Istungidokument
29.6.2017
***I
RAPORT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik
( COM(2016)0551 – C8-0345/2016 – 2016/0264(COD) )
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Tamás Meszerics
PR_COD_1amCom
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)
(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Kahes veerus esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Välja jäetav tekst on märgistatud vasakpoolses veerus paksus kaldkirjas. Asendatav tekst on märgistatud mõlemas veerus paksus kaldkirjas. Uus tekst on märgistatud parempoolses veerus paksus kaldkirjas.
Iga muudatusettepaneku päise esimene ja teine rida näitavad ära läbivaadatava õigusakti eelnõu asjaomase tekstiosa. Kui muudatusettepanek puudutab kehtivat õigusakti, mida õigusakti eelnõus soovitakse muuta, märgitakse päises lisaks kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ja neljandale reale viide muudetavale sättele.
Konsolideeritud tekstina esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Uued tekstiosad on märgistatud paksus kaldkirjas. Välja jäetud tekstiosad on tähistatud sümboliga ▌ või läbi kriipsutatud. Teksti asendamise puhul on uus tekst märgistatud paksus kaldkirjas ja asendatav tekst kustutatud või läbi kriipsutatud. Erandina ei tähistata teenistuste tehtud puhtalt tehnilist laadi muudatusi lõpliku teksti vormistamiseks.
|
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5
SELETUSKIRI 72
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS 74
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS 75
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik
( COM(2016)0551 – C8-0345/2016 – 2016/0264(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2016)0551 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0345/2016),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ( A8-0247/2017 ),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus -1 (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (-1) Statistilised andmed ja näitajad on vastutustundliku tõenditel põhineva poliitika alustala. Liidu, riiklike ja piirkondlike poliitikate loomiseks, analüüsimiseks ja kohandamiseks selleks, et tegeleda kodanike vajadustega ja teha vastutustundlikke otsuseid, on hädavajalik, et poliitikakujundajatel oleks olemas õigeaegne, võrreldav ja täpne teave. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(1) Strateegia „Euroopa 2020“21 ja majanduse juhtimise tugevdamise kontekstis on sotsiaalsetel näitajatel tähtis roll liidu peamistest prioriteetidest ehk majanduskasvust ja töökohtade loomisest, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisest, oskustest, liikuvusest ja digitaalmajandusest teavitamisel ja nende toetamisel. Eelkõige peavad sotsiaalsed näitajad andma kindla statistilise aluse liidu poolt nende prioriteetidega tegelemiseks kavandatud poliitikavalikute väljatöötamiseks ja jälgimiseks. | (1) Strateegia „Euroopa 2020“21 ja majanduse juhtimise tugevdamise kontekstis on sotsiaalnäitajatel tähtis roll liidu peamistest prioriteetidest ehk kaasavast ja jätkusuutlikust majanduskasvust ja töökohtade loomisest, sotsiaalsest sidususest, vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisest, puuetega inimeste kaasamisest, soolisest võrdõiguslikkusest, oskustest, liikuvusest ja digitaalmajandusest teavitamisel ja nende toetamisel. Eelkõige peavad sotsiaalnäitajad andma kindla statistilise aluse liidu ja liikmesriikide poolt nende prioriteetidega tegelemiseks kavandatud poliitikavalikute väljatöötamiseks ja jälgimiseks. |
__________________ | __________________ |
21 Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ ( COM(2010) 2020 ). | 21 Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ ( COM(2010)2020 ). |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 a) Majandus- ja rahaliidu jätkusuutlikkuse ja õiguspärasuse jaoks on eriti oluline Euroopa poolaasta majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide tasakaalustatud suhe, mida toetab mõlemas valdkonnas kvaliteetne statistika. Euroopa poolaasta raames on seetõttu suurenenud sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide tähtsus, mis ilmneb selles, et nii riigiaruannetes kui ka riigipõhistes soovitustes käsitletakse sotsiaalseid ja tööhõivealaseid probleeme ning edendatakse parimatel tavadel põhinevaid poliitikareforme. Sotsiaalstatistikal on selles ülioluline roll ning hädavajalik on parandada sotsiaalnäitajate ajakohasust nii, et need oleksid asjaomaste poliitiliste raamistike (sh Euroopa poolaasta) jaoks õigeaegselt kättesaadavad. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 b) Euroopa sotsiaalstatistika kujundamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ELi toimimise lepingu artiklit 10. Seetõttu on ülimalt oluline tagada kvaliteetsete, soo ja vanuse alusel jaotunud andmete kogumine, sh üle 74aastaste inimeste kohta, et teha kindlaks soo- ja eapõhised küsimused ja võimaldada toetuda kindlatele faktidele, et hinnata arengut seoses soolise võrdõiguslikkusega ning soolise ja vanusel põhineva diskrimineerimise kõrvaldamisega. Seda silmas pidades tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse eelkõige UNECE statistikutele mõeldud soolise statistika koolituse rakkerühma koostatud ja paljude ekspertide kaastööd sisaldavat käsiraamatut „Developing gender statistics: A practical tool“ (Soolise statistika väljatöötamine: praktiline vahend)1 a. |
| __________________ |
| 1 a http://www.unece.org/fileadmin/DAM/stats/publications/Developing_Gender_Statistics.pdf |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 c) Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on peamine makromajanduslik näitaja, mis näitab kogu majandustegevust. Oluline on aga SKP täiendamine tugevate näitajatega, võttes aluseks leibkonna vaatepunkti, keskendudes kodanike olukorrale, kirjeldades aineliste elutingimuste ja ebavõrdsuse jaotumist ning uurides samuti paremini elukvaliteedi erinevaid mõõtmeid. Seetõttu peaks käesolev määrus tagama neis valdkondades hea ja täieneva statistikakogumi. |
Selgitus
SKP-le suunatud poliitiline ja meediatähelepanu on suur. See on oluline näitaja. Siiski peaks statistika keskenduma ka kodanike elutingimustele, ebavõrdsusele, elukvaliteedile ja nende heaolule, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus ELi eesmärgina. Seetõttu tuleks nende valdkondade andmeid tugevdada, et toetada kodanike elu parandavat poliitikat.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1d) Kooskõlas SKP täiendamise algatusega1 a on oluline minna kaugemale ainult majanduslikest näitajatest, nagu SKP, arendades välja kõrgetasemelised näitajad, mis kajastavad edusammude muid elemente, eelkõige sotsiaalseid aspekte, nagu elukvaliteet (sh töö- ja eraelu tasakaal), kaasatus, heaolu ja sotsiaalne sidusus, rõhutades olulisust tagada, et asjakohaseid andmeid on võimalik liigitada, et teha kindlaks nt soopõhised küsimused. |
| __________________ |
| 1 ahttp://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/background_en.html |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 e (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 e) Euroopa statistika arendamist, tegemist ja levitamist reguleerivad järgmised statistikaalased põhimõtted: ametialane sõltumatus, erapooletus, objektiivsus, usaldusväärsus ja kulutasuvus. |
Selgitus
Need on ELi statistika tegemise ja levitamise kesksed põhimõtted, nagu need on nimetatud määruses (EÜ) nr 223/2009.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 f (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 f) Euroopa statistikasüsteem (ESS) on komisjoni (Eurostat), riiklike statistikaametite ja muude igas liikmesriigis ametliku Euroopa statistika arendamise, tegemise, avaldamise ja levitamise eest vastutavate riigi ametiasutuste vaheline partnerlus, mille eesmärk on pakkuda liidu tasandil asjakohaseid, erapooletuid, usaldusväärseid, õigeaegseid ja võrreldavaid statistilisi andmeid. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 g (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 g) Euroopa sotsiaalstatistika esitamisel tuleks tagada võrdsed võimalused igat liiki kasutajatele, nagu poliitikakujundajad, haldusasutused, teadlased, ametiühingud, õppurid ja kodanikuühiskonna esindajad, kaasa arvatud valitsusvälised organisatsioonid, kel peaks olema andmetele vaba ja lihtne juurdepääs komisjoni (Eurostat) veebisaidil asuvate andmebaaside kaudu. Euroopa statistikasüsteem on võtnud kohustuse kaasata kasutajaid proaktiivselt ning reageerida nende nõudmistele osavõtlikult. |
Selgitus
See põhimõte on sätestatud määruses (EÜ) nr 223/2009. Tegelikult on kõigil võimalik interneti kaudu pääseda juurde Eurostati andmebaasile, mis sisaldab kõiki Eurostati avalikult kättesaadavaid kokkuvõtlikke andmeid. Andmed on esitatud mitmemõõtmelistes tabelites, millel on erinevad andmete valimise funktsioonid ja eksportimise formaadid. Teadusringkondadel on laiem ligipääs eelkõige konfidentsiaalsetele andmetele, et teaduse arengu huvides analüüse teha; nimetatud juurdepääsu reguleeritakse määruse (EÜ) nr 557/2003 põhjal rangete eeskirjadega.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 h (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 h) Liidu vastupanuvõime ja ühtekuuluvuseesmärkide parandamise ning heaolu taseme säilitamise jaoks on oluline Euroopa poolaasta majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide asjakohane tasakaal, mida toetab kvaliteetne statistika. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 i (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 i) Käesoleva määruse rakendamiseks peaksid liikmesriigid järgima Euroopa statistika tegevusjuhist. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(2) Seda arvesse võttes peaksid sotsiaalsed näitajad olema vajaliku kvaliteeditasemega, eelkõige nende usaldusväärsuse, ajakohasuse, asjakohasuse, uute kasutajate vajadustega kohanemise ning võrreldavuse ja tõhususe poolest. | (2) Seetõttu on äärmiselt oluline, et sotsiaalnäitajad oleksid kõrgeima kvaliteediga, eelkõige nende usaldusväärsuse, täpsuse, ajakohasuse, kasutatavuse ja kättesaadavuse, asjakohasuse, uute kasutajate vajadustega kohanemise ning võrreldavuse, sidususe ja tõhususe poolest. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 a) Leibkondade sissetulekud on elatustaseme määramisel keskne tegur ning näidiseelarve meetod on kõige üksikasjalikum meetod selleks, et määrata kindlaks ühiskonnas asjakohaseks osalemiseks vajalike ressursside minimaalne tase ning vajalike kaupade ja teenuste ostukorvi hind. Kui esineb selge vajadus parandada andmete kogumist ja näidiseelarve hindamise metoodikat piirkondlikul tasandil koostöös rahvusvaheliste partneritega, kasutades selleks pilootuuringuid, peaks komisjon (Eurostat) andma selliste pilootuuringute jaoks rahalist toetust. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 b) Leibkondade olukorra hindamisel kasutatakse laialdaselt tulu. Samuti on oluline hinnata tarbimist, jõukust ja võlgu, sh võimalikke võlgu välisvaluutas, nii leibkonna vaatepunktist kui ka makromajanduslikust vaatepunktist. |
Selgitus
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad, moodustavad leibkondade ainelised elutingimused. Võlad, mis on vahel sõlmitud välisvaluutades, võivad kujutada endast mõne leibkonna jaoks nende tuluga võrreldes märkimisväärset osa. Sel on mõju leibkondadele, aga potentsiaalselt ka majandusele üldisemalt, nagu on hiljuti nähtunud mitmest võlakriisist.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 c) Vaesus on mitmetahuline nähtus. See hõlmab mitte üksnes ainelisi elutingimusi, nagu tulu, tarbimine, jõukus või võlg, vaid ka tervist, haridust, teenustele juurdepääsu ja nende kasutamist. Lisaks tuleb vaesust vaadelda ka selle ühiskonna kontekstis, kus inimesed elavad. Seetõttu on oluline, et statistilised andmed tagaks hea, kindla, võrreldava ja tugeva aluse selliste näitajate rakendamisele, mis on kohandatud erinevate võimalike kasutusalade jaoks. |
Selgitus
Lubatud peab olema mitu vaesust käsitlevat seisukohta ja vaesuse analüüsi, nagu mitmemõõtmeline vaesus või suhteline või absoluutne vaesus. Statistika peaks tagama aluse, mis võimaldab kõnealust lähenemisviiside paljusust.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 d) Oluline on puuet täpselt kirjeldada, eelkõige seoses iseseisva eluga, mõistlike abinõude võtmisega tööturul ning võimalike takistustega sotsiaalsele ja tööalasele integratsioonile. Seetõttu on oluline tagada asjaomase elanikkonna parem hõlmamine ning võimaldada neil täielikult juurdepääsetavate uuringute kaudu andmete kogumises täies ulatuses osaleda. |
Selgitus
Uuringud peavad olema puuetega inimestele juurdepääsetavad, sest see tagab nende osalemise.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Üksikisikuid ja leibkondi käsitlevat Euroopa statistikat kogutakse praegu mitmesuguste õigusaktide alusel, mis hõlmavad üksikisikute ja leibkondade uuringuid, demograafilist statistikat, rahva ja eluruumide loendusi ning peamiselt haldusallikatest kogutud statistikat. Mõningad andmed kogutakse ka ettevõtlusuuringutest. Hoolimata viimaste aastate märkimisväärsest edasiminekust vajab üksikisikute ja leibkondade uuringutel põhinev statistikakogumine täiendavat integreerimist. | (3) Üksikisikuid ja leibkondi käsitlevat Euroopa statistikat kogutakse praegu mitmesuguste õigusaktide alusel, mis hõlmavad üksikisikute ja leibkondade uuringuid, demograafilist statistikat, rahva ja eluruumide loendusi ning peamiselt haldusallikatest kogutud statistikat. Mõningad andmed kogutakse ka ettevõtlusuuringutest. Teadusringkondade kasutajad on rõhutanud probleeme seoses andmete ajakohasuse ja kvaliteedi, sealhulgas nende võrreldavusega. Hoolimata viimaste aastate märkimisväärsest edasiminekust vajab kogu liidus läbiviidavatel üksikisikute ja leibkondade uuringutel põhinev terviklikum statistikakogumine täiendavat integreerimist ja ühtlustamist. Et saada usaldusväärseid andmeid teadusuuringute ja poliitikakujundamise jaoks, on oluline investeerida rohkem kvaliteetsesse, täpsemasse ja terviklikumasse andmete kogumisse ja mitte investeeringuid vähendada, kuna usaldusväärsed andmed on vastutustundliku poliitikakujundamise eeltingimuseks. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(4) Võimalused kasutada haldusallikaid statistilisel otstarbel on tänu tehnika arengule märkimisväärselt avardunud. Haldusallikate kasutamist tuleks sotsiaalstatistika valdkonnas aktiivselt soodustada, tagades samal ajal selle statistika kvaliteedi, täpsuse, ajakohasuse ja võrreldavuse. | (4) Andmete kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks tuleks võimaluste piires julgustada haldusandmete kasutamist. Võimalused kasutada haldusallikaid statistilisel otstarbel on tänu tehnika kiirele arengule juba märkimisväärselt avardunud. Haldusallikate kasutamist tuleks sotsiaalstatistika valdkonnas aktiivselt veelgi soodustada, tagades samal ajal selle statistika kvaliteedi, täpsuse, ajakohasuse ja võrreldavuse. Muud vahendid, mis on kohandatud isikutele või asjakohastele teemadele, millele ei ole võimalik haldusandmete kaudu ligi pääseda, tuleks samuti säilitada, tagades samal ajal õiguse isikuandmete kaitsele. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) 2011. aastal toetas Euroopa Statistikasüsteem (ESS) Wiesbadenis oma memorandumit leibkondade ja sotsiaalstatistika uue kontseptsiooni kohta. Selle kohaselt tuleks Euroopa uuringud, mis pakuvad andmeid üksikisikute ja leibkondade kohta, ühtlustada ning kasutada nende sotsiaalsete põhiuuringute täiendamiseks muid, väiksema sagedusega kogutavaid üksikandmeid. Peale selle peaks haldusandmetele olema parem juurdepääs ning olemasolevate andmeallikate taaskasutust ja juurdepääsu uutele andmeallikatele tuleks parandada nii riiklikul kui ka ELi tasandil. | (6) 2011. aastal toetas Euroopa Statistikasüsteem (ESS) Wiesbadenis oma memorandumit leibkondade ja sotsiaalstatistika uue kontseptsiooni kohta. Selle kohaselt tuleks Euroopa uuringud, mis pakuvad andmeid üksikisikute ja leibkondade kohta, ühtlustada ning kasutada nende sotsiaalsete põhiuuringute täiendamiseks muid, väiksema sagedusega kogutavaid üksikandmeid. Peale selle peaks haldusandmetele olema parem juurdepääs, Eurostati veebisaidi kasutajasõbralikkust tuleks parandada ning olemasolevate andmeallikate taaskasutust ja juurdepääsu uutele andmeallikatele tuleks parandada nii riiklikul kui ka liidu tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6791 a. On ülioluline, et sotsiaaluuringute kohandamisel ja ajakohastamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõigi sidusrühmade, kaasa arvatud poliitikakujundajate ja akadeemiliste kasutajate, andmete koostajate, kodanikuühiskonna ja huvirühmade panust. |
| ___________ |
| 1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (6 a) Eelkõige peaks käesolev määrus olema katalüsaatoriks, et tugevdada ja kindlustada koostööd komisjoni (Eurostat), riikide keskpankade ja statistika nõuandekomitee vahel. Samuti peaks see nägema ette suurema integratsiooni riiklike statistikaametitega ja tagama, et liikmesriigid järgivad Euroopa statistika tegevusjuhist. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(7) Eespool kirjeldatud protsesse tuleb järk-järgult sujundada ning statistilisi õigusakte sotsiaalstatistika valdkonnas ajakohastada, et tagada kvaliteetsete sotsiaalnäitajate tootmine integreeritud, paindlikul ja tõhusal viisil. Samal ajal tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse kasutajate vajadusi, vastajatele asetatavat koormust, liikmesriikide ressursse, kasutatud meetodite usaldusväärsust ja täpsust, statistika koostamise tehnilist teostatavust, selle kättesaadavaks tegemiseks kuluvat aega ning tulemuste usaldusväärsust. | (7) Eespool kirjeldatud protsesse tuleb järk-järgult sujundada ning statistilisi õigusakte sotsiaalstatistika valdkonnas ajakohastada, et tagada kvaliteetsete sotsiaalnäitajate tootmine integreeritud, kohandataval, paindlikul, tõhusal ja kiirel viisil, et kohanduda ühiskonna arenguga. Samal ajal tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse kasutajate vajadusi, vähendamata mingil juhul kvaliteeti, tõhusust või ajakohasust, austada vastajate vajadusi, liikmesriikide suutlikkust ja ressursse, kasutatud meetodite usaldusväärsust ja täpsust, statistika koostamise tehnilist teostatavust, selle kättesaadavaks tegemiseks kuluvat aega ning tulemuste usaldusväärsust. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (8 a) Sotsiaalstatistikal põhinevaid individuaalseid andmeid käsitlev liidu õigus võeti vastu selleks, et vastata teatavatele selle vastuvõtmise ajal kehtinud poliitilistele vajadustele. Sotsiaalvaldkonda iseloomustavad aga uued ja kiirelt muutuvad tingimused. Esile kerkivad uued sotsiaalsed asjaolud ja nähtused, mistõttu on vaja kehtivat õigusraamistikku liidu tasandil ajakohastada. Seetõttu peaks käesolev määrus tagama hea statistilise aluse, mis hõlmab ja kajastab asjakohaselt praegusi vajadusi ning võimaldab poliitikakujundajate, kasutajate ja laiema üldsuse tulevastele vajadustele vastavate statistiliste andmete väljatöötamist ja koostamist, võttes arvesse statistika võrreldavust rahvusvahelisel tasandil. Käesoleva määruse õiguslik ülesehitus peaks tagama eelkõige suure paindlikkuse edasiseks arenguks üksikisikuid ja leibkondi käsitleva statistika valdkonnas. Samuti on oluline, et andmete kogumine hoitaks kooskõlas tehnoloogiliste muutustega. |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(9) Selleks et valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika võrdlusraamistikku paremini sujundada ja ratsionaliseerida, tuleks üksikisikuid ja leibkondi käsitlev olemasolev Euroopa statistika, mis põhineb individuaalse tasandi andmetel, koondada ühte raamistikku. See võimaldaks tagada, et valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistikaga, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu tööturg, tulud ja elutingimused, tervis, haridus ja koolitus ning info- ja sidetehnoloogia kasutamine, tegeletaks järjepideval, sidusal ja kooskõlastatud viisil. | (9) Selleks et valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika võrdlusraamistikku paremini sujundada ja ratsionaliseerida, tuleks olemasolevad õigusnormid üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika kohta, mis põhineb individuaalse tasandi andmetel, koondada ühte raamistikku. See võimaldaks tagada, et Euroopa sotsiaalstatistika valimite kogumiga, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu tööjõud, tulud ja elutingimused, ajakasutus, tarbimine, tervislik seisund, haridus ja koolitus, osalemine elukestvas õppes ning info- ja sidetehnoloogia kasutamine, tegeletaks järjepidevamal, sidusamal ja kooskõlastatumal viisil. See peaks kindlustama parema poliitikakujundamise eesmärgil asjakohaste andmete tagamise seoses töötuse, eelkõige noorte töötuse, uute tööhõivesuundumuste, eelkõige digitaalmajanduse kontekstis, vaesuse, sh laste vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, tervishoiuteenuste ja IKT kättesaadavuse, oskuste arendamise ja õpitegevuses osalemise, tarbimiskulutuste ning ostujõuga. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (9 a) Käesoleva määruse eesmärkide kohaselt ning selleks, et parandada andmekogumite ja sotsiaalnäitajate kvaliteeti, peaks komisjon võtma vastu meetmed, millega rakendatakse teostatavus- ja pilootuuringuid, mille eesmärk on parandada sotsiaalstatistika kvaliteeti, sealhulgas võrreldavust, ajakohastada andmete kogumist ning täita kasutajate uusi nõudmisi kulutasuvalt ja osavõtlikult. Liikmesriigid peaksid nimetatud teostatavus- ja pilootuuringute alal koostööd tegema ning komisjon peaks suutma nende rakendamist rahaliselt toetada. |
Selgitus
Enne käesoleva õigusraamistiku märkimisväärset muutmist tuleks korraldada artiklis 13 nimetatud teostatavus- ja muud pilootuuringud nii meetodite kui ka sisu kohta.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (9 b) Tööjõu ning tulude ja elutingimuste valdkonnas saab kasutajate vajaduste ja uute ootustega kohandumiseks koguda andmeid erakorraliste teemade kohta kindlal ajahetkel, et täiendada järjepidevalt kogutud näitajaid täiendavate näitajatega, tõstes esile tööturu ning tulude ja elutingimuste uurimata aspekte. Kui see on õigustatud, võivad need andmed hõlmata ka teemasid, mida käesolevas määruses ette ei nähta. |
Selgitus
Vt artikkel 4. Esilekerkivate vajadustega kohanemiseks on vaja teatavat kohandatavust ja paindlikkust.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (9 c) Igas valdkonnas tuleks koguda ühtlustatud näitajate põhikogum, et komisjonile (Eurostat) kättesaadavaid andmeid paremini kasutada ja levitada, ning seda eelkõige eeldusena andmete kokkulangevuse tuvastamiseks ja valdkondadevaheliste analüüside koostamiseks. See aitab modelleerimise kaudu andmekogumite analüütilist potentsiaali tõsta ja mastaabisäästu saavutada. |
Selgitus
Põhilise ühtlustatud näitajate kogumi kaasamine võimaldab kasutajatel valdkondadevaheliste uuringute kallal töötada. See parandab olulisel määral analüütilisi võimalusi samas lisakulusid põhjustamata.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (9 d) Pilootuuringutes tuleks metoodiliselt uurida, millises ulatuses inimesed käesoleva määrusega hõlmatud uuringutest välja jäävad. Nimetatud uurimisele peaks järgnema ettepanekud uuringute kohandamiseks alaesindatuse ja uuringutega katmata jäänud alade suhtes, kus see on võimalik, ning need kujutaksid endast olulist materjali kestliku arengu eesmärkide ja 2030. aasta tegevuskava jaoks. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 e (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (9 e) Kuna uuringute puhul on keeruline jõuda konkreetsete alamrühmadeni ning kuna need alamrühmad on mõnikord üldisest elanikkonnast haavatavamad või neil on mõned muud iseloomulikud omadused, tuleb taotleda nende alamrühmade paremat hõlmatust metoodiliste uurimiste kaudu, mille eesmärk on teha ettepanekuid uuringute ulatuse kohandamiseks. Samal ajal peaksid liikmesriigid andma aru tavaleibkondades mitteelavate isikute, nagu näiteks hooldusasutustes elavad isikud ja kodutud, mittehõlmatuse ulatuse ja mahu kohta. |
Selgitus
Andmed peaksid põhinema representatiivsetel valimitel, kuid siiski on alamrühmi, kellele on keeruline ligi pääseda (nt kodutud) ja keda uuringud tegelikult ei hõlma, ning see võib mõjutada koostatud statistikat (nt vaesuse kohta). Euroopa statistikasüsteemis ning ÜRO statistikasüsteemis laiemalt peaksid toimuma metoodilised uurimised ning neis tuleks parimaid tavasid jagada, et pikas perspektiivis need takistused ületada.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(10) Paljud liikmesriigid koostavad praegu ajakasutuse ja tarbimise valdkonna andmekogusid vabatahtlikult üldiste kokkulepitud suuniste põhjal. Neid kaht valdkonda tuleks ajakohastada, et tehnika arengut täiel määral ära kasutada. Nende kahe valdkonna andmekogusid tuleks korrastada kooskõlas käesoleva määrusega, et avada ja luua võimalusi edasiseks arenguks tulevikus ning tagada ajakohasemad, asjakohasemad ja tõhusamalt saadud andmed. Samal ajal ei tohiks liikmesriikide olemasolevaid lähenemisviise muuta. | (10) Paljud liikmesriigid koostavad praegu ajakasutuse ja tarbimise valdkonna liidu tasandil andmekogusid vabatahtlikult kokkuleppe ja üldiste kokkulepitud suuniste põhjal. Ajakasutuse uuringul põhinevad teadusuuringud on näidanud selle suurt tähtsust muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse hindamisel töö- ja hoolduskohustuste jagamisel. Sooline mõõde on samuti väga oluline leibkonna tarbimise valdkonnas. Sooline võrdõiguslikkus kui liidu aluspõhimõte on veel üks põhjus, miks integreerida need kaks andmekogu täielikult Euroopa sotsiaalstatistika kogumisse. Need kaks valdkonda pakuvad kodanike elu mõjutavatele liidu poliitikavaldkondade jaoks mitmeotstarbelisi andmeid. Neid tuleks ajakohastada, sealhulgas andmete kogumist, et tehnika arengut täiel määral ära kasutada, ning need tuleks liidu tasandil täielikult kättesaadavaks muuta, et anda poliitikakujundamisele usaldusväärne statistiline alus. Nende kahe valdkonna andmekogusid tuleks korrastada kooskõlas käesoleva määrusega, et avada ja luua võimalusi edasiseks arenguks tulevikus ning tagada ajakohasemad, võrreldavamad, asjakohasemad ja tõhusamalt saadud andmed. Võimaluse korral peaks liit nende andmekogude ajakohastamist ja rakendamist rahaliselt toetama. Samal ajal võiksid liikmesriikide olemasolevad lähenemisviisid jätkuda, kuid neid tuleks aja jooksul uute arengute ja poliitiliste vajadustega kohandada, seda ka liidu tasandil, ning need peaksid suuremal määral võrreldavaks muutuma. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(12) Statistikat ei peeta enam üheks paljudest infoallikatest poliitikakujundamise eesmärgil, vaid see on kesksel kohal ka otsustusprotsessis. Tõenduspõhine otsustetegemine eeldab statistikat, mis olenevalt oma otstarbest vastab kõrge kvaliteedi kriteeriumidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/200925. | (12) Sotsiaalstatistikal on otsustusprotsessis keskne roll eelkõige poliitika jaoks, mille eesmärk on parandada sotsiaal-majanduslikke tingimusi ning kodanike elu ja heaolu, tagades mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse. Statistikat ei peeta enam üheks paljudest infoallikatest poliitikakujundamise eesmärgil, vaid see on kesksel kohal ka otsustusprotsessis. Tõenduspõhine otsustetegemine eeldab statistikat, mis olenevalt oma otstarbest vastab kõrge kvaliteedi kriteeriumidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/200925. Statistilised andmed on olulised kodanike elu ja heaolu, majanduse ja keskkonna arengu kirjeldamiseks ja hindamiseks. Usaldusväärsed andmed on äärmiselt olulised kaitsevallina võltsitud faktide, alternatiivsete faktide ja võltsuudiste vastu. |
__________________ | __________________ |
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164). | 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164). |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (13 a) Tulu, tarbimine ja jõukus on kolm mõõdet, mis määravad leibkondade materiaalse heaolu. Oluline on püüda kõigi olemasolevate andmeallikate alusel kõnealuseid mõõtmeid ja nende jagunemist leibkonniti nii eraldiseisvalt kui ka koos paremini kirjeldada, võttes arvesse mitme andmeallika olemasolu ning otsides tuge nende koos kasutamisest. Seetõttu peaks käesolev määrus hõlmama tarbimise valdkonda ja suurendama selle tähtsust ning edendama nende kolme mõõtme vahelisi seoseid. |
Selgitus
Paralleelselt eksisteerivad mitmed andmeallikad, mis kirjeldavad igat tulu, tarbimise ja jõukuse mõõdet. Kuid leibkonna tasandil on neid mõõtmeid vaja vaadata koos. Seetõttu tuleb õigusraamistikus võtta kasutusele tarbimise valdkond ning tulu, tarbimise ja jõukuse (jõukust, mis on EKP korraldatud uuringu teema, ei tohiks käesoleva määruse kaudu reguleerida) valdkondade vahel tuleb luua koostoime ilma olemasolevaid andmekogusid dubleerimata.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(14) Määruses (EÜ) nr 223/2009 on sätestatud Euroopa statistika võrdlusraamistik ja selles nõutakse, et liikmesriigid järgiksid määruses esitatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on Euroopa statistika kvaliteedi hindamisel, paremaks muutmisel ja edastamisel esmatähtsad. Euroopa statistikasüsteemi komitee on toetanud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruannete struktuuri standardit kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12. See peaks aitama kaasa kvaliteediaruandluse ühtlustamisele käesoleva määruse alusel. | (14) Tulemuste kõrge kvaliteedi tagamiseks tuleks Euroopa sotsiaalstatistikat arendada, teha ja levitada (ühtsete standarditega) põhjaliku ja ühtlustatud lähenemisviisi alusel; see peaks toimuma mitte üksnes kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega, vaid minema ka neist kaugemale, põhinedes ka Euroopa statistikasüsteemi 2020. aastale järgneval tegevuskaval1 a, et toetada poliitikat, millega toetatakse liidu edasise integreerumise protsessi. Määruses (EÜ) nr 223/2009 on selleks sätestatud Euroopa statistika võrdlusraamistik ja selles nõutakse, et liikmesriigid järgiksid määruses esitatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on Euroopa statistika kvaliteedi hindamisel, paremaks muutmisel ja edastamisel esmatähtsad. Euroopa statistikasüsteemi komitee on toetanud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruannete struktuuri standardit kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12. Lisaks avaldas Euroopa statistikasüsteem 2014. aastal Euroopa statistikasüsteemi visiooni 2020 „Euroopa statistika tuleviku ehitamine“1 b, mis on Euroopa statistikasüsteemi arendamise juhtraamistikuks kuni 2020. aastani. Selle alusel peaksid liikmesriigid esitama komisjonile (Eurostat) aruanded edastatud andmete kvaliteedi kohta, selgitades kasutatud metoodikat ning kohaldades asjakohasuse, täpsuse ja usaldusväärsuse, ajakohasuse ja õigeaegsuse, sidususe ja võrreldavuse, kättesaadavuse ja selguse nõudeid. Komisjon (Eurostat) peaks hindama edastatud andmete kvaliteeti ning koostama ja avalikustama aruanded Euroopa statistika kvaliteedi kohta. See peaks aitama kaasa kvaliteediaruandluse ühtlustamisele käesoleva määruse alusel. |
| __________________ |
| 1 a http://ec.europa.eu/eurostat/documents/42577/6906243/ESS+vision+2020+brochure/4baffcaa-9469-4372-b1ea-40784ca1db62 |
| 1 b http://ec.europa.eu/eurostat/documents/42577/6906243/ESS+vision+2020+brochure/4baffcaa-9469-4372-b1ea-40784ca1db62 |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (14 a) Käesoleva määrusega tagatakse õigus era- ja pereelu austamisele ning isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8. Käesoleva määrusega tagatakse samuti üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel ning selles täpsustatakse Euroopa statistika osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ1 a sätestatud eeskirju. |
| ___________________ |
| 1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(15) Määrus (EÜ) nr 223/2009 sisaldab ettekirjutusi andmete, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastamiseks liikmesriikidest. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed peaksid tagama konfidentsiaalsete andmete kaitse ja selle, et Euroopa statistika koostamise ja levitamise ajal ei esine andmete õigusvastast avaldamist ega muudel kui statistilistel eesmärkidel kasutamist. | (15) Määrus (EÜ) nr 223/2009 sisaldab ettekirjutusi andmete, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastamiseks liikmesriikidest. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed peaksid tagama kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 konfidentsiaalsete andmete kaitse ja selle, et Euroopa statistika koostamise ja levitamise ajal ei esine andmete õigusvastast avaldamist ega muudel kui statistilistel eesmärkidel kasutamist. |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(16) Statistikat vajatakse ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/200327 tuleks kõikjal liikmesriikide statistikas, mis edastatakse komisjonile ja mis tuleb liigitada territoriaalüksuste kaupa, kasutada NUTSi liigitust. Sellest tulenevalt tuleks võrreldava piirkondliku statistika koostamiseks esitada andmed territoriaalüksuste kohta vastavalt NUTSile. | (16) Usaldusväärset statistikat vajatakse ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Kui on vaja paremat võrreldavust, on oluline, et koondandmed muudetaks kättesaadavaks võrreldavate territoriaalüksuste, näiteks NUTS 2 tasandi üksuste kaupa, võttes samas arvesse kulusid ja tagades liikmesriikidele piisavad rahalised vahendid. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1059/200327 tuleks kõikjal liikmesriikide statistikas, mis edastatakse komisjonile ja mis tuleb liigitada territoriaalüksuste kaupa, kasutada NUTSi liigitust. Sellest tulenevalt tuleks võrreldava piirkondliku statistika koostamiseks esitada andmed territoriaalüksuste kohta vastavalt NUTSile. Pikemas perspektiivis tuleks teha jõupingutusi üksikasjalikuma vastajate geolokaliseerimise saavutamiseks, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ27 a loodud infrastruktuurist. |
__________________ | __________________ |
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1). | 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1). |
| 27 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1). |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (16 a) NUTS 2 tasandil kvaliteetsete ja võrreldavate andmete tootmiseks ning pikemas perspektiivis geolokaliseerimisega seotud metoodiliste raskuste ületamiseks tuleks näha ette sellesuunalised teostatavusuuringud ning samuti seosed käesoleva määruse ning rahva ja eluruumide loenduste valdkonnas toimuvate arengute vahel. Komisjon (Eurostat) peaks tagama selleks piisavad rahalised vahendid. |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(17) Selleks et võtta arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja tehnilist arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte I lisas esitatud konkreetsete teemade kohta. Ühtlasi peaks komisjonil olema õigus kehtestada kaheksa-aastane pidevplaneerimine käesoleva määrusega hõlmatud andmete kogumiseks IV lisas sätestatud perioodilisusega või sellist planeerimist kohandada. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. | (17) Selleks et võtta arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja tehnilist arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte I b–I g lisas esitatud konkreetsete teemade, nimelt muutujate arvu, nimetuse ja kirjelduse, statistiliste populatsioonide, vaatlusüksuste ja vastajate täpsete omaduste, vaatlusperioodide ja kuupäevade ning liikmesriikidele antavate teatavate erandite ja lubade kohta. Ühtlasi peaks komisjonil olema õigus kehtestada kaheksa-aastane pidevplaneerimine käesoleva määrusega hõlmatud andmete kogumiseks IV lisas sätestatud perioodilisusega ning kooskõlas Euroopa statistikaprogrammiga või sellist planeerimist kohandada. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta1 a. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. |
| ____________________ |
| 1 a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(18) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete andmekogumite tehniliste spetsifikatsioonide, mitmele andmekogumile ühiste tehniliste üksikasjade, komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse ja -jagamise lihtsustamiseks vajalike tehniliste standardite, valimialuste, eelkõige valimialuste miinimumnõuete kehtestamise, kvaliteediaruannete tingimuste ja sisu ning mis tahes erandite suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/201128. | (18) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete andmekogumite tehniliste spetsifikatsioonide, komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse ja -jagamise lihtsustamiseks vajalike tehniliste standardite, valimialuste, eelkõige valimialuste miinimumnõuete kehtestamise, kvaliteediaruannete tingimuste ja vormingu suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/201128. |
__________________ | __________________ |
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). | 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). |
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(19) Käesoleva määruse rakendamine võib nõuda suuri ümberkorraldusi riiklikes statistikasüsteemides ning komisjon võib sellega seoses teha liikmesriikidele erandeid. | (19) Käesoleva määruse rakendamine võib nõuda suuri ümberkorraldusi riiklikes statistikasüsteemides ning seetõttu tuleks liikmesriikidele teha piiratud erandeid. Kui see on asjakohane, tuleks liikmesriikidele anda ka liidu rahalist toetust toetuste kujul, seda eelkõige suutlikkuse suurendamiseks ning teostatavus- ja pilootuuringute toetamiseks ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/20121 a. |
| ______________ |
| 1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1). |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(20) Käesoleva määrusega hõlmatud statistiliste andmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ29 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/200130. Eelkõige tuleks statistilisi andmeid, mis on vajalikud rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda kuuluvate liidu ja riiklike meetmete ja strateegiate väljatöötamiseks ja jälgimiseks, käsitada märkimisväärse avaliku huvi tõttu töödeldavate andmetena. | (20) Käesoleva määrusega hõlmatud statistiliste andmete suhtes tuleks kohaldada direktiivi 95/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/200130. Eelkõige tuleks statistilisi andmeid, mis on vajalikud rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda kuuluvate liidu ja riiklike meetmete ja strateegiate väljatöötamiseks ja jälgimiseks, käsitada märkimisväärse avaliku huvi tõttu töödeldavate andmetena kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikega 4. |
__________________ | __________________ |
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). |
|
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). | 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (20 a) Selleks et tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 338 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega kooskõlas tehtud Euroopa sotsiaalstatistika sidusus ja võrreldavus, tuleks tugevdada ametiasutuste vahelist koostööd ja kooskõlastamist Euroopa statistikasüsteemi raames. Lisaks käesoleva määrusega hõlmatud organitele koguvad andmeid ka muud liidu organid ning akadeemilised ringkonnad. Seetõttu tuleks tugevdada koostööd selliste osaliste ja Euroopa statistikasüsteemi kuuluvate osaliste vahel, et kasutada ära koostoimet. |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (20 b) Tuleks kehtestada kohustus teavitada järelevalveasutusi isikuandmete töötlemisest, juhul kui andmetöötlustoimingud hõlmavad uute tehnoloogiate kasutamist või need on uut laadi ning nende puhul ei ole vastutav töötleja varem viinud läbi isikuandmete kaitse alast mõjuhinnangut või kui nende järele tekib vajadus esialgsest töötlemisest möödunud aja tõttu. |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (20 c) Uutest andmeallikatest pärinevate andmete (nt telefonikõnede väljavõttest saadud asukohateave) kasutamise korral tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ1 a. |
| _____________ |
| 1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37). |
Selgitus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37), mida on muudetud direktiiviga 2009/136/EÜ.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(21) Käesoleva määruse eesmärk ehk üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtse raamistiku loomine valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal ei ole piisaval määral saavutatav liikmesriikide poolt, kuid on ühtlustamise ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutatav ELi tasandil. Seepärast võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. | (21) Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtse raamistiku loomine valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ühtlustamise, andmete kvaliteedi ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Ühtlustatud kvaliteetse meetodiga kogutud statistika annab liidu ja liikmesriikide tasandil poliitikakujundamisele olulise lisaväärtuse. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
Selgitus
Nagu eespool mainitud, on kvaliteetsed ja eelkõige just võrreldavad statistilised andmed tõenditel põhineva poliitikakujundamise jaoks väga olulised.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(22) Valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika ja andmekogumisprotsess peaksid muutuma tõhusamaks ja asjakohasemaks. Pikas perspektiivis tuleb tagada andmete võrreldavus ja sidusus. Individuaalsete andmete põhjal valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistikat üksikisikute ja leibkondade kohta reguleerib praegu rida eraldiseisvaid õigusakte, mille käesolev määrus peaks asendama. Seega on vaja tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 577/9831 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/200332. | (22) Valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika ja andmekogumisprotsess peaksid muutuma tõhusamaks ja asjakohasemaks. Pikas perspektiivis tuleb tagada andmete võrreldavus ja sidusus. Individuaalsete andmete põhjal valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistikat üksikisikute ja leibkondade kohta reguleerib praegu viis eraldiseisvat õigusakti, mille käesolev määrus peaks täielikult või osaliselt asendama. Nõukogu määrus (EÜ) nr 577/9831 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/200332 on käesoleva määrusega täielikult hõlmatud ning need on seega vaja kehtetuks tunnistada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 808/200432 a, (EÜ) nr 1338/200832 b ja (EÜ) nr 452/200832 c hõlmavad peale üksikisikute ja leibkondade muid statistilisi üksusi ning lisaks käesoleva määrusega hõlmatuile muid valdkondi ja teemasid. Kuigi need määrused peaksid jääma kehtima, tuleks neid muuta, et jätta nende kohaldamisalast välja vastavad osad, milles käsitletakse üksikisikutelt ja leibkondadelt teabe kogumist, mis on hõlmatud käesoleva määrusega. |
__________________ | __________________ |
31 Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3). | 31 Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3). |
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1177/2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta (ELT L 165, 3.7.2003, lk 1). | 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1177/2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta (ELT L 165, 3.7.2003, lk 1). |
| 32 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 49). |
| 32 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 70). |
| 32 c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (ELT L 145, 4.6.2008, lk 227). |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 1 | Artikkel 1 |
Reguleerimisese | Reguleerimisese |
1. Käesoleva määrusega luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitlevate valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal neid üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik. | 1. Käesoleva määrusega luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitlevate valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal neid üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik kooskõlas Euroopa statistikaprogrammiga. |
2. Käesolevat määrust ei kohaldata määruses (EÜ) nr 763/200833 osutatud rahva ja eluruumide loenduste suhtes. | 2. Käesolevat määrust ei kohaldata määruses (EÜ) nr 763/200833 osutatud rahva ja eluruumide loenduste suhtes. |
__________________ | __________________ |
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 14). | 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 14). |
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 2 | Artikkel 2 |
Mõisted | Mõisted |
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: | Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: |
| -a) „üksikandmed“ – koondamata vaatlustunnused või individuaalsete üksuste omaduste mõõtmistulemused; |
(a) „eelkontrollitud andmed või üksikandmed“ – liikmesriikide poolt ühiste kokkulepitud valideerimiseeskirjade alusel kontrollitud andmed või üksikandmed; | a) „eelkontrollitud“ – liikmesriikide poolt ühiste kokkulepitud valideerimiseeskirjade alusel kontrollitud; |
(b) „valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis on korrastatud konkreetsete teemade hõlmamiseks; | b) „valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis on korrastatud konkreetsete teemade hõlmamiseks; |
(c) „vaatlusüksus“ – eristatav üksus, mille kohta on võimalik andmeid koguda; | c) „vaatlusüksus“ – eristatav üksus, mille kohta on võimalik andmeid koguda; |
(d) „teema“ – vaatlusüksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab rida konkreetseid teemasid; | d) „teema“ – vaatlusüksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab rida konkreetseid teemasid; |
(e) „haldusandmed“ – andmed, mille on loonud mittestatistiline allikas, harilikult avaliku sektori asutus, mille eesmärk ei ole pakkuda statistikat, vaid mis on seda teinud omaenda eesmärkidel; | e) „haldusandmed“ – andmed, mille on loonud mittestatistiline allikas (harilikult, kuid mitte alati, avaliku sektori asutus) muudel mittestatistilistel eesmärkidel; |
(f) „erakorraline teema“ – kasutajale teataval ajahetkel erilist huvi pakkuv teema, mis ei kuulu regulaarsetesse andmekogumitesse; | f) „erakorraline teema“ – kasutajale teataval ajahetkel erilist huvi pakkuv teema või valdkond, mis ei kuulu regulaarsetesse andmekogumitesse; |
(g) „põhinäitaja“ – laialdaselt kasutatav teave, mis võimaldab jälgida ELi poliitika keskset eesmärki. | g) „põhinäitaja“ – laialdaselt kasutatav teave, mis võimaldab jälgida ELi poliitika keskset eesmärki; |
| g a) „metaandmed“ – statistika kasutamiseks ja tõlgendamiseks vajalikud andmed, millega kirjeldatakse andmeid struktureeritud viisil, esitades teabe selliste küsimuste kohta nagu populatsioonid, subjektid, näitajad, meetodid ja kvaliteet, ning määratledes nende mõisted; |
| g b) „kvaliteediaruanne“ – aruanne, kus esitatakse teave kõigi statistilise toote või protsessi kvaliteedimõõtmete kohta; |
| g c) „valimialused“ – nimekiri, kaart või muu üksuste määratlus, kus määratakse kindlaks populatsioon, kes täielikult loendatakse või valimisse võetakse; |
| g d) „tavaleibkond“ – üksi elav isik või koos elavate isikute rühm, kes varustab ennast eluks vajalikuga. |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 3 | Artikkel 3 |
Andmekogumid | Andmekogumid |
3. Artiklis 1 osutatud andmete kogumine jaotatakse järgmistesse valdkondadesse: | 1. Artiklis 1 osutatud andmete kogumine jaotatakse järgmistesse valdkondadesse: |
(h) tööturg; | a) tööjõud; |
(i) tulud ja elutingimused; | b) tulud ja elutingimused; |
(j) tervishoid; | c) tervishoid; |
(k) haridus ja koolitus; | d) haridus ja koolitus; |
(l) info- ja sidetehnoloogia kasutamine; | e) info- ja sidetehnoloogia kasutamine; |
(m) ajakasutus; | f) ajakasutus; |
(n) tarbimine. | g) tarbimine. |
| 1 a. Andmekogumid hõlmavad kõigile valdkondadele ühiseid teemasid, mis on sätestatud I a lisas. |
4. Andmekogumid hõlmavad teemasid, mis on kõigile valdkondadele ühised, ning järgmisi konkreetseid teemasid, mida on täpsemalt kirjeldatud I lisas: | 2. Lisaks teemadele, mis on kõigile valdkondadele ühised, hõlmavad andmekogumid vastavatele valdkondadele iseloomulikke teemasid, mis on sätestatud I b–I g lisas. |
(o) üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused; |
|
(p) osalemine tööturul; |
|
(q) töösuhte pikkus ja varasem töökogemus; |
|
(r) töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus; |
|
(s) haridustase ja -käik; |
|
(t) osalemine hariduses ja koolituses; |
|
(u) tervishoid; seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid; |
|
(v) tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad; |
|
(w) elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele; |
|
(x) elukvaliteet, sh sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ning heaolu; |
|
(y) aja jaotamine ning |
|
(z) osalemine infoühiskonnas. |
|
5. Erinevates valdkondades kasutatud valimite täpsusnõuded ja omadused on sätestatud vastavalt II ja III lisas. | 3. Erinevates valdkondades kasutatud valimite täpsusnõuded ja omadused on sätestatud vastavalt II ja III lisas. |
| 3 a. Andmed liigitatakse nii, et need kirjeldaks huvide alamrühmi, ning kajastavad ebavõrdsust, kui see on vajalik. Et andmeid oleks võimalik riigiti paremini võrrelda, koostavad liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) ka teavet, mis võimaldab saada NUTS 2 territoriaalsel tasandil kehtivat teavet, võttes arvesse kulusid. |
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas loetletud konkreetseid teemasid nii, et need kajastaksid vastavat tehnilist, sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning vastaksid kasutajate uutele vajadustele. Nimetatud õiguse teostamisel tagab komisjon, et: | 4. Komisjonil on õigus võtta teostatavusuuringu alusel kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I b–I g lisas loetletud konkreetseid teemasid nii, et need kajastaksid vastavat seadusandlikku, tehnilist, sotsiaalset, ühiskondlikku ja majanduslikku arengut ning vastaksid kasutajate uutele vajadustele, seda ka kooskõlas Euroopa statistikaprogrammiga, vältides samas andmeesitajatele lisakoormuse tekitamist. |
(aa) selliste delegeeritud õigusaktidega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust ega -kulu; |
|
(bb) delegeeritud õigusaktidega muudetakse igas valdkonnas kõige rohkem 20 % I lisas loetletud konkreetsetest teemadest. Valdkondades, kus andmeid kogutakse aastase perioodilisusega või tihedamini, võivad need muudatused moodustada kuni 10 % konkreetsete teemade loetelust. Nimetatud maksimumprotsendid kehtivad nelja järjestikuse aasta vältel. Muutuda võiv konkreetsete teemade arv ümardatakse ülespoole lähima täisarvuni. | Välja arvatud juhul, kui see on õigustatud erandlike asjaolude tõttu, võidakse igas valdkonnas muuta kõige rohkem 20 % I b–I g lisas loetletud konkreetsetest teemadest. Valdkondades, kus andmeid kogutakse aastase perioodilisusega või tihedamini, võivad need muudatused moodustada kuni 10 % konkreetsete teemade loetelust. Nimetatud maksimumprotsendid kehtivad nelja järjestikuse aasta vältel. Muutuda võiv konkreetsete teemade arv ümardatakse ülespoole lähima täisarvuni. |
| (Kogu määruses asendatakse teema „tööturg“ läbivalt teemaga „tööjõud“.) |
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 4 | Artikkel 4 |
Mitmeaastane pidevplaneerimine | Mitmeaastane pidevplaneerimine |
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kaheksa-aastane pidevplaneerimine käesoleva eeskirjaga hõlmatud andmete kogumiseks IV lisas sätestatud perioodilisusega või kohandada sellist planeerimist. Komisjon tagab, et selliste delegeeritud õigusaktidega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust ega -kulu. | 1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades kaheksa-aastase pidevplaneerimise käesoleva eeskirjaga hõlmatud andmete kogumiseks kooskõlas IV lisas sätestatud perioodilisusega ning Euroopa statistikaprogrammiga, või kohandades sellist planeerimist. |
8. Selle mitmeaastase pidevplaneerimise puhul määratakse kindlaks periood, mille vältel kogutakse andmeid: | 2. Selle mitmeaastase pidevplaneerimise puhul määratakse kindlaks periood, mille vältel kogutakse andmeid: |
(cc) valdkondadesse kuuluvate konkreetsete teemade kohta; | a) valdkondadesse kuuluvate konkreetsete teemade kohta; |
(dd) kasutajate soovitud erakorraliste teemade kohta tööturu ning tulude ja elutingimuste valdkonnas vastavalt IV lisa sätetele. Põhjendatud erandjuhtudel võivad need andmed hõlmata ka muid konkreetseid teemasid kui I lisas loetletud teemad. | b) kasutajate soovitud erakorraliste teemade kohta tööjõu ning tulude ja elutingimuste valdkonnas vastavalt IV lisa sätetele. Põhjendatud juhtudel võivad need andmed hõlmata ka muid konkreetseid teemasid kui I b–I g lisas loetletud teemad. |
9. Lõikes 1 osutatud planeerimise kohandused tehakse hiljemalt 24 kuud enne iga andmekogumisperioodi algust vastavalt planeerimises sätestatud korrale. Nende kohanduste eesmärk on tagada planeerimise tulemuslikkus ja kooskõla kasutajate vajadustega. | 3. Lõikes 1 osutatud planeerimise kohandused tehakse hiljemalt 24 kuud enne iga andmekogumisperioodi algust vastavalt planeerimises sätestatud korrale. Nende kohanduste eesmärk on tagada planeerimise tulemuslikkus ja kooskõla kasutajate vajadustega. |
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Liikmesriigid proovivad laiendada andmekogude ulatust tavaleibkondadest väljapoole juhul, kui edastatavad andmed võimaldavad tuvastada vaatlusüksused, kes ei kuulu tavaleibkondadesse ja kes tavaliselt asjaomases liikmesriigis elavad. |
Selgitus
Liikmesriigid peaksid püüdma hõlmata ka tavaleibkondadest väljapoole jäävaid kodanikke. Tegemist on olulise pikaajalise eesmärgiga, sest statistika paraneb juhul, kui andmekogud hõlmavad ka hooldusasutustes elavad isikud – ükskõik, kas tegu on vanurite, puuetega inimeste, krooniliste haigete või muude isikutega – ja kodutuid.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 5 a |
| Andmekogumite spetsifikatsioon |
| Komisjon võtab kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks erinevate andmekogumite järgmised üksikasjad, sealhulgas mitmele andmekogumile ühised üksikasjad, et hõlmata asjaomaste konkreetsete teemade puhul kindlaks tehtud vajadusi: |
| a) muutujate arv, nimetus ja kirjeldus; |
| b) statistiliste populatsioonide, vaatlusüksuste ja vastajate täpsed omadused; |
| c) vaatlusperioodid ja kuupäevad. |
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 6 | Artikkel 6 |
Andmekogumite tehniline spetsifikatsioon | Andmekogumite tehniline spetsifikatsioon |
12. Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks individuaalsete andmekogumite järgmised tehnilised üksikasjad: | 1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks individuaalsete andmekogumite järgmised tehnilised üksikasjad: |
(ee) muutujate arv ja kirjeldus; |
|
(ff) statistilised liigitused; | a) statistilised liigitused; |
(gg) statistiliste populatsioonide, vaatlusüksuste ja vastajate täpsed omadused; |
|
(hh) vaatlusperioodid ja kuupäevad; |
|
(ii) geograafilise ulatuse, valimi omaduste, sealhulgas osavalimi, välitööde tehniliste aspektide, redigeerimise ja imputeerimise, statistilise kaalu, hindamise ja dispersiooni hindamisega seotud nõuded; | e) geograafilise ulatuse, valimi omaduste, sealhulgas osavalimi, välitööde tehniliste aspektide, redigeerimise ja imputeerimise, statistilise kaalu, hindamise ja dispersiooni hindamisega seotud nõuded; |
(jj) kui tööhõive või töötuse andmete puhul tööturu valdkonnas osutub vajalikuks kõrgetasemeline võrreldavus, siis andmete kogumisel kasutatav metoodika. See võib vajaduse korral hõlmata küsimuste järjekorda ja paigutust küsimustikus. See vajadus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. | f) metoodika, mis tagab kogutud andmete võrreldavuse; tööhõive või töötuse puhul tööjõu valdkonnas ja materiaalse puuduse puhul sissetuleku ja elutingimuste valdkonnas võib see nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel hõlmata küsimuste järjekorda. Näidisküsimustikud ei ole kohustuslikud, vaid üksnes soovituslikud. |
13. Kui andmed on mitmele andmekogumile ühised, siis antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks andmekogumite järgmised tehnilised omadused: |
|
(kk) muutujate loetelu ja kirjeldus; |
|
(ll) statistilised liigitused; |
|
(mm) statistiliste populatsioonide ja vaatlusüksuste täpsed omadused. |
|
14. Igakuise töötuse andmete puhul tööturu valdkonnas antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, et kirjeldada muutujaid ning edastatavate aegridade pikkust, kvaliteedinõudeid ja täpsusastet. | 3. Igakuise töötuse andmete puhul tööjõu valdkonnas võtab komisjon vastu rakendusakte, et kirjeldada muutujaid ning edastatavate aegridade pikkust, kvaliteedinõudeid ja täpsusastet. |
15. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. | 4. Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. |
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 7 | Artikkel 7 |
Teabe edastamise ja teabevahetuse nõuded | Teabe edastamise ja teabevahetuse nõuded |
16. Komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse ja -jagamise lihtsustamiseks kehtestatakse tehnilised standardid, eelkõige selleks et toetada kvaliteedijuhtimist ning käesoleva määrusega hõlmatud statistikaga seotud dokumentide töötlemist. | 1. Liikmesriikide ja komisjoni (Eurostati) vahelise teabevahetuse ja -jagamise lihtsustamiseks kehtestatakse tehnilised standardid, eelkõige selleks et toetada kvaliteedijuhtimist ning käesoleva määrusega hõlmatud statistikaga seotud dokumentide töötlemist. |
17. Tehnilised standardid hõlmavad statistilisi põhimõisteid, protsesse ja tooteid, sealhulgas andmeid ja metaandmeid. | 2. Tehnilised standardid hõlmavad statistilisi põhimõisteid, protsesse ja tooteid, sealhulgas andmeid ja metaandmeid. |
18. Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada lõikes 1 osutatud tehnilised standardid. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. | 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud tehnilised standardid. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. |
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 8 | Artikkel 8 |
Andmeallikad ja meetodid | Andmeallikad ja meetodid |
19. Liikmesriigid esitavad artiklis 1 osutatud andmed ühe või mitme järgmise allika kaudu, tingimusel, et need vastavad artiklis 12 esitatud kvaliteedinõuetele: | 1. Liikmesriigid esitavad artiklis 1 osutatud andmed ühe või mitme järgmise allika kaudu, tingimusel, et need vastavad artiklis 12 esitatud kvaliteedinõuetele ning et need kogutakse ja neid töödeldakse kooskõlas kohaldatavate andmekaitseseaduste ning nendes sätestatud kaitsemeetmetega: |
(nn) otse vastajate poolt esitatud teave; | a) otse vastajate poolt vabatahtlikult esitatud teave andmeid esitavate andmesubjektide nõusoleku alusel, välja arvatud juhul, kui teabe esitamist nõutakse sõnaselgelt liidu õiguse või selle liikmesriigi õiguse kohaselt, mida kohaldatakse vastutava töötleja suhtes ning millega sätestatakse samuti sobivad meetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvi kaitsmiseks; |
(oo) haldusandmed ja mis tahes muud allikad, meetodid või uuenduslikud lähenemisviisid, kui need võimaldavad toota andmeid, mis on võrreldavad ning kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erinõuetega. | b) haldusandmed ja mis tahes muud allikad, meetodid või uuenduslikud lähenemisviisid, kaasa arvatud väikse pindala hindamistehnikad, mille eesmärk on territoriaalse mitmekesisusega tegelemine, kui need võimaldavad toota andmeid, mis on võrreldavad ning kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erinõuetega ja kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.. |
20. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) üksikasjaliku teabe kasutatud allikate ja meetodite kohta. | 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) üksikasjaliku teabe kasutatud allikate ja meetodite ning seonduvate andmekogumite kohta kooskõlas artikli 7 lõikes 3 osutatud rakendusaktidega. |
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 10 | Artikkel 10 |
Andmeedastus ja tähtajad | Andmeedastus ja tähtajad |
21. Edastamise tähtajad on sätestatud V lisas. | 1. Edastamise tähtajad on sätestatud V lisas. |
22. Iga andmekogumi kohta esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) eelkontrollitud üksikandmed ilma otseste identifitseerimisandmeteta. | 2. Iga andmekogumi kohta esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) turvaliste edastuskanalite kaudu eelkontrollitud üksikandmed ilma otseste identifitseerimisandmeteta. |
23. Erandina lõikest 2 edastatakse eelkontrollitud koondandmed igakuise töötusestatistika koostamiseks. | 3. Erandina lõikest 2 edastatakse eelkontrollitud koondandmed igakuise töötusestatistika koostamiseks. |
24. Liikmesriigid koguvad ja edastavad andmeid vastavalt käesolevale määrusele alates 2019. aastast. | 4. Liikmesriigid koguvad ja edastavad andmeid vastavalt käesolevale määrusele alates 2019. aastast. |
| 4 a. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel avaldab komisjon (Eurostat) koondandmed Eurostati veebisaidil kasutajasõbralikul viisil kuue kuu jooksul alates lõplike üksikandmete saamisest, eeldusel et kättesaadaval on andmed vähemalt pooltest liikmesriikidest. |
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 11 | Artikkel 11 |
Valimialused | Valimialused |
25. Andmed peavad põhinema representatiivsetel valimitel, mis on saadud riiklikul tasandil koostatud valimialuste hulgast, mis võimaldavad valida üksikisikuid või leibkondi juhuslikkuse põhimõttel, teadaoleva kaasamistõenäosusega. Valimialused peavad püüdma ammendavalt hõlmata üksnes valitud populatsiooni ja neid tuleb regulaarselt ajakohastada. Valimialused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet valimi ülesehituse kohta, näiteks segmenteerimiseks ja üksikisikute või leibkondadega kontakteerumiseks vajalikku teavet. Samuti peab valimialus sisaldama teavet, mis on vajalik üksikisikute seostamiseks muude haldusandmetega, kui see on andmekaitsenormidega lubatud. | 1. Andmed peavad põhinema representatiivsetel valimitel, mis on saadud riiklikul tasandil koostatud valimialuste hulgast, mis võimaldavad valida üksikisikuid või leibkondi juhuslikkuse põhimõttel, teadaoleva kaasamistõenäosusega. Valimialused peavad püüdma ammendavalt (lubatud on tavaline kaetusviga) hõlmata üksnes sihtpopulatsiooni ja neid tuleb regulaarselt ajakohastada. Valimialused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet valimi ülesehituse kohta, näiteks segmenteerimiseks ja üksikisikute või leibkondadega kontakteerumiseks vajalikku teavet. Samuti peab valimialus sisaldama teavet, mis on vajalik üksikisikute seostamiseks muude haldusandmetega, kui see on vajalik ja proportsionaalne ning lubatud kõigi kohaldatavate andmekaitseseadustega, millega tuleks sätestada ka meetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Valimialus peab pakkuma andmesubjektidele asjakohaseid kaitsemeetmeid. |
26. Kui selline valimialus liikmesriigis puudub, tuleb kasutada muid valimialuseid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele. Sellised valimialused peavad: | 2. Kui selline valimialus liikmesriigis puudub, tuleb kasutada muid valimialuseid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele. Sellised valimialused peavad: |
(pp) tegema kindlaks valimiühikuid, milleks võivad olla üksikisikud, leibkonnad, eluruumid või aadressid; | a) tegema kindlaks valimiühikud, milleks võivad olla üksikisikud, leibkonnad, eluruumid või aadressid; |
(qq) suutma esitada kaasamistõenäosuse; | b) suutma esitada kaasamistõenäosuse; |
| b a) andma teavet selliste alamrühmade suuruse kohta, kelleni on keeruline jõuda; |
(rr) olema regulaarselt ajakohastatud. | c) olema regulaarselt ajakohastatud. |
| 2 a. Kui see on liidu eesmärkide puhul asjakohane, lihtsustab komisjon juurdepääsu riiklike statistikaametite valimialustele Euroopa statistikasüsteemi välisteks uuringuteks. |
27. Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse valimialustele ühetaolised tingimused, eelkõige miinimumnõuded. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. | 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse valimialustele ühetaolised tingimused, eelkõige miinimumnõuded. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. |
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 12 | Artikkel 12 |
Kvaliteet | Kvaliteet |
28. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kõrge kvaliteet. | 1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kõrgeim kvaliteet. |
29. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume. | 2. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume. |
30. Komisjon (Eurostat) hindab spetsifikatsioonide kohta käivate metaandmete, edastatud andmete ja valimialuste kvaliteeti. | 3. Komisjon (Eurostat) hindab spetsifikatsioonide kohta käivate metaandmete, edastatud andmete ja valimialuste kvaliteeti, võttes samuti nõuetekohaselt arvesse vajadust esitada need kasutajasõbralikul viisil Eurostati veebisaidil. |
31. Selleks edastavad liikmesriigid artiklis 10 osutatud andmete ja üksikandmete kohta järgmise teabe: | 4. Selleks edastavad liikmesriigid artiklis 10 osutatud andmete ja üksikandmete kohta järgmise teabe: |
(ss) metaandmed, mis kirjeldavad kasutatud metoodikat ja seda, kuidas tehnilised spetsifikatsioonid vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele; | a) metaandmed, mis kirjeldavad kasutatud metoodikat, kaasa arvatud artiklis 8 osutatud andmeallikaid ja meetodeid ja seda, kuidas tehnilised spetsifikatsioonid vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele; |
(tt) teave kasutatud valimialuste miinimumnõuete täitmise kohta, kaasa arvatud nende arendamise ja ajakohastamise nõuete täitmise kohta vastavalt käesoleva määruse sätetele. | b) teave kasutatud valimialuste miinimumnõuete täitmise kohta, kaasa arvatud nende arendamise ja ajakohastamise nõuete täitmise kohta vastavalt käesoleva määruse sätetele; |
| b a) teave alamrühmade kohta, milleni ei ole andmete kogumisel jõutud. |
32. Liikmesriigid edastavad metaandmed ja lõikes 4 osutatud teabe hiljemalt kolm kuud pärast andmete ja üksikandmete edastamise tähtaega. See täienda teave esitatakse kvaliteediaruannete kujul, mis näitavad eelkõige, kuidas edastatud andmed ja üksikandmed ning metaandmed ja teave vastavad kvaliteedinõuetele. | 5. Liikmesriigid edastavad metaandmed ja käesoleva artikli lõikes 4 ning artiklis 11 osutatud teabe hiljemalt kolm kuud pärast andmete ja üksikandmete edastamise tähtaega. See täiendav teave esitatakse kvaliteediaruannete kujul, mis näitavad eelkõige, kuidas edastatud andmed ja üksikandmed ning metaandmed ja teave vastavad kvaliteedinõuetele. Komisjon (Eurostat) avalikustab nimetatud teabe vastavalt liidu ja siseriiklikele isikuandmete kaitset käsitlevatele õigusaktidele. |
33. Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kvaliteediaruannete tingimused ja sisu. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. | 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse kvaliteediaruannete tingimused ja vorming. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
34. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) esimesel võimalusel käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohase teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti. | 7. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) esimesel võimalusel käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohase teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti. |
35. Komisjoni (Eurostati) nõudmisel esitavad liikmesriigid lisateabe, mis on vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks. | 8. Komisjoni (Eurostati) nõudmisel esitavad liikmesriigid lisateabe, mis on vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks. |
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 13 | Artikkel 13 |
Teostatavus- ja pilootuuringud | Teostatavus- ja pilootuuringud |
Andmekogumite täiustamiseks korraldab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikidega mitmesuguseid teostatavus- ja pilootuuringuid, et eelkõige parandada kvaliteeti, sealhulgas võrreldavust, aidata kaasa tarbimise ja ajakasutuse valdkondade ajakohastamisele, selgitada välja ja võtta kasutusele uued võimalused kasutajate vajadustele paremaks reageerimiseks, integreerida paremini andmekogumist ja muude andmeallikate kasutamist ning muuta andmekogumine liikmesriikides tõhusamaks, võttes arvesse tehnika arengut. | 1. Käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks ning andmekogumite ja sotsiaalnäitajate täiustamiseks korraldab komisjon koostöös liikmesriikidega piiratud arvul representatiivseid teostatavus- ja pilootuuringuid ning liikmesriigid osalevad neis, hinnates ja arendades alternatiivseid meetodeid, võttes arvesse tehnika arengut, seda eelkõige selleks, et: |
| a) täiustada andmekogumite kvaliteeti ja võrreldavust; |
| b) laiendada andmete kogumise ulatust tavaleibkondades mitteelavatele isikutele ja raskesti ligipääsetavatele alamrühmadele; |
| c) töötada välja, hinnata ja rakendada tehnikaid, mis võimaldavad territoriaalset mitmekesisust NUTS 2 tasandil ja kohalikul tasandil paremini katta; |
| d) võtta järelmeetmed elukohariiki vahetavate migreeruvate kodanike statistilise hõlmamise osas; |
| e) töötada andmete kogumiseks välja ja katsetada uusi konkreetseid teemasid; |
| f) aidata ajakohastada tarbimise ja ajakasutuse valdkonda, sh andmeid tarbimismahu kohta; |
| g) uurida ja rakendada uusi kasutajate vajadustele vastamise parandamise viise; |
| h) integreerida paremini andmete kogumine ja muude andmeallikate kasutamine ning |
| i) muuta andmekogumine liikmesriikides tõhusamaks ja parandada andmekogumise vahendeid, et võimaldada puuetega inimestel täiel määral osaleda. |
| Kohustusliku teostatavus- või pilootuuringu puhul tagab komisjon (Eurostat) piisava rahastamise vastavalt artiklis 14 sätestatud eeskirjadele. |
| 2. Kui see on asjakohane, kutsub komisjon (Eurostat) liidu ameteid, kes korraldavad Euroopa statistikasüsteemi väliseid Euroopa sotsiaaluuringuid, andma panuse uute näitajate väljatöötamisse ja pilootandmete kogumisse IV lisas osutatud erakorralistel teemadel või tulevikus Euroopa statistikasüsteemile huvi pakkuvatel teemadel. |
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 13 a |
| Juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikel eesmärkidel |
| Komisjon (Eurostat) võib tagada oma ruumides juurdepääsu konfidentsiaalsetele andmetele või väljastada andmekogumite allikatest anonüümseks muudetud üksikandmete kogumeid artiklis 3 loetletud valdkondade kohta teaduslikel eesmärkidel ning komisjoni määruses (EL) nr 557/20131 a sätestatud tingimuste kohaselt. |
| __________________ |
| 1 a Komisjoni 17. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 557/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2002 (ELT L 164, 18.6.2013, lk 16). |
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
a) andmekogumiste või andmekogumismeetodite, kaasa arvatud valimialuste väljatöötamine ja/või rakendamine sotsiaalstatistika tarbeks andmekogumite kogumise esimese nelja aasta vältel; | a) käesoleva määrusega hõlmatud iga valdkonna jaoks andmekogumiste või andmekogumismeetodite, kaasa arvatud valimialuste väljatöötamine ja/või rakendamine sotsiaalstatistika tarbeks andmekogumite kogumise esimese tsükli vältel; |
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
b) meetodite, sealhulgas artiklis 13 osutatud teostatavus- ja pilootuuringute väljatöötamine; | b) meetodite väljatöötamine, sealhulgas osalemine artiklis 13 osutatud teostatavus- ja pilootuuringutes; |
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt c a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| c a) riiklikele statistikaametitele tagatakse piisavad rahalised ja inimressursid käesolevas määruses esitatud täiendavate ülesannete – millega praegu ei tegeleta – täitmise konkreetseks sihtotstarbeks. Vajalikud ressursid hinnatakse vastavalt käesoleva määruse arengusuundumustele ümber. |
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Liidu rahaline toetus eraldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 99/201334 artikliga 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1296/201335 artikli 16 lõike 1 punktiga a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/201336 artikliga 6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/201337 artikliga 58 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 282/201438 artikliga 5. | 2. Liidu rahaline toetus mitmeaastase finantsraamistiku alusel aastateks 2014–2020 eraldatakse kooskõlas vastavate määrustega, milles käsitletakse Euroopa statistikaprogrammi, Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI), teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020, liidu kolmandat tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ning struktuurireformi tugiprogrammi. |
__________________ |
|
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12). |
|
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238). |
|
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembrini 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104). |
|
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320). |
|
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1). |
|
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 15 | Artikkel 15 |
Delegeeritud volituste rakendamine | Delegeeritud volituste rakendamine |
36. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. | 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. |
37. Artikli 3 lõikes 4 ning artikli 4 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates [Publications Office: please insert exact date of entry into force of the Regulation]. | 2. Artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 1, artiklis 5 a ning artikli 17 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [Publications Office: please insert exact date of entry into force of the Regulation]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. |
38. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 4 ja artikli 4 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. | 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 1, artiklis 5 a ning artikli 17 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. |
39. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes39. | 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. |
40. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. | 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
41. Artikli 3 lõike 4 ja artikli 4 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra. | 6. Artikli 3 lõike 4, artikli 4 lõike 1, artikli 5 a ning artikli 17 lõigete 1, 2, 3 ja 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
__________________ |
|
39 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. |
|
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Artikkel 17 | Artikkel 17 |
Erandid | Erandid |
44. Kui käesoleva määruse või selle raames vastu võetud rakendusmeetmete ja delegeeritud õigusaktide kohaldamisel on liikmesriigi statistikasüsteemi vaja suures ulatuses kohandada, võib komisjon teha rakendusaktide abil erandi, mis kehtib kuni kolm aastat. Erandi või teha üksnes siis, kui see ei kahjusta liikmesriikide põhinäitajatega seotud andmete võrreldavust ega takista nõutavate ajakohaste ja representatiivsete Euroopa koondandmete arvutamist. | 1. Kui käesoleva määruse või selle raames vastu võetud rakendusmeetmete ja delegeeritud õigusaktide kohaldamisel on liikmesriigi statistikasüsteemi vaja suures ulatuses kohandada, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses erandi tegemisega, mis kehtib kuni neli aastat. Erand tehakse üksnes siis, kui lõikes 3 osutatud luba ei ole antud ja kui see ei kahjusta liikmesriikide põhinäitajatega seotud andmete võrreldavust ega takista nõutavate ajakohaste ja representatiivsete Euroopa koondandmete arvutamist. |
45. Kui erand on antud perioodi lõpus endiselt põhjendatud, võib komisjon teha rakendusaktide abil täiendava erandi, mis kehtib kuni kolm aastat. | 2. Kui erand on antud perioodi lõpus piisavate tõendite alusel endiselt põhjendatud, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses täiendava erandi tegemisega, mis kehtib kuni üks aasta. |
46. Kui ainus võimalus, mille abil liikmesriik suudab nõutud andmekogumeid esitada, seisneb muude kui käesolevas määruses või selle raames vastu võetud rakendusmeetmetes ja delegeeritud õigusaktides sätestatud meetodite kasutamises, võib komisjon lubada rakendusaktide abil erandkorras selliste meetodite kasutamist kuni viie aasta vältel. | 3. Kui ainus võimalus, mille abil liikmesriik suudab nõutud andmekogumeid esitada, seisneb muude kui käesolevas määruses või selle raames vastu võetud rakendusmeetmetes ja delegeeritud õigusaktides sätestatud meetodite kasutamises ning kui lõike 1 kohast erandit ei ole tehtud, võib komisjon lubada erandkorras selliste meetodite kasutamist kuni viie aasta vältel delegeeritud õigusaktidega, et täiendada käesolevat määrust kooskõlas artikliga 15. |
47. Kui nimetatud luba on antud perioodi lõpus endiselt põhjendatud, võib komisjon anda rakendusaktide abil täiendava loa, mis kehtib kuni viis aastat. | 4. Kui nimetatud luba on antud perioodi lõpus piisavate tõendite alusel endiselt põhjendatud, võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, andes täiendava loa, mis kehtib kuni kaks aastat. |
48. Lõigete 1–4 kohaldamisel esitab liikmesriik kolme kuu jooksul pärast asjaomase õigusakti jõustumiskuupäeva või kuus kuud enne kehtiva erandi või loa kestuse lõppemist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Lõigetes 3 ja 4 osutatud loa taotlemisel kirjeldab asjaomane liikmesriik üksikasjalikult kasutatud meetodeid ja näitab, et need annavad võrreldavaid tulemusi. | 5. Lõigete 1–4 kohaldamisel esitab liikmesriik kolme kuu jooksul pärast asjaomase õigusakti jõustumiskuupäeva või kuus kuud enne kehtiva erandi või loa kestuse lõppemist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Lõigetes 3 ja 4 osutatud loa taotlemisel kirjeldab asjaomane liikmesriik üksikasjalikult kasutatud meetodeid ja näitab, et need annavad võrreldavaid tulemusi. |
6. Komisjon võtab need rakendusaktid vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
|
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 17 a |
| Määruse (EÜ) nr 808/2004 muutmine |
| Määrust (EÜ) nr 808/2004 muudetakse järgmiselt. |
| 1) Artikkel 4 asendatakse järgmisega: |
| „Artikkel 4 |
| Moodulid |
| Käesoleva määruse moodulid hõlmavad I lisas määratletud ettevõtete ja infoühiskonna valdkondi.“ |
| 2) II lisa jäetakse välja. |
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 17 b |
| Määruse (EÜ) nr 1338/2008 muutmine |
| Määrust (EÜ) nr 1338/2008 muudetakse järgmiselt. |
| 1) Artikkel 2 asendatakse järgmisega: |
| „Artikkel 2 |
| Kohaldamisala |
| Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) statistikat järgmiste valdkondade kohta: |
| a) II lisas määratletud tervishoid, |
| b) III lisas määratletud surmapõhjused, |
| c) IV lisas määratletud tööõnnetused, |
| d) V lisas määratletud kutsehaigused ja muud tööga seotud terviseprobleemid ja haigused.“ |
| 2) I lisa jäetakse välja. |
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 17 c |
| Määruse (EÜ) nr 452/2008 muutmine |
| Määrust (EÜ) nr 452/2008 muudetakse järgmiselt. |
| 1) Artikkel 3 asendatakse järgmisega: |
| „Artikkel 3 |
| Valdkonnad |
| Käesolevat määrust kohaldatakse statistika koostamisel kahes valdkonnas: |
| a) 1. valdkond hõlmab haridus- ja koolitussüsteemide statistikat; |
| b) 2. valdkond hõlmab muud haridusalast statistikat, nagu näiteks inimkapitali ning hariduse sotsiaalsete ja majanduslike kasutegurite statistikat, mis ei kuulu 1. valdkonda ning mida ei hõlmata määrusega (EL) nr ... [määrus, millega luuakse Euroopa statistika ühtne raamistik, COD 2016/0264]. |
| Statistika koostamine asjaomastes valdkondades toimub vastavalt lisas esitatule.“ |
| 2) Lisast jäetakse välja jagu „2. valdkond: Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes“. |
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – valdkond „Kõik valdkonnad“
| |
Komisjoni ettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Tehnilised andmed | Andmekogumisega seotud teave |
| Identifitseerimine |
| Statistiline kaal |
| Intervjuu karakteristikud |
| Asukoht |
Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Demograafia |
| Kodakondsus ja rändetaust |
| Leibkonna koosseis |
Tööturul osalemine | Põhitegevusala (vastavalt enda määratlusele) |
| Töökoha peamised vaatlustunnused |
Haridustase ja -käik | Saavutatud haridustase |
Muudatusettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Tehnilised andmed | Andmekogumisega seotud teave |
| Identifitseerimine |
| Statistiline kaal |
| Intervjuu karakteristikud |
| Asukoht |
Põhiisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Demograafia |
| Kodakondsus ja rändetaust |
| Leibkonna koosseis |
Puue | Puue |
Tööturul osalemine | Põhitegevusala (vastavalt enda määratlusele) |
| Töökoha peamised vaatlustunnused |
Haridustase, hariduse järjepidevus ja -käik | Saavutatud haridustase |
| Hariduse järjepidevus |
Leibkondade sissetuleku peamised vaatlustunnused | Leibkonna kogusissetulek |
(I lisa jaotatakse valdkondade alusel eraldi lisadeks)
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
I a lisa (uus) – valdkond „Tööjõud“
| |
Komisjoni ettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Leibkonna koosseis – üksikasjad |
| Riigis viibimise kestus |
Tööturul osalemine | Tööhõiveseisund |
| Lepingu kestus |
| Lepingu kestus – lisateave |
| Täis- või osaline tööaeg; selle põhjus |
| Majanduslikult sõltuv füüsilisest isikust ettevõtja |
| Järelevalvekohustused |
| Ettevõtte suurus |
| Töökoht |
| Töötamine kodus |
| Töö otsimine |
| Töötahe |
| Kättesaadavus |
| Teine töökoht |
| Uue töökoha otsimine |
| Töö ja pereelu ühitamine |
| Noored tööturul |
| Võõrtöötajate ja nende otseste järeltulijate olukord tööturul |
| Pensionile minek |
| Hooldusvajadused |
Töösuhte pikkus ja varasem töökogemus | Tööleasumine |
| Töö leidmise viis |
| Varasem töökogemus |
Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus | Tööaeg |
| Tööaja korraldus |
| Töökorraldus ja tööaja korraldus |
Haridustase ja -käik | Haridustase – üksikasjad |
Osalemine hariduses ja koolituses | Osalemine formaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses (4 nädalat) |
| Osalemine formaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses (12 kuud) |
Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid | Tööõnnetused ja muud tööga seotud terviseprobleemid |
| Euroopa terviseseisundi minimoodul |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Töötasu |
Muudatusettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Täiendavad üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Leibkonna koosseis – täiendavad konkreetsed üksikasjad |
| Riigis viibimise kestus |
Tööturul osalemine | Tööhõiveseisund |
| Lepingu kestus |
| Lepingu kestus – lisateave |
| Täis- või osaline tööaeg; selle põhjus |
| Majanduslikult sõltuv füüsilisest isikust ettevõtja |
| Järelevalvekohustused |
| Ettevõtte suurus |
| Töökoht |
| Töötamine kodus |
| Töökoha otsimine |
| Töötahe |
| Kättesaadavus |
| Teine töökoht või mitu töökohta |
| Uue töökoha otsimine |
| Vaeghõive |
| Töö ja pereelu ühitamine |
| Noored tööturul |
| Puuetega inimesed tööturul |
| Võõrtöötajate ja nende otseste järeltulijate olukord tööturul |
| Pensionile minek |
| Hooldusvajadused ja -kohustused |
Töösuhte pikkus, töökäik ja varasem töökogemus | Tööleasumine |
| Töö leidmise viis |
| Töökohalt lahkumine |
| Karjääri järjepidevus ja katkestused |
| Varasem töökogemus |
Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus | Tööaeg |
| Tööaja korraldus |
| Töökorraldus ja tööaja korraldus |
Haridustase ja -käik | Haridustase – üksikasjad |
Osalemine hariduses ja koolituses | Osalemine formaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses (4 nädalat) |
| Osalemine formaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses (12 kuud) |
Tervislik seisund, puue, juurdepääs hooldusele, selle kättesaadavus ja kasutamine ning tervise mõjutegurid | Tööõnnetused ja muud tööga seotud terviseprobleemid |
| Euroopa terviseseisundi minimoodul |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Töötasu |
| Toetustest saadav tulu |
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
I b lisa (uus) – valdkond „Tulud ja elutingimused“
| |
Komisjoni ettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Leibkonna koosseis – üksikasjad |
| Riigis viibimise kestus |
Osalemine hariduses ja koolituses | Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga) |
Haridustase ja -käik | Haridustase – üksikasjad |
Tööturul osalemine | Töökoha karakteristikud |
| Lepingu kestus |
| Tööhõiveseisund |
| Tööturu konkreetne olukord |
| Järelevalvekohustused |
Töösuhte pikkus ja varasem töökogemus | Varasem töökogemus |
Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus | Töökalender |
| Tööaeg |
Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid | Euroopa terviseseisundi minimoodul |
| Tervislik seisund ja puue |
| Laste tervis |
| Tervishoiuteenuste kättesaadavus |
| Tervishoid |
| Tervishoiuteenuste kättesaadavus (lapsed) |
| Tervist mõjutavad tegurid |
Elukvaliteet, sh sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ning heaolu | Elukvaliteet |
| Sotsiaalne ja kultuuriline osalemine |
| Heaolu |
Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele | Materiaalne puudus |
| Puudustkannatavad lapsed |
| Peamised eluasemetunnused |
| Konkreetsed elamistingimused, sh väga halvad elamistingimused |
| Eluasemekulud, sh kaudne üür |
| Elukeskkond |
| Teenuste, sh hooldusteenuste kasutamine |
| Taskukohasus |
| Rahuldamata vajadused ja nende põhjused |
| Lastehoid |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Töötasu |
| Toetustest saadav tulu |
| Pensionidest saadav tulu |
| Muud tulud |
| Maksud ja sissemaksed |
| Kogutulu |
| Ülemäärane võlgnevus |
| Võlgnevused |
| Jõukus |
| Tarbimise põhikomponendid |
| Ebasoodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine |
Muudatusettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Täiendavad üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Leibkonna koosseis – täiendavad konkreetsed üksikasjad |
| Leibkonnad, kus on pikaajaliselt töötud mitu põlvkonda |
| Riigis viibimise kestus |
Osalemine hariduses ja koolituses | Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga) |
Haridustase ja -käik | Haridustase – üksikasjad |
Tööturul osalemine | Töökoha karakteristikud |
| Lepingu kestus |
| Tööhõiveseisund |
| Tööturu konkreetne olukord |
| Järelevalvekohustused |
Töösuhte pikkus, töökäik ja varasem töökogemus | Varasem töökogemus |
Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus | Töökalender |
| Tööaeg |
Tervislik seisund ning puue, juurdepääs hooldusele, selle kättesaadavus ja kasutamine ning tervise mõjutegurid | Euroopa terviseseisundi minimoodul |
| Tervislik seisund ja puue |
| Laste tervis |
| Tervishoiuteenuste kättesaadavus |
| Tervishoid |
| Tervishoiuteenuste kättesaadavus (lapsed) |
| Tervist mõjutavad tegurid |
Elukvaliteet, sh sotsiaalne, ühiskondlik, majanduslik ja kultuuriline osalemine, kaasatus ning heaolu | Elukvaliteet |
| Sotsiaalne ja kultuuriline osalemine |
| Heaolu |
| Puuetega inimeste võime iseseisvalt toime tulla |
Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond, tervis ja haridus, rahuldamata vajadused ja oma vajaduste hinnang ning juurdepääs teenustele | Materiaalne puudus |
| Puudustkannatavad lapsed |
| Peamised eluasemetunnused |
| Konkreetsed elamistingimused, sh väga halvad elamistingimused |
| Eluasemekulud, sh kaudne üür |
| Eluasemekulud, sh vähendatud kommunaalkulud |
| Mõistlikud abinõud puuetega inimestele |
| Elukeskkond |
| Eluasemega seotud raskused (sh üürimise raskused) |
| Teenuste, sh hooldusteenuste kasutamine |
| Taskukohasus |
| Rahuldamata vajadused ja nende põhjused |
| Oma vajaduste hinnang |
| Lastehoid |
| Hooldus |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Töötasu |
| Toetustest saadav tulu |
| Pensionidest saadav tulu |
| Muud tulud |
| Maksud ja sissemaksed, sh maksuvähendused lastega peredele |
| Kogutulu – täiendavad üksikasjad (leibkond ja vastaja) |
| Ülemäärane võlgnevus, sh põhjused |
| Võlgnevused |
| Jõukus (sh kõik varad) |
|
|
| Tarbimise põhikomponendid |
| Ebasoodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine |
| Soodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine |
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
I c lisa (uus) – valdkond „Tervis“
| |
Komisjoni ettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid | Euroopa terviseseisundi minimoodul |
| Haigused ja kroonilised haigusseisundid |
| Õnnetusjuhtumid ja vigastused |
| Valu |
| Vaimne tervis |
| Piiratud funktsionaalne võimekus |
| Raskused enesehooldusel |
| Raskused majapidamistöödel |
| Ajutine tegevuspiirang (terviseprobleemide tõttu) |
| Takistused konkreetsetes eluvaldkondades osalemisel |
| Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste kasutamine |
| Ravimite kasutamine |
| Ennetavad teenused |
| Tervishoiuteenuste kättesaadavus |
| Pikkus ja kaal |
| Füüsiline aktiivsus |
| Toitumisharjumused |
| Suitsetamine |
| Alkoholi tarbimine |
| Sotsiaalsed ja keskkonnaalased tegurid |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Kogutulu |
Muudatusettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Tervis: seisund ning puue, juurdepääs hooldusele, selle kättesaadavus ja kasutamine ning tervise mõjutegurid | Euroopa terviseseisundi minimoodul |
| Haigused ja kroonilised haigusseisundid |
| Õnnetusjuhtumid ja vigastused |
| Valu |
| Vaimne tervis |
| Sõltuvus |
| Piiratud funktsionaalne võimekus |
| Puue – täiendavad konkreetsed üksikasjad |
| Raskused enesehooldusel |
| Raskused majapidamistöödel |
| Puuetega inimesed: iseseisev toimetulek |
| Ajutine tegevuspiirang (terviseprobleemide tõttu) |
| Takistused konkreetsetes eluvaldkondades osalemisel |
| Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste kasutamine |
| Ravimite kasutamine |
| Ennetavad teenused |
| Tervishoiuteenuste kättesaadavus |
| Pikkus ja kaal |
| Füüsiline aktiivsus |
| Toitumisharjumused |
| Suitsetamine |
| Alkoholi tarbimine |
| Sotsiaalsed ja keskkonnaalased tegurid |
|
|
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
I d lisa (uus) – valdkond „Haridus ja koolitus“
| |
Komisjoni ettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Riigis viibimise kestus |
Töösuhte pikkus ja varasem töökogemus | Tööleasumine |
Tööturul osalemine | Ettevõtte suurus |
Haridustase ja -käik | Haridustase – üksikasjad |
| Hariduskäik |
| Isiku poolt nimetatud oskused |
Osalemine hariduses ja koolituses | Juurdepääs õppimisvõimalusi käsitlevale teabele ja nõustamisele (12 kuud) |
| Osalemine formaalses õpitegevuses (12 kuud) |
| Viimatise formaalse õpitegevuse andmed (12 kuud) |
| IKT vahendite kasutamine viimatises formaalses õpitegevuses (12 kuud) |
| Viimatises formaalses õpitegevuses osalemise põhjused (12 kuud) |
| Viimatise formaalse õpitegevuse tasu ja kestus tundides (12 kuud) |
| Viimatise formaalse õpitegevuse tulemused ja sellest saadud oskuste kasutamine (12 kuud) |
| Osalemine mitteformaalses õpitegevuses (12 kuud) |
| Mitteformaalse õpitegevuse andmed (12 kuud) |
| IKT vahendite kasutamine mitteformaalses õpitegevuses (12 kuud) |
| Mitteformaalses õpitegevuses osalemise põhjused (12 kuud) |
| Mitteformaalse õpitegevuse tasu ja kestus tundides (12 kuud) |
| Mitteformaalse õpitegevuse tulemused ja sellest saadud oskuste kasutamine (12 kuud) |
| Takistused hariduses ja koolituses osalemisele (12 kuud) |
| Informaalne õppimine |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Kogutulu |
Muudatusettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Täiendavad üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Riigis viibimise kestus |
Töösuhte pikkus, töökäik ja varasem töökogemus | Tööleasumine |
Tööturul osalemine | Ettevõtte suurus |
Haridustase ja -käik | Haridustase – üksikasjad |
| Hariduskäik |
| Isiku poolt nimetatud oskused |
Osalemine hariduses ja koolituses | Juurdepääs õppimisvõimalusi käsitlevale teabele ja nõustamisele, sh puuetega inimeste jaoks (12 kuud) |
| Osalemine formaalses õpitegevuses (12 kuud) |
| Viimatise formaalse õpitegevuse andmed (12 kuud) |
| IKT vahendite kasutamine viimatises formaalses õpitegevuses (12 kuud) |
| Viimatises formaalses õpitegevuses osalemise põhjused (12 kuud) |
| Viimatise formaalse õpitegevuse tasu ja kestus tundides (12 kuud) |
| Viimatise formaalse õpitegevuse tulemused ja sellest saadud oskuste kasutamine (12 kuud) |
| Osalemine mitteformaalses õpitegevuses (12 kuud) |
| Mitteformaalse õpitegevuse andmed (12 kuud) |
| IKT vahendite kasutamine mitteformaalses õpitegevuses (12 kuud) |
| Mitteformaalses õpitegevuses osalemise põhjused (12 kuud) |
| Mitteformaalse õpitegevuse tasu ja kestus tundides (12 kuud) |
| Mitteformaalse õpitegevuse tulemused ja sellest saadud oskuste kasutamine (12 kuud) |
| Takistused hariduses ja koolituses osalemisele (12 kuud) |
| Informaalne õppimine |
| Puuetega inimeste osalemine hariduses ja kutseõppes |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Varade koguväärtus, v.a tulu |
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
I e lisa (uus) – valdkond „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine“
| |
Komisjoni ettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Infoühiskonnas osalemine | Juurdepääs IKT vahenditele |
| IKT vahendite kasutamine ja kasutussagedus |
| Takistused ja probleemid kasutamisel |
| Kasutamise mõju |
| Turvalisus, privaatsus, usaldusväärsus |
| Kõikjal kättesaadav internetiühendus |
| Digitaaloskused |
| Tegevused internetis |
| E-kaubandus |
| Suhtlemine avaliku sektori asutustega |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Kogutulu |
Muudatusettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Infoühiskonnas osalemine | Juurdepääs IKT vahenditele |
| IKT vahendite kasutamine ja kasutussagedus |
| Takistused ja probleemid kasutamisel |
| Kasutamise mõju |
| Turvalisus, privaatsus, usaldusväärsus |
| Kõikjal kättesaadav internetiühendus |
| Digitaaloskused |
| Tegevused internetis |
| E-kaubandus |
| Suhtlemine avaliku sektori asutustega |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Varade koguväärtus, v.a tulu |
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
I f lisa (uus) – valdkond „Ajakasutus“
| |
Komisjoni ettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Leibkonna koosseis – üksikasjad |
Osalemine hariduses ja koolituses | Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga) |
Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid | Euroopa terviseseisundi minimoodul |
Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele | Kestvuskaupade omamine |
| Lastehoid |
| Haigete ja eakate hooldamine |
Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus | Tööaeg |
| Tööaja korraldus |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Tootmine omatarbimiseks ja müügiks, parandamine |
| Töötasu |
| Kogutulu |
Aja jaotamine | Ajakasutus, tegevuste liigid |
| Paralleelsed tegevused |
| Tegevuskoht |
| Teiste juuresviibimine tegevuse ajal |
| Tegevuse hindamine |
Muudatusettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Täiendavad üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Leibkonna koosseis – üksikasjad |
Osalemine hariduses ja koolituses | Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga) |
Tervislik seisund ning puue, juurdepääs hooldusele, selle kättesaadavus ja kasutamine ning tervise mõjutegurid | Euroopa terviseseisundi minimoodul |
Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond, tervis ja haridus, rahuldamata vajadused ja oma vajaduste hinnang ning juurdepääs teenustele | Kestvuskaupade omamine |
| Lastehoid |
| Haigete ja eakate hooldamine |
Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus | Tööaeg |
| Tööaja korraldus |
|
|
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Tootmine omatarbimiseks ja müügiks, parandamine |
| Töötasu |
| välja jäetud |
Aja jaotamine | Ajakasutus, tegevuste liigid |
| Paralleelsed tegevused |
| Tegevuskoht |
| Teiste juuresviibimine tegevuse ajal |
| Tegevuse hindamine |
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
I g lisa (uus) – valdkond „Tarbimine“
| |
Komisjoni ettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Leibkonna koosseis – üksikasjad |
Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele | Peamised eluasemetunnused |
Osalemine hariduses ja koolituses | Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga) |
Tööturul osalemine | Lepingu kestus |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Kogutulu |
| Maksud ja sissemaksed |
| Mitterahaline tulu tasustamata tegevustest |
| Kaudne üür |
| Peamine tuluallikas |
| Jõukus |
| Võlad |
| Võlgnevused |
| Tarbimine COICOPi järgi |
| Piiriülesed tarbimiskulutused COICOPi järgi |
| Omatarbimine |
Muudatusettepanek | |
Teema | Konkreetsed teemad |
Täiendavad üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused | Leibkonna koosseis – täiendavad konkreetsed üksikasjad |
Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond, tervis ja haridus, rahuldamata vajadused ja oma vajaduste hinnang ning juurdepääs teenustele | Peamised eluasemetunnused |
Osalemine hariduses ja koolituses | Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga) |
Tööturul osalemine | Lepingu kestus |
Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad | Kogutulu – täiendavad üksikasjad (leibkond ja vastaja) |
| Töötasu |
| Maksud ja sissemaksed |
| Mitterahaline tulu tasustamata tegevustest |
| Kaudne üür |
| Eluasemekulud, sh vähendatud kommunaalkulud |
| Peamine tuluallikas |
| Varade koguväärtus, v.a tulu |
| Jõukus |
| Võlad |
| Võlgnevused |
| Tarbimine COICOPi järgi |
| Piiriülesed tarbimiskulutused COICOPi järgi |
| Omatarbimine |
SELETUSKIRI
Usaldusväärne ja kvaliteetne statistika on hea poliitikakujundamise selgroog. Poliitikakujundajatena on meil vaja põhjendatud teavet tööturu olukorra, Euroopa kodanike elu- ja sissetulekutingimuste, nende tervisliku seisundi, haridus- ja koolitustingimuste, tarbimisharjumuste, ajakasutuse ja tehnoloogiakasutamise kohta, et me saaksime luua mõistlikud ja tõenditel põhinevad poliitikameetmed. Käesolev seitset leibkondade uuringut ühendav statistiline raamistik on märkimisväärne samm selles suunas ning sillutab teed sotsiaalstatistika kvaliteedi edasiseks tõstmiseks. Seetõttu on oluline, et me töötaks koos välja õigusaktid, mis on mõistlikud, praktikas toimivad, pakuvad kvaliteetseid, õigeaegseid, võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid ning mida saab aja jooksul muutuvatest vajadustest tulenevalt kohandada.
Alljärgnevate eesmärkide rõhutamiseks on parlamendi raporti projektis teatavaid elemente tugevdatud ja ettepanekuid edasi arendatud. Euroopa statistikas tuleks koguda usaldusväärseid ja võrreldavaid kvaliteetseid andmeid, mis on kohandatud kasutajate vajadustele, olgu nendeks poliitikakujundajad, teadlased või mis tahes muud sidusrühmad. Samuti tuleks hästi põhjendatud poliitikameetmete toetamiseks tegeleda tõhusalt sotsiaalsete probleemidega, millega liit kokku puutub.
Kindlasti tuleb tegeleda andmete usaldusväärsuse ulatuse küsimusega. Leibkondade uuringud hõlmavad tavaleibkondades elavaid inimesi, samas ei küsitleta hooldusasutustes elavaid inimesi ega kodutuid, mis on suur probleem, seda eelkõige tervisega seotud andmete puhul. Riiklikud statistikaametid peaksid kajastama seda, kui suur osa rahvastikust jääb uuringutest välja. Pikas perspektiivis peaksid kõik osalejad töötama välja alternatiivsed viisid ka väljaspool tavaleibkondi elavate kodanike hõlmamiseks. Sissetuleku ja elutingimuste uuring annab kodutuse kohta väga väärtuslikku teavet tagasiulatuvate küsimuste kaudu ning seda tuleb edasi arendada, vaadeldes, mida on kõige parem „eluasemega seotud raskusteks“ nimetada.
Võrreldavuse ja kõrge kvaliteedi tagamiseks peaks statistiliste andmete koondamise tasandi suurus olema sarnane. Luksemburgi võrdlemisel Saksamaaga võib esineda statistilisi puudusi, samas kui linnapiirkondade võrdlemine maapiirkondadega annaks olulist lisateavet. Ma sooviksin, et käesoleva raamistikuga alustataks andmete koondamist NUTS 2 tasandil. NUTS 2 koosneb geograafiliste üksuste statistilistest piirkondadest, mis on võrreldava suurusega. Parem võrreldavus on üks käesoleva reformi põhieesmärke. Seetõttu olen teinud soovituse, et liikmesriigid ja Eurostat tegeleksid selle küsimusega pikas perspektiivis.
Seda tüüpi õigusraamistiku uuringud annavad olulisi andmeid sissetuleku ja tarbimise kohta ning need on hädavajalikud, et saada selgem pilt leibkondade heaolust ja et saada sisendid turgude nõuetekohase toimimise hindamiseks. Andmete kogumisel ja analüüsil tuleb keskenduda suuremal määral keerulistele näitajatele, nagu näidiseelarve.
Ma pooldan vägagi õigel tasandil reguleerimist. Euroopa Parlament peaks kaitsma määruse edukust selle jõustatavuse ja kvaliteedi osas (st uuringute ulatus ja sisu ning erandid), mistõttu tuleks nende osade üle otsustada kas põhiõigusaktis või delegeeritud õigusaktides. Rakendusaktidega tuleks reguleerida ainult puhtalt tehnilisi küsimusi.
Rahalisi tagajärgi aitab korvata paremini suunatud kvaliteetsete poliitikameetmete kujundamise võimalus (mida määrus võimaldab) ning meetodite varajases etapis kohandamine ja tehnika arengu parem kasutamine. Säästmine statistiliste andmete ja statistiliste analüüside loomise kuludelt tooks otseselt kaasa ühiskonna, kus poliitikakujundajad ja ühiskonna arvamusliidrid ei saaks enam väidelda põhjendatud teadmiste alusel, vaid kus tuginetaks veendumustele, hirmudele ja pseudofaktidele. Meil on vaja pidevalt parandada andmete võrreldavust, ajakohasust, täpsust ja andmete kogumise ulatust. Kiidan heaks ja rõhutan, et komisjonil on võimalik riiklikele statistikaametitele toetusi jagada, seda eelkõige suutlikkuse arendamiseks. Toetan seda, et raamistik oleks kohandatav uute vajaduste ja arengusuundumustega piisaval määral tegelemiseks, mistõttu tuleks uute probleemidega tegelemiseks koostada pilootuuringud.
Statistika on üks parimaid vahendeid, mis meil oma ühiskonna ja majanduse hetkeolukorra mõistmiseks on ning need teadmised on suurim eelis, mis poliitikakujundajal olla võib.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri | Valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtse raamistiku loomine | |||
Viited | COM(2016)0551 – C8-0345/2016 – 2016/0264(COD) | |||
EP-le esitamise kuupäev | 24.8.2016 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | EMPL 12.9.2016 |
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev | BUDG 12.9.2016 | ECON 12.9.2016 |
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev | BUDG 31.8.2016 | ECON 15.9.2016 |
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev | Tamás Meszerics 18.10.2016 |
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis | 25.1.2017 | 28.2.2017 | 12.4.2017 |
|
Vastuvõtmise kuupäev | 21.6.2017 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 41 4 2 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Dominique Martin, Elisabeth Morin-Chartier, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Romana Tomc, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Jana Žitňanská | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed | Georges Bach, Heinz K. Becker, Lynn Boylan, Miapetra Kumpula-Natri, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Alex Mayer, Tamás Meszerics, Michaela Šojdrová | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) | Xabier Benito Ziluaga, Morten Messerschmidt, Monika Smolková, Milan Zver | |||
Esitamise kuupäev | 29.6.2017 | |||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS
VASTUTAVAS KOMISJONIS
41 | + |
ALDE ENF EPP Green/EFA GUE/NGL S&D | Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, António Marinho e Pinto, Robert Rochefort Dominique Martin Georges Bach, Heinz K. Becker, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Michaela Šojdrová, Romana Tomc, Milan Zver Jean Lambert, Tamás Meszerics, Terry Reintke Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan, Rina Ronja Kari, Paloma López Bermejo, João Pimenta Lopes Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Miapetra Kumpula-Natri, Javi López, Alex Mayer, Georgi Pirinski, Siôn Simon, Monika Smolková, Marita Ulvskog |
4 | – |
ECR | Czesław Hoc, Morten Messerschmidt, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská |
2 | 0 |
ENF NI | Mara Bizzotto Lampros Fountoulis |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu