Muudatusettepanek

(-1)  Liidu tarbijakaitsepoliitikat reguleeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 4 lõike 2 punktiga f, artikliga 12, artikli 114 lõikega 3 ja artikliga 169 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 38.

Muudatusettepanek

(-1 a)  ELi toimimise lepingu artiklis 169 on sätestatud, et liidu tarbijakaitsepoliitika eesmärk on tarbijate huvide edendamine ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamine. Selleks peab liit aitama kaitsta tarbijate tervist, ohutust ja majandushuve, edendama nende õigust teabele ja haridusele ning õigust oma huvide kaitseks organiseeruda.

Muudatusettepanek

(-1 b)  ELi toimimise lepingu artiklis 197 halduskoostöö kohta kinnitatakse, et liidu õiguse tõhus rakendamine liikmesriikides on oluline liidu nõuetekohase toimimise seisukohast, ning määratakse kindlaks piirid, mille ulatuses liit ja liikmesriigid selles valdkonnas tegutsevad.

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2006/200458 on ette nähtud ühtlustatud eeskirjad ja menetlused siseriiklike piiriüleste tarbijakaitseõigusaktide jõustamise eest vastutavate asutuste vahelise koostöö hõlbustamiseks. Määruse (EÜ) nr 2006/2004 artiklis 21a on sätestatud kõnealuse määruse tulemuslikkuse ja toimemehhanismide läbivaatamine ning selle artikli kohaselt järeldas komisjon, et määrus (EÜ) nr 2006/2004 ei ole ühtse turu, sealhulgas digitaalse ühtse turu jõustamisväljakutsetele tulemuslikuks vastamiseks piisav.

__________________

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (ELT L 364, 9.12.2004, lk 1).

Muudatusettepanek

(2)  6. mail 2015 komisjonis vastu võetud digitaalse ühtse turu strateegias nimetati ühe prioriteedina vajadust parandada tarbijate usaldust tarbijakaitsenormide kiirema ja järjepidevama jõustamise teel. 28. oktoobril 2015 komisjonis vastu võetud ühtse turu strateegias rõhutati, et tarbijate huvisid kaitsvate liidu õigusaktide jõustamist tuleks määruse (EÜ) nr 2006/2004 reformimisega veelgi tugevdada.

Muudatusettepanek

(3)  Ebatõhus jõustamine piiriüleste rikkumiste puhul, sealhulgas digitaalses keskkonnas, võimaldab kauplejatel liidu piires asukohta vahetada, tekitades koduriigis või välismaal (kas veebis või väljaspool seda) tegutsevate õigusakte järgivate kauplejate jaoks konkurentsimoonutusi, kahjustades seeläbi otseselt ja märkimisväärselt ühtset turgu ja tarbijaid ning õõnestades tarbijate usaldust piiriüleste tehingute ja ühtse turu vastu. Seetõttu on vaja suuremat ühtlustamist, millega tagataks pädevate riiklike jõustamisasutuste vahel tulemuslik ja tõhus koostöö, et avastada ja uurida rikkumisi ning anda ja jõustada korraldusi nende lõpetamiseks.

Muudatusettepanek

(4)  Määrusega (EÜ) 2006/2004 loodi kogu liitu hõlmav pädevate riigiasutuste võrgustik. Võrgustikus osalevate erinevate pädevate asutuste ning teiste liikmesriigi tasandi riigiasutuste vahel on vaja tulemuslikku koordineerimist. Ühtse kontaktbüroo koordineeriv roll tuleks anda igas liikmesriigis ühele riigiasutusele, kellel on selle põhirolli täitmiseks piisavad volitused ja ressursid.

Muudatusettepanek

(5)  Samuti tuleks tarbijaid kaitsta rikkumiste eest, mis kestavad lühikest aega, kuid mille kahjulikud mõjud võivad kesta veel kaua pärast rikkumise lõppemist. Pädevatel asutustel peaksid olema tulevikus piisavad volitused selliste rikkumiste uurimiseks ja nende lõpetamiseks korralduste andmiseks, et tagada tarbijakaitse.

Muudatusettepanek

(5 a)  On vaja kehtestada aegumistähtaeg, et tagada õiguskindlus ja lõppenud rikkumiste vastaste jõustamismeetmete tõhusus piiriüleses kontekstis ning hoida ära nii tarbijate kui ka kauplejate erinev kohtlemine ühtsel turul. See hõlmab üheselt mõistetava ajavahemiku kehtestamist, mille jooksul võivad pädevad asutused piiriüleseid rikkumisi käsitlevaid eeskirju jõustades kehtestada sanktsioone, anda korralduse hüvitada tarbijatele kahju või anda korralduse tagastada rikkumiste tulemusel saadud tulud.

Muudatusettepanek

(6)  Pädevatel asutustel peaksid olema teatud järjepidevad uurimis- ja jõustamisvolitused käesoleva määruse kohaldamiseks, omavaheliseks kiiremaks ja tõhusamaks koostööks ning et hoida ära kauplejate poolsed rikkumised. Kõnealused volitused peaksid olema piisavad, et ületada tulemuslikult elektroonilise kaubanduse ja digitaalse keskkonnaga seotud jõustamisprobleeme ning takistada nõudeid mittejärgivatel kauplejatel jõustamissüsteemis olevate lünkade ärakasutamist sellistesse liikmesriikidesse ümberasumise teel, kelle pädevad asutused ei ole võimelised ebaseaduslike tavadega võitlema. Kõnealused volitused peaksid tagama, et pädevate asutuste vahel saab vahetada teavet ja kehtivaid tõendeid, et saavutada kõigis liikmesriikides samaväärne tulemuslik jõustamine.

Muudatusettepanek

(7)  Kõnealune määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide vabadust valida jõustamissüsteem, mida nad kohaseks peavad. Liikmesriigid peaksid saama määrata kõige sobivama volituste jaotuse riigi pädevate asutuste vahel, tingimusel et iga volitust saab kasutada tõhusalt mis tahes rikkumise kõrvaldamiseks. Liikmesriigid peaksid saama valida, kas pädevad asutused kasutavad neid volitusi otse omal algatusel, teiste riigiasutuste kaasabil, õigusasutuste järelevalve all või pädevatesse kohtutesse pöördudes. Kui liikmesriigid valivad võimaluse, et pädevad asutused kasutavad oma volitusi pädevatesse kohtutesse pöördumise teel, peaksid liikmesriigid tagama, et neid volitusi on võimalik kasutada tulemuslikult ja kiiresti ning et nende kasutamise kulud oleksid proportsionaalsed ega takistaks käesoleva määruse kohaldamist. Liikmesriigid võivad vastavalt käesolevale määrusele samuti otsustada anda teatavad käesolevast määrusest tulenevad ülesanded üle määratud asutustele.

Muudatusettepanek

(9)  Kui nad on saanud teada liidusisesest rikkumisest või laiaulatuslikust rikkumisest muul moel kui tarbijakaebuste kaudu, peaks pädevatel asutustel olema võimalus algatada uurimisi omal algatusel.

Muudatusettepanek

(10)  Pädevatel asutustel peaks olema juurdepääs kõigile uuritava küsimusega seotud tõenditele, andmetele ja kogu teabele, mida on vaja selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on toimunud, ning eelkõige selleks, et teha kindlaks vastutav kaupleja olenemata sellest, kellele vastavad tõendid, teave või andmed kuuluvad, ja sõltumata sellest, kus need asuvad ja millises vormis need on. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik nõuda digitaalsesse väärtusahelasse kuuluvatelt kolmandatelt isikutelt vahetult kõigi vajalike tõendite, andmete ja kogu vajaliku teabe esitamist, tingimusel et nad järgivad järjepidevalt isikuandmete kaitse põhimõtteid.

Muudatusettepanek

(10 a)  Pädevad asutused peaksid saama teha vajalikke kohapealseid kontrolle ja neil peaks olema volitus siseneda mis tahes ruumidesse, maatükile või transpordivahendisse, mida kaupleja kasutab eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega.

Muudatusettepanek

(10 b)  Pädevad asutused peaksid saama nõuda asjaomase kaupleja esindajalt või töötajalt selgitusi või fakte, teavet või dokumente uuritava küsimusega seotud asjaolude kohta ning registreerida vastused, mille kõnealune esindaja või töötaja annab.

Muudatusettepanek

(11)  Pädevad asutused peaksid saama kontrollida tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide järgimist ning hankida tõendeid rikkumiste kohta enne kaupade või teenuste ostu, selle ajal või pärast seda. Seetõttu peaks neil olema volitus teha kontrolloste ja kui muul viisil ei ole võimalik tõendeid hankida, siis osta kaupu või teenuseid variisikuna.

Muudatusettepanek

(12)  Eriti digitaalses keskkonnas peaks pädevatel asutustel olema ka võimalus rikkumiste kiireks ja tulemuslikuks peatamiseks eriti juhtudel, kui kaupu või teenuseid müüv kaupleja varjab oma isikut või asub jõustamise vältimiseks liidu piires või kolmandasse riiki ümber. Tarbijatele tõsise ja heastamatu kahju tekitamise riski juhtudel peaks pädevatel asutustel olema võimalik võtta vastu ajutisi meetmeid, kui puuduvad muud vahendid sellise kahju ennetamiseks või leevendamiseks, eelkõige nõudes, et veebimajutusteenuse pakkujad eemaldaksid sisu või peataksid veebisaidi, teenuse või konto, või nõudes, et domeeniregistrid või domeeniregistri pidajad peataksid kindlaks ajavahemikuks täielikult kvalifitseeritud domeeninime. Kui ajutised meetmed ei ole andnud tulemusi, ja üksnes viimase võimalusena, peaks pädevatel asutustel samuti olema õigus anda veebimajutusteenuse pakkujale korraldus sisu eemaldada või veebisait, teenus või konto või selle osa maha võtta, või anda domeeniregistritele või domeeniregistri pidajatele korraldus täielikult kvalifitseeritud domeeninimi kustutada ning võimaldada asjaomasel pädeval asutusel selle registreerimist. Võttes arvesse volituste võimalikku mõju põhiõigustele, tuleks neid rakendada kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja pärast kohtult loa saamist.

Muudatusettepanek

(13)  Selle tagamiseks, et kauplejate puhul hoitakse piisaval määral ära rikkumiste toimepanek või nende kordamine ning see, et nad sellistest rikkumistest kasu ei saaks, tuleks järgida ja kohaldada eeskirju ja sanktsioone, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu tarbijate huve kaitsvate õigusaktidega vastu võtnud, võttes samuti arvesse rikkumisest tulenevat kogukahju.

Muudatusettepanek

(14)  Tarbijatele kahju hüvitamise osas peaksid pädevad asutused valima tulemuslikud meetmed, mis hoiavad ära rikkumiste edasise või korduva toimumise riski või vähendavad seda. Tarbijatel peaks olema õigus rikkumistest põhjustatud kahju hüvitamisele. Volitus anda korraldus hüvitada tarbijatele kahju või tagastada tulud on väga oluline selleks, et kõrvaldada kahju, mida põhjustas piiriülene rikkumine, ja taastada võrdsed võimalused ühtsel turul, mida on moonutatud rikkumiste tulemusel saadud tuludega.

Muudatusettepanek

(15)  Vastastikuse abi mehhanismi tulemuslikkust ja tõhusust tuleks parandada. Taotletav teave tuleks esitada käesolevas määruses sätestatud ajavahemiku jooksul ning vajalikud jõustamismeetmed tuleks vastu võtta kiiresti.

Muudatusettepanek

(16)  Komisjonil peaks olema parem võimalus koordineerida ja jälgida vastastikuse abi mehhanismi toimimist ning anda probleemide tekkimisel liikmesriikidele suuniseid, soovitusi ja esitada arvamusi. Samuti peaks komisjon paremini suutma abistada pädevaid asutusi tulemuslikult ja kiiresti nende vastastikuse abi mehhanismist tulenevate kohustuste tõlgendamist puudutavate eriarvamuste lahendamisel.

Muudatusettepanek

(17)  Käesolevas määruses tuleks sätestada ühtlustatud eeskirjad, millega nähakse ette menetlus laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumistega seotud uurimise ning selliseid rikkumisi käsitlevate eeskirjade jõustamise koordineerimiseks. Koordineeritud meetmed laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste vastu peaksid tagama, et pädevad asutused saavad valida laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste peatamiseks ja tarbijatele kahju hüvitamise tagamiseks sobivaimad ja tõhusaimad vahendid.

Muudatusettepanek

(18)  Võrgupõhise elektroonilise kaubanduse veebisaitide koordineeritud kontrollimine (lauskontrollid) on veel üks jõustamisalase koordineerimise vorm, mis on osutunud tõhusaks rikkumistevastaseks vahendiks ning mis tuleks tulevikus säilitada ja mida tuleks tugevdada, laiendades sealhulgas selle kohaldamist võrguvälistele sektoritele.

Muudatusettepanek

(19)  Liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste puhul, mis võivad põhjustada kahju tarbijate kollektiivsetele huvidele enamikus liikmesriikides, peaks komisjon algatama liidu tasandi koordineerimismenetluse ja seda koordineerima. Menetlusliku sidususe tagamiseks peaks menetluse algatamise tingimustele vastavuse kontrolli eest vastutama komisjon. Koordineeritud meetme käigus kogutud tõendeid ja teavet tuleks vajaduse korral kasutada siseriiklikes menetlustes.

Muudatusettepanek

(20)  Laiaulatuslike rikkumiste ning liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste kontekstis tuleb kinni pidada kauplejate õigusest kaitsele. Eelkõige tähendab see, et kauplejale tuleb anda õigus arvamuse avaldamiseks ning selle keele kasutamiseks, mida kasutatakse selles liikmesriigis, kus ta on asutatud või elab. Samuti on äärmiselt oluline tagada liidu õigusaktide järgimine, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe kaitset.

Muudatusettepanek

(21)  Kui laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutav kaupleja ei lõpeta seda rikkumist vabatahtlikult, peaksid asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused määrama ühe liikmesriigi pädeva asutuse võtma jõustamismeetmeid, mis on kohandatud selleks, et kaitsta muudes sellest rikkumisest mõjutatud liikmesriikides elavate tarbijate õiguseid. Otsuses pädeva asutuse määramise kohta tuleks võtta arvesse kõiki tulemusliku jõustamise asjakohaseid aspekte, nagu tema suutlikkus võtta kaupleja suhtes tulemuslikke meetmeid. Määratud pädev asutus peaks toimima nii, nagu tarbijad teistes liikmesriikides oleksid tema enda riigi tarbijad. Vajaduse korral peaksid mitu rikkumisest mõjutatud liikmesriiki või kõik rikkumisest mõjutatud liikmesriigid võtma jõustamismeetmeid samaaegselt, et kaitsta enda tarbijate või teistes liikmesriikides elavate tarbijate huve. Seda võib vaja minna näiteks selleks, et peatada samalaadsed rikkumised äriühingu enam kui ühes liikmesriigis asuvate tütarettevõtjate poolt, mis mõjutavad tarbijaid ainult nendes liikmesriikides ilma ilmse piiriülese elemendita (paralleelsed rikkumised).

Muudatusettepanek

(22 a)  Selleks et tõhustada koostöövõrgustiku läbipaistvust ning suurendada teadlikkust tarbijate ja avalikkuse seas üldiselt, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaks korda aastas aruanded, milles antakse ülevaade käesoleva määrusega sätestatud koostöö raames kogutud teabest, statistikast ja arengusuundumustest tarbijaõigusaktide jõustamise valdkonnas.

Muudatusettepanek

(23)  Tarbijaorganisatsioonid mängivad tarbijate teavitamisel nende õigustest ja nende kaitsmisel (sealhulgas vaidluste lahendamisel) olulist rolli. Tarbijaorganisatsioonidel ning Euroopa tarbijakeskustel peaks olema võimalus pädevatele asutustele kahtlustatavatest rikkumistest teatada ning jagada nendega teavet, mida on vaja rikkumiste avastamiseks, uurimiseks ja peatamiseks.

Muudatusettepanek

(23 a)  Üksustel, kellel on asjakohane oskusteave ja õiguspärane huvi tarbijakaitse valdkonnas, eelkõige tarbijaorganisatsioonidel, peaks olema võimalik osaleda käesoleva määrusega sätestatud hoiatusmehhanismis. Kutseühingutel peaks samuti olema võimalik osaleda hoiatusmehhanismis, et teatada pädevatele asutustele kahtlustatavatest rikkumistest ning jagada nendega teavet, mida on vaja rikkumiste avastamiseks, uurimiseks ja peatamiseks, esitada arvamust uurimiste või rikkumiste kohta ning teavitada pädevaid asutusi tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide rikkumisest. Kuigi pädevad asutused ei peaks olema kohustatud algatama menetlust või võtma mis tahes muid meetmeid vastusena hoiatustele ja teabele, mida sellised üksused esitavad, peaksid nad läbipaistvuse suurendamiseks teavitama üksust, kes esitas välishoiatuse, mis tahes järelmeetmetest, mille asjaomane pädev asutus võttis seoses hoiatustega, või taotluse korral meetmete mittevõtmisest.

Muudatusettepanek

(24)  Kogu liidus laialt levinud rikkumised tuleks lahendada tulemuslikult ja tõhusalt. Selleks tuleks koordineerida jõustamise prioriseerimist ja kavandamist liikmesriikide tasandil ning ühendada pädevate asutuste kasutatavad vahendid. Selle saavutamiseks tuleks võtta kasutusele kahe aasta järel uuendatavate jõustamiskavade süsteem.

Muudatusettepanek

(25)  Tarbijate kaebustega seotud andmed võivad aidata liikmesriigi ja liidu tasandi poliitikakujundajatel hinnata tarbijaturgude toimimist ja avastada rikkumisi. Selliste andmete liidu tasandil vahetamist ning järelevalvele ja jõustamisele kaasa aitavate tegevuste koordineerimist liikmesriikide ja komisjoni vahel tuleks edendada.

Muudatusettepanek

(26)  Jõustamisega seotud probleemid ulatuvad väljapoole Euroopa Liidu piire. Euroopa tarbijate huve tuleb kolmandate riikide pahauskselt tegutsevate ettevõtjate eest kaitsta. Kolmandate riikidega on vaja pidada selliseid rahvusvahelisi lepinguid käsitlevaid läbirääkimisi, mis käsitlevad vastastikust abi tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamisel. Kõnealused rahvusvahelised lepingud peaksid hõlmama käesoleva määrusega reguleeritavat teemat ning nende suhtes tuleks pidada läbirääkimisi liidu tasandil, et tagada liidu tarbijate parim kaitse ja sujuv koostöö kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek

(27)  Et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et sätestada standardvormid ja menetluse etapid vastastikuse abi mehhanismi raames; sätestada tähtajad ja standardvormid teadete ja muu teabevahetuse ning jõustamistaotluste jaoks koordineeritud meetmete puhul seoses laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumistega; sätestada lauskontrollide üksikasjalik kord; sätestada standardvormid hoiatuse ja välishoiatuse edastamiseks andmebaasi kaudu; ning sätestada andmebaasis arutelufoorumi jaoks kättesaadavad elektroonilised standardvormid ja mudelid. Neid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201160.

__________________

60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2. 2011, lk 13).

Muudatusettepanek

(28)  Käesoleva määruse artiklites 15 a, 20, 32, 34, 35 ja 43 osutatud rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust, kuna tegemist on üldiste aktidega.

Muudatusettepanek

(34)  Käesolev määrus ei piira liidu sektoripõhistes õigusaktides ja liidu tarbijaõigusaktides sätestatud ning siseriiklike rikkumiste puhul kohaldatavate sanktsioonide kasutamist. Vajaduse korral peaksid pädevad asutused kohaldama neid sätteid rakendavate siseriiklike õigusaktide sätteid, võttes arvesse asjaomase rikkumise tegelikku mahtu ja ulatust ning rikkumisega teiste liikmesriikide tarbijatele põhjustatud kahju.

Muudatusettepanek

(34 a)  Käesolevat määrust tuleks rakendada ja kohaldada täielikus kooskõlas liidu eeskirjadega üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja kohaldatava siseriikliku õigusega vastavalt andmekaitset käsitlevatele liidu õigusaktidele.

Muudatusettepanek

(35)  Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada nende õiguste ja põhimõtete kohaselt. Käesolevas määruses sätestatud volituste kasutamisel peaksid pädevad asutused leidma sobiva tasakaalu põhiõigustega, näiteks kõrgetasemelise tarbijakaitse, ettevõtlusvabaduse, sõnavabaduse ja teabevabadusega kaitstud huvide vahel.

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused, mille alusel tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide jõustamise eest vastutavaks määratud liikmesriikide pädevad asutused teevad üksteise ja komisjoniga koostööd, et tagada kõnealuste õigusaktide järgimine ja siseturu tõrgeteta toimimine ning tõhustada tarbijate majandushuvide kaitset.

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 punktides b, c ja c a määratletud liidusiseste rikkumiste, laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste suhtes, isegi juhul, kui need rikkumised on lõppenud enne, kui jõustamismenetlust alustati või oli võimalik see lõpule viia.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

4.  Käesolev määrus ei piira õigusalase koostööga kriminaal- ja tsiviilasjades seotud meetmete kohaldamist liikmesriikides, eelkõige Euroopa kohtute võrgu toimimist, ega kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

Muudatusettepanek

6.  Käesolev määrus ei piira pädevate asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve rolle ega volitusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiivist 2014/17/EL1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivist 2014/92/EL1b. Käesoleva määruse III peatükki ei kohaldata esimeses lõigus osutatud kahe direktiivi liidusiseste rikkumiste suhtes.

__________________

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

8 a.  Käesolev määrus ei piira liikmesriigi õiguse kohaseid eraõiguse raames võetavaid jõustamismeetmeid ega kahju hüvitamise hagisid.

Muudatusettepanek

(a)  „tarbijate huve kaitsvad liidu õigusaktid“ – käesoleva määruse lisas loetletud direktiivid, nagu need on liikmesriikide siseriiklikku õiguskorda üle võetud, ning määrused;

Muudatusettepanek

(b)  „liidusisene rikkumine“ – tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis on kahjustanud, kahjustab või võib kahjustada nende tarbijate kollektiivseid huve, kes elavad muus liikmesriigis kui see, kus tegevus või tegevusetus alguse sai või toimus, kus on tegevuse või tegevusetuse eest vastutava kaupleja registreeritud asukoht või kus võib leida selle tegevusega või tegevusetusega seotud tõendeid või kaupleja varasid;

Muudatusettepanek

(1)  tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis on kahjustanud, kahjustab või võib kahjustada nende tarbijate kollektiivseid huve, kes elavad vähemalt kahes muus liikmesriigis kui see, kus tegevus või tegevusetus alguse sai või toimus, kus on tegevuse või tegevusetuse eest vastutava kaupleja registreeritud asukoht või kus võib leida selle tegevusega või tegevusetusega seotud tõendeid või varasid; olenemata sellest, kas tegevus või tegevusetus on hetkel toimuv või lõppenud; olenemata sellest, kas tegevus või tegevusetus on hetkel toimuv või lõppenud; või

Muudatusettepanek

(2)  tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktidega vastuolus olevad tegevused või tegevusetus, mis on kahjustanud, kahjustab või võib kahjustada tarbijate kollektiivseid huve ja millel on ühiseid omadusi, näiteks sama ebaseaduslik tava või sama huvi rikkumine või samaaegne toimumine vähemalt kahes liikmesriigis;

Muudatusettepanek

(c a)  „liidu mõõtmega laiaulatuslik rikkumine“ – laiaulatuslik rikkumine, mis on kahjustanud, kahjustab või võib kahjustada tarbijate kollektiivseid huve enamikus liikmesriikides, mille elanikkond moodustab kokku vähemalt enamuse liidu elanikkonnast;

Muudatusettepanek

(c b)  „pädev asutus“ – riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil asutatud ametiasutus, kellel on konkreetne kohustus jõustada tarbijate huve kaitsvaid liidu õigusakte;

Muudatusettepanek

(c c)  „ühtne kontaktbüroo“ – igas liikmesriigis määratud riigiasutus, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamise koordineerimise eest selles liikmesriigis;

Muudatusettepanek

(c d)  „määratud asutus“ – asutus, kelle võib määrata liikmesriik ning kellel on õiguspärane huvi lõpetada või keelustada tarbijate huvide kaitsmist käsitlevate liidu õigusaktide rikkumine;

Muudatusettepanek

(f a)  „tarbija“ − füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;

Muudatusettepanek

(i)  „tarbijate kollektiivsete huvide kahjustamine“ – mitmete liidusisestest rikkumistest, laiaulatuslikest rikkumistest või liidu mõõtmega laiaulatuslikust rikkumisest mõjutatud tarbijate huvide tegelik või potentsiaalne rikkumine;

Muudatusettepanek

(i a)  „tarbijatele tõsise ja heastamatu kahju tekitamise risk“ – selline olukord, mis võib tõenäoliselt põhjustada tõsist kahju, mida ei saa enam heastada;

Muudatusettepanek

(i b)  „lauskontrollid“ – tarbijaturgude kooskõlastatud uurimised samaaegsete koordineeritud kontrollimeetmete kaudu, et tuvastada tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide rikkumisi.

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Sanktsioonide kehtestamise, tarbijatele kahju hüvitamise korralduse andmise ja rikkumiste tulemusel saadud tulude tagastamise korralduse andmise aegumistähtaeg

1.  Pädevad asutused võivad uurida artikli 2 lõikes 1 osutatud rikkumisi ja ennetada kauplejatel selliste rikkumiste toimepanemist tulevikus. Pädevad asutused võivad viie aasta jooksul rikkumise lõppemisest kasutada järgmisi volitusi:

(a)  kehtestada sanktsioone, nagu on sätestatud artikli 8 lõike 2 punktis m;

(b)  anda vastutavale kauplejale korraldus hüvitada kahju tarbijatele, kes kannatasid kahju rikkumise tagajärjel, nagu on sätestatud artikli 8 lõike 2 punktis n; ning

(c)  anda korraldus rikkumiste tulemusel saadud tulude tagastamiseks, nagu on sätestatud artikli 8 lõike 2 punktis o.

Pädevad asutused võivad vajaduse korral kasutada neid volitusi tõendite alusel, mis on saadud väljaspool teises lõikes osutatud aegumistähtaega.

2.  Lõikes 1 osutatud volituste kasutamise tähtaega hakatakse arvestama rikkumise lõppemise päevast.

3.  Rikkumisega seotud uurimise või jõustamismenetluse eesmärgil ellu viidav mis tahes pädeva asutuse tegevus peatab lõikes 1 osutatud volituste kasutamise tähtaja arvestamise kuni asja suhtes lõpliku otsuse vastuvõtmiseni. See tähtaeg peatatakse ajaks, mil pädeva asutuse otsuse, korralduse või muu toimingu suhtes on käimas kohtumenetlus.

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Pädevad asutused ja ühtsed kontaktbürood

1.  Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamise eest vastutavad pädevad asutused ja ühtse kontaktbüroo.

2.  Pädevad asutused täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi nii, nagu nad tegutseks omaenda liikmesriigi tarbijate nimel ja omal kulul.

4.  Ühtne kontaktbüroo vastutab pädevate asutuste, teiste artiklis 6 osutatud riigiasutuste, määratud asutuste ja artiklis 35 osutatud hoiatusmehhanismis osalevate üksuste vahel liidusiseste rikkumiste, laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumistega seotud uurimise ja jõustamistegevuste koordineerimise eest.

5.  Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel ja ühtsetel kontaktbüroodel on käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud vahendid, sealhulgas eelarvelised ja muud ressursid, oskusteave ja muu korraldus.

6.  Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik, et nende vastavad ülesanded on selgelt piiritletud ja et nad teevad oma vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks tihedat koostööd.

Muudatusettepanek

4.  Iga liikmesriik võib kehtestada määratud asutustele kohustuse koguda vajalikku teavet ja rakendada neile siseriiklike õigusaktidega kättesaadavaid vajalikke jõustamismeetmeid vastuvõtva pädeva asutuse nimel.

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid tagavad pädevate asutuste ja määratud asutuste vahelise koostöö eelkõige selleks, et tagada artikli 2 lõikes 1 osutatud rikkumiste viivitamatu teatavaks tegemine pädevatele asutustele.

Muudatusettepanek

1.  Iga liikmesriik edastab komisjonile viivitamatult järgmise teabe:

Muudatusettepanek

(a)  pädevate asutuste, ühtse kontaktbüroo, määratud asutuste ja artiklis 35 osutatud hoiatusmehhanismis osalevate üksuste identifitseerimis- ja kontaktandmed;

Muudatusettepanek

(b)  teave pädevate asutuste korralduse, volituste ja ülesannete kohta; ning

Muudatusettepanek

(c)  kõik muudatused punktides a ja b märgitud teabes.

Muudatusettepanek

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab oma veebisaidil lõikes 1 osutatud teavet ja teeb selle avalikult kättesaadavaks.

Muudatusettepanek

Artikkel 8

Pädevate asutuste volitused

1.  Iga liikmesriik annab oma pädevatele asutustele uurimis- ja jõustamisvolitused ja vajalikud vahendid käesoleva määruse kohaldamiseks.

1 a.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte anda igale pädevale asutusele kõiki volitusi, eeldusel et iga volitust on võimalik tulemuslikult kasutada.

2.  Et täita neile käesoleva määrusega antud kohustusi, on pädevatel asutustel igas liikmesriigis vähemalt järgmised volitused ja nad kasutavad neid artiklis 9 sätestatud tingimustel, et:

(a)  saada juurdepääs asjakohastele käesoleva määruse kohase rikkumisega seotud dokumentidele, andmetele või teabele mis tahes kujul või vormingus ja olenemata nende hoidmiseks kasutatavast andmekandjast või kohast;

(b)  nõuda igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kaasa arvatud pankadelt, maksuteenuse pakkujatelt, internetiteenuse pakkujatelt, domeeniregistritelt ja domeeniregistrite pidajatelt ning veebimajutusteenuse pakkujatelt asjakohast teavet, andmeid või dokumente mis tahes kujul või vormingus, milles nad on säilitatud, ja olenemata nende säilitamiseks kasutatavast andmekandjast või kohast, eesmärgiga tuvastada ja jälgida finants- ja andmevoogusid või teha kindlaks finants- ja andmevoogudega seotud isikuid, pangakonto teavet ja veebisaitide omanikke, juhul kui vastav teave, vastavad andmed või vastav dokument on seotud uuritava küsimusega;

(c)  nõuda igalt pädeva asutuse liikmesriigi riigiasutuselt, organilt või ametilt asjakohase teabe, andmete või dokumentide esitamist mis tahes kujul või vormingus ja olenemata nende säilitamiseks kasutatavast andmekandjast või kohast eesmärgiga tuvastada ja jälgida finants- ja andmevoogusid või teha kindlaks finants- ja andmevoogudega seotud isikuid, pangakonto teavet ja veebisaitide omanikke, juhul kui vastav teave, vastavad andmed või vastav dokument on seotud uuritava küsimusega;

(d)  teostada vajalikke kohapealseid kontrolle, mis hõlmab volitust siseneda mis tahes ruumidesse, maatükile või transpordivahendisse, mida kaupleja kasutab eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega, või nõuda seda teistelt asutustelt, eesmärgiga uurida, arestida, teha või hankida koopiaid teabest, andmetest või dokumentidest olenemata nende salvestamiseks kasutatavast kandjast; sulgeda mis tahes ruume või teavet, andmeid või dokumente uurimiseks vajalikuks ajaks või vajalikus ulatuses;

(d a)  nõuda asjaomase kaupleja esindajalt või töötajalt selgitusi uuritava küsimusega seotud asjaolude, teabe või dokumentide kohta ning registreerida vastused;

(e)   osta kaupu või teenuseid kontrollostudena, sealhulgas variisikuna, et neid kontrollida ja pöördprojekteerida, selleks et avastada käesoleva määruse kohaseid rikkumisi ja hankida tõendeid; olenevalt nende kavandatud kasutuse laadist ostetakse näidised, mida ei saa kauplejale nende algseisundis tagastada;

(g)  võtta ajutisi meetmeid juhul, kui puuduvad muud vahendid, et vältida tarbijate kollektiivsetele huvidele avalduvat tõsist ja heastamatut kahju, eelkõige nõudes, et veebimajutusteenuse pakkujad eemaldaksid sisu või peataksid veebisaidi, teenuse või konto, või nõudes, et domeeniregistrid või domeeniregistri pidajad peataksid kindlaks ajavahemikuks täielikult kvalifitseeritud domeeninime;

(h)  alustada omal algatusel uurimisi või menetlusi liidusiseste rikkumiste, laiaulatuslike rikkumiste või liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste lõpetamiseks ning avaldada vajaduse korral selle kohta teavet;

(i)  püüda saavutada, et liidusisese rikkumise, laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutav kaupleja võtab kohustuse lõpetada rikkumine ning vajaduse korral hüvitada tarbijatele põhjustatud kahju, ja/või aktsepteerib seda kohustust;

(k)  saavutada rikkumise lõpetamine või keelustamine;

(l)  kui kaupleja ei reageeri mõistliku aja jooksul pädeva asutuse kirjalikule nõudmisele rikkumine lõpetada või keelata, anda

veebimajutusteenuse pakkujale korraldus sisu eemaldada või veebisait, teenus või konto või selle osa maha võtta, või anda domeeniregistritele või domeeniregistri pidajatele korraldus täielikult kvalifitseeritud domeeninimi kustutada ning võimaldada asjaomasel pädeval asutusel selle registreerimist, sealhulgas taotledes selliste meetmete rakendamist kolmandalt osapoolelt või teiselt riigiasutuselt, et vältida tarbijate kollektiivsetele huvidele avalduvat tõsist ja heastamatut kahju;

(m)  määrata liidusiseste rikkumiste, laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud otsuse, korralduse, ajutise meetme, kohustuse või muu meetme täitmata jätmise eest sanktsioone, sealhulgas trahve ja karistusmakseid;

(n)   kohustada liidusisese rikkumise, laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutavat kauplejat andma selle rikkumise tagajärjel kahju kannatanud tarbijatele hüvitist muuhulgas rahalise hüvitise kujul, pakkudes tarbijatele võimalust lõpetada leping või pakkudes muid meetmeid, mis tagavad rikkumise tagajärjel kahju kannatanud tarbijatele kahju heastamise;

(o)  nõuda rikkumiste tulemusel saadud tulude tagastamist;

(p)  avaldada mis tahes lõplik otsus, lõplik meede, kaupleja kohustus või käesoleva määruse kohaselt võetud korraldus, mis hõlmab liidusisese rikkumise, laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutava kaupleja isiku avaldamist;

(q)  konsulteerida tarbijate, tarbijaorganisatsioonide, kauplejate organisatsioonide, vajaduse korral määratud asutuste ja teiste asjaomaste isikutega kavandatud kohustuste tulemuslikkuse üle rikkumise lõpetamisel ja sellest tekkinud kahju kõrvaldamisel.

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Volituste kasutamine pädevate asutuste poolt

1.  Pädevad asutused kasutavad artiklis 8 sätestatud volitusi kas

(a)  otse omal vastutusel

(a a)  teiste riigiasutuste kaasabil või vajadusel korral õigusasutuste järelevalve all;

(a b)  andes vajaduse korral korralduse määratud asutustele; või

(b)   pöördudes kohtusse, kes on pädev vajalikku otsust langetama, esitades vajaduse korral apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata.

1 a.   Pädevad asutused kasutavad igal juhul artikli 8 lõike 2 punktides d, g ja l sätestatud volitusi kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1.

2.  Kui pädevad asutused kasutavad oma volitusi pöörduda kohtusse, on nimetatud kohtud pädevad tegema vajalikke otsuseid.

2 a.  Pädevad asutused kasutavad artiklis 8 sätestatud volitusi proportsionaalselt, tõhusalt ja tulemuslikult kooskõlas liidu õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, kohaldatavate menetluslike tagatiste, liidu andmekaitse eeskirjade ja siseriiklike õigusaktidega.

2 b.  Käesoleva määruse kohaldamisel vastuvõetavad uurimis- ja jõustamismeetmed kajastavad nõuetekohaselt rikkumise laadi ja sellest põhjustatud tegelikku või potentsiaalset kogukahju.

2 c.  Kui otsustatakse, kas sanktsiooni kehtestada või mitte, ja kui suur on igal individuaalsel juhul määratava trahvi suurus, võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmist:

(a)   rikkumise laad, raskusaste ja kestus, võttes arvesse sellest mõjutatud tarbijate arvu ja neile tekitatud kahju taset;

(b)   kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;

(c)   kaupleja võetud meetmed tarbijate kantud kahju leevendamiseks;

(d)   kas kaupleja on varem pannud toime rikkumisi;

(e)   kaupleja tehtud koostöö määr pädeva asutusega rikkumise heastamiseks ja selle võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks.

3.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse kohaldamisel algatatud menetlustes vastu võetavate kohtuotsustega seotud kohtutasud ja muud kulud on proportsionaalsed ega kahjusta käesoleva määruse kohaldamist.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

Artikkel 11

Andmepäringud

1.  Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutuse nõudmisel taotluse esitanud asutusele viivitamata ja igal juhul 30 päeva jooksul asjakohase teabe, mida on vaja selle kindlakstegemiseks, kas liidusisene rikkumine on toimunud ning et saavutada selle rikkumise lõpetamine. Taotluse saanud asutus annab teabepäringust ja oma vastusest viivitamata komisjonile teada.

2.  Taotluse saanud asutus teeb vajalikud uurimised või rakendab muid taotletud teabe kogumiseks vajalikke või asjakohaseid meetmeid. Vajaduse korral tehakse kõnealused uurimised teiste riigiasutuste või määratud asutuste kaasabil.

3.  Taotluse esitanud asutuse taotlusel võib taotluse saanud asutus lubada taotluse esitanud asutuse pädevatel ametnikel viibida taotluse saanud asutuse ametnike tehtava uurimistoimingu juures.

Muudatusettepanek

Artikkel 12

Jõustamismeetmete taotlused

1.  Taotluse saanud asutus võtab taotluse esitanud asutuse nõudmisel liidusisese rikkumise lõpetamiseks põhjendamatu viivituseta kõik vajalikud jõustamismeetmed, kasutades artiklis 8 sätestatud volitusi ja talle siseriikliku õiguse alusel antud lisavolitusi, sealhulgas sanktsioone määrates ning nõudes või hõlbustades hüvitamist selle rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbijatele.

3.  Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust regulaarselt astutud sammudest ja võetud meetmetest ning konsulteerib taotluse esitanud asutusega sammude ja meetmete üle, mida taotluse saanud asutus kavatseb astuda või teha. Taotluse saanud asutus teavitab artiklis 43 sätestatud andmebaasi kaudu võetud meetmetest ja nende mõjust liidusisesele rikkumisele, sealhulgas järgmisest:

(a)  kas ajutisi meetmeid määrati;

(b)  kas rikkumine lõppes;

(c)  milliseid meetmeid, sealhulgas sanktsioone, kehtestati ja kas neid meetmeid rakendati;

(d)  millises ulatuses tarbijatele kahju hüvitati.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

1.  Vastastikuse abi taotluste korral annab taotluse esitanud asutus vajalikku teavet, et taotluse saanud asutus saaks taotluse rahuldada, sealhulgas tagab ta kõik vajalikud tõendid, mida on võimalik saada ainult taotluse esitanud asutuse liikmesriigis.

Muudatusettepanek

Artikkel 15

Vastastikuse abi taotluse täitmisest keeldumine

1.  Taotluse saanud asutus võib artikli 11 alusel keelduda teabe andmisest, kui kehtib mõni järgmistest tingimustest:

a)  pärast taotluse esitanud asutusega konsulteerimist esitab taotluse saanud asutus põhjendatud kaalutlused, mis näitavad, et taotletud teave ei ole taotluse esitanud asutusele vajalik liidusisese rikkumise või selle toimumise võimalikkuse põhjendatud kahtluse kindlakstegemiseks;

b)  kui taotluse esitanud asutus ei nõustu, et selle teabe suhtes kohaldatakse artiklis 41 sätestatud konfidentsiaalsust ning ameti- ja ärisaladust käsitlevaid sätteid;

c)  sama liidusisese rikkumise ja sama kaupleja suhtes on taotluse saanud või esitanud asutuse liikmesriigi õigusasutustes juba algatatud eeluurimine või kohtumenetlus.

2.  Taotluse saanud asutus võib keelduda artikli 12 kohaste täitemeetmete taotluse rahuldamisest pärast taotluse esitanud asutusega konsulteerimist, kui kehtib mõni järgmistest tingimustest:  

a)  sama liidusisese rikkumise ja sama kaupleja suhtes on taotluse saanud või esitanud asutuse liikmesriigi õigusasutustes juba algatatud eeluurimine või kohtumenetlus või on olemas lõplik haldusotsus, lõplik kohtuotsus või kohtulik kokkulepe;

b)   pärast vastuvõtva asutuse tehtud asjakohaseid uurimistoiminguid on asutus arvamusel, et liidusisest rikkumist ei ole toimunud;

c)   tema arvates ei ole taotluse esitanud asutus artikli 14 lõike 1 kohaselt andnud vajalikku teavet.

Jõustamismeetmete taotluse rahuldamisest ei saa keelduda ebapiisava teabe esitamise põhjusel, kui sama liidusisese rikkumise kohta esitatud teabetaotluse rahuldamisest eelnevalt keelduti lõike 1 punktis c osutatud põhjusel.

3.   Taotluse saanud asutus teatab vastastikuse abi taotluse rahuldamisest keeldumisest taotluse esitanud asutusele ja komisjonile ning nimetab keeldumise põhjused.

4.  Taotluse esitanud asutuse ja selle saanud asutuse vahelise eriarvamuse korral võib taotluse esitanud asutus või selle saanud asutus edastada küsimuse komisjonile, kes väljastab viivitamata arvamuse. Kui küsimust komisjonile ei edastata, võib viimane väljastada arvamuse omal algatusel. Komisjon võib oma arvamuse väljastamiseks paluda asjakohast teavet ja dokumente, mida taotluse esitanud asutus ja selle saanud asutus on omavahel vahetanud.

5.  Komisjon teeb vastastikuse abi mehhanismi toimimise ning pädevate asutuste poolt vastastikuse abi taotluste käsitlemise menetluste ja tähtaegade järgimise järelevalvet. Komisjonil on juurdepääs vastastikuse abi taotlustele.

6.  Vajaduse korral võib komisjon esitada liikmesriikidele suunised ja anda nõu, et tagada vastastikuse abi mehhanismi tulemuslik ja tõhus toimimine.

Muudatusettepanek

Artikkel 15 a

Rakendusaktid

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse artiklites 11, 12 ja 15 osutatud standardvormid ja menetluse etapid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek

KOORDINEERITUD UURIMIS- JA JÕUSTAMISMEHHANISM LAIAULATUSLIKE RIKKUMISTE JA LIIDU MÕÕTMEGA LAIAULATUSLIKE RIKKUMISTE PUHUL

Muudatusettepanek

Laiaulatuslikud rikkumised ja liidu mõõtmega laiaulatuslikud rikkumised

Muudatusettepanek

Artikkel 16

Koordineeritud meetmete käivitamine ja koordineerija määramine

1.  Kui pädeval asutusel või komisjonil on põhjendatud kahtlus laiaulatusliku rikkumise toimumise kohta, teavitab ta vajaduse korral viivitamata sellest rikkumisest mõjutatud liikmesriikide pädevaid asutusi ning komisjoni.

3.  Lõikes 1 osutatud teate saamisel otsustavad laiaulatusliku rikkumise puhul sellest mõjutatud pädevad asutused konsensuse alusel tegutsedes koordineeritud meetme käivitamise üle. Teavet esitav pädev asutus koordineerib meedet, välja arvatud juhul, kui laiaulatuslikust rikkumisest mõjutatud pädevad asutused lepivad kokku, et seda teeb muu pädev asutus või komisjon.

5.  Kui komisjon on see, kes saadab pädevatele asutustele lõike 1 kohaselt teate, võib komisjon teha koordineerija rolli võtmise ettepaneku. Asjaomased pädevad asutused teatavad viivitamata komisjonile, kas nad nõustuvad sellega, et meedet koordineerib komisjon, või nad lepivad kokku pädevas asutuses, kes meedet koordineerib.

6.  Kui komisjon ei võta koordineerija rolli vastu või kui asjaomased pädevad asutused ei nõustu sellega, et meedet koordineerib komisjon, määravad pädevad asutused kindlaks ühe pädeva asutuse, kes meedet koordineerib. Kui pädevad asutused kokkulepet ei saavuta, koordineerib meedet see pädev asutus, kes kahtlustatavast rikkumisest esimesena teistele pädevatele asutustele teatas.

6 a.  Lõikes 1 osutatud teate saatmisel või saamisel kontrollib komisjon koos liikmesriikide ühtsete kontaktbüroodega laiaulatusliku rikkumise olemasolu puudutavaid esialgseid tõendeid. Kui rikkumist võib pidada liidu mõõtmega laiaulatuslikuks rikkumiseks, käivitab komisjon koordineeritud meetme. Komisjon teatab koordineeritud meetme käivitamise otsusest sellest meetmest mõjutatud liikmesriikide ühtsetele kontaktbüroodele. Meedet koordineerib komisjon.

Muudatusettepanek

Artikkel 16 a

Koordineeritud meetmetes osalemine

1.   Pädev asutus võib keelduda koordineeritud meetmes osalemisest järgmistel põhjustel:

(a)   asjaomases liikmesriigis on sama laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise ja sama kaupleja suhtes juba algatatud eeluurimine või kohtumenetlus;

(b)   asjaomases liikmesriigis on sama laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise ja sama kaupleja suhtes juba tehtud lõplik haldusotsus, lõplik kohtuotsus või kohtulik kokkulepe;

(c)   asjaomases liikmesriigis ei ole toimunud laiaulatuslikku rikkumist või liidu mõõtmega laiaulatuslikku rikkumist.

2.   Kui pädev asutus otsustab artikli 16 kohase koordineeritud meetme käivitamise otsuse tegemise järel koordineeritud meetmes mitte osaleda, teatab ta oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele asjaomastele pädevatele asutustele ning ühtsetele kontaktbüroodele, nimetab selle põhjused ning esitab vajalikud tõendavad dokumendid.

3.   Pädev asutus võib ühineda koordineeritud meetmega, kui koordineeritud meetme ajal ilmneb, et laiaulatuslik rikkumine või liidu mõõtmega laiaulatuslik rikkumine, mille suhtes on algatatud koordineeritud meede, mõjutab ka teda.

Muudatusettepanek

Artikkel 17

Uurimismenetlused koordineeritud meetmete puhul

1.  Asjaomased pädevad asutused tagavad vajalike tõendite, andmete ja teabe tulemusliku ja tõhusa kogumise. Asjaomased pädevad asutused tagavad, et uurimisi ja kontrolle tehakse samaaegselt ning et ajutisi meetmeid rakendatakse samaaegselt nii palju, kui siseriiklik menetlusõigus seda võimaldab.

2.  Asjaomased pädevad asutused võivad kasutada III peatüki kohast vastastikuse abi mehhanismi eelkõige tõendite ja teabe kogumiseks muudelt liikmesriikidelt kui koordineeritud meetmest mõjutatud liikmesriigid või eesmärgiga tagada, et asjaomane kaupleja ei hiili jõustamismeetmetest kõrvale.

3.  Asjaomased pädevad asutused koondavad uurimise tulemuse ja laiaulatusliku rikkumise või asjakohasel juhul liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise hinnangu lepitavasse ühisesse seisukohta.

3 a.  Kui asjaomaste pädevate asutuste vahel ei ole kokku lepitud teisiti, edastab koordineerija ühise seisukoha rikkumise eest vastutavale kauplejale, kellele antakse võimalus ühise seisukoha osaks olevates küsimustes arvamust avaldada.

4.  Piiramata artiklis 41 sätestatud ameti- ja ärisaladuse eeskirjade kohaldamist, avaldavad asjaomased pädevad asutused ühisseisukoha või selle osi oma veebisaitidel ja komisjoni veebisaidil ning võivad paluda tarbijaorganisatsioonide, kauplejate organisatsioonide ja teiste asjaomaste poolte seisukohti.

Muudatusettepanek

Artikkel 18

Kohustused koordineeritud meetmete puhul

1.  Artikli 17 kohaselt vastu võetud ühisseisukoha alusel võivad asjaomased pädevad asutused paluda, et laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutav kaupleja teeks ettepanekuid rikkumise lõpetamise kohustuse võtmiseks ja vajaduse korral hüvitise maksmiseks või muude meetmete võtmiseks, mis edendavad kahju saanud tarbijatele kahju hüvitamist. Samuti võib kaupleja omal algatusel teha rikkumise lõpetamise kohustuse võtmise ja asjaomastele tarbijatele kahju hüvitamise ettepanekuid.

2.  Kui kaupleja teeb kohustuste võtmise ettepaneku, võivad asjaomased pädevad asutused asjakohasel juhul avaldada kavandatavad kohustused oma veebisaitidel või vajaduse korral komisjoni veebisaidil, et paluda teiste asjaga seotud isikute, sealhulgas tarbijaorganisatsioonide ja kauplejate organisatsioonide seisukohti.

2 a.  Asjaomased pädevad asutused hindavad rikkumise eest vastutava kaupleja kavandatud kohustusi ja edastavad asutuste vahel kokku lepitud hindamise tulemused kauplejale. Kui kohustusi peetakse laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise lõpetamise ja vajaduse korral rikkumise tõttu kannatada saanud tarbijatele kahju hüvitamise tagamiseks piisavaks, aktsepteerivad pädevad asutused neid kohustusi ning sätestavad tähtaja kohustuste täitmiseks.

Kui on ebatõenäoline, et rikkumise eest vastutava kaupleja võetud kohustuste tulemusel rikkumine lõpeb, võivad pädevad asutused võtta artikli 18 a kohaseid jõustamismeetmeid.

2 b.  Asjaomased pädevad asutused teevad kohustuste täitmise järelevalvet. Eelkõige tagavad nad, et rikkumise eest vastutav kaupleja annab koordineerijale kohustuste täitmise edenemisest regulaarselt aru.

Muudatusettepanek

Artikkel 18 a

Jõustamismeetmed koordineeritud meetmete puhul

1.   Asjaomased pädevad asutused lepivad kokku, milline pädev asutus või vajaduse korral millised pädevad asutused võtavad teiste pädevate asutuste nimel jõustamismeetmeid, sealhulgas kehtestavad kauplejale sanktsioone ja annavad korralduse rikkumise tõttu kannatada saanud tarbijatele kahju hüvitamiseks, kui:

(a)   on ebatõenäoline, et rikkumise eest vastutava kaupleja võetud kohustuste tulemusel rikkumine lõpeb;

(b)   rikkumise eest vastutav kaupleja ei tee ettepanekut kohustuste võtmise kohta enne asjaomaste pädevate asutuste sätestatud tähtaja möödumist;

(c)   rikkumise eest vastutav kaupleja teeb ettepaneku selliste kohustuste võtmise kohta, mis ei ole piisavad rikkumise lõpetamise ja rikkumise tõttu kannatada saanud tarbijatele kahju hüvitamise tagamiseks; või

(d)   rikkumise eest vastutav kaupleja ei täida kohustusi enne artikli 18 lõikes 2 a sätestatud tähtaja möödumist.

2.   Kui teised asjaomased pädevad asutused on määranud pädeva asutuse võtma jõustamismeetmeid, on ta pädev tegutsema tarbijate nimel kõigis teistes asjaomastes liikmesriikides nii, nagu need oleksid tema oma riigi tarbijad. Jõustamismeetmete võtmiseks pädeva asutuse määramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki asjakohaseid tulemuslikku jõustamist soodustavaid aspekte.

3.   Kui pädevad asutused ei toimi lõike 2 kohaselt, võtavad nad jõustamismeetmeid mitmes või kõigis laiaulatuslikust rikkumisest või liidu mõõtmega laiaulatuslikust rikkumisest mõjutatud liikmesriikides samaaegselt.

4.   Määratud pädevale asutusele võib käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaselt jõustamismeetmete võtmiseks korralduse anda ainult juhul, kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused annavad oma nõusoleku ning kui see ei too kaasa sellise teabe avalikustamist, mille suhtes kohaldatakse artiklis 41 sätestatud ameti- ja ärisaladuse eeskirju.

Muudatusettepanek

Artikkel 19

Koordineeritud meetmete lõpetamine

1. Asjaomased pädevad asutused otsustavad lõpetada koordineeritud meetme, kui nad jõuavad järeldusele, et:

(a)   laiaulatuslikku rikkumist või liidu mõõtmega laiaulatuslikku rikkumist ei ole toimunud;

(b)   rikkumise eest vastutava kaupleja võetud kohustuste rakendamise järgselt on laiaulatuslik rikkumine või liidu mõõtmega laiaulatuslik rikkumine lõppenud;

(c)   jõustamismeetmete järgselt on laiaulatuslik rikkumine või liidu mõõtmega laiaulatuslik rikkumine lõppenud.

2. Koordineerija teatab vajaduse korral komisjonile, asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ja ühtsetele kontaktbüroodele viivitamata koordineeritud meetme lõpetamisest.

Muudatusettepanek

Artikkel 19 a

Koordineeritud meetmete taasalgatamine

Koordineerija teatab viivitama komisjonile ja vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ja ühtsetele kontaktbüroodele, kui laiaulatuslik rikkumine või liidu mõõtmega laiaulatuslik rikkumine kordub ja on vaja täiendavaid meetmeid võtta. Sel juhul võib koordineerimine toimuda ilma uut koordineeritud meedet käivitamata.

Muudatusettepanek

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste puhul võetavate koordineeritud meetmete tähtajad ning pädevate asutuste ja komisjoni vaheliste teatiste ning teiste teabevahetuste ja jõustamistaotluste standardvormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

Koordineeritud meetmete puhul kohaldatavad üldsätted

Muudatusettepanek

1.  Artikli 16 või 32 kohaselt määratud koordineerija täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

Muudatusettepanek

(a)  tagab, et asjaomaseid pädevaid asutusi ja vajaduse korral komisjoni teavitatakse nõuetekohaselt ja õigeaegselt jõustamismeetme edenemisest, eeldatavatest järgmistest sammudest ja vastuvõetavatest meetmetest;

Muudatusettepanek

(b)  koordineerib ja jälgib uurimisi, kontrolle ja ajutiste meetmete vastuvõtmist, mille suhtes langetavad asjaomased pädevad asutused otsused I jao alusel;

Muudatusettepanek

(c)  koordineerib kõigi vajalike dokumentide koostamist ja jagamist asjaomaste pädevate asutuste ja vajaduse korral komisjoni vahel;

Muudatusettepanek

(d)  hoiab ühendust kauplejate ja teiste järelevalve-, uurimis- ja jõustamistegevustest mõjutatud osalistega, kui asjaomased pädevad asutused, koordineerija ja vajaduse korral komisjon ei ole teisiti kokku leppinud;

Muudatusettepanek

(f)  koordineerib teisi asjaomaste pädevate asutuste võetud jõustamismeetmeid, sealhulgas vajalike korralduste ja otsuste suhtes esitatavaid taotlusi kohtutele, sanktsioonide määramist ning tarbijatele kahju hüvitamist tagavate meetmete vastuvõtmist;

Muudatusettepanek

1.  Pädevad asutused koordineerivad I jao kohaseid turujärelevalve tegevusi ning uurimis- ja jõustamismeetmeid laiaulatuslike rikkumiste käsitlemisel. Nad vahetavad kogu vajalikku teavet ja annavad üksteisele ja komisjonile viivitamata mis tahes muud vajalikku abi.

Muudatusettepanek

3.  Pädevate asutuste ja komisjoni poolt teadetes ja kogu käesoleva peatüki kohaste koordineeritud meetmete ja lauskontrollidega seotud suhtluses kasutatavad keeled lepitakse kokku asjaomaste pädevate asutuste ja komisjoni vahel.

Muudatusettepanek

4.  Kui kokkuleppele ei jõuta, on teated ja muu suhtlus teavet saatva liikmesriigi ametlikus keeles. Viimasel juhul tagab iga asjaomane pädev asutus teadete ja teiselt pädevalt asutuselt saadavate muude dokumentide tõlgete tootmise, kui see on vajalik.

Muudatusettepanek

5.  Kui I jao kohased koordineeritud meetmed seonduvad järgmiste liidu õigusaktide laiaulatuslike rikkumiste või liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumistega, kutsub koordineerija vaatlejaks Euroopa Pangandusjärelevalve:

Muudatusettepanek

Kauplejatega suhtlemisel kasutatavad keeled

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

2.  Kauplejal on õigus suhelda selle liikmesriigi ametlikus keeles, milles ta on asutatud või elab.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

Artikkel 32

Lauskontrollid

1.  Kui turusuundumused, tarbijate kaebused või muud näitajad viitavad, et võib olla toimunud, toimub või võib toimuda laiaulatuslik rikkumine, võivad asjaomased pädevad asutused otsustada teha lauskontrolle.

1 a.  Lauskontrolle koordineerib komisjon.

2.  Lauskontrolle tehes kasutavad nendes osalevad pädevad asutused tõhusalt oma artiklis 8 sätestatud volitusi ja muid neile siseriiklike õigusaktidega antud volitusi.

3.  Pädevad asutused võivad lauskontrollidel osalema kutsuda määratud asutusi, komisjoni ametnikke ja neid saatvaid muid komisjoni volitatud isikuid, kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud.

4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lauskontrollide üksikasjalik kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek

Artikkel 34

Hoiatusmehhanism

1.  Pädev asutus teatab komisjonile ja teistele pädevatele asutustele viivitamata igast põhjendatud kahtlusest tema territooriumil toimuva liidusisese rikkumise või laiaulatusliku rikkumise kohta, mis võib mõjutada teiste liikmesriikide tarbijate huvi („hoiatusteade“), kasutades artiklis 43 osutatud andmebaasi abil standardvormi.

2.  Komisjon teatab artiklis 43 osutatud andmebaasi kaudu viivitamata asjaomastele pädevatele asutustele igast põhjendatud kahtlusest, et liidu territooriumil on toimunud liidusisene rikkumine või laiaulatuslik rikkumine („hoiatusteade“).

3.  Hoiatusteates esitab pädev asutus või komisjon kahtlustatava liidusisese rikkumise või laiaulatusliku rikkumise kohta eelkõige järgmise teabe:

a)  tegevuse või tegevusetuse kirjeldus, mis kujutab endast rikkumist;

b)  rikkumisega seotud toode või teenus;

c)  liikmesriigid, keda rikkumine mõjutab või võib mõjutada;

d)  kaupleja, kes rikkumise eest vastutab või keda selles kahtlustatakse;

e)  võimalike meetmete õiguslik alus, viidates siseriiklikele õigusaktidele ning lisas loetletud vastavatele liidu õigusaktide sätetele;

f)  rikkumise suhtes algatatud kohtumenetluste, jõustamismeetmete või muude meetmete olemus ja staatus ning nende kuupäevad ja kestus;

h)  kohtumenetlusi ja muid meetmeid kohaldav pädev asutus.

4  Hoiatuses palub pädev asutus või komisjon teiste liikmesriikide pädevatel asutustel ja vajaduse korral komisjonil kontrollida, kas sarnased kahtlustatavad rikkumised toimuvad ka mõne teise liikmesriigi territooriumil või kas selliste rikkumiste vastu on juba teistes liikmesriikides jõustamismeetmeid võetud. Teiste liikmesriikide asjaomased pädevad asutused ja komisjon vastavad taotlusele viivitamata.

6.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse standardvormid hoiatusteate esitamiseks artiklis 43 osutatud andmebaasi kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek

Artikkel 35

Teiste üksuste osalemine hoiatusmehhanismis

1.  Määratud asutustel, Euroopa tarbijakeskustel, tarbijate organisatsioonidel ja ühendustel ning kutseühingutel, kellel on asjakohane oskusteave ja õiguspärane huvi tarbijakaitse valdkonnas, on õigus teatada asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile kahtlustatavatest rikkumistest ja anda artikli 34 lõikes 3 sätestatud teavet, kasutades artiklis 43 osutatud andmebaasi kaudu välisteadete standardvormi („välishoiatus“).

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse standardvormid välishoiatuse esitamiseks artiklis 43 osutatud andmebaasi kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Komisjon annab õiguse esitada välishoiatusi liidu tasandil tarbijate ja ettevõtjate huve esindavatele muudele üksustele.

4.  Pädevad asutused ei ole selliste üksuste esitatud välishoiatusele reageerides kohustatud menetlust algatama ega muid meetmeid võtma. Välishoiatusi esitavad lõigetes 1 ja 2 osutatud üksused tagavad, et nende esitatav teave on õige, ajakohane ja täpne ning parandavad postitatud teabes esinevad vead või kustutavad teabe vajaduse korral viivitamata. Sel otstarbel on neil enda esitatud teabele juurdepääs, millele rakenduvad artiklites 41 ja 43 osutatud piirangud. Neid üksusi teavitatakse ka kõikidest järelmeetmetest, mida asjaomane pädev asutus on võtnud seoses välishoiatustega, või taotluse korral meetmete mittevõtmisest.

Muudatusettepanek

1.  Artiklis 43 osutatud andmebaasi kaudu teatavad pädevad asutused viivitamata komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele igast meetmest, mille nad on oma territooriumil võtnud tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide rikkumistega tegelemisel, kui nad kahtlustavad, et kõnealune rikkumine võib mõjutada teiste liikmesriikide tarbijate huve.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

Artikkel 37

Järelevalvele ja jõustamisele kaasa aitavate muude tegevuste koordineerimine

1.  Liikmesriigid teatavad üksteisele ja komisjonile oma tegevustest järgmistes valdkondades:

a)  käesoleva määruse kohaldamise eest vastutavate pädevate asutuste inimressursside arendamine, sealhulgas ametnike koolitus;

b)  tarbijate kaebuseid puudutavate andmete kogumine, klassifitseerimine ja vahetus;

c)  pädevate ametnike valdkonnaspetsiifiliste võrgustike arendamine;

d)  info- ja sidevahendite arendamine;

e)  kõnealuse määruse kohaldamise standardite, meetodite ja suuniste väljatöötamine;

2.  Liikmesriigid võivad koordineerida lõikes 1 osutatud tegevusi ja korraldada neid ühiselt.

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad komisjoniga koostöös korraldada lõikes 1 osutatud valdkondades ühist tegevust. Nad võivad komisjoniga koostöös töötada välja ühise raamistiku lõike 1 punktis e osutatud tegevuseks.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

1.  Pädevate asutuste ja komisjoni kogutud või nendele edastatavat teavet kasutatakse ainult tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide järgimise tagamiseks.

Muudatusettepanek

3.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist ning tingimusel, et selliseid põhiõigusi nagu õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, samuti liidu õigust isikuandmete kaitse ja töötlemise kohta, austatakse täielikult, võivad pädevad asutused kasutada ja avaldada teavet, mida on vaja, et

Muudatusettepanek

(b a)  edendada avaliku huviga seotud küsimusi, nagu avalikku julgeolekut, tarbijakaitset, rahvatervist ja keskkonnakaitset.

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et ühe liikmesriigi pädevas asutuses loodud tõendeid, dokumente, teavet, selgitusi ja uurimistulemusi võivad teiste liikmesriikide pädevad asutused kasutada käesolevat määrust kohaldades algatatud menetlustes ilma täiendavate ametlike nõueteta.

Muudatusettepanek

1.  Komisjon loob elektroonilise andmebaasi kogu kõnealuse määruse kohase suhtluse jaoks pädevate asutuste, ühtsete kontaktbüroode ja komisjoni vahel ning haldab seda. Andmebaasile saavad otsejuurdepääsu pädevad asutused, ühtsed kontaktbürood ja komisjon.

Muudatusettepanek

2.  Teiste riigiasutuste, artiklis 35 osutatud üksuste ja määratud asutuste edastatud teavet salvestatakse ja töödeldakse elektroonilises andmebaasis, kuid neil asutustel, üksustel ja määratud asutustel ei ole andmebaasile juurdepääsu.

Muudatusettepanek

2 a.  Kui pädev asutus, määratud asutus või üksus, millele on osutatud artiklis 35, teeb kindlaks, et tema edastatud artiklite 34 ja 35 kohane teade rikkumise kohta osutus hiljem alusetuks, võtab ta teate tagasi. Komisjon eemaldab asjakohase teabe viivitamatult andmebaasist ja teavitab osapooli kõrvaldamise põhjustest.

Muudatusettepanek

(a)  vastuvõttev pädev asutus teatab komisjonile artikli 12 lõike 3 kohaselt, et liidusisene rikkumine on lõppenud;

Muudatusettepanek

(b)  koordineerija teatab komisjonile artikli 19 kohaselt, et koordineeritud meede on lõpetatud;

Muudatusettepanek

(c)  komisjon otsustab koordineerijana artikli 19 kohaselt, et liidu mõõtmega laiaulatuslikku rikkumist puudutav koordineeritud meede on lõpetatud, kuid et kauplejate kohustused salvestatakse viieks aastaks, et tagada tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide järgimine;

Muudatusettepanek

4.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse andmebaasis kättesaadavad elektroonilised standardvormid ja mudelid arutelufoorumi jaoks, mille kaudu vahetatakse kõiki taotlusi ja vastuseid ning muid dokumente. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek

Jõustamiskavad ja prioriseerimine

Muudatusettepanek

1.  Alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja seejärel iga kahe aasta järel esitab iga liikmesriik komisjonile jõustamiskava. Need jõustamiskavad sisaldavad järgmist:

Muudatusettepanek

(a)  teave turusuundumuste kohta, mis võivad mõjutada tarbijate huve;

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

(d)  tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide jõustamise prioriteetvaldkonnad asjaomases liikmesriigis;

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

1 a.  Komisjon teeb jõustamiskavade kokkuvõtte avalikult kättesaadavaks.

Muudatusettepanek

2.  Turutingimuste olulise muutumise korral võivad liikmesriigid anda teavet nende muutuste kohta, mille ulatus ületab jõustamiskavas ettenähtut.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

Liidusiseste, laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste eest sanktsioonide määramise põhimõtted

Muudatusettepanek

1.  Liidusiseste rikkumiste, laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumistega seoses sanktsioone määrates võtavad pädevad asutused arvesse muu hulgas

Muudatusettepanek

1 a.  Need karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Muudatusettepanek

Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata käesoleva määrusega reguleeritavates küsimustes nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide ja sõlmitavate lepingute tekstid, välja arvatud üksikjuhtumeid puudutavate lepingute tekstid.

Muudatusettepanek

Komisjon esitab ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

Muudatusettepanek

Kõnealune aruanne sisaldab määruse kohaldamise hindamist, sealhulgas hinnangut käesoleva määruse kohaseid tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide jõustamise tulemuslikkuse kohta ning muu hulgas selle uurimist, kuidas on tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide järgimine kauplejate poolt peamistel piiriülese kaubandusega seotud tarbijaturgudel arenenud. Komisjon hindab eelkõige alljärgneva tulemuslikkust:

(a)   artiklis 8 sätestatud volitused;

(b)   liidu mõõtmega laiaulatuslikele rikkumistele sätestatud künnis;

(c)   artiklis 43 sätestatud süsteem teabe vahetamiseks rikkumiste kohta.

Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek

Alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja seejärel iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab ülevaadet teabe, tarbijaõigusaktide jõustamise valdkonnas toimunud arengute ning artikli 33 kohaselt loodud järelevalvemehhanismi raames vahetatud statistika kohta, sealhulgas edastatud hoiatused ja välishoiatuste suhtes võetud järelmeetmed, ning ülevaadet laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste kohta kooskõlas artikliga 16.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

Käesolevat määrust kohaldatakse alates ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek

24 a.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus): artikkel 14 (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1).

Muudatusettepanek

24 b.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11).

Muudatusettepanek

24 c.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

Muudatusettepanek

24 d.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

Muudatusettepanek

24 e.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

Muudatusettepanek

24 f.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/... veebisisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tagamise kohta siseturul (ELT L...)+.

+ Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja avaldamisviide (COD 2015/0284).

Muudatusettepanek

24 g.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/..., mis käsitleb siseturul asukohapõhist piiramist ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L...)+.

+ Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja avaldamisviide (COD 2016/0152).