Istungidokument
3.5.2017
***
SOOVITUS
nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022
(14423/2016 – C8-0528/2016 – 2016/0204(APP) )
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Angelika Mlinar
PR_APP
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)
(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5
SELETUSKIRI 6
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS 9
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS 10
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022
(14423/2016 – C8-0528/2016 – 2016/0204(APP) )
(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14423/2016),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 352 lõikele 1 (C8-0528/2016),
– võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon soovitust ( A8-0177/2017 ),
1. annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
SELETUSKIRI
15. veebruaril 2007 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA). Ameti eesmärk on pakkuda ELi ja selle liikmesriikide asjaomastele institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele liidu õiguse rakendamisel põhiõigustega seotud abi ja teadmisi, et aidata neil oma pädevusvaldkondades meetmeid võttes või tegevuskavasid kujundades täiel määral põhiõigusi järgida. Ameti ülesandeks on teabe ja andmete kogumine ja analüüsimine, nõuannete jagamine aruannete ja arvamuste vahendusel ning koostöö kodanikuühiskonnaga ja teadlikkuse suurendamine põhiõigustest.
Mitmeaastane raamistik
Ameti tegevuse teemavaldkonnad määratakse kindlaks viit aastat hõlmavas mitmeaastases raamistikus. Amet täidab oma ülesandeid selles raamistikus ette nähtud teemavaldkondades. Ameti haldusnõukogu võtab igal aastal pärast komisjoni arvamuse saamist vastu ameti tööprogrammid mitmeaastases raamistikus kindlaksmääratud teemavaldkondades. Lähtudes määruse artikli 4 lõike 1 punktide c ja d kohastest Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlustest, võib amet tegutseda ka väljaspool neid teemavaldkondi, kui tema rahalised ja inimressursid seda võimaldavad.
Praeguse mitmeaastase raamistiku (2013–2017) kehtivusaeg lõpeb 2017. aasta lõpus.
Komisjon esitas 5. juulil 2016 nõukogule ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022.
Nõukogu otsustas 19. detsembril 2016 taotleda Euroopa Parlamendi nõusolekut nõukogu otsuse eelnõule.
Teemavaldkonnad
Asutamismääruse artikli 5 lõike 1 kohaselt konsulteerib komisjon enne uue mitmeaastase raamistiku ettepaneku esitamist FRA haldusnõukoguga.
Haldusnõukogu soovitused kehtiva mitmeaastase raamistiku muutmiseks lähtusid institutsioonilistest kogemustest, mida amet on kogunud alates oma asutamisest 2007. aastal, kaasa arvatud taotluste tagasiside, sidusrühmade hinnangud, FRA projektide elluviimine ning saadud tulemused ja saavutatud mõju. Septembris 2015 korraldati sihtotstarbeline sidusrühmade konsultatsioon.
Mitmeaastase raamistiku teemavaldkonnad vastavad teemavaldkondadele, mida komisjon on raamistiku jaoks aastateks 2018–2022 ette pannud:
õiguskaitse kättesaadavus ja kuriteoohvrid;
võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld;
infoühiskond ning eelkõige õigus eraelule ja isikuandmete kaitse;
õigus- ja politseikoostöö;
ränne, piirid, varjupaigaküsimused ning pagulaste ja rändajate integreerimine;
rassism, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatus;
lapse õigused;
romade integreerimine ja sotsiaalne kaasamine.
Nõukogu otsuse eelnõus on esitatud järgmised teemavaldkonnad:
kuriteoohvrid ja õiguskaitse kättesaadavus;
võrdõiguslikkus ja diskrimineerimine mis tahes alusel, näiteks soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel;
infoühiskond ning eelkõige õigus eraelule ja isikuandmete kaitse;
õiguskoostöö, välja arvatud kriminaalasjades;
ränne, piirid, varjupaigaküsimused ning pagulaste ja rändajate integreerimine;
rassism, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatus;
lapse õigused;
romade integreerimine ja sotsiaalne kaasamine.
Raportöör peab väga tähtsaks, et romade integreerimise ja sotsiaalse kaasamise teemavaldkonnas pöörab amet põhitähelepanu mustlasvastasusele (romade vastu suunatud rassism, mis on nende diskrimineerimise ja tõrjumise algpõhjus).
Raportöör peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogus ei ole jõutud kokkuleppele politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö lisamise üle uude mitmeaastasesse raamistikku.
Politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö lisamine mitmeaastasesse raamistikku kajastaks kohalikke vajadusi ja ühtlasi võimaldaks ametil esitada omal algatusel terviklik analüüs valdkondadest, mille tähtsus põhiõiguste seisukohast on ilmne.
Ühtlasi näitaks see, et EL pöörab tähelepanu politsei- ja õiguskoostöö, sealhulgas kriminaalasjades tehtava koostöö põhiõigusaspektidele, mida ootavad nii kodanikud kui ka inimõiguste kaitsjad, nagu näitas ameti korraldatud sidusrühmade konsulteerimine.
Kui 2018. aasta alguseks ei ole uut mitmeaastast raamistikku vastu võetud, saab amet töötada ainult mõne institutsiooni taotlusel, mitte aga omal algatusel.
Raportöör on seisukohal, et üks ameti töö põhiaspekte on anda nõu seoses põhiõiguste järgimisega liidu õiguse valdkonnas, ning seetõttu ei tohiks ameti tegevus katkeda.
Seetõttu soovitab raportöör parlamendil nõusolek anda, kui nii komisjon kui ka nõukogu kinnitavad, et kavatsevad hoolikalt kaaluda FRA asutamismääruse muutmist järgmiselt:
1. asendada määruses (EÜ) No 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, viide „Euroopa Ühendusele“ viitega „Euroopa Liidule“ (kooskõlas Lissaboni lepinguga),
2. laiendada FRA pädevust, et hõlmata ka endise nn. kolmanda samba teemad (politseikoostöö),
3. parandada ameti haldamise ja toimimisega seotud menetlusi.
Nõukogul ja komisjonil palutakse sellega seoses lisada nõukogu otsusele oma deklaratsioon.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri | Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022 | |||
Viited | 14423/2016 – C8-0528/2016 – COM(2016)0442 – 2016/0204(APP) | |||
Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev | 20.12.2016 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | LIBE 16.1.2017 |
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev | AFET 16.1.2017 | BUDG 16.1.2017 | FEMM 16.1.2017 |
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev | AFET 30.1.2017 | BUDG 31.8.2016 | FEMM 1.9.2016 |
|
Raportöörid nimetamise kuupäev | Angelika Mlinar 14.11.2016 |
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis | 31.1.2017 | 12.4.2017 | 25.4.2017 |
|
Vastuvõtmise kuupäev | 25.4.2017 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 47 4 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Jan Philipp Albrecht, Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Raymond Finch, Monika Flašíková Beňová, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Monica Macovei, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed | Pál Csáky, Maria Grapini, Jeroen Lenaers, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev, Barbara Spinelli, Axel Voss | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) | Karoline Graswander-Hainz, Stefano Maullu, Momchil Nekov, Dariusz Rosati, Marco Valli, Julie Ward | |||
Esitamise kuupäev | 2.5.2017 | |||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
47 | + |
ALDE | Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Sophia in 't Veld |
ECR | Jussi Halla-aho, Monica Macovei, Helga Stevens, Branislav Škripek |
EFDD | Marco Valli |
GUE/NGL | Malin Björk, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat |
PPE | Heinz K. Becker, Michał Boni, Pál Csáky, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Jeroen Lenaers, Stefano Maullu, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, József Nagy, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev, Dariusz Rosati, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Axel Voss, Tomáš Zdechovský |
S&D | Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Sylvie Guillaume, Cécile Kashetu Kyenge, Dietmar Köster, Marju Lauristin, Momchil Nekov, Péter Niedermüller, Soraya Post, Birgit Sippel, Julie Ward, Josef Weidenholzer |
Verts/ALE | Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Bodil Valero |
4 | – |
EFDD | Raymond Finch, Kristina Winberg |
ENF | Auke Zijlstra |
NI | Udo Voigt |
0 | 0 |
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu