Istungidokument

A8-0010/2014

25.9.2014

TEINE RAPORT

Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

( COM(2013)0570 – C7‑0275/2013 – 2013/2197(DEC) )

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Tamás Deutsch

PR_DEC_Other2

SISUKORD

lk

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS...................................3

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK............................................5

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS...................................................................................................9

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS.......................10

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

( COM(2013)0570 – C7‑0275/2013 – 2013/2197(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvet[1],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2013)0570 – C7‑0275/2013)[2],

–       võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2012. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[3],

–       võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab 2012. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[4],

–       võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta otsust[5], millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[6], eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[7], eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–       võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[8],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit ( A8-0010/2014 ),

1.      ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2012. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

( COM(2013)0570 – C7‑0275/2013 – 2013/2197(DEC) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvet[9],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ( COM(2013)0570 – C7‑0275/2013)[10],

–       võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2012. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[11],

–       võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab 2012. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[12],

–       võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta otsust[13], millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[14], eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[15], eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–       võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[16],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit ( A8-0010/2014 ),

A.     arvestades, et kõik liidu institutsioonid peaksid olema läbipaistvad ning liidu kodanike ees neile kui liidu institutsioonidele eraldatud raha kasutamise eest täielikult vastutavad;

B.     arvestades, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu peaksid liidu institutsioonidena kandma liidu kodanike ees demokraatlikku vastutust, kuna nad saavad vahendeid Euroopa Liidu üldeelarvest;

C.     arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud liidu institutsioon ja vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

1.      rõhutab Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud Euroopa Parlamendi rolli seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

2.      juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikli 335 kohaselt esindab iga institutsioon „liitu siiski oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes” ning vastavalt sellele vastutab iga institutsioon finantsmääruse artiklit 55 arvesse võttes oma eelarve täitmise eest ise;

3.      rõhutab parlamendi ja teiste institutsioonide rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastavalt finantsmääruse, eelkõige selle artiklite 164–166 sätetele;

4.      märgib, et parlamendi kodukorra artikkel 94 näeb ette, et „sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes: [...] Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse) eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel”;

Eelarveaastat 2012 puudutavas kontrollikoja kinnitavas avalduses sisalduv arvamus Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kohta

5.      rõhutab asjaolu, et kontrollikoda lisas eelarveaastat 2012 käsitlevasse aastaaruandesse tähelepanekud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu hankemenetluste kavandamisel tehtud vigade kohta; märgib, et üks viga seondub läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimisega ja teine valikukriteeriumi kohaldamisega;

6.      võtab teadmiseks nõukogu vastuse, mille kohaselt „nõukogul ja Euroopa Ülemkogul on kindel tsentraliseeritud hankeraamistik, mida on hiljuti kohandatud vastavalt uuele finantsmäärusele ja kohaldamiseeskirjadele ning mida tugevdatakse, töötades välja lepingute ja pakkumiskutsete uued vormid, samuti spetsiaalsed koolituskursused selle kohta, kuidas määrata kindlaks ja kohaldada valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume”;

7.      toetab kontrollikoja soovitusi, mille kohaselt Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarvevahendite käsutajad peaksid parandama hankemenetluste ülesehitust, koordineerimist ja läbiviimist asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste kaudu;

8.      märgib, et nõukogu ei andnud kontrollikoja soovitustele täiendavat vastust;

Lahendamata küsimused

9.      kutsub nõukogu taas üles andma parlamendile teavet EUROPA-hoone ehitustööde edenemise ja hinnanguliste lõppkulude kohta;

10.    palub, et nõukogu selgitaks kõiki meetmeid, mida EUROPA-hoone ehitustööde käigus on rakendatud projekti teostamise parandamiseks;

11.    tuletab nõukogule meelde, et parlament on nõudnud eduaruannet Résidence Palaceʼi ehitusprojekti kohta ning seni tehtud kulude üksikasjalikku analüüsi;

12.    palub tungivalt nõukogul esitada põhjaliku kirjaliku selgituse, milles on üksikasjalikult välja toodud hoone Résidence Palaceʼi ostmiseks kasutatud assigneeringute kogusumma, eelarvepunktid, kust need assigneeringud võeti, seni tehtud osamaksed, tasumist ootavad osamaksed ja hoone kasutamise eesmärk;

13.    kordab üleskutset nõukogule anda teavet oma haldussüsteemi ajakohastamise protsessi kohta, eelkõige selle protsessi konkreetsete rakendusmeetmete ja eeldatava mõju kohta nõukogu eelarvele;

14.    väljendab kahetsust, et seni on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes korduvalt esinenud raskusi, mis tulenesid koostöö puudumisest nõukoguga; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament ei andnud heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastatega 2009, 2010 ja 2011 põhjustel, mis on esitatud parlamendi 10. mai 2011. aasta, 25. oktoobri 2011. aasta, 10. mai 2012. aasta, 23. oktoobri 2012. aasta, 17. aprilli 2013. aasta ja 9. oktoobri 2013. aasta resolutsioonides, ning lükkas edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastaga 2012 põhjustel, mis on esitatud parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsioonis;

15.    rõhutab, et tõhusaks eelarve täitmise kontrolliks on vaja parlamendi ja nõukogu koostööd, nagu see on välja toodud parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsioonis; kinnitab, et parlament ei ole võimeline tegema eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlikku otsust;

16.    tuletab meelde, et parlament saatis oma 2013. aasta aprillis vastu võetud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse tulemusena nõukogu küsimused komisjonile ja et komisjon vastas kirjaga 23. jaanuaril 2014; tuletab nõukogule meelde komisjoni seisukohta, et kõik institutsioonid on täiel määral seotud Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmetega ning et kõik institutsioonid peaksid tegema koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuv läbiviimine;

17.    märgib, et komisjon märkis oma eespool nimetatud kirjas ka seda, et ta ei teosta järelevalvet teiste institutsioonide eelarve täitmise üle ning et teisele institutsioonile esitatud küsimustele vastamisega rikutaks selle teise institutsiooni vabadust kasutada oma osa eelarvest;

18.    väljendab kahetsust, et nõukogu ei anna jätkuvalt parlamendi küsimustele vastuseid; tuletab meelde järeldusi, mis tehti 27. septembril 2012. aastal toimunud parlamendi seminaril, mis käsitles Euroopa Parlamendi õigust anda nõukogu eelarve täitmisele heakskiit ja kus õigus- ja akadeemilised eksperdid olid üldiselt nõus parlamendi õigusega teabele; viitab sellega seoses ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 kolmandale lõigule, milles on sätestatud, et iga institutsioon, organ või asutus tagab oma töö läbipaistvuse;

19.    rõhutab, et nõukogu kulusid tuleb kontrollida samamoodi nagu teiste institutsioonide kulusid ning et sellise kontrolli põhiosa on sätestatud viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides, eelkõige 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

20.    toonitab Euroopa Parlamendi õigust anda heakskiit eelarve täitmisele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

21.    on seisukohal, et palutud dokumentide parlamendile mitteandmine kahjustab eelkõige liidu kodanike õigust teabele ja läbipaistvusele ning sellest on saamas mureküsimus, sest see viitab teatavale demokraatia puudumisele liidu institutsioonides; palub seega nõukogul mitte käsitleda parlamendi teabetaotlust püüdlusena saavutada institutsiooniline ülimuslikkus, vaid seada esikohale kodanike õigus täieliku teabe saamisele;

22.    peab vajalikuks kaaluda eri võimalusi Euroopa Liidu toimimise lepingus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta sätestatud eeskirjade ajakohastamiseks;

23.    leiab, et parlament ja nõukogu võiksid teha mõningaid edusamme, luues koos modus vivendi menetluse koos selliste dokumentide loeteluga, mida tuleb omavahel vahetada, et mõlemad institutsioonid täidaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses oma rolli; julgustab sellega seoses nõukogu otsima poliitilist lahendust nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisele, sõltumata parlamendi ja nõukogu jätkuvalt erinevatest õiguslikest seisukohtadest;

24.    on seisukohal, et avatud ja ametlikust dialoogist sündiv rahuldav koostöö parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu vahel võib olla liidu kodanike jaoks positiivne märk.

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS