendiga diferentseeritud toetuste puhul; toetuse künniste ja tingimustega, mille alusel võib eksportijad sellise tõendi esitamisest vabastada; ning tingimustega, mille alusel kiidavad sõltumatud kolmandad isikud heaks sihtkohta saabumise tõendi diferentseeritud toetuste puhul.

(116a)   Selleks et eksportijad järgiksid loomade heaolu nõudeid ja selleks, et pädevad asutused saaksid kontrollida eksporditoetuste kasutamise õigsust, kui eksporditoetuste saamine eeldab loomade heaolu nõuete järgimist, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte loomade heaolu nõuete järgimise kohta väljaspool liidu tolliterritooriumi, sealhulgas sõltumatute kolmandate isikute kaasamise kohta.

(117)     Selleks et võtta arvesse eri sektorite eripärasid, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ ettevõtjate ja eksporditoetuseks kõlblike toodete suhtes esitatavate konkreetsete nõuete ja tingimuste kohta ▌ , ning koefitsientide kehtestamise kohta eksporditoetuste arvutamiseks, võttes arvesse teatavate teraviljast saadud piiritusjookide laagerdumisprotsessi.

▌

(119)     Lillesibulate ekspordi miinimumhindu ei ole enam vaja ning need tuleks kehtetuks tunnistada.

(120)     Aluslepingu artikli 42 kohaselt kohaldatakse aluslepingu konkurentsieeskirju ▌ käsitleva peatüki sätteid põllumajandustoodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult sellises ulatuses, mis on liidu õigusaktidega kindlaks määratud aluslepingu artikli 43 lõike 2 ▌ raames ning vastavalt nendes lõigetes ette nähtud menetlusele.

(120a)   Võttes arvesse põllumajandussektori eripära ja selle sõltuvust terve toiduainete tarneahela heast toimimisest, sealhulgas konkurentsieeskirjade tulemuslikust kohaldamisest kõigile seotud sektoritele kogu toiduainete tarneahela puhul, mis võib olla äärmiselt kontsentreeritud, tuleks erilist tähelepanu pöörata aluslepingu artiklis 42 sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamisele. Selleks on vaja tihedat koostööd komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste vahel. Lisaks on komisjoni poolt vajaduse korral vastu võetavad suunised sobilik vahend, et anda suuniseid ettevõtjatele ja muudele asjaomastele sidusrühmadele.

(121)      ▌ Tuleks ette näha, et aluslepingu artiklis 101 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja tegevusi käsitlevaid ning turgu valitsevate seisundite kuritarvitamisega seotud konkurentsieeskirju ▌ kohaldatakse põllumajandustoodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes sel määral, et nende kohaldamine ei ohustaks ÜPP eesmärkide saavutamist.

(122)     Eriline lähenemisviis tuleks lubada sellistele põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate organisatsioonidele või nende liitudele, kelle eesmärk on põllumajandustoodete ühistootmine või -turustamine või ühiste seadmete kasutamine, välja arvatud siis, kui selline ühistegevus välistab konkurentsi või ohustab aluslepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.

(123)     Ilma et see piiraks teatavate toodete (näiteks juust ja sink, mille puhul kohaldatakse kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist, või vein, mis on reguleeritud erieeskirjadega) pakkumise reguleerimist, tuleks seoses teatavate kutsealadevaheliste organisatsioonide tegevusega lubada erikäsitlust, tingimusel et see ei põhjusta turgude eraldamist, ei kahjusta ühise turukorralduse ladusat toimimist, ei moonuta ega kõrvalda konkurentsi, ei sisalda hindade või kvootide kindlaksmääramist ega tekita diskrimineerimist.

(124)     Riikliku abi andmine kahjustaks ▌ siseturu nõuetekohast ▌ toimimist. Seepärast tuleks põllumajandustoodete suhtes kohaldada üldjuhul aluslepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Teatavates olukordades tuleks lubada erandeid. Selliste erandite kohaldamiseks peaks komisjon koostama olemasoleva, uue või kavandatava riikliku toetuse loetelu, andma liikmesriikidele asjakohast nõu ja pakkuma välja neile sobivaid meetmeid.

(124a)   Väljajuurimistasu ja teatavaid veinisektori toetusprogrammide meetmeid käsitlevad sätted ei tohiks takistada riiklike maksete tegemist samal eesmärgil.

(125)     Põhjapõtrade ja põhjapõdratoodete tootmise ja turustamise erilise majandusliku olukorra tõttu võivad Soome ja Rootsi kõnealuste tegevuste puhul jätkata riikliku toetuse maksmist.

(125a)   Soomes sõltub suhkrupeedikasvatus erilistest geograafilistest ja kliimatingimustest, mis mõjutavad suhkrupeedikasvatust ebasoodsalt lisaks suhkrureformi üldistele mõjudele. Seepärast tuleks kõnealusel liikmesriigil lubada oma suhkrupeedikasvatajatele teha jätkuvalt riiklikke makseid.

(125b)   Liikmesriigid peaksid saama teha riiklikke makseid käesolevas määruses sätestatud mesindusmeetmete kaasrahastamiseks ja struktuuri- või loodustingimuste poolest ebasoodsas olukorras olevate mesilate kaitsmiseks või majandusarengu programmide raames, välja arvatud tootmiseks või turustamiseks mõeldud abi.

(125c)   Liikmesriikidel, kes osalevad laste toidule juurdepääsu parandamisega seotud kavades, peaks olema lisaks liidu toetusele õigus anda toodete jagamiseks ja teatavate seotud kulude katmiseks riiklikku toetust.

(126)     Selleks et lahendada õigustatud erakorralisi olukordi ka pärast toetusprogrammides ettenähtud erakorralise destilleerimismeetme üleminekuperioodi lõppu aastal 2012, peaksid liikmesriigid olema suutelised tegema riiklikke toetusmakseid erakorraliseks destilleerimiseks, järgides üldist eelarvelist piirangut, mis on 15 % liikmesriigi riikliku toetusprogrammi vastava aastaeelarve suurusest. Sellistest riiklikest maksetest tuleks komisjonile teatada ning need tuleb ▌ enne nende tegemist heaks kiita.

▌

(129)     Liikmesriikidel tuleks lubada jätkata pähklitoetuse riiklike maksete tegemist, nagu praegu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 120, et pehmendada liidu varasema pähklitoetuskava tootmiskohustusest lahutamise mõju. Kuna kõnealune määrus tunnistatakse kehtetuks, tuleks selguse huvides need riiklikud maksed ette näha käesoleva määrusega.

(132)     Selleks et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult turuhäirete ohule, tuleks ette näha sekkumise erimeetmed. Tuleks määratleda kõnealuste meetmete reguleerimisala.

(133)     Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest ja asjaoludest, mis põhjustavad märkimisväärseid turuhäireid või turuhäirete ohtu, kui see olukord või selle mõju tõenäoliselt jätkub või olukord halveneb, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte meetmete kohta, mis on vajalikud sellele turuolukorrale reageerimiseks, täites samas kõiki kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest ja tingimusel, et mis tahes muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks, sealhulgas meetmed, et laiendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete reguleerimisala, kestust või muid aspekte või näha ette eksporditoetused või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik.

(133a)   Loomataudide leviku tõkestamiseks kavandatud meetmete kohaldamisest tulenevad vaba ringluse piirangud võivad ühe või mitme liikmesriigi turul põhjustada raskusi. Kogemused näitavad, et tõsised turuhäired, näiteks tarbimise või hindade oluline vähenemine, võivad olla tingitud tarbijate usalduse kaotusest seoses ohuga inimeste või loomade tervisele või taimedele. Kogemustest lähtudes tuleks tarbijate usalduse kaotuse tõttu võetavate meetmete kohaldamisala laiendada taimsetele saadustele.

(133b)   Veise- ja vasikaliha, piima ja piimatoodete, sealiha, lamba- ja kitseliha, munade ja kodulinnuliha erakorralised turutoetusmeetmed peaksid olema otseselt seotud haiguste leviku tõkestamiseks vastuvõetud tervishoiu- ja veterinaarmeetmetega. Neid meetmeid tuleks võtta liikmesriikide palvel, et vältida tõsiseid häireid turgudel.

▌

(133c)   Selleks et erandlikele asjaoludele tulemuslikult reageerida, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ , milles käsitletakse vastavalt käesolevas määruses sätestatule nende toodete loetelu laiendamist, mille kohta võib vastu võtta erandlikke toetusmeetmeid.

(134)     Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu vajalikud meetmed, et lahendada konkreetseid probleeme hädaolukorras.

(134a)   Turuhäirete ohule tõhusalt ja tulemuslikult reageerimine võib olla eriti oluline piimasektori jaoks. Sarnaselt võivad konkreetsed probleemid tekkida hädaolukorras. Seetõttu on vaja rõhutada, et eespool nimetatud meetmete vastu võtmine komisjoni poolt turuhäirete, sealhulgas turu tasakaalustamatuse korral, või selliste meetmete vastu võtmine, mida on vaja konkreetsete probleemide lahendamiseks hädaolukorras, võib eelkõige hõlmata piimasektorit.

(134b)   Selleks et reageerida turu tõsise tasakaalustamatuse perioodidele, võivad olla asjakohased eraettevõtjate ühise tegutsemise konkreetsete kategooriatega seotud erandlikud meetmed, et stabiliseerida asjakohaseid sektoreid, võttes arvesse täpseid kaitsemeetmeid, piiranguid ja tingimusi. Kui sellised meetmed jäävad aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse, peaks komisjonile andma võimaluse näha ette piiratud ajaks erand. Need meetmed peaksid siiski täiendama käesoleva määrusega kavandatud liidu tegevust riikliku sekkumise ja eraladustamise või erandlike meetmete raamistikus ega tohiks takistada ühtse turu toimimist.

(135)     Ettevõtjatelt, liikmesriikidelt ja/või kolmandatelt riikidelt ▌ peaks olema võimalik nõuda teadete esitamist seoses käesoleva määruse kohaldamisega, põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüsi ja haldamisega, turu läbipaistvuse tagamise, ÜPP meetmete nõuetekohase toimimise, kõnealuste meetmete kontrollimise, järelevalve, hindamise ja auditeerimisega ning rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud nõuete täitmisega, sealhulgas kõnealuste kokkulepete kohaste teavitamisnõuetega. Ühtlustatud, täiustatud ja lihtsustatud käsitluse tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu kõik teavitamist käsitlevad vajalikud meetmed. Sel juhul peaks komisjon võtma arvesse andmevajadust ja sünergiaid võimalike andmeallikate vahel.

(136)     Selleks et tagada teabesüsteemide terviklikkus ning edastatud dokumentide ja seonduvate andmete õigsus ja loetavus, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌ esitatava teabe laadi ja liigi kohta; töödeldavate andmete kategooriate ja maksimaalse andmete säilitamise aja kohta; andmetöötluse eesmärgi kohta, eelkõige selliste andmete avaldamise ja kolmandatele riikidele edastamise korral; kättesaadavaks tehtud teabele või teabesüsteemidele juurdepääsu õiguste kohta; ja teabe avaldamise tingimuste ▌ kohta.

(137)     Selliste andmete puhul kohaldatakse liidu õigusakte üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu ▌ direktiivi 95/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001.

(137a)   Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ja ta esitas oma arvamuse 14. detsembril 2011[13].

(138)     Vahendid põllumajandussektori kriiside puhul ettenähtud reservist tuleks üle kanda vastavalt määruse (EL) nr [...] [horisontaalne ÜPP määrus] artiklis 24 ja eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe[14] punktis 19c osutatud tingimustele ja menetlusele ning tuleks selgitada, et käesolev määrus on kohaldatav põhiõigusakt.

(139)     Selleks et tagada sujuv üleminek määrusega (EÜ) nr 1234/2007 kehtestatud korraldustelt käesoleva määruse sätetele, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte ▌, vajalike meetmete kohta, eelkõige selliste meetmete kohta, mis on seotud ettevõtjate omandatud õiguste ja õiguspäraste ootuste kaitsega.

(139a)   Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi. Eriti oluline on, et komisjon viib oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(140)     Kiirmenetlust tuleks kasutada erandjuhtudel, kui see on vajalik tungiva kiireloomulisuse tõttu, et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult turuhäirete ohule või tekkinud turuhäirete korral. Kiirmenetluse valik peaks olema põhjendatud ning tuleks täpsustada juhud, mil kiirmenetlust tuleks kasutada.

(141)     Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[15].

(142)     Uurimismenetlust tuleks kasutada käesoleva määruse rakendamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmiseks, võttes arvesse, et kõnealused aktid on seotud ÜPPga, nagu on osutatud määruse (EL) nr 182/2011 artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktis ii. Nõuandemenetlust tuleks siiski kasutada käesoleva määruse rakendamiseks vajalike konkurentsiküsimustega seotud seadusandlike aktide vastuvõtmiseks, võttes arvesse, et nõuandemenetlust kasutatakse üldise konkurentsiõiguse rakendamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmiseks.

(143)     Komisjon peaks nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtma vastu viivitamatult kohaldatavad rakendusaktid, mis on seotud liidu selliste kaitsemeetmete vastuvõtmise, muutmise või kehtetuks tunnistamisega, millega peatatakse töötlemise või sees- või välistöötlemise korra kasutamine turuolukorrale reageerimiseks ning lahendatakse hädaolukorras eriküsimused, kui see on vajalik tungiva kiireloomulisuse tõttu.

(144)     Teatavate käesoleva määruse kohaste meetmete puhul, mis nõuavad kiiret tegutsemist või mis on seotud üksnes üldsätete kohaldamisega konkreetsete olukordade puhul ilma konfidentsiaalsuseeskirjadeta, tuleks komisjonile anda õigus vastu võtta rakendusakte määrust (EÜ) nr 182/2011 kohaldamata.

(145)     Lisaks peaks komisjonil olema õigus täita teatavaid haldus- või juhtimisülesandeid, mis ei eelda delegeeritud õigusaktide ega rakendusaktide vastuvõtmist.

(145a)   Käesolevas määruses tuleks kooskõlas Horvaatia ühinemisaktiga sätestada teatavad Horvaatiat käsitlevad erieeskirjad[16].

(146)     Määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt kaotavad mitmed sektoripõhised ▌ meetmed kehtivuse mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Pärast määruse (EÜ) nr 1234/2007 kehtetuks tunnistamist tuleks asjakohaseid sätteid kohaldada jätkuvalt kuni vastavate kavade lõppemiseni.

▌

(148)     Nõukogu määrus (EMÜ) nr 922/72[17] (milles käsitletakse siidiusside kasvatamiseks abi andmist 1972/73. kasvatusaastaks) on tänaseks aegunud; nõukogu määrus (EMÜ) nr 234/79[18] (ühise tollitariifistiku nomenklatuuri kohandamise korra kohta) on asendatud käesoleva määrusega; nõukogu määrus (EÜ) nr 1601/96▌[19] (milles käsitletakse humala tootjatele 1995. aasta lõikusega seotud toetust) on ajutine meede, mille laad on tänaseks aegunud. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1037/2001 ▌[20] (millega lubatakse pakkuda ja tarnida teatavaid importveine) on asendatud nõukogu otsusega 2006/232/EÜ[21] vastu võetud Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise veinikaubanduslepingu sätetega ning on seetõttu aegunud. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks kõnealused määrused ▌ kehtetuks tunnistada.

(149)     Teatavad piima- ja piimatootesektoris kehtivad eeskirjad, eelkõige seoses lepinguliste suhetega ja lepingute sõlmimiseks peetavate läbirääkimistega, kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimisega, esmaostjate deklaratsioonidega, tootjaorganisatsioonidega, tootjaorganisatsioonide liitudega ja tootmisharudevaheliste organisatsioonidega, on hiljuti jõustunud ning piimaturu praegustes majandustingimustes ja tarneahela praeguse struktuuri puhul jätkuvalt õigustatud. Selleks et meetmete mõju oleks nimetatud sektoris täielik, tuleks neid kohaldada piisavalt pika aja jooksul (nii enne kui ka pärast piimakvootide kaotamist). Need eeskirjad peaksid ▌ siiski olema ajutist laadi ning need tuleks uuesti läbi vaadata. Komisjon peaks vastu võtma piimaturu arengu aruanded, mis hõlmavad eelkõige võimalikke ettepanekuid, et julgustada põllumajandustootjaid sõlmima ühistootmislepinguid, ja mis esitatakse vastavalt 30. juunil 2014 ja 31. detsembril 2018,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

▌

I OSA

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.           ▌Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, mis hõlmab kõiki aluslepingute I lisas loetletud tooteid, v.a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr [ KOM(2011) 416 ] I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooteid ▌.

2.          Lõikes 1 määratletud põllumajandustooted jagatakse järgmisteks käesoleva määruse I lisas loetletud sektoriteks:

a)      teravili, I lisa I osa;

b)     riis, I lisa II osa;

c)      suhkur, I lisa III osa;

d)     kuivsööt, I lisa IV osa;

e)      seemned, I lisa V osa;

f)      humal, I lisa VI osa;

g)      oliiviõli ja lauaoliivid, I lisa VII osa;

h)      lina ja kanep, I lisa VIII osa;

i)       puu- ja köögiviljad, I lisa IX osa;

j)      töödeldud puu- ja köögiviljasaadused, I lisa X osa;

k)     banaanid, I lisa XI osa;

l)       vein, I lisa XII osa;

m)     eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal, I lisa XIII osa;

n)      tubakas, I lisa XIV osa;

o)     veise- ja vasikaliha, I lisa XV osa;

p)     piim ja piimatooted, I lisa XVI osa;

q)     sealiha, I lisa XVII osa;

r)      lamba- ja kitseliha, I lisa XVIII osa;

s)      munad, I lisa XIX osa;

t)      linnuliha, I lisa XX osa;

u)      põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, I lisa XXI osa;

v)      mesindustooted, I lisa XXII osa;

w)     siidiussid, I lisa XXIII osa;

x)      muud tooted, I lisa XXIV osa.

Artikkel 2

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üldsätted

Määrust (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] ▌ja selle alusel vastu võetud sätteid kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

1.          Käesolevas määruses kasutatakse teatavaid sektoreid käsitlevaid II lisas sätestatud mõisteid.

1a.        II lisa 1a osa B jaos sätestatud mõisteid kohaldatakse ainult artiklis 100a osutatud ajavahemikul.

2.          Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisel ▌Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr […] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr […] sätestatud mõisteid.

3.          Selleks et võtta arvesse riisisektori eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa I osas sätestatud riisisektorit käsitlevaid mõisteid niivõrd, kui see on vajalik nende mõistete ajakohastamiseks turu arenguid silmas pidades.

4.          Käesoleva määruse kohaldamisel tähendavad vähem arenenud piirkonnad selliseid piirkondi, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr … [ KOM(2011) 615 ][22] artikli 82 lõike 2 punktis a.

4a.        Käesoleva määruse kohaldamisel tähendavad ebasoodsad ilmastikutingimused selliseid loodusõnnetusega võrreldavaid ilmastikutingimusi nagu külm, rahe, jää, vihm või põud, mis hävitavad rohkem kui 30 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.

Artikkel 4

▌Põllumajandustoodete puhul kasutatava ühise tollitariifistiku nomenklatuuri kohandamised

Kui see on vajalik kombineeritud nomenklatuuri tehtavate muudatuste arvesse võtmiseks, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega käesolevas määruses kohandatakse tootekirjeldusi ja viiteid kombineeritud nomenklatuuri rubriikidele või alamrubriikidele ▌.

Artikkel 5

Riisi ümberarvestuskursid

Komisjon võib rakendusaktidega:

a)          määrata kindlaks töötlemise eri etappidel oleva riisi ümberarvestuskursid, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtuse;

b)          võtta kõik vajalikud meetmed seoses riisi ümberarvestuskursside kohaldamisega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6

Turustusaastad

Kehtestatakse järgmised turustusaastad:

a)          jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori puhul;

b)          1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste sektorite puhul:

i)       kuivsöödasektor;

ii)      siidiussisektor;

c)          1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

i)       teraviljasektor;

ii)      seemnesektor;

iii)     oliiviõli ja lauaoliivide sektor;

iv)     lina- ja kanepisektor;

v)      piima- ja piimatootesektor;

d)          1. augustist järgmise aasta 31. juulini veinisektori puhul;

e)          1. septembrist järgmise aasta 31. augustini riisisektori puhul;

f)           1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini suhkrusektori puhul.

▌

Artikkel 7

Võrdluskünnis

1.          Järgmised võrdluskünnised on kindlaks määratud:

a)      teraviljasektor: 101,31 eurot/tonn, mis on seotud lattu tarnitud kauba hulgimüügi etapiga enne mahalaadimist;

b)     III lisa punktis A määratletud standardkvaliteediga koorimata riis: 150 eurot/tonn, mis on seotud lattu tarnitud kauba hulgimüügi etapiga enne mahalaadimist;

c)      III lisa punktis B määratletud standardkvaliteediga pakkimata suhkur, mis on hangitud tehasest:

i)      valge suhkur: 404,4 eurot/tonn;

ii)      toorsuhkur: 335,2 eurot/tonn;

d)     veise- ja vasikalihasektor: 2224 eurot R3-kvaliteediklassi isasveiste rümba tonni kohta, nagu on sätestatud IIIa lisa punktis A osutatud liidu 8 kuu vanuste või vanemate ▌ veiste rümpade klassifitseerimisskaalas;

e)      piima- ja piimatootesektor:

i)      246,39 eurot 100 kg või kohta;

ii)      169,80 eurot 100 kg lõssipulbri kohta;

f)      sealihasektor: 1 509,39 eurot standardkvaliteediga searümba tonni kohta, mis on määratletud kaalu ja tailihasisalduse alusel, nagu on sätestatud IIIa lisa punktis B osutatud liidu searümpade klassifitseerimisskaalas järgmiselt:

i)      60–120 kg kaaluvad rümbad: klass E;

ii)      120–180 kg kaaluvad rümbad: klass R;

fa)    oliiviõli sektor:

i)      1779 eurot tonni kohta ekstra neitsioliiviõli puhul;

ii)     1710 eurot tonni kohta neitsioliiviõli puhul;

iii)   1524 eurot tonni kohta lambiõli puhul, mille vabade rasvhapete määr on kaks; seda summat vähendatakse 36,70 euro võrra tonnilt iga happesuse lisaühiku kohta.

1a.        Võrdluskünniseid jälgib komisjon, võttes arvesse objektiivseid kriteeriume, eelkõige tootmise arengut, tootmiskulusid (eelkõige tooraine) ja turusuundumusi. Vajaduse korral ajakohastatakse võrdluskünniseid seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võttes arvesse tootmise ja turgude arengut.

II OSA

SISETURG

I JAOTIS

TURUSEKKUMINE

I PEATÜKK

Riiklik sekkumine ja eraladustusabi

1. jagu

Üldsätted riikliku sekkumise ja eraladustusabi kohta

Artikkel 8

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis sätestatakse turusekkumise eeskirjad, milles käsitletakse:

a)          riiklikku sekkumist, kui liikmesriigi pädevad asutused on tooted kokku ostnud ▌ ja ladustavad neid müügini, ning

b)          eraettevõtjatele toodete ladustamiseks antavat toetust.

Artikkel 9

Abikõlblike toodete päritolu

Riikliku sekkumise korras ostetakse kokku või eraladustamisabi antakse liidu päritolu toodetele. Kui kõnealused tooted on valmistatud põllukultuuridest, peavad põllukultuurid olema koristatud liidus ning kui tooted on valmistatud piimast, peab piim olema toodetud liidus.

▌

Artikkel 9a

ELi rümpade klassifitseerimisskaalad

Liidu rümpade klassifitseerimisskaalasid kohaldatakse vastavalt IIIa lisas sätestatud eeskirjadele veise- ja vasikalihasektoris 8 kuu vanuste või vanemate veiste rümpade puhul ja sealihasektoris muude kui aretuseks kasutatud sigade rümpade puhul.

Lamba- ja kitselihasektoris võivad liikmesriigid kohaldada liidu lambarümpade klassifitseerimisskaalat vastavalt IIIa lisa punktis C sätestatud eeskirjadele.

2. JAGU

RIIKLIK SEKKUMINE

Artikkel 10

Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted

Kui käesolevas jaos sätestatud tingimustest ning mis tahes lisanõuetest ja -tingimustest, mida komisjon võib artikli 18 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja artikli 19 kohaselt vastu võetud ▌ rakendusaktidega ▌ sätestada, ei tulene teisiti, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmiste toodete suhtes:

a)          pehme nisu, kõva nisu, oder ja mais;

b)          koorimata riis;

c)          veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20–0201 20 50 alla;

d)          või, mis on valmistatud liidu tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest, mis on saadud otseselt ja ainult lehmapiimast ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist;

e)          pihustuskuivatuse teel lehmapiimast saadud kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud liidu tunnustatud ettevõttes ning mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist.

Artikkel 11 ▌

Riikliku sekkumise ajavahemikud

Riiklik sekkumine toimub:

a)          pehme nisu, kõva nisu, odra ja maisi puhul 1. novembrist 31. maini;

b)          koorimata riisi puhul 1. aprillist 31. juulini;

c)          veise- ja vasikaliha puhul terve ▌ aasta jooksul;

d)          või ja lõssipulbri puhul 1. märtsist 30. septembrini.

Artikkel 12 ▌

Riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine

1.          Artiklis 11 osutatud ajavahemike jooksul:

a)      alustatakse riiklikku sekkumist pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul;

b)     võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist kõva nisu, odra, maisi ja koorimata riisi (sealhulgas koorimata riisi eriliigid või -sordid) puhul, kui turuolukord seda nõuab. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt;

c)      võib komisjon muude rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 162 lõikeid 2 või 3 kohaldamata, alustada riiklikku sekkumist veise- ja vasikalihasektori puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna artikli 19 ▌esimese lõigu punkti a kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud IIIa lisa punktis A osutatud liidu veise rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb alla 85 % artikli 7 lõike 1 punktis d sätestatud võrdluskünnisest.

2.          Komisjon võib riikliku sekkumise lõpetada rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 162 lõikeid 2 või 3 kohaldamata, veise- ja vasikalihasektori puhul, kui artikli 19 ▌ esimese lõigu punkti a kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi jooksul ei ole käesoleva artikli lõike 1 punktiga c ette nähtud tingimused enam täidetud.

Artikkel 13

Kokkuostmine kindlaksmääratud hinnaga või hankemenetluse teel

1.          Kui on alustatud artikli 12 lõike 1 ▌ kohast riiklikku sekkumist, võtab nõukogu kooskõlas aluslepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed pehme nisu, ▌ või, ▌ lõssipulbri, kõva nisu, odra, maisi, koorimata riisi, veise- ja vasikaliha kokkuostuhindade kehtestamiseks ning vajaduse korral meetmed koguseliste piirangute kehtestamise kohta, kui kokkuostmine toimub kindlaksmääratud hinnaga.

▌

Artikkel 14

Riikliku sekkumise hinnad

1.          Riikliku sekkumise hind tähendab järgmist:

a)      riikliku sekkumise raames ▌ kokku ostetavate toodete hind, kui riiklik sekkumine toimub kindlaksmääratud hinna alusel või

b)     maksimaalne hind, millega riikliku sekkumise tingimustele vastavaid tooteid võib kokku osta, ▌ kui riiklik sekkumine toimub hankemenetluse teel.

2.          Nõukogu võtab aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu meetmed riikliku sekkumise hinnataseme kindlaksmääramise, sealhulgas hinna tõstmiste ja alandamiste summade kohta. ▌

Artikkel 15

Riiklikest sekkumisvarudest müümise üldpõhimõtted

1.          Riikliku sekkumise raames ostetud tooteid müües tuleb:

a)      vältida turu mis tahes häirimist,

b)     tagada ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning

c)      järgida ▌ aluslepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi.

2.          Riikliku sekkumise raames kokku ostetud tooteid võib võõrandada, tehes need kättesaadavaks määruses (EL) nr […] sätestatud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks ▌. Sel juhul vastab selliste toodete arvestuslik väärtus käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud asjaomasele kindlaksmääratud riikliku sekkumise hinnatasemele.

2a.        Igal aastal teeb komisjon avalikuks tingimuste üksikasjad, mille alusel riikliku sekkumise raames kokku ostetud tooteid eelmise aasta jooksul müüdi.

3. JAGU

ERALADUSTUSABI

Artikkel 16

Abikõlblikud tooted

Kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimustega ning komisjoni poolt artiklite 17 ja 18 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ning ▌artiklite 17 ja 19 kohaselt ▌vastu võetud rakendusaktidega sätestatud mis tahes lisanõuete ja -tingimustega võib eraladustusabi anda järgmistele toodetele:

a)          valge suhkur;

b)          oliiviõli;

c)          linakiud;

d)          8 kuu vanuste või vanemate ▌veiste värske või jahutatud liha;

e)          otseselt ja ainult lehmapiimast saadud koorest valmistatud või;

ea)        juust;

f)           lehmapiimast valmistatud lõssipulber;

g)          sealiha;

h)          lamba- ja kitseliha.

Punkti ea kohaldatakse ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1151/2012[23] kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu suhtes, mida ladustatakse kauem kui laagerdusaeg, mis on sätestatud tootespetsifikaadis toodete puhul, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 7, ja/või laagerdusaeg, mis aitab kaasa juustu väärtuse tõstmisele.

Artikkel 17

Abi andmise tingimused

1.          Turu läbipaistvuse tagamiseks on komisjonil vajaduse korral õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse turu läbipaistvuse tagamiseks tingimused, mille kohaselt võib otsustada anda eraladustusabi artiklis 16 loetletud toodete puhul, võttes arvesse:

a)     asjaomaste toodete registreeritud liidu keskmisi turuhindu ja võrdluskünniseid ning tootmiskulusid; ning

b)     vajadust reageerida õigeaegselt eriti keerulisele turuolukorrale või sektori majandusarengule, mis avaldab märkimisväärset negatiivset mõju kasumimarginaalidele ▌.

2.        Komisjon võib otsustada rakendusaktidega anda eraladustusabi artiklis 16 loetletud toodete puhul, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.        Nõukogu võtab vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 vastu meetmed ▌ artiklis 16 sätestatud eraladustusabi summa kehtestamiseks.

▌

4.        Komisjon võib rakendusaktidega piirata eraladustusabi andmist ▌. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. JAGU

RIIKLIKU SEKKUMISE JA ERALADUSTUSABI ÜHISSÄTTED

Artikkel 18

Delegeeritud volitused

2.          Selleks et tagada, et tooted, mis on kokku ostetud riikliku sekkumise raames või mille suhtes antakse eraladustusabi, oleksid pikaajalise ladustamise jaoks sobivad ning veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning selleks, et võtta riikliku sekkumise ja eraladustamise kulutasuvuse tagamise eesmärgil arvesse eri sektorite eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele sätestatakse nõuded ja tingimused, millele kõnealused tooted ▌ vastama peavad. Kõnealuste nõuete ja tingimuste eesmärk on tagada kokkuostetavate ▌ ja ladustavate ▌ toodete puhul:

a)     nende kvaliteet seoses kvaliteediparameetrite, kvaliteedigruppide, kvaliteediklasside, kategooriate, tooteomaduste ja vanusega;

b)     nende abikõlblikkus seoses koguste, pakendamise, sealhulgas ▌ märgistuse, ▌ säilitamise, varasemate ladustuslepingute, ettevõtjate tunnustamise ning toodete selle etapiga, mille suhtes riikliku sekkumise hind ja eraladustusabi kehtivad.

3.          Teravilja- ja koorimata riisi sektorite eripära arvessevõtmiseks ▌ on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kvaliteedikriteeriumid nii pehme nisu, kõva nisu, odra, maisi ja koorimata riisi kokkuostu kui ka müügi puhul.

▌

5.          Selleks et tagada asjakohane ladustamismaht ning riikliku sekkumise süsteemi tõhusus seoses kulutasuvuse, jaotamise ja ettevõtjate juurdepääsuga ning selleks, et säilitada riikliku sekkumise raames kokku ostetud toodete kvaliteet nende müümiseks ladustamisperioodi lõpus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse:

a)     nõuded, mida tuleb järgida ladustuskohtades kõikide toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse riikliku sekkumist;

▌

c)      eeskirjad, milles käsitletakse toodete ladustamist sellises liikmesriigis ja väljaspool seda liikmesriiki, kes vastutab toodete ja nende töötlemise eest seoses tollimaksude ning muude vastavalt ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatavate või sissenõutavate summadega ▌.

▌

6.          Selleks et tagada eraladustusabi andmisel soovitud tulemuse saavutamine turul, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse:

a)      kohaldatavad eeskirjad ja tingimused juhuks, kui ladustatav kogus on väiksem kui lepingus ette nähtud;

b)     sellise abi ette maksmise tingimused;

c)      sätted, mille kohaselt võib otsustada, et eraladustuslepingute alusel ladustatud tooteid võib uuesti turustada või müüa.

7.          Selleks et tagada riikliku sekkumise ja eraladustamise süsteemide nõuetekohane toimimine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles ▌:

a)      nähakse ette hankemenetluste kasutamine, millega tagatakse võrdne juurdepääs kaupadele ja ettevõtjate võrdne kohtlemine;

b)     sätestatakse ettevõtjate suhtes kohaldatavad lisatingimused, et hõlbustada liikmesriikide ja ettevõtjate jaoks süsteemi tõhusat juhtimist ja kontrolli;

c)      sätestatakse kohustus esitada tagatis kohustuste täitmise kohta ettevõtjate poolt.

▌

8.        Selleks et võtta arvesse artiklis 9a osutatud tehnilisi arenguid ja sektori vajadusi ning vajadust standardida eri toodete esitlemist turu läbipaistvuse parandamise ja hindade registreerimise eesmärgil ning seoses turusekkumise meetmete kohaldamisega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse ja ajakohastatakse IIIa lisas sätestatud liidu rümpade klassifitseerimis-, identifitseerimis- ja esitlemisskaalasid käsitlevaid sätteid, ning:

a)      nähakse ette lisasätted rümpade klassifitseerimise (sealhulgas kvalifitseeritud klassifitseerijate poolt), liigitamise (sealhulgas automaatsed liigitustehnikad), identifitseerimise, kaalumise ja märgistamise ning liidu keskmiste hindade arvutamise ja nende hindade arvutamisel kasutatud kaalukoefitsientide kohta;

b)     nähakse ette erandid sätetest ning konkreetsed erandid, mida liikmesriigid võivad kohaldada tapamajade suhtes, milles tapetakse vähe veiseid, ning lisasätted asjaomaste toodete kohta, sealhulgas sätted, mis on seotud lihakus- ja rasvasusklassidega veise- ja vasikalihasektoris, ning täiendavad sätted seoses kaalu, liha värvuse ja rasvkattega lambalihasektoris ning kergete tallede klassifitseerimise kriteeriumid lambalihasektoris;

c)      antakse liikmesriikidele luba loobuda searümpade klassifitseerimisskaala kohaldamisest ning kasutada hindamiskriteeriume lisaks kaalule ja hinnangulisele tailihasisaldusele või nähakse ette erandid sellest skaalast.

▌

Artikkel 19

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu meetmed, mis on vajalikud käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks ning mis võivad eelkõige olla seotud järgmisega:

aa)        kulud, mida ettevõtja peab kandma juhul, kui riiklikuks sekkumiseks tarnitavad tooted ei vasta minimaalsetele kvaliteedinõuetele;

ab)        minimaalse ladustamismahu kindlaksmääramine sekkumiskeskuste ladustamiskohtade jaoks;

a)          käesoleva peatüki kohaldamiseks vajalikud võrdlusperioodid, turud ja turuhinnad;

b)           ▌ riikliku sekkumise korras ▌ kokkuostetavate toodete tarnimine, pakkuja kantavad transpordikulud, makseasutuste ülevõetavad tooted ja maksmine;

c)          eri tegevused konditustamisel veise- ja vasikalihasektoris;

ca)        toodete pakendamise, turustamise ja märgistamise praktiline kord;

cb)        võid ja lõssipulbrit tootvate ettevõtjate tunnustamise menetlus käesolevas peatükis sätestatud eesmärkidel;

d)          ladustamise lubamine väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kus tooted on kokku ostetud ▌ ja ladustatud;

e)           ▌ riikliku sekkumise korras kokkuostetud ▌ toodete müük või realiseerimine, eelkõige müügihinnad, laost väljaviimise tingimused, eraldatud toodete edasine kasutamine või sihtkoht, sealhulgas menetlused, mis on seotud artikli 15 ▌ teises lõigus osutatud programmi jaoks kättesaadavaks tehtud toodetega, sealhulgas vedu liikmesriikide vahel;

ea)        riikliku sekkumise raames kokku ostetud toodetega seotud sätted, milles käsitletakse liikmesriikides ladustamisele jäävate väikeste koguste müüki või koguseid, mida ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud, ning mida liikmesriigid realiseerivad omal vastutusel;

f)           eraladustamise osas liikmesriigi pädeva asutuse ja taotlejate vaheliste lepingute sõlmimine ja nende sisu;

g)          toodete eraladustamine, laos hoidmine ning laost väljaviimine;

h)          eraladustusperioodi kestus ning sätted, mille kohaselt võib selliseid perioode, kui need on lepingus sätestatud, lühendada või pikendada;

▌

▌j)        ▌menetlused, mida tuleb järgida kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisel, sealhulgas menetlused esitatava tagatise ja selle suuruse kohta või eelnevalt kindlaksmääratud eraladustusabi andmiseks ▌;

k)          hankemenetluste kasutamine nii riikliku sekkumise kui ka eraladustamise puhul, eelkõige seoses:

i)       pakkumuste esitamisega ning taotletava või esitatava miinimumkogusega ▌ ;

ia)    menetlustega, mida kohaldatakse esitatava tagatise ja selle suuruse suhtes; ning

ii)      pakkumuste valikuga, millega tagatakse liidule kõige soodsamate pakkumuste eelistamine, võimaldades samal ajal seda, et hankemenetlusele ei pea tingimata järgnema lepingu sõlmimine.

l)           liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade rakendamine;

m)         IIIa lisa punktis A.IV ette nähtust erinev esitusviis rümpade ja poolrümpade puhul turuhindade kindlaksmääramiseks;

n)          liikmesriikide poolt kohaldatavad paranduskoefitsiendid, mida kasutatakse veise- ja lambarümpade erineva esitusviisi puhul, kui võrdlusesitusviisi ei kasutata;

o)          klassifitseeritud rümpade märgistamise praktiline kord ja komisjoni poolt veise-, sea- ja lambarümpade liidu kaalutud keskmise hinna arvutamise praktiline kord;

p)          liikmesriikidele antav luba näha nende territooriumil tapetud sigade puhul ette IIIa lisa punktis B.III ettenähtud searümpade esitusviisist erinev esitusviis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

i)      nende territooriumil kehtiv tavaline kaubandustava erineb IIIa lisa punkti B.III esimeses lõigus määratletud standardesitusviisist;

ii)     tehnilised nõuded õigustavad seda;

iii)    searümpadelt on eemaldatud ühtlaselt nahk;

q)        sätted, mis käsitlevad liikmesriikides rümpade klassifitseerimise kohaldamise kontrolli liidu komitee poolt, kuhu kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide nimetatud eksperdid, et tagada rümpade klassifitseerimise täpsus ja usaldusväärsus. Nende sätetega nähakse ette, et liit kannab kontrollitegevusest tulenevad kulud.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 20

Muud rakendusvolitused

Komisjon võtab ilma artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, mis on vajalikud selleks, et erandina IIIa lisa punktist C.III.1 lubada liikmesriikidel kasutada vähem kui 13 kg kaaluvate tallerümpade puhul klassifitseerimisel järgmisi kriteeriume:

▌

i)           rümba kaal;

ii)          liha värvus;

iii)        rasvaladestus.

▌

II PEATÜKK

TOETUSKAVAD

1. JAGU

TOIDULE JUURDEPÄÄSU PARANDAMISEGA SEOTUD TOETUSKAVAD

Artikkel 20a

Sihtrühm

Põllumajandustoodete jagamisega ja laste toitumisharjumuste parandamisega seotud toetuskavad on suunatud lastele, kes käivad korrapäraselt lasteaias/eelkoolis või algkoolis, põhikoolis või gümnaasiumis, mida juhivad või tunnustavad liikmesriigi pädevad asutused.

1. ALAJAGU

KOOLIDELE PUUVILJA JAGAMISE KAVAD

Artikkel 21

Lastele puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanitoodete jagamiseks antav toetus

1.           ▌Liidu toetust antakse:

a)      puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori toodete jagamiseks lastele artiklis 20a osutatud haridusasutustes; ning

b)     teatavate seonduvate logistika ning jagamise, seadmete, teavitamise, järelevalve, hindamise ja kaasnevate meetmega seotud kulude katmiseks.

2.          Liikmesriigid, kes soovivad kavas osaleda, peavad eelnevalt riiklikul või piirkondlikul tasandil välja töötama selle rakendamise strateegia ▌. Samuti peaksid nad ette nägema kava tõhususe suurendamiseks vajalikud täiendavad meetmed, mis võivad hõlmata teavet meetmete kohta, mis annavad teadmisi tervislike toitumisharjumuste, kohalike toiduahelate ja toidu raiskamise ärahoidmise kohta.

3.          Liikmesriigid koostavad oma strateegiate väljatöötamisel loetelu puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanisektori toodetest, mis on nende kavade raames toetuskõlblikud. Kõnealune loetelu ▌ ei hõlma IIIb lisas loetletud tooteid Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks siis, kui liikmesriigid tahavad tagada käesoleva kava kohaste toodete laia valiku või muuta oma kava huvipakkuvamaks, võivad nad oma strateegiaga siiski ette näha, et sellised tooted tunnistatakse abikõlblikeks, kui neile on lisatud vaid piiratud koguses kõnealuses lisas osutatud aineid. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad tervishoiuasutused kinnitavad selliste toodete loetelu, mis on nende kava kohaselt abikõlblikud. Toodete valikul lähtuvad liikmesriigid objektiivsetest kriteeriumidest, mille hulka võivad kuuluda tervise- ja keskkonnaalased kaalutlused, toodete hooajalisus, mitmekesisus või kättesaadavus, andes võimaluste piires eelistuse liidu päritolu toodetele, eelkõige kohaliku toodangu ostmisele, kohalikele turgudele, lühikesele tarneahelale või keskkonnaalasele kasule.

4.          Nõukogu võtab kooskõlas aluslepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed lõikes 1 osutatud liidu toetuse kehtestamiseks.

4a.        Lõikes 1 osutatud liidu toetus eraldatakse igale liikmesriigile objektiivsete kriteeriumide alusel, mis põhinevad 6–10-aastaste vanuserühma kuuluvate laste osakaalul igas liikmesriigis.

▌

Kavas osalevad liikmesriigid taotlevad igal aastal liidu toetust, võttes aluseks oma strateegia.

Nõukogu võtab aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu meetmed liidu toetuse miinimumsumma kehtestamise kohta iga kavas osaleva liikmesriigi jaoks ning meetmed liikmesriikidele antava toetuse soovitusliku ja lõpliku jagamise kohta.

5.          Lõikes 1 osutatud liidu toetust ei tohi kasutada olemasolevate riiklike koolidele puuvilja jagamise kavade, millega nähakse ette puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja ja banaanide jagamine või muude koolidele niisuguste toodete jagamise kavade rahaliste vahendite asendamiseks. Juhul kui liikmesriik on siiski juba kehtestanud kava, mis oleks käesoleva artikli kohaselt abikõlblik liidu toetuse saamiseks, ning kavatseb seda laiendada või tõhustada, sealhulgas seoses kava sihtrühma, kestuse või abikõlblike toodetega, võib liidu toetust anda tingimusel, et järgitakse aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt sätestatud piirmäärasid seoses liidu toetuse osakaaluga siseriikliku rahastamise kogumäära suhtes. Sellisel juhul peab liikmesriik oma rakendamisstrateegias märkima, kuidas ta kavatseb oma kava laiendada või tõhustada.

6.          Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda artikli 152 kohaselt riiklikku toetust.

7.          Koolidele puu- ja köögivilja jagamise liidu kava ei piira ühegi eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava rakendamist.

▌

8.          Liit võib määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] ▌artikli 6 alusel rahastada ka koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavaga seotud teavitamis-, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas neid, mille eesmärk on teavitada sellest üldsust, ning võrgustiku loomise meetmeid.

8a.        Kavas osalevad liikmesriigid teevad toiduabi jaotamise kohas teatavaks oma osalemise toetuskavas, osutades liidu toetuse subsideerivale osale.

Artikkel 22

Delegeeritud volitused

2.          Selleks et parandada laste tervislikke toitumisharjumusi ning tagada, et toetus oleks suunatud artiklis 20a osutatud sihtrühma kuuluvatele lastele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse:

aa)   täiendavaid kriteeriume seoses toetuse suunamisega liikmesriikide poolt;

d)     toetusesaajate heakskiitmist ja valimist liikmesriikide poolt.

da)   riiklike või piirkondlike strateegiate koostamist ja täiendavaid meetmeid ▌.

3.          Selleks et tagada Euroopa Liidu vahendite tõhus ja sihtotstarbeline kasutamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

a)      artikli 21 lõikes 4a osutatud toetuse soovitusliku jaotamise liikmesriikide vahel ümberjaotamise meetodit, mis põhineb saadud taotlustel;

b)     kulusid seoses liikmesriikide strateegiatega, mis on abikõlblikud liidu toetuse saamiseks, ning ▌võimalust määrata kindlaks konkreetsete kulude ülemmäär;

ba)   liikmesriikide kohustust jälgida ja hinnata oma koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavade tõhusust.

▌.

4.          Selleks et parandada teadlikkust toetuskava kohta, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles nõutakse ▌ koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava omavatelt liikmesriikidelt osutamist liidu toetuse subsideerivale rollile.

Artikkel 23

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu käesoleva alajao kohaldamiseks vajalikud meetmed seoses ▌:

aa)        teabega, mis sisaldub liikmesriikide strateegiates;

b)          toetusetaotluste ja maksetega;

c)          kava avaldamise viisidega ja võrgustiku loomise meetmetega;

d)          liidu koolidele puu- ja köögivilja jagamise kavas osalevate liikmesriikide poolt järelevalve- ja hindamisaruannete esitamise, vormi ja sisuga.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. ALAJAGU

KOOLIDELE PIIMA JAGAMISE KAVA

Artikkel 24

Lastele piima ja piimatoodete tarnimise toetus

1.          Liidu toetust antakse artiklis 20a osutatud haridusasutustes laste varustamiseks teatavate ▌piima- ja töödeldud piimatoodetega, mis kuuluvad CN-koodide 0401, 0403, 0404 90 ja 0406 või CN-koodi 2202 90 alla.

2.          Alates 15 augustist 2015 peavad liikmesriigid, kes soovivad kavas osaleda, eelnevalt riiklikul või piirkondlikul tasandil välja töötama selle rakendamise strateegia. Samuti võivad nad ette näha kava tõhususe suurendamiseks vajalikud täiendavad meetmed, mis võivad hõlmata teavet meetmete kohta, mis annavad teadmisi tervislike toitumisharjumuste, kohalike toiduahelate ja toidu raiskamise ärahoidmise kohta.

2a.        Liikmesriigid koostavad oma strateegiate väljatöötamisel loetelu piimast ja piimatoodetest, mis on nende vastavate kavade raames vastavalt komisjoni poolt artikli 25 kohaselt vastu võetud eeskirjadele toetuskõlblikud.

2b.        Lõikes 1 osutatud liidu toetust ei kasutata olemasolevate koolidele piima ja piimatoodete jagamise riiklike kavade või muude koolidele piima ja piimatoodete jagamise kavade rahaliste vahendite asendamiseks, välja arvatud haridusasutustes lastele tasuta toidu jagamise puhul. Kui liikmesriik on juba kehtestanud kava, mis oleks käesoleva artikli kohaselt abikõlblik liidu toetuse saamiseks, ning kavatseb seda laiendada või tõhustada, sealhulgas kava sihtrühma, kestuse või toetuskõlblike toodete osas, võib siiski liidu toetust anda. Sellisel juhul peab liikmesriik oma rakendamisstrateegias märkima, kuidas ta kavatseb oma kava laiendada või tõhustada.

3.          Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda artikli 152 kohaselt riiklikku toetust.

3a.        Koolidele piima ja piimatoodete jagamise liidu kava ei piira ühegi niisuguse eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolidele suunatud kava rakendamist, mille eesmärk on piima ja piimatoodete tarbimise edendamine.

4.          Nõukogu võtab kooskõlas aluslepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed piima puhul antava liidu toetuse ja lõikes 1 sätestatud liidu toetuse saamiseks maksimaalse abikõlbliku koguse kehtestamiseks.

5a.        Kavas osalevad liikmesriigid teevad toiduabi jaotamise kohas teatavaks oma osalemise toetuskavas, osutades liidu toetuse subsideerivale osale.

Artikkel 25

Delegeeritud volitused

▌

2.          Selleks et võtta arvesse piimatoodete tarbimise ▌suundumust ▌, ▌piimatoodete turu uuendusi ja arengut, toodete kättesaadavust liidu eri turgudel ning toiteväärtuse aspekte, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks:

a)     tooted, mis vastavad kavast abi saamise tingimustele kooskõlas artikli 24 lõike 1 sätetega ja võttes arvesse toiteväärtuse aspekte;

b)      ▌riiklikud või piirkondlikud strateegiad, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks välja töötada, sealhulgas vajaduse korral kaasnevad meetmed;

c)      järelevalve ja hindamine.

3.          Selleks et tagada liidu toetuse tõhus ja tulemuslik kasutamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

a)     eeskirju tingimusele vastavate toetusesaajate ja taotlejate kohta;

b)     nõuet, et liikmesriigid peavad taotlejad heaks kiitma;

c)      piimatoodete kasutamist toidu valmistamisel haridusasutustes.

3a.        Selle tagamiseks, et toetuse taotlejad täidavad oma kohustusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse meetmeid seoses tagatise esitamisega juhul, kui toetus on ette makstud.

4.          Selleks et parandada teadlikkust toetuskava kohta, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse tingimused, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama oma toetuskavas osalemise avalikustamise ja osutama asjaolule, et liit seda subsideerib.

5.          Võttes arvesse vajadust tagada, et toetuse saamine kajastuks toetuskava alusel kättesaadavate toodete hinnas, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad toetuskava raames teostatava hindade järelevalve kohta.

Artikkel 26

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu käesoleva alajao kohaldamiseks vajalikud meetmed seoses ▌:

a)          menetlustega, millega tagatakse toetuskõlbliku maksimaalse koguse järgimine;

aa)        tagatise esitamise menetlustega ja tagatise suurusega, kui toetus on makstud ette;

b)          teabega, mis tuleb esitada liikmesriikidele seoses heakskiitmise, toetusetaotluste ja maksete lubamisega;

c)          kava avaldamise viisidega;

d)          artikli 25 lõike 5 kohase hindade järelevalve korraldamisega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. JAGU

OLIIVIÕLI JA LAUAOLIIVIDE SEKTORI TOETUSED

Artikkel 27

Oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavad programmid ▌

▌

1.          Liit rahastab artikli 106 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide, artikli 107 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude või artikli 108 alusel tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide koostatud kolmeaastaseid tööprogramme ühes või mitmes järgmises valdkonnas:

-a)    oliiviõli ja lauaoliivide sektori turu järelevalve ja haldamine;

a)      oliivikasvatuse keskkonnamõjude parandamine;

aa)   oliivikasvatuse konkurentsivõime suurendamine kaasajastamise abil;

b)     oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamine;

c)      oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavus, sertifitseerimine ja kaitsmine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate oliiviõlide kvaliteedi kontrollimine riiklike asutuste järelevalve all;

ca)    teabe levitamine tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude või tootmisharudevaheliste organisatsioonide poolt oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi parandamiseks võetud meetmete kohta.

2.          Lõikes 1 osutatud tööprogrammide liidupoolne rahastamine on järgmine:

a)      11 098 000 eurot aastas Kreekale;

b)     576 000 eurot aastas Prantsusmaale; ning

c)      35 991 000 eurot aastas Itaaliale.

3.          Lõikes 1 osutatud tööprogrammide liidupoolse rahastamise maksimummäär on võrdne liikmesriikide poolt kinnipeetud summadega. Abikõlblike kulude rahastamise ülemmäär on järgmine:

a)      75 % tegevuste puhul lõike 1 punktides -a, a ja aa osutatud valdkondades;

b)     75 % põhivarasse investeerimise puhul ja 50 % muude tegevuste puhul lõike 1 punktis b osutatud valdkondades;

c)      75 % tööprogrammide puhul, mida vähemalt kahe tootjaliikmesriigi lõikes 1 osutatud tunnustatud organisatsioonid viivad läbi vähemalt kolmes kolmandas riigis või muus liikmesriigis lõike 1 punktides c ja ca osutatud valdkondades, ja 50 % muu tegevuse puhul nendes valdkondades.

Asjaomane liikmesriik tagab lisarahastamise, mis moodustab kuni 50 % kuludest, mida liidupoolne rahastamine ei kata.

Artikkel 28

Delegeeritud volitused

Selleks et tagada artiklis 27 sätestatud liidu toetuse tegelik ja tõhus kasutamine oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi tõstmiseks, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

b)          artikli 27 lõikes 1 osutatud valdkondade puhul erimeetmeid, mida saab liidu toetusega rahastada, ning tegevusi ja kulusid, mida rahastada ei saa;

c)          liikmesriikide poolt liidu toetusest konkreetsetele valdkondadele eraldatavat miinimumsummat;

d)          tagatise esitamise nõuet, kui on esitatud taotlus tööprogrammi heakskiitmiseks ja toetus on makstud ette;

e)          kriteeriume, mida liikmesriigid peavad tööprogrammide valikul ja heakskiitmisel arvesse võtma.

Artikkel 29

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu käesoleva jao kohaldamiseks vajalikud meetmed seoses:

a)          tööprogrammide rakendamise ja muutmisega;

b)          toetuse maksmisega, sealhulgas toetuse ettemaksmisega.

c)          menetlusega esitatava tagatise ja selle suuruse kohta, kui on esitatud taotlus tööprogrammi heakskiitmiseks ja toetus on makstud ette.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. JAGU

PUU- JA KÖÖGIVILJASEKTORI TOETUSED

Artikkel 30

Rakendusfondid

▌1.        Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid ja/või nende liidud võivad moodustada rakendusfondi. Fondi rahastatakse:

a)      rahaliste toetustega:

i)      tootjaorganisatsiooni liikmetelt ja/või tootjaorganisatsioonilt endalt; või

ii)     tootjaorganisatsioonide liitudelt nende liitude liikmete kaudu;

b)     liidu finantsabist, mida võib anda tootjaorganisatsioonidele või nende liitudele, juhul kui viimased esitavad rakenduskava või osalise rakenduskava ja tegelevad selle majandamise ja elluviimisega, kooskõlas mõistete ja tingimistega, mille komisjon artikli 35 kohaselt delegeeritud õigusaktidega ja artikli 36 kohaselt rakendusaktidega ▌vastu võtab.

2.          Rakendusfonde kasutatakse üksnes selliste rakenduskavade rahastamiseks, mis on liikmesriikidele esitatud ja nende poolt heaks kiidetud.

Artikkel 31

Rakenduskavad

1.          Puu- ja köögiviljasektori rakenduskavad kestavad vähemalt kolm aastat ja kõige enam viis aastat. Rakenduskavadel on vähemalt kaks artikli 106 lõike 1 punktis c osutatud eesmärki ▌või kaks järgmist eesmärki:

a)      tootmise planeerimine, sealhulgas tootmise ja tarbimise prognoosimine ja jälgimine;

b)     nii värskete kui ka töödeldud toodete kvaliteedi edendamine;

c)      toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine;

d)     nii värskete kui töödeldud toodete tarbimise edendamine;

e)      keskkonnameetmed, eelkõige veega seonduvad meetmed, ja keskkonnasõbralikud tootmismeetodid, sealhulgas mahepõllumajandus;

f)      kriisiennetus ja -ohje.

Rakenduskavad esitatakse heakskiitmiseks liikmesriikidele.

1a.        Samuti võivad tootjaorganisatsioonide liidud esitada terve või osalise rakenduskava, mis sisaldab meetmeid, mille liikmesorganisatsioonid on oma rakenduskavades kindlaks määranud, kuid mida nad ei ole rakendanud. Need rakenduskavad alluvad samadele reeglitele, mis teised rakenduskavad, ning neid käsitletakse samaaegselt liikmesorganisatsioonide rakenduskavadega.

Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et:

a)     tootjaorganisatsioonide liidu rakenduskavade meetmed on täielikult rahastatud selle liidu liikmesorganisatsioonide poolt ning et see rahastamine tuleb kõnealuste liikmesorganisatsioonide rakendusfondidest;

b)     meetmed ja vastav rahaline osalus on määratletud iga liikmesorganisatsiooni rakenduskavas;

c)      rakenduskavasid ei rahastataks kahest allikast.

2.          Lõike 1 punktis f osutatud kriisiennetus ja -ohje on seotud puu- ja köögiviljaturu kriiside vältimise ja tekkinud kriiside lahendamisega ning hõlmab sellega seoses:

b)     investeeringuid, millega muudetakse turule viidavate tootekoguste kasutamine tõhusamaks;

c)      koolitusmeetmeid, parimate tavade vahetamist;

d)      ▌toodete tarbimise edendamist ja neist teavitamist nii ennetuse eesmärgil kui ka kriisiperioodil;

e)       ▌toetust ühisfondide moodustamise halduskulude katmiseks;

f)      viljapuuaedade taasistutamine, kui see on vajalik pärast tervislikel või fütosanitaarsetel põhjustel kohustuslikku väljajuurimist liikmesriigi pädeva asutuse korraldusel;

g)     toodete turult kõrvaldamist;

h)     puu- ja köögivilja toorelt koristamist või koristamata jätmist;

i)      saagikindlustust.

Saagikindlustuse toetuse eesmärk on kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu.

Kindlustuslepingutes nõutakse, et toetusesaajad võtaksid vajalikke riskiennetusmeetmeid.

Kriisiennetus- ja -ohjemeetmed, sealhulgas kolmandas lõigus osutatud laenude põhisumma ja intresside tagasimaksed, ei moodusta üle ühe kolmandiku rakenduskava kuludest.

Tootjaorganisatsioonid võivad kriisiennetus- ja -ohjemeetmete rahastamiseks võtta laene kommertstingimustel. Sellisel juhul võib kõnealuste laenude põhisumma ja intresside tagasimaksmine olla rakenduskava osa ning seega võib seda artikli 32 alusel liidu finantsabist rahastada. Kriisiennetuse ja ▌-ohjega seotud mis tahes konkreetset tegevust võib rahastada ▌kas selliste laenude abil või ▌otseselt või mõlemal viisil. ▌

2a.        Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)     „toorelt koristamine” – tooreste turustuskõlbmatute toodete, mis ei tohi enne toorelt koristamist olla kahjustatud ilmastikutingimuste või haiguste tõttu või muudel põhjustel, täielik koristamine konkreetselt alalt;

b)     „koristamata jätmine” – käimasoleva tootmistsükli lõpetamine konkreetselt alalt, kus toode on hästi arenenud ning veatu ja standardse turustuskvaliteediga. Koristamata jätmisena ei käsitata toodete hävimist ilmastikutingimuste või haiguse tagajärjel.”

3.          Liikmesriigid tagavad, et:

a)      rakenduskavad hõlmavad kahte või enamat keskkonnameedet või

b)     vähemalt 10 % rakenduskavade kuludest kasutatakse keskkonnameetmete rahastamiseks.

Keskkonnameetmete puhul järgitakse määruse (EL) nr […] [EAFRDi määrus] ▌artikli 29 lõikes 3 sätestatud põllumajandusliku keskkonnatoetusega seotud tingimusi.

Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjaliikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajanduse keskkonna kohustust määruse (EL) nr […] [EAFRDi määrus] ▌ artikli 29 lõike 3 alusel, siis käsitatakse iga sellist kohustust esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnameetmena.

Esimeses lõigus osutatud keskkonnameetmetele antav abi hõlmab kõnealusest tegevusest tulenevaid lisakulusid ja saamatajäänud tulu.

4.          Liikmesriigid tagavad, et keskkonnale avaldavat survet suurendavad investeeringud on lubatud üksnes siis, kui on kasutusele võetud tõhusad meetmed keskkonna kaitsmiseks sellise surve eest.

Artikkel 32

Liidu finantsabi

1.          Liidu finantsabi on võrdne artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud tegelikult makstud rahalise toetuse summaga, kuid mitte suurem kui 50 % tegelikest kuludest.

2.          Liidu finantsabi ülempiir on 4,1 % iga tootjaorganisatsiooni ja/või nende liidu turustatud toodangu väärtusest.

Kõnealust protsendimäära võib suurendada 4,6 %le turustatud toodangu väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,1 % turustatud toodangu väärtusest, kasutatakse üksnes kriisiennetus- ja -ohjemeetmeteks.

Tootjaorganisatsioonide liitude puhul võib seda protsenti suurendada 4,7 %-ni liidu või selle liikmete turustatud toodangu väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,1 % turustatud toodangu väärtusest, kasutatakse ainult kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete jaoks, mida see tootjaorganisatsioonide liit rakendab oma liikmete nimel.

3.          Tootjaorganisatsiooni taotlusel suurendatakse lõikes 1 sätestatud toetusmäära 50 %lt 60 %le ühe rakenduskava või rakenduskava osa kohta, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)      selle on esitanud mitu liidu tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad eri liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega;

b)     selle on esitanud üks või mitu tootmisharudevahelistel alustel toimivate kavadega tegelevat tootjaorganisatsiooni;

c)      sellega kaetakse üksnes selliste mahepõllumajanduslike toodete tootmiseks antavaid eritoetusi, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007[24];

d)     see on esimene kava, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioon, mis on ühinenud teise tunnustatud tootjaorganisatsiooniga;

e)      see on esimene kava, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit;

f)      selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20 % puu- ja köögiviljatoodangust;

g)      selle on esitanud tootjaorganisatsioon ühest äärepoolseimast piirkonnast, nagu on osutatud aluslepingu artiklis 349.

▌

4.          Lõikes 1 sätestatud 50 %list piirmäära suurendatakse 100 %le puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiste puhul, kui kõrvaldatav kogus ei ületa 5 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu mahust ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil:

a)      tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses selliste inimeste aitamiseks, kellel on riigi seaduste kohaselt õigus saada sotsiaalabi, eelkõige piisavate elatusvahendite puudumise tõttu; või

b)     tasuta jagamine karistusasutustele, koolidele, artiklis 20a osutatud haridusasutustele ja laste puhkelaagritele, samuti liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele; liikmesriigid teevad kõik vajaliku tagamaks, et sel viisil jagatud kogused on lisaks selliste asutuste tavaliselt ostetavatele kogustele.

Artikkel 33

Riiklik finantsabi

1.        Liikmesriikide nendes piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on eriti madal, võib ▌ komisjon rakendusaktidega lubada liikmesriikidel nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel maksta tootjaorganisatsioonidele riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud rahalisest toetusest. Kõnealune finantsabi täiendab rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.          Liikmesriikide piirkondades, milles määruse (EL) nr […] [EAFRDi määrus] ▌artiklis 28 osutatud tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud ja tootjarühmad turustavad alla 15 % puu- ja köögiviljatoodangu väärtusest ning mille puu- ja köögiviljatoodang annab vähemalt 15 % nende põllumajanduse kogutoodangust, võib liit asjaomase liikmesriigi taotluse põhjal käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riikliku finantsabi hüvitada.

Komisjon otsustab rakendusaktidega sellise hüvitamise üle. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 34

Rakenduskavade riiklik raamistik ja riiklik strateegia

1.          Liikmesriigid kehtestavad siseriikliku raamistiku artikli 31 lõikes 3 osutatud keskkonnameetmetega seotud üldtingimuste väljatöötamiseks. Kõnealuse raamistikuga tagatakse eelkõige, et sellised meetmed vastavad määruses (EL) nr […] [EAFRDi määrus], ▌eelkõige selle artiklis 6, sätestatud asjakohastele nõuetele.

Liikmesriigid esitavad oma raamistiku kavandi komisjonile, kes võib rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, kolme kuu jooksul nõuda muudatuste tegemist, ▌kui ta leiab, et kõnealune kavand ei võimalda saavutada aluslepingu artiklis 191 ning liidu seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis[25] sätestatud eesmärke. Samu eesmärke tuleb järgida ka rakenduskavadest toetatavate üksikettevõtetesse tehtavate investeeringute puhul.

2.          Kõik liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. Kõnealuse strateegiaga hõlmatakse:

a)      olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs ning arengupotentsiaal;

b)     valitud prioriteetide põhjendus;

c)      rakenduskavade ja rahastamisvahendite eesmärgid ning tulemuslikkuse näitajad;

d)     rakenduskavade hindamine;

e)      tootjaorganisatsioonide aruandluskohustus.

Riiklikus strateegias sisaldub ka lõikes 1 osutatud riigisisene raamistik.

3.          Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioone.

Artikkel 35

Delegeeritud volitused

Selleks et tagada puu- ja köögiviljasektoris tootjaorganisatsioonidele ja nende liitudele tõhus, sihipärane ja jätkusuutlik toetus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse:

a)          rakendusfonde ja rakenduskavasid, mis on seotud:

i)       hinnangulise mahuga ning tootjaorganisatsioonide ja nende liitude otsustega rahaliste toetuste ja rakendusfondide kasutamise kohta;

▌

iii)     rakenduskavadesse lisatavate või nendest välja jäetavate ▌meetmete, tegevuse ja kuludega ning haldus- ja personalikuludega, nende muutmisega ja liikmesriikide poolt määratletavate lisanõuetega;

iv)     rakenduskavade ja maaelu arengu programmide topeltrahastamise vältimisega;

v)      tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavadega;

va)    erieeskirjadega, mida kohaldatakse juhtudel, kui tootjaorganisatsioonide liidud haldavad, menetlevad, rakendavad ja esitavad rakenduskava täies mahus või osaliselt.

vi)    kohustusega kasutada ühiseid näitajaid rakenduskavade järelevalveks ja hindamiseks;

b)           rakenduskavade ▌riiklikku raamistikku ja ▌riiklikku strateegiat seoses kohustusega jälgida ja hinnata riikliku raamistiku ja riiklike strateegiate tõhusust;

c)          liidu finantsabi, mis on seotud:

i)       liidu finantsabi ja ▌artikli 32 lõikes 2 osutatud tootjaorganisatsiooni või nende liitude turustatud toodangu väärtuse arvutamise alusega;

ii)      toetuse arvutamiseks kohaldatava võrdlusperioodiga;

▌

iv)     ettemaksete tegemisega ning tagatise esitamise nõudega, juhul kui toetus on makstud ette;

iva)  tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade rahastamise suhtes kohaldatavate erieeskirjadega, eelkõige artikli 32 lõikes 2 sätestatud piirmäärade kohaldamisega seotud eeskirjadega; ▌

d)          kriisiennetus- ja -ohjemeetmeid, mis on seotud:

i)       liikmesriikide võimalusega mitte kohaldada ühte või mitut kriisiennetuse ja -ohje meedet;

ii)     artikli 31 lõike 2 punktidega b, c ja d seotud tingimustega;

iii)     turult kõrvaldatud toodete lubatava sihtotstarbega, mida otsustavad liikmesriigid;

iv)     turult kõrvaldamise maksimumtoetuse tasemega;

v)      etteteatamise nõudega turult kõrvaldamise korral;

vi)     turustatud toodangu mahu arvutamise alusega artikli 32 lõikes 4 osutatud tasuta jagamise jaoks ja turustatud toodangu maksimaalse mahu kindlaksmääramisega turult kõrvaldamise korral;

vii)    tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakendil Euroopa Liidu embleemi esitamise ▌nõudega;

viii)   kõrvaldatud toodete saajatele esitatavate tingimustega▌;

ix)      ▌mõistete kasutamisega käesoleva jao kohaldamiseks; ▌x)          liikmesriikide poolt vastuvõetavate tingimustega toorelt koristamise ja koristamata jätmise, saagikindlustuse ja ühisfondide kohta;

xi)      ▌saagikindlustusega;

xiii)  ühisfondidega ja

xiv)  tingimustega ja kulude ülemmäära kindlaksmääramisega seoses viljapuuaedade ümberistutamisega tervislikel või fütosanitaarsetel põhjustel kooskõlas artikli 31 lõike 2 esimese lõigu punktiga f;

e)          riiklikku finantsabi, mis on seotud:

i)       tootjate organiseerituse tasemega;

iv)    tagatise esitamise nõudega ette maksmise korral;

v)      liidu poolt tagasi makstava riikliku finantsabi maksimaalse protsendiga.

Artikkel 36 ▌

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu meetmed seoses:

a)          rakendusfondide juhtimisega;

aa)        teabega, mis sisaldub artiklis 34 osutatud rakenduskavades, riiklikes raamistikes ja riiklikes strateegiates, nende esitamisega liikmesriikidele, tähtaegadega, saatedokumentidega ja heakskiitmisega liikmesriikide poolt;

b)          rakenduskavade rakendamisega tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude poolt;

ba)        riiklike strateegiate ja rakenduskavade järelevalve ja hindamisaruannete esitamise, vormi ja sisuga;

c)          toetusetaotluste ja toetuse maksmisega, sealhulgas ette maksmisega ja toetuse osalise maksmisega;

d)          tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakendil Euroopa Liidu embleemi esitamise praktilise korraga;

e)          turustamisstandarditega turult kõrvaldamise korral;

f)           transpordi-, sortimis- ja pakendamiskuludega tasuta jagamise korral;

g)          edendus-, teavitamis- ja koolitusmeetmetega kriisiennetuse ja -ohje korral;

h)          turult kõrvaldamise, toorelt koristamise, koristamata jätmise ja saagikindlustusmeetmete rakendamisega;

▌

▌j)       riikliku finantsabi taotlemise, lubamise, maksmise ja hüvitamisega ▌;

ja)         tagatise esitamise menetlustega ja tagatise suurusega, kui toetus on makstud ette. ▌

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▌

4. JAGU

VEINISEKTORI TOETUSPROGRAMMID

1. ALAJAGU

ÜLDSÄTTED JA TOETUSKÕLBLIKUD MEETMED

Artikkel 37

Reguleerimisala

Käesolevas jaos on sätestatud eeskirjad, millega reguleeritakse liidu vahendite eraldamist liikmesriikidele ning kõnealuste vahendite kasutamist liikmesriikide poolt viieaastaste riiklike toetusprogrammide (edaspidi „toetusprogrammid”) raames veinisektorit toetavate erimeetmete rahastamiseks.

Artikkel 38

Kooskõla ja järjepidevus

1.          Toetusprogrammid on kooskõlas liidu õigusega ning liidu tegevuse, poliitika ja prioriteetidega.

2.          Liikmesriigid vastutavad toetusprogrammide eest ning tagavad, et need on sisult järjekindlad ning et neid koostatakse ja rakendatakse objektiivselt, võttes arvesse asjaomaste tootjate majanduslikku olukorda ja vajadust vältida tootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

3.          Toetust ei anta:

a)      nendele teadusprojektidele ja teadusprojekte toetavatele meetmetele, millele ei ole osutatud artikli 43 lõike 3 punktides d ja e;

b)     määruse (EL) nr […] [EAFRDi määrus] kohastes liikmesriikide maaelu arengu programmides sisalduvatele meetmetele.

Artikkel 39

Toetusprogrammide esitamine

1.          Iga IV lisas loetletud tootjaliikmesriik esitab komisjonile viieaastase toetusprogrammi kavandi, mis sisaldab vähemalt ühte artiklis 40 sätestatud abikõlblikku meedet.

1a.        Toetusprogrammide toetusmeetmed töötatakse välja sellisel geograafilisel tasandil, mida liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Enne toetusprogrammi komisjonile esitamist konsulteerib liikmesriik sobiva territoriaalse tasandi pädevate asutuste ja organisatsioonidega.

1b.        Iga liikmesriik esitab ühe toetusprogrammi kavandi, milles võib võtta arvesse piirkondlikke eripärasid.

2.          Toetusprogramme hakatakse kohaldama kolm kuud pärast nende esitamist komisjonile.

Siiski ▌võib komisjon sätestada rakendusaktiga, mis on vastu võetud ilma artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, et esitatud toetusprogramm ei ole kooskõlas käesolevas jaos sätestatud eeskirjadega ning sellest liikmesriiki teavitada. Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile muudetud toetusprogrammi. Muudetud toetusprogrammi hakatakse kohaldama kaks kuud pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui vastuolu ei ole kõrvaldatud – sel juhul kohaldatakse käesolevat lõiku.

3.          Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis liikmesriikide esitatud toetusprogrammide muudatuste suhtes.

Artikkel 39a

Toetusprogrammide esitamine

Toetusprogrammid hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:

a)          kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus ja nende arvudes väljendatud eesmärgid;

b)          peetud konsultatsioonide tulemused;

c)          eelhindamine, mis näitab eeldatavat tehnilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju;

d)          meetmete rakendamise ajakava;

e)          üldine rahastamistabel, mis hõlmab ressursside kasutamist ja kavandatud soovituslikku meetmetevahelist vahendite jaotust kooskõlas IV lisas sätestatud ülemmääradega;

f)           järelevalveks ja hindamiseks kasutatavad kriteeriumid ja arvulised näitajad ning meetmed, millega tagatakse toetusprogrammide tõhus ja nõuetekohane rakendamine; ning

g)          toetusprogrammi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste ja organite nimed.

Artikkel 40

Abikõlblikud meetmed

Toetusprogrammid võivad sisaldada üksnes ühte või mitut järgmist meedet:

▌

b)          müügi edendamine vastavalt artiklile 43;

ba)        innovatsioon veinisektoris kooskõlas artikliga 43a;

c)          viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt artiklile 44;

d)          toorelt koristamine vastavalt artiklile 45;

e)          ühisfondid vastavalt artiklile 46;

f)           saagikindlustus vastavalt artiklile 47;

g)          investeeringud vastavalt artiklile 48;

h)          kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt artiklile 49 ▌.

Artikkel 41

Toetusprogrammide üldeeskirjad

1.          Saada olevaid liidu rahalisi vahendeid eraldatakse IV lisas sätestatud eelarvepiiride raames.

2.          Liidu toetust antakse üksnes selliste abikõlblike kulude katmiseks, mis on tehtud pärast asjaomase toetusprogrammi esitamist.

3.          Liikmesriigid ei kata toetusprogrammide alusel liidu rahastatavate meetmete kulusid.

▌

2. ALAJAGU

ERITOETUSMEETMED

▌

Artikkel 43

Edendamine ▌

1.          Käesoleva artikli kohane toetus hõlmab teavitus- või müügiedendusmeetmeid, mis on suunatud liidu veinidele:

a)     liikmesriikides, eesmärgiga teavitada tarbijaid vastutustundlikust veinitarbimisest ning päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid hõlmavatest liidu süsteemidest; või

b)     kolmandates riikides, eesmärgiga suurendada seeläbi nende konkurentsivõimet ▌.

▌

3.          Lõike 1 punktis b osutatud meetmeid kohaldatakse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide või selliste veinide suhtes, millele on märgitud viinamarjasort, ning need võivad hõlmata üksnes järgmist:

a)      avalikke suhteid, müügiedendus- või reklaamimeetmeid, eelkõige neid, mis rõhutavad liidu toodete kõrgeid standardeid, eriti seoses kvaliteedi, toiduohutuse või keskkonnaga;

b)     osalemist rahvusvahelise tähtsusega üritustel, messidel või näitustel;

c)      teavituskampaaniaid, mis tutvustavad eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja mahetootmist hõlmavaid liidu süsteeme;

d)     uurimusi uute turgude kohta, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks;

e)      uurimusi teavitus- ja müügiedendusmeetmete tulemuste hindamiseks.

4.          Lõikes 1 osutatud liidu toetus müügiedendusmeetmetele ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kulutustest.

Artikkel 43a

Innovatsioon veinisektoris

Toetust võib anda nii materiaalseteks kui mittemateriaalseteks investeeringuteks, mis on suunatud VI lisa II osas osutatud toodetega seotud uute toodete, protsesside ja tehnoloogia arendusele. Toetuse eesmärk on suurendada liidu viinamarjasaaduste turustamisvõimalusi ja konkurentsivõimet ning see võib hõlmata teadmussiirde elementi.

Artikkel 44

Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine

1.          Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise meetmete eesmärk on suurendada veinitootjate konkurentsivõimet.

2.          Viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist toetatakse siis, kui liikmesriigid esitavad oma tootmisvõimsuse ülevaate vastavalt artikli 102 lõikele 3.

3.          Viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks antav toetus, mis võiks samuti kaasa aidata jätkusuutlike tootmissüsteemide ja keskkonnajalajälje parandamisele, võib hõlmata ainult ühte või mitut järgmist tegevust:

a)      sordivahetus, sealhulgas ümberpookimine;

b)     viinamarjaistanduste ümberpaigutamine;

ba)   viinamarjaistanduste taasistutamine, kui see on vajalik pärast tervislikel või fütosanitaarsetel põhjustel kohustuslikku väljajuurimist liikmesriigi pädeva asutuse korraldusel;

c)      viinamarjaistanduste haldamise parandamine, eelkõige jätkusuutliku tootmise arenenud süsteemide kasutuselevõtmine.

Ei toetata viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, mis tähendab sama viinamarjasordi ümberistutamist sama tihedusega samale maatükile ja sama viinamarjakasvatusmeetodit kasutades, kui viinapuud on ealiselt vananenud.

Liikmesriigid võivad sätestada lisatingimusi, eelkõige seoses asendatavate viinapuude vanusega.

4.          Viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks, sealhulgas viinamarjaistanduste haldamise parandamiseks antava toetuse vormid võivad olla üksnes järgmised:

a)      meetme rakendamisest tingitud sissetulekute kaotamise puhul tootjatele antav hüvitis;

b)     toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise kulude katmiseks.

5.          Lõike 4 punktis a osutatud sissetulekute kaotamise eest tootjatele antav hüvitis võib katta kuni 100 % vastavast kahjumist ning seda võib anda ühel järgmisel kujul:

a)      olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajaost, milles käsitletakse istutusõigust üleminekuajal, nii uute kui ka vanade viinapuude üheaegse olemasolu lubamine kuni üleminekuaja lõpuni, mis ei tohi olla pikem kui kolm aastat;

b)     rahaline hüvitis.

6.          Liidu toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelike kulude katmiseks ei või olla rohkem kui 50 %. Vähem arenenud piirkondades viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks antav liidu rahaline toetus ei või olla rohkem kui 75 %.

Artikkel 45

Toorelt koristamine

1.          Käesolevas artiklis tähendab toorelt koristamine ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist, mille tulemusel asjaomase ala saak langeb nullini.

Kaubanduslike viinamarjade viinapuude külge jätmist pärast tavapärase tootmistsükli lõppu (koristamata jätmine) ei käsitata rohelise korjena.

2.          Toorelt koristamise toetuse eesmärk on aidata turukriiside vältimiseks taastada liidu veinituru pakkumise ja nõudluse tasakaalu.

3.          Toorelt koristamise toetust võib anda asjaomase liikmesriigi poolt määratava hüvitisena kindlasummalise toetuse vormis hektari kohta. Toetus ei tohi olla suurem kui 50 % viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude summast ning sissetuleku kaotusest seoses sellise hävitamise või eemaldamisega.

4.          Asjaomased liikmesriigid kehtestavad objektiivsetel kriteeriumidel põhineva süsteemi tagamaks, et toorelt koristamise meetme alusel üksikisikutest veinitootjatele antav hüvitis ei ületaks lõikes 3 kindlaksmääratud ülemmäära.

Artikkel 46

Ühisfondid

1.          Ühisfondide loomiseks antava toetusega abistatakse tootjaid, kes soovivad end turukõikumiste vastu kindlustada.

2.          Ühisfondide loomiseks antavat toetust võib anda ajutise ja väheneva toetuse vormis, et katta fondide halduskulusid.

Artikkel 47

Saagikindlustus

1.          Saagikindlustuse toetuse eesmärk on kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu.

Kindlustuslepingutes nõutakse, et toetusesaajad võtaksid vajalikke riskiennetusmeetmeid.

2.          Saagikindlustuse toetust võib anda liidu rahalise toetuse vormis, mis ei ületa:

a)      80 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks loodusõnnetustega võrreldavate halbade ilmastikutingimuste põhjustatud kahju vastu;

b)     50 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks:

i)      punktis a osutatud kahjude ja halbadest ilmastikutingimustest tulenevate muude kahjude vastu;

ii)      loomade tekitatud kahjude ning taimehaigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu.

3.          Saagikindlustuse toetust võib anda juhul, kui asjaomased kindlustushüvitised ei hüvita tootjatele üle 100 % sissetuleku kaotusest, võttes arvesse kõiki tootjatele võimaldatavaid hüvitisi muudest kindlustusriskiga seotud toetuskavadest.

4.          Saagikindlustuse toetus ei tohi moonutada kindlustusturu konkurentsi.

Artikkel 48

Investeeringud

1.          Toetust võib anda nii materiaalseteks kui ka mittemateriaalseteks investeeringuteks töötlemisrajatistesse, veinitehaste infrastruktuuri ning turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse. Need investeeringud tehakse selleks, et parandada ettevõtte majanduse üldist tulemuslikkust ja ettevõtte kohandamiseks turunõudlusega, samuti tema konkurentsivõime suurendamiseks ning need on seotud ▌VI lisa II osas osutatud viinamarjasaaduste tootmise või turustamisega, sealhulgas eesmärgiga suurendada energiasäästu ja ülemaailmset energiatõhusust ning parandada jätkusuutlikke protsesse.

▌

2.          Lõike 1 kohast toetuse ülemmäära:

a)     kohaldatakse ainult mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ▌[26] ▌tähenduses;

b)      ▌võib lisaks kohaldada aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 229/2013[27] artikli 1 lõikes 2 määratletud Egeuse mere väikesaarte kõigi ettevõtjate suhtes.

Soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 2 lõikega 1 hõlmamata ettevõtjate suhtes, kellel on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse toetuse ülemmäära poole võrra. Toetust ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele, nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ette nähtud riigiabi käsitlevates liidu suunistes[28].

3.          Abikõlblikeks kuludeks ei peeta määruse (EL) nr [KOM(2011) 615] artikli 59 lõikes 3 osutatud abikõlbmatuid kulusid.

4.          Seoses lubatavate investeerimiskuludega kehtivad liidu toetuse suhtes järgmised abi maksimummäärad:

a)      50 % vähem arenenud piirkondades;

b)     40 % muudes kui vähem arenenud piirkondades;

c)      75 % aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades;

d)     65 % määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2 määratletud Egeuse mere väikesaartel.

5.          Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr [ KOM(2011) 615 ] artiklit 61.

Artikkel 49

Kõrvalsaaduste destilleerimine

1.          Toetust võib anda veinivalmistamise kõrvalsaaduste vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, mis toimub kooskõlas VII lisa II osa D jaos kehtestatud tingimustega.

Toetuse suurus määratakse kindlaks toodetud alkoholi mahuprotsendi ja alkoholikoguse (hektoliitrites) alusel. Toetust ei maksta destilleeritavates kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse eest, mis on suurem kui 10 % toodetud veinis sisalduvast alkoholikogusest.

1b.        Toetust makstakse destilleerijatele, kes töötlevad destilleerimiseks tarnitud veinivalmistamise kõrvalsaadused vähemalt 92 %-se alkoholisisaldusega toorpiirituseks.

Liikmesriigid võivad teha toetuse saamise sõltuvaks toetusesaaja poolsete tagatiste esitamisest.

2.          Toetuse maksimaalsed tasemed põhinevad kogumise ja töötlemise kuludel ning need määrab kindlaks komisjon rakendusaktidega vastavalt artiklile 51.

2a.        Asjaomane toetus on ühekordne summa, mis on ette nähtud destilleerijalt tootjale tarnitavate veinivalmistamise kõrvalsaaduste kogumise kulude hüvitamiseks, kui viimane kannab kõnealused kulud.

3.          Lõikes 1 osutatud destilleerimise, milleks on antud toetust, tulemusel saadud alkoholi kasutatakse konkurentsi moonutamise vältimiseks üksnes tööstuslikult või energia saamiseks.

▌

3. ALAJAGU

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 50

Delegeeritud volitused

Selleks et tagada, et liikmesriikide veinisektori toetusprogrammide eesmärkide saavutamine ja Euroopa vahendite tõhus ja tulemuslik kasutamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 ▌vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad:

a)          kulude eest vastutamise kohta alates kuupäevast, kui komisjon toetusprogrammid ja toetusprogrammide muudatused kätte saab, kuni nende kohaldamise alguskuupäevani;

b)          toetusprogrammide sisu ning nende kulude, haldus- ja personalikulude ja tegevuste kohta, mida võib liikmesriikide toetusprogrammidesse lisada, ning tingimuste ja võimaluse kohta teha artiklis 47 sätestatud toetuse korral makseid vahendajate kaudu;

▌

d)          tagatise ▌ esitamise nõude kohta ette maksmise korral;

e)          mõistete kasutamise kohta käesoleva jao kohaldamiseks;

ea)        kulude ülemmäära kindlaksmääramise kohta seoses viinamarjaistanduste ümberistutamisega tervislikel või fütosanitaarsetel põhjustel kooskõlas artikli 44 lõike 3 esimese lõigu punktiga ba;

f)           topeltrahastamise vältimise kohta

i)      liikmesriigi veinisektori toetusprogrammi erinevate tegevuste ja

ii)     liikmesriigi veinisektori toetusprogrammi ja selle maaelu arengu või edendamise programmide vahel;

g)          veinivalmistamise kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta tootjate poolt, kõnealusest kohustustest erandite tegemise kohta täiendava halduskoormuse vältimiseks ning eeskirjade kohta destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks;

h)          millega võimaldatakse liikmesriikidel kehtestada tingimused toetusmeetmete nõuetekohaseks toimimiseks oma programmides. ▌

▌Artikkel 51

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu meetmed seoses:

a)          toetusprogrammide esitamise ja vastava rahastamiskavaga ning toetusprogrammide läbivaatamisega;

b)          taotlemis-, valiku- ja maksemenetlustega;

c)          liikmesriikide toetusprogrammide kohta aruannete ja hinnangute esitamise, nende vormi ja sisuga;

d)          liikmesriikide poolt toetusmäärade kindlaksmääramisega toorelt koristamise ja kõrvalsaaduste destilleerimise puhul;

e)           ▌finantsjuhtimisega ja sätetega toetusmeetmete kohaldamise kohta liikmesriikide poolt;

f)           tagatise esitamise menetlustega ja tagatise suurusega, kui toetus on makstud ette.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. JAGU

TOETUS MESINDUSSEKTORIS

Artikkel 52

Riiklikud programmid ja rahastamine

1.          Mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võivad liikmesriigid koostada mesindussektori kolmeaastaseid riiklikke programme („mesindusprogrammid”). Need programmid koostatakse koostöös mesindussektori esindusorganisatsioonidega.

2.          Liidu rahaline toetus mesindusprogrammidele on samaväärne 50 %-ga liikmesriikide kantavatest kuludest nende programmide jaoks, mis on heaks kiidetud kooskõlas artikliga 54.

3.          Selleks et vastata lõikes 2 sätestatud liidu rahastamise tingimustele, peavad liikmesriigid oma territooriumil korraldama mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuringuid.

3a.        Mesindusprogrammidesse võib lisada järgmiseid meetmeid:

a)     tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele;

b)     kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroosi tõrje;

c)      mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine;

d)     mesindustoodete analüüsimise laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust;

e)      toetusmeetmed mesitarude hulga suurendamiseks liidus;

f)      koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate rakendusuuringute programmide täitmisele.

g)     turujärelevalve teostamine;

h)     toodete kvaliteedi parandamine turutoodete tõhusamaks täiustamiseks.

Artikkel 53

Delegeeritud volitused

1.          Selleks et tagada liidu vahendite tõhus ja tegelik kasutamine mesindussektori toetuseks, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte:

a)      liikmesriikide mesindusprogrammide ja maaelu arengu programmide topeltrahastamise vältimise kohta;

▌

c)      igale osalevale liikmesriigile liidu rahalise toetuse eraldamise aluse kohta, mis põhineb muu hulgas mesitarude koguarvul liidus.

2.          Selleks et tagada, et liidu toetuskava on kohandatud viimaste arengutega ja hõlmatud meetmed on mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks tõhusad, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 delegeeritud õigusakte, et ajakohastada artikli 52 lõikes 3a osutatud loetelu meetmetest, mis võidakse lisada liikmesriikide mesindusprogrammidesse, lisades loetellu muid meetmeid või kohandades neid meetmeid, ilma neist ühtegi välja jätmata. Nimetatud meetmete loetelu ajakohastamine ei mõjuta enne delegeeritud õigusakti jõustumist vastu võetud riiklike programme.

Artikkel 54

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu käesoleva jao kohaldamiseks vajalikud meetmed, milles käsitletakse:

aa)        riiklike programmide ja liikmesriikide poolt nende mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri kohta tehtud uuringute sisu;

a)          kasutamata vahendite ümberjaotamise menetlust;

b)           ▌liikmesriikide esitatud mesindusprogrammide heakskiitmist, sealhulgas liidu rahalise toetuse eraldamist igale osalevale liikmesriigile;

c)          liikmeriikide poolse rahastamise ülemmäära vastavalt artikli 52 lõikele 2.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5A. JAGU

TOETUS HUMALASEKTORIS

Artikkel 54-a1

Tootjaorganisatsioonidele antav toetus

1.          Liit annab artikli 106 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele humalasektoris toetust artikli 106 lõike 1 punkti c alapunktides i, ii või iii osutatud eesmärkide saavutamise finantseerimiseks.

2.          Liit rahastab lõikega 1 ettenähtud Saksamaa tootjaorganisatsioonidele antavat toetust igal aastal 2 277 000 euroga.

Artikkel 54-a2

Delegeeritud volitused

Selleks et tagada, et artiklis 54a-a1 osutatud toetusega rahastataks artiklis 106 osutatud eesmärke, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte:

a)          abitaotluste, sealhulgas tähtaegade ja saatedokumentide kohta;

b)          abikõlblike humalakasvatusalade ja igale tootjaorganisatsioonile makstavate summade arvutamise kohta.

Artikkel 54-a3

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib vastavalt artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta rakendusaktidega vastu käesoleva jao kohaldamiseks vajalikud meetmed seoses teotuse maksmisega.

II OSA

I JAOTIS

III PEATÜKK

Lubade andmise süsteem viinapuude istutuseks

Artikkel 54a0

Kestus

Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldatakse ajavahemikul 1. jaanuar 2016. a. kuni 31. detsember 2030. a. koos vahehindamisega, mille viib läbi komisjon eesmärgiga hinnata süsteemi toimimist ja esitada selle kohta vajaduse korral ettepanekuid.

1. JAGU

Viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi haldamine

Artikkel 54a

Loa andmine

1.          Artikli 63 lõike 2 kohaselt veiniviinamarjasortideks liigitatud viinapuid võib istutada või taasistutada üksnes siis, kui selleks on antud luba kooskõlas artiklitega 54c, 54e ja 54h vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

2.          Liikmesriigid annavad tootjate esitatud taotluse alusel konkreetsele hektarites väljendatud pindalale vastava loa, mis järgib objektiivseid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume. Nimetatud loa saamiseks ei pea tootjad kandma mingeid kulusid.

3.          Lõikes 1 osutatud luba kehtib kolm aastat alates selle andmise päevast. Selle tootja suhtes, kes ei ole luba selle kehtivuse ajal kasutanud, rakendatakse [ettepaneku KOM(2011) 628 lõplik/2] artikli 89 lõikes 3a ette nähtud halduskaristusi.

4.          Käesolevat peatükki ei kohaldata katseteks mõeldud piirkondades istutuste või ümberistutuse suhtes või pooktaimede kasvatamise suhtes või selliste piirkondade suhtes, kust saadavad veinid või viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks, või piirkondade suhtes, kus uusistutus hakkab toimuma siseriikliku õiguse kohaselt vastu võetud sundvõõrandamise raames.

Artikkel 54b

Uusistutuste kaitsemehhanism

1.          Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad 1% kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil.

2.          Liikmesriigid võivad:

a)     kohaldada riiklikul tasandil madalamat protsenti kui lõikes 1 sätestatu;

b)     piirata lubade andmist piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele või piirkondade puhul, millel ei ole geograafilist tähist.

Mis tahes punkides a ja b osutatud piirangud aitavad kaasa viinapuude istutamise plaanilisele kasvule ja need tuleb seada üle 0% ning neil on üks või mitu alljärgnevatest konkreetsetest põhjendustest:

a)     vajadus vältida veinitoodete ülepakkumise tõendatud ohtu seoses nimetatud toodete turuväljavaadetega, ületamata seda, mis on vajalik kõnealuse vajaduse rahuldamiseks;

b)     vajadus vältida konkreetse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise väärtuse vähenemise tõendatud ohtu.

3.          Liikmesriigid avaldavad kõik lõike 2 alusel tehtud otsused, mis peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult nendest otsustest ja põhjendustest.

Artikkel 54c

Lubade andmine viinapuude uusistutuseks

1.          Kui toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ei ületa liikmesriigi poolt eraldatud pindala, kiidetakse kõik need taotlused heaks.

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamiseks kohaldada ühte või mitut järgnevat objektiivset ja mittediskrimineerivat toetuskõlblikkuse kriteeriumit:

a)     taotlejal on põllumajandusmaa, mis ei ole väiksem kui pindala, mille jaoks ta luba taotleb;

b)     taotlejal on piisavad ametioskused ja pädevus;

c)      taotlus ei kujuta endast konkreetse kaitstud päritolunimetuse maine seadusvastase omastamise märkimisväärset ohtu, mida eeldatakse, välja arvatud siis, kui sellise ohu olemasolu tõendavad riigiasutused;

d)     nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel üks või mitu lõikes 2 osutatud kriteeriumi, tingimusel et neid kohaldatakse objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

2.          Kui lõikes 1 osutatud toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ületab liikmesriigi poolt eraldatud pindala, antakse load vastavalt hektarite proportsionaalsele jaotamisele kõigile taotlejatele pindala alusel, mille kohta nad on luba taotlenud. Samuti võib selliseid lubasid osaliselt või täielikult anda vastavalt ühele või mitmele järgnevale objektiivsele ja mittediskrimineerivale prioriteetsuskriteeriumile:

a)     tootjad, kes alustavad esimest korda viinapuude istutamisega ning kes on põllumajandusettevõtte juhid (uued turule sisenejad);

b)     piirkonnad, mille viinamarjaistandused aitavad kaasa keskkonna säilitamisele;

c)      piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma maakorralduse raames;

d)     looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad;

e)      arendusprojektide või taasistutuse jätkusuutlikkus majandusliku hindamise alusel;

f)      piirkonnad, kus hakkab toimuma uusistutus, mis suurendab konkurentsivõimet põllumajandusettevõtte ja piirkondlikul tasandil;

g)     geograafiliste tähistega toodete kvaliteedi parandamise võimalusega projektid;

h)     piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete suurendamise raames.

3.          Liikmesriigid avaldavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kriteeriumid, mida nad kohaldavad, ning teavitavad komisjoni nendest viivitamatult.

Artikkel 54d

Kutseorganisatsioonide roll

Liikmesriik võib artikli 54b lõike 2 kohaldamisel võtta arvesse artiklites 106–108 osutatud veinisektoris tegutsevate tunnustatud kutseorganisatsioonide, artiklis 72 osutatud huvitatud tootjarühmade või selle liikmesriigi seaduste alusel tunnustatud muud laadi kutseorganisatsioonide soovitusi tingimusel, et nimetatud soovitustele eelneb vastava geograafilise piirkonna representatiivsete asjaomaste osalejate kokkulepe.

Soovitusi ei anta pikemaks perioodiks kui kolm aastat.

Artikkel 54e

Taasistutus

1.          Liikmesriigid annavad automaatselt loa tootjatele, kes on 1. jaanuari 2016 seisuga viinapuude kasvuala välja juurinud ning on esitanud avalduse. Luba antakse pindala kohta, mis vastab nimetatud alale puhassaagi seisukohalt. Sellise loaga hõlmatud alasid ei arvestata artikliga 54b kaetud alade hulka.

2.          Liikmesriigid võivad anda lõikes 1 osutatud loa tootjatele, kes hakkavad viinapuude kasvuala välja juurima, kui lubatud ala juuritakse välja kõige hiljemalt neljanda aasta lõpuks alates kuupäevast, mil istutati uued viinapuud.

3.          Lõikes 1 osutatud luba kasutatakse sama põllumajandusettevõtte puhul, kus toimus väljajuurimine. Artikli 54d kohase kutseorganisatsiooni soovituse alusel võivad liikmesriigid piirata taasistutuse alade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste nõuetele, viinapuudega, mis vastavad samale kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise spetsifikaadile mis väljajuuritud ala.

4.          Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata loata istutatud viinapuude väljajuurimise puhul.

Artikkel 54g

Vähese tähtsuse reegel

1.          Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi ei kohaldata nendes liikmesriikides, kus 31. detsembri 2007. aasta seisuga ei kohaldatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajaos sätestatud istutusõiguste üleminekurežiimi.

2.          Liikmesriigid, mille suhtes 31. detsembri 2007. aasta seisuga kohaldati lõikes 1 osutatud režiimi ja kus viinapuude praegune kasvuala oli alla 10 000 hektari, võivad otsustada, et nad ei rakenda käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi.

Artikkel 54h

Üleminekusätted

1.          Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja 85k võib tootjatele enne 31. detsembrit 2015 antud istutusõiguse, mida need tootjad ei ole kasutanud ning mis nimetatud kuupäeval kehtib, lugeda alates 1. jaanuarist 2016 käesoleva peatüki alusel antavaks loaks.

Selline üleminek toimub taotluse alusel, mille need tootjad peavad esitama enne 31. detsembrit 2015. Liikmesriigid võivad otsustada lubada tootjatel esitada kuni 31. detsembrini 2020 taotlusi nende õiguste muutmiseks loaks.

2.          Lõike 1 alusel antavatel lubadel on sama pikk kehtivusaeg kui lõikes 1 osutatud istutusõiguseks antavatel lubadel. Kui nimetatud load jäetakse kasutamata, aeguvad nad kõige hiljemalt 31. detsembril 2018, või 31. detsembril 2023, kui liikmesriigid on teinud lõike 1 teises lõigus osutatud otsuse.

3.          Lõike 1 alusel antud loaga hõlmatud alasid ei arvestata artikliga 54b kaetud alade hulka.

Artikkel 54i

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)          tingimusi artikli 54a lõikes 4 osutatud vabastuse taotlemiseks;

b)          artikli 54c lõigetes 1 ja 2 osutatud kriteeriume käsitlevaid eeskirju;

c)          kriteeriumide lisamist artikli 54c lõigetes 1 ja 2 osutatud kriteeriumidele;

d)          selliste viinapuude, mille tootja on lubanud välja juurida, ning uute istutatud viinapuude üheaegset olemasolu vastavalt artikli 54e lõikele 2;

e)          artikli 54e lõike 3 kohaste liikmesriikide otsuste põhjendusi.

Artikkel 54j

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu vajalikud meetmed seoses:

a)          loa andmise menetlustega;

b)          liikmesriikide peetavate registrite ja komisjonile esitatavate teatistega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. JAGU

Viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kontrollimine

Artikkel 54k

Loata istutamine

1.          Tootjad juurivad loata rajatud viinapuude kasvualad välja omal kulul.

2.          Kui tootjad ei juuri viinapuid välja nelja kuu jooksul alates päevast, mil neid rikkumisest teavitatakse, tagavad liikmesriigid loata istutuste väljajuurimise kahe aasta jooksul pärast neljakuulise perioodi lõppu. Sellega seotud kulud nõutakse sisse asjaomaselt tootjalt.

3.          Liikmesriigid edastavad iga aasta 1. märtsiks komisjonile pärast 1. jaanuari 2016 kindlaks tehtud ilma loata istutatud viinapuude kasvuala üldpindala, samuti lõigete 1 ja 2 alusel välja juuritud alade üldpindala.

4.          Sellise tootja suhtes, kes ei ole täitnud käesolevas artiklis sätestatud kohustusi, kohaldatakse karistusi, mis sätestatakse kooskõlas [ettepaneku KOM(2011) 628 lõplik/2] artikliga 66.

5.          Riiklike või liidu toetusmeetmete raames ei anta toetust aladele, millele on viinapuud istutatud loata.

Artikkel 54l

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta asjakohaseid meetmeid, milles sätestatakse üksikasjad liikmesriikide teavitamisnõuete kohta, sealhulgas IV lisas osutatud eelarveeraldiste võimaliku vähendamise kohta mittevastavuse korral.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

II JAOTIS

▌TURUSTAMISEESKIRJAD JA TOOTJAORGANISATSIOONID

I PEATÜKK

TURUSTAMISEESKIRJAD

1. JAGU

TURUSTAMISSTANDARDID

1. ALAJAGU

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 55

Reguleerimisala

Ilma et see piiraks põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning veterinaaria ja fütosanitaaria ning toiduainete sektoris vastuvõetud sätteid, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitse ning taimekaitse, sätestatakse käesolevas jaos eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustoodete ▌turustamisstandardeid▌, mille puhul eristatakse kohustuslikke eeskirju ja vabalt valitavaid vabatahtlikke märkeid.

3. ALAJAGU

SEKTORI- VÕI TOOTEPÕHISED TURUSTAMISSTANDARDID

Artikkel 58

Üldpõhimõte

Tooteid, mille suhtes kehtivad kooskõlas käesoleva jaoga sektori- või tootepõhised turustamisstandardid, võib liidus turustada üksnes juhul, kui need vastavad nimetatud standarditele.

Artikkel 59

Kehtestamine ja sisu

1a.        Turustamisstandardeid võib kohaldada ühe või mitme allpool loetletud sektori ja/või toote suhtes:

a)     oliiviõli ja lauaoliivid;

b)     puu- ja köögivili;

c)      töödeldud puu- ja köögivili;

d)     banaanid;

e)      elustaimed;

f)      munad;

g)     linnuliha;

h)     inimtoiduks ettenähtud võiderasvad;

i)      humal.

1.          Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja ▌parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimusi ning käesoleva artikli lõigetega 1a ja 2a hõlmatud põllumajandustoodete kvaliteeti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160, milles käsitletakse sektori- või tootepõhiseid turustamisstandardeid, vastu delegeeritud õigusakte, kõigil turustusetappidel, samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavaid erandeid, selleks et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimustega, rahuldada tarbijate nõudmisi ning võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekitamist tootearendusel.

2.          Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011[29] artikli 26 kohaldamist, võivad lõikes 1 osutatud turustamisstandardid hõlmata ühte või mitut järgmistest nõuetest, mis on määratud kindlaks sektori- või tootepõhiselt ning põhinevad iga sektori eripäral, vajadusel reguleerida turuleviimist ning lõikes 3 määratletud tingimustel:

a)      tehnilised mõisted, nimetused ja/või müüginimetused muude kui artiklis 60 sätestatud sektorite puhul;

b)     klassifitseerimiskriteeriumid, nagu klassidesse liigitamine, kaal, suurus, vanus, kategooria;

c)      liigid, taimesort või loomatõug või kaubanduslik tüüp;

d)     esitusviis, ▌kohustuslike turustamisstandarditega seotud märgistus, pakend, pakkimiskeskuste suhtes kohaldatavad eeskirjad, märgistamine, ▌saagikoristusaasta ja eritingimuste kasutamine, ilma et see piiraks artiklite 69–100 kohaldamist;

e)      kriteeriumid, nagu välimus, konsistents, vastavus, tooteomadused ja veesisalduse protsent;

f)      tootmises kasutatud teatavad ained, koostisosad või koostisained, sealhulgas nende kvantitatiivne sisaldus, puhtus ja identifitseerimine;

g)      tootmistüüp ja tootmismeetod, sealhulgas veinivalmistustavad, ▌ning säästva tootmise arenenud süsteemid;

h)      virrete ja veinide kupaaž ja segamine, sealhulgas nende mõisted ja nende suhtes kehtivad piirangud;

i)       kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine, säilitamismeetod ja -temperatuur, ladustamine ja transport;

j)      põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu, välja arvatud linnuliha ja võiderasvad;

▌

n)      piirangud seoses teatavate ainete kasutamisega ja/või tegevuste rakendamisega;

o)     erikasutus;

▌

s)      tingimused, millega reguleeritakse selliste toodete müümist, valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta lõike 1 kohaselt vastu võetud turustamisstandarditele ja/või artiklis 60 osutatud mõistetele, nimetustele ja müüginimetustele, ning kõrvalsaaduste kõrvaldamist.

2a.        Olenemata lõikest 1a, kohaldatakse veinisektori suhtes lõike 2 punkte f, g, h, n ja s.

3.          Lõike 1 kohaselt vastu võetud sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtestatakse ilma, et see piiraks käesoleva määruse artiklite 65a–65e ja VIIa lisa sätteid vabalt valitavate vabatahtlike märgete kohta ning võttes arvesse:

a)      asjaomase toote eripära;

b)     vajadust tagada tingimused toodete turuleviimise hõlbustamiseks;

c)      tootjate huvi anda teavet toodete omaduste ja põllumajandustootmise eripära kohta ning tarbijate huvi saada toote kohta piisavat ja läbipaistvat teavet, sealhulgas tootmiskoha kohta, mis määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes geograafilisest asukohast, pärast seda, kui on eelkõige hinnatud ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, samuti tootjale ja lõpptarbijale pakutavaid soodustusi;

d)     meetodeid, mis on kättesaadavad toodete füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks;

e)      rahvusvaheliste asutuste vastu võetud standardsoovitused;

ea)    vajadust säilitada toodete looduslikud ja peamised omadused ning vältida asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust.

▌

4.          Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja vajadust parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamise kvaliteeti ja sellega seotud majandustingimusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõikes 1a osutatud sektorite loetelu. Sellised delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvatest nõudmistest, tehnilisest arengust või tootearendusest tulenevate tõendatud vajadustega ning nende õigusaktide kohta koostatakse komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles hinnatakse eelkõige tarbijate vajadusi, ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, sealhulgas mõju siseturule ja rahvusvahelisele kaubandusele, samuti tootjatele ja lõpptarbijatele pakutavaid soodustusi.

Artikkel 59a

Lisanõuded puu- ja köögiviljasektori toodete turustamiseks

1.          Peale selle, kui see on artiklis 59 osutatud kohaldatavate turustusstandardite seisukohast asjakohane, võib puu- ja köögiviljasektori tooteid, mis on mõeldud tarbijale värskelt müümiseks, turustada üksnes siis, kui need on veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning kui on näidatud nende päritoluriik.

2.          Lõikes 1 osutatud turustamisstandardeid ning muid käesoleva alajao kohaselt puu- ja köögiviljasektori suhtes kohaldatavaid turustamisstandardeid kohaldatakse kõikides turustusetappides, sealhulgas importimisel ja eksportimisel ning need võivad hõlmata kvaliteeti, klassifitseerimist, kaalu, suurust, pakkimist, pakendamist, hoidu, transporti, esitlemist ja turustamist.

3.          Turustamisstandarditega hõlmatud puu- ja köögiviljasektori toodete valdaja ei tohi liidus neid tooteid esitleda, müügiks pakkuda või tarnida ega turustada muul viisil kui nendele standarditele vastavalt, vastutades ühtlasi nimetatud standarditele vastavuse tagamise eest.

4.          Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse konkreetseid erandeid käesolevast artiklist, mis on vajalikud selle artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks.

Artikkel 59b

Humala sertifitseerimine

1.          Peale kohaldatavate turustusstandardite, kui see on asjakohane, kohaldatakse humalasektori toodete suhtes, mis on koristatud või valmistatud liidus, käesoleva artikli kohast sertifitseerimismenetlust.

2.          Sertifikaadi võib välja anda üksnes toodete puhul, millel on konkreetsele turustusetapile vastavad minimaalsed kvaliteediomadused. Humalapulbri, suurema lupuliinisisaldusega humalapulbri, humalaekstrakti ja segatud humalatoodete puhul võib sertifikaadi välja anda üksnes juhul, kui nende toodete alfahappe sisaldus ei ole madalam kui nende valmistamiseks kasutatud humala alfahappe sisaldus.

3.          Sertifikaatidel peab olema näidatud vähemalt:

a)     humala tootmise koht või kohad;

b)     saagikoristuse aasta või aastad; ning

c)      liik või liigid.

4.          Humalasektori tooteid võib turustada või eksportida üksnes juhul, kui need on hõlmatud kooskõlas käesoleva artikliga välja antud sertifikaadiga.

Humalasektori importtoodete puhul loetakse artiklis 129a ette nähtud tõendid sertifikaadiga samaväärseks.

5.          Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu meetmeid lõikest 4 erandite tegemiseks:

a)     teatavate kolmandate riikide kaubandusnõuete rahuldamiseks; või

b)     erikasutuseks ettenähtud toodete puhul.

Esimeses lõigus osutatud meetmed:

a)     ei tohi takistada turustada tavapäraseid tooteid, millele on välja antud sertifikaat; ning

b)     nendega peavad kaasnema tagatised, et vältida segiminekuid nende toodetega.

Artikkel 60

Teatavate sektorite ja toodete mõisted, nimetused ja müüginimetused

1.          Peale kohaldatavate turustusstandardite, kui see on asjakohane, kohaldatakse VI lisas sätestatud mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi järgmiste sektorite või toodete suhtes:

a)      oliiviõli ja lauaoliivid;

b)     vein;

c)      veise- ja vasikaliha;

d)     inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted;

e)      linnuliha ja munad;

f)      inimtoiduks ettenähtud võiderasvad.

2.          VI lisas sätestatud mõisteid, nimetusi või müüginimetusi võib liidus kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele.

3.          Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte VI lisas sätestatud mõistete ja müüginimetuste muudatuste, nendest erandite tegemise või nendest vabastamise kohta. Kõik sellised õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvatest nõudmistest, tehnilisest arengust või tootearendusest tulenevate tõendatud vajadustega.

3a.        Selleks et tagada, et ettevõtjad ja liikmesriigid saavad ühemõtteliselt ja õigesti aru VI lisas sätestatud mõistetest ja müüginimetustest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nende täpsustamise ja kohaldamise eeskirju.

4.          Tarbijate ootustega ja piimatoodete turu arenguga arvestamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte selliste piimatoodete kindlaksmääramiseks, mille puhul märgitakse juhul, kui tegemist ei ole lehmapiimaga, milliselt loomaliigilt see on saadud, ning vajalike asjakohaste eeskirjade kehtestamiseks.

Artikkel 61

Lubatud hälve

1.          Selleks et võtta arvesse iga toote või sektori eripära, eri turustusetappe, tehnilisi tingimusi, mis tahes võimalikke praktilisi probleeme ning analüüsimeetodite täpsust ja korratavust, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühe või mitme konkreetse standardi lubatud hälve, mille ületamisel käsitatakse kogu tootepartiid kõnealusele standardile ▌mittevastavana.

2.          Lõikes 1 osutatud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse vajadust mitte muuta toodete iseloomulikke omadusi ning vältida toodete kvaliteedi halvenemist.

Artikkel 62

Veinivalmistustavad ja analüüsimeetodid

1.          VI lisa II osas loetletud toodete valmistamiseks ja säilitamiseks liidus kasutatakse üksnes veinivalmistustavasid, mis on lubatud VII lisa kohaselt ning sätestatud artikli 59 lõike 2 punktis g ning artikli 65 lõigetes 2 ja 3.

Esimest lõiku ei kohaldata:

a)      viinamarjamahla ja kontsentreeritud viinamarjamahla suhtes; ning

b)     viinamarjamahla valmistamiseks ettenähtud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde suhtes.

Lubatud veinivalmistustavasid võib kasutada üksnes kõnealuste toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks.

VI lisa II osas loetletud tooteid valmistatakse liidus vastavalt VII lisas sätestatud eeskirjadele.

Liidus ei tohi turustada VI lisa II osas loetletud tooteid, kui:

a)      nende puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole liidus lubatud; ▌

b)     nende puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole riiklikul tasandil lubatud; või

c)      nende puhul ei ole järgitud VII lisas sätestatud eeskirju.

Viinamarjasaadused, mis ei ole viienda lõigu kohaselt turustatavad, hävitatakse. Erandina sellest eeskirjast võivad liikmesriigid lubada kasutada piiritusetehastes või äädikavabrikutes või tööstuses teatud tooteid, mille omadused nad määravad kindlaks, tingimusel et see luba ei stimuleeri tootmist mittelubatud veinivalmistustavadega.

2.          Komisjon, lubades veinivalmistustavade kasutamist vastavalt artikli 59 lõikes 2 punktis g osutatud menetlusele:

a)      arvestab Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni soovitatud ja avaldatud veinivalmistustavasid ning selliste veinivalmistustavade katselise kasutamise tulemusi, mille kasutamiseks ei ole veel luba antud;

b)     arvestab inimeste tervise kaitsega;

c)      võtab arvesse tarbijate eksitamise võimalikku ohtu nende väljakujunenud ettekujutuste ja vastavate ootuste tõttu toote suhtes ▌, pidades silmas teabevahendite kättesaadavust ja võimalikkust selliste riskide vältimiseks;

d)     lubab veini looduslike ja põhiomaduste säilitamist ega põhjusta asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust;

e)      tagab keskkonnakaitse vastuvõetava miinimumtaseme;

f)      järgib üldeeskirju, milles käsitletakse VII lisas sätestatud veinivalmistustavasid ja eeskirju.

2a.        Selleks et tagada mitteturustatavate veinitoodete nõuetekohane kohtlemine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte siseriiklike menetluste kohta, mis puudutavad artikli 62 lõike 1 viiendas lõigus osutatud nõuetele mittevastavate veinitoodete kõrvaldamist ja hävitamist ning erandeid nendest eeskirjadest.

3.          Komisjon võtab vajaduse korral rakendusaktidega vastu artikli 59 lõike 3 punktis d osutatud meetodid VI lisa II osas loetletud toodete jaoks. Kõnealused meetodid põhinevad Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) soovitatud ja avaldatud mis tahes asjakohasel meetodil, välja arvatud juhul, kui need oleksid liidu poolt seatud ▌eesmärgi saavutamiseks ebatõhusad või ebasobivad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kuni selliste sätete vastuvõtmiseni kasutatakse nende asemel asjaomase liikmesriigi lubatud meetodeid ja eeskirju.

Artikkel 63 ▌

Veiniviinamarjasordid

1.          VI lisa II osas loetletud ja liidus toodetud tooteid valmistakse käesoleva artikli lõike 2 kohaselt liigitatavatest veiniviinamarjasortidest.

2.          Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida võib nende territooriumil veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida.

Liikmesriigid võivad liigitada üksnes veiniviinamarjasorte, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)      asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;

b)     sort ei ole üks järgmistest: „Noah”, „Othello”, „Isabelle”, „Jacquez”, „Clinton” ja „Herbemont”.

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.

3.          Lõike 2 esimeses lõigus osutatud liigitamiskohustusest vabastatakse liikmesriigid, kelle viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel arvutatud veinitoodang ei ole suurem kui 50 000 hektoliitrit aastas.

Siiski võib ka esimeses lõigus osutatud liikmesriikides veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida üksnes lõike 2 teises lõigus esitatud tingimustele vastavaid veiniviinamarjasorte.

4.          Erandina lõike 2 esimesest ja kolmandast lõigust ning lõike 3 teisest lõigust lubavad liikmesriigid teadusuuringuteks ja katseteks istutada, ümber istutada või pookida järgmisi veiniviinamarjasorte:

a)      lõikes 2 ▌osutatud liikmesriikide puhul liigitamata veiniviinamarjasordid;

b)     lõikes 3 osutatud liikmesriikide puhul veiniviinamarjasordid, mis ei vasta lõike 2 teises lõigus esitatud tingimustele.

5.          Aladelt, kuhu on veini tootmiseks istutatud veiniviinamarjasordid vastuolus lõigetega 2 ja 4, tuleb viinapuud välja juurida.

Sellistelt aladelt ei pea viinapuid välja juurima juhul, kui kõnealuste alade toodang on mõeldud eranditult veinitootja oma majapidamise tarbeks.

Artikkel 64 ▌

VI lisa II osas loetletud kategooriatele mittevastava veini erikasutus

Välja arvatud villitud vein, mille kohta on tõendeid, et villimine toimus enne 1. septembrit 1971, võivad üksikisikutest veinitootjad ainult oma majapidamise tarbeks, veiniäädika tootmiseks või destilleerimiseks kasutada veini, mis on toodetud artikli 63 lõike 2 esimesele lõigule vastavalt koostatud liigitustesse kantud veiniviinamarjasortidest, kuid mis ei vasta VI lisa II osas ▌sätestatud kategooriatele.

Artikkel 65 ▌

Teatavate toodete ja sektorite siseriiklikud eeskirjad

1.          Olenemata ▌artikli 59 lõikest 1 võivad liikmesriigid vastu võtta või jõusse jätta oma siseriiklikud õigusaktid, millega nähakse ette erinevad kvaliteeditasemed võiderasvade jaoks. Need eeskirjad peavad võimaldama kvaliteeditaseme hindamist, lähtudes eeskätt kasutatud toorainega seotud kriteeriumitest, toote organoleptilistest omadustest ning selle füüsikalisest ja mikrobioloogilisest stabiilsusest.

Esimese lõiguga ettenähtud võimalust kasutavad liikmesriigid peavad tagama, et teiste liikmesriikide tooted, mis vastavad nende siseriiklikes õigusaktides sätestatud kriteeriumitele, võivad mittediskrimineerivatel tingimustel kasutada mõisteid, mis kinnitavad nendele kriteeriumitele vastavust.

2.          Liikmesriigid võivad piirata või keelata teatavate liidu õigusega lubatud veinivalmistustavade kasutamist või välistada nende tavade kasutamise ning näha ette rangemad eeskirjad oma territooriumil valmistatava veini suhtes, et kindlustada kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide, vahuveinide ja liköörveinide põhiomaduste säilimine.

3.          Liikmesriigid võivad lubada selliste veinivalmistustavade katselist kasutamist, mis muidu ei ole lubatud▌.

4.          Selleks et tagada käesoleva artikli nõuetekohane ja läbipaistev kohaldamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamise tingimused ning samuti käesoleva artikli lõikes 3 osutatud katselise tegevusega saadud toodete valdamise, ringluse ja kasutamise tingimused.

4a.        Liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada täiendavad riiklikud sätted toodete kohta, mille suhtes kehtib liidu turustamisstandard, kui need sätted on kooskõlas liidu õiguse ja eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõttega ning kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 98/34/EÜ[30] ei tulene teisiti.

ALAJAGU 3a

VABALT VALITAVAD VABATAHTLIKUD MÄRKED

Artikkel 65a

Üldsätted

Luuakse sektori- või tootepõhiste vabalt valitavate vabatahtlike märgete kava, et aidata lisaväärtusega põllumajandustoodete tootjail siseturul paremini selgitada oma toodete selliseid omadusi ja tunnuseid, mis annavad neile lisaväärtust, ning eelkõige et toetada ja täiendada artiklis 58 osutatud turustamisstandardeid.

Käesolevat alajagu ei kohaldata artikli 69 lõikes 1 osutatud veinitoodete suhtes.

Artikkel 65b

Praegused vabalt valitavad vabatahtlikud märked

1.          Käesoleva määruse jõustumise päeval käesoleva kava alla kuuluvad vabalt valitavad vabatahtlikud märked on loetletud käesoleva määruse VIIa lisas ning nende kasutamistingimused sätestatakse vastavalt artikli 65c punktile a.

2.          Lõikes 1 osutatud vabalt valitavad vabatahtlikud märked kehtivad kuni nende muutmise või tühistamiseni vastavalt artiklile 65c.

Artikkel 65c

Vabalt valitavate vabatahtlike märgete reserveerimine, muutmine ja tühistamine

Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi, teaduse ja tehnika arengut, turu olukorda ning turustamisstandardite ja rahvusvaheliste standardite arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

a)          reserveeritakse uus vabalt valitav vabatahtlik märge ja kehtestatakse selle kasutamistingimused;

b)          muudetakse vabalt valitava vabatahtliku märke kasutamistingimusi või

c)          tühistatakse vabalt valitav vabatahtlik märge.

Artikkel 65d

Uued vabalt valitavad vabatahtlikud märked

1.          Märge võib muutuda uueks vabalt valitavaks vabatahtlikuks märkeks ainult siis, kui see vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)     märge on seotud toote omaduse või tootmis- või töötlemisviisiga ning sektori või tootega;

b)     märke kasutamine võimaldab paremini selgitada toote lisaväärtust, mis tuleneb toote eriomadustest või tootmis- ja töötlemisviisist;

c)      toote punktis a osutatud omadused või tunnused on toote turuleviimisel tarbijate jaoks äratuntavad mitmes liikmesriigis;

d)     märke kasutamistingimused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/13/EÜ[31].

Uue vabalt valitava vabatahtliku märke reserveerimisel võtab komisjon arvesse kõiki asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid ja asjaomastele toodetele või sektoritele kehtivaid vabatahtlikke märkeid.

2.          Selleks et võtta arvesse teatavate sektorite omadusi ning tarbijate ootusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse täiendavaid üksikasju lõikes 1 osutatud uute vabalt valitavate vabatahtlike märgete loomise nõuete kohta.

Artikkel 65e

Vabalt valitavate vabatahtlike märgete kasutuspiirangud

1.          Vabalt valitavat vabatahtlikku märget võib kasutada ainult kehtestatud kasutustingimustele vastavate toodete kirjeldamiseks.

2.          Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et tagada, et kasutatavat tootemärgistust ei oleks võimalik segi ajada vabalt valitavate vabatahtlike märgetega.

3.          Selleks et tagada, et vabalt valitavate vabatahtlike märgete abil kirjeldatavad tooted vastaksid kehtivatele kasutamistingimustele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse vabalt valitavate vabatahtlike märgete täiendavaid kasutamiseeskirju.

4. ALAJAGU

IMPORDI JA EKSPORDIGA SEOTUD TURUSTAMISSTANDARDID

Artikkel 66

Üldsätted

Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära ja teatavate põllumajandustoodete eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

a)           ▌tingimusi, mille alusel loetakse, et imporditud tooted vastavad piisaval määral liidu turustamisstandardite nõuetele, ja tingimusi, millega kehtestatakse erandid artiklist 58; ning ▌

b)           ▌tingimusi, mis on seotud liidust eksporditavate toodete suhtes turustamisstandardite kohaldamisega.

Artikkel 67

Veini impordi erisätted

1.          Kui aluslepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud veini päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ja märgistust käsitlevaid sätteid ning käesoleva määruse ▌artiklis 60 osutatud mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla kuuluvate liitu imporditavate toodete suhtes.

2.          Kui aluslepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteid kooskõlas käesoleva määruse kohaselt liidu lubatud veinivalmistustavadega või, enne artikli 62 lõike 2 kohase loa saamist, kooskõlas Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni soovitatud ja avaldatud veinivalmistustavadega ▌.

3.          Lõikes 1 osutatud toodete importimisel tuleb esitada:

a)      lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimuste täitmist tõendav sertifikaat, mille peab toote päritolumaal koostama pädev asutus ja mis on lisatud komisjoni avaldatavasse loetellu;

b)     toote päritoluriigi määratud asutuse või osakonna koostatud analüüsiaruanne, kui toode on mõeldud otsetarbimiseks.

5. ALAJAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 68

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega ▌:

▌

c)          koostada VI lisa III osa punkti 5 teises lõigus ja VI lisa VI osa kuuenda lõigu punktis a osutatud piima ja piimatoodete loetelud, mis põhinevad selliste toodete soovituslikel loeteludel, mida liikmesriigid peavad oma territooriumil vastavaks kõnealustele sätetele, ja mille liikmesriigid saadavad komisjonile;

d)          kehtestada sektori- või tootepõhiste turustamisstandardite rakendamise eeskirjad;

e)          kehtestada eeskirjad, et kindlaks teha, kas tooteid on käideldud lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel;

ei)         kehtestada eeskirjad toodete koostise määramiseks kasutatavate analüüsimeetodite jaoks;

f)           kehtestada lubatud hälbe kindlaksmääramise eeskirjad ▌;

g)          kehtestada eeskirjad artiklis 66 osutatud meetmete rakendamiseks;

h)          kehtestada eeskirjad tootja ja/või tööstuskäitise, kus toode on valmistatud või töödeldud, identifitseerimiseks ja registreerimiseks, samuti sertifitseerimismenetluste ning äridokumentide, saatedokumentide ja registrite pidamise jaoks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. JAGU

PÄRITOLUNIMETUSED, GEOGRAAFILISED TÄHISED JA VEINISEKTORI TRADITSIOONILISED NIMETUSED

1. ALAJAGU

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 69

Reguleerimisala

1.          Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse VI lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.

2.          Lõikes 1 osutatud eeskirjade aluseks on:

a)      tarbijate ja tootjate seaduslike huvide kaitsmine;

b)     asjaomaste toodete siseturu tõrgeteta toimimise tagamine ning

c)      kvaliteetsete toodete tootmise edendamine käesoleva jaoga kooskõlas, võimaldades seejuures kasutada riikliku kvaliteedipoliitika meetmeid.

2. ALAJAGU

PÄRITOLUNIMETUSED JA GEOGRAAFILISED TÄHISED

Artikkel 70

Mõisted

1.          Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      „päritolunimetus” – piirkonna, konkreetse koha või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigi nimi, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 69 lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)      toote kvaliteet ja omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos sellele omaste looduslike tingimuste ja inimtegevusega;

ii)      viinamarjad, millest toode on valmistatud, pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast;

iii)     tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas; ning

iv)     toode on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki;

b)     „geograafiline tähis” – piirkonnale, konkreetsele kohale või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigile viitav tähis, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 69 lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)      sellel on eriline kvaliteet, maine või muud omadused, mis tulenevad peamiselt sellest geograafilisest piirkonnast;

ii)      vähemalt 85 % selle valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast;

iii)     tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas; ning

iv)     see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või Vitis vinifera liikide ja muude perekonna Vitis liikide ristandite hulka.

2.          Teatavad traditsiooniliselt kasutatavad nimetused on päritolunimetused, kui:

a)      need tähistavad veini;

b)     need viitavad geograafilisele nimele;

c)      täidavad lõike 1 punkti a alapunktides i–iv osutatud nõudeid ▌; ning

d)     nende suhtes kohaldatakse käesolevas alajaos sätestatud päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitse alla võtmise menetlust.

3.          Päritolunimetused ja geograafilised tähised, sealhulgas need, mis on seotud kolmandate riikide geograafiliste piirkondadega, võetakse liidu kaitse alla käesolevas alajaos sätestatud eeskirjade alusel.

4.          Lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud tootmine hõlmab igasuguseid toiminguid alates viinamarjade koristamisest kuni veinivalmistamise lõpuni, kuid mitte valmistusjärgset protsessi.

Lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel peab viinamarjakogus, mis võib kuni 15 % määral pärineda väljastpoolt kindlaks määratud piirkonda, pärinema sellest liikmesriigist või kolmandast riigist, kus kindlaks määratud piirkond asub.

Artikkel 71

Kaitsetaotlused

1.          Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, milles sisaldub:

a)      kaitstavat nimetust;

b)     taotleja nimi ja aadress;

c)      lõikes 2 osutatud tootespetsifikaat; ning

d)     koonddokument, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.

2.          Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud pooltel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähise asjaomaseid tootmistingimusi.

Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt:

a)     kaitstavat nimetust;

b)     veini(de) kirjeldust:

i)      päritolunimetusega veinide korral nende põhiliste analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust;

ii)     geograafilise tähisega veinide korral nende põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldust ning samuti organoleptiliste omaduste hinnangut või märget selliste omaduste kohta;

c)      vajaduse korral veini(de) valmistamiseks kasutatavaid eritavasid ning veini(de) valmistamisel kehtivaid asjakohaseid piiranguid;

d)     asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust;

e)      maksimaalset saagikust hektari kohta;

f)      andmeid veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein(id) on saadud;

g)     üksikasju, mis kinnitavad seost, millele on osutatud artikli 70 lõike 1 punkti a alapunktis i või olenevalt olukorrast punkti b alapunktis i;

h)     liidu või siseriiklikes õigusaktides sätestatud või liikmesriikide poolt ette nähtud juhtudel kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kehtestatud kohaldatavaid nõudeid, võttes arvesse asjaolu, et sellised nõuded peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja vastama liidu õigusele;

i)      tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded.

3.          Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, sisaldab see lisaks lõigetes 1 ja 2 ▌sätestatud andmetele tõendit, et kõnealune nimetus on kaitstud selle päritolumaal.

Artikkel 72

Taotlejad

1.          Iga huvitatud tootjarühm või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel üksiktootja võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset. Taotlemises võivad osaleda ka teised huvitatud isikud.

2.          Tootjad võivad kaitset taotleda üksnes nende endi toodetavatele veinidele.

3.          Ühise taotluse võib esitada piiriülest geograafilist piirkonda tähistava nime kohta või piiriülese geograafilise piirkonnaga seotud traditsioonilise nimetuse kohta.

Artikkel 73

Riiklik eelmenetlus

1.          Liidust pärit veinide päritolunimetuse või geograafilise tähise ▌kaitsetaotluste suhtes kohaldatakse riiklikku eelmenetlust.

1a.        Kaitsetaotlus esitatakse selles liikmesriigis, mille territooriumilt päritolunimetus või geograafiline tähis pärineb.

1b.        Liikmesriik, kus kaitsetaotlus esitati, vaatab selle läbi, et kontrollida selle vastavust käesolevas alajaos sätestatud tingimustele.

Liikmesriik korraldab riigisisese menetluse, millega tagatakse taotluse piisav avalikustamine ja nähakse ette vähemalt kahe kuu pikkune ajavahemik alates avalikustamisest, mille jooksul kõik tema territooriumil elavad või asuvad ning õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades liikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse.

2.          Kui liikmesriik leiab, et päritolunimetus või geograafiline tähis ei vasta käesolevas alajaos sätestatud tingimustele või et see ei vasta liidu õigusele, lükkab ta taotluse tagasi.

3.          Kui liikmesriik leiab, et nõuded on täidetud, kohaldatakse riiklikku menetlust, millega tagatakse tootespetsifikaadi piisav avalikustamine vähemalt internetis.

Artikkel 74

Komisjoni järelevalve

1.          Komisjon avalikustab päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva.

2.          Komisjon kontrollib, kas artiklis 71 osutatud kaitsetaotlused vastavad käesolevas alajaos sätestatud tingimustele.

3.          Kui komisjon leiab, et käesolevas alajaos sätestatud tingimused on täidetud, otsustab ta rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, avaldada artikli 71 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ning riikliku eelmenetluse käigus tehtud tootespetsifikaadi avaldamise viite Euroopa Liidu Teatajas.

4.          Kui komisjon leiab, et käesolevas alajaos sätestatud tingimused ei ole täidetud, otsustab ta ▌rakendusaktidega taotluse tagasilükkamise üle.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 75

Vastuväidete esitamise menetlus

Kahe kuu jooksul alates artikli 71 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi avaldamisest võivad kõik seaduslikku huvi omavad liikmesriigid, kolmandad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, kes asuvad või on asutatud muus liikmesriigis kui kaitset taotlev liikmesriik või kolmandas riigis, esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse seoses käesolevas alajaos sätestatud abikõlblikkuse tingimuste täitmisega.

Kolmandas riigis asuvate või asutatud füüsiliste või juriidiliste isikute puhul esitatakse kõnealune avaldus kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu esimeses lõigus osutatud kahekuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 76

Kaitse alla võtmise otsus

Komisjonile kättesaadava teabe alusel ja artikli 75 kohase vastuväidete esitamise menetluse lõppemisel otsustab komisjon ▌rakendusaktidega käesolevas alajaos sätestatud tingimustele vastava ja liidu õigusega kooskõlas oleva päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtta või taotluse tagasi lükata, kui kõnealuseid tingimusi ei täideta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 77 ▌

Homonüümid

1.          Kui taotlus on esitatud ▌sellise nimetuse ▌ registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne ▌käesoleva määruse kohaselt juba registreeritud nimetusega ▌, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna selliste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha puhul täpne.

Registreeritud homonüümset nimetust võib kasutada üksnes tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse piisav eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

2.          Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis, ▌kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, ▌mis on täielikult või osaliselt homonüümne geograafilise tähisega, mis on liikmesriikide õigusaktidega kaitstud.

3.          Kui viinamarjasordi nimi sisaldab kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist või koosneb nendest, ei tohi kõnealust nime kasutada põllumajandustoodete märgistamiseks. Selleks et võtta arvesse olemasolevaid märgistamistavasid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte ▌, milles sätestatakse erandid kõnealusest reeglist.

4.          Artikliga 70 hõlmatud toodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse ei mõjuta kaitstud geograafilisi tähiseid, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008[32] artiklis 2 määratletud piiritusjookide suhtes.

Artikkel 78

Kaitse alla võtmisest keeldumise põhjused

1.          Üldnimetuseks muutunud nimetust ei kaitsta päritolunimetuse või geograafilise tähisena. Käesolevas jaos tähendab „üldnimetuseks muutunud nimetus” veini nimetust, mis vaatamata oma seotusele koha või piirkonnaga, kus toodet algselt toodeti või turustati, on muutunud veini üldnimetuseks liidus.

Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a)      hetkeolukorda liidus, eelkõige tarbimispiirkondades;

b)     asjakohaseid liidu või riigisiseseid õigusakte.

2.          Nimetust ei kaitsta päritolunimetuse või geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võiks kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse osas eksitada.

Artikkel 79 ▌

Seos kaubamärkidega

1.          Kaubamärgi, mis sisaldab kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist või koosneb kaitstud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest, mis ei ole kooskõlas asjaomase tootespetsifikaadiga, või mille kasutamine on hõlmatud artikli 80 lõikega 2 ning seondub VI lisa II osas loetletud ühe kategooria alla kuuluva tootega,

a)     registreerimisest keeldutakse juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse komisjonile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva ning päritolunimetus või geograafilise tähis võetakse seejärel kaitse alla, või

b)     registreerimine tühistatakse.

▌

2.          Ilma et see piiraks artikli 78 lõike 2 kohaldamist, võib olenemata päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest jätkuvalt kasutada või uuendada lõikes 1 osutatud kaubamärki, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ettenähtud juhtudel saadud liidu territooriumil heauskse kasutamise teel kas enne päritolunimetuse või geograafilise tähise päritoluriigis kaitse alla võtmise kuupäeva või enne 1. jaanuari 1996, tingimusel et kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ[33] alusel või nõukogu määruse nr 207/2009[34] kohaselt.

Sellistel juhtudel lubatakse kasutada päritolunimetust või geograafilist tähist kõrvuti vastavate kaubamärkidega.

Artikkel 80

Kaitse

1.          Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilint tähist võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2.          Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetust kasutavat veini kaitstakse:

a)      kõnealuse kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i)      sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile või

ii)      kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine;

b)     väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud või translitereeritud, või sellele on lisatud väljend „stiilis”, „tüüpi”, „meetodil”, „valmistatud nagu”, „imitatsioon”, „maitsega”, „nagu” või muu samalaadne väljend;

c)      muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase veinitoote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;

d)     mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

3.          Kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised ei muutu liidus üldnimetusteks artikli 78 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 81

Register

Komisjon loob veini kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste avalikkusele kättesaadava elektroonilise registri ja haldab seda. Registrisse võib kanda kolmandate riikide toodete päritolunimetused ja geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse liidu osalusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu kohaselt. Sellised nimetused kantakse registrisse kaitstud geograafilise tähisena, välja arvatud juhul, kui need on lepingutes määratletud kaitstud päritolunimetusena käesoleva määruse tähenduses.

Artikkel 82

Tootespetsifikaatide muutmine

Artiklis 72 sätestatud tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või piiritleda uuesti artikli 71 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

Artikkel 83

Tühistamine

Komisjon võib omal algatusel või õigustatud huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral ▌rakendusaktidega otsustada päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse tühistada, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 84

Olemasolevad kaitstud veininimetused

1.          Nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999[35] artiklites 51 ja 54 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002[36] artiklis 28 osutatud ▌veininimetused võetakse automaatselt ▌käesoleva määruse kohase kaitse alla. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 81 sätestatud registrisse.

2.          Komisjon võtab rakendusaktidega, mis on vastu võetud käesoleva määruse artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, vajalikud meetmed, et kõrvaldada käesoleva määruse artiklis 81 sätestatud registrist veininimetused, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118s lõiget 3.

3.          Artiklit 83 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste suhtes.

Kuni 31. detsembrini 2014 võib komisjon omal algatusel otsustada rakendusaktidega tühistada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste kaitse, kui kõnealused nimetused ei vasta artiklis 70 sätestatud tingimustele.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.          Horvaatia puhul kaitstakse käesoleva määruse alusel Euroopa Liidu Teatajas[37] avaldatud veininimetusi, sõltuvalt vastuväidete esitamise menetluse tulemusest. Komisjon kannab need artiklis 81 sätestatud registrisse.

Artikkel 85

Tasud

Liikmesriikidel on õigus nõuda oma kulude katteks tasu, sealhulgas nende kulude katteks, mis tekivad seoses käesoleva alajao kohaste kaitsetaotluste, vastuväidete, muutmis- ja tühistamistaotluste läbivaatamisega.

Artikkel 86

Delegeeritud volitused

▌

2.          Selleks et ▌võtta arvesse tootmise eripära piiritletud geograafilises piirkonnas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse:

a)          asjaomase geograafilise piirkonna piiritluse lisakriteeriumid ning

b)          ▌piirangud ja erandid seoses tootmisega piiritletud geograafilises piirkonnas.

3.          Selleks et tagada toote kvaliteet ja läbipaistvus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse tingimused, mille kohaselt võivad tootespetsifikaadid sisaldada lisanõudeid.

4.          Selleks et tagada tootjate ja ettevõtjate seaduslikud õigused ja huvid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse ▌:

▌

b)     selliste taotlejate kategooriat, kes võivad taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset;

c)      tingimusi, mida peab järgima päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlemisel, ▌komisjoni kontrolli, vastuväidete esitamise menetlust ning kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise muutmist, tühistamist või vahetamist käsitlevaid menetlusi;

d)     piirüleste taotluste suhtes kohaldatavaid tingimusi;

e)      kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud taotlustele esitatavaid tingimusi;

f)      kuupäeva, millest alates kohaldatakse kaitset või kaitse muudatust;

g)      tootespetsifikaatide muutmisega seotud tingimusi.

5.          Selleks et tagada piisav kaitse, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse piiranguid kaitstud nimetuse suhtes.

6.          Selleks et tagada, et käesoleva alajao kohaldamine ei kahjusta ettevõtjaid ega pädevaid asutusi seoses veininimetustega, millele on kaitse antud enne 1. augustit 2009 või mille kohta on kaitsetaotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üleminekusätteid seoses:

a)      veininimetustega, mida liikmesriigid on enne 1. augustit 2009 tunnustanud kui päritolunimetusi või geograafilisi tähiseid või veininimetustega, mille kohta on esitatud kaitsetaotlus enne kõnealust kuupäeva;

▌

c)      veinidega, mis on enne konkreetset kuupäeva turule lastud või märgistatud, ning

d)     tootespetsifikaatide muutmisega.

Artikkel 87

Rakendamisvolitused ▌

1.          Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu vajalikud meetmed seoses:

a)      tootespetsifikaadil esitatava teabega geograafilise piirkonna ja lõpptoote vahelise seose kohta;

b)     kaitse andmise või tagasilükkamise otsuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisega;

c)      artiklis 81 osutatud registri loomise ja pidamisega;

d)     termini „kaitstud päritolunimetus” muutmisega terminiks „kaitstud geograafiline tähis”;

e)      piirüleste taotluste esitamisega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.          Komisjon võib rakendusaktidega võtta vajalikud meetmed seoses päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse või muutmise heakskiitmise kontrollimenetlusega, samuti seoses vastuväidete, tühistamis- ja muutmistaotluste menetlusega, ning seoses olemasolevate kaitstud veininimetuste puhul esitatava teabega, eelkõige seoses:

a)      näidisdokumentide ja edastamisvormidega;

b)     tähtaegadega;

c)      faktide, tõendite ja tõendavate dokumentide üksikasjadega, mis tuleb esitada koos taotluse või nõudega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 88

Muud rakendamisvolitused

Kui vastuväidet käsitatakse vastuvõetamatuna, otsustab komisjon rakendusaktidega, mis on vastu võetud artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, vastuväite vastuvõetamatuna tagasi lükata.

3. ALAJAGU

TRADITSIOONILISED NIMETUSED

Artikkel 89

Mõiste

1.          „Traditsiooniline nimetus” – liikmesriikides tavapäraselt artikli 69 lõikes 1 osutatud toodete kohta kasutatav nimetus, millega osutatakse:

a)      et toote päritolunimetus või geograafiline tähis on kaitstud liidu või riigisisese õiguse alusel või

b)     kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete valmistamis- või laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, kohatüübile või mingile konkreetsele ajaloosündmusele.

1a.        Traditsioonilisi nimetusi kaitstakse üksnes taotluses märgitud keeles ja viinamarjasaaduste kategooriate puhul ning eelkõige järgmise eest:

a)     igasugune väärkasutus, isegi kui kaitstud nimetusele on lisatud väljend „stiilis”, „tüüpi”, „meetodil”, „valmistatud nagu …”, „imitatsioon”, „maitsega”, „nagu” või muu samalaadne väljend;

b)     muu vale või eksitav märgistus toote laadi, tunnuste või oluliste omaduste kohta sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või asjaomase tootega seotud mis tahes dokumentides;

c)      mis tahes muu tarbijat eksitada võiv tegevus, eelkõige juhul, kui võib tekkida arusaam, et vein vastab kaitstud traditsioonilise nimetuse kasutamise tingimustele.

Artikkel 90

Kaitse

1.          Kaitstud traditsioonilist nimetust võib kasutada üksnes sellise toote puhul, mis on valmistatud kooskõlas artikli 89 lõikes 1 sätestatud määratlusega.

Traditsioonilisi nimetusi kaitstakse ebaseadusliku kasutamise eest.

▌

2.          Traditsioonilised nimetused ei muutu liidu üldnimetusteks.

Artikkel 91

Delegeeritud volitused

▌

2.          Selleks et tagada piisav kaitse, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ▌kaitstava nimetuse keeleversiooni ja kirjaviisi kohta.

3.          Selleks et tagada tootjate ja ettevõtjate seaduslikud õigused ja huvid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:

a)      selliste taotlejate kategooria, kes võivad esitada traditsioonilise nimetuse kaitsetaotluse;

b)     traditsioonilise nimetuse tunnustamise taotluse kehtivustingimused;

c)      traditsioonilise nimetuse kavandatud tunnustamise tagasilükkamise põhjused;

d)     kaitse ulatus, seos kaubamärkide, kaitstud traditsiooniliste nimetuste, kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste, homonüümide või teatavate viinamarjaveinide nimetustega;

e)      traditsioonilise nimetuse tühistamise põhjused;

f)      taotluse või nõude esitamise kuupäev;

g)      traditsioonilise nimetuse kaitse taotlemisel järgitav kord, sealhulgas komisjoni kontroll, vastuväidete esitamise menetlused ning tühistamis- või muutmismenetlused.

4.          Selleks et võtta arvesse kauplemistingimusi liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse tingimused, mille alusel võib traditsioonilist nimetust kasutada kolmandatest riikidest pärit toodetel, ja nähakse ette ▌erandid artiklist 89.

Artikkel 92 ▌

Kontrollimenetluse kohased rakendamisvolitused

1.          Komisjon võib rakendusaktidega võtta kõik vajalikud meetmed seoses traditsioonilise nimetuse kaitse- või muutmise heakskiitmist käsitleva kontrollimenetlusega, samuti seoses vastuväidete või tühistamistaotluste menetlusega, eelkõige seoses:

a)      näidisdokumentide ja edastamisvormidega;

b)     tähtaegadega;

c)      faktide, tõendite ja tõendavate dokumentide üksikasjadega, mis tuleb esitada koos taotluse või nõudega;

d)     üldsusele traditsioonilise nimetuse kättesaadavaks tegemist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega.

2.          Komisjon otsustab rakendusaktidega, kas kiita heaks või lükata tagasi traditsioonilise nimetuse kaitse- või muutmistaotlus või kaitse tühistamine.

3.          Komisjon näeb rakendusaktidega ette selliste traditsiooniliste nimetuste kaitse, mille kaitsetaotlus on heaks kiidetud, eelkõige liigitades need vastavalt artiklile 89 ning avaldades mõiste ja/või kasutustingimused.

4.          Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 93

Muud rakendamisvolitused

Kui vastuväidet käsitatakse vastuvõetamatuna, otsustab komisjon rakendusaktidega, mis on vastu võetud artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, vastuväite vastuvõetamatuna tagasi lükata.

3. JAGU

MÄRGISTAMINE JA ESITUSVIIS VEINISEKTORIS

Artikkel 94 ▌

Mõiste

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)          „märgistamine” – kõik tootega seotud või sellele viitavad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduselemendid või sümbolid mis tahes pakenditel, dokumentidel, sedelitel, etikettidel või kaelaetikettidel;

b)          „esitusviis” – mis tahes teave, mis edastatakse tarbijatele asjaomase toote pakendi abil, sealhulgas pudelite kuju ja tüübi abil.

Artikkel 95

Horisontaaleeskirjade kohaldatavus

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse märgistamise ja esitusviisi suhtes direktiivi 2008/95/EÜ, nõukogu direktiivi 89/396/EMÜ[38], direktiivi 2000/13/EÜ ▌ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/45/EÜ[39].

VI lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel võib kasutada täiendavalt muid üksikasju kui need, mis on sätestatud käesolevas määruses, vaid juhul, kui need vastavad direktiivi 2000/13/EÜ nõuetele.

Artikkel 96

Kohustuslikud elemendid

1.          Nende VI lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

a)      viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VI lisa II osaga;

b)     kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul:

i)      termin „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” ning

ii)      kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus;

c)      tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

d)     märge lähtekoha kohta;

e)      märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

f)      imporditud veinide puhul märge importija kohta ning

g)      vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.

2.          Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust.

3.          Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” jätta välja järgmistel juhtudel:

a)      kui etiketil on artikli 89 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus ▌ vastavalt artikli 71 lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadile;

b)     komisjoni poolt artikli 160 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega määratletavatel erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga.

Artikkel 97

Vabatahtlikud elemendid

1.          VI lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil kasutatakse järgmisi vabatahtlikke elemente:

a)      aastakäik;

b)     ühe või mitme viinamarjasordi nimi;

c)      suhkrusisaldusele osutavad terminid muude kui artikli 96 lõike 1 punktis g osutatud veinide puhul;

d)     kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul traditsioonilised nimetused ▌kooskõlas artikli 89 lõike 1 punktiga b;

e)      kaitstud päritolunimetusele või kaitstud geograafilisele tähisele osutav liidu sümbol;

f)      teatavatele tootmismeetoditele viitavad terminid;

g)      kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist kandvate veinide puhul muu sellise geograafilise koha nimi, mis on väiksem või suurem kui päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olev piirkond.

2.          Seoses käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatud elementide kasutamisega veinide puhul, millel puudub kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, ning piiramata artikli 77 lõike 3 kohaldamist:

a)      kehtestavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormid, et tagada sertifitseerimise, heakskiitmise ja kontrolli menetlused, millega tagatakse asjaomase teabe õigsus;

b)     võivad liikmesriigid mittediskrimineerivate ja objektiivsete kriteeriumide alusel ning konkurentsi arvesse võttes koostada kõrvale jäetavate veiniviinamarjasortide loetelud nende territooriumil veiniviinamarjasortidest toodetava veini suhtes, eelkõige kui:

i)      esineb oht, et tarbija võib segi ajada veini tegeliku päritolu, sest vastav veiniviinamarjasort on lahutamatult seotud olemasoleva kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega;

ii)      kontrollimine ei oleks kulutõhus, kuna vastav veiniviinamarjasort moodustab väga väikese osa liikmesriigi viinamarjaistandustest;

c)      ei anna eri liikmesriikidest pärit veinide segamine õigust veiniviinamarjasordi märgistamiseks, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid lepivad kokku teisiti ja tagavad vastavate sertifitseerimis-, heakskiitmis- ja kontrollimenetluste teostatavuse.

Artikkel 98

Keeled

1.          Artiklites 96 ja 97 osutatud sõnadega väljendatud kohustuslikud ja vabatahtlikud elemendid esitatakse ühes või enamas liidu ametlikus keeles.

2.          Olenemata lõikest 1 esitatakse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus või artikli 89 lõike 1 ▌punktis b osutatud traditsiooniline nimetus etiketil selle riigi keeles või keeltes, kus kaitse kehtib. Kui kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või riikliku erinimetuse puhul kasutatakse ladina tähestikust erinevat tähestikku, võib asjaomane nimetus olla esitatud ka ühes või enamas liidu ametlikus keeles.

Artikkel 99

Delegeeritud volitused

▌

2.          Selleks et ▌võtta arvesse ▌veinisektori eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade ja piirangute kohta seoses:

a)      esitusviisiga ja muude kui käesoleva jaoga ettenähtud märgistuse andmete kasutamisega;

b)     kohustuslike elementidega, millega on hõlmatud:

i)      kohustuslike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

ii)      ettevõtete nimetused ja nende kasutustingimused;

iii)     sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses kohustuslike elementidega;

iv)     sätted, millega lubatakse kehtestada täiendavad erandid lisaks artikli 96 lõikes 2 osutatutele seoses viinamarjasaaduste kategooriale viitamise väljajätmisega, ning

v)     keelte kasutamise sätted;

c)      vabatahtlike elementidega, millega on hõlmatud:

i)      vabatahtlike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

ii)      sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses vabatahtlike elementidega;

d)     esitusviisiga, millega on hõlmatud:

i)      teatavate pudelikujude kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;

ii)      vahuveinipudeli-tüüpi pudelite ja -korkide kasutustingimused;

iii)     sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses esitusviisiga;

iv)     keelte kasutamise sätted.

▌.

4.          Selleks et kaitsta ettevõtjate seaduslikke huve, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse eeskirju seoses päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide ajutise märgistamise ja esitusviisiga ning seoses veinidega, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele.

5.          Selleks et vältida ettevõtjate kahjustamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse üleminekusätteid veinide kohta, mis on viidud turule ja märgistatud kooskõlas enne 1. augustit 2009 kehtinud asjakohaste eeskirjadega.

6.          Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid käesolevast jaost seoses eksporditavate toodetega, kui asjaomase kolmanda riigi õigusaktid seda nõuavad.

Artikkel 100

Kontrollimenetluse kohased rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu vajalikud meetmed seoses käesoleva jao suhtes kohaldatavate menetluste ja tehniliste kriteeriumidega, sealhulgas meetmed, mis on vajalikud kaitstud päritolunimetuseta või kaitstud geograafilise tähiseta veinide suhtes kohaldatavate sertifitseerimis-, heakskiitmis- ja kontrollimenetluste jaoks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK

ÜKSIKUTE SEKTORITE SUHTES KEHTIVAD ERISÄTTED

▌

1. JAGU

SUHKUR

Artikkel 100a

Kestus

Käesolevat jagu kohaldatakse kuni 2016.–2017. turustusaasta lõpuni, välja arvatud artikleid 101 ja 101-a.

I ALAJAGU

KONKREETSED MEETMED

Artikkel 101

Suhkrusektori kokkulepped

1.          Suhkrupeedi ja suhkruroo ostutingimusi, sealhulgas külvieelseid tarnelepinguid, reguleerivad majandusharusisesed kirjalikud kokkulepped, mis on sõlmitud ühelt poolt liidu suhkrupeedi ja suhkruroo kasvatajate või nende nimel nende organisatsioonide, millesse nad kuuluvad, ning teiselt poolt liidu suhkruettevõtjate või nende nimel nende organisatsioonide, millesse nad kuuluvad, vahel.

2.          Suhkruettevõtjad teavitavad II lisa 1a osa A jao 4. punktis kirjeldatud majandusharusisestest kokkulepetest selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus nad suhkrut toodavad.

3.          Alates 1. oktoobrist 2017 peavad majandusharusisesed kokkulepped vastama IIIe lisas sätestatud ostutingimustele.

4.          Selleks et võtta arvesse suhkrusektori eripära ja sektori arengut tootmiskvootide lõppemisele järgneval ajavahemikul, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et:

a)     ajakohastada II lisa 1a osa A jaos osutatud tingimusi;

b)     ajakohastada ostutingimusi IIIe lisas sätestatud majandusharusiseste kokkulepete puhul;

c)      kehtestada täiendavad eeskirjad, milles käsitletakse ettevõtjale esitatava brutomassi, pakendikaalu ja suhkrupeedi suhkrusisalduse kindlaksmääramist ning pressimisjääke.

5.          Komisjon võib vastavalt artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu rakendusakte käesoleva artikli rakendamise kohta, sealhulgas seoses menetluste, teatiste ja haldusabiga majandusharusiseste kokkulepete puhul, mis hõlmavad rohkem kui ühte liikmesriiki.

Artikkel 101-a

Hinnaaruandlus suhkruturul

Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse suhkruturu hindade aruandlussüsteem, mis hõlmab turu hinnatasemete avaldamiskorda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Esimeses lõigus osutatud süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Seda teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

Komisjon tagab, et üksikute ettevõtjate konkreetseid hindasid ja nimesid ei avaldata.

II ALAJAGU

NÕUDED, MIDA KOHALDATAKSE SUHKRUSEKTORI SUHTES ARTIKLIS 100a OSUTATUD AJAVAHEMIKUL

Artikkel 101a

Tarnelepingud

1.          Kohaldatakse artikli 101 lõiget 1. Majandusharusisesed kokkulepped peavad vastama IIId lisas sätestatud ostutingimustele.

1a.        Tarnelepingutes eristatakse suhkrupeeti selle alusel, kas sellest suhkrupeedist valmistatavad suhkrukogused on:

a)     kvoodisuhkur või

b)     kvoodiväline suhkur.

2.          Kõik suhkruettevõtjad edastavad liikmesriigile, kus suhkur toodetakse, järgmise teabe:

a)     lõike 1a punktis a osutatud suhkrupeedikogused, mille kohta on sõlmitud külvieelsed tarnelepingud, ja suhkrusisaldus, millel lepingud põhinevad;

b)     vastav hinnanguline kasum.

Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

3.          Suhkruettevõtjad, kes ei ole sõlminud külvieelseid tarnelepinguid, millega määratakse kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind nende kvoodikohasele suhkrule vastava suhkrupeedikoguse kohta, nagu on sätestatud artiklis 101g, mida on vajaduse korral kohandatud artikli 101d lõike 2 esimese lõigu kohaselt kehtestatud kõrvaldamise protsendimäära võrra, peavad maksma vähemalt kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna kogu suhkru tootmiseks ette nähtud suhkrupeedi eest.

4.          Sõltuvalt asjaomase liikmesriigi heakskiidust võivad majandusharusisesed kokkulepped kalduda kõrvale lõigetest 1a, 2 ja 3.

5.          Kui majandusharusisest kokkulepet ei ole, võtab asjaomane liikmesriik käesoleva määrusega kooskõlas olevad vajalikud meetmed, et kaitsta asjaomaste poolte huve.

Artikkel 101b

Tootmismaks

1.          Artikli 101h lõikes 2 osutatud suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit tootvate ettevõtete valduses olevad suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikvoodid maksustatakse tootmismaksuga.

2.          Nõukogu võtab kooskõlas aluslepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed lõikes 1 osutatud kvoodisuhkru, kvoodikohase inuliinisiirupi ja kvoodikohase isoglükoosi tootmistoetuse kindlaksmääramiseks.

Artikkel 101c

Tootmistoetus

1.          I lisa III osa punktides b–e loetletud suhkrusektori toodetele võib anda tootmistoetust juhul, kui suhkru ülejääk või imporditud suhkur, isoglükoosi ülejääk või inuliinisiirupi ülejääk ei ole kättesaadav hinnaga, mis vastab artikli 101l lõike 2 punktides b ja c osutatud toodete tootmise maailmahinnale.

2.          Nõukogu võtab kooskõlas aluslepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed lõikes 1 osutatud tootmistoetuse kindlaksmääramiseks.

Artikkel 101d

Suhkru turult kõrvaldamine

1.          Selleks et vältida hinnalanguse olukordi siseturul ja leevendada tarnebilansi põhjal prognoositavaid ületootmise olukordi, ning arvestades liidu kohustusi, mis tulenevad aluslepingu alusel sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, mis sisaldavad otsuseid, millega antud turustusaastaks võetakse turult tagasi suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kvoodi alusel toodetud kogused, mis ületavad arvestatud künnise vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

2.          Lõikes 1 osutatud turult kõrvaldamise piirväärtus leitakse igale kehtiva kvoodiga ettevõtjale, korrutades tema kvooti koefitsiendiga. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kõnealune koefitsient määratakse kindlaks hiljemalt 28. veebruariks eelmise turustusaasta põhjal, tuginedes oodatavatele turusuundumustele.

Ajakohastatud turusuundumuste alusel võib komisjon asjaomase turustusaasta 31. oktoobriks võtta vastu rakendusaktid, mis sisaldavad otsust selle kohta, kas koefitsienti kohandada, või juhul, kui esimese lõigu kohaselt sellist koefitsienti ei ole kindlaks määratud, see kindlaks määrata.

3.          Iga ettevõtja, kellele on määratud kvoot, ladustab kuni järgmise turustusaasta alguseni omaenda kulul kvoodi alusel toodetud suhkrukogused, mis ületavad lõike 2 kohaselt arvutatud künnise. Turustusaasta jooksul turult kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit peetakse järgmise turustusaasta esimesteks kvoodikohasteks kogusteks.

Erandina esimesest lõigust võib komisjon eeldatavaid suhkruturu suundumusi arvesse võttes võtta vastu rakendusaktid, mis sisaldavad otsust selle kohta, kas käsitada kogu turult kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi, inuliinisiirupit või osa sellest jooksval, järgneval või mõlemal turustusaastal:

a)     suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülejäägina, mida võib kasutada tööstusliku suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupina, või

b)     täiendava kvoodikohase toodanguna, millest ühe osa võib reserveerida ekspordiks vastavalt aluslepingu alusel sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevatele liidu kohustustele.

4.          Juhul kui liidu suhkruvarud on ebapiisavad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, mis sisaldavad otsust selle kohta, et teatavat kogust turult kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit võib liidu turul müüa enne kõrvaldamisperioodi lõppu.

5.          Juhul kui turult kõrvaldatud suhkrut käsitatakse esimese järgmisel turustusaastal toodetud suhkrukogusena, makstakse suhkrupeedikasvatajatele järgmise turustusaasta miinimumhinda.

[Juhul kui turult kõrvaldatud suhkrut kasutatakse tööstusliku suhkruna või kui see eksporditakse vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktidele a ja b, artiklis 101g sätestatud miinimumhinna nõudeid ei kohaldata.

Juhul kui turult kõrvaldatud suhkur müüakse liidu turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, makstakse suhkrupeedikasvatajatele jooksva turustusaasta miinimumhinda.

6.          Käesoleva artikli alusel esitatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 101da

Ajutine turu juhtimise mehhanism

1.          Komisjon võib seoses artiklis 100a osutatud ajavahemiku kestusega võtta rakendusaktidega meetmeid, mis on vajalikud liidu turul piisava suhkruvaru tagamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Selliseid meetmeid võib kohandada vajalikus koguses ja ajaks vastavalt imporditavalt toorsuhkrult makstavale maksumäärale.

2.          Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks kvoodivälise suhkru ja imporditud toorsuhkru piisava koguse, mille võib liidu turul vabasse ringlusse lubada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 101e

Delegeeritud volitused

Selleks et võtta arvesse suhkrusektori eripära, tagada kõigi poolte huvide nõuetekohane arvesse võtmine ning pidades silmas mis tahes turuhäirete ennetamise vajadust, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

a)          artikli 101a lõikes 1 osutatud tarnelepinguid ja ostutingimusi;

a1)        ostutingimuste ajakohastamist IIId lisas sätestatud majandusharusiseste kokkulepete puhul;

b)          kriteeriume, mida kohaldavad suhkruettevõtjad, kui nad jaotavad suhkrupeedimüüjate vahel suhkrupeedi koguseid, mille kohta sõlmitakse artikli 101 lõikes 2b osutatud külvieelsed tarnelepingud.

Artikkel 101ea

Kontrollimenetluse kohased rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu käesoleva alajao kohaldamiseks vajalikud meetmed seoses menetluste, sisu ja tehniliste kriteeriumidega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IIa ALAJAGU

TOOTMISE REGULEERIMISE SÜSTEEM

Artikkel 101f

Suhkrusektori kvoodid

1.          Kvoodisüsteem on rakendatav suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi suhtes.

2.          Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kvoodisüsteemi puhul, kui tootja ületab asjaomast kvooti ega kasuta artiklis 101k sätestatud ülemääraseid koguseid, peab ta sellistelt kogustelt maksma kvoodiületamise tasu vastavalt artiklites 101k–101n sätestatud tingimustele.

Artikkel 101g

Suhkrupeedi miinimumhind

Nõukogu määrab kooskõlas aluslepingu artikli 43 lõikega 3 kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna.

Artikkel 101h

Kvootide jagamine

1.          Suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmise kohta kehtivad kvoodid riiklikul või piirkondlikul tasandil on määratud kindlaks IIIbi lisas.

2.          Liikmesriigid määravad kvoodi igale suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmisega tegelevale ettevõtjale, kes on asutatud nende territooriumil ning on tunnustatud artikli 101i kohaselt.

Kõikide ettevõtjate puhul on neile määratud kvoot võrdne ettevõtjale 2010.–2011. turustusaastaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 alusel määratud kvoodiga.

3.          Juhul kui kvoot määratakse suhkruettevõtjale, kellel on rohkem kui üks tootmisüksus, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et piisavalt arvestada suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huvidega.

Artikkel 101i

Tunnustatud ettevõtjad

1.          Taotluse korral annavad liikmesriigid tunnustuse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit tootvale ettevõtjale või ettevõtjale, kes neid tooteid töötleb artikli 101l lõikes 2 osutatud nimekirjas sisalduvateks toodeteks, tingimusel et ettevõtja:

a)     tõendab oma professionaalset tootmisvõimsust;

b)     nõustub esitama mis tahes teavet ning lubama käesoleva määrusega seotud kontrollimist;

c)      ei ole andnud põhjust tunnustuse peatamiseks või tagasivõtmiseks.

2.          Tunnustatud ettevõtjad esitavad liikmesriigile, mille territooriumil suhkrupeedi ja suhkruroo koristamine või rafineerimine aset leiab, järgmise teabe:

a)     suhkrupeedi või suhkruroo kogused, mille kohta on sõlmitud tarneleping, ning vastavad hinnangulised suhkrupeedi või suhkruroo ja suhkru saagised hektari kohta;

b)     andmed suhkrupeedi, suhkruroo ja toorsuhkru esialgsete ja tegelike tarnete kohta ning suhkrutootmise ja suhkruvarude olukorra kohta;

c)      müüdud valge suhkru kogused ning vastavad hinnad ja tingimused.

Artikkel 101j

Riikide kvootide määramine ja kvootide vähendamine

1.          Liikmesriigid võivad vähendada oma territooriumil asutatud ettevõtjale määratud suhkru- või isoglükoosikvooti kuni 10 %. Seejuures kohaldavad liikmesriigid objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume.

2.          Liikmesriigid võivad kvoote ettevõtjate vahel üle kanda kooskõlas IIIc lisas kehtestatud eeskirjadega ning võttes arvesse kõigi asjaomaste osapoolte, eriti suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huve.

3.          Vastavalt lõigetele 1 ja 2 vähendatud kogused määrab asjaomane liikmesriik ühele või mitmele ettevõtjale oma territooriumil, hoolimata sellest, kas neil on kehtivaid kvoote.

Artikkel 101k

Kvoodiväline toodang

1.          Turustusaasta jooksul toodetud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit, mis ületab artiklis 101h osutatud kvooti, võib:

a)     kasutada artiklis 101l osutatud teatavate toodete töötlemiseks;

b)     kanda üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse kooskõlas artikliga 101m;

c)      kasutada tarnete erikorra raames äärepoolseimates piirkondades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 228/2013[40] III peatükile;

d)     eksportida komisjoni poolt rakendusaktidega kindlaksmääratud koguselise piirangu raames, järgides aluslepingu alusel sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi, või

e)      lubada siseturul vabasse ringlusse kooskõlas artiklis 101da kirjeldatud mehhanismiga, eesmärgiga viia pakkumine kooskõlla nõudlusega prognoositava tarnebilansi alusel.

Käesoleva artikli lõike 1 punktis e osutatud meetmeid tuleb rakendada enne ennetusmeetmete rakendamist, et vältida artikli 154 lõikes 1 osutatud turuhäireid.

Muude koguste suhtes kohaldatakse artiklis 101n osutatud ülejäägimaksu.

2.          Käesoleva artikli alusel esitatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 101l

Tööstuslik suhkur

1.          Tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup säilitatakse ühe lõikes 2 osutatud toote tootmiseks, kui:

a)     artikli 101i kohaselt tunnustatud tootja ja tunnustatud kasutaja on kauba kohta sõlminud tarnelepingu enne turustusaasta lõppu ning

b)     kaup on tarnitud kasutajale hiljemalt järgmise turustusaasta 30. novembriks.

2.          Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse nimekiri toodetest, mille tootmiseks kasutatakse tööstuslikku suhkrut, tööstuslikku isoglükoosi ja tööstuslikku inuliinisiirupit.

Nimekiri hõlmab eelkõige järgmist:

a)     bioetanool, alkohol, rumm, eluspärm ning võieteks kasutatavad ja Rinse Appelstroopiks töödeldavad siirupite kogused;

b)     teatavad suhkrut mittesisaldavad tööstustooted, mille töötlemisel kasutatakse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit;

c)      teatavad keemia- või farmaatsiatööstuse tooted, mis sisaldavad suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit.

Artikkel 101m

Suhkru ülejäägi ülekandmine

1.          Iga ettevõtja võib otsustada kanda kogu oma toodang või osa toodangust, mis ületab ettevõtjale määratud suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupikvooti, üle järgmisesse turustusaastasse. Kõnealune otsus on lõplik, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

2.          Ettevõtjad, kes võtavad vastu lõikes 1 osutatud otsuse:

a)     teavitavad asjaomast liikmesriiki enne selle liikmesriigi poolt määratavat kuupäeva:

i)      ülekantavatest roosuhkru kogustest ajavahemikul jooksva turustusaasta 1. veebruarist kuni 31. augustini;

ii)     ülekantavatest suhkru või inuliinisiirupi muudest kogustest jooksva turustusaasta 1. veebruarist kuni 31. augustini;

b)     korraldavad asjaomaste koguste ladustamise omal kulul kuni jooksva turustusaasta lõpuni.

3.          Kui ettevõtja lõplik toodang asjaomasel turustusaastal oli väiksem kui lõike 1 kohase otsuse tegemise hetkel tehtud hinnang, võib ülekantavat kogust hiljemalt enne järgmise turustusaasta 31. oktoobrit tagasiulatuvalt muuta.

4.          Ülekantud kogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal toodetud kvoodikohasteks kogusteks.

5.          Käesoleva artikli kohaselt ladustatud suhkru suhtes ei tohi turustusaastal kasutada muid artiklis 16 või 101d sätestatud ladustamismeetmeid.

Artikkel 101n

Kvoodiületamise tasu

1.          Kvoodiületamise tasu võetakse järgmistelt kogustelt:

a)     mis tahes turustusaasta vältel toodetud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi ülejääk, välja arvatud kogused, mis on kantud üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse ning mis on ladustatud kooskõlas artikliga 101m, või artikli 101k lõike 1 punktides c, d ja e osutatud kogused;

b)     tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup, mille kasutamise kohta artikli 101l lõikes 2 osutatud toodetes ei ole esitatud tõendeid ajavahemiku jooksul, mille määrab kindlaks komisjon artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega;

c)      suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup, mis on kõrvaldatud turult kooskõlas artikliga 101m ning mille puhul ei ole täidetud artikli 101d lõikes 3 ette nähtud kohustusi.

2.          Nõukogu võtab kooskõlas aluslepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed lõikes 1 osutatud kvoodiületamise tasu kindlaksmääramise kohta.

Artikkel 101o

Delegeeritud volitused

1.          Selleks et tagada, et artiklis 101i osutatud ettevõtjad täidavad oma kohustusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad selliste ettevõtjate tunnustamise ja tunnustamise tühistamise kohta, samuti halduskaristuste kriteeriumid.

2.          Selleks et võtta arvesse suhkrusektori eripära ja tagada, et kõigi poolte huve võetakse nõuetekohaselt arvesse, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte kvoodisüsteemi toimimisega seotud mõistete tähenduse kohta ning äärepoolseimates piirkondades kehtivate müügitingimuste sätestamise kohta.

3.          Selleks et tagada, et peedikasvatajad oleksid osalised otsuses kanda teatavad tootmisekogused üle, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad seoses suhkru ülekandmisega.

Artikkel 101p

Kontrollimenetluse kohased rakendamisvolitused

Seoses artiklis 101i osutatud ettevõtjatega võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad:

a)          ettevõtjate taotlusi tunnustuse saamiseks, tunnustatud ettevõtjate peetavaid registreid, tunnustatud ettevõtjate esitatavat teavet;

b)          liikmesriikide tehtavaid kontrolle tunnustatud ettevõtjate üle;

c)          liikmesriikide teatisi komisjonile ja tunnustatud ettevõtjatele;

d)          toormaterjali tarneid ettevõtjatele, sealhulgas tarnelepingud ja saatelehed;

e)          artikli 101k lõike 1 punktis a osutatud suhkruekvivalenti;

f)           tarnete erikorda äärepoolseimatele piirkondadele;

g)          artikli 101k lõike 1 punktis d osutatud eksporti;

h)          liikmesriikide koostööd tõhusa kontrolli tagamiseks;

i)           artiklis 101m sätestatud tähtaegade muutmist;

j)           ülemääraste koguste kehtestamist, teatamist ning artiklis 101n osutatud kvoodiületamise tasu maksmist.

k)          täiskoormusega rafineerimistehaste nimekirja vastuvõtmist vastavalt II lisa Ia osa B jao punktile 6.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. JAGU

VEIN

Artikkel 102

Istandusregister ja tootmisvõimsuse ülevaade

1.          Liikmesriigid peavad istandusregistrit, mis sisaldab ajakohast teavet tootmisvõimsuse kohta. Pärast 1. jaanuari 2016 kohaldatakse seda kohustust ainult siis, kui liikmesriigid rakendavad viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi või riiklikku toetusprogrammi.

2.          Kuni 31. detsembrini 2015 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust liikmesriikide suhtes, kus kogu viinapuude kasvuala, kuhu on istutatud artikli 63 lõike 2 kohaselt liigitatavad veiniviinamarjasordid, ei ole suurem kui 500 hektarit.

3.          Liikmesriigid, ▌kes vastavalt artiklile 44 ▌näevad oma toetusprogrammides ette viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise, esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks istandusregistril põhineva tootmisvõimsuse ajakohastatud ülevaate. Alates 1. jaanuarist 2016 sätestatakse seoses viinamarjakasvatuspiirkondadega komisjonile esitatavate teatiste üksikasjad rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.          Selleks et liikmesriikidel oleks lihtsam jälgida ja kontrollida tootmisvõimsust, on komisjonil kooskõlas artikliga 160 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega istandusregistri ulatuse ja ▌sisu ning vastavate erandite kohta.

▌

Artikkel 102a

Veinisektori eest vastutavad pädevad riiklikud asutused

1.          Ilma et see piiraks käesoleva määruse muude selliste sätete kohaldamist, mis käsitlevad pädevate riiklike ametiasutuste kindlaksmääramist, nimetavad liikmesriigid ühe või mitu asutust, kes vastutavad selle eest, et oleks tagatud liidu veinisektori eeskirjade täitmine. Eelkõige nimetavad liikmesriigid laborid, mis on volitatud tegema ametlikke analüüse veinisektoris. Määratud laborid peavad vastama standardis ISO/IEC 17025 sätestatud katselaboritele esitatavatele üldnõudmistele.

2.          Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud asutuste ja laborite nimed ja aadressid. Komisjon avalikustab selle teabe ning ajakohastab seda korrapäraselt.

Artikkel 103

Saatedokumendid ja register

1.          Veinisektori tooteid võib liidus ringlusse lubada koos ametlikult kinnitatud saatedokumendiga.

2.          Füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, kes valdavad seoses oma ettevõtlustegevusega veinisektori tooteid, eriti tootjad, villijad, töötlejad ja hulgikauplejad, peavad kõnealuste toodete kohta kauba sissetulemise ja väljaminemise registreid.

3.          Selleks et lihtsustada veinitoodete transporti ja selleks et liikmesriikidel oleks seda lihtsam kontrollida, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

a)      saatedokumenti ja selle kasutamist käsitlevaid eeskirju;

b)     tingimusi, mille kohaselt kehtib saatedokument kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise tõendina;

c)      registri pidamise ja kasutamise kohustust;

d)     registripidajat ning registri pidamise kohustusest vabastamist;

e)      registrisse tehtavaid kandeid.

4.          Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu:

a)      registrite koostamist, nendesse kantud tooteid, registrisse kannete tegemise tähtaegu ja registrite lõpetamist käsitlevaid eeskirju;

b)     meetmeid, mille kohaselt peavad liikmesriigid kindlaks määrama kadude suurimad lubatud protsendimäärad;

c)      registrite pidamise üld- ja üleminekusätteid;

d)     eeskirju, millega määratakse kindlaks saatedokumentide säilitamise ja registrite pidamise aeg.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. JAGU

PIIM JA PIIMATOOTED

Artikkel 104

Lepingulised suhted piima- ja piimatootesektoris

1.          Kui liikmesriik otsustab, et iga oma territooriumil toimuva toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või, et esmaostja peab tegema kirjaliku pakkumise lepingu sõlmimiseks toorpiima tarnimiseks põllumajandustootjalt, peab selline leping ja/või lepingu pakkumine vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Kui liikmesriik otsustab, et toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb poolte vahel sõlmida kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb kirjalik leping sõlmida, kui piima tarnitakse ühe või mitme koguja kaudu. Käesoleva artikli mõistes on koguja ettevõtja, kes transpordib toorpiima põllumajandustootjalt või teiselt kogujalt toorpiima töötlejale või teisele kogujale, kusjuures toorpiima omandiõigus antakse iga kord üle.

2.          Leping ja/või lepingu pakkumine:

a)      sõlmitakse enne tarnimist;

b)     sõlmitakse kirjalikult ning

c)      hõlmab eelkõige järgmisi elemente:

i)      tarne eest makstav hind, mis:

-       ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või

-       mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid ▌, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid turunäitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitava toorpiima kvaliteedi või koostise muutumist;

ii)      toorpiima kogus, mida võidakse tarnida ja/või tarnitakse ja selliste tarnete ajakava ▌;

iii)     lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sätetega;

iv)    üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

v)     toorpiima kogumise või kohaletoimetamise kord, ning

vi)    vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.

3.          Erandina lõikest 1 ei ole leping ja/või lepingu pakkumine nõutav, kui põllumajandustootja tarnib toorpiima ▌ühistule, mille liige põllumajandustootja on ja mille põhikirjas või põhikirja alusel ette nähtud või sellest tulenevates eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.

4.          Põllumajandustootjate, kogujate või toorpiima töötlejate sõlmitud toorpiima tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 2 punktis c ▌sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad.

Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mõlemat järgmist elementi:

i)      kui liikmesriik otsustab teha kirjaliku lepingu toorpiima tarnimiseks lõike 1 kohaselt kohustuslikuks, võib ta kehtestada lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse ainult põllumajandustootja ja toorpiima esmaostja vahel sõlmitava kirjaliku lepingu suhtes. Sellise miinimumkestuse pikkuseks on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;

ii)     kui liikmesriik otsustab, et toorpiima esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt põllumajandustootjale kirjaliku lepingu pakkumise, võib ta sätestada, et pakkumine peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil riiklikus õiguses. Sellise miinimumkestuse pikkuseks on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

Teise lõigu kohaldamine ei piira põllumajandustootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, juhul kui ta teeb seda kirjalikult. Sel puhul on osalistel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 2 punktis c osutatud aspekte.

5.          Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni võimaluste kohaldamise viisist.

6.          Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3 ühtseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 105

Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks piima- ja piimatootesektoris

1.          Artikli 106 lõike 2 kohaselt tunnustatud piima ja piimatoodete sektori tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi liikmeks olevate põllumajandustootjate nimel kogu või osa ühistootmise ning toorpiima tootja ja toorpiima töötleja või koguja vaheliste tarnelepingute üle artikli 104 lõike 1 teise lõigu tähenduses.

2.          Tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:

a)      olenemata sellest, kas toorpiima omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte,

b)     olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide põllumajandustootjatest liikmete ühistoodangu jaoks sama või mitte,

c)      tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul ▌:

i)      selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 3,5 % liidu kogutoodangust ning

ii)      selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33% selle liikmesriigi kogutoodangust ning

iii)     selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33% selle liikmesriigi ▌kogutoodangust ▌;

d)     tingimusel, et asjaomased põllumajandustootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle; liikmesriigid võivad siiski nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teha sellest tingimusest erandi, kui põllumajandustootjate kaks eraldi tootmisüksust paiknevad erinevates geograafilistes piirkondades;

e)      tingimusel, et toorpiima suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning

f)      tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, kus ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogusest.

3.          Piiramata lõike 2 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud tingimusi, võib tootjaorganisatsioon pidada lõike 1 kohaselt läbirääkimisi, tingimusel, et selle tootjaorganisatsiooni läbiräägitav toorpiima kogus, mida toodetakse või tarnitakse liikmesriigis, mille toorpiima aastane kogutoodang on alla 500 000 tonni, ei ületa 45 % selle liikmesriigi kogutoodangust.

4.          Käesoleva artikli kohaldamisel tõlgendatakse viidet tootjaorganisatsioonidele ▌ ka viitena tootjaorganisatsioonide liitudele.

5.          Lõike 2 punkti c ja lõike 3 kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liidus ja liikmesriikides toodetud toorpiima kogused, kasutades kõige ajakohasemat olemasolevat teavet.

6.          Erandina lõike 2 punktist c ▌ja lõikest 3, isegi kui selles sätestatud künniseid ei ületata, võib käesoleva lõike teises lõigus osutatud pädev asutus üksikjuhtudel otsustada, et tootjaorganisatsioon peaks konkreetseid läbirääkimisi uuesti alustama või neid üldse mitte pidama, kui asjaomane asutus leiab, et see on vajalik konkurentsi säilitamiseks või selleks, et ära hoida väikeste ja keskmise suurusega toorpiima töötlejate tõsist kahjustamist liikmesriigis.

Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb komisjon esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 162 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud ▌liikmesriigi konkurentsiasutus.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.

7 ▌        Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      „riiklik konkurentsiasutus” – nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003[41] artiklis 5 osutatud asutus;

b)     „VKE” – mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte komisjoni soovituse 2003/361/EÜ[42] tähenduses.

8.          Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti f ja lõike 6 kohaldamisest.

Artikkel 105a

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu tarne reguleerimine

1.          Artikli 106 lõike 2 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, artiklite 108 lõike 2 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EÜ) 510/2006 artikli 5 lõikes 1 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel võivad liikmesriigid kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõike 1 punkti a ja b kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimise kohta.

2.          Lõikes 1 osutatud eeskirjad peavad vastama lõikes 4 sätestatud tingimustele ja määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised peavad nende suhtes eelnevalt kokku leppima. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse vähemalt kahe kolmandiku piimatootjate või nende esindajatega, kes kasutavad vähemalt kahte kolmandikku toorpiimast, millest toodetakse lõikes 1 osutatud juustu, ja vajaduse korral vähemalt kahe kolmandiku selle juustu tootjatega, kes toodavad vähemalt kaks kolmandikku juustust määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.

3.          Lõike 1 kohaldamisel seoses kaitstud geograafilise tähisega juustuga on juustu spetsifikaadis märgitud toorpiima geograafiline päritolupiirkond sama kui selle juustu geograafiline piirkond, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktis c.

4.          Lõikes 1 osutatud eeskirjad:

a)     hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia juustu pakkumine nõudlusega kooskõlla;

b)     on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;

c)      võidakse teha siduvaks kõige rohkem kolmeks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;

d)     ei kahjusta toodetega kauplemist, välja arvatud tooted, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud eeskirju;

e)      ei puuduta asjaomase juustu esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;

f)      ei luba hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

g)     ei või muuta ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;

h)     ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;

i)      aitavad kaasa asjaomase toote kvaliteedi säilitamisele ja/või arendamisele;

j)      ei piira artikli 105 kohaldamist.

5.          Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

6.          Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 4 sätestatud tingimuste järgimine, ja juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.

7.        Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.

8.          Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusakte, kus nõutakse, et liikmesriik peab kehtetuks tunnistama lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kasutamata.

Artikkel 105b

Piima- ja piimatootesektori kohustuslikud deklaratsioonid

Alates 1. aprillist 2015 deklareerivad toorpiima esmaostjad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal kuul neile tarnitud toorpiima kogused.

Käesoleva artikli ja artikli 104 kohaldamisel tähendab „esmaostja” ettevõtet või ettevõtete rühma, kes ostavad piimatootjatelt piima, et:

a)          seda koguda, pakendada, ladustada, jahutada või töödelda, sealhulgas lepingu alusel;

b)          müüa seda ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.

Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud toorpiima koguse.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse eeskirjad selliste deklaratsioonide sisu, vormi ja esitamise aja ning meetmete kohta, mis on seotud liikmesriikidepoolse teavitamisega vastavalt käesolevale artiklile. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK

TOOTJAORGANISATSIOONID JA TOOTJAORGANISATSIOONIDE LIIDUD, TOOTMISHARUDEVAHELISED ORGANISATSIOONID, ETTEVÕTJATE ORGANISATSIOONID

1. JAGU

MÕISTE JA TUNNUSTAMINE

Artikkel 106

Tootjaorganisatsioonid

1.          Liikmesriigid võivad ▌tunnustada taotluse korral tootjaorganisatsioone, mis:

a)      koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud ▌ konkreetse sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 106a lõike 2 punktiga c;

b)     on asutatud tootjate algatusel;

c)      järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:

i)      selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;

ii)     tarnete koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;

iii)   tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;

iv)    säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;

v)     keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;

va)   tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;

vi)    kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks;

vii)   loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;

viia) reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;

viib) käesoleva määruse artikli 31 lõikes 2 osutatud ja määruse (EL) nr […] [EAFRDi määrus] artikli 37 kohastes puu- ja köögiviljasektori rakenduskavades osutatud ühisfondide juhtimine;

viic) futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.

▌

1a         Käesoleva artikli alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni tunnustus võib jõusse jääda, kui tootjaorganisatsioon tegeleb CN-koodi ex 2208 alla kuuluvate toodete, millele ei ole osutatud aluslepingu I lisas, turustamisega, tingimusel et selliste toodete kogus ei ületa 49 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu koguväärtusest ja et selliste toodete puhul ei saada liidu toetust. Nimetatud tooteid ei võeta arvesse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamisel artikli 32 lõike 2 tähenduses.

2.          Erandina lõikest 1 tunnustavad liikmesriigid tootjaorganisatsioone, mis koosnevad piima- ja piimatootesektori tootjatest ning mis:

a)     on asutatud tootjate algatusel;

b)     järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata ühte või mitut järgmistest eesmärkidest:

i)      selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;

ii)      tarnete koondamine ja liikmete toodete turuleviimine;

iii)     tootmiskulude optimeerimine ja omahindade tasakaalustamine ▌.

Artikkel 106a

Tootjaorganisatsioonide põhikiri

1.          Tootjaorganisatsiooni põhikiri nõuab selle tootjatest liikmetelt eelkõige:

a)     tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;

b)     kuulumist mis tahes toote puhul ainult ühte tootjaorganisatsiooni, kuid asjaomane liikmesriik võib teha erandeid põhjendatud juhtudel, kus tootjatel on kaks tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;

c)      tootjaorganisatsiooni poolt statistilistel eesmärkidel nõutava teabe esitamist.

2.          Tootjaorganisatsiooni põhikirjas sätestatakse samuti:

a)     lõikes 1 osutatud eeskirjade sätestamise, vastuvõtmise ja muutmise kord;

b)     liikmete kohustus maksta tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalikku rahalist toetust;

c)      eeskirjad, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid;

d)     karistused põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eelkõige rahalise toetuse maksmata jätmise ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest;

e)      uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, ja eelkõige minimaalne liikmeksoleku aeg, mis ei või olla lühem kui üks aasta;

f)      organisatsiooni toimimiseks vajalikud raamatupidamis- ja eelarve-eeskirjad.

3.          Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide suhtes.

Artikkel 106b

Tootjaorganisatsioonide tunnustamine

1.          Kui liikmesriik tunnustab tootjaorganisatsiooni, on sellist tunnustust taotlev tootjaorganisatsioon juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:

a)     mis vastab artikli 106 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele;

b)     millel on miinimumarv liikmeid ja/või mis tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik;

c)      mis esitab tegevuste nõuetekohase elluviimise kohta piisavaid tagatisi nii kestuse kui ka tõhususe, inimressursi, seadmete ja tehnika liikmete kasutusse andmise ja asjakohasel juhul pakkumise koondamise seisukohast lähtudes;

d)     millel on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.

2.          Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 1. jaanuari 2014 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioone, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 106 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.

3.          Enne 1. jaanuari 2014 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonid, mis ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele, võivad jätkata oma tegevust siseriikliku õiguse kohaselt kuni 1. jaanuarini 2015.

4.          Liikmesriigid:

a)     teevad otsuse tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse selles liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b)     kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid vastavad käesolevale peatükile;

c)      nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas peatükis ette nähtud meetmete kohaldamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele asjakohase ettenähtud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tunnustamine tuleks tühistada;

d)     teavitavad komisjoni kord aastas ja mitte hiljem kui 31. märtsil igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või tühistamise otsusest.

Artikkel 106c

Allhanked

Liikmesriigid võivad lubada tunnustatud tootjaorganisatsioonil või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidul anda komisjoni poolt kooskõlas artikli 114 lõike 1 punktiga d kindlaksmääratud sektorites oma mis tahes ülesandeid (v. a tootmine) allhankijatele, sealhulgas tütarettevõtjatele, tingimusel et tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit vastutab endiselt allhankijale usaldatud tegevuse teostamise ning tegevuse ärilise korralduse üldise kontrolli ja järelevalve eest.

Artikkel 107

Tootjaorganisatsioonide liidud

1.          Liikmesriigid võivad ▌tunnustada taotluse korral artikli 1 lõikes 2 loetletud konkreetsesse sektorisse ▌kuuluvaid tootjaorganisatsioonide liite, mis on asutatud tootjaorganisatsioonide algatusel.

Vastavalt artikli 114 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootjaorganisatsioonide liitude kõiki tegevusi ja funktsioone.

2.          Erandina lõikest 1 võib liikmesriik vastuseks taotlusele piima- ja piimatootesektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu tunnustada, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et nimetatud liit suudab tunnustatud tootjaorganisatsiooni mis tahes tegevusi tõhusalt ellu viia ning et see vastab artikli 109c lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Artikkel 108

Tootmisharudevahelised organisatsioonid

1.          Liikmesriigid võivad tunnustada taotluse korral artikli 1 lõikes 2 ▌ loetletud konkreetsesse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a)      koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: ühes või mitmes sektoris toodete töötlemine või nendega kauplemine, sealhulgas nende levitamine;

b)     on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -liitude algatusel;

c)      järgivad konkreetset eesmärki, võttes arvesse oma liikmete ja tarbijate huve, millega võib olla hõlmatud eeskätt üks järgmistest eesmärkidest:

i)      tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas avaldades statistika koondandmeid tootmiskulude, hindade, sealhulgas vajaduse korral hinnaindeksite, mahtude ja eelnevalt sõlmitud lepingute kestuse kohta, ning analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil;

ia)    tootmispotentsiaali prognoosimine ja avalike turuhindade registreerimine;

ii)      toodete turuleviimise parema ▌koordineerimise toetamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;

iia)   potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;

iii)     ilma et see piiraks artiklite 104 ja 113a sätete kohaldamist, liidu eeskirjadele vastavate tüüplepingute koostamine, et müüa põllumajandustooteid kokkuostjatele ja/või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi;

iv)     toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine, sealhulgas turustusvõimaluste tasemel, ja algatuste arendamine, et tugevdada majanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni;

v)     teabe jagamine ja uuringute teostamine, et uuendada, ratsionaliseerida, parandada ja kohandada tootmist ning vajaduse korral töötlemist ja turustamist, et viia tooted rohkem vastavusse turunõuetega ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas eelkõige kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete konkreetsete omadustega, ning keskkonnakaitsega;

vi)     võimaluste otsimine loomatervishoiutoodete või taimekaitsevahendite kasutamise piiramiseks, muude lisandite paremaks haldamiseks, tootekvaliteedi säilitamise ning mulla ja vee kaitse tagamiseks, toiduohutuse edendamiseks, eelkõige toodete jälgitavuse kaudu, ning loomade tervishoiu ja heaolu parandamiseks;

vii)    kõigil tootmisetappidel ja vajaduse korral töötlemis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

viii)   kõikide meetmete kasutusele võtmine mahepõllumajanduse ning ▌päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitsmiseks, hoidmiseks ja edendamiseks;

ix)     integreeritud ja jätkusuutlikku tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine ja teostamine;

x)     toodete tervisliku ja vastutustundliku tarbimise soodustamine siseturul;

xa)   toodete kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;

xb)   siseturu ja välisturgude toodete tarbimise edendamine ja/või neid puudutava teabe jagamine;

xia)  kõrvalsaaduste käitlemisele ning jäätmete vähendamisele ja käitlemisele kaasa aitamine.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal otsustada, et artikli 108a lõike 1 punkti c tingimus on täidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide arvu piiramisega piirkondlikul või riiklikul tasandil, kui nii on sätestatud enne 1. jaanuari 2014 kehtinud siseriiklikes eeskirjades ja kui see ei takista ühtse turu toimimist.

2.          Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid piima- ja piimatootesektoris tunnustada tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a)     on tunnustamist ametlikult taotlenud ja koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud toorpiima tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: piima- ja piimatootesektori toodete tootmine või kaubandus, kaasa arvatud turustamine;

b)     on moodustatud kõigi või osa punktis a osutatud esindajate algatusel;

c)      võttes arvesse nende tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja tarbijate huve, teostavad liidu ühes või mitmes piirkonnas ühte või enamat järgmistest tegevustest:

i)      tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas avaldades statistilisi andmeid hindade, koguste ja eelnevalt sõlmitud toorpiima tarneid käsitlevate lepingute kestuse kohta, ning analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

ii)     piima- ja piimatootesektori toodete turuleviimise paremale koordineerimisele kaasaaitamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;

iii)   piima- ja piimatoodete tarbimise edendamine ja nende kohta teabe jagamine nii sise- kui välisturgudel;

iv)    potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;

v)     liidu eeskirjadele vastavate tüüplepingute koostamine, et müüa toorpiima kokkuostjatele või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi;

vi)    teabe kogumine ja uuringute teostamine, et kohandada tootmist rohkem vastavaks turunõuetele ning tarbijate eelistustele ja ootustele, eelkõige seoses tootekvaliteedi ja keskkonnakaitsega;

vii)   piimasektori tootmispotentsiaali säilitamine ja arendamine, muu hulgas innovatsiooni edendamise ning rakendusuuringute ja arendustegevuse programmide toetamise kaudu, et täielikult ära kasutada piima ja piimatoodete potentsiaali eelkõige selleks, et luua lisandväärtusega tooteid, mis on tarbijale huvipakkuvamad;

viii)  võimaluste otsimine loomatervise toodete kasutamise piiramiseks, muude sisendite haldamise parandamiseks ning toiduohutuse ja loomatervise parandamiseks;

ix)    kõigil tootmis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

x)     mahepõllumajanduse potentsiaali kasutamine ning selle kaitsmine ja edendamine, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähistega kaupade tootmise kaitsmine ja edendamine, ning

xi)    integreeritud tootmise või muude keskkonnasäästlike tootmismeetodite edendamine.

Artikkel 108a

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine

1.          Liikmesriigid võivad tootmisharudevaheliste organisatsioonidena tunnustada kõiki sellist tunnustamist taotlevaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, tingimusel et need:

a)     vastavad artiklis 108 sätestatud nõuetele;

b)     tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;

c)      esindavad märkimisväärset osa artikli 108 lõike 1 punktis a osutatud majandustegevusest;

d)     ei tegele ise tootmise, töötlemise või turustamisega, välja arvatud artiklis 109d sätestatud juhtumitel.

2.          Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 1. jaanuari 2014 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 108 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

3.          Enne 1. jaanuari 2014 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid, mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, võivad jätkata oma tegevust siseriikliku õiguse kohaselt kuni 1. jaanuarini 2015.

3a.        Liikmesriigid võivad tunnustada kõikide sektorite tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis olid olemas enne käesoleva määruse jõustumist, kui neid tunnustati taotluse korral või need loodi õigusaktiga, isegi kui need ei vasta artikli 108 lõike 1 punktis b või artikli 108 lõike 2 punktis b sätestatud tingimustele.

4.          Kui liikmesriigid tunnustavad tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõikele 1 või 2, peavad nad:

a)     tegema otsuse tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse selles liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b)     kontrollima enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;

c)      nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määrama neile organisatsioonidele ja liitudele asjakohase ettenähtud karistuse ning vajadusel otsustama, kas tühistada tunnustamine;

d)     tühistama tunnustamise, kui organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;

e)      teavitama komisjoni igal aastal 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või tühistamise otsusest.

IA JAGU

TÄIENDAVAD EESKIRJAD ERI SEKTORITE JAOKS

Artikkel 109a

Kohustuslik tunnustamine

Erandina artiklitest 106–108a tunnustavad liikmesriigid taotluse korral:

a)          tootjaorganisatsioone:

i)      puu- ja köögiviljasektoris ühe või mitme nimetatud sektori toote osas ja/või selliste toodete osas, mis on mõeldud üksnes töötlemiseks,

ii)     oliiviõli ja lauaoliivide sektoris,

iii)    siidiussisektoris,

iv)    humalasektoris;

b)          tootmisharudevahelisi organisatsioone oliiviõli ja lauaoliivide sektoris ning tubakasektoris.

Artikkel 109b

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid

Puu- ja köögiviljasektoris järgivad tootjaorganisatsioonid vähemalt ühte artikli 106 lõike 1 punkti c alapunktides i–iii sätestatud eesmärki.

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjas nõutakse, et selle tootjaliikmed turustaksid kogu oma vastava toodangu tootjaorganisatsiooni kaudu.

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone käsitatakse organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma pädevuse piirides oma liikmete nimel ja huvides.

Artikkel 109c

Piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide ja nende liitude tunnustamine

1.          Liikmesriigid tunnustavad piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonidena kõiki sellist tunnustamist taotlevaid juriidilisi isikuid või juriidiliste isikute selgelt määratletud osi, tingimusel et:

a)     nad vastavad artikli 106 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

b)     neil on miinimumarv liikmeid ja/või nad tagavad oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik;

c)      on piisavad tõendid selle kohta, et nad suudavad pikema aja jooksul nõuetekohaselt ja tõhusalt ning tarneid koondades tegutseda;

d)     neil on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.

2.          Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 2. aprilli 2012 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioone, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 106 lõike 2 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.

3.          Liikmesriigid:

a)     teevad otsuse tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest. Kõnealune taotlus esitatakse selles liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b)     kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud vastavad käesoleva peatüki sätetele;

c)      nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas peatükis ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele asjakohase ettenähtud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tunnustamine tuleks tühistada;

d)     teavitavad komisjoni kord aastas ja mitte hiljem kui 31. märtsil igast eelmisel kalendriaastal nende poolt tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või tühistamise otsusest.

Artikkel 109d

Oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori tootmisharudevaheliste organisatsioonid

Oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide puhul võib artikli 108 lõike 1 punktis c osutatud konkreetse eesmärgiga olla hõlmatud ka vähemalt üks järgmistest eesmärkidest:

a)          liikmete toodangu tarnimise ja turustamise koondamine ja koordineerimine;

b)          ühine tootmise ja töötlemise kohandamine turu nõudmisele ja toote täiustamine;

c)          tootmise ja töötlemise tõhustamise ja täiustamise edendamine. ▌

Artikkel 109e

Piima- ja piimatootesektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine

1.          Liikmesriigid võivad tunnustada piima- ja piimatootesektori tootmisharudevahelisi organisatsioone, tingimusel et nimetatud organisatsioonid:

a)     täidavad artikli 108 lõikes 2 osutatud nõudeid;

b)     tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;

c)      esindavad märkimisväärset osa artikli 108 lõike 2 punktis a osutatud majandustegevusest;

d)     ei tegele ise piima- ja piimatootesektori toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

2.          Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 2. aprilli 2012 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 108 lõike 2 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

3.          Kui liikmesriigid kasutavad võimalust tunnustada tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõikele 1 või 2, peavad nad:

a)     tegema otsuse tootmisharudevahelisele organisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest. Kõnealune taotlus esitatakse selles liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b)     kontrollima enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;

c)      nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määrama neile organisatsioonidele ja liitudele asjakohase ettenähtud karistuse ning vajadusel otsustama, kas tunnustamine tuleks tühistada;

d)     tühistama tunnustuse, kui:

i)      organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;

ii)     tootmisharudevaheline organisatsioon osaleb mõnes artikli 145 lõikes 4 osutatud kokkuleppes, otsuses või kooskõlastatud tegevuses, ilma et see piiraks mis tahes muude riikliku õiguse kohaste karistuste kohaldamist;

iii)    tootmisharudevaheline organisatsioon ei täida artikli 145 lõikes 2 osutatud teavitamiskohustust;

e)      teavitama komisjoni kord aastas ja mitte hiljem kui 31. märtsil igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või tühistamise otsusest.

2. JAGU

EESKIRJADE LAIENDAMINE JA KOHUSTUSLIKUD SISSEMAKSED

Artikkel 110

Eeskirjade laiendamine

1.          Kui liikmesriigi teatavas majanduspiirkonnas või teatavates majanduspiirkondades tegutsevat tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu või tunnustatud tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse teatava toote tootmise, müügi või töötlemise osas representatiivsena, võib asjaomane liikmesriik kõnealuse organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks siduvaks teistele asjaomases piirkonnas või asjaomastes piirkondades üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes sellesse organisatsiooni või liitu ei kuulu.

2.          „Majanduspiirkond” – kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnev geograafiline ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused.

3.          Liikmesriigi asjaomases majanduspiirkonnas või asjaomastes majanduspiirkondades tegutsevat organisatsiooni või liitu käsitatakse representatiivsena, kui:

a)      see moodustab asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahust:

i)      puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul vähemalt 60 % või

ii)      muudel juhtudel vähemalt kaks kolmandikku, ning

b)     kui tootjaorganisatsioonide puhul kuulub sellesse rohkem kui 50 % asjaomastest tootjatest.

Kui tootmisharudevaheliste organisatsioonide puhul tekib asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahu kindlaksmääramisel siiski praktilisi raskusi, võib liikmesriik sätestada siseriiklikud eeskirjad esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud representatiivsuse konkreetse taseme kindlaksmääramiseks.

Kui organisatsiooni või organisatsioonide liidu eeskirjade teistele ettevõtjatele laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui ühte majanduspiirkonda, peab organisatsioon või organisatsioonide liit tõendama esimeses lõigus osutatud representatiivsuse miinimumtaset iga tootmisharu puhul, mida ta igas asjaomases majanduspiirkonnas ühendab.

4.          Eeskirjadega, mille laiendamist teistele ettevõtjatele võib lõike 1 kohaselt taotleda, täidetakse ühte järgmistest eesmärkidest:

a)      aruandlus toodangu ja turu kohta;

b)     liidu või siseriiklikest eeskirjadest karmimad tootmiseeskirjad;

c)      liidu eeskirjadega vastavuses olevate standardlepingute koostamine;

d)     turustamiseeskirjad;

e)      keskkonnakaitse eeskirjad;

f)      meetmed toodete müügi edendamiseks ja nende potentsiaali kasutamiseks;

g)      meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks;

h)      toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervisele ohutute kasutusalade uuringud;

i)       uuringud toodete kvaliteedi parandamiseks;

j)      teadusuuringud, eelkõige seoses viljelusmeetoditega, mis võimaldavad vähendada taimekaitsevahendite või loomatervishoiutoodete kasutamist ning tagavad mulla kaitse ja keskkonna kaitse või parandamise;

k)     pakendamise ja esitusviisi minimaalsete kvaliteediomaduste ja miinimumnormide määratlemine;

l)       sertifitseeritud seemne kasutamine ja toote kvaliteedi järelevalve;

m)    eeskirjad loomatervise, taimetervise või toiduohutuse kohta;

n)     eeskirjad kõrvalsaaduste majandamise kohta.

Kõnealuste eeskirjadega ei tekitata mingit kahju asjaomase liikmesriigi või liidu teistele ettevõtjatele, neil ei ole ühtegi artikli 145 lõikes 4 loetletud mõju ning need ei ole muul moel vastuolus kehtiva liidu õigusega või kehtivate riiklike eeskirjadega.

4a.        Lõikes 1 osutatud eeskirjade laiendamine tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

4b.        Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.

Artikkel 111

Organisatsioonivälistelt isikutelt saadav rahaline toetus

Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu või tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse artikli 110 kohaselt ning kõnealuste eeskirjadega hõlmatud meetmed toovad üldist majanduslikku kasu ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud asjaomaste toodetega, võib tunnustuse andnud liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, aga saavad nendest meetmetest kasu, maksavad organisatsioonile täielikult või osaliselt summa, mida maksavad selle liikmed, ulatuses, milles sellised osamaksed on ette nähtud kõnealuste meetmete kohaldamisest otseselt tekkivate kulude katmiseks.

3. JAGU

PAKKUMISE KOHANDAMINE

Artikkel 112

Pakkumise turunõuetega kohandamist hõlbustavad meetmed

Selleks et soodustada artiklites 106–108a osutatud organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumise kohandamist turunõuetega, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevust, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 ▌vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artikli 1 lõikes 2 loetletud ▌sektorites meetmeid:

a)          kvaliteedi parandamiseks ▌;

b)          parema tootmis-, töötlemis- ja turustuskorralduse edendamiseks ▌;

c)          turuhinnadünaamika registreerimise hõlbustamiseks ▌;

d)          kasutatud tootmisvahenditel põhinevate lühi- ja pikaajaliste prognooside tegemise võimaldamiseks.

Artikkel 113 ▌

Turustamiseeskirjad veinide ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks

1.          Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid, eelkõige artikli 108 ja 108a kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsustega, kehtestada tarne reguleerimiseks turustamiseeskirju.

Kõnealused eeskirjad on proportsionaalsed seatud eesmärgiga ja need ei tohi:

a)      olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;

b)     lubada hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

c)      teha kättesaamatuks üldiselt saadaoleva aastakäigu ülemäärast osa;

d)     luua võimalusi selleks, et keelduda riiklike ja liidu sertifikaatide väljaandmisest, mida on vaja veini ringlusse laskmiseks ja turustamiseks, kui turustamine on kooskõlas kõnealuste eeskirjadega.

1a.        Lõikes 1 osutatud eeskirjad tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

1b.        Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.

3A. JAGU

LEPINGUTE SÕLMIMISE SÜSTEEMID

Artikkel 113a

Lepingulised suhted

1.          Ilma et see piiraks piima- ja piimatootesektorit käsitleva artikli 104 ja suhkrusektorit käsitleva artikli 101 kohaldamist, peab liikmesriik, kui ta on otsustanud, et tema territooriumil peab kogu artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektori põllumajandustoodete (mis ei ole piim ja piimatooted ega suhkur) tarne tootjalt töötlejale või turustajale toimuma osapoolte vahelise kirjaliku lepingu alusel ja/või esmaostja peab tegema kirjaliku lepingu pakkumise põllumajandustoodete tootjapoolse tarne kohta, ning tagama, et nimetatud lepingud või lepingu pakkumised vastavad käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimustele.

Kui liikmesriik otsustab, et käesoleva artikliga hõlmatud toodete tarne kohta tootjalt töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb sõlmida kirjalik leping, kui asjaomaseid tooteid tarnitakse ühe või mitme vahendaja kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et nende poolt käesoleva artikli kohaselt kehtestatud sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist.

Käesoleva lõike teises lõigus kirjeldatud juhul võivad liikmesriigid kehtestada vahendusmehhanismi selliste juhtude lahendamiseks, kus ei jõuta kokkuleppele lepingu sõlmimises, tagades nii võrdsuse lepingulistes suhetes.

2.          Mis tahes lõikes 1 osutatud leping või lepingu pakkumine:

a)     sõlmitakse enne tarnimist,

b)     sõlmitakse kirjalikult ning

c)      hõlmab eelkõige järgmisi elemente:

i)      tarne eest makstav hind, mis:

-       ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või

-       mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid turunäitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitavate põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist,

ii)     toodete, mida võib või tuleb tarnida, kogus ja kvaliteet, ning selliste tarnete ajakava,

iii)   lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sätetega,

iv)    üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

v)     põllumajandustoodete kogumise või kohaletoimetamise kord ning

vi)    vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.

3.          Erandina lõikest 1 ei ole leping või lepingu pakkumine nõutav, kui tootja tarnib asjaomaseid tooteid ühistule, mille liige tootja on ja mille põhikirjas või põhikirja alusel kehtestatud või sellest tulenevates eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.

4.          Tootjate, kogujate, töötlejate või turustajate sõlmitud põllumajandustoote tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 2 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad.

Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mõlemat järgmist elementi:

i)      kui liikmesriik otsustab teha kirjaliku lepingu põllumajandustoodete tarnimiseks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kohustuslikuks, võib ta kehtestada lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse ainult tootja ja põllumajandustoodete esmaostja vahel sõlmitava kirjaliku lepingu suhtes. Sellise miinimumkestuse pikkuseks on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;

ii)     kui liikmesriik otsustab, et põllumajandustoodete esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt tootjale kirjaliku lepingu pakkumise, võib ta sätestada, et pakkumine peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil riiklikus õiguses. Sellise miinimumkestuse pikkuseks on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

Teise lõigu kohaldamine ei piira tootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, juhul kui ta teeb seda kirjalikult. Sel puhul on osalistel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 2 punktis c osutatud aspekte.

5.          Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid tagavad, et kehtestatud sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, kuidas nad kohaldavad käesoleva artikli kohaselt võetud meetmeid.

6.          Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3 ühtseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 113b

Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks oliiviõli sektoris

1.          Artikli 106 kohaselt tunnustatud oliiviõli sektori tootjaorganisatsioon, mis järgib ühte või mitut tarnete koondamise, liikmete toodete turuleviimise ja tootmiskulude optimeerimise eesmärki, võib pidada läbirääkimisi oma liikmete nimel oma liikmete kogu või osa kogutoodangu ja oliiviõli tarne lepingute üle.

Tootjaorganisatsioon täidab käesolevas lõikes nimetatud eesmärke, kui nende eesmärkide järgimine toob kaasa tegevuse integreerimise ja kui on tõenäoline, et see integreerimine parandab märkimisväärselt tõhusust, nii et tootjaorganisatsiooni tegevus aitab üldiselt kaasa aluslepingu artikli 39 eesmärkide täitmisele.

Seda saaks saavutada eeldusel, et:

a)     tootjaorganisatsioon teostab vähemalt ühte järgmistest tegevustest:

i)      ühine levitamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;

ii)     ühine pakendamine, märgistamine või reklaam;

iii)   kvaliteedikontrolli ühine korraldamine;

iv)    varustuse või hoidlate ühine kasutamine;

v)     ühine töötlemine;

vi)    oliiviõli tootmisega otseselt seotud jäätmete ühine käitlemine;

vii)   sisendite ühishanked;

b)     niisugune tegevus on oluline asjaomase oliiviõli koguse ning selle tootmise ja turuleviimise kulude seisukohalt.

2.          Tunnustatud tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:

a)     olenemata sellest, kas kõnealuse oliiviõli omandiõigus antakse tootjalt tootjaorganisatsioonile üle või mitte;

b)     olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;

c)      tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul selliste läbirääkimistega hõlmatud oliiviõli tootmise kogus,[43] mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 20% asjaomasest turust.

d)     tingimusel, et selliste läbirääkimistega hõlmatud oliiviõli koguse puhul koondab tootjaorganisatsioon tarned ja laseb oma liikmete tooted turule;

e)      tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle;

f)      tingimusel, et kõnealuse oliiviõli suhtes ei ole tootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning

g)     tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud oliiviõli tootmise kogusest.

3.          Käesoleva artikli kohaldamisel tõlgendatakse viidet artikli 107 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ka viitena tootjaorganisatsioonide liitudele.

4.          Lõike 2 punkti c kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liikmesriikides toodetud oliiviõli koguse.

5.          Erandina lõike 2 punktist c, isegi kui selles sätestatud künniseid ei ületata, võib käesoleva lõike teises lõigus osutatud konkurentsiasutus üksikjuhtudel otsustada, et tootjaorganisatsioon peaks konkreetseid läbirääkimisi uuesti alustama või neid üldse mitte pidama, kui asjaomane asutus peab seda vajalikuks konkurentsi säilitamiseks või leiab, et ohustatakse aluslepingu artikli 39 eesmärke.

Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb komisjon esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 162 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi konkurentsiasutus.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.

Käesolevas artiklis kasutatakse artikli 105 lõike 7 mõisteid.

6.          Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti g ja lõike 5 kohaldamisest.

Artikkel 113c

Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks veise- ja vasikalihasektoris

1.          Artikli 106 kohaselt tunnustatud veise- ja vasikalihasektori tootjaorganisatsioon, mis järgib ühte või mitut tarnete koondamise, liikmete toodete turuleviimise ja tootmiskulude optimeerimise eesmärki, võib pidada läbirääkimisi oma liikmete nimel oma liikmete kogu või osa kogutoodangu ja selliste perekonda Bos taurus kuuluvate tapaloomadeks mõeldud elusveiste (CN ex 0102 29 21, ex 0102 29 41, ex 0102 29 51, ex 0102 29 61, ex 0102 29 91) tarne lepingute üle, kelle:

a)     vanus on alla 12 kuu; ja

b)     kes on 12 kuu vanused ja vanemad.

Tootjaorganisatsioon täidab käesolevas lõikes nimetatud eesmärke, kui nende eesmärkide järgimine toob kaasa tegevuse integreerimise ja kui on tõenäoline, et see integreerimine parandab märkimisväärselt tõhusust, nii et tootjaorganisatsiooni tegevus aitab üldiselt kaasa aluslepingu artikli 39 eesmärkide täitmisele.

Seda saab saavutada eeldusel, et:

a)     tootjaorganisatsioon teostab vähemalt ühte järgmistest tegevustest:

i)      ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;

ii)     ühine reklaam;

iii)   kvaliteedikontrolli ühine korraldamine;

iv)    seadmete või hoidlate ühine kasutamine;

v)     elusveiste tootmisega otseselt seotud jäätmete ühine käitlemine;

vi)    sisendite ühishanked;

b)     niisugune tegevus on oluline asjaomase veise- ja vasikaliha koguse ning selle tootmise ja turuleviimise kulude seisukohalt.

2.          Tunnustatud tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:

a)     olenemata sellest, kas omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte;

b)     olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;

c)      tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul selliste läbirääkimistega hõlmatud veise- ja vasikaliha kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa iga lõike 1 punktides a ja b osutatud toote puhul 15% selle liikmesriigi kogutoodangust väljendatuna rümba massi ekvivalendina;

d)     tingimusel, et selliste läbirääkimistega hõlmatud veise- ja vasikaliha koguse puhul koondab tootjaorganisatsioon tarned ja viib oma liikmete tooted turule;

e)      tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle;

f)      tingimusel, et kõnealuse toote suhtes ei ole tootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning

g)      tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis, kus ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud veise- ja vasikaliha tootmise kogusest.

3.          Käesoleva artikli kohaldamisel tõlgendatakse viidet artikli 107 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ka viitena tootjaorganisatsioonide liitudele.

4.          Lõike 2 punkti c kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liikmesriikides toodetud veise- ja vasikaliha koguse väljendatuna rümba massi ekvivalendina.

5.          Erandina lõike 2 punktist c, isegi kui selles sätestatud künniseid ei ületata, võib käesoleva lõike teises lõigus osutatud konkurentsiasutus üksikjuhtudel otsustada, et tootjaorganisatsioon peaks uuesti või üldse mitte konkreetseid läbirääkimisi pidama, kui asjaomane asutus leiab, et see on vajalik konkurentsi säilitamiseks või kui ta leiab, et läbirääkimistega hõlmatud toode on eraldi turu osa toote eriliste omaduste või selle kavandatud kasutuse tõttu ja et sellised kollektiivsed läbirääkimised hõlmaksid rohkem kui 15 % sellise turu siseriiklikust toodangust, või kui ta leiab, et ohustatakse asutamislepingu artikli 39 eesmärke.

Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb komisjon esimeses lõigus nimetatud otsuse ilma artikli 162 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi konkurentsiasutus.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui asjaomastele ettevõtjatele teatamise tähtpäeval.

Käesolevas artiklis kasutatakse artikli 105 lõike 7 mõisteid.

6.          Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti g ja lõike 5 kohaldamisest.

Artikkel 113d

Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks teatavate põllukultuuride puhul

1.          Artikli 106 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon, mis järgib ühte või mitut tarnete koondamise, liikmete toodete turuleviimise ja tootmiskulude optimeerimise eesmärki, võib pidada läbirääkimisi oma liikmete nimel oma liikmete kogu või osa kogutoodangu ja selliste tarnelepingute üle, mis hõlmavad ühte või mitut järgmist toodet, mida ei kasutata külvamiseks, ja odra puhul, mida ei kasutata linnase tootmiseks[44]:

a)     pehme nisu;

b)     oder;

c)      mais;

d)     rukis;

e)      kõva nisu;

f)      kaer;

g)     tritikale;

h)     rapsiseeme;

i)      päevalilleseeme;

j)      soja;

k)     põlduba;

l)      põldhernes.

Tootjaorganisatsioon täidab käesolevas lõikes nimetatud eesmärke, kui nende eesmärkide järgimine toob kaasa tegevuse integreerimise ja kui on tõenäoline, et see integreerimine suurendab märkimisväärselt tõhusust, nii et tootjaorganisatsiooni tegevus aitab üldiselt kaasa aluslepingu artikli 39 eesmärkide täitmisele.

Seda saab saavutada eeldusel, et:

a)     tootjaorganisatsioon teostab vähemalt ühte järgmistest tegevustest:

i)      ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;

ii)     ühine reklaam;

iii)   kvaliteedikontrolli ühine korraldamine;

iv)    seadmete või hoidlate ühine kasutamine;

v)     sisendite ühishanked;

b)     niisugune tegevus on oluline asjaomase toote koguse ning selle tootmise ja turuleviimise kulude seisukohalt.

2.          Tunnustatud tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:

a)     olenemata sellest, kas omandiõigus antakse tootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte;

b)     olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;

c)      tingimusel, et iga lõikes 1 osutatud toote ja konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul selliste läbirääkimistega hõlmatud toodangu kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 15% asjaomase liikmesriigi kogutoodangust selle toote puhul;

d)     tingimusel, et selliste läbirääkimistega hõlmatud toodangu koguse puhul koondab tootjaorganisatsioon tarned ja viib oma liikmete tooted turule;

e)       tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle;

f)      tingimusel, et kõnealuse toote suhtes ei ole tootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning

g)     tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis, kus ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud iga toote tootmise kogusest.

3.          Käesoleva artikli kohaldamisel tõlgendatakse viidet artikli 107 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ka viitena tootjaorganisatsioonide liitudele.

4.          Lõike 2 punkti c kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil lõikes 1 osutatud toodete puhul liikmesriikides toodetud koguse.

5.          Erandina lõike 2 punktist c, isegi kui selles sätestatud künniseid ei ületata, võib käesoleva lõike teises lõigus osutatud konkurentsiasutus üksikjuhtudel otsustada, et tootjaorganisatsioon peaks uuesti või üldse mitte konkreetseid läbirääkimisi pidama, kui asjaomane asutus leiab, et see on vajalik konkurentsi säilitamiseks või kui ta leiab, et läbirääkimistega hõlmatud toode on eraldi turu osa toote eriliste omaduste või selle kavandatud kasutuse tõttu ja et sellised kollektiivsed läbirääkimised hõlmaksid rohkem kui 15 % sellise turu siseriiklikust toodangust, või kui ta leiab, et ohustatakse asutamislepingu artikli 39 eesmärke.

Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb komisjon esimeses lõigus nimetatud otsuse ilma artikli 162 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi konkurentsiasutus.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui asjaomastele ettevõtjatele teatamise tähtpäeval.

Käesolevas artiklis kasutatakse artikli 105 lõike 7 mõisteid.

6.          Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti g ja lõike 5 kohaldamisest.

Artikkel 113e

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega singi pakkumise reguleerimine

1.          Artikli 106 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, artiklite 108 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) 1151/2012 artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel võivad liikmesriigid kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EÜ) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega singi pakkumise reguleerimise kohta.

2.          Lõikes 1 osutatud eeskirjad peavad vastama lõikes 4 sätestatud tingimustele ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised peavad nende suhtes eelnevalt kokku leppima. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse, pärast konsulteerimist geograafilise piirkonna seakasvatajatega, vähemalt kahe kolmandiku selliste singi töötlejatega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku sellise singi tootmisest määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas, ning kui liikmesriik peab seda asjakohaseks, vähemalt kahe kolmandiku seakasvatajatega määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.

3.          Lõikes 1 osutatud eeskirjad:

a)     hõlmavad üksnes asjaomase toote ja/või selle tooraine pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia singi pakkumine kooskõlla nõudlusega;

b)     on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;

c)      võidakse teha siduvaks maksimaalselt kolmeks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;

d)     ei kahjusta toodetega kauplemist, välja arvatud tooted, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud eeskirju;

e)      ei puuduta asjaomase singi esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;

f)      ei luba hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

g)     ei muuda ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;

h)     ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;

i)      aitavad kaasa asjaomase toote kvaliteedi säilitamisele ja/või arendamisele;

4.          Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

5.          Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 4 sätestatud tingimuste järgimine, ja juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.

6.          Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.

7.          Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusakte, kus nõutakse, et liikmesriik peab kehtetuks tunnistama lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kasutamata.

4. JAGU

MENETLUSEESKIRJAD

Artikkel 114

Delegeeritud volitused

1.          Selleks et tagada, et tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide eesmärgid ja ülesanded oleksid selgelt määratletud, nii et see aitaks tõhustada selliste organisatsioonide ja liitude meetmeid ilma põhjendamatu halduskoormuseta ja ilma et see kahjustaks ühinemisvabaduse põhimõtet eelkõige selliste organisatsioonide organisatsiooniväliste isikute suhtes, on komisjonil järgmistes küsimustes, mis on seotud tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonidega, õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte artikli 1 lõikes 2 osutatud ühe või mitme sektori puhul või nende sektorite konkreetsete toodete puhul.

a)      konkreetse eesmärgi kohta, mida kõnealused organisatsioonid ja liidud võivad või ei tohi täita või peavad täitma, ja mis lisatakse artiklites 106–109 sätestatud eesmärkidele, kui see on asjakohane;

b)     selliste organisatsioonide ja liitude eeskirjade kohta, muude kui tootjaorganisatsioonide põhikirjade kohta, teatavate sektorite tootjaorganisatsioonide põhikirjade erinõuete kohta, sealhulgas erandite kohta kohustusest turustada kogu toodang tootjaorganisatsiooni kaudu, millele on osutatud artikli 109b lõikes 2, selliste organisatsioonide ja liitude struktuuri, liikmelisuse aja, suuruse, aruandluse ja tegevuse, tunnustamise mõju, tunnustuse tühistamise ning ühinemiste kohta;

ba)   tunnustamise, tunnustuse tühistamise ja peatamise tingimuste kohta, tunnustamise tühistamise ja peatamise mõju kohta ning samuti sellistele organisatsioonidele ja liitudele kehtestatud nõude kohta võtta tunnustamise kriteeriumide täitmata jätmise korral parandusmeetmeid;

c)      riikidevaheliste organisatsioonide ja liitude kohta, sealhulgas käesoleva artikli punktides a, b ja ba osutatud eeskirjad;

ca)    riikidevahelise koostöö korral asjaomaste konkurentsiasutuste poolt haldusabi andmist ja selle tingimusi käsitlevate eeskirjade kohta;

d)     sektorite kohta, mille suhtes kohaldatakse artiklit 106c, allhangete tingimuste kohta, tegevuste kohta, mille puhul võib kasutada allhanget, ning tehniliste vahendite hankimise kohta organisatsioonide või liitude poolt;

e)      organisatsioonide ja liitude poolt turustatava toodangu miinimummahu või -väärtuse arvutamise aluse kohta;

ea)    selliste liikmete vastuvõtmise kohta, kes ei ole tootjad (tootjaorganisatsioonide puhul) ja kes ei ole tootjaorganisatsioonid (tootjaorganisatsioonide liidu puhul);

f)      organisatsioonivälistele isikutele organisatsioonide teatavate artikli 110 kohaste eeskirjade laiendamise ja selliste isikute artiklis 111 osutatud kohustusliku registreerimistasu kohta, sealhulgas selle tasu kasutamine ja eraldamine nende organisatsioonide poolt ja rangemate tootmiseeskirjade nimekiri, mida tohib artikli 110 lõike 4 esimese lõigu punkti b kohaselt laiendada, tagades samal ajal, et sellised organisatsioonid on läbipaistvad ja annavad aru organisatsioonivälistele isikutele ning et selliste organisatsioonide liikmete suhtes ei kohaldata soodsamat kohtlemist kui organisatsiooniväliste isikute suhtes, eelkõige seoses kohustusliku registreerimistasu kasutamisega;

g)     artiklis 110 osutatud organisatsioonide esindatavusega seotud täiendavate nõuete kohta; asjaomaste majanduspiirkondade kohta, sealhulgas kõnealuste piirkondade määratluse kontroll komisjoni poolt; minimaalse ajavahemiku kohta, mille jooksul peaksid eeskirjad enne nende laiendamist kehtima; selliste isikute või organisatsioonide kohta, kelle suhtes võib eeskirju või makseid kohaldada; ning olukorra kohta, mille puhul komisjon võib nõuda eeskirjade laiendamise või kohustuslike sissemaksete tagasilükkamist või tühistamist.

2.          Erandina lõikest 1, selleks et tagada, et piima ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude eesmärgid ja ülesanded oleksid selgelt kindlaks määratud, et aidata kaasa selliste organisatsioonide tegevuse tõhususele ilma neid liigselt koormamata, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse:

a)     tingimused riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide ja riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamiseks;

b)     riikidevahelise koostöö korral asjaomaste konkurentsiasutuste poolt tootjaorganisatsioonidele, sealhulgas tootjaorganisatsioonide liitudele haldusabi andmist ja selle tingimusi käsitlevad eeskirjad;

c)      artikli 105 lõike 2 punktis c ja artikli 105 lõikes 3 osutatud läbirääkimistega hõlmatud toorpiima koguste arvutamise täiendavad eeskirjad;

d)     organisatsioonide teatavate artikli 110 kohaste eeskirjade laiendamine organisatsioonivälistele isikutele ja selliste isikute artiklis 111 osutatud kohustuslik registreerimistasu.

Artikkel 115

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

1.          Komisjon võib rakendusaktidega võtta käesoleva peatüki kohaldamiseks vajalikud meetmed, eelkõige:

a)     meetmed artiklites 106b ja 108a ette nähtud tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise tingimuste rakendamiseks;

b)     menetlused tootjaorganisatsioonide ühinemise korral;

c)      miinimumsuuruse ja minimaalse liikmelisuse ajaga seotud menetlused, mille määravad kindlaks liikmesriigid;

d)     artiklites 110 ja 111 osutatud eeskirjade laiendamise ja rahalise toetusega seotud menetlused, eelkõige artikli 110 lõikes 2 osutatud „majanduspiirkonna” mõiste rakendamine;

e)      haldusabiga seotud menetlused;

f)      allhangetega seotud menetlused;

g)     menetlused ja tehnilised tingimused seoses artiklis 112 osutatud meetmete rakendamisega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.          Komisjon võib erandina lõikest 1 võtta piima- ja piimatootesektori osas vastu rakendusakte, millega kehtestatakse vajalikud üksikasjalikud eeskirjad:

a)     artiklites 109c ja 109e sätestatud tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise tingimuste rakendamise kohta;

b)     artikli 105 lõike 2 punktis f osutatud teavitamise kohta;

c)      komisjoni teavitamise kohta liikmesriikide poolt vastavalt artikli 109c lõike 3 punktile d, artikli 109e lõike 3 punktile e, artikli 105 lõikele 8 ja artikli 105a lõikele 7;

d)     riikidevahelise koostöö korral antava haldusabiga seotud menetluste kohta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 116

Muud rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, võtta vastu eraldi otsused, milles käsitletakse:

a)          rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate organisatsioonide tunnustamist artikli 114 lõike 1 punkti c kohaselt vastuvõetud eeskirjade alusel;

c)          vastuväite esitamist tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamise kohta või selle tunnustamise lõpetamist liikmesriigi poolt;

d)          artikli 114 lõike 1 punkti f ja artikli 114 lõike 2 punkti d kohaselt vastu võetud eeskirjade alusel liikmesriikide teatatud majanduspiirkondade loetelu;

e)          nõuet liikmesriigile, kes on otsustanud eeskirju laiendada või organisatsiooniväliste isikute suhtes makseid kohaldada, eeskirjade laiendamisest või maksete kohaldamisest loobuda või see tühistada.

III OSA

KAUBANDUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

I PEATÜKK

IMPORDI- JA EKSPORDILITSENTSID

Artikkel 117

Üldeeskirjad

1.          Ilma et see piiraks impordi- või ekspordilitsentsi nõudmist käesoleva määruse kohaselt, võidakse vabasse ringlusse lubamiseks importimisel või ühe või mitme alljärgneva sektori toote liitu või liidust eksportimisel nõuda litsentsi esitamist:

a)     teraviljad;

b)     riis;

c)      suhkur;

d)     seemned;

e)      oliiviõli ja lauaoliivid: tooted, mille CN-kood on 1509, 1510 00, 0709 92 90, 0711 20 90, 2306 90 19, 1522 00 31 ja 1522 00 39;

f)      lina ja kanep: kanepi puhul;

g)     puu- ja köögivili;

h)     töödeldud puu- ja köögivili;

i)      banaanid;

j)      vein;

k)     elustaimed;

l)      veise- ja vasikaliha;

m)    piim ja piimatooted;

n)     sealiha;

o)     lamba- ja kitseliha;

p)     munad;

q)     linnuliha;

r)      põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.

2.         Liikmesriigid annavad litsentsi igale taotlejale, sõltumata tema asukohast liidus, kui aluslepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt vastuvõetud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti ning ilma et see piiraks artiklite 118, 119 ja 120 kohaldamist.

3.          Litsentsid kehtivad kogu liidus.

Artikkel 118

Delegeeritud volitused

1.          Selleks et võtta arvesse liidu rahvusvahelisi kohustusi ja kohaldatavaid liidu sotsiaalseid, keskkonnalaseid ja loomade heaolu standardeid, vajadust jälgida kaubanduse ja turu ning toodete impordi ja ekspordi arengut, vajadust nõuetekohase turukorralduse järele ja vajadust vähendada halduskoormust, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks:

a)      loetelu artikli 117 lõikes 1 osutatud sektorite toodetest, mille puhul nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi esitamist;

b)     juhtumid ja olukorrad, mil impordi- või ekspordilitsentsi ei pea esitama, võttes arvesse asjaomaste toodete tollistaatust, järgitavat kauplemiskorda, tegevuse eesmärke, taotleja õiguslikku seisundit ja asjakohaseid koguseid.

2.          Selleks et näha ette litsentside süsteemi täiendavad elemendid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad järgmiste teemade kohta:

a)       litsentsiga kaasnevad õigused ja kohustused ning selle õiguslikud tagajärjed, ja juhtumid, mille puhul kohaldatakse hälvet litsentsil märgitud koguse impordi- või ekspordikohustuse täitmise jaoks võijuhtumid, mille puhul tuleb litsentsil ära näidata päritolu;

b)      impordilitsentsi väljaandmine või vabasse ringlusse lubamine, mille puhul tuleb esitada kolmanda riigi või asutuse väljaantud dokument, millega tõendatakse muu hulgas toodete päritolu, ehtsust ja kvaliteediomadusi;

c)       litsentsi üleandmine või piirangud kõnealuse üleandmise suhtes;

d)     kanepi impordilitsentside lisatingimused vastavalt artiklile 129 ning pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmisele või selliste juhtumitega tegelemisele suunatud liikmesriikidevahelise haldusabi põhimõte;

e)       sellised juhtumid ja olukorrad, mille puhul nõutakse või ei nõuta tagatise esitamist, et tagada toodete import või eksport litsentsi kehtivusaja jooksul.

Artikkel 119

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu meetmed, mis on vajalikud käesoleva peatüki kohaldamiseks, sealhulgas eeskirjad:

aa)        litsentsi vormi ja sisu kohta;

a)          taotluste esitamise ning litsentside väljaandmise ja nende kasutamise kohta;

b)          litsentsi kehtivusaja, tagatise esitamise menetluste ja esitatava tagatise suuruse kohta;

c)          mis käsitlevad tõendeid selle kohta, et litsentside kasutamise suhtes esitatud nõuded on täidetud;

ca)        lubatud hälbe kohta litsentsil märgitud koguse impordi- või ekspordikohustuse täitmise jaoks;

d)          asendus- ja duplikaatlitsentside väljaandmise kohta;

e)          litsentside menetlemise kohta liikmesriikide poolt ja süsteemi haldamiseks vajaliku teabevahetuse kohta, sealhulgas liikmesriikidevahelise konkreetse haldusabiga seotud menetlused.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 120

Muud rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata:

a)          piirata koguseid, mille kohta litsentse võib välja anda;

b)          lükata taotletud kogused tagasi ning

c)          suurte koguste taotlemise korral peatada turu haldamise eesmärgil taotluste esitamine.

II PEATÜKK

IMPORDITOLLIMAKS

Artikkel 121

Rahvusvaheliste kokkulepete ja teatavate muude õigusaktide rakendamine

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu meetmed, et järgida sellistes rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud nõudeid, mis on sõlmitud aluslepingu kohaselt või alusepingu artikli 43 lõike 2 või artikli 207 kohaselt vastuvõetud mis tahes muu asjakohase õigusakti või ühise tollitariifistiku kohaselt seoses põllumajandustoodete imporditollimaksude arvutamisega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 122

Piiril kehtiva hinna süsteem puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja ning veinisektori teatavate toodete puhul

1.          Puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögiviljasektori toodete ning viinamarjamahla ja virrete suhtes ühise tollitariifistiku tollimaksumäära kohaldamisel on kaubasaadetise hind piiril võrdne selle saadetise tolliväärtusega, mis on arvutatud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2913/1992[45] (tolliseadustiku määrus) ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 2454/93[46] selle rakendamise kohta.

▌

3.          Võttes arvesse vajadust tagada süsteemi tõhusus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et näha ette kaubasaadetise piiril deklareeritud hinna õigsuse kontrollimine kindla impordiväärtuse alusel ja et näha ette tingimused, mille puhul nõutakse tagatise esitamist.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kindla impordiväärtuse arvutamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 123

Täiendavad imporditollimaksud

1.          Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata teravilja-, riisi-, suhkru-, puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ning banaanisektori tooted, samuti viinamarjamahlast ja viinamarjavirdest tooted, mille suhtes kohaldatakse täiendavat imporditollimaksu, kui neid tooteid imporditakse ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumääraga, et vältida või kõrvaldada nende toodete impordist liidu turule avalduvat ebasoodsat mõju, kui:

a)      imporditakse hinnaga, mis on liidu poolt WTOle teatatud hinnast („käivitushinnast”) madalam või

b)     impordi maht ületab mis tahes aastal teatava taseme („käivituskoguse”).

Käivituskogus kinnitatakse turulepääsu võimaluste alusel, mis määratakse kindlaks impordi protsendina vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme eelneva aasta vältel.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.          Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt liidu turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

3.          Lõike 1 punkti a kohaldamisel määratakse impordihinnad kindlaks kõnealuse kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel. CIF-impordihindu kontrollitakse kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või liidu impordituru hindade suhtes.

4.          Komisjon võib rakendusaktidega võtta käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 124

Muud rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata:

a)          määrata kindlaks kohaldatava imporditollimaksu määra kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud aluslepingu ja ühise tollitariifistiku kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes ning artiklis 121 osutatud rakendusaktides;

b)        määrata kindlaks tüüpilised hinnad ja käivituskogused täiendavate imporditollimaksude kohaldamiseks artikli 123 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vastu võetud eeskirjade raames.III PEATÜKK

TARIIFIKVOOTIDE HALDAMINE JA IMPORDI ERIREŽIIMI KOHALDAMINE KOLMANDATE RIIKIDE POOLT

Artikkel 125

Tariifikvoodid

1.          Põllumajandustoodete impordi tariifikvoodid liidus või selle osas vabasse ringlusse lubamiseks või liidu põllumajandustoodete kolmandatesse riikidesse impordi tariifikvoodid, mida liit peab aluslepingu kohaselt või vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 2 või artiklile 207 vastuvõetud muu õigusakti kohaselt sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevalt osaliselt või täielikult haldama, avatakse ja/või hallatakse komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 126 kohaselt delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega vastavalt käesoleva määruse artiklitele 127ja 128.

2.          Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate igasugune diskrimineerimine, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

a)      meetod, mis põhineb taotluste esitamise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);

b)     meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetod”);

c)      meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel („vanade olijate / uute taotlejate meetodit” kasutades).

3.          Vastuvõetud haldamismeetod:

a)      arvestab impordi tariifikvootide puhul nõuetekohaselt liidu tootmis-, töötlemis- ja tarbimisturu olemasolevate ja tekkivate tarnevajadustega tarnete konkurentsivõime, kindluse ja pidevuse seisukohast ja selle turu tasakaalu kaitsmise vajadusega ning

b)     võimaldab ekspordi tariifikvootide puhul asjaomase kvoodi kohaste võimaluste täielikku kasutamist.

Artikkel 125a

Erisätted

Hispaaniasse 2 000 000 tonni maisi ja 300 000 tonni sorgo importimise tariifikvootide ning Portugali 500 000 tonni maisi importimise tariifikvootide korral on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse sätted, mida on vaja tariifikvoodiimpordiks, ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide makseasutuste imporditud koguste riiklikuks ladustamiseks ja realiseerimiseks nende liikmesriikide turul.

Artikkel 126

Delegeeritud volitused

1.          Selleks et tagada võrdne ligipääs saadaolevatele kogustele ning ettevõtjate võrdne kohtlemine impordi tariifikvoodi raames, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

a)      määratakse kindlaks tingimused ja abikõlblikkuse nõuded, mida ettevõtja peab täitma impordi tariifikvoodi raames taotluse esitamisel; asjaomaste sätetega võib nõuda minimaalset kogemust kauplemisel kolmandate riikide ja samaväärsete territooriumidega või töötlemistoimingu puhul minimaalset kogemust, mis on väljendatud miinimumkoguse ja minimaalse ajavahemikuga vastavas turusektoris; kõnealused sätted võivad hõlmata erieeskirju, et võtta arvesse teatava sektori vajadusi ja kehtivat tava ning töötleva tööstuse kasutusi ja vajadusi;

b)     kehtestatakse eeskirjad ettevõtjatevahelise õiguste üleandmise kohta ja vajaduse korral üleandmise piirangute impordi tariifikvootide haldamisel;

c)      nõutakse impordi tariifikvootide süsteemis osalemise korral tagatise esitamist;

d)     nähakse vajaduse korral ette mis tahes konkreetsed eripärad, nõuded või piirangud, mida kohaldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes või artikli 125 lõikes 1 osutatud muus õigusaktis sätestatud tariifikvootide suhtes.

2.          Tagamaks, et eksporditavad tooted võivad liidu poolt vastavalt aluslepingule sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt kuuluda kolmandasse riiki impordil erirežiimi alla, kui teatavad tingimused on täidetud, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega nõutakse, et liikmesriikide pädevad asutused annavad taotluse korral ja asjakohase kontrolli järel välja dokumendi, mis tõendab, et toodete puhul on täidetud tingimused, et juhul kui neid tooteid eksporditakse, võivad need kolmandasse riiki impordil kuuluda erirežiimi alla, kui teatavad tingimused on täidetud.

Artikkel 127

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega sätestada:

a)          aasta tariifikvoodid, mis on vajaduse korral aasta lõikes sobivalt jaotatud, ning kasutatava haldusmeetodi;

b)          menetlused selliste erisätete kohaldamiseks, mis on impordi- või ekspordikorra vastuvõtmist käsitleva lepingu või õigusaktiga ette nähtud, eelkõige seoses:

i)       tagatistega, mis kinnitavad toote iseloomu, lähtekohta ja päritolu;

ii)      punktis i osutatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamisega;

iii)     ekspordiriigi väljaantud dokumendi esitamisega;

iv)     toodete sihtkoha ja kasutamisega;

c)          litsentside või lubade kehtivusaja;

d)          menetlused, mida kohaldatakse esitatava tagatise ja selle suuruse suhtes;

e)          litsentside kasutamise ning vajaduse korral erimeetmed eelkõige seoses impordilitsentside taotluste esitamise ja tariifikvootide raames antava loa tingimustega;

f)           artikli 126 lõikes 2 osutatud dokumendi sisu, vormi, välja andmist ja kasutamist käsitlevad vajalikud meetmed;

g)          artikli 125a kohaldamiseks vajalikud menetluseeskirjad ja tehnilised kriteeriumid.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 128

Muud rakendusvolitused

1.          Komisjon võib rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, võtta vastu sätted menetluse juhtimiseks, et tagada, et tariifikvootide raames saadaolevaid koguseid ei ületata, määrates eelkõige iga taotluse puhul kindlaks jaotuskoefitsiendi, kui saadaolevad kogused on ammendatud, ning lükates tagasi menetluses olevad taotlused ja peatades vajaduse korral taotluste esitamise.

2.          Komisjon võib rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 162 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, võtta vastu sätted kasutamata koguste ümberjaotamiseks.

IV PEATÜKK

TEATAVATE TOODETE IMPORTI KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 129

Kanepi import

1.          Järgmisi tooteid võib liitu importida ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)      CN-koodi 5302 10 00 alla kuuluv harilik kanep vastab määruse (EL) nr […] [otsetoetuste määrus] artikli 25 lõikes 3 ja artikli 28 lõikes 3 sätestatud tingimustele;

b)     CN-koodi 1207 99 20 alla kuuluvate külvamiseks ette nähtud kanepisortide seemnega on kaasas tõend selle kohta, et tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa määruse (EL) nr […] [otsetoetuste määrus] artikli 25 lõike 3 ja artikli 28 punkti h kohaselt kindlaksmääratud piirnormi;

c)      CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvaid muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneid impordivad üksnes liikmesriigi heakskiidu saanud importijad, tagamaks et neid seemneid ei kasutata külvamiseks.

2.          Käesoleva artikli kohaldamine ei piira nende rangemate eeskirjade kohaldamist, mille liikmesriigid on vastu võtnud kooskõlas ELi toimimise lepinguga ning WTO põllumajanduslepingust tulenevate kohustustega.

Artikkel 129a

Humalaimport

1.          Humalasektori tooteid võib kolmandatest riikidest importida üksnes juhul, kui nende kvaliteedistandardid on vähemalt samaväärsed liidus koristatud sarnaste saaduste või nendest saadustest valmistatud toodete kvaliteedistandarditega.

2.          Tooteid käsitletakse lõikes 1 osutatud standardile vastavana, kui nendega on kaasas päritoluriigi ametiasutuse väljastatud tõend, mis on tunnistatud samaväärseks artiklis 59b osutatud sertifikaadiga.

Humalapulbri, suurema lupuliinisisaldusega humalapulbri, humalaekstrakti ja segatud humalatoodete puhul võib tõendi samaväärseks tunnistada üksnes juhul, kui nende toodete alfahappesisaldus ei ole madalam kui nende valmistamiseks kasutatud humala alfahappesisaldus.

3.          Halduskoormuse vähendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt vastavustunnistuse ja pakendite märgistamisega seotud kohustusi ei kohaldata.

4.          Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas eeskirjad vastavustunnistuse tunnustamise ja humala impordi kontrollimise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 130

Importtoodete suhtes kohaldatavad erandid ning eritagatis veinisektoris

Seoses liidu rahvusvaheliste kohustustega võib importtoodete suhtes VII lisa II osa B jao punktist 5 või C jaost kohaldatavaid erandeid võtta vastu aluslepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt.

VII lisa II osa B jao punkti 5 suhtes kohaldatava erandi puhul annavad importijad määratud tolliasutusele nende toodete kohta tagatise vabasse ringlusse lubamise ajal. Tagatis vabastatakse, kui importija tõendab selle liikmesriigi tollile, kus tooted vabasse ringlusse lubati, et:

a)          toodete suhtes ei ole erandeid kohaldatud või,

b)          kui toodete suhtes on erandeid kohaldatud, siis ei ole neist veini valmistatud, või kui toodetest on veini valmistatud, siis lõpptooted on nõuetekohaselt märgistatud.

Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad, et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, sealhulgas tagatise summad ning nõuetekohane märgistus. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 130a

Rafineerimiseks ette nähtud toorsuhkru import

1.          Kuni turustusaasta 2016/2017 lõpuni antakse täiskoormusega rafineerimistehastele erandlik 2 500 000 tonni suurune impordimaht turustusaasta kohta, väljendatuna valges suhkrus.

2.          Portugalis ainsat 2005. aastal tegutsevat suhkrupeeti töötlevat tehast loetakse täiskoormusega rafineerimistehaseks.

3.          Rafineeritava suhkru impordilitsentse väljastatakse ainult täiskoormusega rafineerimistehastele, tingimusel, et asjaomased kogused ei ületa lõikes 1 osutatud koguseid. Litsentse võib vahetada ainult täiskoormusega rafineerimistehaste vahel ja nende kehtivus aegub selle turustusaasta lõpus, mille kohta need välja anti.

Käesolevat lõiget kohaldatakse iga turustusaasta esimese kolme kuu suhtes.

4.          Võttes arvesse vajadust tagada, et rafineerimiseks mõeldud suhkrut rafineeritakse kooskõlas käesoleva artikliga, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse:

a)     lõikes 1 osutatud impordikorra toimimise mõistete kasutamine;

b)     tingimused ja nõuded, mida ettevõtja peab järgima impordilitsentsi taotluse esitamisel, sealhulgas tagatise esitamine;

c)      eeskirjad kehtestatavate halduskaristuste kohta.

5.          Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, kus nähakse ette vajalikud eeskirjad esitatavate täiendavate dokumentide kohta seoses importijate, eelkõige täiskoormusega rafineerimistehaste suhtes kehtestatud impordinõuete ja kohustustega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 130b

Imporditollimaksude peatamine suhkrusektoris

Kuni 2016./2017. turustusaasta lõpuni võib komisjon rakendusaktidega täielikult või osaliselt peatada imporditollimaksud järgmiste toodete teatavate koguste suhtes, et tagada artiklis 101l lõikes 2 osutatud toodete tootmiseks vajalik pakkumine: